TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • od nshap. 17 dib. 169-178
  • Tushalayi balamate bulongolodi bua Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tushalayi balamate bulongolodi bua Yehowa
  • Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • TSHIDI NTATU YENDA IVUDILA
  • TUIKALAYI NE DINANUKILA
  • TUNANUKILAYI MU MATETA A MISHINDU YONSO
  • TUDISUIKE BUA KUSHALA NE LULAMATU
  • “Dinanukila dikumbaje mudimu wadi”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
  • Dinanukila—ndikengedibue bua bena nkristo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • ‘Nuelangane meji bua yeye wakatantamena’
    ‘Luaku, undonde meme’
  • Dinanukila didi ditupetesha difutu
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2004
Tangila bikuabu
Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
od nshap. 17 dib. 169-178

NSHAPITA WA 17

Tushalayi balamate bulongolodi bua Yehowa

MUYIDI Yakobo wakafunda ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yak. 4:8) Bushuwa, nansha mutudi bantu bapange bupuangane, Yehowa kena kuulu kule anyi kule netu menemene kakuyi mushindu wa kutelejaye masambila etu to. (Bien. 17:27) Mmunyi mutudi mua kusemena pabuipi ne Nzambi? Tudi mua kusemena pabuipi ne Yehowa patudi tushemeja nende malanda ne tumusambila ne muoyo mujima. (Mis. 39:12) Tudi kabidi mua kushemeja malanda ne Nzambi tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Bible Dîyi diende. Patudi tuenza nunku, tudi tumanya Yehowa Nzambi, malu adiye mulongolole ne tshidiye musue bua tuenze. (2 Tim. 3:16, 17) Nunku tudi tufika ku dimunanga ne ku dipeta ditshina dia kubenga kuenza malu adiye mukine.​—Mis. 25:14.

2 Kadi tudi mua kudia malanda mimpe ne Yehowa anu ku butuangaji bua Muanende Yezu. (Yone 17:3; Lomo 5:10) Kakuena muntu nansha umue udi mua kutuleja patoke meji a Yehowa kupita muvua Yezu muenze to. Bu muvuaye mumanye Tatuende bimpe menemene, wakafika too ne ku diamba ne: “Kakuena muntu udi mumanye Muana, anu Tatu, ne kakuena muntu udi mumanye Tatu, anu Muana ne muntu yonso udi Muana musue kumusokoluelaye.” (Luka 10:22) Nunku patudi tulonga Evanjeliyo bua kumanya muvua Yezu wela meji ne umvua, tudi bushuwa tulonga mushindu utu Yehowa wela meji ne umvua. Dimanya edi didi dituambuluisha bua kusemena pabuipi ne Nzambi wetu.

3 Bu mutudi ku bukokeshi bua Muana wa Nzambi, tudi tudia malanda mashême ne Yehowa patudi tushala balamate tshitupa tshia bulongolodi buende tshidi tshimueneka. Tshiotshi etshi tshidi tshituambuluisha bua kumanya mua kuenza disua dia Nzambi. Anu mukavuabi bileja mu Matayi 24:45-47, Mfumu Yezu Kristo mmuteke “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kupesha bena mu nzubu wa ditabuja “biakudia biabu mu tshikondo tshiakanyine.” Lelu, mupika wa lulamatu eu udi utupesha biakudia bia mu nyuma bivule. Yehowa udi utubela ku diambuluisha dia bulongolodi buende bua kubala Dîyi diende dituku dionso, kubuela mu bisangilu bietu bia bena Kristo pa tshibidilu ne kuyisha ‘lumu luimpe lua Bukalenge’ ne muoyo umue. (Mat. 24:14; 28:19, 20; Yosh. 1:8; Mis. 1:1-3) Katuikadi ne mmuenenu wa buntu pa bidi bitangila mupika wa lulamatu eu to. Tudi ne bua kudienzeja bua kushala balamate tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshidi tshimueneka ne kulonda buludiki buatshi. Bualu ebu nebutusemeje pabuipi ne Yehowa Nzambi wetu, nebutukoleshe ne nebutulame nansha patudi mu ntatu.

TSHIDI NTATU YENDA IVUDILA

4 Biwikala mu bulelela kukadi bidimu bia bungi, ukadi mumanye tshidi kunanukila mu ntatu bua kushala ne muoyo mutoke kumvuija. Kadi nansha wewe mumanye Yehowa ne udisangisha ne batendeledi bende kutshidi anu matuku makese, udi mujadike ne: Satana Diabolo udi uluisha muntu yonso udi ukokela bumfumu bua Yehowa. (2 Tim. 3:12) Nanku nansha wewe mutantamene mateta a bungi anyi makese, kuena ne bua kutshina anyi kuteketa mu maboko to. Yehowa mmulaye bua kukuambuluisha ne kukufuta lupandu ne muoyo mu matuku atshidi alua.​—Eb. 13:5, 6; Buak. 2:10.

5 Mu matuku adi mashadile ndongoluelu wa Satana aa, tuetu bonso tudi mua kutuilangana ne ntatu. Katshia bajadika Bukalenge bua Nzambi mu 1914, ki mbanyishile Satana bua kubuela mu diulu muaba udi Yehowa nansha. Bakamuela yeye ne banjelu bende babi panshi pa buloba padibu basombele kabayi mua kumbukapu. Diakabi didi dienda divula pa buloba ne dikengeshibua dikole dia batendeledi ba Yehowa badi badilambule kudiye bidi bileja ne: Satana udi ne tshiji tshikole, bijadika kabidi ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu wa bukokeshi buende bubi.​—Buak. 12:1-12.

6 Bu mudibu bapuekeshe Satana milongo, udi ne tshiji tshikole, mumanye ne: nkumushadile tshikondo tshîpi. Yeye ne bademon bende badi benza muabu muonso bua kupangisha mudimu wa kuyisha Bukalenge bua kuya kumpala ne bua kunyanga buobumue bua batendeledi ba Yehowa. Ke bualu kayi tudi tuluangana mvita ya mu nyuma idi Bible wamba bua bualu buayi ne: “Katuena tuluangana ne mashi ne mubidi, kadi tudi tuluangana ne mbulamatadi ne bakokeshi ne bamfumu ba panu ba mu mîdima eyi, ne bisumbu bia nyuma mibi bidi mu miaba ya mu diulu.” Tuetu basue kutshimuna mu mvita eyi ku luseke lua Yehowa, katuena ne bua kuyilekela to, kadi tudi ne bua kulama bia mvita bionso bia mu nyuma bimpe. Tudi ne bua “kukandamena bienzedi bia budimu” bia Diabolo. (Ef. 6:10-17) Bua kuenza nunku, tudi ne bua kunanukila.

TUIKALAYI NE DINANUKILA

7 Dinanukila didi diumvuija “kuikala ne bukole bua kutantamena ntatu anyi buluishi.” Mu ngumvuilu wa mu nyuma, didi dileja kuikala mushindame mu dienza malu makane nansha kuikale ntatu, buluishi, dikengeshibua anyi malu makuabu adi mua kunyanga muoyo wetu mutoke kudi Nzambi. Bena Kristo badi badienzeja bua kuvudija bukole buabu bua kunanukila. Bidi bibalomba matuku a bungi bua kubuvudija. Bukole butudi nabu bua kunanukila budi buvula patudi tukola mu nyuma. Patudi tutantamena mateta makese a ditabuja dietu ku ntuadijilu kua nsombelu wetu wa buena Kristo, tudi tupeta bukole, tukumbana bua kutantamena mateta makuabu makole atuikala ne bua kupeta. (Luka 16:10) Katuena ne bua kuindila too ne patuapeta mateta makole bua kudisuika bua kushala bashindame mu ditabuja to. Tudi ne bua kuangata dipangadika dikole kumpala kua mateta kutukuatawu. Mupostolo Petelo wakaleja patoke mudi kuikala ne dinanukila ne ngikadilu mikuabu idi isankisha Nzambi ne mushinga wamba ne: “Nudienzeje ne muoyo umue bua nusakidile ku ditabuja dienu bikadilu bimpe, ku bikadilu bienu bimpe dimanya, ku dimanya dienu didikanda, ku didikanda dienu dinanukila, ku dinanukila dienu dilamata Nzambi, ku dilamata dienu dia Nzambi dinanga dia buwetu, ku dinanga dienu dia buwetu dinanga.”​—2 Pet. 1:5-7; 1 Tim. 6:11.

Bukole buetu bua kunanukila budi buvula ku dituku ne ku dituku patudi tupeta ntatu ne tuyitantamena

8 Yakobo udi uleja patoke mushinga wa kuikala ne ngikadilu wa dinanukila eu padiye ukoka ntema yetu wamba ne: “Bana betu, panudi nutuilangana ne mateta mashilashilangane, nuangate bualu ebu bu disanka dilelela, bamanye panudi nuenza nunku ne: mushinga wa ditabuja dienu udi mutetshibue eu udi upatula dinanukila. Kadi dinanukila dikumbaje mudimu wadi, bua nuenu nuikale bakumbane kanuyi kalema mu malu onso, kanuyi nupangila mu bualu nansha bumue.” (Yak. 1:2-4) Yakobo udi wamba ne: bena Kristo badi ne bua kuitaba ntatu ne disanka bualu idi ituambuluisha bua kuleja dinanukila. Ke muutu pebe umona ntatu anyi? Pashishe Yakobo udi uleja ne: dinanukila didi padi ne mudimu wa kulengeja bumuntu buetu bua bena Kristo ne wa kutuvuija bantu badi Nzambi wanyisha bikole. Bushuwa, dinanukila dietu didi dikola ku dituku ne ku dituku patudi tupeta ntatu ne tuyitantamena. Dinanukila padi didi ditupetesha ngikadilu mikuabu milenga itudi nayi dijinga.

9 Dinanukila dietu didi disankisha Yehowa; nedimusake bua kutupesha muoyo wa tshiendelele. Yakobo udi usakidila ne: “Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga, bualu padiye ulua muntu muanyishibue, neapete tshifulu tshia butumbi tshia muoyo tshivua Yehowa mulaye bantu badi batungunuka ne kumunanga Yeye.” (Yak. 1:12) Eyowa, tudi tunanukila bamanye ne: netupete muoyo. Bua kushala mu bulelela tudi ne bua kunanukila. Tuetu balekele malu mabi atupita bukole, netupingane mu bulongolodi bubi ebu. Tuetu katuyi ne dinanukila, katuakutungunuka ne kuikala ne nyuma wa Yehowa to, ne katuakukuama dimuma dia nyuma eu mu nsombelu wetu to.

10 Bu mutudi bena Kristo, bua tuetu kunanukila mu matuku makole aa, tudi ne bua kuikala ne mmuenenu muimpe bua makenga. Vuluka ne: Yakobo wakafunda ne: “Nuangate bualu ebu bu disanka dilelela.” Kabitu bipepele to, bualu ntatu itu isamisha lungenyi ne mubidi. Kadi vuluka kabidi ne: tudi ne bua kunanukila bua kupeta muoyo. Bualu buvua bufikile bapostolo budi mua kutuambuluisha bua kumona mutudi mua kusanka patudi tukenga. Mbalonde bualu ebu mu mukanda wa Bienzedi mudibu bamba ne: “Kubikilabu bapostolo, kubelabu mfimbu, ne kubatuminabu dîyi bua kabakudi kabidi mu dîna dia Yezu nansha; bobu kubalekela. Nunku bakumbuka ku Tshilumbuluidi tshinene benda basanka bualu bavua babadibue bu bantu bakumbane kufuishibua bundu bua dîna diende.” (Bien. 5:40, 41) Bapostolo bakajingulula ne: bavua babakengeshe bualu bavua batumikile dîyi dia Yezu, ne Yehowa uvua ubanyisha. Bidimu bia bungi pashishe, ku bukole bua nyuma muimpe Petelo wakakula mu mukanda wende wa kumpala bua mushinga wa dikengeshibua bua buakane.​—1 Pet. 4:12-16.

11 Tshilejilu tshikuabu ntshia Paulo ne Sila. Pavuabu benza mudimu wabu wa bumisionere mu Filipoyi, bakabakuata, kubafundabu muvuabu bakebeshe tshimvundu mu musoko ne balongesha bantu bilele bidi bibengangana ne mikenji. Nunku bakabatuta bikole ne kubela mu buloko. Bible udi utuambila ne: patshivuabu mu buloko ne mputa kayiyi miondopa, “bu mundankulu, Paulo ne Sila bavua basambila ne batumbisha Nzambi ne misambu, ne bena buloko bavua babumvua.” (Bien. 16:16-25) Paulo ne Sila bakangata makenga abu bua Kristo bu tshijadiki tshia muvuabu ne muoyo mutoke kumpala kua Nzambi ne kua bantu, ne bu mushindu mukuabu wa kuyisha bantu bavua mua kuteleja lumu luimpe. Mioyo ya bantu bakuabu ivua mu njiwu. Anu butuku abu, mulami wa buloko ne ba mu nzubu muende bakateleja ne kuluabu bayidi. (Bien. 16:26-34) Paulo ne Sila bakeyemena Yehowa, kueyemenabu kabidi bukole buende ne dijinga diende dia kubambuluisha mu makenga. Nzambi kakabela mâyi ku makasa to.

12 Nansha lelu kabidi, Yehowa mmutupeshe bionso bitudi nabi dijinga bua kutukuatshisha mu bikondo bia ntatu. Mmusue bua tunanukile. Mmutupeshe Dîyi diende difundisha ku nyuma wende bua tuetu kumanya bimpe malu adiye mulongolole. Dîyi diende edi didi dikolesha ditabuja dietu. Tudi ne mpunga wa kudisangisha ne bena Kristo netu ne kuenza nabu mudimu wa tshijila. Tudi kabidi ne diakalenga dia kuikala mu malanda mashême ne Yehowa nkayende ku diambuluisha dia disambila. Udi ututeleja patudi tumutumbisha ne tumulomba diambuluisha ne muoyo umue bua kushala ne nsombelu muimpe ku mêsu kuende. (Filip. 4:13) Katuena ne bua kulengulula bukole butudi tupeta patudi tuela meji ku ditekemena didi kumpala kuetu nansha.​—Mat. 24:13; Eb. 6:18; Buak. 21:1-4.

TUNANUKILAYI MU MATETA A MISHINDU YONSO

13 Mateta atudi tupeta lelu mmafuanangane bikole ne avua bayidi ba Yezu Kristo ba kumpala bapete. Mu matuku etu aa, baluishi badi kabayi ne bijadiki mbakengeshe Bantemu ba Yehowa ku mubidi ne mu dibamba mêyi mabi. Anu bu mu tshikondo tshia bapostolo, buluishi bua bungi butu bufumina kudi bena bitendelelu, bualu Dîyi dia Nzambi didi diela malongesha abu a dishima ne bienzedi biabu bibi patoke. (Bien. 17:5-9, 13) Imue misangu, bantu ba Yehowa batu bapeta disulakana patubu balomba bukenji budi mbulamatadi ufila bua kuenza midimu yabu patoke. (Bien. 22:25; 25:11) Kadi bamfumu ba mbulamatadi batu kabidi bela mikenji bua kukandika mudimu wetu ne benza muabu muonso bua kuwimanyika. (Mis. 2:1-3) Padibu bakandika mudimu wetu nunku, dikima didi ditusaka bua kulonda tshilejilu tshia bapostolo ba lulamatu bavua bambe ne: “Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.”​—Bien. 5:29.

14 Bu mudi dinanga dia ditunga dienda divula pa buloba, batu batatshisha bamanyishi ba lumu luimpe bikole bua kulekelabu mudimu wabu udi Nzambi mubapeshe. Batendeledi ba Nzambi bonso badi banyisha didimuija didi mu Buakabuluibua 14:9-12 bikole. Didimuija adi didi ditangila ditendelela “nyama wa luonji ne tshimfuanyi tshiende.” Tudi tumona mushinga udi nawu mêyi a Yone aa: “Muaba eu ke udi ulomba bansantu dinanukila, bobu badi batumikila mikenji ya Nzambi ne balamate bikole ku ditabuja dia Yezu.”

15 Mateta adi mua kunukuata bua mvita, bua bimvundu, bua dikengeshibua dikole ne dikandika dia mudimu kudi mbulamatadi adi mua kunupangisha bua kutendelela patoke. Bidi mua kunupangisha bua kudisangisha pamue mu tshisumbu. Dipetangana ne biro bia filiale didi mua kuanji kukoseka. Makumbula a batangidi ba bijengu adi pawu mua kuanji kuimana. Mikanda idi mua kupanga kufika. Padi malu a nunku anukuata, ntshinyi tshinudi ne bua kuenza?

16 Diandamuna didi ne: enzayi tshionso tshinudi mua kuenza bilondeshile nsombelu unudi nende. Nudi mua kudilongela muntu pa nkayende. Tusumbu tua bantu bakese tudi mua kuikala tudisangisha bua kulonga Bible ku nzubu ya bana betu. Mikanda inukavua balonge kale ne Bible nkayende ke binudi mua kulonga mu bisangilu ebi. Kanuikadi ne buôwa anyi dipampakana to. Kasumbu kaludiki nekenze bua ne: mu mushindu kampanda nupetangane ne bana betu batu balama mikoko pa lukasa.

17 Nansha wewe kuyi ne mushindu wa kupetangana ne bena Kristo nebe bonso, manya ne: kuena kule ne Yehowa ne Muanende Yezu Kristo to. Ditekemena diebe didi mua kushala anu dikole. Yehowa udi mua kutungunuka ne kuteleja masambila ebe ne kukukolesha ne nyuma wende. Ukebe buludiki kudiye. Wavuluka ne: udi mutendeledi wa Yehowa ne muyidi wa Yezu Kristo; nunku ikala uyisha misangu yonso idi mpunga umueneka. Yehowa neabeneshe malu onso audi wenza ne bantu bakuabu badi pabu mua kulua kubuela mu ntendelelu mulelela.​—Bien. 4:13-31; 5:27-42; Filip. 1:27-30; 4:6, 7; 2 Tim. 4:16-18.

18 Anu bu bapostolo ne batendeledi ba Yehowa bakuabu, bobu bakukengesha bamba kukushipa, weyemene “Nzambi udi ujula bafue.” (2 Kol. 1:8-10) Wewe witabuja ne: Nzambi neabishe bafue, neunanukile nansha mu ntatu mikole. (Luka 21:19) Yezu Kristo uvua mushiye tshilejilu; uvua mumanye ne: lulamatu luende mu ntatu luvua mua kukolesha bakuabu bua bananukile pabu. Udi pebe mua kukolesha bana benu mu mushindu wa muomumue.​—Yone 16:33; Eb. 12:2, 3; 1 Pet. 2:21.

19 Pa kumbusha dikengeshibua ne buluishi, udi mua kunanukila mu nsombelu mikuabu mikole. Tshilejilu, bamue mbatekete mu mikolo bua mudi bantu ba mu teritware wabu kabayi babateleja. Bakuabu badi ne masama a ku mubidi anyi a mu lungenyi, peshi badi bapangila mua kuenza malu makuabu bua butekete bua mubidi. Mupostolo Paulo uvua pende ne lutatu kampanda luvua lumutatshisha bua kuenza mudimu wende anyi luwuvuija mukole. (2 Kol. 12:7) Epafodito, muena Kristo wa mu bidimu lukama bia kumpala wa mu Filipoyi uvua pende ‘mubungame bualu balunda bende bavua bumvue ne: uvua musame.’ (Filip. 2:25-27) Bilema bietu ne bia bantu bakuabu bidi mua kutukebela ntatu mikole. Tudi mua kupeta bilumbu ne bena Kristo netu anyi mene ne bena mu dîku dietu. Kadi tudi mua kunanukila ne kutantamena ntatu ya nunku bimpe anu tuetu tutumikila mibelu ya mu Dîyi dia Yehowa ne muoyo mujima.​—Yeh. 2:3-5; 1 Kol. 9:27; 13:8; Kolos. 3:12-14; 1 Pet. 4:8.

TUDISUIKE BUA KUSHALA NE LULAMATU

20 Tudi ne bua kulamata Yezu Kristo bikole, yeye ke muntu udi Yehowa muteke Mfumu wa tshisumbu. (Kolos. 2:18, 19) Tudi ne bua kuenza mudimu pamue ne “mupika wa lulamatu udi mudimuke” ne bantu badibu bateke bu batangidi. (Eb. 13:7, 17) Tuetu tutumikila malu onso adi bulongolodi bua Nzambi butulomba, tuatumikila ne muoyo mujima, ne tueleshangana diboko ne badi batulombola, netuikale balongolola bua kuenza disua dia Yehowa. Tudi ne bua kusambila bikole menemene. Kupu muoyo ne: nansha bobu batuele mu kasho anyi mu buloko bua nkaya, kabiena mua kutupangisha bua kuyukila ne Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu anyi kutupandulula ne bena Kristo netu to.

21 Bu mutudi badisuike ne tunanukila, tuenzayi tshionso tshitudi mua kuenza bua kukumbaja mudimu wa kuyisha udibu batupeshe, tutungunuka ne kuenza mudimu uvua Yezu Kristo mupeshe bayidi bende pavuabu bamubishe ku lufu wa ne: “Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza mu dîna dia Tatu, dia Muana, ne dia nyuma muimpe, nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.” (Mat. 28:19, 20) Anu bu Yezu, tunanukilayi. Tulamayi ditekemena dietu dia Bukalenge ne dia kupeta muoyo wa tshiendelele bimpe mu lungenyi luetu. (Eb. 12:2) Bu mutudi bayidi ba Yezu Kristo babatijibue, tudi ne diakalenga dia kumanyisha bantu dikumbana dia mulayi wa Yezu udi utangila “nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu.” Wakamba ne: “Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso, ne pashishe, nshikidilu nealue.” (Mat. 24:3, 14) Tuetu badifile mu mudimu eu ne muoyo mujima mu tshikondo etshi, netupete muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bua Yehowa bupiabupia bua buakane!

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu