Ngondo 2
Disatu dia 1/2
Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.—Yak. 4:8.
Ukadi mudilambule kudi Nzambi ne mutambule bua kuikala Ntemu wa Yehowa anyi? Biobi nanku, udi ne tshintu tshia mushinga mukole, mmumue ne: malanda ebe ne Nzambi. Kadi, bulongolodi bua Satana ne mubidi wetu mupange bupuangane bidi biluisha malanda aa. Bena Kristo bonso badi batuilangana ne nsombelu eu. Ke bualu kayi malanda etu ne Yehowa adi ne bua kuikala makole menemene. Buebe wewe, malanda ebe ne Yehowa mmalelela anyi? Udi musue kuakolesha anyi? Yakobo 4:8, mvese wetu wa dituku, udi ukuleja muudi mua kuenza nanku. Mona ne: mvese eu udi uleja malu abidi. Patudi tuenza malu kampanda bua kusemena kudi Nzambi, yeye pende udi usemena kutudi. Patudi tuenza malu aa pa tshibidilu, malanda etu ne Yehowa neakole ku kakese ku kakese. Nunku, netumone mudi malanda etu nende mikale malelela menemene. Tudi tupeta dishindika dia buena divua nadi Yezu pakambaye ne: ‘Udi muntume udiku bulelela, ndi mumumanye.’—Yone 7:28, 29 w15 15/4 3:1, 2
Dinayi dia 2/2
Nutantamene makenga. Nunanukile mu disambila.—Lomo 12:12.
Ela meji ne: mbipate mulela webe uudi munange bikole mu tshisumbu. Ku diambuluisha dia dilonga diebe dia Bible, udi mumanye mudibu ne bua kuenzela bantu badibu bipate mu tshisumbu malu. (1 Kol. 5:11; 2 Yone 10) Kadi misangu mikuabu bidi mua kumueneka bikole bua kuitaba dipatshibua dia mulela webe kampanda anyi kubenga kuditaba. Udiku ne dishindika dia ne: Tatu webe wa mu diulu neakupeshe bukole buudi nabu dijinga bua kulonda mubelu wa mu Bible udi utangila dipatshibua anyi? Kuenaku umona mpunga eu bu mushindu wa wewe kusemena pabuipi ne Yehowa bua kukolesha malanda ebe nende anyi? Bualu ebu budiku buleja ne: katuena ne bua kunanga balela betu bikole anyi? Kabiena nanku to. Kadi Yehowa ke utudi ne bua kunanga bikole. (Mat. 22:37, 38) Tuetu bamunange nanku, nebikale bua diakalenga dia balela betu nansha bobu benzela Yehowa mudimu mpindieu anyi kabatshiyi bamuenzelawu. Dipatshibua dia mulela webe diodi dikutonda bikole menemene, pumuna muoyo webe kudi Yehowa mu disambila.—Filip. 4:6, 7. w15 15/4 4:14, 16
Ditanu dia 3/2
Tuetu bine tudi tuditambisha bua bualu buenu munkatshi mua bisumbu bia Nzambi bua dinanukila dienu ne ditabuja dienu.—2 Tes. 1:4.
Kudiumvua bimpe bua malu adi bakuabu benza ne kuikala ne lutambishi mu mushindu kampanda nkuimpe. Katuena mua kumvua bundu bua dîku dietu, bibidilu bietu anyi bua muaba utudi bakolele to. (Bien. 21:39) Ku lukuabu luseke, kudi mushindu kampanda wa lutambishi udi mua kunyanga malanda etu ne bantu ne bulunda buetu ne Yehowa. Lutambishi lua nunku ludi mua kutusaka bua kumvua bibi bua mubelu kampanda anyi kuwubenga pamutu pa tuetu kuwitaba ne budipuekeshi. (Mus. 141:5) Lutambishi lua nunku badi balumvuija bu “kudiangata ne mushinga kunekesha” anyi bu “lungenyi lua didibandisha ludi nalu bantu badi bela meji ne: mbapite bakuabu pabi kabiyi nanku.” Yehowa mmukine diditambisha dia dipetu. (Yeh. 33:28; Amo. 6:8) Kadi Satana udi usanka padi bantu baleja lutambishi lubi bualu ludi lupetangana ne luende. Satana uvua musanke bikole bua lutambishi luvua nalu Nimeloda, Palô ne Abashaloma bavua ne lutambishi lubi.—Gen. 10:8, 9; Ekes. 5:1, 2; 2 Sam. 15:4-6. w15 15/5 2:5, 6
Disambombo dia 4/2
Udi ubulula tshianza tshiebe, tshintu tshionso tshidi ne muoyo udi utshiukutshisha ne diakalengele.—Mus. 145:16.
‘Kristo, bukole bua Nzambi’ uvua widikija Tatuende pavuaye ubulula tshianza tshiende misangu yonso bua kukumbaja majinga a bayidi bende. (1 Kol. 1:24) Kavua wenza nunku anu bua kuleja muvuaye ne bukole to, kadi mbualu uvua uditatshisha bua bakuabu ne muoyo mujima. Tukonkonone Matayi 14:14-21. Bayidi ba Yezu bakalua kudiye bua kumuashila tshilumbu tshia biakudia. Kabavua mua kuikala balue kudiye anu bualu bavua ne nzala to, kadi bavua baditatshisha bua bantu bavua batshioke ne nzala, bavua balonde Yezu ku makasa bafumine mu bimenga biabu. (Mat. 14:13) Tshivuaye mua kuenza ntshinyi? Yezu wakangata mampa atanu ne mishipa ibidi bua kudisha bantu balume batue ku 5 000 pamue ne bakaji ne bana. Bantu bonso “bakadia, bakukuta.” Bidi bileja ne: kuvua biakudia bipite bungi. Yezu kavua mupeshe bantu biakudia bikese to, kadi wakabapesha biakudia bia bungi ne bulenga buonso bivua mua kubambuluisha mu luendu luabu pavuabu bapingana ku nzubu yabu. (Luka 9:10-17) Bakuwuja bisaka 12 ne biakudia bivua bishale. w15 15/6 1:8, 9
Dia lumingu dia 5/2
Bana ba bantu badi batumbisha bikadilu binyanguke.—Mus. 12:8, NWT.
Mushindu udi tshiendenda tshimuangalake bikole udi mua kukufikisha ku didiebeja ne: ‘Kudiku mushindu wa muntu kushalaye mukezuke anyi?’ Eyowa, Yehowa udi mua kuamuambuluisha. Kadi bua kuikala bakezuke, tudi ne bua kumbusha majinga mabi. Anu bu mutu tshishi tshidi ku ndobo mua kulobesha mushipa, ke mudi majinga mabi a tshiendenda mua kukoka muena Kristo ne kumukuata yeye kayi muumbushe diakamue. Majinga aa adi mua kusankisha mubidi wetu wa butekete ne kutufikisha ku dienza malu mabi. Mu bungi bua matuku, bukole bua bubi budi mua kutukoka, ne dijinga dia kuenza bubi dikola padi. Dîba adi, nansha mutendeledi wa Yehowa udi mua kukumbaja dijinga diende adi padi mpunga umueneka. Eyowa, ‘dijinga didi dilela bubi.’ (Yak. 1:14, 15) Mbimpe tuele meji bua mudi dijinga kampanda mua kujuka diakamue, kukola ne kufikisha muntu ku dienza bubi. Kadi bidi bitukolesha patudi tumanya ne: tuetu bapangishe majinga mabi bua kuela miji mu muoyo wetu, katuakuenza malu mabi ne kukenga bua bipeta biawu bibi to.—Gal. 5:16. w15 15/6 3:1-3
Dimue dia 6/2
Disua diebe dienzeke pa buloba.—Mat. 6:10.
Kukadi mpindieu bidimu bitue ku 6 000, disua dia Nzambi divua dienzeka pa buloba bimpe menemene. Ke bualu kayi Yehowa wakatangila nsombelu muimpe uvuaye mupeteshe bantu ku ntuadijilu ne kuambaye ne: “Biakadi bimpe be!” (Gen. 1:31) Pashishe Satana wakatomboka, ne katshia anu tshikondo atshi, bantu bakese menemene ke badi benza disua dia Nzambi pa buloba. Kadi lelu tudi ne diakalenga dia kuikala ne muoyo mu tshikondo tshidi Bantemu batue ku miliyo 8 basambila bua disua dia Nzambi dienzeke pa buloba ne badienzeja bua kuenza malu mu diumvuangana ne disambila edi. Badi benza nunku mu bienzedi biabu ne ku tshisumi tshidibu natshi bua mudimu wa kuvuija bantu bayidi. Tudi tutungunuka ne kusambila bua disua dia Nzambi dienzeke too ne tshikondo tshikalabu mua kumbusha baluishi ba Bukalenge bua Nzambi pa buloba. Pashishe netumone muenzeka disua dia Nzambi bimpe menemene pajulabu bantu miliyo ya bungi ku lufu bua kupeta muoyo mu mparadizu pa buloba. (Yone 5:28, 29) Netshikale tshikondo tshilenga bua kuikala ne muoyo bua kuakidila bantu batudi bafuishe! w15 15/6 4:15, 17
Dibidi dia 7/2
Nemvuije tshidiatshilu tshia makasa anyi muaba wa butumbi.—Yesh. 60:13.
Misangu ya bungi tutu tuakula bua “mparadizu wa mu nyuma.” Mparadizu eu udi uleja nsombelu muimpe wa ditalala udi Nzambi upetesha bantu bende. Nunku, “mparadizu wa mu nyuma” ne “ntempelo wa mu nyuma” ki ntshintu tshimue to. Ntempelo wa mu nyuma mmalu adi Nzambi mulongolole bua ntendelelu mulelela. Mparadizu wa mu nyuma udi wambuluisha bua kumanya bimpe bantu badi Nzambi wanyisha ne badi bamutendelela mu ntempelo wende wa mu nyuma. (Mal. 3:18) Bidi bienza disanka patudi tumanya ne: katshia mu 1919, Yehowa mmuanyishile bantu bapange bupuangane bua kuenza mparadizu wa mu nyuma, kumukolesha ne kumualabaja. Udiku pebe wambuluisha mu mudimu wa dikema eu anyi? Udiku wanyisha diakalenga diudi nadi dia kuenza mudimu pamue ne Yehowa bua kumutumbisha pa buloba anyi? w15 15/7 1:10, 11
Disatu dia 8/2
Nemmueneshe tshijila tshianyi ku mêsu kuabu ku bienzedi bindi nkuenzela wewe, Goga.—Yeh. 38:16.
Katupa kîpi kumpala kua bela manyi batshidi pa buloba kuyabu mu diulu, Goga neabunde bantu ba Nzambi. Ntshinyi tshienza bantu ba Nzambi? Pa buloba bantu ba Nzambi nebamueneke bu badi kabayi ne wa kubaluangena. Nebatumikile mêyi avuabu bambile bantu mu matuku a mukalenge Yehoshafata aa: ‘Kanuena ne bua kuluangana mvita eyi; nudijadike, nuimane talalaa, numone lupandu lua Yehowa ludi nenu, nuenu bena Yuda ne bena Yelushalema, kanutshinyi, kanukemi.’ (2 Kul. 20:17) Kadi mu diulu malu neenzeke mushindu mukuabu. Buakabuluibua 17:14 udi utuambila bua tshienzekela baluishi ba bantu ba Nzambi tshikondo tshikala bela manyi mu diulu ne: “Nebaluangane ne Muana wa mukoko, kadi bu mudiye Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu, Muana wa mukoko neabatshimune. Kabidi, bantu badi nende badi babikidibue ne basungula ne bena lulamatu, nebatshimune.” Nunku, Yezu ne bela manyi 144 000 bakokesha nende mu diulu nebasungile bantu ba Nzambi pa buloba apa. w15 15/7 2:16
Dinayi dia 9/2
Tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi.—Muam. 3:1.
Yehowa ke udi utulomba bua kubuela mu bisangilu, ne udi utabalela tshimuenekelu tshietu, mvuadilu wetu ne didilengeja dietu. Nunku katuena ne bua kunekesha to. Yehowa mmusue bua tuetu ne bantu batudi tubikila mu Nzubu wa Bukalenge tudiumvue bimpe patudimu. Kadi katuena basue kupanga kuleja kanemu bua bisangilu bietu mu mushindu kayi wonso to. Ke bualu kayi katuena tuvuala bibi anyi tufundilangana mesaje, tuyukila, anyi tudia ne tunua patudi mu bisangilu to. Baledi badi ne bua kulongesha bana babu bua kabikadi banyemakana anyi banaya mu Nzubu wa Bukalenge to. Pavua Yezu mumone bantu bapana bintu mu ntempelo wa Nzambi, wakafiika munda ne kubipataye. (Yone 2:13-17) Mu Nzubu yetu ya Bukalenge, tutu tutendelela Yehowa ne tulonga malu ende. Nunku ki mbimpe kuakula miyuki ya malu a makuta idi kayiyi mu diumvuangana ne bipatshila bia malu a mu nyuma patudi ku Nzubu wa Bukalenge to.—Fuanyikija ne Nehemiya 13:7, 8. w15 15/7 4:7, 8
Ditanu dia 10/2
Mu matuku a ku nshikidilu nekuikale bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.—2 Tim. 3:1.
Bible udi uleja ne: malu mabi neavulangane bikole mu “matuku a ku nshikidilu.” (2 Tim. 3:13; Mat. 24:21; Buak. 12:12) Nunku, nansha mudi malu manyanguke bikole lelu, tudi ne bua kuikala bajadike ne: neatungunuke amu ne kunyanguka. Kadi udi wela meji ne: malu neanyanguke mushindu kayi kumpala kua “dikenga dinene” kutuadija? (Buak. 7:14) Udiku wela meji ne: nekuikale mvita mu ditunga dionso, bantu ba bungi basama anyi bafua ne nzala anyi? Biobi bienzeke nanku, nebimueneke ku mêsu kua bantu bonso too ne kua bantu badi kabayi bitaba tshidi Bible wamba, ne: mulayi wa buprofete wa mu Bible udi wenda ukumbana. Vuluka ne: Yezu uvua muleje ne: mu matuku a ku nshikidilu bantu ba bungi ‘kabavua ne bua kuteya ntema’ bua dikalaku diende to. Bavua ne bua kuikala benza malu abu a ku dituku ne ku dituku too ne pavua dituku dia Yehowa dilua. (Mat. 24:37-39) Nunku bidi bimueneka patoke ne: katuena ne bua kuindila bua malu anyanguke bikole menemene kumpala kua “dikenga dinene” kutuadijadi bua bantu bafike ku ditaba ne: nshikidilu ukadi pabuipi to.—Luka 17:20; 2 Pet. 3:3, 4. w15 15/8 2:6, 7
Disambombo dia 11/2
Luse luebe lujalame ludi lupita muoyo bulengele.—Mus. 63:3.
Patudi tufila dîba dietu bua kudilongolola bua bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, mbuena kuamba ne: tudi tudipangisha nsombelu muimpe lelu anyi? Tòo. Kuenzela Yehowa mudimu ke nsombelu mutambe buimpe. Katuena tumuenzela mudimu bualu muntu kampanda udi utuenzeja ku bukole anyi anu bua tuetu kupanduka ku dikenga dinene to. Tuetu mu malanda mimpe ne Yehowa, nsombelu wetu neikale muimpe ne netuikale ne disanka dia bungi. Ke nsombelu uvuaye mutulongoluele. Kuikala banangibue kudi Nzambi ne kupeta buludiki buende nkuimpe kupita tshintu kayi tshionso. (Mus. 63:1, 2) Tuetu bonso tudi mua kupeta disanka bua mutudi tutendelela Yehowa ne muoyo wetu wonso. Bamue bantu bakadi bapete masanka aa munkatshi mua bidimu bia bungi, ne malu atukadi bamone adi atujadikila ne: kakuena nsombelu mutambe buimpe kupita eu to.—Mus. 1:1-3; Yesh. 58:13, 14. w15 15/8 3:16
Dia lumingu dia 12/2
Nudi basungidibue ku diambuluisha dia ditabuja.—Ef. 2:8.
Ditabuja didi dituambuluisha bua kuenza malu adi bantu bamona ne: katuena mua kuenza. (Mat. 21:21, 22) Tshilejilu, ba bungi ba kutudi mbashintulule mmuenenu wabu ne bikadilu biabu, bifike ku dikemesha bantu bavua batumanye kumpala bua mutudi bashintuluke. Yehowa mmutuambuluishe bua kuenza mashintuluka aa bualu tuvua ne ditabuja kudiye. (Kolos. 3:5-10) Ditabuja divua ditusake bua kudilambula kudi Yehowa, ne diakamue tuetu kulua balunda bende, bualu butuvua katuyi mua kuenza bu yeye kayi mutuambuluishe. Ditabuja didi ditungunuka ne kutupesha bukole. Didi dituambuluisha bua kutshimuna mvita ya Diabolo, muena lukuna wetu munene. (Ef. 6:16) Bu mutudi kabidi tueyemena Yehowa, katuena tusamisha mutu bikole patudi ne ntatu to. Yehowa mmulaye ne: neatupeshe bitudi nabi dijinga tuetu bikale ne ditabuja kudiye ne bateke Bukalenge buende pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:30-34) Bualu bua mushinga budi ne: bu mutudi ne ditabuja, Yehowa neatupeshe dipa dimpe dia muoyo wa tshiendelele didi muntu nansha umue kayi mua kutupesha.—Yone 3:16. w15 15/9 3:4, 5
Dimue dia 13/2
Tudi ne dinanga, bualu Nzambi uvua mudianjile kutunanga.—1 Yone 4:19.
Mmu mushindu kayi mudi Yehowa muleje ne: “uvua mudianjile kutunanga”? Mupostolo Paulo wakamba ne: “Patutshivua benji ba malu mabi Kristo wakafua bua bualu buetu.” (Lomo 5:8) Dinanga nngikadilu munene wa Yehowa, nunku tudi tumvua bimpe bua tshinyi Yezu wakambila muntu uvua mumuele lukonko ne: mukenji mutambe bunene wa Nzambi udi ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso ne bukole buebe buonso.” (Mâko 12:30) Bilondeshile mêyi a Yezu aa tudi tumona ne: Yehowa mmusue bua tumunange ne muoyo wetu wonso. Netunyingalaje Yehowa tuetu banange muntu anyi tshintu tshikuabu kupita mutudi bamunange. Kadi Yehowa mmusue kabidi bua tumunange ne anyima wetu yonso ne lungenyi luetu luonso ne bukole buetu buonso. Ebi bidi biumvuija ne: kunanga Nzambi ne muoyo mujima ki nkudiumvua patupu ne: tudi bamunange to. Mushindu utudi tuela meji ne malu atudi tuenza ke bidi bileja ne: tudi banange Yehowa. Bilondeshile muprofete Mika, aa ke malu adi Yehowa utekemena kutudi.—Mika 6:8. w15 15/9 5:1-3
Dibidi dia 14/2
Ngakumvua lumu luebe diambedi anu ku matshi, kadi mpindieu mêsu anyi akukumona.—Yobo 42:5.
Ngamue malu kayi adi mua kutupangisha bua kumona tshianza tshia Nzambi mu nsombelu wetu? Bidi mua kuenzeka nanku padi ntatu ya mu nsombelu itupita bukole. Dîba adi tudi mua kupua muoyo ne: Yehowa uvua mutuambuluishe misangu ya bungi kumpala. Pavua mukalenge mukaji Izebele ukeba kushipa muprofete Eliya, Eliya wakapua muoyo bua tshitupa tshîpi muvua Yehowa mumuambuluishe kumpala. Bible udi uleja ne: Eliya ‘wakalomba Nzambi bua kufuaye.’ (1 Bak. 19:1-4) Nkuepi kuvuaye mua kupetela diambuluisha ne dikankamija? Uvua ne bua kudikebela kudi Yehowa. (1 Bak. 19:14-18) Yobo uvua pende uditatshisha bikole bua malu avua mamutonde, ne biakamupangisha bua kumona nsombelu wende muvua Yehowa umona. (Yobo 42:3-6) Anu bu Yobo, bidi mua kutukolela bua kumona Nzambi bua ntatu itudi nayi. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha? Tudi ne bua kuelangana meji bua tshidi Bible wamba bua ntatu itudi nayi. Patudi tumona mudi Yehowa utuambuluisha, netumumone bu muntu mulelela. w15 15/10 1:15, 16
Disatu dia 15/2
Mulumiana, uvua munteke mulumbuluishi pankatshi penu nuenu babidi anyi munukosedi wa bilumbu nganyi?—Luka 12:14.
Kuvua malu a bungi avua Yezu mupete mu mudimu wende avua mua kumushiya mu ditanaji, kadi kavua mulekele tshintu nansha tshimue tshimupangisha bua kuyisha to. Tshilejilu ku ntuadijilu kua mudimu wende, yeye mumane kuyisha musumba wa bantu mu Kapênuma ne muenze bishima, bantu bakamulomba bua ashale mu tshimenga tshiabu musangu mule. Ntshinyi tshiakenzaye? Wakamba ne: “Ndi ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi mu bimenga bikuabu, bualu bakantuma bua bualu ebu.” (Luka 4:42-44) Anu muvuaye muleje, Yezu wakanyunguluka mu Palestine bua kuyisha lumu luimpe ne kulongesha bantu ba bungi menemene. Uvua muntu mupuangane, kadi uvua pende utshioka ne uvua dijinga ne kuikisha bualu uvua wenza mudimu mukole. (Luka 8:23; Yone 4:6) Panyima pa matuku, pavua Yezu ulongesha bayidi bende mushindu wa kutantamena buluishi, muntu kampanda wakamukosa ku mêyi, umuambila ne: “Mulongeshi, ambila muanetu angabanyine panyi bumpianyi.” Yezu kakakeba bua kujikija tshilumbu tshia muntu eu to.—Luka 12:13-15. w15 15/10 3:10, 11
Dinayi dia 16/2
Nzambi udi dinanga.—1 Yone 4:8.
Dinanga nngikadilu mutambe bunene wa Nzambi. Yehowa kena anu ne dinanga patupu to, kadi udi dinanga. Tudi ne disanka dia bungi bua kumanya ne: Nzambi wa dinanga ke udi mufuke diulu ne buloba ne bintu bionso bidi ne muoyo! Malu onso adiye wenza mmimanyina pa ngikadilu eu. Dinanga didiye utuleja didi ditujadikila ne: malu onso adiye mulongolole bua bantu neakumbane mu mushindu mutambe buimpe ne malu aa neapeteshe bantu bonso badi bamutumikila disanka dilelela. Tshilejilu, bu mudi Yehowa ne dinanga, “mmusungule dituku didiye mupangadije bua kulumbuluisha buloba bujima mu buakane ku butuangaji bua muntu udiye musungule,” Yezu Kristo. (Bien. 17:31) Tudi bashindike ne: dilumbuluisha edi nedienzeke. Bantu badi badiakaje bua kutumikila nebapete nsombelu muimpe mu matuku atshilualua bua kashidi. w15 15/11 3:1, 2
Ditanu dia 17/2
Mêyi enu ikale misangu yonso masheme, matue bu mukele.—Kolos. 4:6.
Patudi tuyisha, tutu tutuilangana ne bantu badi batuteleja ne aba badi babenga ne tshikisu tshionso bua kuteleja mukenji wetu. Kadi, nansha bantu bateleja mukenji wetu anyi bawubenga, Dîyi dia Nzambi didi dileja mukenji udi bantu bende ne bua kutumikila. Dîba dionso ditudi tuandamuna muntu yonso udi utukonka bualu bua ditekemena dietu, tudi ne bua kuenza nunku “ne bupole ne kanemu kakole” bualu tudi banange muntu netu. (1 Pet. 3:15) Nansha bantu bobu bafike munda anyi babenge mukenji wetu, tudi tuleja dinanga bua muntu netu ne tuidikija tshilejilu tshia Yezu. “Pavuabu bamupenda bibi, kavua waluja bipendu. Pavuaye ukenga, kavua ukanyinangana. Kadi uvua mudifile yeye muine mu bianza bia [Yehowa] udi ulumbuluisha ne buakane.” (1 Pet. 2:23) Nunku nansha tuetu bikale ne bena Kristo netu anyi ne bantu bakuabu, tudi tuleja budipuekeshi ne tutumikila mubelu eu: “Kanupingaji bubi ku bubi anyi tshipendu ku tshipendu, kadi nubeneshangane.”—1 Pet. 3:8, 9. w15 15/11 4:17, 18
Disambombo dia 18/2
Ubabele bua banange bana babu balela.—Tito 2:4.
Yezu kavua welakana bua kuambila bayidi bende ne: uvua mubanange to. (Yone 15:9) Uvua kabidi uleja muvuaye mubanange pavuaye upitshisha nabu dîba dia bungi. (Mâko 6:31, 32; Yone 2:2; 21:12, 13) Bia muomumue, ambila bana bebe ne: udi mubanange, ne ubaleje misangu yonso muudi ubangata ne mushinga wa bungi. (Nsu. 4:3) Samuel wa mu ditunga dia Australie udi wamba ne: “Pantshivua muana mutekete, tatu uvua umbadila mukanda wa Miyuki ya mu Mukanda wa Nzambi dilolo dionso. Uvua wandamuna nkonko yanyi, ungela mu tshitupa ne untua mishiku bua kunjingila tulu tulenga. Biakankemesha bikole pangakamanya ne: tatu uvua mukolele mu dîku muvuabu kabayi belangana mu tshitupa ne batuangana mishiku to! Kadi uvua mudienzeje bikole bua kundeja muvuaye munnange. Nunku, malanda etu nende akakola, mvua ne disanka ne ndiumvua mu bukubi.” Ambuluisha bana bebe bua badiumvue mushindu eu pa kuikala ne tshibidilu tshia kubambila ne: “Ndi mununange.” Benzela malu adi aleja ne: udi mubanange. Ikala ne dîba dia kuyukila nabu, kudia nabu ne kunaya nabu. w15 15/11 1:3, 4
Dia lumingu dia 19/2
Mmupika kayi wa lulamatu udi mudimuke udi mfumuende muteke ku mutu kua bena mudimu bende bua kubapesha biakudia biabu pa dîba diabi?—Mat. 24:45.
Mu 1919, bakateka kasumbu kakese ka Balongi ba Bible bua kuikalaku ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke.’ Tshikondo atshi, mupika wa lulamatu uvua umanyisha “bena mudimu” malu nangananga mu Anglais. “Mupika” eu mmuenze muende muonso bua kupesha bantu biakudia bia mu nyuma mu miakulu mipite pa 700. Mbimueneke patoke ne: bantu ba Nzambi bavua kabidi dijinga ne nkudimuinu wa Bible uvua mujalame ne mupepele bua kumvua. Nunku bakenza Komite wa dikudimuna Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia, ne bana betu ba balume ba mu komite eu bakapatula bitupa bia Bible kutuadijila mu 1950 too ne mu 1960. Bavua bapatule bitupa bisambombo bia kumpala mu mpungilu wa mu dia 2 ngondo wa 8 mu 1950. Dijinga dia muanetu Knorr divua dia ne: nkudimuinu eu ambuluishe bantu ba bungi bua kumanya Yehowa. w15 15/12 1:15, 17
Dimue dia 20/2
Muambi wakadifila bua kupeta mêyi adi asankisha bantu, mêyi makane ne malelela.—Muam. 12:10.
Bituku bikukolela bua kupeta ‘mêyi adi asankisha bantu’ anyi? Biobi nanku, udi ne bua kuvudija miaku yebe. Umue mushindu wa kuenza nunku, nkutangila mudibu benze mudimu ne miaku mu Bible ne mu mikanda yetu ya bena Kristo. Tudi mua kulonga bua kumanya diumvuija dia miaku itudi katuyi tumvua. Bualu bukuabu bua mushinga, manya muudi mua kuakula mu mushindu udi mua kuambuluisha bantu bakuabu. Mukanda wa Yeshaya udi wamba bua malanda adi pankatshi pa Yehowa ne Muanende muan’a bute ne: ‘Yehowa mmumpeshe ludimi lua bantu balongesha, bua mmanye mua kuandamuna muntu udi mutshioke ne dîyi diakane.’ (Yesh. 50:4, NWT) Kuelangana meji bua tshituikala mua kuamba kudi mua kutuambuluisha bua kupeta mêyi mimpe. (Yak. 1:19) Mbimpe tudiebeje ne: ‘Meme muambe nunku, muntu neumvue tshindi nsua kumuambila anyi? Neadiumvue bishi?’ w15 15/12 3:12
Dibidi dia 21/2
Dibutuka dia Yelushalema dikadi disemene pabuipi.—Luka 21:20.
Pavua bena Kristo ba mu Yuda, nangananga aba bavua basombele mu Yelushalema bamona Yelushalema “munyunguluka kudi basalayi,” bavua ne bua kuenza malu ne lukasa. Yezu ukavua mubadimuije ne: pavuabu bamona malu aa atuadija kuenzeka, bavua ne bua kunyema diakamue. (Luka 21:21-24) Mu bidimu 28 bikavua bipite katshia Yezu wamba mêyi a buprofete aa, bena Kristo bena Yuda bavua basombele mu Isalele bavua ne lulamatu bakavua batantamene buluishi bua bungi ne dikengeshibua. (Eb. 10:32-34) Kadi Paulo uvua mumanye ne: bavua ne bua kutuilangana ne diteta ditambe bunene dia ditabuja diabu. (Mat. 24:20, 21; Eb. 12:4) Uvua musue bua bikale badilongolole bua malu avua ne bua kubafikila. Bavua ne bua kuikala ne dinanukila ne ditabuja dia pa buadi, mmumue ne: ditabuja dikumbane bua kulamabu mioyo yabu. (Eb. 10:36-39) Ke bualu kayi Yehowa wakasaka Paulo ku diambuluisha dia nyuma wende bua kufundila bena Kristo nende balume ne bakaji abu mukanda. Mukanda au utudi tubikila lelu ne: mukanda wa Ebelu, uvua mufunda bua kubakolesha bua malu avua ne bua kubafikila. w16.01 1:1, 2
Disatu dia 22/2
Bananga, bikala Nzambi mutunange mushindu eu, nunku tuetu petu tudi benzejibue bua kunangangana.—1 Yone 4:11.
Tuetu basue bua Yehowa atunange, tudi ne bua kunanga bena Kristo netu. (1 Yone 3:16) Mmushindu kayi utudi ne bua kubaleja dinanga? Tuangate tshilejilu tshia Yezu. Pavuaye wenza mudimu wende wa diyisha pa buloba, wakambuluisha nangananga bantu bapuekele. Wakuondopa masama, bulema, kutabeja mpofu, kujukula matshi a bampudi matshi ne kuakuisha tumama. (Mat. 11:4, 5) Yezu uvua musue kulongesha bantu bavua ne nzala ya mu nyuma bavua bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bamona bu bavua “bedibue mulawu.” (Yone 7:49) Uvua munange bantu bapuekele abu, kudienzejaye bikole bua kubambuluisha. (Mat. 20:28) Kuenaku mua kuya kutangila bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu tshisumbu tshienu anyi? Kakuyi mpata, neumone bamue badi dijinga ne diambuluisha diebe. Pamuapa kudi bakulakaje badi dijinga ne diambuluisha. Mbimpe dinanga dia Nzambi dikusake bua kunanga bena Kristo nebe. w16.01 2:12-14
Dinayi dia 23/2
Ndi ne mikoko mikuabu idi kayiyi ya mu tshikumbi etshi; ndi ne bua kulua nayi payi, neyikale tshisumbu tshimue ne mulami umue.—Yone 10:16.
Bidiku ne mushinga bua mikoko mikuabu kumanyayi mêna a bela manyi bonso badi pa buloba lelu anyi? Tòo. Bua tshinyi? Bualu nansha muntu yeye mupete dibikila dia kuya mu diulu, ki mmuanji kupeta tshijadiki tshia ndekelu tshia ne: neapete difutu diende to. Ke bualu kayi Satana udi wenza mudimu ne ‘baprofete ba dishima bua kupambuisha too ne basungula.’ (Mat. 24:24) Muntu nansha umue kena mua kumanya bikala muena Kristo muela manyi mua kupeta difutu diende mu diulu to, too ne pikala Yehowa mua kuamba ne: mmukumbane bua kupetaye difutu edi. Yehowa udi umutua tshitampi tshia ndekelu etshi anyi umuanyisha bua musangu wa ndekelu kumpala kua kufuaye ne lulamatu peshi katupa kîpi kumpala kua “dikenga dinene” kutuadija. (Buak. 2:10; 7:3, 14) Nunku kabiena ne mushinga bua muntu kukebaye bua kumanya mutendeledi wa Nzambi wikala munkatshi mua bantu 144 000 to. w16.01 4:2, 3
Ditanu dia 24/2
Dîyi dianyi nedishikije muanda ungakaditumina.—Yesh. 55:11.
Elabi meji mudi mudimu wa buambi upetangana ne malu adi Yehowa mulongolole bua bantu. Nzambi uvua mulongolole bua bantu basombe pa buloba bua kashidi kabayi bafua to, ne dijinga diende edi kadivua dishintuluke pavua Adama muenze bubi to. Kadi wakalongolola bua kutupikula ku bubi ne ku lufu. Mushindu kayi? Yezu wakalua pa buloba ne kulambulaye muoyo wende bua bantu badi batumikila Nzambi. Kadi bua bantu kutumikilabu Nzambi, badi ne bua kumanya tshidi Nzambi ubalomba. Ke bualu kayi Yezu wakalongesha bantu tshivua Nzambi ubalomba bua kuenza ne kutuminaye bayidi bende dîyi bua kuenzabu pabu mudimu eu. Patudi tuyisha, tudi tuambuluisha bantu bakuabu bua kuluabu balunda ba Nzambi lelu, tudi tuenza mudimu pamue ne Nzambi buludiludi mu malu mimpe adiye mulongolole bua kusungila bantu ku bubi ne ku lufu. Kuenza nunku kudi kuleja kabidi ne: tudi banange bantu netu ne banange Yehowa, “udi musue bua bantu ba mishindu yonso basungidibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.”—1 Tim. 2:4. w16.01 5:15, 16
Disambombo dia 25/2
Ahaza wakosha bana bende mu kapia.—2 Kul. 28:3.
Bivua mua kuikala bipepele bua Hezikiya muana wa Ahaza kufika ku dikina Nzambi anyi ku dimukuatshila tshiji. Bamue bantu badi batantamene ntatu mishadile menemene mbafike ku ‘dikuatshila Yehowa tshiji’ anyi ku dikina bulongolodi buende. (Nsu. 19:3) Bakuabu badi bela meji ne: nsombelu mubi wa mu dîku diabu ke udi wenza bua bikale pabu ne nsombelu mubi anyi udi ubafikisha ku dienza bilema bia muomumue ne bia baledi babu. (Yeh. 18:2, 3) Kadi ngelelu wa meji wa nunku mmulelela anyi? Nsombelu wa Hezikiya udi uleja ne: diandamuna dia lukonko elu didi ne: tòo. Kakuena bualu nansha bumue budi mua kutusaka bua kukuatshila Yehowa tshiji to, bualu yeye ki ngudi ukebesha malu mabi adi afikila bantu to. (Yobo 34:10) Bulelela budi ne: baledi badi mua kulongesha bana babu bua kuenza malu mimpe anyi mabi. (Nsu. 22:6; Kolos. 3:21) Kadi ebi kabiena biumvuija ne: nsombelu wa mu dîku dietu ke waleja tshituikala to. Bualu Yehowa mmutufuke ne tshipedi anyi budikadidi bua kudisunguila malu, mmumue ne: tudi mua kudisunguila bua kuenza tshidi tshimpe anyi tshidi tshibi.—Dut. 30:19. w16.02 2:8-10
Dia lumingu dia 26/2
Bena tshimbambila badi bakeba muoyo wanyi.—Mus. 54:3.
Abinê, wakambuluisha Shaula bua kushipaye Davidi nansha muvuaye mumanye ne: Nzambi uvua musungule Davidi bua kuluaye mukalenge mu Isalele. (1 Sam. 26:1-5) Panyima pa lufu lua Shaula, Abinê uvua mua kudipuekesha ne kuleja lulamatu kudi Nzambi pa kuambuluisha Davidi pamutu pa kuambuluisha Ishi-boshete, muana wa Shaula. Pashishe, Abinê uvua mua kuikala musue kuditeka mukalenge, ne pamuapa ke bualu kayi uvua mulale ne umue wa ku bakaji ba mukalenge Shaula. (2 Sam. 2:8-10; 3:6-11) Bia muomumue, Abashaloma, muana wa mukalenge Davidi kavua ne lulamatu kudi Nzambi bualu kavua ne budipuekeshi to. Ke bualu kayi ‘wakadilongoluela dikalu ne tubalu ne bantu makumi atanu bua kuyabu kumpala kuende.’ (2 Sam. 15:1) Wakitabijija kabidi bena Isalele ba bungi bua bamulamate. Anu bu Abinê, Abashaloma wakakeba bua kushipa tatuende nansha muvuaye mumanye ne: Yehowa ke uvua muvuije Davidi mukalenge wa Isalele. (2 Sam. 15:13, 14; 17:1-4) Tshilejilu tshia Abinê ne tshia Abashaloma bidi bileja patoke ne: muntu yeye kayi ne budipuekeshi ne musue kupeta bukokeshi bua bungi, mbikole bua kushalaye ne lulamatu kudi Nzambi. Bushuwa, tudi banange Yehowa ne katuena basue kuikala ne budinangi ne tshikisu bu Abinê ne Abashaloma to. w16.02 4:9-11
Dimue dia 27/2
Ditabuja nkayadi kadiyi ne bienzedi, ndifue.—Yak. 2:17.
Dituishibua diebe diodi dikole, nebimuenekele ku bienzedi biebe. Bansonga badi kabidi ne bua kuikala ne “bikadilu bia tshijila.” (2 Pet. 3:11) Bua kuikala ne bikadilu ebi, udi ne bua kuikala mukezuke mu lungenyi. Ntshinyi tshiudi mua kuenza? Tshilejilu, ela meji bua ngondo isambombo mishale eyi. Mmunyi muuvua muleje ne: udi muibidije ‘bukole buebe bua kujingulula nabu malu’ bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi? (Eb. 5:14) Udiku uvuluka bikondo kampanda biuvua kuyi mukuluke mu diteta anyi mubenge kuenza malu mabi avua bansonga nebe bakusaka bua kuenza anyi? Mu kalasa, utuku tshilejilu tshimpe kudi bakuabu anyi? Utuku ushala ne lulamatu kudi Yehowa anyi? Peshi utu ujinga kuikala bu balongi nebe bua kabakuseki? (1 Pet. 4:3, 4) Bushuwa, kakuena muntu nansha umue udi mupuangane to. Imue misangu, nansha bantu bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi badi mua kumvua bundu bua kuyisha bantu bakuabu. Kadi muntu udi mudilambule kudi Yehowa neikale ne disanka dia kuikala ne dîna dia Nzambi, ne udi uleja bualu ebu ku bienzedi biende. w16.03 2:10, 11
Dibidi dia 28/2
Njila nyeye eu, endelamu.—Yesh. 30:21.
Katshia ku ntuadijilu, Yehowa mmuambile bantu malu masunguluke a kulonda. Tshilejilu, mu budimi bua Edene, Yehowa wakaleja malu masunguluke avua mua kulombola bantu bua kupeta muoyo wa tshiendelele ne masanka. (Gen. 2:15-17) Bu Adama ne Eva balonde buludiki buende, kabavua mua kuikala ne muoyo muule tente ne tunyinganyinga ne kufua kabayi ditekemena to. Kadi pamutu pa kutumikila, Eva wakateleja mibelu ivua imueneka bu ivua ifumina kudi nyama. Adama pende wakateleja dîyi dia Eva, muntu uvua ne bua kufua. Bubidi buabu bakela buludiki bua Tatuabu wa dinanga nyima. Bu tshipeta, bakafikisha bantu bonso mu njila udi ufikisha ku lufu. Lelu, Yehowa udi wimana mu mushindu kampanda kumpala kua bantu bende, ubaleja njila wa muoyo wa tshiendelele udi kayi ne njiwu. Bualu bua mushinga budi ne: Yehowa udi bu mulami muimpe wa mikoko udi uleja mikoko yende njila muimpe ne uyidimuija bua kayipetshi njiwu. w16.03 4:2, 3