Xpatzʼom ebʼ laj ilol hu
Anihebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru» li naʼaatinak wiʼ 1 Timoteo 5:21?
Li apóstol Pablo kixtzʼiibʼa re laj Timoteo, li wank ajwiʼ joʼ cheekel winq ebʼ li aatin aʼin: «Ninye aawe chiru li Yos, chiru li Kristo Jesús ut chiruhebʼ li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru naq maakanabʼ xbʼaanunkil li naʼlebʼ aʼin. Taatzʼil rix chiʼus chixjunil naq toj maajiʼ nakaabʼaanu li xaakʼoxla ut matsikʼoʼk u» (1 Tim. 5:21). Anihebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru»?
Xbʼeenwa qilaq anihebʼ inkʼaʼ wankebʼ saʼ xyanqebʼ li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru. Chʼolchʼo naq li apóstol Pablo moko yook ta chi aatinak chirixebʼ li 144,000. Naq laj Pablo kixtzʼiibʼa re laj Timoteo, maajun rehebʼ li sikʼbʼilebʼ ru wankebʼ saʼ choxa. Ebʼ li apóstol ut jalanebʼ chik li sikʼbʼilebʼ ru rikʼin santil musiqʼej maajiʼ nekeʼxsuqʼisi ribʼ joʼ musiqʼej. Joʼkan naq aʼanebʼ maawaʼebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru» (1 Cor. 15:50-54; 1 Tes. 4:13-17; 1 Juan 3:2).
Maawaʼebʼ ajwiʼ ebʼ li ánjel li xeʼxqʼet ribʼ saʼ xkutankil li Bʼutʼihaʼ, ebʼ li ánjel aʼan xeʼxtaqe laj Tza ut xeʼxsuqʼisi ribʼ joʼ maaʼus aj musiqʼej ut xikʼ nekeʼril li Jesús (Gén. 6:2; Luc. 8:30, 31; 2 Ped. 2:4). Saʼ li kutan chalk re, li Jesús tixtzʼapebʼ chiru 1,000 chihabʼ ut moqon tixsachebʼ rochbʼeen laj Tza (Jud. 6; Apoc. 20:1-3, 10).
Joʼkan naq ebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru» li naʼaatinak wiʼ 1 Timoteo 5:21, wankebʼ saʼ choxa ut nekeʼkʼanjelak rochbʼeen li Yos ut li Kristo Jesús.
Wankebʼ chi kʼiila mil ebʼ li ánjel li tiikebʼ xchʼool (Heb. 12:22, 23). Chanchan naq moko juntaqʼeet ta li kʼanjel li nekeʼkʼeheʼk re xbʼaan li Jehobʼa (Apoc. 14:17, 18). Qajultikaq naq saʼ jun kutan kitenebʼaak saʼ xbʼeen jun li ánjel xsachbʼal 185,000 aj puubʼ aj Asiria (2 Rey. 19:35). Joʼkan ajwiʼ, joʼ kixye li Jesús chanchan naq jun chʼuut chi ánjel «teʼrisi ebʼ li qas qiitzʼin li nekeʼxkʼe chi maakobʼk ebʼ li junchʼol ut ebʼ li nekeʼxbʼaanu li maaʼusilal» (Mat. 13:39-41). Maare jalanebʼ chik teʼxchʼutubʼ «li sikʼbʼilebʼ ru» re naq teʼxik saʼ choxa (Mat. 24:31). Ut wankebʼ li ánjel li nekeʼyeeheʼk re naq tooʼeʼxkol saʼ li qabʼenik joʼ naxye Salmo 91:11 (Mat. 18:10; juntaqʼeeta rikʼin Mateo 4:11 ut Lucas 22:43).
Joʼ xqil, chanchan naq ebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru» li naʼaatinak wiʼ 1 Timoteo 5:21 tenebʼanbʼil saʼ xbʼeenebʼ xtenqʼankilebʼ li chʼuut. Saʼebʼ li raqal rubʼelaj laj Pablo kiʼaatinak chirixebʼ li cheekel winq ut kixye rehebʼ li hermaan naq teʼroxloqʼi ebʼ li cheekel winq. Joʼkan ajwiʼ ebʼ li cheekel winq tento naq inkʼaʼ teʼsikʼoq u, teʼxbʼaanu li xkʼanjel chi chaabʼil ut inkʼaʼ teʼxbʼaanu saʼ junpaat. Kʼaʼut? Laj Pablo kixye jun xyaalal li jwal wank xwankil re naq teʼxyuʼami li naʼlebʼ li kixkʼe. Kixye naq ebʼ li cheekel winq yookebʼ chi kʼanjelak choʼq rehebʼ li hermaan, chiru li Yos, chiru li Kristo Jesús ut chiruhebʼ «li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru», naraj xyeebʼal naq li Jehobʼa, li Jesús ut li ánjel li sikʼbʼilebʼ ru yookebʼ rilbʼal chanru ebʼ li cheekel winq nekeʼxbʼaanu li xkʼanjel saʼ li chʼuut. Chʼolchʼo naq wankebʼ li ánjel li nekeʼkʼeheʼk xkʼanjel saʼ li chʼuut joʼ xkolbʼal ebʼ laj kʼanjel chiru li Yos, xbʼeresinkil li puktesink ut xyeebʼal re li Jehobʼa li nekeʼril saʼ li chʼuut (Mat. 18:10; Apoc. 14:6).