Ngondo wa 12
Disambombo dia 1/12
Numukandamene, bashindame mu ditabuja, bamanye ne: tshisumbu tshijima tshia bana benu badi pa buloba tshidi tshitantamena makenga a muomumue.—1 Pet. 5:9.
Mupostolo Petelo uvua mufunde mêyi aa bua kukankamija bena Kristo bua kutantamena ntatu ya kudi Satana. Malu adi mafikile “bantu badi batantamene ntatu” adi atulongesha mutudi mua kushala ne lulamatu, atujadikila ne: tudi mua kutshimuna ne atuvuluija ne: netupete difutu bua lulamatu luetu. (Yak. 5:11) Pamuapa udi ne buluishi bukole anyi ukengeshibua kudi baluishi ba ntendelelu mulelela. Udi mua kuikala mukulu mu tshisumbu anyi mutangidi wa tshijengu, udiumvua ne: majitu ebe mmakupite bungi. Tshilejilu tshia Paulo tshidi mua kukuambuluisha. Uvua mutuilangane ne “malu a pambelu” kudi bantu bavua ne tshikisu tshikole, ne uvua misangu yonso usamisha lungenyi bua bena Kristo nende mu tshisumbu. (2 Kol. 11:23-29) Kadi Paulo kavua mutshioke to, tshilejilu tshiende tshivua tshikoleshe bantu bakuabu. (2 Kol. 1:6) Dinanukila diebe didi padi mua kusaka bakuabu bua kunanukilabu. w16.04 2:11, 14
Dia lumingu dia 2/12
Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubalongeshe.—Mat. 28:19, 20.
Yezu wakamba ne: mu matuku a ku nshikidilu, bavua ne bua kuyisha bantu bonso lumu luimpe lua Bukalenge. (Mat. 24:14) Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, mbatumanye pa buloba bujima bua mudimu wetu wa kuyisha. Bamue bantu mbanange mukenji utudi tuyisha, kadi bakuabu mbawukine. Kadi, nansha bamue bantu badi kabayi banange mukenji wetu batu batunemeka bua mudimu wetu. Bitendelelu bia bungi bitu biamba ne: bitu biyisha mukenji wa Yezu. Kadi diyisha diabu ditu dienzekela mu bitanda, ku televizion anyi ku Enternete, peshi batu patupu bambila bantu bakuabu mushindu uvuabu balonge malu a Yezu. Bakuabu badi bamona ne: kuambuluisha bantu badi bakenga anyi kuenza midimu ya kuambuluisha bantu bu mudi wa diondopangana, wa dilama babedi, anyi wa dilongesha ke wabu mushindu wa kuyisha. Kadi midimu eyi ke mudimu wa kuyisha uvua Yezu muambe anyi? w16.05 2:1, 2
Dimue dia 3/12
Ndi ndomba bua bandumbuluishe kudi Kaisa!—Bien. 25:11.
Katshia mu 1914, makalenge a bantu mmatuadije kuluisha Bukalenge bua Nzambi buikala mua kuabutula mu katupa kîpi emu. (Mis. 2:2, 7-9) Nzambi mmulekele mbulamatadi ya bantu bua yikalaku bualu idi mua kupetesha bantu ndambu wa ditalala ne bulongame. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. (Lomo 13:3, 4) Nzambi udi mene utuambila bua kusambila bua bantu badi ne bukokeshi nangananga padi mapangadika abu alenga ntendelelu wetu. (1 Tim. 2:1, 2) Padi bantu batuenzela malu mu mushindu mubi, tudi tulomba mbulamatadi bua atuambuluishe anu bu muvua Paulo muenze. Nansha mudi Bible wamba ne: Satana udi ulombola mbulamatadi ya bantu, kena wamba musangu nansha umue ne: utu ulombola muntu yonso udi ne bukokeshi mu malu a mbulamatadi to. (Luka 4:5, 6) Nunku, katuena mua kuambila muntu musangu nansha umue ne: munene kampanda wa mbulamatadi udi ulombodibua kudi Diabolo to. Kadi Bible udi uleja ne: patudi tuakula bua “mbulamatadi ne bakokeshi” katuena ‘tuakula bibi bua muntu nansha umue.”—Tito 3:1, 2. w16.04 4:5, 6
Dibidi dia 4/12
Tungunukayi ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.—Ef. 5:17.
Udi mua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mutudi mua kumanya tshidi mua kusankisha Yehowa padiku kakuyi mukenji musunguluke mu Bible bua bualu ebu? Mmunyi mutudi mua kujingulula disua dia Nzambi? Tudi ne bua kusambila Nzambi ne kulekela nyuma wende muimpe utulombola. Yezu uvua misangu yonso ujingulula tshivua Yehowa musue bua yeye kuenza. Tshilejilu, misangu ibidi ivua musumba wa bantu ne nzala, Yezu wakasambila ne pashishe kubadisha mu tshishima. (Mat. 14:17-20; 15:34-37) Kadi pakumvuaye nzala mu tshipela ne Diabolo mumuambile bua akudimune mabue alue mampa, wakabenga. (Mat. 4:2-4) Bu muvua Yezu mumanye bimpe mutu Tatuende wela meji, uvua mujingulule ne: kavua ne bua kukudimuna mabue au mampa to. Bulelela, Yezu uvua mumanye ne: Yehowa kavua musue bua yeye kuenza mudimu ne nyuma muimpe bua kudikumbajila majinga ende to. Uvua mujadike ne: Tatuende uvua ne bua kumulombola ne kumupesha biakudia pavuaye nabi dijinga. w16.05 3:7, 8
Disatu dia 5/12
Dîyi dionso didi mu Mifundu minsantu ndifundisha ku nyuma wa Nzambi, ne didi diambuluisha.—2 Tim. 3:16.
Bavua bafunde imue mikanda ya mu Bible bua muntu kampanda anyi bua tshisumbu kampanda tshia bantu. Ke bualu kayi, kumpala kua tuetu kubala Bible, tudi ne bua kulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kuikala ne ntema ne bua atupeshe meji bua kujingulula malongesha adiye musue bua tumanye. (Eze. 7:10; Yak. 1:5) Paudi ubala Bible, imana ne udiela nkonko idi ilonda eyi: ‘Bualu ebu budi bundongesha tshinyi bua Yehowa? Mmunyi mundi mua kubutumikila mu nsombelu wanyi? Mmunyi mundi mua kuambuluisha nabu bantu bakuabu?’ Patudi tuelangana meji pa nkonko eyi, dibala dietu dia Bible nedituambuluishe bikole. Tuangate tshilejilu. Bible udi uleja amue malu malomba bua bakulu bena Kristo. (1 Tim. 3:2-7) Kadi, ba bungi ba kutudi ki mbakulu to, nunku tudi mua kuela meji ne: malu aa kaena mua kutuambuluisha to. Kadi liste wa malu malomba eu udi mua kutuambuluisha tuetu bonso mu mishindu ya bungi. w16.05 5:7, 8
Dinayi dia 6/12
Monayi, bu mudi diima mu bianza bia mufumbi, mbu munudi mu bianza bianyi.—Yel. 18:6.
Pavuabu baye ne bena Yuda mu Babilona, bakabuela mu tshimenga tshivua tshiwule tente ne mpingu ne bantu bavua batendelela nyuma mibi. Nansha nanku, bena Yuda ba lulamatu bu mudi Danyele ne balunda bende basatu bakabenga bua kuidikija bantu ba mu Babilona. (Dan. 1:6, 8, 12; 3:16-18) Danyele ne balunda bende bakitaba bua Yehowa ikale Mufumbi wabu ne bakatungunuka ne kumutendelela anu yeye. Nansha muvua Danyele musombe bidimu bia bungi munkatshi mua bantu babi, muanjelu wa Nzambi wakamba ne: Danyele uvua “muntu munangibue bikole.” (Dan. 10:11, 19) Ku kale, mufumbi uvua wela diima mu tshintu tshia kufumba natshi bua kuenza tshintu kampanda. Lelu, batendeledi balelela mbamanye ne: Yehowa m’Mukokeshi wa diulu ne buloba ne udi ne bukokeshi bua kufumba bantu ne bisamba. (Yel. 18:6) Nzambi udi kabidi ne bukokeshi bua kufumba yonso wa kutudi. Yehowa katu wenzeja muntu bua kushintuluka to. Kadi, mmusue bua tuitabe bua atufumbe. w16.06 2:1, 2
Ditanu dia 7/12
Nsombelu wenu kikadi wa dinanga dia makuta.—Eb. 13:5.
Satana mmusue bua tuitabe ne: tudi mua kupeta nsombelu muimpe anu tuetu ne bintu bia ku mubidi bia bungi. Nunku udi wenza mudimu ne bulongolodi buende ne “majinga a mêsu” bua kutusaka bua kujinga kupeta bintu bia bungi misangu yonso. (1 Yone 2:15-17; Gen. 3:6; Nsu. 27:20) Tutu pa tshibidilu tumona ne tumvua madisuisha adi atusaka bua kusumba bintu bipiabipia bidibu bapatule. Ukadiku musumbe tshintu kampanda anu bualu tshivua tshikusankishe pauvua mutshimone mu magazen anyi bualu uvua mutshimone mu madisuisha anyi? Bikalabi bikadi bikufikile, uvua mua kuikala mulue kumona ne: kuvua natshi dijinga menemene to. Patudi tutungunuka ne kusumba bintu bitudi katuyi nabi dijinga, tudi tukutakaja nsombelu wetu. Bintu abi bidi mua kutubueja mu ditanaji bua kuenzela Yehowa mudimu. Tshilejilu, tudi mua kupangila dîba dikumbane dia kudilongela Bible, kulongolola bisangilu ne kubuelamu ne dia kuyisha pa tshibidilu. Vuluka didimuija dia mupostolo Yone edi: “Buloba budi bupita ne majinga abu kabidi.” w16.07 1:3, 4
Disambombo dia 8/12
Anu bu mudiku “nzambi” ya bungi, buetu tuetu, bushuwa, kudi anu Nzambi umue.—1 Kol. 8:5, 6.
Mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala muvua bena Yuda, bena Greke, bena Lomo ne bantu ba mu matunga makuabu. Bavua ne nsombelu ne bibidilu bishilangane, ne malu avuabu banange avua mashilangane. Ke bualu kayi bivua bikole bua bamue ba kudibu kuitaba mushindu mupiamupia wa kutendelela Nzambi anyi kulekela malu avuabu benza kumpala. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakabavuluija ne: bena Kristo badi ne Nzambi umue Yehowa. Netuambe tshinyi bua tshisumbu tshia bena Kristo lelu? Muprofete Yeshaya wakamba ne: ‘Mu tshikondo tshia ku ndekelu kua matuku,’ bantu ba mu bisamba bionso bavua ne bua kudisangisha pamue bua kutendelela Yehowa. Bavua ne bua kuamba ne: ‘Yeye neatulongeshe njila yende, ne netuendele mu misesu yende.’ (Yesh. 2:2, 3, NWT) Tudi ne disanka patudi tumona mudi mulayi wa buprofete eu wenda ukumbana lelu! Bana betu ba balume ne ba bakaji badi bafumina miaba mishilangane, bakula miakulu mishilangane ne badi ne bibidilu bishilangane. Nansha nanku, tudi tutendelela Yehowa mu buobumue. w16.06 3:15, 16
Dia lumingu dia 9/12
Wakatujula ku lufu pamue, kutusombeshaye pamue mu miaba ya mu diulu mu buobumue ne Kristo Yezu.—Ef. 2:6.
Mbikole bua kuela meji bua bungi bua malu mimpe adi Yehowa mulongoluele bena Kristo bela manyi pakokeshabu ne Kristo mu diulu. (Luka 22:28-30; Filip. 3:20, 21; 1 Yone 3:2) Nebikale “Yelushalema Mupiamupia,” mukaji wa Kristo. (Buak. 3:12; 17:14; 21:2, 9, 10) Nebenze mudimu pamue ne Yezu bua ‘kuondopa bisamba.’ Nebambuluishe bantu bua kubapikula ku bupika bua mpekatu ne lufu ne kubambuluisha bua balue bapuangane. (Buak. 22:1, 2, 17) Umue mushindu munene wikala Yehowa mua kuleja ngasa wende pa buloba, mpikalaye mua kubisha ku lufu bantu badi mu ‘Lukita.’ (Yobo 14:13-15, NWT; Yone 5:28, 29) Nebabishe bantu ba lulamatu balume ne bakaji bavua bafue kumpala kua Kristo kufuaye ne aba badi benza “mikoko mikuabu” badi bafua ne lulamatu kudi Yehowa mu matuku a ku nshikidilu aa bua batungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu.—Yone 10:16. w16.07 4:13-15
Dimue dia 10/12
Nudi nulala ne nuikisha dîba dia nunku!—Mâko 14:41.
‘Kushala batabale’ kakuena anu kumvuija kuikala ne dijinga dikole dia kutungunuka ne kuenza malu makane to. Matuku makese kumpala kua Yezu kufua, wakambila bayidi bende ne: bavua ne bua kutungunuka ne kusambila bua kulomba Yehowa diambuluisha. (Luka 21:36) Bua tuetu kushala batabale mu tshikondo etshi tshia ku nshikidilu, tudi ne bua kusambila Yehowa misangu yonso. (1 Pet. 4:7) Yezu wakamba ne: nshikidilu nealue “pa dîba dinudi kanuyi nuelela meji to.” (Mat. 24:44) Nunku tudi ne bua kuikala badilongolole misangu yonso. Etshi ki ntshikondo tshia kubungila mu nyuma, kukeba bua kuikala ne nsombelu udi bulongolodi bua Satana buamba ne: ke udi upetesha muntu disanka. Kadi ku diambuluisha dia Bible, Yehowa ne Yezu mbatuambile mutudi mua kushala batabale. Nunku tuteyayi ntema ku milayi ya mu Bible ne mudiyi yenda yikumbana. Tutungunukayi ne kusemena pabuipi ne Yehowa ne kuteka Bukalenge buende pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Dîba adi, netuikale badilongolole padi nshikidilu ulua. (Buak. 22:20) Muoyo wetu mmusuikakajilaku! w16.07 2:15-17
Dibidi dia 11/12
Nutungunuke ne kulejangana lutulu, nufuilangana luse ne muoyo mujima.—Kolos. 3:13.
Malanda a bena dibaka adi mua kuikala makole bikala mulume ne mukaji ‘batungunuka ne kulejangana lutulu, bafuilangana luse ne muoyo mujima.’ Bu mudi mulume ne mukaji bapange bupuangane, nebikale ne bua kuenza bilema. Padi malu a nunku enzeka, badi mua kulongela ku bilema biabu, kulonga mua kufuilangana luse ne kuleja dinanga didi dimanyine pa mêyi manene a mu Bible. Dinanga edi didi “tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.” (Kolos. 3:14) Bena dibaka badi mua kulejangana dinanga edi pa ‘kuikala ne lutulu ne bulenga’ ne pa kubenga ‘kubalulula malu mabi’ adibu benzelangana. (1 Kol. 13:4, 5) Padiku matandu, bena dibaka badi ne bua kuajikija ne lukasa luonso kumpala kua dituku adi kujika. (Ef. 4:26, 27) Bidi bilomba kuikala ne budipuekeshi ne dikima bua kuamba ne: “Mfuilaku luse bua mundi mukufiikishe munda,” kadi kuenza nunku kudi kuambuluisha bua kujikija bilumbu ne kukolesha malanda a bena dibaka. w16.08 2:6
Disatu dia 12/12
Ndi nnuleja diyisha dimpe.—Nsu. 4:2.
Yezu wakenza mudimu mukole bua kuyisha bantu bua Bukalenge. Wakapitshisha kabidi dîba dia bungi bua kulongesha bayidi bende. Wakabaleja mua kulongesha ne mua kutabalela bantu ba Nzambi. Bayidi bende bakamanya mua kuikala bu balami ba mikoko badi batabalela mikoko yabu. (Mat. 10:5-7) Filipo uvua uyisha bikole, kadi uvua kabidi ulongesha bana bende ba bakaji bua kuenzabu mudimu wa muomumue. (Bien. 21:8, 9) Lelu tudi petu ne bua kulongesha bakuabu. Bua tshinyi? Mu bisumbu bia pa buloba bujima, mudi bantu bapiabapia ba bungi badi kabayi banji kutambula. Bantu aba badi dijinga ne kubalongesha. Tudi ne bua kubambuluisha bua bajingulule bua tshinyi bidi ne mushinga bua bobu kudibadila Bible ne kumulonga. Tudi kabidi ne bua kubalongesha bua kuyisha ne kulongesha bantu lumu luimpe. Bana betu ba balume badi batambule matuku adi panshi aa badi dijinga ne kubalongesha bua kuluabu basadidi ba mudimu ne bakulu. Bena mu tshisumbu bonso badi mua kudienzeja bua kuambuluisha bapiabapia. w16.08 4:1, 2
Dinayi dia 13/12
Nukoleshe bianza bidi bitekete, ne nukankamike binu bidi bitenkakana.—Yesh. 35:3.
Patudi tuenza mudimu pamue ne bana betu ba balume ne ba bakaji, tudi tukolesha buobumue buetu. Bidi kabidi bituambuluisha bua kudia nabu bulunda bua kashidi ne kukolesha dishindika dietu dia kupeta masanka ku diambuluisha dia Bukalenge bua Nzambi mu katupa kîpi emu. Patudi tukolesha bianza bia bakuabu, tudi tubambuluisha bua kutantamenabu nsombelu mikole ne kuikala ne ditekemena dimpe bua matuku atshilualua. (Yesh. 35:4) Bualu bukuabu, patudi tuambuluisha bakuabu, bidi bituambuluisha bua kushala bashindame mu nyuma ne kumvua bulelela bua malu adi Nzambi mutulamine matuku atshilualua. Eyowa, bidi bikolesha bianza bietu petu. Patudi tuela meji bua muvua Yehowa muambuluishe batendeledi bende ba lulamatu ne mubakube ku kale, ditabuja dietu ne dieyemena dietu kudiye bidi bikola. Nunku, paudi ne ntatu ne tunyinganyinga, “bianza biebe kabiteketshi” to. (Sef. 3:16) Kadi lomba Yehowa diambuluisha mu disambila, ulekele tshianza tshiende tshikole tshikukoleshe ne tshikulombole ku masanka a Bukalenge bua Nzambi.—Mis. 73:23, 24. w16.09 1:16-18
Ditanu dia 14/12
Malu onso ne midimu yonso bidi ne tshikondo tshiabi.—Muam. 3:17.
Padi batendeledi ba Nzambi basungula bilamba bia kuvuala, batu batabalela mêyi adi kuulu aa. Mivu, bikondo, nsombelu wetu ne tshitudi tusua kuenza bidi mua kuikala ne buenzeji pa mvuadilu wetu. Kadi, mêyi manene a Yehowa kaatu ashintuluka to. (Mal. 3:6) Padiku luya, bitu bitukolela bua kutabalela bua mvuadilu wetu ikale wa kanemu ne wa nkatshinkatshi. Bana betu ba balume ne ba bakaji batu banyisha patutu tuvuala bilamba bidi kabiyi bikuata pambidi anyi bipite bunene bileja mubidi. (Yobo 31:1) Kabidi, patudi tuya ku tshisabu anyi ku dijiba dia mâyi a kuowela, bilamba bietu bia kuowela nabi bidi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi. (Nsu. 11:2, 20) Nansha mudi ba bungi mu bulongolodi ebu bavuala bilamba bia kuowela nabi bidi bishiya mubidi patoke, tudi ne bua kuenza bua bilamba bitudi tusungula bitumbishe Yehowa, Nzambi wetu wa tshijila. w16.09 3:11, 12
Disambombo dia 15/12
Nudi nuamba ne: Meme ndi nnganyi?—Mat. 16:15.
Yezu uvua misangu yonso webeja bayidi bende tshivuabu bitabuja. Udi mua kuidikija tshilejilu tshiende. Paudi uyukila ne bana bebe anyi wenza nabu bualu kampanda, bebeja tshidibu bela meji ne balekela bakuambile mudibu badiumvua menemene. Bana bebe bobu kabayi bitabuja diakamue bualu kampanda budi Bible ulongesha, kufiiki munda anyi kukebi bua kudibingisha to. Belesha meji ne lutulu. Mbimpe bua bana bebe bakuele nkonko bualu bidi bileja ne: mbasue kumvua malu kampanda bimpe. Nansha pavua Yezu ne bidimu 12, uvua wela nkonko ivua yelesha meji. (Luka 2:46) Keba bua kumanya bana bebe bimpe, kumanya lungenyi luabu, mudibu badiumvua ne malu adi abatatshisha. Kuedi meji ne: badi ne ditabuja kudi Yehowa anu bualu badi bayisha ne babuela mu bisangilu to. Enza muebe muonso bua kumanya bikalaku bualu kampanda budi buenza bua bibakolele bua kutungunuka ne kuikala ne ditabuja kudi Yehowa. Yukila ne bana bebe dituku dionso malu a Yehowa panudi nuenza mudimu pamue. Sambila bua bana bebe paudi nabu ne paudi pa nkayebe. w16.09 5:3-5
Dia lumingu dia 16/12
Badi bamanye ne: mbapele mu malu a mu nyuma mba diakalenga.—Mat. 5:3.
Lelu, Bantemu ba Yehowa ba bungi badi badienzeja bikole bua kukumbaja mulayi wa buprofete wa kuyisha mu “ditunga dionso, tshisamba tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.” (Buak. 14:6) Udiku umue wa ku bantu badi balonga muakulu mukuabu anyi? Bamue badi benza mudimu bu bamisionere anyi bayisha muaba udiku dijinga dikole dia bamanyishi. Bakuabu mbatuadije kubuela bisangilu mu tshisumbu tshia muakulu muenyi mu ditunga diabu. Batendeledi ba Nzambi bonso badi ne bua kuditatshisha kumpala bua malanda abu ne Nzambi ne bena mu dîku diabu. Nansha nanku, imue misangu tudi mua kuikala ne bia bungi bia kuenza, bitupangisha bua kupeta dîba dia kudilongela Bible bimpe. Kadi bana betu badi benzela Nzambi mudimu mu ditunga dikuabu badi ne ntatu mikuabu. Bana betu badi bambuluisha mu tshisumbu tshia muakulu muenyi badi ne bua kulonga muakulu muenyi eu ne kabidi kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela malu male a Nzambi.—1 Kol. 2:10. w16.10 2:1-3
Dimue dia 17/12
Muntu yonso udi wambula muele, neafue ku muele.—Mat. 26:52.
Lelu, bana betu ba balume ne ba bakaji ba bungi badi benzela Yehowa mudimu ne disanka nansha mudibu babakengesha ne tshikisu tshikole. Ba bungi ba kudibu badi mu buloko mu Érythrée, mu Singapour ne mu Corée du Sud bualu mbatumikile mêyi a Yezu ne babenge bua ‘kuambula muele.’ Batendeledi ba Yehowa ba bungi kabatu banji kubuela mu buloko anyi kukengeshibua ne tshikisu to. Badi pabu ne abu malu adi ateka ditabuja diabu mu diteta. Ba bungi badi bakenga bua bupele, bipupu anyi mvita. Bakuabu mbalonde tshilejilu tshia Abalahama, Izaka, Yakoba ne Mose, balekele lumu anyi bubanji bua kudifila bua kuenzela Nzambi mudimu. Badi baluangana bikole bua kabakuluki mu diteta dia didikebela anu masanka abu to. Ntshinyi tshidi tshiambuluishe bana betu aba bua kuikalabu ne disanka padibu benzela Yehowa mudimu? Ndinanga diabu kudiye ne ditabuja dikole didibu nadi mu milayi yende. Mbamanye ne: neapeshe batendeledi bende ba lulamatu muoyo wa tshiendelele bu difutu mu bulongolodi bupiabupia bua buakane muikala kamuyi kansungansunga.—Mis. 37:5, 7, 9, 29. w16.10 3:15, 16
Dibidi dia 18/12
Yehowa udi pabuipi ne bantu badi ne mitshima itamba kunyingalala, udi usungila badi ne mitshima ya majiya.—Mis. 34:18.
Pavua muprofete Yelemiya ne buôwa ne mutekete mu mikolo, Yehowa wakalaya bua kumuambuluisha. (Yel. 1:6-10) Elabi meji dikankamija divua muprofete Danyele ukavua mukulaje mupete pavua Yehowa mutume muanjelu bua kumukolesha. Muanjelu au wakabikila Danyele ne: “muntu munangibue bikole.” (Dan. 10:8, 11, 18, 19) Udiku mua kukankamija bena Kristo nebe mushindu wa muomumue, kukankamija ne bampanda-njila ne bana betu bakulakaje badi kabayi mua kuenza bia bungi bu kumpala anyi? Nansha muvua Yehowa ne Yezu benze bidimu bia bungi pamue, Yehowa uvua mumanye ne: uvua anu ne bua kukankamija Muanende pavuaye pa buloba. Bulelela, Yezu wakumvua misangu ibidi Tatuende wakula kumbukila mu diulu wamba ne: “Eu udi Muananyi munanga undi muanyishe.” (Mat. 3:17; 17:5 ) Kakuyi mpata, Yezu uvua mukoleshibue pakumvuaye Tatuende wamba ne: uvua mumunange ne umuanyisha. Pashishe, butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, uvua ne kanyinganyinga kakole. Yehowa wakamutumina muanjelu bua amukankamija ne amukoleshe.—Luka 22:43. w16.11 1:7, 8
Disatu dia 19/12
Kukuatshi tshiji mu mutshima webe lukasa.—Muam. 7:9.
Kabitu bipepele misangu yonso bua kukanda mutudi tudiumvua. Tudi mua kudiumvua bibi anyi kumvua tshiji padi muntu kampanda utuamba dîyi dibi anyi utuenzela malu mu mushindu mubi bua bibidilu bietu, dikoba dietu anyi tshimuenekelu tshietu. Muanetu wa balume anyi wa bakaji yeye mutuambe dîyi dibi anyi mutuenzele malu mu mushindu mubi, bidi mua kututonda bikole. Mu Bible, Yehowa udi utulongesha bua kukanda tshiji tshietu. Ela meji bungi bua bilumbu bitudi tuepuka patudi tutumikila mubelu wa kubenga kukuata tshiji lukasa! (Nsu. 16:32) Bible udi kabidi utuambila bua kufuila bakuabu luse. Yezu wakamba ne: tuetu katuyi tufuila bakuabu luse, Yehowa kakutufuila luse to. (Mat. 6:14, 15) Bidiku bikulomba bua kuikala ne lutulu lua bungi ne kuitaba bua kufuila bakuabu luse anyi? Tuetu katuyi tukanda mutudi tudiumvua, tudi mua kutungunuka ne kuikala ne tshiji ne tudi mene mua kutuadija kukina muntu. Anyi tudi mua kufikisha bamue mu tshisumbu ku dikina pabu muntu au.—Lew. 19:17, 18. w16.11 3:4-6
Dinayi dia 20/12
Mmalanda kayi adi pankatshi pa buakane ne dishipa dia mikenji? Anyi ndipetangana kayi didi pankatshi pa butoke ne mîdima?—2 Kol. 6:14.
Bu muvua Charles Taze Russell ne bantu bakuabu bavuaye nabu bikale ne nyota ya bulelela bua mu Bible, bakatuadija kulonga Bible bikole mu 1870. Ku ntuadijilu, muanetu Russell uvua musue kumanya tshitendelelu tshivua tshilongesha bulelela. Uvua ufuanyikija bimpe bimpe malongesha a mu Bible ne a bitendelelu bia bungi bivua bidiamba mudibi bia bena Kristo ne ebi bivua kabiyi bia bena Kristo. Pashishe wakalua kumona ne: kakuvua tshitendelelu nansha tshimue tshivua tshilonda Dîyi dia Nzambi bimpe to. Tshikondo kampanda, wakayukila ne bamfumu ba bitendelelu ndambu bia muaba uvuaye. Muanetu Russell uvua mutekemene ne: bamfumu abu bavua mua kuitaba bulelela buvuaye yeye ne bena diende bapete mu Bible ne bavua mua kubulongesha mu bitendelelu biabu. Kadi bamfumu ba bitendelelu kabakanyisha to. Balongi ba Bible bakalonga pashishe ne: kabavua mua kutendelela Nzambi pamue ne bantu bavua mu tshitendelelu tshia dishima to. w16.11 4:14
Ditanu dia 21/12
Filayi bitupa bia mibidi yenu bu bapika ba buakane budi bufikisha ku bunsantu.—Lomo 6:19.
Dianyisha dietu bua ngasa wa Nzambi didi dikonga malu a bungi kupita kuepuka dienda dia masandi, dikuatshika dia maluvu ne mpekatu mikuabu ivua bamue bena mu Kolinto benza. (1 Kol. 6:9-11) Kadi pa kumbusha malu aa, tudi ne bua kuepuka bualu buonso budi kabuyi busankisha Yehowa. Tshilejilu, katuena anu ne bua kuepuka malu a masandi, kadi tudi kabidi ne bua kuepuka dijikija lutetuku didi ne malu a bukoya. Katuena anu ne bua kuepuka dikuatshika dia maluvu, kadi tudi kabidi ne bua kuepuka bua kunua maluvu kupitshisha. Tudi mua kuikala tudienzeja bikole bua kukandamena mateta a nunku, kadi kudi mushindu wa kuakandamena. Tudifundilayi tshipatshila tshia kubenga kuenza mpekatu minene ne mikese too ne malu mabi adi kaayi manene. Bulelela budi ne: katuena mua kuepuka mpekatu yonso to. Kadi anu bu muvua Paulo muenze tudi ne bua kudienzeja petu bikole menemene. Wakambila bena Kristo nende ne: “Kanulekedi bubi butungunuka ne kukokesha bu mukalenge mu mibidi yenu idi ifua bua nuenu kutumikila majinga ayi nansha.”—Lomo 6:12; 7:18-20. w16.12 1:16, 19-21
Disambombo dia 22/12
Dimuma dia nyuma didi: dinanga, disanka, ditalala, muoyo mule, bulenga, buimpe, ditabuja, bupole, didikanda.—Gal. 5:22, 23.
Yezu uvua mulaye ne: Tatu wetu wa mu diulu neatupeshe nyuma muimpe tuetu bamulombe. (Luka 11:10-13) Nyuma muimpe wa Nzambi anyi bukole buende buenzeji budi butuambuluisha bua kupeta dimuma dia nyuma, mmumue ne: ngikadilu mimpe idi nayi Nzambi wetu wa bukole buonso. (Kolos. 3:10) Patudi tupeta ngikadilu mimpe eyi, malanda etu ne bakuabu adi alengela, ne netuepuke nsombelu idi mua kutukebela tunyinganyinga. Ikala ne budipuekeshi bua kueyemena “tshianza tshia bukole tshia Nzambi” ne ‘kumupuila ntatu yebe yonso.’ (1 Pet. 5:6, 7) Wewe ne budipuekeshi, Yehowa neakuambuluishe ne neakutabalele. (Mika 6:8) Wewe mumanye tshiudi mua kuenza ne tshiudi kuyi mua kuenza, kuakudieyemena to. Kuakutamba kupeta tunyinganyinga to, bualu udi mueyemene Nzambi. w16.12 3:7, 12
Dia lumingu dia 23/12
Noa [uvua] muyishi wa buakane.—2 Pet. 2:5.
Bu muvua Noa “muyishi wa buakane,” wakayisha mukenji wa Yehowa wa didimuija ne lulamatu luonso. Mudimu eu uvua ne bua kuikala mumuambuluishe bua kulama ditabuja diende dikole. Pa kumbusha mudimu wa kuyisha, wakatumikila malu avua Yehowa mumuambile bua kuenza buatu. (Eb. 11:7) Anu bu Noa, tudi ne bia bungi bia kuenza “mu mudimu wa Mukalenge.” (1 Kol. 15:58) Tshilejilu, tudi mua kuambuluisha mu mudimu wa luibaku ne wa dilama Nzubu yetu ya Bukalenge ne ya mpuilu, kuikala bena budisuile mu mpuilu ne mu mpungilu, anyi kuenza mudimu ku Betele peshi ku biro bia dikudimuna. Bualu bua mushinga budi ne: tudi ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa kuyisha udi ukolesha ditekemena dietu bua matuku atshilualua. Bushuwa, kuyisha kudi kukolesha dipangadika dietu dia kushala mu lubilu bua kupeta muoyo.—1 Kol. 9:24. w17.01 1:8, 9
Dimue dia 24/12
Muntu yonso neadiambuile buende bujitu.—Gal. 6:5.
Bumue bua ku malu adi budikadidi buetu ne mikalu budi ne: tudi ne bua kunemeka bukenji bua bakuabu bua kudiangatshila mapangadika. Bua tshinyi? Bu mutudi bonso ne budikadidi bua kudisunguila malu, bena Kristo babidi kabakuangata misangu yonso mapangadika a muomumue to. Ebi bidi bikonga mapangadika adi atangila bikadilu bietu ne ntendelelu wetu. Patudi tujingulula ne: muena Kristo yonso udi ne bua ‘kudiambuila buende bujitu,’ netunemeke budikadidi budi nabu bakuabu bua kuenza mudimu ne tshipedi tshiabu tshia kudisunguila malu nansha padibu ne bua kudiangatshila mapangadika mu tumalu tukese. (1 Kol. 10:32, 33) Yehowa mmutupeshe dipa dia budikadidi bua kudisunguila malu, didi ditupetesha budikadidi bulelela. (2 Kol. 3:17) Tudi tuangata dipa edi ne mushinga wa bungi bualu didi dituambuluisha bua kuangata mapangadika adi aleja mutudi banange Yehowa bikole. Nunku, tutungunukayi ne kuangata mapangadika adi amutumbisha ne tunemekayi bukenji budi nabu bakuabu bua kuenza mudimu ne dipa dia mushinga mukole edi. w17.01 2:15, 17, 18
Dibidi dia 25/12
Tshitu ndienzela bualu, kadi ndi ngakula malu aa anu muvua Tatu muandongeshe.—Yone 8:28.
Pamutu pa kudiuwuja anyi kuenza malu bua batumone, mbimpe tuikale ne “meji mapole ne a ditalala” bua tupete mioyo ya bantu. (1 Pet. 3:3, 4; Yel. 9:23, 24) Mushindu utudi tudiangata neumuenekele mu mêyi ne mu bienzedi bietu. Tshilejilu, tudi mua kuenza bua bakuabu bamone ne: tudi bantu ba pa buabu bua bitudi tuenza, bua bitudi bamanye anyi bua muntu kampanda utudi bamanyangane nende. Bantu bakuabu bobu batuambuluishe bua kuenza bualu kampanda bua mushinga, tuetu tudi mua kuenza bua bimueneke bu ne: tudi badienzelabu ku bukole buetu nkayetu. Tuakule bua Yezu. Si uvua mua kuikala muenze malu bua kuleja bantu muvuaye ne meji. Kadi pa tshibidilu uvua utela mêyi a mu Dîyi dia Nzambi. Kavua musue bua bantu bamutumbishe to. Uvua misangu yonso musue bua batumbishe Yehowa. w17.01 4:12
Disatu dia 26/12
Kadi bua mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kuena ne bua kuwudia to.—Gen. 2:17.
Mukenji eu kawuvua mukole bua Adama ne Eva kuwumvua to. Kabivua bikole bua kuwutumikilabu to, bualu kuvua biakudia bimpe bitule bipuwe. Satana Diabolo wakenza mudimu ne nyoka bua kushima Eva bua katumikidi Tatu wende Yehowa to. (Gen. 3:1-5; Buak. 12:9) Satana wakajula tshilumbu tshia ne: kabavua banyishile bana ba Nzambi, Adama ne Eva bua kudia “mamuma a mitshi yonso idi mu budimi” to. Bivua bienze anu bu uvua ubambila ne: ‘Nudi nusua kuamba ne: kanuena mua kuenza tshinudi basue anyi?’ Kushimaye Eva dishima dibi ditambe ne: “Kanuena nufua bulelela.” Pashishe kukebaye bua kuitabijija Eva ne: kavua dijinga ne kuteleja Nzambi to. Satana wakamba ne: ‘Nzambi udi mumanye ne: panuadia mamuma au, mêsu enu neabululuke.’ Satana uvua usua kuamba ne: Yehowa kavua musue bua Adama ne Eva badie bimuma to, bualu kubidia kuvua mua kubapesha dimanya dia pa buadi. Ndekelu wa bionso, wakabalaya bualu bua dishima ebu: “Nenuikale bu Nzambi, nenumanye malu mimpe ne malu mabi.” w17.02 1:8, 9
Dinayi dia 27/12
Yehowa, Nzambi wenu, neanubishile muprofete munkatshi mua bana benu bu meme, nenumvue dîyi diende.—Dut. 18:15.
Yeshaya wakamanyisha ne: muntu eu uvua ne bua kulua ‘mukokeshi wabu ne kapitene.’ (Yesh. 55:4) Danyele pende wakafunda bua dilua dia Masiya “mukokeshi” anyi mulombodi. (Dan. 9:25) Ndekelu wa bionso, Yezu Kristo wakadimanyisha bu “Mulombodi” wa bantu ba Nzambi. (Mat. 23:10) Bayidi ba Yezu bakamulonda ku budisuile, ne bavua bitaba ne: uvua muntu uvua Yehowa musungule. (Yone 6:68, 69) Ntshinyi tshiakabajadikila bualu ebu? Pakatambula Yezu, Yone wakamona “diulu dibululuka, nyuma muimpe upueka kudiye bu nyunyi wa nkutshi.” (Mâko 1:10-12) Pavua Yezu uyisha, nyuma muimpe wa Nzambi wakamupesha bukole bua kulongesha ne kuenza bishima. (Bien. 10:38) Bualu bukuabu, nyuma muimpe wakamuambuluisha bua kuleja ngikadilu bu mudi dinanga, disanka ne ditabuja dikole. (Yone 15:9; Eb. 12:2) Kakuvua mulombodi mukuabu uvua ne tshijadiki tshia nunku tshia kuikala ne nyuma muimpe wa Nzambi to. Bulelela, Yehowa uvua musungule Yezu bu mulombodi. w17.02 3:15, 16
Ditanu dia 28/12
Nuvuluke bantu badi balombola munkatshi muenu.—Eb. 13:7.
Bapostolo bakatuadija kulombola malu mu tshisumbu tshia bena Kristo mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33. Musangu au “Petelo wakimana ne bapostolo dikumi ne umue,” ne wakalongesha tshisumbu tshinene tshia bena Yuda ne bantu bavua bitabuje buena Yuda malu malelela adi asungila bantu. (Bien. 2:14, 15) Bantu ba bungi ba kudibu bakalua bena Kristo. Pashishe, bena Kristo bapiabapia aba “bakatungunuka ne kudifila mu malongesha a bapostolo.” (Bien. 2:42) Bapostolo bavua ne bujitu bua kulama ne kutula makuta a tshisumbu. (Bien. 4:34, 35) Bavua baditatshisha bikole bua majinga a mu nyuma a bantu ba Nzambi, bamba ne: “Tuetu netudifile mu disambila ne mu mudimu wa dilongesha dîyi dia Nzambi.” (Bien. 6:4) Bakatuma bena Kristo bapiluke bua kuyisha mu teritware mipiamipia. (Bien. 8:14, 15) Mu kupita kua matuku, bakulu bakuabu bela manyi bakadisangisha ne bapostolo bua kulombola malu mu tshisumbu. Bu muvuabu benza kasumbu kaludiki, bakapesha bisumbu bionso buludiki.—Bien. 15:2. w17.02 4:4
Disambombo dia 29/12
Nupeshe bantu bonso bintu biabu, udi ukengela kupesha bunême, bunême.—Lomo 13:7.
Bantu bapange bupuangane ba bungi batu batamba kulonda lungenyi lua mu bulongolodi bua Satana ebu. Ke bualu kayi bantu ba bungi batu bavuija balume ne bakaji bintu bia kutendelela. Pamutu pa kubapeshabu bunême ne kubanemeka mudi Yehowa musue, badi babapesha bunême mu mushindu mupitshidile, babangata bu banzambi. Badi mua kuidikija mvuadilu, bikadilu ne ngenzelu wa malu wa bamfumu ba tshididi ne ba bitendelelu, wa bena manaya a mbilu, banayi ba filme ne wa bantu bakuabu bende lumu. Bena Kristo balelela mbamanye ne: kupesha bantu bunême mu mushindu eu nkubi. Ku bantu bonso bavua ne muoyo pa buloba apa, anu Yezu ke uvua mushiye tshilejilu tshimpe tshia tuetu kuidikija. (1 Pet. 2:21) Patudi tupesha bantu bunême tuela ne kalele, Yehowa kena usanka to. Tudi ne bua kuvuluka ne: “bantu bonso bakenza bubi ne kabena bafika ku butumbi bua Nzambi to.” (Lomo 3:23) Kakuena muntu nansha umue udi mukumbane bua tuetu kumupesha bunême budi mua kutufikisha ku dimutendelela to. w17.03 1:6-8
Dia lumingu dia 30/12
Mutshima wa Asa wakadi muakane kudi Yehowa matuku ende onso.—1 Bak. 15:14.
Yonso wa kutudi udi ne bua kukonkonona muoyo wende bua kumona bikalaye mudifile kudi Yehowa ne muoyo mujima. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Nentumikilaku Yehowa nansha biobi bikole anyi? Ndiku mudisuike ne muoyo mujima bua kulama tshisumbu tshiende tshikezuke anyi?’ Tshilejilu, newenze tshinyi bobu bipate muena mu dîku dienu mu tshisumbu anyi mulunda webe wa pa muoyo udi muenze mpekatu kayi munyingalale? Neudisuike bua kubenga kulamakanangana nende anyi? Muoyo webe neukusake bua kuenza tshinyi? Anu bu Asa, kudi misangu itudi mua kumona bu ne: bantu bonso mbatubenge. Pamuapa balongi benu anyi balongeshi benu badi bakuseka bualu udi Ntemu wa Yehowa. Anyi pamuapa bantu banudi nuenza nabu mudimu badi mua kukumona bu mutatakane bualu udi wangata dikisha bua kuya mu mpuilu, anyi bualu misangu ya bungi kutu wenza mudimu upitshisha pa mêba adibu bakulomba to. Mu nsombelu ya nunku, eyemena Nzambi anu bu Asa. (2 Kul. 14:11) Sambila Yehowa, ikala ne dikima, utungunuke ne kuenza malu adi mimpe. Vuluka ne: Yehowa wakakolesha Asa, ne neakukoleshe pebe. w17.03 3:6-8
Dimue dia 31/12
Muntu yonso udi ne lukuluku neapete anu bupele.—Nsu. 21:5.
Bible udi wamba ne: katuena ne bua kuangata mapangadika manene ne lukasa to. Tudi ne bua kuangata dîba dia bungi bua kuela meji bimpe menemene bua malu onso adi akengedibua bua kushisha kuangata dipangadika dia meji. (1 Tes. 5:21) Kumpala kua kupangadija tshia kuenza, mfumu wa dîku udi ne bua kuangata dîba dia kuenza makebulula mu Bible ne mu mikanda yetu. Mbimpe ateleje kabidi ngenyi ne mmuenenu ya bena mu dîku bakuabu. Vuluka ne: Nzambi wakambila Abalahama bua kuteleja mukajende. (Gen. 21:9-12) Bakulu badi pabu ne bua kuangata dîba dia kuenza makebulula. Padi malu mapiamapia aleja ne: bidi bikengela kushintulula dimue dia ku mapangadika mangata, kabena ne buôwa bua ne: bantu bakuabu nebapange kubanemeka to. Bakulu badi ne bupuekele ne kabayi bena malu makole, badi ne bua kuikala pabuipi bua kushintulula ngelelu wabu wa meji ne mapangadika abu padibi bikengela. Mbimpe tuetu bonso tulonde tshilejilu tshiabu. Kuenza nunku kudi mua kuambuluisha bena mu tshisumbu bua kuikala mu ditalala ne mu buobumue.—Bien. 6:1-4. w17.03 2:16