BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 marsu pp. 26-31
  • Mô di Jeová nunka é ka pikinoti dimás

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Mô di Jeová nunka é ka pikinoti dimás
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • PRENDE KU IZÉNPLU DI MUIZÉS I DI KES ISRAELITA
  • ÓRAS KI NU TENE FALTA DI DINHERU
  • FAZE PLANU PA FUTURU
  • Prende ku kes últimu palavra ki alguns ómi fiel fla antis di es móre
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Lenbra ma Jeová é un ‘Deus bibu’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 marsu pp. 26-31

STUDU 13

KÁNTIKU 4 ‘Jeová é nha Pastor’

Mô di Jeová nunka é ka pikinoti dimás

‘Pur akazu mô di Jeová é pikinoti dimás?’ — NUNBRU 11:23.

ASUNTU PRINSIPAL

Kel studu li ta ben djuda-nu kunfia más txeu ma Jeová sénpri ta ben da-nu kes kuza ki nu meste pa nu vive.

1. Modi ki Muizés mostra ma el ta kunfiaba na Jeová kantu el tra kes israelita di Ijitu?

LIVRU di Ebreus ta pâpia di txeu algen ki tinha fé na Jeová. Un di es é Muizés, ki tinha txeu fé. (Ebr. 3:2-5; 11:23-25) El mostra fé kantu el tra kes israelita di Ijitu. El ka xinti medu di Faraó i ses trópa. El poi tudu se kunfiansa na Jeová i el gia povu na mar Brumedju i dipôs na dizértu. (Ebr. 11:27-29) Maioria di kes israelita perde kunfiansa na kapasidadi ki Jeová tinha di kuida di es, má Muizés kontinua ta kunfia na se Deus. I el ka fika diziludidu, pamodi através di un milagri, Jeová sustenta kel povu na dizértu ku kumida i agu.a — Ézu. 15:22-25; Sal. 78:23-25.

2. Pamodi ki Jeová pergunta Muizés: ‘Pur akazu mô di Jeová é pikinoti dimás?’ (Nunbru 11:21-23)

2 Enbóra Muizés tinha fé fórti, más ô ménus un anu dipôs ki Jeová faze kel milagri pa liberta kes israelita, el duvida si Jeová ta konsigi daba Se povu karni. Muizés ka ta imajinaba ma Jeová pode daba karni ki ta txigaba pa tudu kes milhon di algen ki staba na dizértu. Jeová pergunta Muizés: ‘Pur akazu mô di Jeová é pikinoti dimás?’ (Lé Nunbru 11:21-23.) Li kes palavra ‘mô di Jeová’ sta ta pâpia di spritu di Deus, ô se puder. Na verdadi é sima si Jeová staba ta pergunta Muizés: ‘Bu ta atxa ma N ka ta pode faze kel ki N fla ma N ta faze?’

3. Pamodi ki é inportanti pa nos, pensa na kel pergunta ki Jeová faze Muizés?

3 Dja bu txiga di pergunta si Jeová ta kuida di bus nisisidadi i di nisisidadis di bu família? Ka ta inporta si dja bu pergunta ô nau, nu ta ben odja izénplu di Muizés i di kes israelita ki dexa di kunfia na kapasidadi ki Deus ten di kuidaba di es. Kes prinsípiu di Bíblia ki sta na kel studu li ta ben djuda-nu kunfia más txeu ma mô di Jeová nunka é ka pikinoti dimás.

PRENDE KU IZÉNPLU DI MUIZÉS I DI KES ISRAELITA

4. Pamodi ki txeu israelita kumesa ta duvida ma Jeová pode daba es kes kuza ki es mesteba?

4 Pensa na pamodi ki txeu israelita kumesa ta duvida ma Jeová pode daba es kes kuza ki es mesteba. Nason di Israel i “un monti di algen ki ka éra israelita” fika na kel dizértu grandi duránti algun ténpu timenti es staba ta bai di Ijitu pa kel téra ki Deus prometeba es. (Ézu. 12:38; Deut. 8:15) Kel monti di algen ki ka éra israelita fika kansadu di kume maná, i pur isu txeu di kes israelita kumesa ta reklama djuntu ku es. (Nun. 11:4-6) Povu kumesa ta dizeja kes kumida ki tinha na Ijitu. Pamodi preson ki kel povu staba ta faze Muizés, el pensa ma éra el ki tinha ki daba tudu kes algen karni, má el ka sabia modi ki el ta fazeba kel-la. — Nun. 11:13, 14.

5-6. Kuzê ki nu ta prende ku manera ki kel monti di algen ki ka éra israelita influensia txeu israelita?

5 Kes algen ki ka éra israelita ka mostra gratidon pa tudu kes kuza ki Jeová faze pa es i kes israelita kumesa ta pensa sima es. Nos tanbê, nu pode ser influensiadu pa ingratidon di otus algen i nu pode dexa di mostra gratidon pa kes kuza ki Jeová ta da-nu. Kel-li pode kontise si nu kumesa ta djobe pa kes kuza ki nu tinha antis ô si nu fika ku inveja di kuzas ki otus algen ten. Pa nu ser filís, nu ten ki prende sta kontenti ku kes kuza ki nu ten.

6 Kes israelita debe lenbraba ma Deus garantiba es ma óras ki es txigaba na ses novu kaza, es ta ba tinha mutu más kuza di ki kes ki es mesteba. Kel promésa li ta ba kunpriba na kel téra ki Deus prometeba es, ka duránti kel viajen na dizértu. Di mésmu manera, envês di nu konsentra na kes kuza ki nu ka ta pode ten na kel mundu li, nu debe konsentra na kuzê ki Jeová promete ma el ta da-nu na mundu novu. Tanbê nu pode midita na alguns testu di Bíblia ki pode djuda-nu ten más kunfiansa na Jeová.

7. Pamodi ki nu pode ten serteza ma mô di Jeová é ka pikinoti dimás?

7 Talvês inda bu ta pergunta pamodi ki Deus pergunta Muizés: ‘Pur akazu mô di Jeová é pikinoti dimás?’ Talvês Jeová staba ta djuda Muizés pensa ka sô na forsa di Se mô poderozu, má tanbê na kuzê ki el ta konsigi fazeba. Deus pode daba txeu karni pa kes israelita, sikrê es staba na dizértu. Ku ‘se mô fórti i ku se brasu fórti’, Deus mostra ma el éra kapás di djuda se povu na kalker lugar ki es bai. (Sal. 136:11, 12) Nton óras ki nu sta pasa pa prublémas, nu debe ten serteza ma Jeová ta pode djuda-nu, ka ta inporta undi ki nu sta. — Sal. 138:6, 7.

8. Kuzê ki pode djuda-nu ka faze kes mésmu éru ki txeu israelita faze na dizértu? (Odja dizenhu.)

8 Jeová faze kel ki el promete i el da se povu txeu kudurnis. Má kes israelita ka agradese Deus pa kel milagri. Envês di kel-li, txeu di es bira ganansiozu. Es pasa dia ku noti ta panha más kudurnis di ki kel ki es mesteba. Jeová fika xatiadu ku “kes ki bira ganansiozu” i el kastiga-s. (Nun. 11:31-34) Kuzê ki nu pode prende ku kel izénplu li? Nu debe toma kuidadu pa nu ka bira ganansiozu. Envês di kel-li, ô nos é riku ô nos é póbri, nu debe konsentra na djunta “tizorus na séu”. Pa faze kel-li, nu meste kontinua ta sforsa pa ten un amizadi ku Jeová i Jizus i bira kada bês más ses amigu. (Mat. 6:19, 20; Luk. 16:9) Óras ki nu ta faze kel-li, nu pode ten serteza ma Jeová ta da-nu kuzê ki nu meste.

Duránti noti, kes israelita sta ta panha txeu kudurnis na dizértu.

Ki atitudi ki txeu algen mostra na dizértu i kuzê ki nu pode prende? (Odja parágrafu 8.)


9. Pamodi ki nu pode kunfia na ajuda di Jeová?

9 Oji tanbê, Jeová sta prontu pa djuda se povu. Má kel-li ka krê fla ma nunka nu ka ta ben ten falta di dinheru ô falta di kumida.b Má nu pode ten serteza ma Jeová sénpri ta kuida di nos. Sénpri el ta da-nu forsa, ka ta inporta ki prublémas ki nu ta pasa pa el. Modi ki nu pode mostra ma Jeová ta kuida di nos? Nu ben odja dôs situason: (1) óras ki nu meste di dinheru pa kuida di nos família i (2) óras ki nu sta faze planu pa kuida di nos kabésa na futuru.

ÓRAS KI NU TENE FALTA DI DINHERU

10. Ki prublémas pode pô-nu ta ten falta di dinheru?

10 Sima fin di es mundu sta ta fika más pértu, nu pode spera ma nu ta ben ten más falta di dinheru. Prublémas na pulítika, géra entri país, dizastri na naturéza ô novus duénsa ki ta spadja, pode pô-nu ta gasta más dinheru ô perde nos trabadju, kuzas ki nu ten ô nos kaza. Talvês nu ten ki djobe un otu trabadju na un lugar undi ki nu sta ô nu ta pensa na muda ku nos família pa otu lugar, asi pa nu pode sustenta-s. Kuzê ki pode djuda-nu toma disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová?

11. Kuzê ki pode djuda-u lida ku falta di dinheru? (Lukas 12:29-31)

11 Primeru kuza ki bu debe faze é pâpia ku Jeová sobri bus preokupason. (Pro. 16:3) Pidi-l pa el da-u sabedoria ki bu meste pa bu toma bons disizon i pa bu korason fika kalmu, sen “fika preokupadu dimás” ku bu situason. (Lé Lukas 12:29-31.) Pidi-l pa el djuda-u sta kontenti ku kes kuza ki bu meste di verdadi pa bu vive. (1 Tim. 6:7, 8) Piskiza na nos publikasons modi ki bu pode lida dretu ku falta di dinheru. Txeu algen fla ma kes vídiu i kes artigu ki sta na jw.org sobri falta di dinheru djuda-s txeu.

12. Ki perguntas pode djuda un sérvu di Jeová toma kel midjór disizon pa se família?

12 Alguns algen seta trabadjus ki es tevi ki fika lonji di ses família, má dipôs txeu da kónta ma kel-li ka foi un bon disizon. Antis di seta un trabadju, pensa ka sô na kantu dinheru ki bu sta ba ganha, má tanbê si el ta ba djuda bo ku bu família fika más amigu di Jeová. (Luk. 14:28) Pergunta bu kabésa: ‘Modi ki kel disizon ta ba afeta nha kazamentu si N fika lonji di nha maridu ô nha mudjer? N ta konsigi bai pa tudu runion, pregason i pasa ténpu djuntu ku nhas irmon ku irmans?’ Si bu ten fidju, tanbê bu meste faze kel pergunta inportanti li: ‘Modi ki N ta kria nhas fidju na “disiplina i konsedju di Jeová” si N ka sta djuntu ku es?’ (Efé. 6:4) Dexa pa kes pensamentu di Deus li gia-u envês di pensamentus di bus família ô di bus amigu ki ka ta ruspeta kes prinsípius di Bíblia.c Toni, ki ta mora na Ázia Osidental, oferesedu txeu trabadju na stranjeru ki es ta ba pagaba el txeu dinheru. Má dipôs ki el ora sobri kel asuntu i el pâpia ku se mudjer, el disidi ka seta kes trabadju. I es pensa modi ki es pode mudaba ses vida pa gasta ménus dinheru. Gósi, Toni ta fla: “N tevi priviléjiu di djuda txeu algen konxe Jeová, i nos fidju ta ama Jeová txeu. Nos família prende ma si nu vive sima Mateus 6:33 ta fla, Jeová ta kuida di nos.”

FAZE PLANU PA FUTURU

13. Kal ki é alguns kuza ki nu pode faze gósi, asi pa nu pode ten kes kuza ki nu meste óras ki nu bira un algen di idadi?

13 Tanbê nu pode mostra ti ki pontu nu ta kunfia na Jeová óras ki nu ta faze planu pa óras ki dja nu bira un algen di idadi. Bíblia ta insentiva-nu pa nu trabadju duru, asi pa nu pode kuida di kes kuza ki nu meste na futuru. (Pro. 6:6-11) Si ta da, é bon nu guarda algun dinheru pa futuru. É verdadi ki dinheru pode djuda-nu óras ki nu meste. (Ecl. 7:12) Má ganha dinheru ka debe ser kel kuza más inportanti na nos vida.

14. Pamodi ki nu debe leba en kónta kuzê ki Ebreus 13:5 ta fla, óras ki nu ta faze planu pa nu ten kuzas ki nu meste na futuru?

14 Jizus uza un ilustrason pa mostra ma é tolisi djunta dinheru envês di ser “riku pa Deus.” (Luk. 12:16-21) Ningen ka sabe kuzê ki ta ba kontise manhan. (Pro. 23:4, 5; Tia. 4:13-15) Dja ki nu ta sigi Kristu, nu ten un dizafiu ki otus algen ka ten. Jizus fla ma nu debe sta prontu pa “dizisti” di nos kuzas pa nu bira ses disiplu. (Luk. 14:33, nóta di rodapé.) Kes kriston na ténpu di apóstlus na Judea perde ses kuza i es seta kel-la ku alegria. (Ebr. 10:34) Na nos ténpu txeu irmons perde ses trabadju pamodi es ka vota na ninhun partidu pulítiku. (Apo. 13:16, 17) Kuzê ki djuda-s faze kel-li? Es ten tudu kunfiansa na promésa di Jeová: “Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.” (Lé Ebreus 13:5.) Nu ta sforsa pa nu faze planu pa ten kuzas ki nu meste na futuru, má si kontise algun kuza ki nu ka staba ta spera, nu ta kunfia ma Jeová ta djuda-nu.

15. Ki manera di pensa ikilibradu pai ku mai ki ta sirbi Jeová debe ten sobri ses fidju? (Odja fotus.)

15 Na alguns kultura, kuza ki más ta poi pesoas ta ten fidju é pa kes fidju ben kuida di es óras ki dja es sta di idadi. Di kel manera li, kes kazal sta ta odja ses fidju sima si é ses “refórma” pa óras ki es bira grandi. Má Bíblia ta fla ma é pai ku mai ki debe kuida di ses fidju. (2 Kor. 12:14) É klaru ki pai ku mai talvês ta meste di algun ajuda óras ki es bira un algen di idadi, i txeu fidju ta xinti filís na faze kel-la. (1 Tim. 5:4) Má pai ku mai ki ta kunfia na Jeová ta intende ma es ta ten más alegria óras ki es ta djuda ses fidju sirbi Jeová, envês di kria-s ku obijetivu di ben ganha dinheru pa es ben kuida di es na futuru. — 3 Juan 4.

Un kazal sta kontenti ta pâpia pa xamada ku vídiu ku ses fidju-fémia i se maridu. Ses fidju-fémia i se maridu sta ta uza koleti di trabadju.

Pai ku mai ki ta sirbi Jeová ta leba asériu kes prinsípiu di Bíblia óras ki es ta toma disizons sobri ses futuru. (Odja parágrafu 15.)d


16. Modi ki pai ku mai pode pripara ses fidju pa kuida di ses própi nisisidadi óra ki es kria? (Efézius 4:28)

16 Ku bu izénplu inxina bus fidju kunfia na Jeová i tanbê inxina-s modi ki es ta kuida di ses nisisidadi na futuru. Désdi pikinoti inxina-s valor di trabadju duru. (Pro. 29:21; lé Efézius 4:28.) Sima es ta ba ta kria, djuda-s da ses midjór na skóla. Mai ku pai ki é sérvus di Jeová ta faze dretu si es piskiza i es aplika prinsípius di Bíblia ki ta djuda ses fidju disidi modi ki es ta uza skóla ki es ten ku sabedoria. Kel-li ta djuda ses fidju sta priparadu pa kuida di ses nisisidadi i tanbê pa es ten más ténpu pa pregason.

17. Di kuzê ki nu pode ten serteza?

17 Kes sérvu di Jeová ki é lial ta kunfia ma Jeová ten kapasidadi i dizeju di kuida di ses nisisidadi. Sima nu sta ta fika más pértu di fin di es mundu, nu pode spera ma nos kunfiansa na Jeová ta podu na próva. Ka ta inporta kuzê ki ben kontise, nu ten ki sta disididu na kunfia ma Jeová ta uza puder ki el ten pa da-nu kes kuza ki nu meste. Nu pode ten serteza ma se mô fórti i se brasu fórti nunka é ka pikinoti dimás pa djuda-nu, ka ta inporta undi ki nu sta.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Kuzê ki nu pode prende di kes kuza ki kontise ku Muizés i ku kes israelita?

  • Modi ki nu pode mostra ma nu ta kunfia na Jeová óras ki nu tene falta di dinheru?

  • Kuzê ki nu debe pensa na el óras ki nu ta faze planu pa ben kuida di nos nisisidadi na futuru?

KÁNTIKU 150 Nhos buska salvason di Deus

a Odja “Perguntas ki leitoris ta faze”, na Sentinéla di otubru di 2023.

b Odja “Perguntas ki leitoris ta faze”, na Sentinéla di 15 di setenbru di 2014.

c Odja artigu “Ninguém pode servir a dois amos”, na Sentinéla di 15 di abril di 2014.

d SPLIKASON DI FOTU: Un kazal ki ta sirbi Jeová sénpri ta pâpia ku ses fidju-fémia ki sta ta sirbi djuntu ku se maridu na un prujétu di konstruson di un Salon di Reinu.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen