Nshapita 14
Mbumfumu bua nganyi buudi ne bua kuanyisha?
“BUMFUMU” mmuaku udi kauyi usankisha bua bantu bavule. Mbiumvuike, bualu bumfumu mbutumika nabu bibi misangu mivule—ku mudimu, mu dîku, ne kudi mbulamatadi. Bible udi wamba bulelela ne: “Muntu udi ukokesha muntu nende bua dikenga diende.” (Muambi 8:9, NW) Eyowa, bantu bavule mbakokeshe bakuabu ne bienzedi bia tshinyangu ne budinangi.
2 Kadi bumfumu buonso kabuena bua tshinyangu to. Tshilejilu, bidi mua kuambibua bua se: mubidi wetu udi ne bukokeshi kutudi. Udi “ututumina dîyi” bua kueyela, kudia, kunua, ne kulala. Nkutukengesha anyi? Tòo. Ditumikila malomba aa didi bua diakalenga dietu. Nansha mudi dikokela majinga etu a mubidi kadiyi mua kuikala ku budisuile, kudi mishindu mikuabu ya bumfumu idi itulomba dikokela dia ku budisuile. Tangila bimue bilejilu.
BUMFUMU BUTAMBE BUNENE
3 Misangu mipite pa 300 mu Bible, Yehowa mmubikidibue “Mukalenge Mudikadile.” Mukokeshi mudikadile ng’eu udi ne bumfumu butambe bunene. Ntshinyi tshidi tshipa Yehowa bukenji bua muanzu eu? Buakabuluibua 4:11 (NW) udi wandamuna ne: “Wewe, Yehowa Nzambi wetu mene, udi muakanyine bua kupeta butumbi ne buneme ne bukole, bualu wewe wakafuka bintu bionso, ne bua disua diebe biakafika ku dikalaku ne biakafukibua.”
4 Bu mudiye Mutufuki wetu, Yehowa udi ne bukenji bua kukokesha bu mudiye usungula. Ebi bidi mua kutshingisha, nangananga patudi tuela meji ne: Nzambi udi ne “dikanda dia bungi ne bukole bupite.” Mmubikidibue ne: “Nzambi Wa-Bukole-Buonso”—muaku udi mu tshiena-Ebelu ufila lungenyi lua bukole bupite tshikandi. (Yeshaya 40:26, MMM; Genese 17:1, NW) Kadi, Yehowa udi uleja bukole buende mu mushindu muimpe, bualu ngikadilu wende mutambe bunene ndinanga.—1 Yone 4:16.
5 Nansha muvua Yehowa mudimuije ne: neatuale dinyoka kudi benji ba bubi badi kabayi banyingalala, Mozese uvua mumumanye nangananga bu “Nzambi mulelela, Nzambi wa lulamatu, udi ulama tshiovo ne bulenga-bunangi kudi badi bamunange ne badi balama mêyi-matuma ende.” (Dutelonome 7:9, NW) Anji elaku meji! Mfumu Mutambe bunene wa bukua-bufuki kêna utuenzeja bua kumusadila. Bishilangane, tudi bakokibue kudiye bua dinanga diende. (Lomo 2:4; 5:8) Kukokela bumfumu bua Yehowa kudi ne milowo, bualu mikenji yende idi misangu yonso itupetesha diakalenga dipite bunene.—Musambu wa 19:7, 8.
6 Baledi betu ba kumpala bakabenga bukokeshi budikadile bua Nzambi. Bakasua bua kudipangadijila tshivua tshibi ne tshivua tshimpe. (Genese 3:4-6) Bu tshipeta, bakipatshibua mu tshisombelu tshiabu tshia Mparadizu. Kunyima Yehowa wakalekelela bua bantu benze ndongoluelu ya mamfumu ivua ne bua kupetesha mushindu wa kuikala ne nsombelu mulongame, kadi kayi mupuangane, mu nsangilu wa bantu. Amue a kudiwu mmamfumu kayi, ne Nzambi mmutekemene ne tuakokele mu bualabala kayi?
“BAMFUMU BADI KU MUTU”
7 Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Anyima yonso akokele bamfumu badi ku mutu, bualu kakuena bumfumu budiku pikalabi kabiyi kudi Nzambi.” “Bamfumu badi ku mutu” aba mbanganyi? Mêyi a Paulo mu mvese idi ilonda adi aleja ne: mbamfumu ba mbulamatadi ya bantu. (Lomo 13:1-7, NW; Tito 3:1) Yehowa ki ng’udi muenze mamfumu a mbulamatadi ya bantu to, kadi adiku ku dilekelela diende. Ke bualu kayi Paulo uvua mua kufunda ne: “Makokeshi adiku mmateka mu mianzu yawu milondangane kudi Nzambi.” Ebi bidi bileja tshinyi pa bumfumu bua pa buloba bua mushindu’eu? Budi bupuekele, anyi kuinshi, kua bumfumu bua Nzambi. (Yone 19:10, 11) Nunku, padiku difuilakana pankatshi pa mikenji ya bantu ne mikenji ya Nzambi, bena nkristo badi ne bua kulombodibua kudi kuondo kabu ka muoyo kalongesha kudi Bible. Badi “ne bua kutumikila Nzambi bu mukokeshi pamutu pa bantu.”—Bienzedi 5:29, NW.
8 Kadi misangu mivule, bamfumu ba mbulamatadi badi ku mutu batu batumika bu ‘basadidi ba Nzambi bua diakalenga dietu.’ (Lomo 13:4) Mmu mishindu kayi? Ela meji ku midimu mivule idi bamfumu badi ku mutu batuenzela, bu mudi difikisha mikanda miela ku poste, dikubibua dia kudi bampulushi ne ku kapia, malu a mankenda, ne tulasa. “Ke bua tshinyi nudi nufuta kabidi bitadi,” ke muakafunda Paulo, “bualu badi basadidi ba Nzambi bua nsangilu wa bantu batumika dîba dionso bua tshipatshila etshi.” (Lomo 13:6, NW) Pa bidi bitangila bitadi anyi bualu bukuabo buonso bulombibue kudi mikenji, tudi ne bua “kuenza bienzedi bilulame tuetu bine.”—Ebelu 13:18, NW.
9 Imue misangu bamfumu badi ku mutu batu batumika bibi ne bumfumu buabu. Ebi bidi bitukuula ku bujitu buetu bua kushala ne bukokedi kudibu anyi? Tòo, kabiena nanku. Yehowa udi umona bienzedi bibi bia bamfumu aba. (Nsumuinu 15:3) Dilekelela diende dia bumfumu bua bantu kadiena diumvuija ne: kêna ne ntema ku dinyanguka diabu; kabidi kêna mutekemene bua tuetu kuenza bia muomumue. Bushuwa, Nzambi mu tshitupa tshîpi emu ‘neatshibule makalenge aa bitupa bitupa, neaabutule,’ upingaja pa mutu pawu bumfumu bua mbulamatadi muakane wende nkayende. (Danyele 2:44) Kadi too ne penzeke bualu ebu, bamfumu badi ku mutu badi basadila bua tshipatshila tshia mushinga.
10 Paulo wakumvuija ne: “Eu udi ukandamena bumfumu ebu mmutombokele ndongoluelu wa Nzambi.” (Lomo 13:2, NW) Bamfumu badi ku mutu badi “ndongoluelu” wa Nzambi bualu badi balama bulongame mu bualabale kampanda, budi buobu kabuyiku tshimvundu ne dibondakana bidi biasa miji. Kubaluisha kakuena mua kumvuangana ne Mifundu ne kakuena kua meji. Tshilejilu: Ela meji ne: mbakupande ne mbatele mputa bua kumulama. Nansha mudi tukanu katuyi tua ku mubidi, tudi ne kipatshila kampanda bua lupolo kansanga luipidile. Kutumbusha kumpala kua dîba kudi mua kukuenzela bibi. Bia muomumue, mamfumu a mbulamatadi ya bantu kaavua mu dilongolola dia Nzambi dia ku tshibangidilu. Nansha nanku, too ne palua Bukalenge buende kukokesha buloba bujima, mbulamatadi ya bantu mmilame nsangilu wa bantu pamue, ikumbaja mudimu udi umvuangana ne disua dia Nzambi bua tshikondo tshia lelu. Nunku tudi ne bua kuikala ne dikokela kudi bamfumu badi ku mutu, eku tuteka mikenji ne bumfumu bia Nzambi kumpala.
BUMFUMU MU DÎKU
11 Dîku didi tshitupa tshia nshindamenu tshia nsangilu wa bantu. Munda muadi mulume ne mukaji badi mua kupeta bu-nyana bufutshi, ne bana badi mua kukubibua ne kulongeshibua bua nsombelu wa bukulumpe. (Nsumuinu 5:15-21; Efeso 6:1-4) Ndongoluelu wa bunême wa nunku udi ukengela kulongolodibua mu mushindu udi mua kupetesha bena dîku nsombelu wa ditalala ne diumvuangana. Yehowa udi ukumbaja bualu ebu ku butuangaji bua dîyi-diludiki dia bumfumu, didi diambibue mu tshikoso mu mêyi aa, adi asanganyibua mu 1 Kolinto 11:3 (NW): “Mutu wa mulume yonso n’Kristo; ne mutu wa mukaji yonso mmulume; ne mutu wa Kristo n’Nzambi.”
12 Mulume udi mutu wa dîku. Kadi, udi ne mutu wende—Yezu Kristo. Paulo wakafunda ne: “Balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu; anu bu muakananga kabidi Kristo tshisumbu ne kudifilaye bualu buatshi.” (Efeso 5:25, NW) Mulume udi uleja dikokela diende kudi Kristo padiye wenzela mukajende malu bu muvua Yezu wenzela tshisumbu misangu yonso. (1 Yone 2:6) Yezu uvua mupeshibue bumfumu bunene, kadi wakatumika nabu ne bulenga menemene, dinanga, ne ditshintshikila. (Matayo 20:25-28) Pavuaye muntu Yezu kakatumika bibi ne bumfumu buende nansha kakese. Uvua “mupole-malu ne muena bupuekele mu muoyo,” ne wakabikila bamulondi bende ne: “balunda” pamutu pa kubabikila ne: ‘bapika.’ Wakabalaya ne: “Nennukankamike,” ne ke tshiakenzaye.—Matewuse 11:28, 29, MMM; Yone 15:15.
13 Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshilongesha balume se: bumfumu bua muena nkristo ki mmuanzu bua dikokesha dibi. Bishilangane, ndikokesha ne kanemu ne dinanga diena kudipidia. Kabiyi mpata, ebi mbibengangane ne dikengesha muena dibaka ku mubidi anyi ne mêyi. (Efeso 4:29, 31, 32; 5:28, 29; Kolosai 3:19) Nunku bikala mulume muena nkristo mua kukengesha mukajende, bienzedi biende bikuabu bimpe kabiakuikala ne mushinga, ne masambila ende adi apumbishibua.—1 Kolinto 13:1-3; 1 Petelo 3:7.
14 Padi mulume widikija tshilejilu tshia Kristo, mbitambe kupepela bua mukaji kulonda mêyi a mu Efeso 5:22, 23 (NW): “Bakaji bakokele babayabo bu kudi Mukalenge, bualu mulume udi mutu wa mukajende bu mudi Kristo mutu wa tshisumbu.” Anu bu mudi mulume ne bua kukokela Kristo, mukaji udi ne bua kukokela bayende. Bible kabidi udi uleja patoke ne: bakaji ba tshitembu mbakanyine bunême ne disamuna bua meji abu a buena Nzambi ne tshisumi.—Nsumuinu 31:10-31.
15 Dikokela dia mukaji muena nkristo kudi bayende nditshintshikila. Ebi bidi biumvuija ne: Nzambi ke utudi ne bua kutumikila pamutu pa muntu padi dikokela mu bualu kampanda dikale mua kufikisha ku ditupa ku mukenji wa Nzambi. Nansha nanku, dipangadika dikole dia mukaji dia kutumikila mikenji ya Nzambi didi ne bua kulejibua ne “lutulu ne bupole.” Bidi ne bua kumueneka ne: dimanya dia Nzambi ndimuvuije mukaji wa tshitembu. (1 Petelo 3:1-4, NW) Bidi ne tshia kuikala bia muomumue bua mulume muena nkristo udi ne mukaji kayi muena kuitabuja. Kulonda mêyi-maludiki a mu Bible kudi ne bua kumuvuija mulume wa tshitembu.
16 Efeso 6:1 (NW) udi wela kashonyi pa muaba wa bana, wamba ne: “Tumikilayi baledi benu mu Mukalenge, bua bualu ebu budi buakane.” Bana bena nkristo badi balonda tshilejilu tshia Yezu, yeye wakakokela baledi bende pavuaye wenda ukola. Bu muana muena butumike, “wakatungunuka ne kukola mu meji ne ku mubidi ne mu dianyishibua kudi Nzambi ne bantu.”—Luka 2:51, 52, NW.
17 Mushindu udi baledi bakumbaja majitu abo udi mua kuikala ne buenzeji pa dinemeka dia bumfumu kudi bana babo peshi dibutombokela. (Nsumuinu 22:6) Nunku baledi badi mua kudiebeja bimpe ne: ‘Ntu nkokesha ne dinanga peshi ne tshikisu? Ntu ndekelela malu anyi?’ Muledi muena Nzambi mmutekemenyibue bua kuikala ne dinanga ne diangatangana ne bunême, kadi ne dîsu dikole pa bidi bitangila kulamata mêyi-maludiki a Nzambi. Mu mushindu mukumbanyine, Paulo wakafunda ne: “Batatu, kanufikishi bana benu munda [ku muaku ku muaku, ‘kanubajudiji tshiji’], kadi tungunukayi ne kubakolesha mu dikela ne manyoka pamue ne buludiki bua lungenyi bia Yehowa.”—Efeso 6:4, NW; Kolosai 3:21.
18 Baledi badi ne bua kukonkonona ntumikilu yabu ya dishidimuna, nangananga padibu bajinga bua se: bana babo bikala ne ditumikila ne nenku babapeteshe disanka. (Nsumuinu 23:24, 25) Mu Bible, dikela didi diambedi mushindu kampanda wa dishidimuna. (Nsumuinu 4:1; 8:33) Ndisuikakaja ku dinanga ne bupole, ki nku tshiji ne luonji. Nunku, baledi bena nkristo badi ne bua kuikala ne bienzedi bia meji ne kulama didikanda padibo banyoka bana babo.—Nsumuinu 1:7.
BUMFUMU MU TSHISUMBU
19 Bu mudi Yehowa Nzambi wa bulongame, bidi bia meji se: uvua ne bua kupetesha tshisamba tshiende buludiki buakanyine ne bumfumu ne bulongolola bimpe. Ke bualu kayi, mmuteke Yezu bu Mutu wa tshisumbu tshia bena nkristo. (1 Kolinto 14:33, 40; Efeso 1:20-23) Muinshi mua buludiki bukena bumueka bua Kristo, Nzambi mmufile bukenji bua kuenza ndongoluelu wa ditekibua dia bakulu badi badiisha mikoko ne musangelu, ku budisuile, ne dinanga mu tshisumbu tshionso. (1 Petelo 5:2, 3) Basadidi ba midimu badi babakuatshisha mu mishindu kabukabu ne badi bakumbaja mudimu wa mushinga mu tshisumbu.—Filipoi 1:1.
20 Pa bidi bitangila bakulu bena nkristo, Paulo wakafunda ne: “Nutumikile badi banuludika munkatshi muenu ne nubakokele, bualu badi batabalela anyima yenu bu aba babadilangana malu; bua benze nunku ne disanka ne kabayi batua mikemu, bualu abi nebinubipile.” (Ebelu 13:17, NW) Mu mushindu wa meji, Nzambi mmupeshe batangidi bena nkristo bujitu bua kutabalela majinga a mu nyuma a badi mu tshisumbu. Bakulu aba kabena kasumbu ka bamfumu ba tshitendelelu. Mbasadidi ne bapika ba Nzambi, badi bakuata mudimu bua majinga a batendeledi nabo, anu bu muakenza Mulongeshi wetu, Yezu Kristo. (Yone 10:14, 15) Kumanya ne: bantu bakumbaje malu malomba mu Mifundu badi batabalela dilubuluka dietu ne dikola dietu bia mu nyuma kudi kutukankamija bua kueleshangana nabu maboko ne kukokela.—1 Kolinto 16:16.
21 Imue misangu, mikoko idi mua kupambuka peshi kupeta njiwu ya ku bintu bia mu bulongolodi ebu. Muinshi mua bulombodi bua Mulami Mfumu, bakulu bu balami bindondi badi ne bua kutabalela majinga a aba badibo bambule bujitu buabo ne kuikala ne ntema kudi muntu ne muntu ne mitalu. (1 Petelo 5:4) Badi bakumbula bena tshisumbu tshiabo ne babakankamija ne mêyi. Bu mudibu bamanye ne: Diabolo udi ukeba kujimija ditalala dia tshisamba tshia Nzambi, bakulu badi baleja meji a kulu padibo bakonkonona bilumbu bionso. (Yakobo 3:17, 18) Badi bakuata mudimu mukole bua kulama buobumue ne ditabuja dimue, mbualu buakasambidila Yezu muine.—Yone 17:20-22; 1 Kolinto 1:10.
22 Kadi bikala muena nkristo upetangana ne lutatu kampanda peshi mutekeshibue mu mikolo bualu mmuenze mpekatu kansanga? Mibelu ya mu Bible mitalaji ne masambila malengi ku muoyo a bakulu mamuenzela bidi mua kumupeteshilula makanda a mu nyuma. (Yakobo 5:13-15) Balume aba, batekibue ku spiritu munsantu, badi kabidi ne bukokeshi bua kufila dinyoka ne kubela eu yonso udi ulonda njila wa bubi anyi eu udi utuala njiwu pa bukezuke bua mu nyuma ne pa nsombelu mulenga wa tshisumbu. (Bienzedi 20:28; Tito 1:9; 2:15) Bua kulama tshisumbu tshikezuke, bidi mua kukengedibua bua bantu bamanyishe mpekatu minene. (Lewitiki 5:1) Bikala muena nkristo udi muenze mpekatu munene witaba dinyoka ne mibelu bia mu Mifundu ne ufila tshijadiki tshia dinyingalala ne muoyo mujima, neambuluishibue. Bushuwa, batupi ba mikenji ya Nzambi bàdì batungunuka mu bubi ne kabayi banyingalala badi bipatshibua.—1 Kolinto 5:9-13.
23 Bible wakadianjila kuamba ne: muinshi mua Yezu Kristo Mukalenge, balume bapie mu nyuma bavua ne bua kusungudibua bua kufila dikankamija, bukubi, ne dipolesha bua tshisamba tshia Nzambi. (Yeshaya 32:1, 2) Nebafile bulombodi bu bamuangalaji ba lumu luimpe, balami, ne balongeshi bua kulubuluja dikola dia mu nyuma. (Efeso 4:11, 12, 16) Nansha mudi imue misangu batangidi bena nkristo babela, bakanyina ne bakankamija bena kuitabuja nabo, ditumikila dia malongesha a bakulu mapeteshi a dikanda mashila pa Dîyi dia Nzambi didi diambuluisha bua kulama bantu buonso mu njila udi ufikisha ku muoyo.—Nsumuinu 3:11, 12; 6:23; Tito 2:1.
ITABA MMUENENU WA YEHOWA PA BUMFUMU
24 Mulume ne mukaji ba kumpala bakatetshibua pa tshilumbu tshia dikokela bumfumu. Kabiyi bikemesha, diteta dia muomumue didi kumpala kuetu dituku dionso. Satana Diabolo udi ukankamija lungenyi lua buntomboji munkatshi mua bukua-bantu. (Efeso 2:2) Njila wa budikadidi udi umueneka muimpe mutambe wa dikokela.
25 Kadi, tudi ne bua kubenga lungenyi lua buntomboji lua mu bulongolodi ebu. Pa kuenza nunku, netumone se: dikokela dia buena Nzambi didi dituala mafutu mavule. Tshilejilu, netuepuke tunyinganyinga ne disumpakana bia aba badi bakeba tshimvundu ne bamfumu ba tshididi. Netukepeshe dikokangana didi mu mêku mavule. Ne netupete masanka a ditantshilangana dia dinanga ne dia luya dia bena kuitabuja netu bena nkristo. Kupita bionso, dikokela dietu dia buena Nzambi neditufikishe ku malanda mimpe ne Mukokeshi Mutambe bunene, Yehowa.
TETA DIMANYA DIEBE
Mmunyi mudi Yehowa utumika ne bumfumu buende?
“Bamfumu badi ku mutu” mbanganyi, ne mmunyi mutudi tuleja dikokela kudibo?
Mbujitu kayi budi dîyi-diludiki dia bumfumu dipa muena mu dîku yonso?
Mmunyi mutudi mua kuleja dikokela mu tshisumbu tshia bena nkristo?
[Nkonko ya dilonga]
1, 2. Mishindu yonso ya bumfumu mmibi anyi? Umvuija.
3. Bua tshinyi Yehowa mu mushindu muakanyine mmubikidibue ne: “Mukalenge Mudikadile”?
4. Mmunyi mutu Yehowa usungula bua kutumika ne bumfumu buende?
5. Bua tshinyi ki mbikole bua kukokela bumfumu bua Yehowa?
6. Mmunyi muakajudibua tshilumbu tshia bumfumu mu budimi bua Edena, kabidi ne tshipeta kayi?
7. “Bamfumu badi ku mutu” mbanganyi? ne mmunyi mudi bumfumu buabu busuikibue ku bua Nzambi?
8. Mmunyi muudi upetela diakalenga kudi bamfumu badi ku mutu, ne mmunyi muudi mua kuleja dikokela kudibu?
9, 10. (a) Mmunyi mudi bamfumu badi ku mutu bikale ne muaba mu ndongoluelu wa Nzambi? (b) Bua tshinyi mbibi bua kuluisha bamfumu badi ku mutu?
11. Mmunyi muudi mua kumvuija dîyi-diludiki dia bumfumu?
12, 13. Nnganyi udi mutu wa dîku, ne ntshinyi tshitudi mua kulongela ku mushindu wakatumika Yezu ne bumfumu buende?
14, 15. Mmunyi mudi dimanya dia Nzambi diambuluisha mukaji muena nkristo bua kukokela bayende?
16. Mmunyi mudi bana mua kuidikija tshilejilu tshiakashiya Yezu pavuaye nsonga?
17. Mushindu udi baledi batumika ne bumfumu udi mua kuikala ne buenzeji kayi pa bana babo?
18. Mmunyi mudi dilanga dia baledi ne bua kufidibua?
19. Mmunyi mudi Nzambi mufile bulongame buimpe mu tshisumbu tshia bena nkristo?
20. Bua tshinyi tudi ne bua kukokela bakulu bena nkristo batekibue, ne bua tshinyi bidi bipetesha masanka?
21. Mmunyi mudi bakulu batekibue bakeba mua kuambuluisha bena nkristo nabu mu nyuma?
22. Ndiambuluisha kayi didi bakulu bafila padiku dienza bubi?
23. Ntshinyi tshidi batangidi bena nkristo benza bua diakalenga dia tshisumbu?
24. Tudi tutetshibua dituku dionso pa tshilumbu kayi?
25. Mbipeta bimpe kayi bia diepuka lungenyi lua buntomboji lua mu bulongolodi ebu ne bia dikokela bumfumu bua Nzambi anyi ebu budiye mulekelele bidiku?
[Kazubu mu dibeji 134]
BENA DIKOKELA, KI MMBANTOMBOJI
Ku butuangaji bua mudimu wabu wa bumanyishi bua patoke, Bantemu ba Yehowa badi bafunkuna Bukalenge bua Nzambi bu ditekemena dimu’epele dia bukua-bantu bua ditalala ne dikubibua bilelela. Kadi bamanyishi aba bena mitalu ba Bukalenge bua Nzambi kabena nansha kakese batombokedi ba mbulamatadi ya mu miaba idibo basombele. Bishilangane, Bantemu badi munkatshi mua bena-muabu bena kanemu ne balamatshi ku mikenji. “Bu bitendelelu bionso bikale bu Bantemu ba Yehowa,” ke muakamba muena mbulamatadi wa ditunga kampanda dia mu Afrike, “kakuvua mua kuikala dishipangana, dipanda nzubu bua kuiba, dipanga bukalanga, bena buloko ne bombe ya nikleere. Biibi kabivua ne tshia kukangibua dîba dionso.”
Bitabije bualu ebu, bena mbulamatadi ba mu matunga mavule mbalekelele bua mudimu wa bumanyishi wa Bantemu wenjibue kakuyi dikandika. Mu matunga makuabu, dikandika ne mikandu biakumbushibua pakamona bamfumu ne: Bantemu ba Yehowa badi ne buenzeji buimpe. Bidi anu bu muakafunda mupostolo Paulo pa bidi bitangila ditumikila bamfumu badi ku mutu ne: “Tungunuka ne kuenza bimpe, ne neupete disamunyibua bua bualu ebu.”—Lomo 13:1, 3, NW.