TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es17 dib. 118-128
  • Ngondo wa 12

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 12
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2017
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/12
  • Disambombo dia 2/12
  • Dia lumingu dia 3/12
  • Dimue dia 4/12
  • Dibidi dia 5/12
  • Disatu dia 6/12
  • Dinayi dia 7/12
  • Ditanu dia 8/12
  • Disambombo dia 9/12
  • Dia lumingu dia 10/12
  • Dimue dia 11/12
  • Dibidi dia 12/12
  • Disatu dia 13/12
  • Dinayi dia 14/12
  • Ditanu dia 15/12
  • Disambombo dia 16/12
  • Dia lumingu dia 17/12
  • Dimue dia 18/12
  • Dibidi dia 19/12
  • Disatu dia 20/12
  • Dinayi dia 21/12
  • Ditanu dia 22/12
  • Disambombo dia 23/12
  • Dia lumingu dia 24/12
  • Dimue dia 25/12
  • Dibidi dia 26/12
  • Disatu dia 27/12
  • Dinayi dia 28/12
  • Ditanu dia 29/12
  • Disambombo dia 30/12
  • Dia lumingu dia 31/12
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2017
es17 dib. 118-128

Ngondo wa 12

Ditanu dia 1/12

Bulunda bujalame bua Yehowa budi kudi badi bamutshina.​—Mus. 25:14.

Mu Bible, badi babikila Abalahama ne: mulunda wa Nzambi misangu isatu. (2 Kul. 20:7; Yesh. 41:8; Yak. 2:23) Yeye ke muntu wa lulamatu umuepele udibu babikile buludiludi mu Bible ne: mulunda wa Nzambi. Ebi bidiku bileja ne: anu Abalahama ke muntu umuepele udi mulue mulunda wa Yehowa anyi? Tòo, Bible udi uleja ne: yonso wa kutudi udi mua kulua mulunda wa Nzambi. Dîyi dia Nzambi ndiwule tente ne miyuki ya bantu ba bungi balume ne bakaji ba lulamatu bavua batshina Yehowa, bavua ne lulamatu kudiye ne balue balunda bende ba pa muoyo. Mupostolo Paulo wakafunda bua ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu,’ ne buonso buabu bavua balunda ba Nzambi. (Eb. 12:1) Munkatshi muabu mudi bantu ba mishindu mishilashilangane. Bavua bapete diakalenga dia kulua balunda ba Nzambi. Tutungunukayi ne kuidikija bilejilu bia dikema bia ditabuja bia mushindu eu. (Eb. 6:11, 12) Tuetu benze nunku, tudi mua kutekemena bua kupeta diakalenga dia kuikala balunda ba Yehowa bua kashidi. w16.02 2:1, 2, 19

Disambombo dia 2/12

Tshiena mulue bua kuenza disua dianyi, kadi mbua kuenza disua dia udi muntume.​—Yone 6:38.

Fuanyikija ne: mulunda webe udi ukupesha kado ka mashinyi. Udi ukupesha mikanda ya mashinyi ne ukuambila ne: “Meme nendame nsapi. Meme ke wikala uendesha, ki nguewe to.” Neudiumvue mushindu kayi? Mpindieu ela meji bua tshidi Yehowa utekemena kudi muntu udi mudilambule kudiye, mumuambile ne: “Ndi nkupesha muoyo wanyi. Ndi muntu webe.” Ntshinyi tshienzeka bikala muntu eu mutuadije kuikala muena mpala ibidi, pamuapa utantshilangana mu musokoko ne muntu udi kayi mutendeledi wa Nzambi? Ntshinyi tshienzeka bikala muntu eu muitabe bua kuenza mudimu udi umupangisha dîba dia kuyisha anyi dia kubuela mu bisangilu pa tshibidilu? Nebikale anu bu kupesha muntu mashinyi kadi kushala mulame nsapi yawu. Muntu udi udilambula kudi Yehowa udi mu bulelela umuambila ne: “Ndi nkupesha muoyo wanyi, kawutshiena wanyi to. Biobi mua kuenzeka ne: tshidi muoyo wanyi unsaka bua kuenza tshidi tshibengangana ne tshiudi musue, nengenze misangu yonso anu tshiudi musue.” Ebi nebileje mutudi ne meji a buena a Yezu anu mudibi bileja mu mvese wa lelu. w16.03 1:16, 17

Dia lumingu dia 3/12

Tshiena nkulekela.​—2 Bak. 2:2.

Kukadi kupite bidimu bitue ku 3 000 bivua muprofete Eliya mulombe nsonga Elisha bua kuikalaye muena mudimu wende. Diakamue Elisha wakitaba dilomba edi ne kuambuluishaye mukulakaje eu ne lulamatu mu dienza midimu mishadile. (2 Bak. 3:11) Pashishe, panyima pa bidimu bisambombo bia dimulongesha, Elisha wakajingulula ne: mudimu uvua Eliya wenza mu Isalele ukavua mutangile ku ndekelu. Ke Eliya kulomba muntu uvuaye mulongeshe bimpe eu bua kubengaye kumulonda, kadi Elisha uvua mudisuike bua kushala ku luseke lua mulongeshi wende matuku a bungi menemene. Mmunyi mudi muanetu wa balume utshidi nsonga mua kuidikija Elisha lelu? Mbimpe witabe ne lukasa midimu idibu bakupesha nansha yoyi imueneka mishadile. Ikala umona eu udi ukulongesha bu mulunda webe, umuleje muudi wanyisha bionso bidiye wenza bua bualu buebe. Bualu budi ne mushinga budi ne: kumbaja mudimu wonso udibu bakupesha ne lulamatu. Bua tshinyi kuenza nunku kudi ne mushinga? Bualu paudi udileja muena lulamatu ne muntu wa kueyemena, nebisake bakulu bua kumona ne: Yehowa mmusue bua wambule majitu makuabu mu tshisumbu.​—Mus. 101:6; 2 Tim. 2:2. w15 15/4 2:13, 14

Dimue dia 4/12

Biaditshipaye ne bualu bubi budi bumukuata, yeye kena wandamuka ku dîyi diende.​—Mus. 15:4.

Shaula uvua musue bua Yonatana alue mukalenge pamutu pa Davidi. (1 Sam. 20:31) Kadi lulamatu luvua nalu Yonatana kudi Yehowa luakamusaka bua kudia bulunda ne Davidi pamutu pa kukeba bua kuluaye mukalenge. Yonatana kavua ‘mupingana tshianyima bua malu avuaye mulaye’ Davidi to; nansha tuetu petu katuena ne bua kupingana tshianyima bua malu atudi balaye to. Tshilejilu, tuetu bumvuangane bua kuenza bualu kampanda mu malu a bungenda ne nsombelu mulue kutukolela, lulamatu luetu kudi Nzambi ne kanemu katudi naku bua Bible nebitusake bua kukumbaja tshitudi bumvuangane atshi. Tuetu ne bilumbu mu dibaka dietu, netuleje mutudi banange Yehowa patudi tushala balamate muena dibaka netu. (Mal. 2:13-16) Tudi tuleja kabidi lulamatu kudi Yehowa patudi tushala ne lulamatu kudi bena Kristo netu nansha padibu batuela mâyi ku makasa. Patudi ne lulamatu kudi Yehowa Nzambi nansha mu nsombelu mikole, tudi tusankisha mutshima wende. (Nsu. 27:11) Tuetu bashale ne lulamatu kudi Yehowa, netumone mudiye misangu yonso wenzela bantu badi bamunange tshidi tshimpe ne neatutabalele. w16.02 3:16, 17

Dibidi dia 5/12

Bonso badi bamuindila badi bavudijibue disanka.​—Yesh. 30:18.

Yehowa mmumanye bimpe menemene mikalu yetu. (Mus. 103:14) Nunku, kena utekemena bua tutantamene ntatu ne bukole buetu nkayetu to, kadi udi utuambuluisha bu mudiye tatu wetu. Bushuwa, misangu mikuabu tudi mua kumona ne: katuena ne tshikuabu tshia kuenza. Kadi Yehowa udi utujadikila ne: kakulekela lutatu lupita batendeledi bende bukole bua kulutantamena to. Eyowa, ‘neabalongoluele njila wa kupatukamu.’ (1 Kol. 10:13) Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala ne dieyemena dia ne: mushindu udi Yehowa umona tshitudi mua kutantamena mmuakane. Tuetu katuyi bapete diakamue diandamuna ku masambila etu, tuindile Nzambi udi mumanye tshikondo tshimpe tshia kutuambuluisha. Uvuluke ne: udi pende uleja lutulu lua bungi, bualu udi ne dijinga dikole dia kutuambuluisha. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa udi windila bua kunuleja dinanga diende; ne bua muanda eu neadibishe bua kunuleja luse; bualu bua Yehowa udi Nzambi udi ulumbulula biakane.’ w15 15/4 4:8, 9

Disatu dia 6/12

Ke muvua bakaji ba tshijila ba kale bavua batekemena Nzambi badilengeja, bakokela babayabu.​—1 Pet. 3:5.

Mu Ntendelelu wa mu dîku, tutu tuimanyina pa malu a mu nyuma, ne kuenza nunku kudi kuambuluisha bena mu dîku bua kuikala mu buobumue. Kuenza manaya a mushindu wa kuyisha kudi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kuikala badilongolole bua kuyisha bimpe. Padibu bumvua mudi yonso wa kudibu wakula bua bulelela, ne bamona ne: buonso buabu mbanange Yehowa ne mbasue kumusankisha, malanda abu adi akola menemene. Mmunyi mudi mulume ne mukajende mua kueleshangana diboko bua kutumbisha Yehowa? Padi bonso babidi benzela Yehowa mudimu ne lulamatu, nebikale mu buobumue. Badi kabidi ne bua kunangangana anu bu Abalahama ne Sala, Izaka ne Lebeka, ne Elekana ne Hana. (Gen. 26:8; 1 Sam. 1:5, 8) Padi mulume ne mukaji banangangana nunku, nebikale mu buobumue ne nebasemene pabuipi ne Tatuetu wa mu diulu.​—Muam. 4:12. w16.03 3:12, 13

Dinayi dia 7/12

Nukandamene Satana, bashindame mu ditabuja.​—1 Pet. 5:9.

Satana udi uluangana mvita ne bela manyi batshidi pa buloba ne “mikoko mikuabu.” (Yone 10:16) Tshipatshila tshia Diabolo ntshia kudia batendeledi ba Yehowa ba bungi menemene mu tshikondo tshîpi tshidi tshimushadile. (Buak. 12:9, 12) Tudiku mua kutshimuna mvita yetu ne Satana anyi? Eyowa! Bible udi wamba ne: “Nukandamene Diabolo ne yeye neanunyeme.” (Yak. 4:7) Bantu ba bungi badi babenga kuitaba ne: Satana utuku. Buabu bobu, Satana ne bademon mbantu bafuikakaja mu lungenyi badi mu mikanda, mu filme idi yenza buôwa ne mu manaya a video. Bantu aba badi bela meji ne: muntu wa lungenyi ne meji kena mua kuitaba ne: nyuma mibi idiku to. Kadi udiku wela meji ne: bidi bitonda Satana ne bena diende badi kabayi bamueneka bua mudibu babangata bu bantu bafuikakaja ba mu malu a manaya anyi? Kabiena mua kuikala nanku to. Kadi mbipepele bua Satana kufofomija lungenyi lua bantu badi babenga dikalaku diende. (2 Kol. 4:4) Kumuangalaja lungenyi lua ne: nyuma mibi kayituku ngumue wa ku mishindu minene idi Satana wenza nayi mudimu bua kupambuisha bantu. w15 15/5 2:1, 2

Ditanu dia 8/12

Mose wakamona bundu bua Kristo buikale bubanji bunene kupita biuma bia mu Ejipitu; bualu uvua mutuishile mêsu ende ku dipeta dia difutu.​—Eb. 11:26.

Ku diambuluisha dia baledi bende, Mose uvua mua kuikala mulonge malu a Yehowa, ne malu avuaye mulongolole bua kupikula bena Ebelu ku bupika ne kubapesha Buloba bulaya. (Gen. 13:14, 15; Ekes. 2:5-10) Bu muvua Mose muele meji bikole bua malu avua Yehowa mulaye bua kuenzela bena Isalele, ditabuja diende ne dinanga diende dia Nzambi biakakola. Anu bu bantu bakuabu bavua batshina Nzambi, uvua pamuapa mudianjile kumona mu lungenyi tshikondo tshikala Yehowa mua kujimijila bantu lufu. (Yobo 14:14, 15; Eb. 11:17-19) Kabiena bitukemesha bua muvua Mose munange Nzambi uvua muleje bena Ebelu ne bantu bonso luse to. Ditabuja ne dinanga bivua biambuluishe Mose mu nsombelu wende mujima. (Dut. 6:4, 5) Nansha pavua Pâlo ujinga kushipa Mose, ditabuja diende, dinanga divuaye nadi kudi Nzambi ne pamuapa didianjila kumona mu lungenyi malu mimpe atshivua alua, biakamukolesha bua kutantamena nsombelu mukole ne dikima dionso.​—Ekes. 10:28, 29. w15 15/5 3:11-13

Disambombo dia 9/12

Kabena ne mvinyo to.​—Yone 2:3.

Yezu wakenza tshishima tshia kumpala mu difesto dia dibaka mu Kana wa mu Galela. Babikidibue bavua mua kuikala baluamu ba bungi kupita muvuabu batekemene. Kadi nansha bikalabi ne: bavua bakese, mvinyo uvua mujike. Mariya mamuende wa Yezu uvua munkatshi mua bantu bavuabu babikile. Kakuyi mpata, uvua muele meji bikole munkatshi mua bidimu bia bungi bua milayi ya buprofete yonso ivua yakula bua muanende uvuaye mumanye ne: bavua ne bua kulua kumubikila ne: “Muana wa Mutambe Bunene.” (Luka 1:30-32; 2:52) Uvuaku witabuja ne: muanende au uvua ne bukole buvua kabuyi buanji kumueneka anyi? Tshitudi bamanye ntshia ne: mu Kana, Mariya ne Yezu bavua bumvuile bena dibaka bapiabapia abu luse ne bavua basue kubumbusha bundu. Yezu uvua mumanye ne: kuakidila bantu mbujitu bunene. Nunku, wakenza tshishima, kukudimunaye litre ya mâyi 380, kuluawu “mvinyo muimpe.” (Yone 2:6-11) Yezu uvuaku muenzejibue bua kuenza tshishima etshi anyi? Tòo. Uvua mutabalele bantu patupu ne mupeshangane bintu bua kuleja muvuaye widikija Tatuende wa mu diulu. w15 15/6 1:3

Dia lumingu dia 10/12

Mukalenge, udi upingajila Isalele bukalenge mpindieu anyi?​—Bien. 1:6.

Kumpala kua Yezu kubanda mu diulu, bapostolo bende bakamuela lukonko ludi kuulu elu. Diandamuna dia Yezu diakaleja ne: katshivua tshikondo tshia bobu kumanya dîba divua Bukalenge bua Nzambi mua kutuadija kukokesha to. Wakambila bayidi bende bua kutamba kuimanyina pa mudimu wa bumanyishi udi ne mushinga uvuabu ne bua kuenza. (Bien. 1:7, 8) Nansha nanku, Yezu wakalongesha bayidi bende bua kuindila ne muoyo kuulu kuulu dilua dia Bukalenge bua Nzambi. Nunku, katshia mu matuku a bapostolo, bena Kristo batu anu basambila bua Bukalenge ebu bulue. Pakakumbana dîba bua Yezu kutuadija kukokesha mu diulu mu Bukalenge bua Nzambi, Yehowa wakambuluisha bantu bende bua kujingululabu tshikondo tshivua malu aa ne bua kuenzeka. Mu 1876, Charles Taze Russell wakapatula tshiena-bualu kampanda mu tshibejibeji tshia Mukonkononyi wa Bible (Angl.). Tshiena-bualu atshi tshivua ne: “Bikondo bia bantu ba bisamba bia bende nebijike dîba kayi?” tshiakaleja muvua tshidimu tshia 1914 tshikale tshidimu tshia mushinga mukole. Tshiena-bualu etshi tshiakaleja dipetangana didi pankatshi pa ‘bikondo muanda mutekete’ bia mu mêyi a buprofete a Danyele ne ‘bikondo bijadika bia bisamba’ bivua Yezu muakuile.​—Dan. 4:16; Luka 21:24. w15 15/6 4:11, 12

Dimue dia 11/12

Yezu wakapuekesha binsonji.​——Yone 11:35.

Kanyinganyinga kavua naku bantu bakuabu kavua katonde Yezu. Malu avua bantu benza pavua Lazalo mulunda wa Yezu mufue, akafikisha Yezu ku ‘dishikunkila’ ne ku ‘dipampakana.’ Uvua mudiumvue nunku nansha muvuaye mumanye ne: ukavua pa kujula Lazalo ku lufu. (Yone 11:33-36) Yezu kavua mumvue bundu bua kuleja muvuaye ne kanyinganyinga kakole to. Bantu bavua muaba au bakamona muvua Yezu munange Lazalo ne bena mu dîku diabu. Yezu uvua muleje muvuaye ne luse pakenzaye mudimu ne bukole buvua Nzambi mumupeshe bua kujula mulunda wende ku lufu. (Yone 11:43, 44) Bible udi uleja mudi Yezu muikale ‘tshimfuanyi tshilelela tshia bumuntu menemene’ bua Mufuki. (Eb. 1:3) Nunku bishima bia Yezu bidi bijadika ne: yeye ne Tatuende badi ne dijinga dia kumbusha kanyinganyinga kadi masama ne lufu bikebesha. Dijinga edi didi dimuenekela mu bilejilu bikese bia bantu bavuabu bajule ku lufu bidi mu Bible. Yezu wakamba ne: ‘Dîba didi dilua didi bantu bonso badi mu nkita [idi ne bafue badi Nzambi uvuluka, note] bapatuka.’​—Yone 5:28, 29. w15 15/6 2:13, 14

Dibidi dia 12/12

Batumbishe biabu dîna diebe dinene.​—Mus. 99:3.

Bantu ba Yehowa bonso mbamone mudibi ne mushinga bua kutumbisha Nzambi pa buloba apa mpindieu, kadi bena mu bitendelelu bikuabu badi bobu badishima ne: nebatumbishe Nzambi pikalabu bumbuke pa buloba baye mu diulu. Patudi tutumbisha Yehowa, tudi tulonda tshilejilu tshia batendeledi ba lulamatu ba Nzambi tshidi mu Musambu wa 99:1-3, 5. Anu mudi mufundi wa Musambu uleja, Mose ne Alona ne Samuele bakatua malu avua Nzambi mulongolole bua ntendelelu mulelela nyama ku mikolo ne muoyo mujima mu tshikondo tshiabu. (Mus. 99:6, 7) Lelu, kumpala kua bela manyi batshidi pa buloba kuyabu mu diulu bua kuenza mudimu pamue ne Yezu bu bakuidi, badi benzela Yehowa mudimu ne lulamatu mu tshitupa tshia pa buloba tshia ntempelo wa mu nyuma. “Mikoko mikuabu” miliyo ya bungi idi ibambuluisha ne lulamatu luonso. (Yone 10:16) Bena mu bisumbu bionso bibidi ebi badi batendelela Yehowa mu buobumue. Kadi mbimpe muntu yonso adiebeje ne: ‘Ndiku ntua malu adi Yehowa mulongolole bua ntendelelu mulelela nyama ku mikolo ne muoyo mujima anyi?’ w15 15/7 1:4, 5

Disatu dia 13/12

Utshindile.​—Hab. 2:3.

Batendeledi ba Yehowa mbindile ne lutulu luonso dikumbana dia milayi ya buprofete. Muprofete Yeshayi uvua mulaye ne: Yehowa uvua ne bua kumbusha bena Yuda ku bupika ne kubapingaja mu tshimenga tshiabu, kuambaye ne: ‘Bonso badi bamuindila badi bavudijibue disanka.’ (Yesh. 30:18) Mika uvua pende muambe milayi ivua itangila bantu ba Yehowa ba kale wakamba ne: ‘Nentangije mêsu anyi kudi Yehowa.’ (Mika 7:7) Munkatshi mua bidimu bia bungi, batendeledi ba Nzambi bavua pabu bindile dikumbana dia milayi ivua yakula bua Masiya anyi Kristo. (Luka 3:15; 1 Pet. 1:10-12) Lelu, tudi bindile petu dikumbana dia milayi ya buprofete idi itangila Bukalenge bua Yehowa. Yezu Mukalenge wa Bukalenge ebu neasungile mu katupa kîpi emu bantu ba Nzambi ku bulongolodi bubi ebu, ubutula bantu babi ne umbusha ntatu yonso. (1 Yone 5:19) Nunku, tuikalayi badilongolole ne bajadike ne: nshikidilu udi wenda usemena ne lukasa. w15 15/8 2:1, 2

Dinayi dia 14/12

Tshisumi bua nzubu webe netshindie.​—Yone 2:17.

Yehowa uvua muambile bena Isalele bua kuibaka ntenta wa tshitendelelu. (Ekes. 25:8) Pashishe, wakalua kubambila bua kuibaka ntempelo bua ntendelelu wa Yehowa. (1 Bak. 8:27, 29) Pakumbuka bantu ba Nzambi mu bupika mu Babilona, bavua ne tshibidilu tshia kudisangisha mu nsunagoga. (Mâko 6:2; Yone 18:20; Bien. 15:21) Bena Kristo ba kumpala bavua badisangishila mu nzubu ya bena Kristo nabu. (Bien. 12:12; 1 Kol. 16:19) Lelu, bantu ba Yehowa pa buloba bujima badi badisangishila mu Nzubu ya Bukalenge binunu bia bungi mudibu balonga malu a Yehowa ne bamutendelela. Yezu uvua unemeka bikole ntempelo wa Yehowa uvua mu Yelushalema. Dinanga divua Yezu nadi bua ntempelo diakavuluija mufundi kampanda wa Evanjeliyo mêyi a buprofete adi mu mvese wa lelu aa. (Mus. 69:9) Nzubu wa Bukalenge ki ‘nnzubu wa Yehowa’ bu muvua ntempelo uvua mu Yelushalema to. (2 Kul. 5:13; 33:4) Nansha nanku, mu Bible mudi mêyi manene adi atuleja mutudi ne bua kuenza malu patudi ku Nzubu yetu ya Bukalenge ne mutudi mua kunemeka miaba eyi. w15 15/7 4:1, 2

Ditanu dia 15/12

Nuvuale dinanga.​—Kolos. 3:14.

Netuikalaku banangangane ne tufuilangana luse mu bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu anyi? Tuetu balonge mua kufuila bantu bakuabu luse ne mua kuikala nabu mu malanda mimpe ku mpindieu, nebikale bipepele menemene bua kuenza bia muomumue tshikondo atshi. (Kolos. 3:12, 13) Mu bulongolodi bupiabupia, katuakuikala pamuapa tupeta tshionso tshitudi tujinga to, anyi nebikale mua kutulomba bua kuindila bua kutshipeta. Nebikengele bua tuikale ne dianyisha ne disanka bua nsombelu yonso utuikala nende. Bushuwa, netuikale dijinga ne ngikadilu imue imue idi Yehowa utulongesha bua kuikala nayi mpindieu. Nunku, patudi tulonga bua kuenza malu bu tukadi mu bulongolodi bupiabupia, tudi tupeta ngikadilu ituikala nayi dijinga bua kashidi. Tudi tukolesha kabidi ditabuja dietu dia ne: “buloba bua bantu butshilualua” mbualu bulelela. (Eb. 2:5; 11:1) Netuleje kabidi ne: tudi bushuwa basue kusomba mu bulongolodi bupiabupia muikala muntu yonso utumikila Yehowa. Nunku, tudi tudilongolola bua kupeta muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. w15 15/8 3:11, 12

Disambombo dia 16/12

Tungunukayi ne kuenda mu buobumue ne [Yezu].​—Kolos. 2:6.

Paudi ukeba bimuma bibobe anyi bipie mu tshisalu, udi umona ne: bimuma bionso kabiena mushindu umue to. Kadi bitu ne tumue tubimanyinu tudi tuleja ne: mbibobe. Ke mudibi kabidi bua bena Kristo bashindame, badi mua kuikala bafumine mu matunga mashilangane, bikale ne bibidilu, bidimu ne malu adibu banange ne adibu kabayi banange bishilangane. Kadi, bena Kristo bashindame bonso badi ne ngikadilu kampanda mifuanangane idi ileja ne: mbakole mu nyuma. Imue ya ku ngikadilu eyi, nngikadilu kayi? Muena Kristo mushindame udi widikija Yezu ne ulonda “mu makasa ende bimpe bimpe.” (1 Pet. 2:21) Yezu wakamba ne: bidi ne mushinga wa bungi bua muntu kunanga Yehowa ne muoyo wende wonso ne anyima wende yonso ne lungenyi luende luonso ne kunanga muntu nende bu mudiye mudinange. (Mat. 22:37-39) Muena Kristo mushindame udi udienzeja bua kutumikila mubelu eu. Malu adiye wenza adi aleja ne: udi wangata malanda ende ne Yehowa ne dinanga dikole didiye nadi bua bakuabu ne mushinga wa bungi. w15 15/9 1:3-5

Dia lumingu dia 17/12

Tudi tuleja bulelela patoke bua kudimanyisha tuetu bine kudi kondo ka muoyo ka muntu yonso kumpala kua Nzambi.​—2 Kol. 4:2.

Kondo ka muoyo kimpe kakena anu katudimuija bua kubenga kuenza malu mabi to, kadi kadi katusaka bua kuenza malu mimpe. Bualu bunene bua ku malu mimpe aa nkuyisha ku nzubu ne ku nzubu ne padi mpunga umueneka. Ke tshivua Paulo muenze. Wakafunda ne: “Mbujitu bungomekela. Bulelela, ndi muena diakabi bingikala tshiyi ngamba lumu luimpe!” (1 Kol. 9:16) Tuetu tuidikija Paulo, netuikale ne kondo ka muoyo kimpe bamanye ne: tudi tuenza malu mimpe. Kabidi patudi tuyisha bantu lumu luimpe, tudi tulenga kondo kabu ka muoyo. Kondo ketu ka muoyo kadi mua kutuambuluisha bua kukumbaja tshipatshila etshi. Tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi, tuelangana meji pa bitudi tulonga ne tubitumikila, netulongeshe kondo ketu ka muoyo. Nunku dipa dia mushinga mukole edi neditulombole bimpe mu nsombelu wetu wa buena Kristo. w15 15/9 2:16, 18

Dimue dia 18/12

Yehowa udi unyoka muntu udiye munange.​—Nsu. 3:12, NWT.

Miyuki idi itangila Jozefe ne Mose ne Davidi idi munkatshi mua miyuki idibu bakuile bikole menemene kudi bantu bonso badibu batele mu Bible. Kubala malu a muvua Yehowa nabu mu ntatu yabu ne muvua Yehowa mulue kubapesha majitu manene kudi kutufikisha ku diumvua ne: Yehowa mmutunange bulelela ne udi ututabalela. Dinyoka dia kudi Yehowa didi dituambuluisha bua kumona mushindu mukuabu udiye utuleja dinanga. Padi Yehowa unyoka bantu badi benze malu mabi, bantu aba bitaba dinyoka ne banyingalala, udi ubafuila luse ‘mu mushindu mualabale.’ (Yesh. 55:7, NWT) Bidi biumvuija tshinyi? Davidi wakaleja mudi Yehowa ne luse mu mêyi adi alenga ku muoyo aa ne: ‘Udi ukubuikidila malu mabi ebe onso, udi ujikija mabedi ebe onso; udi upikula muoyo webe ku dibutuka, udi ukuteka luse lujalame ne dinanga pa mutu pebe.’ (Mus. 103:3, 4) Tuikalayi badiakaje misangu yonso bua kuitaba mibelu ya Yehowa, anyi mene dinyoka diende, tubitabe ne lukasa bamanye ne: Yehowa udi utunyoka bualu mmutunange bikole.​—Mus. 30:5. w15 15/9 4:13, 14

Dibidi dia 19/12

Mariya uvua uteleja dîyi dia Yezu.​—Luka 10:39.

Mâta uvua ne mudimu wa bungi wa kulongoluela Yezu biakudia bia pa buabi ne wakafikila Mariya munda. Yezu wakamona ne: Mâta uvua ukeba kuenza bia bungi, nunku wakamuambila ne bulenga ne: “Mâta, Mâta, udi uditatshisha, usumpakana bua bintu bia bungi.” Wakamuleja kabidi ne: biakudia bikese, anyi mene tshintu tshimue tshivua mua kukumbana. Pashishe, Yezu wakatumbisha Mariya bua muvuaye umuteleja ne ntema yonso, kuambaye ne: “Mariya yeye mmusungule tshintu tshimpe ne kabakumunyengatshi to.” (Luka 10:38-42) Mariya uvua mua kuikala mupue muoyo bivuaye mudie dituku adi, kadi kavua mua kuikala mupue muoyo malu avuaye mulonge kudi Yezu ne mushindu uvuaye mumuele kalumbandi to. Mupostolo Yone wakalua kufunda bidimu bipite pa 60 pashishe ne: “Yezu uvua munange Mâta, ne muanabu wa bakaji.” (Yone 11:5) Mêyi aa adi aleja ne: Mâta uvua muitabe mubelu muimpe uvua Yezu mumupeshe, ne wakenzela Yehowa mudimu ne lulamatu mu matuku ende onso a muoyo. w15 15/10 3:3, 4

Disatu dia 20/12

Bukole budi bupite bua pa tshibidilu mbua Nzambi.​—2 Kol. 4:7.

Tudi ne bijadiki bia bungi bidi bileja ne: Yehowa udi wambuluisha bantu mu nsombelu wabu lelu. Misangu ya bungi tutu tumvua ngumu ya bantu bavua balombe Nzambi bua abambuluishe bua bamumanye, ne Nzambi muandamune masambila abu. (Mus. 53:2) Tshilejilu, pavua Allan uyisha mu tshidiila kampanda tshikese tshia mu Philippines, wakapetangana ne mamu mukuabu uvua mutuadije kudila. Udi wamba ne: “Mu dinda adi, mamu eu uvua mulombe Yehowa bua atuilangane ne Bantemu bende. Nzambi uvua muandamune disambila diende ne lukasa, bualu ebu buakamulenga ku muoyo bikole.” Wakadilambula kudi Yehowa mu ngondo mikese. Batendeledi ba Yehowa ba bungi mbamone mudi tshianza tshiende tshibambuluishe pavuabu balekele bibidilu bibi bu mudi: dinua dia makanya ne bintu bidi bikuata anyi ditangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba. Bamue batu bamba ne: pavuabu batete bua kulekela bintu ebi bobu nkayabu, kadi kabavua bakokeshe to. Kadi pavuabu balombe Yehowa diambuluisha, uvua mubapeshe “bukole budi bupite bua pa tshibidilu,” buvua bubambuluishe bua kulekela bibidilu biabu bibi ebi.​—Mus. 37:23, 24. w15 15/10 1:10, 11

Dinayi dia 21/12

Kuatayi mudimu bimpe menemene ne dîba dienu.​—Ef. 5:16.

Bamue batu babika patshiatshia bua kubala, kuelangana meji ne kusambila. Bakuabu batu benza nunku padibu badia mu munya. Pamuapa, buebe wewe dilolo anyi kumpala kua kulala ke tshikondo tshimpe tshia kubala Bible. Bamue batu basue kubala Bible mu dinda ne kumubala kabidi kumpala kua kulala. Nunku badi ‘bamubala munya ne butuku,’ anyi dituku dionso. (Yosh. 1:8) Bualu budi ne mushinga nkuangata dîba diutu wenza malu adi kaayi ne mushinga wa bungi bua kuelangana meji bua malu a mu Dîyi dia Nzambi dituku dionso. Bible udi ulaya ku musangu ne ku musangu ne: Yehowa neabeneshe bantu bonso badi belangana meji a malu adi mu Dîyi diende ne badi badienzeja bua kutumikila bidibu balonga. (Mus. 1:1-3) Yezu wakamba ne: “Bantu badi bateleja dîyi dia Nzambi ne badilama ke ba diakalenga.” (Luka 11:28) Kadi bualu budi ne mushinga menemene budi ne: kuelangana meji bua Dîyi dia Yehowa dituku dionso nekutuambuluishe bua kutumbisha Mufuki munene wa buongo buetu. Tuetu benze nunku, Yehowa neatupeteshe disanka mpindieu ne neatupeshe muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi buende bupiabupia.​—Yak. 1:25; Buak. 1:3. w15 15/10 4:17, 18

Ditanu dia 22/12

Petelo wakakokela Yezu ku luseke, kutuadijaye kumutandisha wamba ne: “Mukalenge, kuenaku udiumvuila luse! Bualu bua nunku kabuakukufikila nansha kakese.”​—Mat. 16:22.

Mupostolo Paulo uvua wela meji ne: uvua wenza bimpe pavuaye mulombe Yezu bua kubenga kuitaba bua kushipibua. Kadi Yezu uvua mumanye ne: meji avua nawu Petelo kaavua mimpe to. Mmunyi muvua Yezu mumuambuluishe yeye ne bayidi bakuabu? Wakabela Petelo ne pashishe wakumvuija tshivua mua kufikila bonso bavua babenga kuenza disua dia Yehowa pavuabi bikole bua kudienza ne kulejaye masanka adi bantu badi kabayi badinangi bapeta. (Mat. 16:21-27) Bualu ebu buakapesha Petelo dilongesha. (1 Pet. 2:20, 21) Sambila Yehowa bua akupeshe dijingulula dia malu bua umanye diambuluisha didi muanebe ukadi tshitende nadi dijinga. (Mus. 32:8) Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: ditabuja dia muanebe didi dienda dikepa? Pamuapa, udi umona ne: kena ne disanka bu muvuaye nadi anyi udi wakula bibi bua bena Kristo bakuabu. Anyi mene udi umona ne: udi ne bualu kampanda budiye kayi mukuambile. Kuedi meji diakamue ne: muanebe udi wenza bualu kampanda bubi mu musokoko to. Kadi, kulenguludi bualu abu to, anyi kutekemenyi ne: nebudijikile to. w15 15/11 2:12, 13

Disambombo dia 23/12

Vualayi dinanga dikole didi ne luse, bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu. Nuvuale dinanga, bualu didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.​—Kolos. 3:12, 14.

Dinanga dikole ne buobumue bua batendeledi ba Yehowa bidi bileja mudibu mu ntendelelu mulelela, bualu Yezu wakamba ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:34, 35) Mupostolo Yone wakafunda pende ne: “Bana ba Nzambi ne bana ba Diabolo badi bamuenekela ku bualu ebu: Muntu yonso udi kayi utungunuka ne kuenza malu makane kena ufumina kudi Nzambi, ke mudibi kabidi bua muntu udi kayi munange muanabu. Bualu ke mukenji unuvua bumvue ku ntuadijilu ne: tudi ne bua kunangangana.” (1 Yone 3:10, 11) Dinanga ne buobumue bidi bileja mudi Bantemu ba Yehowa bikale bayidi balelela ba Kristo, bantu badi Nzambi wenza nabu mudimu bua kukumbaja dijinga diende dia kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombe.​—Mat. 24:14. w15 15/11 4:10, 11

Dia lumingu dia 24/12

Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.​—Nsu. 25:11.

Bu mudi bikadilu ne malongesha a bantu bishilangane bikole, tudi ne bua kuikala ne busunguluji bua kumanya tshikondo tshimpe tshia kuakula. Kudi nsombelu ya bungi idi ilomba busunguluji bua mushindu eu. Tshilejilu, muntu udi mua kuamba bualu budi mua kutunyingalaja pende kayi nansha musue kutuamba dîyi dibi to. Nebikale bimpe tuetu belangane meji bua kumanya bikala bualu ebu bubi menemene kumpala kua tuetu kumuandamuna. Kadi koku kuikale bualu budi mua kutusaka bua kuyukila nende, mbimpe kuindila padi tshiji tshietu tshituya. (Nsu. 15:28) Bia muomumue, tudi ne bua kuikala ne busunguluji patudi tuyisha balela betu badi kabayi Bantemu. Tudi basue bua bafike ku dimanya Yehowa, kadi tudi ne bua kuikala ne lutulu ne busunguluji. Kuamba mêyi mimpe mu tshikondo tshimpe kudi mua kubambuluisha bua kukangulabu mioyo yabu. w15 15/12 3:6, 8, 9

Dimue dia 25/12

Udi utulongesha bua kuikala ne meji mimpe munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu.​—Tito 2:12.

Patudi tuangata dipangadika bua mateta adibu ne bua kutuenza anyi bua ngondapilu utudi ne bua kuitaba udi umueneka kayi wa pa tshibidilu, tudi ne bua “kuikala ne meji mimpe.” Muntu utudi tutangila bua disama dietu, udiku mua kutumvuija bimpe mudi ngondapilu wende mua kutuambuluisha anyi? Ngondapilu eu udiku mu diumvuangana ne bijadiki kampanda bimanyike anyi? Baminganga ba bungi badiku bitaba ne: udi mua kuambuluisha bantu anyi? (Nsu. 22:29) Udiku witaba ngondapilu eu bilondeshile muudi udiumvua anyi? Pamuapa bamue bantu badi mua kutuambila ne: kudi buanga kampanda budi bupatuke anyi budibu benza nabu mudimu muaba kampanda wa kule, ne bamue baminganga ki mbanji kubumanya to. Kadi kudiku bijadiki bidi bileja ne: tshidibu bamba ntshilelela anyi? Bamue badi mene mua kupesha bantu buanga buenza ne bintu bidi bakuabu kabayi bamanye anyi kuondopa ne bukole kampanda budi kabuyi bumanyike. Ngondapilu wa mushindu eu udi ne njiwu ya bungi bualu Nzambi udi utudimuija bua kubenga kuenza mudimu ne ‘malu a majimbu’ anyi lubuku.​—Yesh. 1:13; Dut. 18:10-12, NWT. w15 15/12 4:16

Dibidi dia 26/12

Kakuena udi munene mupite Yone Mubatiji, kadi udi mukese mu Bukalenge bua mu diulu mmunene mumupite.​—Mat. 11:11.

Kudi bilejilu bia bungi mu Bible bia bantu bavua ne lulamatu bavua bapete nyuma muimpe wa Yehowa, kadi kabayi baye mu diulu to. Tuakulayi bua Yone Mubatiji. Yezu wakamutumbisha bikole, kadi wakalua kuamba pashishe ne: Yone kavua ne bua kuikala munkatshi mua bantu bakokesha mu diulu to. Davidi pende uvua mulombodibue kudi nyuma muimpe. (1 Sam. 16:13) Nyuma muimpe eu uvua umuambuluisha bua kumvua malu male a Yehowa ne uvua kabidi mumulombole bua kufunda amue malu adi mu Bible. (Mâko 12:36) Nansha nanku, mupostolo Petelo wakamba mu dituku dia Pentekoste ne: Davidi “kavua mubande mu diulu to.” (Bien. 2:34) Yehowa uvua muenze mudimu ne nyuma wende bua kupesha bantu aba bukole bua kuenza malu a kukema, kadi kavua muenze nende mudimu bua kubabikila bua kuya mu diulu to. Ebi kabiena bisua kumvuija ne: kabavua ne lulamatu lukumbane anyi kabavua bakumbane bua kuya kukokesha mu diulu to. Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa neababishe ku lufu bua kuikalabu ne muoyo mu mparadizu pa buloba.​—Yone 5:28, 29; Bien. 24:15. w16.01 3:16

Disatu dia 27/12

Meme ne Tatu tudi tshintu tshimue.​—Yone 10:30.

Patudi tuenza mudimu pamue ne bantu batudi banange, tudi tusemena pabuipi nabu, tumanya bumuntu buabu ne ngikadilu yabu. Tudi tumanya bipatshila biabu ne tshidibu benza bua kubikumbaja. Yezu wakenza mudimu pamue ne Yehowa pamuapa munkatshi mua bidimu miliyare ya bungi. Dinanga divua pankatshi pabu diakakola bikole ne kakuvua tshintu tshivua mua kukosa malanda abu nansha. Bavua bushuwa mu buobumue, ne bavua bambuluishangana bikole pavuabu benza mudimu pamue. Yezu wakalomba Yehowa mu disambila bua kukubaye bayidi bende. Bua tshinyi? Wakasambila ne: “Bua bikale tshintu tshimue anu bu mutudi nebe.” (Yone 17:11) Patudi tutumikila mikenji ya Nzambi ne tuyisha, tudi tumvua bimpe menemene ngikadilu yende mimpe. Tudi tumanya bua tshinyi mbimpe kumueyemena ne kulonda buludiki buende. Patudi tusemena pabuipi ne Nzambi, udi usemena pabuipi netu. (Yak. 4:8) Tudi kabidi tusemena pabuipi ne bena Kristo netu balume ne bakaji bualu tudi tupeta ntatu ne masanka bia muomumue ne kabidi tudi ne bipatshila bia muomumue. w16.01 5:9, 10

Dinayi dia 28/12

Londa mukenebe.​—Luta 1:15.

Naomi uvua mudisuike bua kupingana mu buloba buabu mu Isalele. Uvua ne Luta uvua kumpala kua dipangadika dikole menemene. Uvua mua kupingana ku Moaba kudi bena mu dîku diabu anyi kushala ne Naomi, mamuende muenu ne kuya nende ku Beteleheme. (Luta 1:1-8, 14) Bivua bipepele bua Luta kuela meji ne: dîku diabu divua mu Moaba, uvua mua kupingana kudi mamuende ne kudi balela bende bavua mua kumutabalela. Moaba uvua buloba buabu. Uvua mumanye bantu ba mu Moaba, muakulu ne bibidilu biabu. Naomi kavua mua kulaya Luta bua kupeta tshintu nansha tshimue tshia ku bintu ebi mu Beteleheme to. Naomi uvua ne buôwa bua ne: Luta uvua mua kupangila mulume anyi muaba wa kusomba. Nunku wakamuambila bua kupingana ku Moaba. Luta wakenza tshinyi? Mona dishilangana divua pankatshi pende ne Ôpa uvua ‘mupingane kudi bana babu ne kudi nzambi wende.’ (Luta 1:9-15) Luta uvuaku mupingane kudi bana babu ne kudi nzambi yabu ya dishima anyi? Tòo. w16.02 2:4, 5

Ditanu dia 29/12

Yehowa udi utekemena malu kayi kuudi? Anu bua wewe kuenza malu makane, kunanga [lulamatu, NWT], ne kuenda ne Nzambi webe ne mutshima mupuekele.​—Mika 6:8.

Dituku kampanda butuku, Davidi ne Abishai bakapita bitekete bitekete munkatshi mua basalayi 3000 bavua balale. Bantu babidi aba bakapeta mukalenge Shaula mu tulu tukole munkatshi mua tshitudilu. Shaula uvua muye mu tshipela tshia Yuda wenda ukeba Davidi bua kumushipa. Abishai wakambila Davidi ne dîyi dia panshi panshi ne: ‘Itaba koku ndamatshishe Shaula ne difuma mu buloba anu musangu umue tshianana, kabiakundomba bua kuenza nanku misangu ibidi to.’ Diandamuna dia Davidi didi dikemesha. Wakamuambila ne: ‘Kumuenzedi bibi to, bualu nnganyi udi mua kujula tshianza tshiende bua kuluisha muela manyi wa Yehowa ne kushala kayi ne bualu? Ku mêsu kua Yehowa kabiena mua kuenzeka bua meme kujula tshianza tshianyi bua kuluisha muela manyi wa Yehowa to!’ (1 Sam. 26:8-12, NWT) Davidi wakajingulula tshivuaye ne bua kuenza bua kushalaye ne lulamatu kudi Nzambi. Kavua muele meji a kuenzela Shaula bibi to. Bua tshinyi? Bualu Nzambi uvua muele Shaula manyi bua kuikala mukalenge wa Isalele. Batendeledi ba Yehowa ba lulamatu badi banemeka bantu badiye mulekele bua bikale ne bukokeshi. Bushuwa, Yehowa udi ulomba bantu bende bonso bua ‘banange lulamatu.’ w16.02 4:1, 2

Disambombo dia 30/12

Ndi ne disanka bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi.​—Mus. 40:8.

Biwikala nsonga, udi musue kutambula anyi? Bikalabi nanku, edi ndiakalenga ditambe bunene diudi nadi. Kadi, batismo ki ndipangadika dia bilele to. Batismo udi uleja muudi mudilambule kudi Yehowa, mmumue ne: mumulaye ne: neumuenzele mudimu bua kashidi, ne kuenza disua diende ke bualu bua mushinga mukole mu nsombelu webe. Bidi biumvuija ne: udi ne bua kutambula anu paudi ukumbana bua kuangata dipangadika edi, muikale ne dijinga edi difumina mu muoyo webe ne mumvue tshidi kudilambula kudi Nzambi kumvuija. Kadi, ntshinyi tshiudi mua kuenza wewe mumone ne: kuena mukumbane bua kutambula? Anyi tshinyi tshiudi mua kuenza wewe mumone ne: udi mukumbane bua kutambula kadi baledi bebe bela meji ne: udi ne bua kuindila too ne pawakola, pamuapa pawapeta malu mamonamona a bungi mu nsombelu wa buena Kristo? Kuteketshi mu maboko to. Kadi mu tshikondo etshi, enza bua kuya kumpala bua ukumbaje malu malomba lukasa bua kutambula. w16.03 2:1, 2

Dia lumingu dia 31/12

Lekelayi kulamakanangana ne bantu badi kabayi bena kuitabuja.​—2 Kol. 6:14.

Bamue bantu badi benzela Nzambi mudimu lelu bakavua mu dibaka pavuabu balonge bulelela, kadi muena dibaka nabu ki n’Ntemu to. Kadi kutumikila mêyi manene a mu Bible kudi mua kuambuluisha bua kuikale diumvuangana mu dîku. Ebi bidi bilomba kudienzeja bikole bua kueleshangana diboko pa kubenga kushipa mikenji ya Nzambi. Kuenza nunku kakutu kupepele misangu yonso to, kadi ela meji bua masanka awapeta. Satana udi uluisha mêku a bungi lelu. Ke bualu kayi batendeledi ba Nzambi bonso badi ne bua kueleshangana diboko mu dibaka diabu. Nansha wewe mu dibaka kukadi bidimu bungi kayi, ela meji bua tshiudi mua kuamba anyi kuenza bua kukolesha dibaka dienu. Binuikala bena dibaka bakadi bakulakaje, nudi mua kuambuluisha bena mu dibaka batshidi bansonga. Pamuapa wewe ne muena dibaka nebe nudi mua kubikila bena mu dibaka batshidi bansonga bua kuenza nabu ntendelelu wa mu dîku. Nebamone ne: nansha bantu baselangane kukadi bidimu bungi kayi, badi ne bua kunangangana ne kuikala mu buobumue.​—Tito 2:3-7. w16.03 3:14, 15

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu