TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • kr nshap. 12 dib. 118-131
  • Balongolola bua kuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Balongolola bua kuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu
  • Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • ‘Nemvuije ditalala bukokeshi buebe’
  • Mudi Kristo ulombola tshisumbu
  • “Nulue tshilejilu kudi mikoko”
  • Mudi bakulu balama mikoko ya Nzambi lelu
  • Kuenza mudimu wa bulami bimpe kudi kukolesha buobumue bua bantu ba Nzambi
  • Batangidi bateka bua kulama tshisumbu tshia mikoko
    Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
  • Nuenu balami, idikijayi Mulami mutambe bunene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Mudi tshisumbu tshilongolola
    Shala ne muoyo kashidi!—Dilonga dia Bible dia nuenda nuyukila
  • Bakulu badi ne mudimu kayi mu tshisumbu?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
Tangila bikuabu
Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha!
kr nshap. 12 dib. 118-131

NSHAPITA 12

Balongolola bua kuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Yehowa udi ulongolola bantu bende ku kakese ku kakese

1, 2. Mbualu kayi buvuabu bashintulule mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshia ngondo wa 1 wa 1895? Ntshinyi tshivua bana betu benze?

PAVUA muanetu John Bohnet, Mulongi wa Bible wa tshisumi mupete Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshia ngondo wa 1 wa 1895, wakasanka bikole bua tshivuaye mumone. Tshibejibeji etshi tshivua ne tshizubu tshipiatshipia tshivua ne tshimfuanyi tshia muendu uvua pa mâyi manene avua ne mavuala makole ne uvua utokesha muulu muvua mufiike. Munda mua tshibejibeji etshi muvua tshiena-bualu tshia ne: “Tshizubu tshietu tshipiatshipia.”

2 Bu muvuabi bikemeshe muanetu Bohnet, wakafundila muanetu Russell mukanda wamba ne: “Ndi ne disanka bua kumona mudi Tshibumba tshia Nsentedi tshilue tshimpe kumona.” Mulongi wa Bible mukuabu wa lulamatu diende John Brown wakafunda bua tshizubu etshi wamba ne: “Tshidi tshikoka ntema bikole. Bushuwa, muendu eu udi ne tshishimikidi tshikole nansha mudi mavuala makole a mâyi akumaku.” Uvua musangu wa kumpala uvua bana betu bamone dishintuluka dia tshizubu, kadi kawuvua wa ndekelu to. Mu ngondo wa 11, bakumvua kabidi bua dishintuluka dinene divua mua kuenzeka. Bualu bua dikema, dishintuluka divua ditangila mâyi manene avua ne mavuala makole.

3, 4. Ndutatu kayi luvuabu baleje mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 11 wa 1895? Ndishintuluka kayi dinene divuabu bamanyishe?

3 Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 11 wa 1895 tshivua ne tshiena-bualu tshile tshivua tshileje patoke lutatu kampanda lunene luvua bu mavuala makole a mâyi luvua lunyange ditalala mu bulongolodi bua Balongi ba Bible. Bana betu bavua bakokangana bikole bua kumanya uvua ne bua kuikala mulombodi wa tshisumbu. Bua kuambuluisha bana betu bua kumanyabu tshivua tshikengela bua kumbushabu lungenyi lua ditembangana luvua lukebesha matapuluka alu, tshiena-bualu etshi tshiakafuanyikija bulongolodi ne mazuwa. Pashishe tshiakaleja buludiludi ne: bantu bavua balombola, bavua bapangile mua kulongolola bulongolodi buvua buenze bu mazuwa ku tshipepele tshikole. Ntshinyi tshivuabu ne bua kuenza?

4 Tshiena-bualu etshi tshiakaleja ne: muendeshi muimpe wa mazuwa utu udienzeja bua kumanya ne: bintu bia kusungila nabi bantu bidi mu mazuwa ne bena mudimu ba mu mazuwa mbadiakaje bua kusungila mioyo padi tshipepele tshikole tshilua. Bia muomumue, bantu bavua balombola bulongolodi bavua ne bua kuikala bajadike ne: bisumbu bionso bivua bilongolola bua kupanduka ku nsombelu mikole ivua bu tshipepele tshikole. Bua kukumbaja bualu ebu, tshiena-bualu etshi tshiakamanyisha dishintuluka dinene divua ne bua kuenzeka. Tshiakaleja ne: Kutuadijila anu tshikondo atshi, “bavua ne bua kusungula bakulu mu tshisumbu tshionso” bua “‘kuikala batangidi’ ba tshisumbu tshia mikoko.”—Bien. 20:28.

5. a) Bua tshinyi bualu bua kumpala buvuabu bashintulule bua bidi bitangila bakulu buvua buenzeke mu tshikondo tshikumbanyine? b) Netuandamune nkonko kayi?

5 Bualu bua kumpala buvuabu bashintulule bua bakulu ebu buvua bufike mu tshikondo tshikumbanyine bua bisumbu kuikalabi bishindame. Bualu ebu buakambuluisha bana betu bua kupita bimpe ne nsombelu mikole ivua mienze bu mavuala makole a mâyi ivua mikebesha kudi Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Mu makumi a bidimu akalonda, malu makuabu avuabu bakaje mu bulongolodi buetu akambuluisha bantu ba Nzambi bua kuikalabu bakumbane bua kuenzela Yehowa mudimu. Mmulayi kayi wa mu Bible ukavua muleje bualu ebu? Mmalu kayi adi bulongolodi buetu bushintulule audi mudimuene ne ebe abidi? Mmunyi mudiwu makuambuluishe?

‘Nemvuije ditalala bukokeshi buebe’

6, 7. a) Yeshaya 60:17 udi umvuija tshinyi? b) Miaku eyi: ‘bakokeshi’ ne ‘bamfumu’ idi ileja tshinyi?

6 Anu mutuvua bamone mu Nshapita wa 9, Yeshayi ukavua mulaye ne: Yehowa uvua ne bua kubenesha bantu bende bua bavule ne balue ba bungi. (Yesh. 60:22) Kadi Yehowa uvua mulaye bua kuenza malu a bungi kupita apu. Udi wamba mu mulayi umue au ne: ‘Nendue ne or muaba uvua tshiamu tshia mitaku, nendue ne argent muaba uvua tshiamu tshifike, nendue ne tshiamu tshia mitaku muaba uvua mabaya ne tshiamu tshifike muaba uvua mabue. Nemvuije ditalala bukokeshi buebe, nemvuije buakane mfumu webe.’ (Yesh. 60:17) Mulayi wa buprofete eu udi umvuija tshinyi? Mmunyi mudiwu utukumbanyina lelu?

Badi bapingaja bintu bimpe menemene pa muaba wa bidi bimpe, kadi ki mbia bimpe pa muaba wa bia bibi to

7 Mulayi wa buprofete wa Yeshayi udi wamba ne: bavua ne bua kupingaja tshiamu muaba wa tshiamu tshikuabu. Kadi mona ne: badi bapingaja bintu bimpe menemene pa muaba wa bidi bimpe, kadi ki mbia bimpe pa muaba wa bia bibi to. Kupingaja or pa muaba wa tshiamu tshia mitaku ndiakaja malu ne ke mudibi bua biamu bikuabu bidibu batele. Nunku, bilondeshile difuanyikija edi, Yehowa ukavua mulaye muvua nsombelu wa bantu bende ne bua kuakana ku kakese ku kakese. Ndiakaja dia malu dia mushindu kayi didi mulayi eu wakuila? Pavua Yehowa mutele ‘bakokeshi’ ne ‘bamfumu,’ uvua muleje ne: malu avuabu mua kuakaja ku kakese ku kakese aa avua ne bua kuenzeka mu mushindu uvuabu ne bua kutabalela bantu bende ne kubalongolola.

8. a) Nnganyi udi wenzeja diakaja malu didibu batele mu mulayi wa buprofete wa Yeshayi? b) Mmunyi mudi malu adibu bakaje atuambuluisha? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “Wakitaba mibelu ne budipuekeshi.”)

8 Nnganyi udi wenza bua bulongolodi buye kumpala? Yehowa udi wamba ne: ‘Nendue ne or, nendue ne argent, ne nemvuije Ditalala.’ Bushuwa, Yehowa nkayende ke udi muenze bua bakaje mushindu udi malu ne bua kuenzeka mu tshisumbu, kadi ki mbienzeke ku bukole bua bantu to. Katshia bateka Yezu Mukalenge, Yehowa mmuakaje malu aa ku butuangaji bua Muanende. Mmunyi mudi malu adibu bashintulule aa atuambuluisha? Mvese umue umue eu udi wamba ne: malu adibu bakaje aa neafikishe ku “ditalala” ne ku “buakane.” Patudi tuitaba buludiki bua Nzambi ne tushintulula mushindu wetu wa dienza malu, ditalala nedikale munkatshi muetu ne dinanga dia buakane neditusake bua kuenzela Yehowa udi Paulo wamba mudiye “Nzambi wa ditalala” mudimu.—Filip. 4:9.

9. Ntshinyi tshidi tshiambuluisha bua kuikale bulongame ne buobumue mu tshisumbu? Bua tshinyi?

9 Paulo wakamba kabidi bua Yehowa ne: “Nzambi ki Nzambi wa malu mabuelakane to, kadi udi Nzambi wa ditalala.” (1 Kol. 14:33) Mona ne: Paulo kena uleja mudi malu mabuelakane mashilangane ne bulongame to, kadi mudiwu mashilangane ne ditalala. Bua tshinyi? Bualu bulongame nkayabu kabuena misangu yonso mua kukebesha ditalala to. Tshilejilu, tshisumbu tshia basalayi tshidi mua kuenda mu bulongame tshitangile ku mvita, kadi diya diatshi kumpala mu bulongame didi difikisha ku diluangana mvita, kadi ki nku ditalala to. Kadi bu mutudi bena Kristo, tudi ne bua kulama bualu bua mushinga ebu mu mutu: Muaba wonso udibu benza malu mu bulongame kadi kawuyi ditalala bu tshishimikidi, nansha ku tototo, nansha ku ndandanda, newupuke. Kadi bishilangane, ditalala dia Nzambi didi difila bulongame budi bushala kashidi. Nunku, tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi bulongolodi buetu bulombola ne bulengeja kudi “Nzambi udi ufila ditalala.” (Lomo 15:33) Ditalala didi Nzambi ufila didi dienza tshishimikidi tshia bulongame bua mushinga ne buobumue bulelela butudi nabu mu bisumbu bietu bia pa buloba bujima, bintu bitudi tuanyisha bikole.—Mus. 29:11.

10. a) Mmalu kayi avuabu bakaje mu bulongolodi buetu mu bidimu bia ku ntuadijilu? (Tangila kazubu ka ne: “Mudibu bakaje mushindu wa diteka bakulu.”) b) Nnkonko kayi ituandamuna mpindieu?

10 Kazubu ka ne: “Mudibu bakaje mushindu wa diteka bakulu” kadi kaleja mu ka bujima mashintuluka adi atangila bulongame avua menzeke mu bulongolodi buetu mu bidimu bia ntuadijilu. Kadi mmunyi mudi Yehowa mupingaje ‘or muaba uvua tshiamu tshia mitaku’ matuku mashale aa ku diambuluisha dia Mukalenge wetu? Mmunyi mudi malu adibu bakaje adi atangila mushindu wa kulombola tshisumbu makoleshe ditalala ne buobumue mu bisumbu bia pa buloba bujima? Mmunyi mudiwu akuambuluisha wewe bua kuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu?

Mudi Kristo ulombola tshisumbu

11. a) Dilonga dia Mifundu diakambuluisha bua kuakaja ngumvuilu kayi wa malu? b) Bana betu ba mu kasumbu kaludiki bavua badisuike bua kuenza tshinyi?

11 Kumbukila mu 1964 too ne mu 1971, bena mu kasumbu kaludiki bavua balombola mudimu munene wa dilonga dia Bible muvuabu bakonkonone biena-bualu bia bungi kusangisha ne mushindu uvua tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala tshilongolola.a Bakamona ne: mu bidimu lukama bia kumpala bavua balombola tshisumbu kudi kasumbu ka bakulu kadi ki nkudi mukulu anyi mutangidi umue to. (Bala Filipoyi 1:1; 1 Timote 4:14.) Pakumvuabu bualu ebu bimpe, bena mu kasumbu kaludiki bakamona ne: Mukalenge wabu Yezu udi ubalombola mu mudimu wa diakaja malu mu mushindu uvua malu malongolola mu bulongolodi bua bantu ba Nzambi. Bana betu ba mu kasumbu kaludiki bakadisuika bua kulonda buludiki bua Mukalenge. Bakakaja malu ne lukasa bua kulonda tshidi Bible wamba bua mushindu wa diteka bakulu. Mmalu kayi avuabu bakaje ku ntuadijilu kua bidimu bia 1970?

WAKITABA MIBELU NE BUDIPUEKESHI

MU NIMERO wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 ngondo 4 wa 1916 tshia mu tshiena Finlande muvua mukanda uvua muanetu Russell mufundile bamue bana betu ba mu Scandinavie, munkatshi muabu muvua muanetu Kaarlo Harteva. Muanetu Russell wakafunda ne: “Bana betu mu ditabuja, tudi tunukankamija bonso bua kupingana mu bulelela ne kuenza mudimu udi ne bua kuenjibua.” Bua tshinyi muanetu Russell uvua mubambile bualu ebu?

Kaarlo Harteva

Kaarlo Harteva

Muanetu Harteva uvua muledibue mu 1882 uvua umue wa ku Balongi ba Bible ba kumpala ba mu Finlande. Wakatambula mu ngondo 4 wa 1910, ne mu 1912 muanetu Russell wakamuitabila bua kupatula Tshibumba tshia Nsentedi mu tshiena Finlande. Malu akenda bimpe too ne pakatuadija Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Muanetu Harteva wakafunda mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 ngondo wa 12 wa 1914 ne: “Bua dinyanguka dia malu a mpetu, . . . katuena mua kulaya ne: netuikale tupatula Tshibumba tshia Nsentedi mabeji bungi bumue ne mututu tupatula peshi tutshipatula pa tshibidilu bu mutudi batshipatule tshidimu etshi to.” Kadi, bua kuvudija makuta, mu 1915 muanetu Harteva ne bana betu bakuabu bakenza nsangilu wa bantu uvuabu babikila ne: Ararat bua kusangisha makuta avua mua kubambuluisha bua kupatula tshikandakanda tshivua ne dîna edi.

Bu muvua muanetu Harteva mutuishile lungenyi luende ku nsangilu mupiamupia ne tshikandakanda tshipiatshipia etshi, muanetu mukuabu wakamupingana bua kutuadija kupatula Tshibumba tshia Nsentedi mu tshiena Finlande. Bavua bapatula mu tshikandakanda tshia Ararat biena-bualu bia mu Bible ne biena-bualu bu mudi bia kuondopangana ne bintu bidi Nzambi mufuke ne bivua biakula bua muakulu mupiamupia wa Esperanto. Matuku makese pashishe, tshikandakanda tshia Ararat tshiakatuadija kumbusha ntema ya bana betu ku bulelela. Kadi bu muvua muanetu Russell uditatshisha bikole bua bana betu aba bikale mu malanda mimpe ne Nzambi, wakalomba ne lukasa muanetu Harteva ne bakuabu bua “kupingana mu bulelela.”

Muanetu Harteva wakenza tshinyi? Wakapatula mukanda uvua muanetu Russell mumufundile mu tshikandakanda tshia Ararat, pamue ne diandamuna diende. Muanetu Harteva wakalomba luse bua tshivuaye muenze ne kuambaye ne: “Ndi musue kuenza tshionso tshindi mukumbane bua kuenza bua kuakaja malu.” Matuku makese pashishe, muanetu Harteva wakalomba kabidi luse mu tshikandakanda tshia Ararat tshia ndekelu tshivuaye mupatule bua tshibuejakaji tshivuaye mukebeshe ne kusakidilaye ne: “Nendienzeje bikole bua kuamba bulelela anu mudibu.” Bishilangane ne bamue bakulu bavuabu basungule bavua ne diambu, Kaarlo Harteva wakitaba mubelu ne budipuekeshi buonso.

Pashishe, bakateka kabidi muanetu Harteva bua kuikala mupatudi wa Tshibumba tshia Nsentedi mu tshiena Finlande ne kumutekabu mutangidi wa Betele. Wakatungunuka ne kuenza midimu eyi too ne mu 1950. Wakajikija lubilu luende lua pa buloba mu 1957, muikale ne lulamatu kudi Yehowa ne mulamate bulelela. Bushuwa, bantu badi bitaba mibelu idi ifumina kudi Yezu Mukalenge wabu ne budipuekeshi badi balengejibua ne Yehowa udi ubabenesha.

12. a) Mbualu kayi buvuabu bashintulule mu kasumbu kaludiki? b) Umvuija mudi Kasumbu kaludiki kalongolola lelu. (Tangila kazubu ka ne: “Mudi Kasumbu kaludiki katangila malu a Bukalenge” mu dibeji dia 130.)

12 Bualu bua kumpala buvuabu bakaje buvua butangila kasumbu kaludiki koku kine. Too ne tshikondo atshi, kasumbu ka bana betu bela manyi aku kavua kenza ne bantu 7 bavua benza kasumbu kavua kalombola Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. Kadi mu 1971, bena mu kasumbu kaludiku bakavula kuluabu 11 ne kuakalua dishilangana pankatshi pa kasumbu kaludiki ne kasumbu ka balombodi. Muntu yonso wa mu kasumbu kalukidi kavua udimona mupite bakuabu to, ne ku tshidimu ku tshidimu yonso wa kudibu uvua ulombola, ne bavua balondangana bilondeshile mudi mêna abu malondangane mu mfundilu wawu.

13. a) Malu avua enzeka mushindu kayi mu tshisumbu kubangila mu tshidimu tshia 1932 too ne mu tshia 1972? b) Kasumbu kaludiki kakenza tshinyi mu 1972?

13 Bualu bukuabu buvuabu bakaje buvua butangila tshisumbu tshionso. Mu mushindu kayi? Kumbukila mu 1932 too ne mu 1972, bavua balombola tshisumbu kudi mukulu umue. Too ne mu 1936, bavua babikila muanetu wa balume uvuabu basungule eu ne: mulombodi wa mudimu. Panyima bakashintulula mushindu wa kumubikila, kuluaye mutangidi wa tshisumbu, pashishe musadidi wa tshisumbu ne ndekelu wa bionso muludiki wa tshisumbu. Bana betu ba balume bavuabu bateke aba bavua bakumbaja mudimu wabu wa kulama mikoko bimpe mu nyuma ne tshisumi. Muludiki wa tshisumbu uvua wangata mapangadika bua tshisumbu kayi ukonka bakulu bakuabu to. Kadi, mu 1972, Kasumbu kaludiki kakashintulula bualu kampanda bunene. Mbualu kayi abu?

14. a) Ntshinyi tshiakatuadija mu dia 1 ngondo wa 10 wa 1972? b) Mmunyi mudi mutangidi wa malu a kasumbu ka bakulu utumikila Filipoyi 2:3?

14 Pamutu pa kuikala anu ne muanetu wa balume umue udi ulombola tshisumbu tshionso, bakasungula bana betu ba balume bakuabu ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi bavua bakumbaje ngikadilu ya mu Mifundu bua kuenza mudimu bu bakulu bena Kristo. Bavua ne bua kuenza kasumbu ka bakulu kavua ne bua kutangila tshisumbu. Bakatuadija mushindu mupiamupia wa diteka bakulu eu mu dia 1 ngondo wa 10 wa 1972. Lelu, mutangidi wa malu a kasumbu ka bakulu kena udimona ne mushinga kupita bakulu bakuabu to, kadi udi udimona “bu mukese.” (Luka 9:48) Bana betu badi ne budipuekeshi aba badi dibenesha kudi bena Kristo ba pa buloba bujima.—Filip. 2:3.

Bushuwa, Mukalenge wetu mmupeshe bayidi bende ne meji balami bimpe mu tshikondo tshikumbane

15. a) Kulongolola bua bisumbu bikale ne kasumbu ka bakulu nkufile masanka kayi? b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Mukalenge uvua ne meji?

15 Mushindu udibu balongolole bua bena mu tusumbu tua bakulu babanyangane midimu udi bushuwa uleja mudibu bakaje malu bikole. Tumone masanka asatu adi bualu ebu bupetesha: Dia kumpala, budi buambuluisha bakulu bonso bua kuikala bajadike ne: Yezu udi Mutu wa tshisumbu nansha bobu ne mudimu kayi mu tshisumbu. (Ef. 5:23) Dibidi, anu mudi Nsumuinu 11:14 uleja: ‘Malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.’ (NWT) Padi bakulu bapeshangana ngenyi pa tshilumbu kampanda bua tshisumbu kuikalatshi bimpe mu nyuma, ne bangata ne mushinga lungenyi lua yonso wa kudibu, bidi bibambuluisha bua kuangata mapangadika adi apetangana ne mêyi manene a mu Bible. (Nsu. 27:17) Yehowa udi ubenesha mapangadika a nunku ne adi apatula bipeta bimpe. Disatu, kuikala ne bana betu ba balume badi bakumbane bua kuenza mudimu bu bakulu, kudi kuenza bua bulongolodi butungunuke ne kukumbaja dijinga didi dienda divula dia batangidi ne balami mu bisumbu. (Yesh. 60:3-5) Ela meji bua mudi bisumbu bivule pa buloba bujima. Mu 1971, bivua bipite pa 27 000, kadi mu 2013 bivua bipite pa 113 000. Bidi bimueneka patoke ne: Mukalenge wetu mmupeshe bayidi bende ne meji balami badi bakengela mu tshikondo tshikumbanyine.—Mika 5:5.

MUDIBU BAKAJE MUSHINDU WA DITEKA BAKULU

  • 1881—Bua kuambuluisha Balongi ba Bible badi mu tshimenga tshimue bua kumanyanganabu, muanetu Russell udi ulomba aba badi benza bisangilu pa tshibidilu bua kumanyishabu biro bia Watch Tower muaba udibu badisangishila.

  • 1895—Badi bambila bena mu bisumbu bionso bua kusungulabu munkatshi muabu bana betu ba balume badi mua kuenza mudimu bu bakulu.

  • 1919—Badi basungula mulombodi wa mudimu mu tshisumbu tshionso kudi Betele bilondeshile tshidi Bible wamba. Mu midimu yende mudi kabidi wa kulongolola mudimu wa buambi ne kukankamija bantu bua kuwenza. Bamue bakulu badi babenga bua kutua nyama ku mikolo dikala ne mulombodi wa mudimu.

  • 1932—Badi balekela diela tukanda bua kusungula bakulu divua bena mu bisumbu benza ku tshidimu. Kadi, tshisumbu tshidi tshisungula komite wa mudimu udi muenza ne bana betu ba balume badi bayisha ne tshisumi ne badi benza malu mu diumvuangana ne dîna dipiadipia dia Bantemu ba Yehowa. Betele udi uteka umue wa ku bana betu aba udi tshisumbu tshisungule bua ikale mulombodi wa mudimu.

  • 1937—Bana betu ba mu musumba munene badi batuadija kuenza mudimu mu komite ya mudimu pamue ne bela manyi.

  • 1938—Bisumbu bidi bitaba bua kusungula musadidi wa tshisumbu bilondeshile tshidi Bible wamba. Bualu ebu ke budi buenza bua diela tukanda dia bena mu bisumbu dijike.

Bua kumanya malu a bungi bua mushindu udibu bakaje malu mu bulongolodi, bala mukanda wa Les Témoins de Jéhovah, prédicateurs du Royaume de Dieu, dibeji dia 204-235.

Bena mu tshisumbu benza masungula a bakulu a ku tshidimu mu bidimu bia 1920

“Tuvua tuela tshianza tshia balume kuulu bua kusungula bakulu. Pashishe muanetu wa balume kampanda uvua upita mu milongo wenda ubala badi bele bianza muulu.”—Muanetu Rose Swingle, wa ku Chicago, mu Illinois, mu États-Unis

“Nulue tshilejilu kudi mikoko”

16. a) Bakulu badi ne mudimu kayi? b) Mmunyi muvua Balongi ba Bible batumikile didimuija dia Yezu dia ‘kulama mikoko’?

16 Mu matuku a ntuadijilu a Balongi ba Bible, bakulu bakavua bamanye ne: bavua ne bujitu bua kuambuluisha bena Kristo nabu bua kutungunukabu ne kuenzela Nzambi mudimu. (Bala Galatiya 6:10.) Mu 1908, tshiena-bualu kampanda tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshiakakula bua didimuija dia Yezu dia ne: “Ulame mikoko yanyi mikese.” (Yone 21:15-17) Bakambila bakulu mu tshiena-bualu etshi ne: “Bidi ne mushinga wa bungi bua mudimu wa Mfumu udi utangila tshisumbu tshia mikoko kuikalawu pa muaba wa kumpala mu mioyo yetu, tudi ne bua kumona mudimu wa kudisha ne kukuba bayidi ba Mukalenge bu diakalenga dinene.” Mu 1925, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakaleja kabidi mushinga wa kuenza mudimu wa bulami pavuatshi tshivuluije bakulu ne: ‘Tshitendelelu tshia Nzambi ntshiende yeye, ne muntu yonso neamubadile malu bilondeshile mudimu udiye wenzela bana babu bena Kristo.’

17. Mmunyi muvuabu bambuluishe bakulu bua kuikala balami ba mikoko bimpe?

17 Mmunyi mudi bulongolodi bua Yehowa buambuluishe bakulu mu mudimu wabu wa bulami bua kupingajabu ‘argent muaba uvua tshiamu tshifike’? Nku diambuluisha dia tulasa. Mu 1959, bakenza Kalasa ka mudimu wa Bukalenge ka kumpala. Tshimue tshitupa tshia kalasa aka tshivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tuikale tutabalela bantu.” Bakakankamija bakulu abu bua “kuenza programe bua kuikala kuya kutangila bamanyishi ku nzubu yabu.” Bakaleja mu tshitupa etshi mishindu mishilashilangane idi balami mua kuenza makumbula adi ibaka. Mu 1966, bakakaja amue malu mu Kalasa ka mudimu wa Bukalenge. Bakakulamu bua tshiena-bualu tshia ne: “Mushinga wa mudimu wa bulami.” Mbualu kayi bunene buvuabu bakule mu tshitupa atshi? Bakalejamu ne: bantu bavua balombola “bavua ne bua kutabalela mikoko ya Nzambi, eku kabayi bapangila bua kukumbaja majinga a ba mu nzubu yabu ne mudimu wa kuyisha.” Mu bidimu bishale ebi, bavua benze tulasa tukuabu tua bakulu. Mbipeta kayi bivua bipatuke mu tulasa tudi bulongolodi bua Yehowa butungunuke ne kuenza? Lelu, tshisumbu tshia bena Kristo tshidi ne bana betu ba balume bakumbane binunu bia bungi badi benza mudimu bu balami ba mikoko ba mu nyuma.

Kalasa ka mudimu wa Bukalenge mu Philippines, mu 1966

Kalasa ka mudimu wa Bukalenge mu Philippines mu 1966

18. a) Mmudimu kayi munene udibu bapeshe bakulu? b) Bua tshinyi Yehowa ne Yezu mbanange bakulu badi benza mudimu mukole?

18 Yehowa ke udi muteke bakulu bena Kristo ku diambuluisha dia Yezu Mukalenge wetu bua kukumbajabu mudimu wabu munene. Mmudimu kayi au? Ngua kulombola mikoko ya Nzambi mu tshikondo etshi tshikole. (Ef. 4:11, 12; 2 Tim. 3:1) Yehowa ne Yezu mbanange bikole bakulu badi benza mudimu mukole bualu, bana betu aba badi batumikila didimuija dia mu Bible edi: ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi mu bianza bienu ku budisuile; ne muoyo wa disanka; nulue tshilejilu kudi mikoko.’ (1 Pet. 5:2, 3) Tukonkononayi mishindu ibidi ya ku mishindu ya bungi idi bakulu bena Kristo mua kuikala tshilejilu kudi mikoko ne kuenza bua tshisumbu tshikale mu ditalala ne tshikale ne disanka.

“BIVUA BITUKEMESHE BIKOLE”

BAVUA batume misionere mukuabu ne mukajende ba mu Asie mu tshisumbu kampanda tshivua katshiyi tshiya kumpala munkatshi mua bidimu bia bungi. Bakamona ne: bana betu ba mu tshisumbu atshi bavua bantu bimpe kadi kabavua batumikila mibelu ya mu bulongolodi to. Panyima pa muanetu eu ne mukajende bamane kudia bulunda ne bamanyishi, muanetu wa balume misionere wakenza malu ku kakese ku kakese bua kulongolola mushindu uvua malu ne bua kuenzeka mu tshisumbu bilondeshile mushindu udi bantu ba Yehowa balongolola pa buloba bujima. Tshiakenzeka pashishe ntshinyi? Mu bidimu bibidi, bungi bua bantu bavua babuela mu bisangilu buakavula misangu ibidi, bantu bapiabapia bakatuadija kuenza mudimu wa buambi, ne bantu bapite pa 20 bakatambula. Muanetu eu ne mukajende badi bamba ne: “Bivua bitukemeshe bikole. Yehowa uvua mutubeneshe bikole menemene. Kumona bipeta bivua bipatuke bua ditumikila mibelu ya mu bulongolodi bua Nzambi kuakapetesha bena mu tshisumbu bonso disanka.”

Mudi bakulu balama mikoko ya Nzambi lelu

19. Utu udiumvua bishi paudi uyisha ne mukulu?

19 Tshia kumpala, bakulu badi benza mudimu ne bena mu tshisumbu. Luka wakafunda bua Yezu wamba ne: “Wakatuadija kuenza luendu uya mu tshimenga ne mu tshimenga, mu musoko ne mu musoko uyisha, wamba lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Bapostolo dikumi ne babidi bavua nende.” (Luka 8:1) Anu bu muvua Yezu muyishe ne bapostolo bende, lelu bakulu ba tshitembu badi bayisha pamue ne bena Kristo nabu. Badi bamona ne: padibu benza nunku, badi bambuluisha bikole bua tshisumbu tshikale ne lungenyi luimpe. Bena mu tshisumbu badi bumvua bishi bua bakulu ba nunku? Muanetu wa bakaji ukadi ne bidimu bipatshila ku 90 diende Jeannine udi wamba ne: “Kuyisha ne mukulu kutu kumpetesha mpunga wa kuyukila nende ne kumumanya bimpe.” Muanetu wa balume udi ne bidimu 30 ne pa mutu diende Steven udi wamba ne: “Pantu nyisha ne mukulu ku nzubu ne ku nzubu ntu mmona ne: mmusue kungambuluisha. Kupeta diambuluisha dia nunku kutu kumpetesha disanka dia bungi.”

Mulami wa mikoko upeta mukoko umue mujimine butuku mu mvula mukole

Anu mutu mulami wa mikoko ukeba mukoko mujimine, ke mudi bakulu badienzeja bua kukeba bantu bakadi balekele tshisumbu

20, 21. Mmunyi mudi bakulu mua kuidikija mulami wa mikoko wa mu lusumuinu lua Yezu? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi kazubu ka ne: “Makumbula adi apatula bipeta bimpe.”)

20 Tshibidi, bulongolodi bua Yehowa mbulongeshe bakulu bua kuditatshisha bua bantu bakadi balekele tshisumbu. (Eb. 12:12) Bua tshinyi bakulu badi ne bua kuambuluisha aba badi batekete mu nyuma? Mmunyi mudibu ne bua kuenza nanku? Tudi tupetela diandamuna mu lusumuinu lua Yezu lua mulami wa mikoko ne mukoko mujimine. (Bala Luka 15:4-7.) Padi mulami wa mikoko wa mu lusumuinu elu umona ne: mukoko umue mmujimine, udi uwukeba bienze bu ne: uvua anu ne umue au. Mmunyi mudi bakulu bena Kristo lelu bidikija tshilejilu tshia mulami wa mikoko eu? Anu mudi mukoko mujimine ne mushinga wa bungi kudi mulami wa mikoko, ke mudi aba badi balekele kudisangisha ne bantu ba Nzambi bikale ne mushinga kudi bakulu. Badi bamona muntu udi mutekete mu nyuma bu mukoko mujimine kadi kabena bamona kumuambuluisha bu kujimija kua dîba to. Kabidi, anu mudi mulami wa mikoko wangata dipangadika dia ‘kuya kukeba udi mujimine too ne padiye uwupeta,’ ke mudi bakulu balongolola malu bua kuya kukeba ne kupeta bantu badi batekete bua kubambuluisha.

21 Ntshinyi tshidi mulami wa mikoko wa mu lusumuinu wenza padiye upeta mukoko? Udi uwambula ne bulenga, “uwuteka pa makaya ende” ne upingana nawu mu tshisumbu tshia mikoko. Bia muomumue, mukulu yeye muditatshishe ne muoyo mujima bua muntu udi mutekete mu nyuma, udi mua kumuambula ne bulenga ne kumuambuluisha bua kupingana mu tshisumbu. Ke tshivua tshifikile Victor, muanetu wa balume wa mu Afrike uvua mulekele kubuela mu bisangilu bia tshisumbu. Udi wamba ne: “Mu bidimu muanda mukulu bimvua tshiyi kabidi ndisangisha ne tshisumbu, bakulu bavua anu badienzeja bua kungambuluisha.” Mbualu kayi buvua butambe kumulenga? Udi wamba ne: “Dimue dituku mukulu kampanda utuvua babuele nende mu Kalasa ka bampanda-njila diende John wakalua kuntangila ne kundeja imue foto ituvua badikuatshishe mu kalasa aku. Biakamvuluija malu a bungi mimpe amvua njinga kuenza bua disanka dimvua nadi pamvua ngenzela Yehowa mudimu.” Katupa kakese panyima pa dikumbula dia John, Victor wakapingana mu tshisumbu. Lelu udi kabidi mpanda-njila. Bushuwa, bakulu bena Kristo badi batabalelangana badi batuambuluisha bikole bua tuikale ne disanka.—2 Kol. 1:24.b

Bana betu ba balume babidi bayukila ne muanetu wa balume ukadi mukulakaje uvua mulekele tshisumbu

MAKUMBULA ADI APATULA BIPETA BIMPE

BU MUVUA bakulu ba mu tshisumbu kampanda tshia mu États-Unis ne dijinga dia kuambuluisha mikoko mijimine, bakakonkonona tshivuabu ne bua kuenza bua kuambuluisha aba bavua balekele tshisumbu. Bakamona ne: bantu batue ku 30 bavua balekele kuenzela Yehowa mudimu munkatshi mua makumi a bungi a bidimu kumpala batshivua anu basombele mu teritware wa tshisumbu tshiabu. Ba bungi ba kudibu bakavua bakulakaje.

Alfredo, umue wa ku bakulu uvua ne liste wa mêna abu ne wakatuadija kubakumbula. Udi wamba ne: “Mu ditanu dionso mu dinda, ntu nya kutangila muntu umue udi mulekele tshisumbu.” Muntu eu yeye muikalaku, Alfredo udi uteta bua kuyukila nende mudilekelele ne uleja dijinga dikole didiye nadi. Udi wambila muanetu wa balume anyi wa bakaji ukadi mutekete eu ne: tshisumbu ki ntshipue muoyo mudimu muimpe uvuaye muenze bua Bukalenge bua Yehowa to. Alfredo udi wamba ne: “Pamvua muambile muanetu kampanda uvua mukulakaje ukavua mulekele tshisumbu bungi bua mêba avuaye muyishe ne bungi bua bibejibeji bivuaye mufile ngondo wa ndekelu uvuaye mufile luapolo mu 1976, binsonji biakatengebela mu mêsu ende.” Alfredo udi ubadila kabidi bantu badiye uya kutangila Luka 15:4-7, 10 ne udi ubakonka pashishe ne: “Tshidi tshienzeka ntshinyi padi mukoko mujimine upingana mu tshisumbu? Yehowa, Yezu ne banjelu badi basanka; elabi meji bua bualu ebu!”

Kukadi bidimu bididi bidi Alfredo utungunuka ne kuambuluisha bena Kristo bakadi batekete mu nyuma. Mbipeta kayi bidi bimueneke bua mudiye uditatshisha ne lutulu? Udi ne disanka bua mudiye muambuluishe bana betu ba balume babidi bua kutuadija kubuela mu bisangilu kabidi. Badi mpindieu ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu bia Dia lumingu. Udi wamba ne mimuemue ne: “Pavuabu babuele mu Nzubu wa Bukalenge, ngakapuekesha panyi binsonji.” Alfredo udi usakidila wamba ne: “Nansha muvua bana betu bavua batekete aba batuadije kubuela mu bisangilu, mvua anu nya kubatangila mu Ditanu bualu bavua bangambila ne: bavua bindila ne muoyo kuulu kuulu Ditanu dionso bua ndue kubatangila. Nansha meme panyi mvua ne muoyo kuulu kuulu.”

Kuenza mudimu wa bulami bimpe kudi kukolesha buobumue bua bantu ba Nzambi

22. Mmunyi mudi buakane ne ditalala bikolesha buobumue mu tshisumbu tshia bena Kristo? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “Bivua bitukemeshe bikole.”)

22 Anu mutukavua bamone, Yehowa ukavua muambe ne: buakane ne ditalala bivua ne bua kuvula ku kakese ku kakese munkatshi mua bantu ba Nzambi. (Yesh. 60:17) Ngikadilu ibidi eyi idi ikolesha buobumue bua bisumbu. Mu mushindu kayi? Bua bidi bitangila buakane, ‘Nzambi udi biende Yehowa umue.’ (Dut. 6:4) Mikenji yende miakane kayena ishilangana bilondeshile bisumbu bia mu ditunga kampanda ne bia mu ditunga kansanga to. kadi mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshibi idi mumue, ne mmifuanangane mu “bisumbu bionso bia bansantu.” (1 Kol. 14:33) Nunku, tshisumbu netshidiunde anu padibu batumikila mikenji ya Nzambi. Bua bidi bitangila ditalala, Mukalenge wetu mmusue bua tuikale ne ditalala mu tshisumbu ne tuikale kabidi “bakebi ba ditalala.” (Mat. 5:9) Nunku, “tuipatshilayi malu adi afila ditalala.” Tuikale ba kumpala mu dijikija bilumbu bidi mua kujuka munkatshi muetu. (Lomo 14:19) Mu mushindu eu, tudi tuenza bua tshisumbu tshietu tshikale mu ditalala ne mu buobumue.—Yesh. 60:18.

23. Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, mmalu kayi mimpe atudi nawu lelu?

23 Pavua Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 11 wa 1895 tshimanyishe bua musangu wa kumpala bua mushindu uvuabu balongolole malu bua bakulu, bana betu ba balume bavua balombola midimu bakaleja kabidi dijinga dikole divuabu nadi. Ndijinga kayi adi? Bavua bajinga bua ne: bualu bupiabupia buvuabu balongolole ebu buambuluishe bantu ba Nzambi bua “bikale mu buobumue mu ditabuja,” bakasambila bua bualu ebu. Patudi tutangila malu adi menzeke mu makumi a bidimu mashale aa, tudi ne dianyisha bua kumona ne: malu adi Yehowa muakaje ku kakese ku kakese ku diambuluisha dia Mukalenge wetu bua bidi bitangila mudimu wa ditangila mmakoleshe buobumue buetu bua ntendelelu. (Mus. 99:4) Nunku, lelu bantu ba Yehowa ba pa buloba bujima badi basanka bua mutudi tuenda “mu lungenyi lua muomumue,” tulonda “mu makasa amue amue” ne tuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu ‘diapa dionso muinshi mua bujitu.’—2 Kol. 12:18; bala Sefanya 3:9.

a Bakapatula bipeta bia malu avuabu bakonkonone aa mu mukanda wa Auxiliaire pour une meilleure intelligence de la Bible.

b Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Bakulu bena Kristo ‘mbenzejanganyi netu ba mudimu bua disanka dietu,’” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/1/2013, dibeji dia 27-31.

Udiku umona Bukalenge bu bualu bulelela anyi?

  • Mmalu kayi avuabu bakaje ku diambuluisha dia Bukalenge adi atangila mushindu udi malu ne bua kuenzeka mu bulongolodi?

  • Mmunyi mudi malu adibu bakaje mu tshisumbu adi atangila bulombodi makuambuluishe bua kuenzela “Nzambi wa ditalala” mudimu?

  • Mmêyi ne bienzedi kayi bia mukulu bidi bivudije disanka diebe?

  • Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza bua kuambuluisha tshisumbu bua kuikalatshi mu ditalala ne mu buobumue?

Tshisangilu tshia bena mu Kasumbu kaludiki ka Bantemu ba Yehowa

MUDI KASUMBU KALUDIKI KATANGILA MALU A BUKALENGE

KASUMBU kaludiki ka Bantemu ba Yehowa nkenza ne bana betu ba balume bela manyi badi benzela Yehowa mudimu. Padibu batuilangana bonso badi benza ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke.’ Badi ne bujitu bua kufila biakudia bia mu nyuma, buludiki ne kuenza bua mudimu wa kuyisha Bukalenge uye kumpala pa buloba bujima.—Mat. 24:14, 45-47.

Bena mu Kasumbu kaludiki batu badisangisha lumingu luonso, nangananga mu Disatu. Ebi bidi biambuluisha bana betu aba bua kuenza mudimu pamue mu buobumue. (Mus. 133:1) Bena mu Kasumbu kaludiki batu benza kabidi mudimu mu komite mishilashilangane. Komite yonso udi ne wende mudimu udiye utangila bua kutua malu a Bukalenge nyama ku mikolo. Tuakule mu tshikoso bua midimu itubu benza.

  • Bana betu ba balume badi balombola malu bua kukuba buobumue bua bena Kristo

    Komite wa balombodi

    Bana betu ba bulume badi benza mudimu mu komite eu badi batangila malu a ku tubadi ne bakonkonona malu adibu bapatula mu mikanda yetu padibi bikengela bua kumona bikalawu apetangana ne ditabuja dietu. Badi kabidi bambuluisha padiku bikumina, buluishi ne nsombelu kampanda mikole idi mitulukile bana betu muaba kayi wonso pa buloba bujima.

  • Bena mu dîku dia Betele benza midimu mishilashilangane

    Komite udi utangila bena ku Betele

    Mudimu wa bana betu badi mu kasumbu aka ngua kulongolola malu adi akengela bua kuambuluisha bena mu mêku a Betele ya pa buloba bujima bua bikale ne makanda a mubidi ne bakole mu ditabuja. Kasumbu aka ke kadi kasungula ne kabikila bantu ku Betele ne katangila midimu ikalabu ne bua kuenza.

  • Muena ku Betele wambuluisha mu mudimu wa dipatula mikanda ne diyituma mu bisumbu

    Komite udi utangila dipatula dia mikanda

    Bena mu komite eu badi batangila mudimu wa kupatula mikanda ne kuyituma miaba mishilangane pa buloba bujima. Badi batangila bintu bia dipatula nabi mikanda, nzubu ne bintu bidi malongolodi mashilashilangane adi Bantemu ba Yehowa benza nawu mudimu kusangisha ne midimu yonso ya luibaku ya pa buloba bujima ne ya dibaka dia Nzubu ya Bukalenge. Bana betu aba badi kabidi batangila mushindu udibu benza mudimu ne makuta adibu bafila bua mudimu wa Bukalenge pa buloba bujima.

  • Muanetu wa balume wenza makebulula ku ordinatere

    Komite udi utangila mudimu

    Bena mu komite eu badi batangila mudimu wonso wa kuyisha ne malu a mu bisumbu, a bamanyishi, a bampanda-njila, a bakulu, a batangidi bena ngendu ne a bamisionere. Badi batangila kabidi malu makuabu a bungi kusangisha ne: midimu ya komite ya diumvuangana ne mpitadi.

  • Muanetu wa balume wenza muyuki ku tshiakuidi

    Komite udi utangila dilongesha

    Bena mu komite eu badi batangila malu atudi tulonga mu mpuilu, mu mpungilu ne mu bisangilu bia tshisumbu. Badi kabidi batangila kalasa ka Gilada, kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge, kalasa ka bampanda-njila, kalasa ka mudimu wa Nzambi ne tulasa tukuabu. Komite eu udi utangila kabidi dilongolola dia malu adi ne bua kupatuka mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo.

  • Mikanda yetu mishilashilangane ne site wa jw.org

    Komite udi utangila difunda

    Bena mu komite eu badi balombola mudimu wa dilongolola biakudia bia mu nyuma bidibu bapatula mu mikanda ne ku Enternete bua bena Kristo netu ne bua bantu bakuabu. Badi kabidi batangila site wetu wa Enternete ne balombola mudimu wa dikudimuna pa buloba bujima. Badi bandamuna nkonko idi itangila diumvuija dia imue mvese ya mu Bible ne ya malu a mu mikanda yetu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu