Ngondo wa 11
Disatu dia 1/11
Abalahama wakafua mumane kukulakaja bikole, mununu ne musankishibue.—Gen. 25:8, NWT.
Patudi tubala ne: Abalahama uvua ‘mununu ne musankishibue,’ kabiena biumvuija ne: matuku a muoyo akavuaye muenze avua makumbane ne kavua dijinga ne kuikala ne muoyo mu matuku atshilualua to. Bible udi wamba ne: Abalahama “uvua muindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela, tshidi Nzambi muikale muenji ne muibaki.” (Eb. 11:10) Udiku mua kufuanyikija disanka dikala nadi Abalahama dia kusomba mu Mparadizu pa buloba ne kutungunuka ne kukolesha bulunda buende ne Yehowa anyi? Neikale ne disanka bua kumanya ne: tshilejilu tshiende tshia ditabuja ntshiambuluishe batendeledi ba Yehowa munkatshi mua bidimu bia bungi panyima pa lufu luende. Mu Mparadizu, neajingulule ne: mushindu uvuabu bamupingajile Izaka uvua “tshifuanyikijilu” tshia bualu kampanda bunene. (Eb. 11:19) Neamanye muvua kanyinganyinga kavuaye naku pavuaye udilongolola bua kulambula muanende Izaka kambuluishe bantu miliyo ya bungi bavua ne lulamatu bua kumvuabu kanyinganyinga kavua naku Yehowa pavuaye mufile Muanende Yezu Kristo bu tshia kupikula natshi bukua bantu.—Yone 3:16. w16.02 1:15, 16
Dinayi dia 2/11
Wewe muana wa mukaji ntomboji, udi wela meji ne: tshiena mumanye muudi musungule bua kuikala ku luseke lua muana wa Yishai, bua bundu buebe wewe ne bua bundu bua mamuebe anyi?—1 Sam. 20:30, NWT.
Lulamatu luetu kudi Yehowa ludi mua kutetshibua padi muanetu wa balume udi ulombola utuenzela malu mu mushindu mubi. Yonatana uvua mua kuikala mupete lutatu lua nunku. Mukalenge Shaula uvua Nzambi musungule uvua mumanye ne: muanende uvua mudie bulunda ne Davidi, kadi kavua mumanye tshivua tshibafikishe ku dibudia to. Shaula wakafuisha Yonatana bundu kumpala kua bantu pavuaye mufiike munda bikole. Kadi Yonatana wakatungunuka anu ne kunemeka tatuende. Uvua kabidi mushale ne lulamatu kudi Nzambi ne kudi Davidi uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele. (1 Sam. 20:31-41) Mu bisumbu bietu lelu, bana betu ba balume badi balombola batu badienzeja bua kuenzela muntu yonso malu mu mushindu muimpe. Kadi bana betu aba mbapange bupuangane. Ke bualu kayi, bidi mua kuenzeka bua kabafiki ku diumvua tshitudi benzele bualu kampanda. (1 Sam. 1:13-17) Nunku, bobu bakose tshilumbu tshietu bibi anyi batumvue bibi, tushalayi balamate anu Yehowa. w16.02 3:14, 15
Ditanu dia 3/11
Biasua muntu kundonda, adibenge, ambule mutshi wende wa makenga.—Mat. 16:24.
Bamue bantu kabena mua kuikala bamanye bimpe dishilangana didi pankatshi pa didilambula ne batismo to. Tshilejilu, bamue bansonga badi mua kuamba ne: bakadi balambule muoyo wabu kudi Yehowa kadi ki mbakumbane bua kutambula to. Kadi bidi mua kuenzeka anyi? Kudilambula kudi kumvuija kuambila Yehowa mu disambila ne: neumuenzele mudimu bua kashidi. Padi muntu utambula, udi uleja bantu bakuabu ne: mmudilambule kudi Yehowa. Nunku batismo mmushindu wa kuleja patoke didilambula diukavua muenze pa nkayebe kudi Yehowa mu disambila. Nunku, kumpala kua wewe kutambula, udi ne bua kumanya tshidi kudilambula kudi Nzambi kumvuija. Mu mêyi mapepele, paudi ulambula Yehowa muoyo webe, udi umuambila ne: ukadi muntu wende. Udi umulaya ne: kumuenzela mudimu ke kuikala bualu bua mushinga mukole mu nsombelu webe. Mutshipu wonso utu muntu wenza kawutu bualu bua bilele to, kadi netuambe tshinyi bua eu udi muntu wenza kudi Yehowa Nzambi?—Mat. 5:33. w16.03 1:14, 15
Disambombo dia 4/11
Mu dinanga, tukolayi mu malu onso.—Ef. 4:15.
Paulo wakafila tshilejilu tshia mubidi wa muntu bua kuleja mutudi ne bua kuikala mu buobumue ku bulombodi bua mfumu wa tshisumbu Yezu Kristo. Wakakula bua dikuatshishangana ku diambuluisha dia “manungu onso adi afila bintu bidi bikengedibua.” (Ef. 4:16) Nunku nansha tuetu bansonga anyi bakulumpe, bikale ne makanda a mubidi anyi katuyi nawu, ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua bena mu tshisumbu kuikala mu buobumue ne kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi? Bualu bua mushinga, nkukokela ne kunemeka bakulu badi Yezu muteke bua balombole tshisumbu. (Eb. 13:7, 17) Tudi mua kumona ne: ki mbipepele bua kuenza nunku misangu yonso to. Kadi, tudi mua kulomba Yehowa diambuluisha ne dieyemena dionso. Nyuma wende udi mua kutuambuluisha bua kutumikila buludiki buonso budi bakulu batupesha. Nunku, tuetu imue misangu tujinga kubenga buludiki budibu batupesha, tudi ne bua kuela meji bua mushindu udi kueleshangana diboko ne budipuekeshi mua kuambuluisha tshisumbu bua kuikalatshi mu buobumue. Kuenza nunku nekusake kabidi bena mu tshisumbu bua kukola mu dinanga. w16.03 3:8, 9
Dia lumingu dia 5/11
Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.—Eb. 4:12.
Kabavua bakankamije bamue bana betu ba balume bansonga bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma pavuabu benda bakola to. Bulelela kabuvua pa muaba wa kumpala mu nsombelu wa bansonga aba to. (Mat. 10:24) Nunku, mukulu udi ne bua kukeba dîba dia kudia bulunda buimpe ne muanetu wa balume udiye ujinga kulongesha bua kuambula majitu a mu tshisumbu ne kumuleja ne: tshisumbu tshidi nende dijinga. Pashishe, mu kupita kua matuku, mukulu udi ne bua kuikala usomba nende bua kumueleshisha meji pa imue mvese misunguluke bua kumuambuluisha bua kuvuluka didilambula diende kudi Yehowa. (Muam. 5:4; Yesh. 6:8; Mat. 6:24, 33; Luka 9:57-62; 1 Kol. 15:58; 2 Kol. 5:15; 13:5) Mukulu udi mua kumuebeja ne: ‘Ntshinyi tshiuvua mulaye Yehowa pauvua mudilambule kudiye?’ Udi mua kukeba bua kulenga muoyo wende padiye umuebeja ne: ‘Yehowa uvua mua kuikala mumvue bishi dituku diuvua mutambule?’ (Nsu. 27:11) ‘Kadi Satana uvua mumvue bishi?’ (1 Pet. 5:8) Bakulu kabena ne bua kupepeja nansha kakese mushindu udi dibala dia mvese misungula bimpe mua kukankamija bikole muanetu wa balume to. w15 15/4 2:9, 11
Dimue dia 6/11
Numupuile ntatu yenu yonso, bualu udi uditatshisha bua bualu buenu.—1 Pet. 5:7.
Bua tshinyi Yehowa katu wandamuna diakamue ku malu onso atudi tumulomba? Vuluka ne: udi ufuanyikija malanda adi pankatshi petu nende ne adi pankatshi pa tatu ne bana bende. (Mus. 103:13) Muana kena mua kutekemena bua muledi wende amukumbajile dilomba diende dionso diakamue to. Udi mua kulomba bimue bintu anu bua kulomba tshianana, kayi nabi dijinga menemene. Baledi badi mua kuindila bua kupesha bana babu bimue bintu bidibu balombe mu tshikondo tshiakanyine. Bikuabu bidi mua kuikala kabiyi bua diakalenga dia muana anyi dia bantu bakuabu. Bualu bukuabu, kuenzela muana diakamue bualu buonso budiye ulomba kudi mua kushintulula malanda adi pankatshi pa tatu ne muana, mbuena kuamba ne: muana ulua mfumu ne tatu ulua mupika. Bia muomumue, bua diakalenga dietu, Yehowa udi mua kulekela tshikondo kampanda tshipita kumpala kua kuandamunaye masambila etu. Diandamuna masambila mbukenji budi nabu Yehowa, bualu udi Mufuki wetu wa meji, Mfumu wa dinanga ne Tatu wetu wa mu diulu. Yeye utukumbajila diakamue malu onso atudi tumulomba bidi mua kunyanga malanda mimpe adi pankatshi petu nende.—Yesh. 29:16; 45:9. w15 15/4 4:6, 7
Dibidi dia 7/11
Nukandamene Diabolo ne yeye neanunyeme.—Yak. 4:7.
Bu mukadi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu pabuipi, Satana mmusue ne: tupete ditanaji, ‘tudiumvuile luse’ pa kukeba nsombelu muimpe pa buloba ebu bua tujimije lungenyi lua kuenza malu ne mitalu. Kanuitabi bua bualu bua mushindu eu bunufikile to. Kadi “nushale batabale.” (Mat. 16:22, 23; 24:42) Kanulondi mashimi adi Satana umuangalaja a ne: nshikidilu utshidi kule, anyi a ne: kakulua to. Satana mmusue bua tuitabe ne: Nzambi ki mmutunange ne kena utubuikidila mpekatu yetu to. Aa ngamue a ku mashimi adi Satana umuangalaja. Tuanjibi kuamba, nnganyi menemene udi Yehowa kayi munange? Si n’Satana. Nnganyi menemene udiye kayi mua kufuila luse? Si nganu Satana. Kadi Bible udi utujadikila ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.” (Eb. 6:10) Yehowa udi wanyisha mutudi tudienzeja bua kumusankisha, ne mudimu utudi tumuenzela kawena patupu. (1 Kol. 15:58) Nunku, katulekedi Satana utupambuisha ne mashimi adiye umuangalaja to. w15 15/5 1:16-19
Disatu dia 8/11
Bakayimuena ku bule, kuyisankidilabu.—Eb. 11:13.
Abalahama uvua ne bijadiki bia bungi bivua bimuambuluisha bua kuleja muvua malu avuaye mutekemene malelela, bienza anu bu ne: uvua mumone tshivuaye katshia kayi muanji kumona. Ditabuja divua nadi Abalahama mu milayi ya Nzambi diakakolesha dipangadika diende dia kuenza disua dia Nzambi. Bua ditabuja, wakashiya tshimenga tshia Ula ne kubengaye bua kusomba mu tshimenga kayi tshionso tshia mu Kanâna. Anu bu tshimenga tshia Ula, bimenga ebi bivua ne bishimikidi bitekete bualu bakokeshi babi kabavua batshina Nzambi to. (Yosh. 24:2) Kutuadijila anu tshikondo atshi, Abalahama “uvua muindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela, tshidi Nzambi muikale muenji ne muibaki.” (Eb. 11:10) Abalahama ‘wakadimona’ muikale ne muoyo wa kashidi mu buloba buvua Yehowa ulombola. Abele, Henoka, Noa, Abalahama ne bantu bakuabu bavua pabu ne ditabuja bavua bitabuja dibika dia bantu ku lufu ne bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kupeta muoyo pa buloba mu bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi, “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela.” Kuelangana meji bua masanka onso aa kuvua kukoleshe ditabuja diabu kudi Yehowa.—Eb. 11:15, 16. w15 15/5 3:8, 9
Dinayi dia 9/11
Kristo udi bukole bua Nzambi.—1 Kol. 1:24.
Yehowa uvua muleje bukole buende mu mishindu ya dikema ku butuangaji bua Yezu Kristo. Evanjeliyo inayi idi ne malu adi akolesha ditabuja dietu adi atangila bimue bishima bivua Kristo muenze. Pamuapa uvua muenze bishima bikuabu bia bungi. (Mat. 9:35; Luka 9:11) Eyowa, bukole bua Nzambi buvua bumuenekele kudi Yezu. Nunku, mupostolo Paulo uvua muambilamu pakambaye ne: “Kristo udi bukole bua Nzambi.” Kadi mmushindu kayi udi bishima bia Yezu mua kutuambuluisha mu nsombelu wetu? Mupostolo Petelo wakamba ne: Yezu uvua muenze bishima anyi “malu a kukema.” (Bien. 2:22) Malu a kukema avua Yezu muenze pa buloba avua kadiosha ka mabenesha a bungi atuapeta mu bukokeshi buende. Malu aa adi mundidimbi wa bishima bikala Yezu mua kuenza pa buloba bujima mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Bishima biende bidi kabidi bituambuluisha bua kumanya bimpe bumuntu buende ne bua Tatuende. w15 15/6 1:1, 2
Ditanu dia 10/11
Uvua udiambila ne: “Meme mulenge anu tshilamba tshiende tshia pa mutu, nengumvue bimpe.”—Mâko 5:28.
Bu muvua Yezu mumanye ne: Tatuende Yehowa ke uvua muondope mukaji eu, wakamuambila ne bulenga buonso ne: “Muananyi wa bakaji, ditabuja diebe ndikuondope. Ndaku mu ditalala, umvue bimpe ku disama diebe dibi.” (Mâko 5:34) Yezu udi ne bulenga bua bungi! Tudi tumona ne: Yezu uvua uditatshisha bikole bua bantu badi basama. Satana mmusue kutuitabijija ne: ki mbatunange ne katuena ne mushinga. Yezu wakaleja patoke ku diambuluisha dia bishima biende ne: udi ututabalela ne uditatshisha bua ntatu yetu. Bulelela, tudi ne Mukalenge ne Muakuidi munene udi uditeka pa muaba wa bakuabu! (Eb. 4:15) Bidi mua kutukolela bua kumvua mudi bantu badi ne disama dia munanunanu badiumvua, nangananga tuetu katuyi banji kusama disama adi. Tudi ne bua kumanya ne: Yezu wakaditeka pa muaba wa bantu bavua basama nansha muvuaye kayi usama. Mbimpe tshilejilu tshia Yezu tshitusake bua kuenza muetu muonso bua kumuidikija.—1 Pet. 3:8. w15 15/6 2:11, 12
Disambombo dia 11/11
Dîna dia Nzambi didi dipendibua bua bualu buenu munkatshi mua bisamba bia bende.—Lomo 2:24.
Tudi ne diakalenga dinene dia kumanya dîna dia Nzambi ne dia kuikala ‘bantu badi ne dîna diende.’ (Bien. 15:14; Yesh. 43:10) Tudi tulomba Tatu wetu wa mu diulu bua ‘dîna diende ditumbishibue.’ (Mat. 6:9) Paudi ulomba Yehowa bualu ebu, bidi mua kukusaka bua kumulomba bua akuambuluishe bua kubenga kuenza anyi kuamba bualu kayi buonso budi mua kupendesha dîna diende dinsantu. Katuena basue kuikala bu bamue bantu ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua kabayi benza malu avuabu bayisha, bu mudibi bileja mu mvese wa lelu to. Bidi bikengela tshinyi bua bantu bonso kutumbishabu dîna dia Nzambi ne kubengabu kudipendesha? Bua bualu ebu kuenzekabu, Yehowa udi ne bua kubutula bantu bonso badi babenga bumfumu buende. (Yeh. 38:22, 23) Bantu nebalue bapuangane ku kakese ku kakese. Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala bifukibua bionso bidi ne meji mua kuangata dîna dia Yehowa bu dinsantu. Ndekelu wa bionso, Tatu wetu wa mu diulu udi ne dinanga neikale ‘tshintu tshionso’ kudi muntu yonso.—1 Kol. 15:28. w15 15/6 4:7, 10
Dia lumingu dia 12/11
Diulu didi nkuasa wanyi wa bukalenge ne buloba budi tshitekelu tshia muinshi mua makasa anyi.—Yesh. 66:1.
Mu Mifundu ya tshiena Ebelu, badi benza kabidi mudimu ne dîna “tshitekelu tshia muinshi mua makasa” bua kuakula bua ntempelo wa kale wa mu Isalele. (1 Kul. 28:2; Mus. 132:7) Ntempelo eu uvua muimpe bikole ku mêsu kua Yehowa bualu uvua muaba wa ntendelelu mulelela. Uvua muaba uvuabu batumbishila Yehowa pa buloba ne dikalaku diende divua ditumbishisha tshidiatshilu tshia makasa a Yehowa. (Yesh. 60:13) Lelu ntendelelu mulelela kena wenzekela mu nzubu muibaka bu ntempelo to. Udi wenzekela mu ntempelo wa mu nyuma udi utumbisha Yehowa kupita nzubu kayi yonso muibaka. Eu nndongoluelu udi wambuluisha bantu bua kulengejanganabu ne Nzambi ku diambuluisha dia mudimu wa buakuidi ne mulambu wa Yezu Kristo. Wakatuadija mu tshidimu tshia 29 pakatambula Yezu ne kumuelabu manyi bu Muakuidi munene wa mu ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa.—Eb. 9:11, 12. w15 15/7 1:1-3
Dimue dia 13/11
Nebamone Muana wa muntu ulua mu ditutu ne bukole ne butumbi bunene.—Luka 21:27.
Netshikale tshikondo tshia kufutaye bantu badi ne lulamatu ne kunyoka badi kabayi ne lulamatu. (Mat. 24:46, 47, 50, 51; 25:19, 28-30) Bilondeshile Matayi, Yezu udi ujikija tshimanyinu ne tshilejilu tshia mbuji ne mikoko wamba ne: “Palua Muana wa muntu mu butumbi buende ne banjelu bonso bikale nende, neasombe mu nkuasa wende wa butumbi. Bisamba bionso nebidisangishe kumpala kuende, neatapulule bantu anu bu mudi mulami wa mikoko utapulula mikoko ne mbuji. Neateke mikoko ku dia balume diende, kadi mbuji ku dia bakaji diende.” (Mat. 25:31-33) Ntshinyi tshiafikila bantu badi bu mikoko anyi mbuji? Tshilejilu tshidi tshijika ne mêyi aa: “Bantu aba (mbuji) nebaye mu kabutu ka tshiendelele, kadi bantu bakane nebaye mu muoyo wa tshiendelele.”—Mat. 25:46. w15 15/7 2:11, 12
Dibidi dia 14/11
Monayi, bidi bitamba buimpe ne bia disanka bua bukua bantu badikunguije pamue ne mutshima umue!—Mus. 133:1.
Misangu ya bungi tutu banange ditunga dietu, bibidilu bietu, muakulu ne biakudia bia mu ditunga ditudi bakolele. Kadi tutuku tuela meji ne: tshitudi tuetu banange ke tshitu anu tshimpe bikole kupita tshidi bakuabu banange anyi? Yehowa mmusue bua tusanke ne bintu bishilashilangane bidiye mufuke. (Mus. 104:24; Buak. 4:11) Nunku, bua tshinyi kuamba anu ne: mushindu kampanda wa dienza malu mmuimpe mupite mukuabu? Yehowa mmusue bua bantu ba mishindu yonso bamumanye, bamutendelele ne bapete muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16; 1 Tim. 2:3, 4) Nunku, padi bana betu ne ngenyi kampanda mishilangane ne yetu, tudi tuyitaba bikala Yehowa pende uyanyisha. Tuetu tuenza nunku, nsombelu wetu neikale muimpe ne netuikale mu buobumue ne bena Kristo netu. Katuena tubuelakana mu bimvundu bia mu bulongolodi ebu to, bualu tudi balamate Yehowa ne Bukalenge buende. Tudi bakine diditumbisha ne ditembangana bidi mu bulongolodi bua Satana. Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua mudiye mutulongeshe bua kunanga ditalala ne bua kuikala ne budipuekeshi. w15 15/7 3:17, 18
Disatu dia 15/11
Nzambi udi uditatshisha bua bualu buenu.—1 Pet. 5:7.
Kudi mishindu ya bungi ya kuleja mutudi banange Yehowa. Tshilejilu, tudi mua kuleja mutudi banange Nzambi ne bantu netu patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tshisumi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tudi kabidi mua kuleja mutudi banange Nzambi patudi tutantamena ne lulamatu ntatu idi iteka ditabuja dietu mu diteta. (Mus. 84:11; Yak. 1:2-5) Nansha ntatu yetu yoyi mikole menemene, tuikale batuishibue ne: Yehowa mmumone makenga etu ne neatuambuluishe bualu udi utuangata ne mushinga. (Mus. 56:8) Dinanga dietu bua Yehowa didi ditusaka bua kuelangana meji bua bintu bionso bimpe bidiye mufuke. Tudi tuleja mutudi banange Yehowa ne Dîyi diende patudi tulonga Bible bikole. Tudi tusambila Yehowa pa tshibidilu bualu tudi bamunange ne bualu tudi basue kukolesha malanda etu nende. Patudi tuelangana meji bua dipa diende dia mushinga mukole dia tshia kupikula natshi, dinanga ditudi nadi kudiye didi dikola kabidi bikole. (1 Yone 2:1, 2) Eyi idi anu imue ya ku mishindu itudi tuleja Yehowa ne: tudi tuangata ne mushinga dinanga diende didi dishala kashidi. w15 15/8 1:6, 17, 18
Dinayi dia 16/11
Mbimpe kuikala ne lutulu.—Muam. 7:8, MMM.
Mu bulongolodi bupiabupia, nebikengele bua tuetu kuikala ne lutulu bimue bikondo. Tshilejilu, tudi mua kumvua ne: bamue bantu badi basanka bua mudi balela ne balunda babu babishibue ku lufu. Kadi, bidi mua kutulomba bua kuindila dibishibua dia banangibue betu. Biobi mua kuenzeka nunku, netusankaku nabu ne kushala ne lutulu anyi? (Lomo 12:15) Tuetu balonge ku mpindieu mua kuindila ne lutulu bua Yehowa kukumbajaye milayi yende, nebituambuluishe bua kushala ne lutulu tshikondo atshi. Tudi kabidi mua kudilongolola bua bulongolodi bupiabupia pa kuikala ne lutulu padibu bashintulula ngumvuilu wetu wa malongesha a mu Bible. Tutuku tulonga malu mapiamapia aa ne tushale lutulu tuetu katuyi baumvue bimpe menemene anyi? Biobi nanku, mu bulongolodi bupiabupia nebikale bipepele menemene bua kuikala ne lutulu misangu yonso idi Yehowa utuambila malu mapiamapia a kuenza.—Nsu. 4:18; Yone 16:12. w15 15/8 3:9, 10
Ditanu dia 17/11
Fika ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.—Ef. 4:13.
Mupostolo Paulo uvua mufunde mêyi aa bualu uvua musue bua bena Kristo ba mu Efeso bakole mu nyuma. Wakabakankamija bua bafike “ku buobumue bua ditabuja ne bua dimanya dijalame dia Muana wa Nzambi, ku mulongo wa buntu bukole, kufika ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.” (Ef. 4:13) Tshisumbu tshia Efeso tshikavuaku bidimu ndambu pavua Paulo mutshifundile mukanda. Bena mu tshisumbu etshi ba bungi bakavua balue bena Kristo bakole. Kadi, kuvua bamue bavua dijinga ne kukolesha malanda abu ne Yehowa. Bia muomumue lelu, kudi bana betu ba balume ne ba bakaji bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi ne balue bena Kristo bashindame. Kadi, bamue mu bisumbu ki mbanji kukola to. Tshilejilu, bana betu binunu bia bungi badi batambula tshidimu tshionso etshi, nunku bamue batshidi dijinga ne kulua bena Kristo bakole. Kadi bidi bishi buebe wewe?—Kolos. 2:6, 7. w15 15/9 1:2, 3
Disambombo dia 18/11
Dibidija dia mubidi didi ne mushinga mu malu makese.—1 Tim. 4:8.
Bantu ba bungi badi bamona ne: kuikala ne tshibidilu tshia kudibidija kudi kukolesha mubidi, ne nkuimpe bua makanda a mubidi. Kadi tuetu basue kuibidija mubidi pamue ne bantu bakuabu, bidiku bikengela kusungula bantu batudi ne bua kuibidija nabu mubidi anyi? Nsumuinu 13:20 udi utuambila ne: ‘Udi wenda ne bena meji udi ulua muena meji, kadi udi ubuelakana ne bapote neakenge bua bualu ebu.’ Mbiumvuike bimpe ne: bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kuenza mudimu ne kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible patudi tusungula mishindu ya dijikija lutetuku. Tudi kabidi ne bua kutangila dîba ditudi tujikija lutetuku. Utuku uteka dibuela dia mu bisangilu, mudimu wa kuyisha ne didilongela Bible pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe anyi? Peshi dijikija lutetuku ke didi pa muaba wa kumpala? Ntshinyi tshiutu wangata ne mushinga wa bungi? Yezu wakamba ne: “Nunku, tungunukayi tshia kumpala ne kukeba Bukalenge ne buakane buende, nanku nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.” (Mat. 6:33) Kondo kebe ka muoyo katuku kakusaka bua kuteka malu adi ne mushinga pa muaba wa kumpala mu diumvuangana ne mubelu wa Yezu eu anyi? w15 15/9 2:13, 15
Dia lumingu dia 19/11
Bua tshinyi udi mufike munda ne mubungame nunku? Wewe mubange kuenza malu mimpe, kuakuanyishibua kabidi anyi? Wewe neupite mpekatu bukole anyi?—Gen. 4:6, 7, NWT.
Yehowa uvua mufile mubelu eu pa dîba diawu, ne uvua ne meji mimpe. Yehowa wakadimuija Kayina pavuaye ukeba kuenza bualu bubi. Bia dibungama, Kayina kakateleja didimuija adi to, ne wakakenga bua bualu ebu. (Gen. 4:11-13) Pavua Baluka mufundi wa muprofete Yelemiya mutshioke mu lungenyi ne mutekete mu mikolo, Yehowa wakamubela bua kumuambuluisha bua amone tshivua nsombelu wende mua kumukebela. Bishilangane ne Kayina, Baluka wakateleja mubelu wa Yehowa, ne wakapanduka. (Yel. 45:2-5) Paulo wakafunda ne: “Yehowa udi unyoka muntu udiye munange; eyowa, muntu yonso udiye wakidila bu muana udi umuela mfimbu.” (Eb. 12:6) Kadi, kunyoka muntu ki nganu kumututa to. Kadi dinyoka didi mishindu ya bungi. Mu Bible mudi miyuki ya batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua bapete ntatu mikole ivua bu dinyoka ne ivua mibalongeshe. w15 15/9 4:12, 13
Dimue dia 20/11
Bapika bebe bakalua bualu bua dîna dia Yehowa, Nzambi webe; bualu bua tuetu tuakumvua lumu luende ne malu onso akenzaye.—Yosh. 9:9.
Bena Gibeona bakajingulula ne: Nzambi mulelela uvua uluangena bena Isalele. Lahaba pende wakamona tshianza tshia Nzambi mu malu avua menzeke mu tshikondo tshiende. Pakumvuaye muvua Yehowa mupatule bantu bende mu bupika, wakambila batentekedi babidi bena Isalele ne: ‘Ndi mumanye ne: Yehowa wakanupa buloba.’ Lahaba uvua witaba ne: Yehowa uvua mua kumusungila yeye ne bena mu dîku diabu, kulejaye ditabuja kudi Yehowa nansha muvuaye mumanye ne: kuenza nunku kuvua kumukebela njiwu. (Yosh. 2:9-13; 4:23, 24) Bilejilu bikuabu bia bungi bidi mu Bible bidi bituambuluisha bua kumvua tshidi kumona Nzambi anyi tshianza tshiende kumvuija. Patudi tumanya Yehowa, tudi petu mua kumona tshianza tshiende bualu tudi tumona ngikadilu yende ne malu adiye wenza ne “mêsu a muoyo wetu.” (Ef. 1:18) Ebi bidi bitusaka bua kuidikija bena lulamatu ba kale ne ba lelu badi bamone mudi Yehowa muambuluishe bantu bende. w15 15/10 1:6, 7, 9
Dibidi dia 21/11
Yezu uvua munange Mâta, ne muanabu wa bakaji, ne Lazalo.—Yone 11:5.
Nansha Mâta muikale muntu mukaji umue udi Bible utela ku dîna ne: uvua muntu uvua Yezu munange, uvua kabidi ne bantu bakaji bavua batshina Nzambi bavuaye munange ne unemeka bu mudi mamuende Mariya ne Mariya muanabu ne Mâta. (Yone 19:25-27) Kadi, bua tshinyi mbakule bua Mâta mushindu eu mu Evanjeliyo? Yezu uvua munange Mâta bualu uvua muena malu mimpe ne muakididi wa benyi, uvua kabidi muenji wa mudimu. Kadi Yezu uvua mumunange nangananga bualu uvua ne ditabuja dikole. Uvua witabuja malu onso avua Yezu ulongesha ne kavua ne dielakana dia ne: uvua Masiya mulaya to. (Yone 11:21-27) Nansha nanku, Mâta uvua anu bu tuetu, kavua mupuangane to. Tshilejilu, dimue dituku pavua Yezu muye kubatangila, Mâta wakafikila muanabu Mariya munda ne kuambilaye Yezu bua amubele. Mâta wakamba ne: “Mukalenge, kabienaku bikutonda padi muanetu mundekeele nkayanyi midimu yonso anyi? Nanku, muambila koku alue kungambuluisha.”—Luka 10:38-42. w15 15/10 3:1, 2
Disatu dia 22/11
Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.—Yak. 4:8.
Kutungunuka ne kuelangana meji bua Yehowa ne bua Yezu nekukuambuluishe bua kuikala ne tshisumi bua bulelela. Tshisumi tshiebe netshikankamije bena Kristo nebe ne bantu baudi utuilangana nabu mu buambi. Wewe muelangane meji bikole bua dipa ditambe bunene dia mulambu wa Yezu wa tshia kupikula natshi, nebikuambuluishe bua kuangata malanda makole audi mudie ne Tatu wetu wa tshijila Yehowa ne mushinga wa bungi. (Lomo 3:24) Mark muanetu wa balume wa mu Afrique du Sud uvua muenze bidimu bisatu mu buloko bua ditabuja diende, wakamba ne: “Tudi mua kufuanyikija kuelangana meji ne bualu budi busankisha. Patudi tuelangana meji bua malu a mu nyuma, tudi tumanya malu mapiamapia adi atangila Yehowa, Nzambi wetu. Misangu mikuabu pantu ndiumvua mutekeshibue mu mikolo anyi nsamisha mutu bua matuku atshilualua, ntu ngangata Bible bua kubala ne kuelangana meji bua mvese kampanda. Ntu ndiumvua bushuwa mukoleshibue.” w15 15/10 4:15
Dinayi dia 23/11
Umpe lungenyi, bua ndame mikenji yebe; ne bua meme kuyitumikila ne mutshima wanyi mujima.—Mus. 119:34.
Keba dîba dimpe bua kumvuija muanebe ukadi tshitende tshiudi muelele mukenji kampanda anyi muangatshile dipangadika kansanga. Padiye umanya tshiudi muenzele nunku, pamuapa neitabe bua kukutumikila ne muoyo mujima. Barry udi mukoleshe bana banayi udi wamba ne: “Kumvuija bana bakadi bitende tshiudi wenzela bualu kampanda kudi kubambuluisha bua kukueyemena.” Bana ba bitende badi bakolesha ‘tshieledi tshiabu tshia meji’ padibu benda bakola. (Lomo 12:1) Barry udi umvuija ne: “Mbimpe bana ba bitende balonge mua kuangata mapangadika mimpe mimanyine pa kabingila kampanda pamutu pa kuangatabu tshianana tshianana.” Paudi umvuija muanebe utshidi tshitende tshiudi muangatshile dipangadika kampanda ne budipuekeshi, nealonge mua kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiende tshia meji’ bua kudiangatshila mapangadika, ne neamone ne: udi umunemeka ne udi mumanye ne: udi wenda ukola. w15 15/11 2:11
Ditanu dia 24/11
Tuenzelayi bantu bonso malu mimpe, kadi tuenzele nangananga bana betu mu ditabuja.—Gal. 6:10.
Bantu miliyo ya bungi pa buloba bujima badi batendelela Yehowa, bamanyisha dîna diende ne malu adiye mulongolole. Mmunyi mudi mutendeledi wa Yehowa yonso mua kumona muena Kristo nende? (Lomo 12:10) Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Mpindieu unudi balengeje anyima yenu ku ditumikila dienu dia bulelela, binufikishe ku dinanga bana betu kakuyi lubombo, nunangangane bikole mu muoyo wenu.” Petelo wakambila kabidi bena Kristo nende ne: “Kumpala kua malu onso, nunangangane bikole.” (1 Pet. 1:22; 4:8) Bulongolodi buetu bua pa buloba bujima mbua pa buabu, bualu tudi banange bena Kristo netu bikole menemene. Bualu bua mushinga budi ne: bu mutudi banange Yehowa ne tutumikila mikenji yende, udi utuambuluisha ne bukole budi bupite makole onso, mmumue ne: nyuma wende muimpe anyi bukole budiye wenza nabu mudimu. Nyuma wa Nzambi udi utuambuluisha bua kuikala mu buobumue ne bana betu pa buloba bujima.—1 Yone 4:20, 21. w15 15/11 4:8, 9
Disambombo dia 25/11
Bantu dikumi ba mu muaku ne mu muaku nebambe ne: ‘Tudi basue kuya nenu.’—Zek. 8:23, NWT.
Yehowa kena utulomba bua tuakule muakulu kampanda bua kumumanya anyi kumanya malu adiye mulongolole to. (Buak. 7:9, 10) Bantu batu bakula miakulu mishilashilangane ne kudi dishilangana dikese mu dikudimuna, bualu ebu budiku butatshisha Nzambi anyi? Tòo. Tshilejilu, tudi mua kuikala bamanye anu miaku mikese idibu bafunde anu muvua Yezu muyambe. (Mat. 27:46; Mâko 5:41; 7:34; 14:36) Kadi Yehowa wakenza bua bafunde mukenji wa Yezu ne bawukudimune mu tshiena Greke ne mu kupita kua matuku mu miakulu mikuabu. Mukenji wa Nzambi uvua mulamibue bimpe bualu bena Yuda ne bena Kristo bavua batentule Dîyi dia Nzambi misangu ya bungi. Pashishe bavua balue kukudimuna mikanda ivuabu batentule eyi mu miakulu ya bungi. Bidimu bitue ku 400 panyima pa diledibua dia Kristo, John Chrysostom wakamba ne: bavua bakudimune malongesha a Yezu mu miakulu ya bena Suliya, ya bena Ejipitu, ya bena Inde, ya bena Pelasa, ya bena Etshiopi ne ya bantu bakuabu ba bungi. w15 15/12 1:10, 11
Dia lumingu dia 26/11
Monayi mudi dîyi diamba mu tshikondo tshiakane mudidi diakane!—Nsu. 15:23.
Malu atudi tuamba adi mua kuikala adi bantu badi batuteleja basue bua tubambile, kadi tuetu bakule mu tshikondo tshibi, bantu kabena mua kumvua anyi kuitaba bitudi tuamba to. Tshilejilu, mu ngondo 3 mu 2011, dikanka dia buloba diakenzeka ne mâyi kusapalala, kunyangawu bimenga bia bungi bia ku Est kua Japon. Bantu bapite pa 15 000 bakafua. Nansha muvua Bantemu ba bungi bajimije bena mu mêku abu ne balunda babu, bavua basue kuenza mudimu ne Bible bua kuambuluisha bantu bakuabu bavua pabu mu lutatu elu. Kadi bavua bamanye ne: ba bungi ba ku bantu aba bavua bena Buddah, ne kabavua bamanye malu a bungi a mu Bible to. Bana betu aba bakajingulula ne: etshi katshivua tshikondo tshia kubambila bua dibishibua dia bantu ku lufu to. Kadi bakenza mudimu ne tshipedi tshia kuakula bua kubakolesha ne kubumvuija bua tshinyi malu mabi a mushindu eu adi afikila bantu badi kabayi ne bualu. w15 15/12 3:7
Dimue dia 27/11
Mutshimbakanyi udi witabuja dîyi dionso, kadi muena budimu udi utangila kudiye uya.—Nsu. 14:15.
Bia dibungama, mu bulongolodi ebu mudi bantu ne lukuka, kudi bantu badi bamona masama a bakuabu bu mushindu wa bobu kupeta makuta. Bamue bantu anyi amue malongolodi kampanda badi bamba mudibi ne mushinga bua kunua manga kampanda a mushinga wa bungi anu bua kupetabu makuta a bungi. Muntu udi usama ne ukeba ne muoyo mujima bua kumvua bimpe anyi bua kushala ne muoyo matuku a bungi udi mua kumona luondapu elu bu ludi luimpe. ‘Muntu mudimuke’ neikale ne budimu bua kumanya bikala mubelu udiye witaba ufumina kudi muntu udi mulonge malu a manga. ‘Muntu mudimuke’ udi ne bua kudiebeja ne: ‘Udi wamba ne: buanga ebu, tshisosa etshi anyi biakudia ebi mbiambuluishe bantu ba bungi, kadi kudiku bantu badi bakumbane bua kujadika bualu ebu anyi? Nansha bikalabi ne: bivua biambuluishe bantu bakuabu, ntshinyi tshidi tshinjadikila ne: nebingambuluishe? Tshienaku ne bua kuanji kuenza makebulula ne kuyukila ne bamue bantu badi bamanye malu a manga bimpe bua disama dianyi anyi?’—Dut. 17:6. w15 15/12 4:14, 15
Dibidi dia 28/11
Dinanga dia Kristo didi dituenzeja.—2 Kol. 5:14.
Paulo uvua mumanye ne: tuetu bitabe dinanga dikole dia Kristo, nedituenzeje anyi neditusake bua kumunanga ne kumunemeka. Patudi tumvua menemene malu adi Yehowa mutuenzele ne mioyo yetu itusaka bua kumunanga, netujinge bua kudifila ne muoyo wetu wonso bua Kristo Yezu. Mmunyi mutudi tuleja dijinga edi? Bantu badi banange Yehowa badi badiumvua basakibue bua kuidikija tshilejilu tshia Yezu ne kulonda mu makasa ende bimpe bimpe. (1 Pet. 2:21; 1 Yone 2:6) Patudi tutumikila Nzambi ne Kristo, tudi tuleja mutudi babanange. Yezu wakamba ne: “Muntu udi ne mikenji yanyi, uyitumikila, yeye ke udi munnange. Muntu udi munnange nebamunange kudi Tatu wanyi, nemmunange kabidi, ne nendileje patoke kudiye.” (Yone 14:21; 1 Yone 5:3) Nunku diebeja ne: ‘Mmu malu kayi munkadi ngidikija Yezu Kristo? Mmalu kayi andi ne bua kuakaja?’ Mbimpe tuetu kudiela nkonko eyi bualu bena panu mbasue bua tuenze malu bu mudibu benza.—Lomo 12:2. w16.01 2:7-9
Disatu dia 29/11
Netuikale bu yeye, bualu netumumone anu mudiye.—1 Yone 3:2.
Utuku udimona ne tshisumi tshia bungi nangananga mu mudimu wa kuyisha anyi? Utuku bushuwa musue kulonga Bible ne kumanya “malu male a Nzambi” anyi? (1 Kol. 2:10) Utuku umona ne: Yehowa utu ukuambuluisha bua kupatula bipeta bimpe mu mudimu wa buambi anyi? Utuku musue kuenza tshidi Yehowa musue kupita bualu kayi bukuabu buonso anyi? Udiku udimona ne dibanza dinene dia kuambuluisha bantu bakuabu bua kuenzelabu Yehowa mudimu anyi? Udiku ne malu adi akujadikila ne: Yehowa mmukuambuluishe mu nsombelu webe anyi? Wewe muandamune nkonko eyi ne: Eyowa, bidiku biumvuija ne: udi mupete dibikila dia kuya mu diulu anyi? Tòo, kabiena nanku to. Bua tshinyi? Bualu batendeledi bonso ba Nzambi badi mua kudiumvua mushindu eu, nansha bobu bela manyi anyi kabayi bela manyi. Nyuma muimpe wa Yehowa udi upesha aba badi ne ditekemena dia kushala ne muoyo kashidi pa buloba bukole bua muomumue. Bulelela, wewe welakana bua kumanya bikalabu bakubikile bua kuya mu diulu, bidi bileja ne: ki mbakubikile to. w16.01 3:14, 15
Dinayi dia 30/11
Mvua nsanka kumpala kuende bikondo bionso.—Nsu. 8:30, NWT.
Pavua Yezu wenza mudimu pamue ne Tatuende, uvua ne disanka bualu uvua muenze malu a bungi, ne uvua mumanye ne: Yehowa uvua mumunange. Kadi netuambe tshinyi buetu tuetu? Yezu wakamba ne: tudi tupeta disanka patudi tupesha bakuabu bintu ne padi bakuabu batupeshabi. (Bien. 20:35) Tudi tupeta disanka patudi tupeta bulelela, ne kumanyisha bakuabu bulelela kudi kabidi kutupetesha disanka. Patudi tumanyisha bantu bakuabu bulelela bua mu Bible, tudi tubamona bapeta disanka dilelela padibu batuadija kumvua tshidi Bible ulongesha ne batuadija kuanyisha Nzambi wetu. Tudi tusanka bikole patudi tubamona bashintulula ngelelu wabu wa meji ne nsombelu wabu. Tudi tujingulula ne: mudimu wa kuyisha lumu luimpe mmudimu wa mushinga mukole. Udi upetesha bantu badi balua balunda ba Nzambi mushindu wa kupeta muoyo wa tshiendelele. (2 Kol. 5:20) Ndisanka kayipu ditudi nadi dia kuenza mudimu muimpe wa kuambuluisha bantu bua kubuela mu njila udi ubapesha muoyo! w16.01 5:6, 7