Ngondo wa 1
Dia lumingu dia 1/1
Malu auvua mumvue kundi, uapeshe balume ba lulamatu balua kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.—2 Tim. 2:2.
Batangidi ba bijengu ba pa buloba bujima mbamone ne: kudi dijinga dinene dia kulongesha bana betu ba balume batshidi bansonga ne bakadi bantu bakole bua kulamabu mikoko ya Nzambi. Ki mbipepele bua kuenza nunku to. Bua tshinyi? Nuenu bikale bakulu, kakuyi mpata nudi bamanye bimpe ne: kulongesha muntu pa nkayende kudi ne mushinga. Nudi bamanye ne: bidi bikengela kuikale bana betu ba balume ba bungi bua bisumbu kutungunukabi ne kuikala bikole mu nyuma ne kuenza bisumbu bipiabipia. (Yesh. 60:22) Nudi bamanye kabidi ne: Dîyi dia Nzambi didi dinulomba bua “kulongesha bakuabu.” Nansha nanku, nudi mua kumona ne: mbikole bua kuenza nunku. Panyima pa nuenu bamane kukumbajila bena mu mêku enu majinga abu, benze midimu ya bianza, bakumbaje majitu makuabu a mu tshisumbu ne benze malu makuabu a lukasa lukasa, nudi mua kudimona kanuyi ne dîba dia kulongesha bakuabu mu tshisumbu. Kadi, kulongesha bakuabu kudi ne mushinga bua kuambuishangana majitu. Kuenza nunku nekuambuluishe muntu yonso. w15 15/4 1:2, 3
Dimue dia 2/1
Timote mmuananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge; ne neanuvuluije mishindu yanyi ya kuenza malu.—1 Kol. 4:17.
Muanetu wa balume udibu bafuma ku dipesha majitu mu tshisumbu kena ne bua kuela meji ne: bu mudiye mupete majitu mu tshisumbu, udi ne bua kushintulula malu diakamue, mbuena kuamba ne: kuenza malu bishilangane bikole ne mushindu uvua bakuabu baenza kumpala. Malu kaena ashintuluka mu tshisumbu bilondeshile dijinga dia muntu to, kadi adi ashintuluka bilondeshile majinga a tshisumbu ne bulombodi budi bulongolodi bua Yehowa butupesha. Nunku, biwikala mupete majitu mu tshisumbu, enza bua bena Kristo nebe bakuanyishe ne leja bakulu badi ne dimonamona dia malu kanemu paudi utungunuka ne kuidikija mishindu yabu ya dienza malu idi mimanyine mu Bible. Kadi paudi upeta dimanya dia mua kuenza malu, kakuyi mpata nenuambuluishangane ne bakuabu bua kutumikila amue malu adibu bashintulule ikala mua kuambuluisha tshisumbu bua kuendatshi pamue ne bulongolodi bua Yehowa budi buenda buya kumpala. Bushuwa, Yehowa udi mua kusaka bana betu ba lulamatu bonso badibu balongeshe bua kuenza malu a bungi kupita bavua babalongeshe.—Yone 14:12. w15 15/4 2:17
Dibidi dia 3/1
Nenkuyishe lungenyi, nenkuleje njila uudi ne bua kuendela, nenkupe meji patshidi dîsu dianyi kuudi.—Mus. 32:8.
Paudi mu lutatu lukole, udi mua kudiumvua anu bu Paulo, udimona bu udi “mukana mua ntambue” anyi bu udi namu pabuipi menemene. (2 Tim. 4:17) Ebi ke bikondo bidi kueyemena Yehowa kuikale kukole menemene ne kuikale ne mushinga wa bungi. Tshilejilu, ela meji ne: udi ulama muena mu dîku udi ne disama dia munanunanu. Pamuapa udi mulombe Nzambi bua akupeshe meji ne bukole. Wewe mumane kuenza bionso biudi mua kuenza bua lutatu elu, kuakupetaku ndambu wa ditalala paudi umanya ne: mêsu a Yehowa adi kuudi ne neakupeshe tshionso tshiudi natshi dijinga bua wewe kutantamena lutatu alu ne lulamatu anyi? Nsombelu mikuabu idi mua kuenza bua umone malu mu mushindu mukuabu. Badoktere badi mua kukupesha ngenyi mibi anyi balela bebe bauvua mutekemene ne: nebakuambuluishe, badi mua kukolesha kabidi lutatu luebe. Tungunuka ne kulomba Yehowa bua akukoleshe. Tungunuka ne kusemena pabuipi nende. (1 Sam. 30:3, 6) Padiye ukuambuluisha, malanda ebe nende neakole. w15 15/4 4:10, 11
Disatu dia 4/1
Nukandamene Satana.—1 Pet. 5:9.
Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, katuena munkatshi mua bantu badibu bapambuishe, badi bela meji ne: Satana kenaku to. Tudi bamanye ne: Satana Diabolo mmuntu mulelela bualu uvua muyukile ne Eva ku butuangaji bua nyoka. (Gen. 3:1-5) Satana uvua muyobole Yehowa mu tshilumbu tshia Yobo. (Yobo 1:9-12) Satana ke uvua mutete Yezu. (Mat. 4:1-10) Panyima pa diledibua dia Bukalenge bua Nzambi mu 1914, Satana wakatuadija “kuluisha” bela manyi batshivua pa buloba. (Buak. 12:17) Mvita eyi itshidi itungunuka bualu Satana udi ukeba kunyanga ditabuja dia bashadile ba ku bantu 144000 ne dia mikoko mikuabu. Bua kutshimuna mvita eyi, tudi ne bua kukandamena Satana ne kushala bashindame mu ditabuja. Satana katu ne budipuekeshi nansha bukese to. Bushuwa, padi tshifukibua tshia mu nyuma tshipeta dikamakama dia kuela bumfumu bua Yehowa mpata ne tshidiangata bu nzambi, bidi bileja ne: tshidi ne lutambishi ne tshidi tshidiangata ne mushinga mupite bungi. Nunku, umue mushindu utudi mua kukandamena Satana nkuepuka lutambishi ne kuikala ne budipuekeshi.—1 Pet. 5:5. w15 15/5 2:3, 4
Dinayi dia 5/1
Yehowa neakupule binsonji ku mêsu kua bantu bonso.—Yesh. 25:8.
Bu mutudi bena Kristo, badi batulomba bua kudianjila kumona ditekemena dietu nansha dikale dia kuya mu diulu anyi dia kusomba pa buloba. Udiku mua kudimona ukadi mupete malu adi Nzambi mulaye anyi? Kumona mu lungenyi malu audi mua kuenza padi Nzambi ukumbaja milayi yende kudi kukupetesha disanka mu muoyo webe. Pamuapa udi ‘udimona’ ne muoyo kashidi pa buloba. Fuanyikija wenza mudimu pamue ne bantu bakuabu bua kuvuija buloba ebu mparadizu. Bantu baudi nabu banange Yehowa anu bu wewe. Kuyi usama, muikale ne bukole ne mutekemene malu malenga. Bantu badi balombola mudimu wa diakajilula malu benza bua nsombelu ikale usankisha, bualu badi baditatshisha bikole bua bualu buebe. Udi ne disanka bua muudi wenza mudimu ne mamanya ebe bualu tshintu tshionso tshiudi wenza tshidi tshiambuluisha bakuabu ne tshitumbisha Nzambi. Tshilejilu, udi wambuluisha bantu badibu babishe ku lufu bua bafike ku dimanya Yehowa. (Yone 17:3; Bien. 24:15) Bushuwa, malu aa neenzeke. Malu mimpe atudi tudianjila kumona mu lungenyi aa mmashindamene pa mvese ya mu Bible idi yakula bua matuku atshilualua.—Yesh. 11:9; 33:24; 35:5-7; 65:22. w15 15/5 3:15
Ditanu dia 6/1
Mulombodi wa tshibilu wakalabula mâyi akavuabu bakudimune mvinyo.—Yone 2:9.
Yezu uvua mupatule mvinyo wa bungi muimpe mu tshishima, mukumbane bua tshisumbu tshinene tshia bantu. (Yone 2:6-11) Bidi bitusankisha patudi tumanya ne: pavua Diabolo mutete Yezu bua kukudimuna mabue bua alue mampa, Kristo uvua mubenge kuenza mudimu ne bukole buende bua kuenza nabu bishima bua kukumbaja majinga ende. (Mat. 4:2-4) Kadi uvua wenza mudimu ne bukole buende bua kukumbaja majinga a bakuabu ne kubasankisha. Mmunyi mutudi mua kuidikija mushindu uvua Yezu uditatshisha bua bakuabu ne muoyo mujima? Uvua mulombe batendeledi ba Nzambi bua ‘bikale bapesha bantu bintu.’ (Luka 6:38) Katuenaku mua kuleja ngikadilu muimpe wa dipeshangana bintu pa kubikila bantu bakuabu ku nzubu yetu bua kudia nabu biakudia ne kuyukila nabu malu a Nzambi anyi? Katuenaku mua kufila dîba dietu panyima pa bisangilu bua kuteleja muanetu wa balume udi ne muyuki wa kuenza bua kumuambuluisha anyi? Ndiambuluisha dia mushindu kayi ditudi mua kupesha bana betu badi ne lutatu mu mudimu wa buambi? Patudi tupesha bakuabu bintu bia ku mubidi ne bia mu nyuma bitudi bakokeshe, tudi tuleja mutudi tuidikija Yezu. w15 15/6 1:3, 4, 6
Disambombo dia 7/1
Muena musoko kena wamba ne: Ndi ne disama.—Yesh. 33:24.
Tuetu batungunuke ne kuikala ne lulamatu, tudi mua kumona tshimue tshia ku bishima bitambe bunene tshitu katshiyi tshianji kuenzeka, mmumue ne: tshishima tshia kupanduka ku dikenga dinene. Diakamue padi mvita ya Armagedone ijika, bishima bikuabu nebienzeke bua kupetesha bantu makanda a mubidi mimpe. (Yesh. 35:5, 6; Buak. 21:4) Fuanyikija umona bantu kabatshiyi kabidi ne maneta a mêsu, makombo, mabaya a kuenda nawu, tukalu tua balema, tuamu tua kumvua natu ne bikuabu! Bantu bonso bapanduka ku Armagedone nebikale ne mudimu wa kuenza. Nebikale ne disanka dia kuvuija buloba bujima budi dipa dia kudi Nzambi mparadizu. (Mus. 115:16) Mushindu uvua Yezu muondope masama a bantu udi ukankamija bena mu “musumba munene” lelu, ukolesha ditekemena diabu dimpe dia kuondopibua ku masama abu onso. (Buak. 7:9) Mushindu uvua Muanabute wa Nzambi muondope bantu uvua uleja muvuaye udiumvua ne muvuaye munange bantu bikole. (Yone 10:11; 15:12, 13) Luse lua Yezu ludi luleja mudi Yehowa uditatshisha bikole bua mutendeledi wende yonso.—Yone 5:19. w15 15/6 2:16, 17
Dia lumingu dia 8/1
Diakabi kudi buloba ne mbuu, bualu Diabolo mmupueke kunudi, muikale ne tshiji tshikole, mumanye ne: udi ne tshikondo tshîpi.—Buak. 12:12.
Mu 1914, mvita yakenzeka pankatshi pa matunga a ku Mputu ne kutangalakayi pa buloba bujima. Pakajikayi mu 1918, kuakenzeka biyole bikole bia nzala ne tshipupu tshia gripe wa bena Espagne tshivua tshishipe bantu ba bungi kupita bavua bafue mu mvita. Nunku, “tshimanyinu” tshivua Yezu mufile bua bantu kujingululabu dikalaku diende didi kadiyi dimueneka bu Mukalenge mupiamupia wa buloba tshiakatuadija kukumbana. (Mat. 24:3-8; Luka 21:10, 11) Tshijadiki tshinene tshiakamueneka mu 1914, tshidimu tshivuabu bapeshe Mukalenge Yezu Kristo “tshifulu tshia butumbi.” Yeye “kuyaye wenda utshimuna bua kushikija ditshimuna diende.” (Buak. 6:2) Wakakezula diulu pavuaye muluangane ne Satana ne bademon bende, mubatshimune ne mubimanshe pabuipi ne buloba. Katshia ku tshikondo atshi, bantu badi bamona mudi mêyi mafundisha ku nyuma wa Nzambi adi mu mvese wa lelu malelela. w15 15/6 4:13
Dimue dia 9/1
Nengakule bua bikena kumona bia dikema bia kudi Mukalenge ne malu adiye mumbuluile.—2 Kol. 12:1.
Bidimu lukama kabiyi bianji kukumbana panyima pa dijadika dia tshisumbu tshia bena Kristo, butontolodi bukavuabu balaye buakatuadija. (Bien. 20:28-30; 2 Tes. 2:3, 4) Panyima pa matuku, biakakola menemene bua kumanya batendeledi balelela ba Nzambi. Bidimu nkama ya bungi bimane kupita, Yehowa wakenza mudimu ne Yezu Kristo uvuaye muteke Mukalenge bua kuleja patoke bantu bavua bulelela benzela Nzambi mudimu mu ntempelo wende wa mu nyuma. Kutuadijila mu 1919, bantu bavua Yehowa muanyishe ne bavua benza mudimu mu ntempelo wende wa mu nyuma bakamanyika patoke. Bavua bakaje amue malu bua Nzambi kuanyishaye bikole ntendelelu wabu. (Yesh. 4:2, 3; Mal. 3:1-4) Bualu buvua mupostolo Paulo mumone bidimu nkama ya bungi kumpala buakatuadija kukumbana. Tshikena kumona tshia Paulo ntshileja mu 2 Kolinto 12:2-4. Bualu buvua Paulo mumone mu tshikena kumona tshia dikema etshi buvua bu dibuluibua. Buvua bualu bua matuku atshilualua, kadi kabuvua bua mu matuku a Paulo to. w15 15/7 1:6-8
Dibidi dia 10/1
Dîba adi bantu bakane nebakenke bu dîba mu Bukalenge bua Tatu wabu.—Mat. 13:43.
Bidiku bisua kumvuija ne: nekuikale diambuibua dia bela manyi anyi? Bena mu bukua buena Kristo ba bungi badi bitaba ne: bena Kristo nebaye mu diulu ne mibidi yabu ya buntu. Pashishe mbatekemene ne: nebamone Yezu upingana ne mubidi wa buntu bua kukokesha buloba. Kadi Bible udi uleja patoke ne: “Tshimanyinu tshia Muana wa muntu” netshimueneke mu diulu, ne Yezu nealue mu “matutu a mu diulu.” (Mat. 24:30) Biambilu bionso bibidi ebi bidi biumvuija dibenga kumueneka. Bible udi wamba kabidi ne: “Musunyi ne mashi kabiena mua kupiana Bukalenge bua Nzambi to.” Nunku, bantu baya mu diulu nebanji ‘kukudimuka mu katupa kakese, mu mupodi wa dîsu, tshikondo tshia mpungi wa ndekelu.’ (1 Kol. 15:50-53) Nunku, katuena tuenza mudimu ne muaku diambuibua muaba eu bua kumvuija diya dia bela manyi mu diulu to, bualu bukua buena Kristo budi buenza mudimu ne muaku eu bua kulongesha dilongesha dia dishima. w15 15/7 2:14, 15
Disatu dia 11/1
Nenkutumbishe munkatshi mua ba mu disangisha dia bantu ba Nzambi.—Mus. 22:22.
Nzubu wa Bukalenge ke muaba munene udi bantu badisangishila bua kutendelela Yehowa. Mu bintu bidi Yehowa mulongolole bua kutupetesha biakudia bia mu nyuma mudi bisangilu bitudi tuenza lumingu luonso ku Nzubu wa Bukalenge. Mu bisangilu ebi ke mutudi tupetela dikankamija ne buludiki ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Ndiakalenga dinene bua mudibu batubikila bua kudia ku “mêsa a Yehowa” lumingu luonso. (1 Kol. 10:21) Yehowa udi wangata dibuela mu bisangilu bua kumutendelela ne kukankamijangana ne mushinga wa bungi, ke bualu kayi wakasaka mupostolo Paulo ku nyuma wende bua kutubela bua katupu muoyo didisangisha dietu pamue. (Eb. 10:24, 25) Bu mutudi tunemeka Yehowa, katuakupumbisha bisangilu bua malu adi kaayi ne mushinga to. Tudi tuleja mutudi ne dianyisha bua bisangilu bietu patudi tubilongolola ne bikale ne dijinga dikole dia kufilamu mandamuna. w15 15/7 4:3, 4
Dinayi dia 12/1
Nushale batabale.—Mat. 24:42.
Didimuija edi nkabingila kimpe kadi katusaka bua kushala bindile, bualu Yezu ke udi mutuambile bua kuenza nunku. Bulongolodi bua Yehowa budi tshilejilu tshimpe mu bualu ebu. Mikanda idibu bupatule idi itungunuka ne kutuvuluija bua ‘kuindila ne kulama bimpe mu meji dikalaku dia dituku dia Yehowa’ ne kushala bateke meji etu ku milayi ya Yehowa idi itangila bulongolodi bupiabupia. (2 Pet. 3:11-13) Nansha muvuabi bimpe bua bayidi ba Yezu ba mu bidimu lukama bia kumpala kutungunukabu ne kuindila dituku dia Yehowa, kuenza nunku kudi ne mushinga wa bungi nangananga buetu tuetu. Bua tshinyi? Bualu tudi mu tshikondo tshia dikalaku dia Kristo. Tshimanyinu tshia dikalaku diende ntshituadije kumueneka katshia mu 1914. Malu a mu tshimanyinu tshivua Yezu mufile adi enzeka bu mudi: dinyanguka dia nsombelu wa pa baloba ne diyisha lumu luimpe pa buloba bujima, adi aleja ne: tudi “ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 24:3, 7-14) Bu muvua Yezu kayi muleje bule bua tshikondo tshivua matuku a ku nshikidilu ne bua kunenga, tudi ne bua kuikala badilongolole bua dîba dionso dialua nshikidilu. w15 15/8 2:4, 5
Ditanu dia 13/1
Wikale ne disanka diebe mu Yehowa.—Mus. 37:4.
Mu bulongolodi bupiabupia, netuikale ne disanka dia bungi bua muikala malanda etu ne Yehowa makole. (Mat. 5:3) Netuikale ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Yehowa, ne netuikale ne disanka dia kumuenzela mudimu. Nunku patudi tuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala ku mpindieu, tudi tudilongolola bua nsombelu wikala mu bulongolodi bupiabupia. (Mat. 6:19-21) Mmunyi mutudi mua kuvudija disanka dietu dia kuenzela Yehowa mudimu? Umue mushindu nkudifundila bipatshila bia mu nyuma. Biwikala nsonga, ela meji bikole bua muudi mua kudifila bua kuenzela Yehowa mudimu. Kuenaku mua kuenza makebulula mu mikanda yetu bua kumanya mishindu mishilashilangane ya mudimu wa ku dîba ne ku dîba anyi? Udi mua kudifundila tshimue tshia ku bipatshila ebi. Yukila ne bamue bana betu bakadi benzele Yehowa mudimu wa ku dîba ne ku dîba munkatshi mua bidimu bia bungi. Wewe mudifile bua kuenzela Yehowa mudimu mu nsombelu webe, neulonge malu a mushinga. Malu aa neakuambuluishe bua kuenzela Yehowa mudimu mu bulongolodi bupiabupia. w15 15/8 3:13, 14
Disambombo dia 14/1
Dimuma dia nyuma didi dinanga.—Gal. 5:22.
Ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma bu mudi bupole, didikanda ne lutulu idi payi ne mushinga. (Gal. 5:23) Ngikadilu eyi idi mua kuambuluisha muena Kristo mushindame bua kutantamena nsombelu mikole kayi unyingalala, ne kutantamena ditekeshibua mu mikolo kayi ujimija ditekemena. Padiye udilongela, udi utungunuka ne kukeba mêyi manene a mu Bible adi amuambuluisha bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Pashishe, udi uleja mudiye mushindame mu nyuma ku mapangadika adiye wangata. Tshilejilu, udi uteleja kondo kende ka muoyo kalongesha kudi Bible. Muena Kristo mushindame udi uleja mudiye ne budipuekeshi padiye witaba ne: buludiki bua Yehowa ne mikenji yende bitu anu bimpe kupita mmuenenu wende. Udi uyisha lumu luimpe ne tshisumi ne wambuluisha bua tshisumbu tshikale mu buobumue. Nansha tuetu tukadi benzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi, yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Kudiku malu andi mua kushintulula bua kuidikija Yezu bimpe menemene ne kuya kumpala mu nyuma anyi?’ w15 15/9 1:6, 7
Dia lumingu dia 15/1
Wewe muena ditabuja dikese, uvua muelakane bua tshinyi?—Mat. 14:31.
Bayidi ba Yezu bakamumona wendela pa mâyi a mbuu wa Galela. Petelo kubikilaye Yezu ne dîyi dikole, umulomba bua kuendelaye pende pa mâyi bua kuya kudiye. Pakamuambila Yezu bua alue kudiye, Petelo wakatuluka mu buatu, ne kutuadijaye kuenda mutangile kudi Yezu mu tshishima. Kadi mutantshi mukese, Petelo wakatuadija kudina mu mâyi. Bua tshinyi? Bualu uvua mutangile tshipepele tshikole ne mavuala, ne kumvuaye buôwa. Petelo wakadidila Yezu bua amuambuluishe, Yezu wakamukuata ne lukasa ne kumuambilaye mêyi adi kuulu aa. (Mat. 14:24-32) Petelo uvua mupatuke mu buatu ne muendele pa mâyi bualu uvua ne ditabuja. Yezu uvua mumubikile, ne Petelo uvua mutuishibue ne: bukole bua Nzambi buvua ne bua kumuambuluisha bua kuendela pa mâyi anu muvuabu buambuluishe Yezu. Bia muomumue, tuvua badilambule kudi Yehowa ne batambule bualu tuvua ne ditabuja. Yezu uvua mutulombe bua kulua bayidi bende bua tulonde mu makasa ende. Tuvua ne bua kuleja ditabuja kudi Nzambi ne kudi Yezu batuishibue ne: bavua ne bua kutuambuluisha mu mishindu ya bungi.—Yone 14:1; 1 Pet. 2:21. w15 15/9 3:1, 3
Dimue dia 16/1
Yeye udi ulama mioyo ya bansantu bende, udi ubapandisha mu bianza bia bantu babi.—Mus. 97:10.
Bushuwa, bumue bua ku malu a mushinga atu tatu wa dinanga wenza, nkukuba ne kulama bena mu dîku diende ku tshintu kayi tshionso tshidi mua kubakebela njiwu. Ke tshidi Tatu wetu Yehowa utuenzela. Tuangate tshilejilu. Anu muutu wenza bua kukuba mêsu ebe ne lukasa bualu adi ne mushinga wa bungi kuudi, ke mudi Yehowa pende pabuipi bua kukuba bantu bende. (Zek. 2:8) Kakuyi mpata, bantu ba Nzambi badi ne mushinga wa bungi kudiye. Musangu kampanda Yehowa wakalekela baluishi bashipa bamue ba ku batendeledi bende bu mudi Stefano ne bakuabu bua lulamatu luabu. Kadi, udi ukuba bantu bende mu tshibungi padiye ubadimuija bua mishindu mishilashilangane idi Satana wenza nayi mudimu bua kubashima. (Ef. 6:10-12) Ku diambuluisha dia Bible ne mikanda idi bulongolodi bua Yehowa bupatula, badi batuambuluisha bua kumona njiwu ya mashimi a biuma, ya dijikija lutetuku ne malu a tshiendenda ne a tshikisu, ya dienza mudimu bibi ne Enternete ne malu makuabu. Bidi bimueneka patoke ne: bu mudi Yehowa Tatu wa dinanga, udi utukuba bua tuikale bimpe. w15 15/9 4:15, 17
Dibidi dia 17/1
Tshianza tshia Yehowa katshiena tshitamba buîpi bua katshisungidi bantu.—Yesh. 59:1.
Mushindu udi Bantemu ba Yehowa bakuile lumu luimpe ne ‘balujadike kumpala kua bakokeshi,’ ntshijadiki tshia mudi tshianza tshia Yehowa tshia bukole tshibambuluisha. (Filip. 1:7) Imue mbulamatadi mmitete bua kuimanyika mudimu wa bantu ba Nzambi bua kashidi. Kadi, tudi tumona ne: Bantemu ba Yehowa mbatshimune bilumbu bitue ku 268 ku tubadi tunene, ne bilumbu 24 bia kudibi tuvua babitshimune ku Kabadi kanene ka manême a bantu ka ku Mputu kutuadijila mu 2000. Bidi bimueneka patoke ne: muntu nansha umue kena mua kuimanyika tshianza tshia Nzambi to. (Yesh. 54:17) Mudimu wa kuyisha lumu luimpe pa buloba bujima udi wenzeka anu ne diambuluisha dia Nzambi. (Mat. 24:14; Bien. 1:8) Batendeledi ba Yehowa ba mu bisamba bionso badi mu buobumue anu bualu Yehowa udi ubambuluisha. Buobumue ebu mbua pa buabu. Nansha bantu badi kabayi batendelela Yehowa badi bitaba ne: “Bulelela Nzambi udi munkatshi muenu.” (1 Kol. 14:25) Tudi ne bijadiki bia bungi bidi bileja ne: Nzambi udi ne bantu bende.—Yesh. 66:14. w15 15/10 1:13, 14
Disatu dia 18/1
Kanunangi bintu bia pa buloba to.—1 Yone 2:15.
Kupitshisha dîba dia bungi ne bintu bidi bena mu bulongolodi ebu bapatula kudi kufikisha ku njiwu. (1 Kol. 7:29-31) Bimue bia ku bintu ebi kabitu bibi to, kadi bidi mua kutudia dîba dia bungi. Tshilejilu, tudi mua kuikala banange kupitshisha kapepe, kubala mikanda, kutangila televizion, kuya kuendakana miaba kampanda mimpe, kuya kusumba bintu ne kukeba bua kumanya biamu bipiabipia bidi bipatuke anyi bia mushinga mukole. Bantu ba bungi batu banange kuyukila ku Enternete, kutuminangana mesaje anyi kukeba bua kumanya ngumu mipiamipia nansha bipeta bia malu a manaya ne bamue badi mua kufika ku dinanga bintu ebi bikole menemene. (Muam. 3:1, 6) Tuetu tupitshisha dîba dia bungi ku malu adi kaayi ne mushinga, tudi mua kupanga bua kutuma ntema ku bualu budi ne mushinga wa bungi, mmumue ne: ditendelela dietu dia Yehowa. (Ef. 5:15-17) Satana udi wenza muende muonso bua kutukoka ku bintu bia pa buloba ne kutubueja mu ditanaji bua katuenzedi Yehowa mudimu. Ke tshivuaye muenze mu bidimu lukama bia kumpala ne ke tshidiye wenza bikole menemene lelu. (2 Tim. 4:10) Ke bualu kayi, tudi ne bua kutumikila mubelu udi mu mvese wa dituku dia lelu. w15 15/10 3:7, 8
Dinayi dia 19/1
Utuyishe tshitudi mua kuenzela muana utualela.—Bal. 13:8.
Manoa ne mukajende bavua ne bua kulela muana wa balume. Kakuyi mpata, bualu ebu buvua busankishe Manoa bikole, kadi uvua mumanye ne: uvua ne bujitu bunene buvuaye ne bua kuambula. Mmunyi muvua Manoa ne mukajende mua kulongesha muanabu bua anange Yehowa ne amuenzele mudimu mu tshikondo atshi tshivua bantu ba bungi mu Isalele benza malu mabi? Manoa “wakasengelela Yehowa” wamba ne: ‘Ndi nkusengelela ne: witabuje bua muntu wa Nzambi uwakutuma alue kutudi kabidi bua kutuyisha tshitudi mua kuenzela muana utualela.’ (Bal. 13:1-8) Biwikala muledi, udi pamuapa mumvue bimpe muvua Manoa mudiumvue. Wewe pebe udi ne mudimu wa kuambuluisha bana bebe bua kumanyabu Yehowa ne kumunanga. (Nsu. 1:8) Bua kukumbaja tshipatshila etshi, baledi bena Kristo batu balongolola bua kuenza Ntendelelu wa mu dîku pa tshibidilu. Bushuwa, kulonga Bible ne bana bebe nkayaku lumingu luonso ki nkukumbane to. (Dut. 6:6-9) Udiku mua kuenza muebe muonso bua kubalongesha bua kunanga Yehowa ne kumuenzela mudimu anyi? w15 15/11 1:1, 2
Ditanu dia 20/1
Monayi muena Isalele udi kayi ne dishima nansha dikese.—Yone 1:47.
Nansha muudi kuyi mua kumona malu adi mu mioyo ya bantu bu Yezu, udi mua kuenza mudimu ne dijingulula dia malu. Yehowa udi mua kukuambuluisha bua umone ngikadilu mimpe idi nayi muanebe ukadi tshitende. Nansha muanebe yeye mukuele mâyi ku makasa, kuambi ne: mmuana mubi anyi ne: mmuena tshimvundu to. Kumueledi nansha meji a mushindu eu to. Kadi, umuambile ne: udi umona ngikadilu mimpe idiye nayi ne udi mutuishibue ne: mmusue kuenza malu mimpe. Mona mudiye uditatshisha bua kuakaja malu ne umuele kalumbandi. Padiku mushindu, umupeshe majitu makuabu bua bimuambuluishe bua atungunuke ne kuleja ngikadilu yende mimpe. Ke tshivua Yezu muenze ne bayidi bende. Tshidimu tshimue ne tshitupa Yezu mumane kutuilangana ne Natanaele, wakamuvuija mupostolo, ne Natanaele wakalua muena Kristo wa tshisumi. (Luka 6:13, 14; Bien. 1:13, 14) Kuela muanebe kalumbandi ne kumukankamija nekumuambuluishe bua kudiumvue ne: udi ne malu mimpe adiye mua kuenza ne mmukumbane bua kuenzela Yehowa mudimu. w15 15/11 2:15, 16
Disambombo dia 21/1
Badi benzela Nzambi mudimu wa tshijila munya ne butuku.——Buak. 7:15.
Pakatuadija matuku a ku nshikidilu mu 1914, kuvua anu batendeledi ba Nzambi binunu bikese pa buloba bujima. Dinanga dia muntu nabu ne diambuluisha dia nyuma muimpe wa Nzambi biakasaka kasumbu kakese ka bana betu ba balume ne ba bakaji bela manyi bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge nansha muvuaku ntatu. Mbipeta kayi bidi bimueneke? Lelu, mbasangishe bantu ba mu musumba munene badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo kashidi pa buloba. Kukadi Bantemu batue ku miliyo 8 mu bisumbu bipite pa 115 400 pa buloba bujima, ne batshidi benda bavula. Tshilejilu, Bantemu bapite pa 275 500 mbatambule mu tshidimu tshia mudimu tshia 2014. Mbuena kuamba ne: bantu batue ku 5 300 mbatambule lumingu luonso. Bulongolodi buetu budi butungunuka ne kudiunda bualu tudi ne ditabuja kudi Nzambi ne tudi tuitaba Bible bu Dîyi diende difundisha ku nyuma wa Nzambi. (1 Tes. 2:13) Bualu budi bukemesha budi ne: kudi anu didiunda dia mu nyuma dia bantu ba Yehowa, nansha mudi Satana, “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu” mutukine ne utuluisha.—2 Kol. 4:4. w15 15/11 4:12, 14, 16
Dia lumingu dia 22/1
Dîyi dia Nzambi wetu nedijalame tshiendelele.—Yesh. 40:8.
Bamanyi ba malu a mu Bible bakakonkonona ne ntema yonso maniskri a bungi, bitupa bia maniskri ne nkudimuinu ya kale ya Bible. Pavuabu bafuanyikije malu avuabu bapete, bakamona ne: kuvua anu mvese mikese ivua ne malu mashilangane, ne dishilangana edi divua anu dikese. Kadi mukenji wa mu Bible ki mmushintuluke to. Dikonkonona dia maniskri a kale ndijadikile balongi ba Bible ba tshisumi ne: lelu badi ne Dîyi dia Yehowa difundisha ku nyuma muimpe. Nansha mudibu baluishe Bible bikole, Yehowa wakenza bua bakudimune Dîyi diende pa buloba bujima kupita mikanda mikuabu yonso. Nansha mudi bantu ba bungi kabayi ne ditabuja kudi Nzambi, Bible ke mukanda udi bantu basumba bikole ne udiku mujima anyi tshitupa tshiende mu miakulu mipite pa 2800 lelu. Nansha mudi imue nkudimuinu ya Bible kayiyi mipepele bua kubala anyi kayiyi mijalame, pa kuamba yonso ya kudiyi idi ne mukenji munene udi upetesha ditekemena ne lupandu. w15 15/12 1:13, 14
Dimue dia 23/1
Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu bitapidi bia muele wa mvita.—Nsu. 12:18, NWT.
Malu atudi tuamba adi mua kuenza bua bakuabu badiumvue bimpe anyi bibi. Bantu ba bungi ba mu bulongolodi bua Satana batu ne tshibidilu tshia kuamba mêyi adi atapa bakuabu ku muoyo. Malu adi bantu bajikija nawu lutetuku adi abasaka bua ‘kusakisha ndimi yabu bua kuikalayi bu miele ya mvita’ ne bua ‘kuludikila mêyi abu a bululu bu mikete.’ (Mus. 64:3) Kadi bena Kristo kabena ne bua kuamba muntu mêyi adi amutapa ku muoyo to. Patudi tuela bilele, tudi mua kupatula ‘mêyi a bululu,’ bualu tudi mua kuamba muntu mêyi adi amupuekesha milongo anyi kuamba bantu bakuabu mêyi mabi. Bantu batu bela bilele bua kusekeshangana, kadi muntu udi mua kuambangana mêyi mabi mu bilele, kupenda nansha bantu bakuabu. Kueleshangana bilele bibi bia nunku nngakuilu mubi udi bena Kristo ne bua ‘kulekela.’ Kuela bilele kudi mua kuenza bua bitudi tuamba bisankishe bantu, kadi katuena ne bua kuamba muntu mêyi adi atapa mu bilele, mbuena kuamba ne: kuamba bualu budi bumufuisha bundu anyi kumupenda anu bua kusekesha bakuabu to. Bible udi utudimuija ne: “Dîyi dibole kadipatuki mukana muenu, kadi anu dîyi dimpe didi mua kukolesha bakuabu padibi bikengela, bua dikuatshishe badi baditeleja.”—Ef. 4:29, 31. w15 15/12 3:10
Dibidi dia 24/1
Nuenu badilame bimpe ku malu aa, nenuye kumpala. Ikalayi ne bukole bua mubidi!—Bien. 15:29.
Mêyi a ndekelu a mu mukanda uvua kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala katumina bisumbu aa badi kabidi mua kuakudimuna ne: “Nuikale ne makanda a mubidi mimpe.” Kakuyi mpata, tutu dijinga ne kuikala ne “bukole bua mubidi” ne kuikala ne makanda a mubidi mimpe patudi tuenzela Nzambi wetu munene mudimu. Bu mudi ndongoluelu mubi wa malu eu utungunuka ne kuikalaku ne bu mutudi bapange bupuangane, katuena mua kuepuka masama to. Katuena mua kutekemena bua Yehowa kutuondopaye mu tshishima matuku etu aa to. Kadi Buakabuluibua 21:1, 2 udi wakula bua tshikondo tshikalabu mua kutumbushila masama onso bua kashidi. Mupostolo Yone wakamona mu tshikena kumona “musulu wa mâyi a muoyo” ne “mitshi ya muoyo” ivua ne mabeji a “kuondopa nawu bisamba.” Bintu ebi kabiena bileja amue manga a mitshi atudi mua kudiondopa nawu lelu anyi mu matuku atshilualua to. Kadi bidi bileja malu onso enza Yehowa ku butuangaji bua Yezu bua kupesha bantu badi batumikila muoyo wa kashidi utudi batekemene ne muoyo kuulu kuulu.—Yesh. 35:5, 6. w15 15/12 4:17, 18
Disatu dia 25/1
Tudi basue kuya nenu, bualu tudi bumvue ne: Nzambi udi nenu.—Zek. 8:23, NWT.
Yehowa uvua muambe ne: mu matuku etu aa ‘bantu dikumi ba mu muaku ne mu muaku nebakuate ku luzemba lua tshivualu tshia muena Yuda, bamuambila ne: tudi basue kuya nenu, bualu tudi bumvue ne: Nzambi udi nenu.’ (Zek. 8:23, NWT) Anu bu bantu dikumi ba mu tshimfuanyi aba, bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba ‘mbakuate ku luzemba lua tshivualu tshia muena Yuda.’ Badi ne disanka bua kudisangisha pamue ne “Isalele wa Nzambi” udi muedibue manyi a nyuma muimpe, bamanye ne: Yehowa udi ubenesha bela manyi bende aba. (Gal. 6:16) Anu bu muprofete Zekâya, Yezu wakakula bua buobumue budi munkatshi mua bantu ba Nzambi. Wakakula bua bayidi bende bu badi bisumbu bibidi, “kasumbu kakese ka mikoko” ne “mikoko mikuabu,” kadi wakaleja ne: buonso buabu bavua ne bua kuikala “tshisumbu tshimue” bikale ne “mulami umue.”—Luka 12:32; Yone 10:16. w16.01 4:1, 2
Dinayi dia 26/1
Tungunukayi ne kuelela malu aa meji.—Filip. 4:8.
Bidi ne mushinga bua tuetu kulama malanda etu ne Yehowa. Tudi mu ndongoluelu wa Satana ne tudi bapange bupuangane, ke bualu kayi mbipepele bua tuetu kutuadija kuela meji ne kuenza malu anu bu bena panu. Bidi anu bu kuowela mu musulu udi ne muenji wa mâyi udi utusaka bua kuya ku luseke lutudi katuyi basue. Nunku, bua tuetu kubenga kupueka ne mâyi, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kuowela ne kuya ku luseke lukuabu. Bia muomumue, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kubenga kuidikija bena mu bulongolodi bua Satana. Patudi tuyisha bantu bakuabu, tudi tutuishila mêsu pa malu a mu nyuma adi ne mushinga ne adi atuambuluisha, kadi ki mpa malu adi mua kutekesha ditabuja dietu to. Mudimu wa kuyisha udi ukolesha ditabuja dietu bualu udi utuvuluija milayi ya Nzambi ne mikenji yende mimpe. Udi kabidi utuambuluisha bua kulama bimpe bia mvita bietu bia mu nyuma. (Ef. 6:14-17) Tuetu tudifila bikole mu midimu yetu ya mu nyuma, netuikale mu bukubi bualu katuakuikala ne dîba dia kutamba kuela meji bua ntatu itudi nayi to. w16.01 5:12, 13
Ditanu dia 27/1
Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.—Luta 1:16.
Tangila dinanga divua nadi Luta bua Yehowa. Boaza wa mu Isalele uvua mulue kuanyisha Luta bua muvuaye mulue kusokoma muinshi mua mapuapua a Yehowa. (Luta 2:12) Mêyi avua Boaza muakule adi mua kutuvuluija mudi kana ka nyunyi kakeba bukubi muinshi mua mapuapua a baledi baku. (Mus. 36:7; 91:1-4) Mu mushindu eu ke muvua Yehowa mulue muledi wa Luta. Wakamufuta bua ditabuja diende ne Luta kavua mua kunyingalala musangu nansha umue bua dipangadika divuaye muangate to. Lelu, bantu ba bungi batu balonga malu a Yehowa, kadi badi belakana bua kukeba bukubi kudiye. Batu belakana bua kudilambula kudiye ne kutambula. Biwikala welakana bua kudilambula kudi Yehowa, ukadiku muele meji bua kumanya tshidi tshikusaka bua kuelakana anyi? Muntu yonso utu ne nzambi kampanda utuye utendelela. (Yosh. 24:15) Dipangadika dimpe ndia kuenzela Nzambi mulelela mudimu. Paudi udilambula kudi Yehowa, udi uleja muudi ne lulamatu kudiye. Neakuambuluishe bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu nansha wewe ne ntatu ya mushindu kayi. Ke tshivua Nzambi muenzele Luta. w16.02 2:6, 7
Disambombo dia 28/1
Itaba koku mmulamatshishe ne difuma mu buloba anu musangu umue tshianana, kabiakundomba bua kuenza nanku misangu ibidi to.—1 Sam. 26:8, NWT.
Pavua Abishai mubuele bitekete bitekete mu tshitudilu tshia Shaula, kavua muleje lulamatu luende mu mushindu muimpe to. Bu muvua Abishai ne lulamatu kudi Davidi, uvua musue kushipa mukalenge Shaula, kadi Davidi wakamukanda, uvua mumanye ne: kabivua bimpe bua kuenzela ‘muela manyi wa Yehowa’ bibi to. (1 Sam. 26:9-11) Bualu ebu budi butupesha dilongesha dinene edi: Patudi tujinga kuangata dipangadika dia kusungula muntu utudi ne bua kuanji kuleja lulamatu kumpala, tudi ne bua kuela meji bua mêyi manene a mu Bible adi mua kutuambuluisha mu nsombelu eu. Lulamatu lutu lufumina mu muoyo, kadi muoyo wa muntu utu utamba kumudinga. (Yel. 17:9) Nunku muntu udi ne lulamatu kudi Nzambi udi mua kulamata mulunda anyi mulela wende kampanda bikole nansha yeye wenza malu mabi. Padi muntu utudi banange wenza bualu kampanda bubi anyi ulekela bulelela, tudi ne bua kuvuluka ne: bidi ne mushinga wa bungi bua kuikala ne lulamatu kudi Yehowa kupita mutudi nalu kudi muntu kayi yonso.—Mat. 22:37. w16.02 4:5, 6
Dia lumingu dia 29/1
Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.—Lomo 12:2.
Bua tshinyi bena Kristo ba mu Lomo bavua ne bua kudijadikila bualu bukavuabu bitabe? Tuangate tshilejilu tshia mu Bible. Timote uvua mumanye Mifundu minsantu bimpe. Mamuende ne kakuende bavua bamulongeshayi “katshia ku buana buebe.” Nansha nanku, Paulo wakambila Timote ne: “Vuluka amu bimpe bivuabu bakulongeshe, biuvua muitabe, mujadike.” (2 Tim. 3:14, 15, MMV) Mukanda kampanda udi uleja ne: muaku ‘kujadika’ udi umvuija “kuikala mushindike ne mutuishibue bua mudi bualu kampanda bulelela.” Timote uvua mushindike ne: uvua mupete bulelela. Wakabuitaba bualu uvua muelele meji pa malu avuaye mulonge ne mujadike muvuawu malelela, kadi ki mbualu mamuende ne kakuende bavua bamusake bua kuitaba to. (Lomo 12:1) Bia muomumue, wewe udilongela bimpe, bidi mua kukuambuluisha bua kuandamuna nkonko, kumbusha dielakana kayi dionso, ne kukolesha dituishibua diudi nadi.—Bien. 17:11. w16.03 2:3, 4, 7
Dimue dia 30/1
[Bavua baya] tshidimu tshionso ku Yelushalema bua tshibilu tshia Pasaka.—Luka 2:41.
Fuanyikijabi muvua bena Isalele ba mu bikondo bia kale batumbisha Yehowa mu tshibilu tshivuabu benzela ku ntempelo mu Yelushalema. Bavua balongolola bintu bionso bivuabu nabi dijinga bua luendu, batabalela majinga a yonso wa kudibu mu njila ne pashishe badisangisha pamue bua kutendelela Nzambi ku ntempelo. Malu onso aa avua alomba kueleshangana diboko. Bu mutudi tudilongolola bua kupeta muoyo mu bulongolodi bupiabupia, tudi petu ne bua kuikala mu buobumue ne kuenza muetu muonso bua kueleshangana diboko. Ela meji bua masanka adi matuindile. Tukadi bapatuke mu bulongolodi ebu mudi benamu bakokangana anyi mene baluangana bua malu a bungi. Tudi mpindieu tumona dikumbana dia mêyi akavua muprofete Yeshayi ne Mika bambe, bantu ba Nzambi badi babanda ku “mukuna wa Yehowa” pamue. (Yesh. 2:2-4; Mika 4:2-4) Bushuwa, ntendelelu wetu mmubandishibue pa mutu pa mikuabu yonso ‘mu tshikondo tshia ku ndekelu kua matuku.’ Netuikale ne disanka dia bungi mu matuku atshilualua pikala bantu bonso pa buloba balamakaja pamue bimpe ne beleshangana diboko. w16.03 3:16, 17
Dibidi dia 31/1
Tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi.—Muam. 3:1.
Bamue bakulu badi mua kumona ne: mbikole bua bobu kupeta dîba dia kulongesha bakuabu. Pamuapa badi bela meji ne: ‘Kulongesha bakuabu kudi ne mushinga, kadi ki mbualu bua kuenza ne lukasa bu malu makuabu a mu tshisumbu to. Meme muanji kulekela kulongesha bakuabu bua tshikondo kampanda, tshisumbu netshitungunuke anu ne kuya kumpala.’ Nansha mudibi ne: kudi malu a bungi adi mukulu ne bua kutabalela ne lukasa, kuladikija mudimu wa dilongesha bakuabu kudi mua kutekesha bena mu tshisumbu mu nyuma. Bakulu badi ne malu a bungi a mushinga adibu ne bua kuenza ne lukasa. Kadi bakulu bobu baladikija malu bua kulongesha bakuabu, nansha ku tototo nansha ku ndandanda, tshisumbu netshipangile bana betu ba balume bakumbane badi mua kutshitabalela. Bushuwa, bidi bimueneka ne: tudi ne bua kumbusha meji a ne: kulongesha bakuabu kudi ne mushinga mukese. Bakulu badi badianjila kumona malu kule ne bafila dîba diabu bua kulongesha bana betu ba balume badi ne dimanya dikese, mbalami ba meji ne badi dibenesha bua tshisumbu tshijima.—1 Pet. 4:10. w15 15/4 1:4, 6, 7