ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w03 5/1 ep. 22-27
  • Openi tapa dulu okuhangika ehekeleko lashili?

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Openi tapa dulu okuhangika ehekeleko lashili?
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2003
  • Oupalanyole
  • Okuungaunga nosheetifi shomaupyakadi
  • Ehekeleko kovanhu ovo ve li moudjuu
  • Ehekeleko la yandjwa okupitila muKristus
  • Omhepo iyapuki i li omuhekeleki
  • Ekwafo koshi yomafininiko a kwata moiti
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2003
w03 5/1 ep. 22-27

Openi tapa dulu okuhangika ehekeleko lashili?

“Kalunga naXe yOmwene wetu Jesus Kristus [ote] tu hekeleke moudjuu wetu aushe.”—2 OVAKORINTO 1:3, 4.

1. Eenghalo dilipi tashi dulika di ningife ovanhu va kale ve udite kutya ova pumbwa neenghono ehekeleko?

OMUKIFI tau lemaneke otashi dulika u udife omunhu kutya okukalamwenyo kwaye okwa nyonauka. Omakakamo edu, oikungulu nosho yo ondjala ohai fiye ovanhu moluhepo. Oita otashi dulika i twaalele eemwenyo doilyo youkwaneumbo, i hanaune po omaumbo ile i fininike oovene vomaumbo va ye onhapo nokufiya po omaumbo avo. Okuhenouyuki otashi dulika ku udife ovanhu kutya kape na poima pamwe opo tava dulu okumona epepelelwo. Ovo va kumwa koixuna ya tya ngaho ova pumbwa neenghono ehekeleko. Mbela openi tali dulu okuhangika?

2. Omolwashike ehekeleko olo hali di kuJehova le likalekelwa?

2 Ovanhu vamwe nosho yo omahangano amwe otaa kendabala okuyandja ehekeleko. Eendjovo donghenda ohadi pandulwa. Ekwafo lopaulumomumbwe shi na sha noinima yopalutu ohali kwafele okuwanifa po eemhumbwe dopokafimbo. Ndelenee Jehova Kalunga kashili oye aeke ta dulu okuwapeka aishe oyo ya nyonauka nokuyandja ekwafo olo la pumbiwa opo oixuna ya tya ngaho i ha holoke vali nande efiku limwe. Shi na sha naye Ombibeli otai ti: “Kalunga naXe yOmwene wetu Jesus Kristus na hambelelwe, oXe yefilonghenda naKalunga kehekeleko alishe, ou te tu hekeleke moudjuu wetu aushe, opo tu shiive yo okuhekeleka ava ve li moudjuu keshe, onehekeleko olo Kalunga ta hekeleke fye vene.” (2 Ovakorinto 1:3, 4) Ongahelipi Jehova he tu hekeleke?

Okuungaunga nosheetifi shomaupyakadi

3. Ongahelipi ehekeleko olo Kalunga ta yandje tali ungaunga nosheetifi shomaupyakadi ovanhu?

3 Ovanhu aveshe ova fyuulula okuhawanenena omolwenyono laAdam, naasho osha etifa omaupyakadi mahapu unene oo xuuninwa taa twala fiyo omefyo. (Ovaroma 5:12) Onghalo oya naipala unene molwaashi Satana Ondiaboli oye “omupangeli wounyuni ou.” (Johannes 12:31; 1 Johannes 5:19) Jehova ina nyika ashike oluhodi omolwonghalo i he fi ihafifa oyo ovanhu va taalela. Okwa tuma Omona waye ewifa e li ekulilo opo a yandje emanguluko, nokwe tu lombwela kutya ohatu dulu okumangululwa koilanduliko yenyono laAdam ngeenge otwa kala neitavelo tali longo mOmona waYe. (Johannes 3:16; 1 Johannes 4:10) Kalunga okwa xunganeka yo kutya Jesus Kristus oo a pewa eenghono adishe meulu nokombada yedu, ota ka hanauna po Satana nosho yo onghalelo yaye aishe yoinima youkolokoshi.—Mateus 28:18; 1 Johannes 3:8; Ehololo 6:2; 20:10.

4. (a) Oshike osho Jehova a yandja opo a pameke elineekelo letu momaudaneko aye e na sha nepepelelwo? (b) Jehova ote tu kwafele ngahelipi tu mone kutya epepelelwo otali uya naini?

4 Opo a pameke elineekelo letu momaudaneko aye, Kalunga okwa shangifa oumbangi muhapu tau ulike kutya keshe osho ta xunganeke otashi ka wanifwa. (Josua 23:14) Okwa kwatela mOmbibeli omahokololo aasho a ninga opo a mangulule ovapiya vaye meenghalo odo pataleko lopanhu da li itadi dulu okupondolwa. (Exodus 14:4-31; 2 Eehamba 18:13–19:37) Nosho yo okupitila muJesus Kristus, Jehova okwa ulika kutya elalakano laye ola kwatela mo okuvelula ovanhu ‘kukeshe tuu oshiponga,’ nokuli nokunyumuna ovafi. (Mateus 9:35; 11:3-6) Onaini oinima aishe oyo tai ka ningwa? Mokunyamukula, Ombibeli otai hepaulula shi na sha nomafiku axuuninwa onghalelo ei ikulu, oo taa tetekele eulu lipe nosho yo edu lipe laKalunga. Ehepaululo laJesus ola yukila ko komafimbo aa tu li muo.—Mateus 24:3-14; 2 Timoteus 3:1-5.

Ehekeleko kovanhu ovo ve li moudjuu

5. Eshi a li ta yandje ehekeleko kuIsrael shonale, okushike Jehova a yukifa elitulemo?

5 Monghedi omo Jehova a ungaunga naIsrael shonale, ohatu lihongo nghee a li e va hekeleka momafimbo madjuu. Okwe va dimbulukifa kutya ye oKalunga koludi lilipi. Osho osha pameka elineekelo lavo momaudaneko aye. Jehova okwe linyengifa ovaprofeti vaye va longife omakondjifafano a twa oo e li pokati kaye e li Kalunga kashili nomunamwenyo noikalunga oyo itai dulu okulikwafela ile okukwafa ovalongeli vayo. (Jesaja 41:10; 46:1; Jeremia 10:2-15) Eshi a lombwela Jesaja ta ti: “Hekelekeni, hekelekeni oshiwana shange,” Jehova okwe linyengifa omuprofeti waye oo a longife omafaneko nosho yo omahepaululo oilonga yaYe yeshito opo a divilike ounene waYe e li Kalunga aeke kashili.—Jesaja 40:1-31.

6. Omauliko elipi Jehova kwa li a yandja omafimbo amwe shi na sha nokutya onaini okumangululwa taku ke uya?

6 Omafimbo amwe Jehova okwa yandja ehekeleko mokutofa mo kondadalunde efimbo lokumangululwa kwoshiwana shaye, kutya nee ola li popepi ile okomesho. Eshi okumangululwa muEgipti kwa ehena popepi, okwa lombwela Ovaisrael ovafininikwa ta ti: “Natango ehandukilo limwe Ame ohandi ke li etela Farao naEgipti. Opo nee ye te mu lekele, mu dje po apa.” (Exodus 11:1) Eshi oiwana itatu ye limanga kumwe ya homona Juda momafiku ohamba Josafat, Jehova okwe va lombwela kutya Ye ota ka katuka onghatu ponhele yavo “mongula.” (2 Omafimbo 20:1-4, 14-17) Ndelenee okumangululwa kwavo muBabilon okwa li kwa shangwa kuJesaja omido 200 lwaapo komesho yefimbo, nomauyelele a wedwa po okwa li a yandjwa okupitila muJeremia omido efele lwaapo fimbo inava mangululwa. Omaxunganeko oo kaa li tuu taa tu omukumo kovapiya vaKalunga eshi okumangululwa kwavo kwa li taku ehene popepi!—Jesaja 44:26–45:3; Jeremia 25:11-14.

7. Oshike osho sha kala luhapu sha kwatelwa mo momaudaneko okumangululwa, nosha nwefa mo ngahelipi ovanhu ovadiinini muIsrael?

7 Oshi li shikonekwedi kutya omaudaneko oo kwa li a etela oshiwana shaKalunga ehekeleko, luhapu okwa kala a kwatela mo omauyelele e na sha naMessias. (Jesaja 53:1-12) Mokweendela ko kwomapupi nomapupi, osho osha pa ovanhu ovadiinini eteelelo eshi va shakeneka omayeleko mahapu. MuLukas 2:25 ohatu lesha taku ti: “Tala, muJerusalem omwa li mu nomunhu edina laye Simeon, omuyuki nokwa tila Kalunga, onakuteelela ehekeleko laIsrael [paushili, okuuya kwaMessias], nOmhepo Iyapuki ya kala muye.” Simeon okwa li e shii eteelelo lopaMessias olo la shangwa mOmishangwa, neteelelo lewanifo lalo ola nwefa mo okukalamwenyo kwaye. Ka li a uda ko nghee ashishe kwa li tashi ka wanifwa noina kala ko opo a mone eshi exupifo olo la xunganekwa la wanifwa, ndelenee okwa li a hafa eshi a mona Oo okupitila muye Kalunga kwa li ta ka eta “exupifo.”—Lukas 2:30.

Ehekeleko la yandjwa okupitila muKristus

8. Ekwafo olo Jesus a yandja ola yooloka ko ngahelipi kwaasho ovanhu vahapu kwa li va diladila kutya osho va pumbwa?

8 Eshi Jesus Kristus a li ta wanifa po oukalele waye wokombada yedu, ina yandja alushe ekwafo olo ovanhu kwa li tava diladila kutya olo va pumbwa. Vamwe okwa li va djuulukwa Messias oo kwa li ngeno te ke va mangulula mondjoko youtondwe waRoma. Ndele Jesus ina popila ounashibofa; okwe va lombwela kutya “osho shomukesari, shi peni omukesari.” (Mateus 22:21) Elalakano laKalunga ola li la kwatela mo shihapu shi he fi ashike okumangulula ovanhu kepangelo lonhumba lopapolotika. Ovanhu okwa li va hala okuninga Jesus ohamba, ndele ye okwa ti kutya ota ka “[yandja] omwenyo waye u ninge oikulila yavahapu.” (Mateus 20:28; Johannes 6:15) Kasha li efimbo natango kuye lokuninga ohamba, neenghonopangelo daye dokupangela okwa li te ke di pewa kuJehova ndele hakeengudu dovangongoti.

9. (a) Etumwalaka lehekeleko lilipi Jesus a udifa? (b) Ongahelipi Jesus a ulika nghee etumwalaka olo la kuma eenghalo odo ovanhu kwa li va taalela? (c) Oukalele waJesus owa dika po ekanghameno lashike?

9 Ehekeleko olo Jesus a eta ola li molupe ‘levangeli louhamba waKalunga.’ Olo olo la li etumwalaka olo Jesus a udifa keshe opo a enda. (Lukas 4:43) Okwa divilika nghee etumwalaka olo la kuma omaupyakadi ovanhu akeshe efiku mokuulika osho ye ta ka ningila ovanhu eshi ta ka kala Omupangeli wopaMessias. Okwa pa ovanhu ovo tava mono oixuna etomheno lipe lokukala nomwenyo eshi a velula ovapofi novafitandaka (Mateus 12:22; Markus 10:51, 52), a velula oingudu (Markus 2:3-12), a yelifa Ovaisrael vakwao omikifi ditondifa (Lukas 5:12, 13) nokuvelula yo ovanhu komikifi dikwao da kwata moiti. (Markus 5:25-29) Okwa etela yo oilyo yomaukwaneumbo ya nyika oluhodi epepelelwo linene eshi a nyumuna ovana vavo koufi. (Lukas 7:11-15; 8:49-56) Okwa ulika eenghono daye dokupangela oikungulu ya nyika oshiponga nosho yo dokuwanifa po eemhumbwe doikulya deengudu dinene. (Markus 4:37-41; 8:2-9) Kakele kaasho, Jesus okwe va honga omafinamhango okukalamwenyo oko taku dulu oku va kwafela va ungaunge nomupondo nomaupyakadi oo e li po notaa dulu okuyadifa omitima dovanhu neteelelo lepangelo liyuki koshi yaMessias. Kungaha, eshi Jesus a wanifa po oukalele waye, ina hekeleka ashike ovo va pwilikina ve na eitavelo ndele okwa dika po yo ekanghameno lokutwa omukumo ovanhu omido omayovi konima yaasho.

10. Oshike sha ningwa tashi shiiva omolweyambo laJesus?

10 Omido di dule po 60 konima eshi Jesus a yamba omwenyo waye wopanhu nokwa nyumuninwa omwenyo womeulu, omuyapostoli Johannes okwa li a nwefwa mo a shange ta ti: “Ovamwange, edi ohandi di mu shangele mu ha nyone; ndele ngenge pe na ou ta nyono, tu nomupopili puTate, Jesus Kristus omuyuki. Ndele Oye ekulilo lomatimba etu; ndele halomatimba etu aeke, ndelenee lomatimba ounyuni aushe.” (1 Johannes 2:1, 2) Omolwomauwa eyambo laJesus lopanhu la wanenena, otwa hekelekwa neenghono. Otu shi shii kutya ohatu dulu okudiminwa po omatimba, okukala neliudo la yela, okukala nekwatafano naKalunga la hokiwa nosho yo etimaumbwile lomwenyo waalushe.—Johannes 14:6; Ovaroma 6:23; Ovaheberi 9:24-28; 1 Petrus 3:21.

Omhepo iyapuki i li omuhekeleki

11. Efiloshisho lehekeleko limwe vali lilipi Jesus a udaneka fimbo ina fya?

11 Eshi a li novayapostoli vaye onguloshi yaxuuninwa fimbo ina fya efyo laye lopayambo, Jesus okwa popya shi na sha nefiloshisho limwe vali olo Xe yomeulu a ninga opo e va hekeleke. Jesus okwa ti: “Ohandi indile Tate, ndele Oye te mu pe Omupopili umwe [omuhekeleki; mOshigreka, pa·raʹkle·tos], a kale punye alushelushe, Oye Omhepo yoshili.” Jesus okwe va shilipaleka ta ti: “Omupopili, Omhepo Iyapuki . . . otai mu longo ashishe ndee tai mu dimbulukifa ashishe nde shi mu lombwela.” (Johannes 14:16, 17, 26) Ongahelipi omhepo iyapuki ye va etela lela ehekeleko?

12. Ongahelipi onghandangala yomhepo iyapuki i li ekwafo lokudimbulukifa ovahongwa vaJesus ya kwafa okuhekeleka vahapu?

12 Ovayapostoli okwa li va hongwa shihapu kuJesus. Kava li tava ka dimbwa oshimoniwa osho, ndelenee okwa li ngoo shili tava ka dimbulukwa osho a popile? Mbela ehongo olo la fimana okwa li tali ka kana omolwomadimbuluko oo inaa wanenena? Jesus okwe va shilipaleka kutya omhepo iyapuki otai ke va ‘dimbulukifa ashishe e shi va lombwela.’ Kungaha, omido hetatu lwaapo konima eshi Jesus a fya, Mateus okwa li ta dulu okushanga Evangeli lotete, omo a shanga Eudifo lokOmhunda laJesus tali hafifa omutima, omafaneko aye mahapu e na sha nOuhamba nosho yo eenghundafana dokondadalunde di na sha nedidiliko lokukala po kwaye. Omido 50 lwaapo konima yaasho, omuyapostoli Johannes okwa li a dula okushanga eshangelo li shii okulineekelwa olo li na omauyelele mahapu e na sha nomafiku axuuninwa okukalamwenyo kwaJesus kwokombada yedu. Omashangelo oo a nwefwa mo inaa kala tuu taa hekeleke fiyo omefimbo letu!

13. Ongahelipi omhepo iyapuki ya longa i li omuhongi wOvakriste vonale?

13 Kakele ashike koku va kwafela va dimbuluke eendjovo daJesus, omhepo iyapuki oya honga ovahongwa noku va wilika va mone eudeko lomoule lelalakano laKalunga. Eshi Jesus a li natango novahongwa vaye, okwe va lombwela oinima oyo kwa li ve he udite ko nawa pefimbo opo. Ndelenee konima yefimbo eshi ve linyengifwa komhepo iyapuki, Johannes, Petrus, Jakob, Judas naPaulus ova shanga omayelifilo e na sha nexumokomesho lelalakano laKalunga. Kungaha, omhepo iyapuki oya longa i li omuhongi, ta yandje eshilipaleko li na ongushu lewiliko laKalunga.

14. Omeenghedi dilipi omhepo iyapuki ya kwafela oshiwana shaJehova?

14 Eeshali dopaikumwifilonga domhepo oda kwafela yo okuyelifa kutya Kalunga ka li vali a hokwa Israel shopambelela ndele ponhele yaasho okwa li a hokwa eongalo lopaKriste. (Ovaheberi 2:4) Oiimati yomhepo oyo mokukalamwenyo kwoohandimwe oya li yo oshinima sha fimana mokuulika ovo va li shili ovahongwa vaJesus. (Johannes 13:35; Ovagalati 5:22-24) Natango omhepo oya li ya pameka oilyo yeongalo olo opo i kale eendombwedi di na ouladi nodi he na oumbada.—Oilonga 4:31.

Ekwafo koshi yomafininiko a kwata moiti

15. (a) Omafininiko elipi a kala nokushakenekwa kOvakriste nale nosho yo paife? (b) Omolwashike ovo tava tu vamwe omukumo tava kala yo omafimbo amwe va pumbwa okutuwa omukumo?

15 Aveshe ovo ve liyandjela Jehova nove li ovadiinini kuye ohava shakeneke omahepeko oludi lonhumba. (2 Timoteus 3:12) Ndelenee, Ovakriste vahapu ova pita momafininiko a kwata moiti unene. Kunena, vamwe ova ningilwa owii keengudu dovahangakeni nova ekelwa meekamba deenghwate, meedolongo nosho yo meekamba dokuyandja oilonga yomahandukilo meenghalo di he fi okukalwa kovanhu. Omapangelo okwa ninga ovahepeki vo venevene ile okwa pitika ovanhu vonhumba ovakolokoshi va longife eenghono nova ninge ominyonena nope he na okuhandukilwa. Natango, Ovakriste ova shakeneka omaupyakadi oukolele ile omoukwaneumbo a kwata moiti. Omafininiko otaa dulu yo okuhanga Omukriste a pyokoka oo ta kwafele ovaitaveli vakwao vahapu va ungaunge neenghalo didjuu. Meenghalo da tya ngaho, oo ta yandje etwomukumo naye otashi dulika a kale a pumbwa okutuwa omukumo.

16. Eshi David a li koshi yomafininiko manene, ongahelipi a mona ekwafo?

16 Eshi ohamba Saul kwa li tai taataa David ya hala oku mu dipaa, David okwa ilikana kuKalunga e li Omukwafi waye, ta ti: “Kalunga, uda eindilo lange. . . . Momudidimbe womavava oye onda hala okukonga eameno.” (Epsalme 54:4, 6; 57:2) Mbela David okwa li a mona ekwafo? Heeno, okwe li mona. Pefimbo opo, Jehova okwa longifa omuprofeti Gad nomupristeri Abjatar okuyandja ewiliko kuDavid nokwa longifa Jonatan omona waSaul okupameka omulumenhu oo omunyasha. (1 Samuel 22:1, 5; 23:9-13, 16-18) Jehova okwa efa yo Ovafilisti va homone oshilongo, nokungaha elitulemo laSaul okwa li la yukifwa kusha shimwe opo a ha taatae vali David.—1 Samuel 23:27, 28.

17. Eshi a li koshi yefininiko la kwata moiti, openi Jesus a pula ekwafo?

17 Jesus Kristus okwa li koshi yefininiko la kwata moiti eshi exulilo lokukalamwenyo kwaye kwokombada yedu la ehena popepi. Okwa li e shi shii nawa kutya elihumbato laye okwa li tali ka kuma edina laXe womeulu nosho yo kutya okwa li tali ka tya shike shi na sha nonakwiiwa yovanhu aveshe. Okwa ilikana a mana mo nokuli ‘nokuya mekondjo loudjuu womwenyo.’ Kalunga okwa shilipaleka opo Jesus a mone ekwafo olo kwa li a pumbwa pefimbo olo lidjuu.—Lukas 22:41-44.

18. Ehekeleko lilipi Kalunga a yandja kOvakriste vonale ovo kwa li va hepekwa neenghono?

18 Opa li omahepeko Ovakriste onyanya konima eshi eongalo lomefelemudo lotete la totwa po nomolwaasho aveshe okwa li va halakanifwa okudja muJerusalem kakele kovayapostoli. Ovalumenhu novakainhu okwa li va kokololwa mo momaumbo avo. Mbela Kalunga okwa li a yandja ehekeleko lashike? Eshilipaleko lEendjovo daye olo kutya ove na “oupuna muwa tau kala alushe,” efyuululo laalushe meulu pamwe naKristus. (Ovaheberi 10:34, OB-1954; Ovaefeso 1:18-20) Eshi va twikila okuudifa, ova mona oumbangi kutya omhepo yaKalunga oya li pamwe navo, noimoniwa yavo oye va pa natango etomheno lokuhafa.—Mateus 5:11, 12; Oilonga 8:1-40.

19. Nonande Paulus okwa mona oixuna komahepeko a kwata moiti, okwa li e udite ngahelipi kehekeleko olo Kalunga a yandja?

19 Konima yefimbo, Saulus (Paulus), oo a li omuhepeki omukwanyanya okwa ninga oshihakanwa shomahepeko molwaashi okwa ka ninga Omukriste. Kokanhunhu kaKipros, okwa li omhule oyo ya kendabala okuya moshipala oukalele waPaulus mokulongifa oihelele nosho yo eendjovo da pengifwa. MuGalatia, Paulus okwa li a fiwa opo a dengelwa nomamanya kwa diladilwa kutya okwa fya. (Oilonga 13:8-10; 14:19) MuMakedonia okwa li a dengwa neeshokoto. (Oilonga 16:22, 23) Konima eshi pwa li ovahangakeni velongifo leenghono muEfeso, okwa shanga ta ti: “Omaudjuu a li manene unene e dule eenghono detu, opo twa li hatu limbililwa molwokukalamwenyo kwetu nokuli, nafye vene yo otwe litala otwa tokolelwa efyo.” (2 Ovakorinto 1:8, 9) Ndelenee monhumwafo oyo tuu oyo, Paulus okwa shanga eendjovo odo tadi hekeleke odo da tofwa mo di li mokatendo okati-2 koshitukulwa eshi.—2 Ovakorinto 1:3, 4.

20. Oshike osho hatu ka konakona moshitukulwa tashi landula?

20 Ongahelipi hatu dulu okukufa ombinga mokuyandja ehekeleko la tya ngaho? Ope na vahapu ovo mefimbo letu ve li pumbwa ngeenge tava hangika koluhodi, kutya nee omolwoiponga oyo tai hange ovanhu omayovi ile omolwoudjuu oo tau va hange. Moshitukulwa tashi landula, ohatu ka konakona nghee hatu dulu okuyandja ehekeleko meenghalo adishe odo.

Oto dimbuluka?

• Omolwashike ehekeleko olo hali di kuKalunga la denga mbada?

• Ehekeleko lilipi la yandjwa okupitila muKristus?

• Ongahelipi omhepo iyapuki ya kala i li omuhekeleki?

• Yandja oihopaenenwa yehekeleko olo la yandjwa kuKalunga eshi ovapiya vaye va li koshi yomafininiko a kwata moiti.

[Efano pepandja 23]

Ombibeli otai tu ulikile kutya Jehova okwa li a yandja ehekeleko mokumangulula oshiwana shaye

[Efano pepandja 24]

Jesus okwa yandja ehekeleko okupitila mokuhonga, mokuvelula nosho yo mokunyumuna ovafi

[Efano pepandja 26]

Jesus okwa mona ekwafo la dja pombada

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma