Ngondo wa 1
Dibidi dia 1/1
Bantu babi kabena bajingulula kulumbuluisha kuakane to.—Nsu. 28:5.
Bu mudi matuku a ku nshikidilu masemene ku ndekelu kuawu, bantu babi badi batungunuka ne ‘kutumpuka bu bisonsa.’ (Mis. 92:7) Ke bualu kayi kabiena bitukemesha padi bantu benda balekela malu a bikadilu bilenga to. Mutudi munkatshi mua bantu aba, mmunyi mutudi mua kuikala “bana batekete pa bidi bitangila malu mabi,” kadi bikale “bantu bakole mu ngumvuilu [wetu] wa malu”? (1 Kol. 14:20) Diandamuna didi mu mvese wa lelu mu tshitupa tshiende tshia ne: “Bantu badi bakeba Yehowa badi bajingulula malu onso,” mmumue ne: malu onso adi akengedibua bua kumusankisha. Lungenyi lua muomumue elu ludi mu Nsumuinu 2:7, 9 udi wamba mudi Yehowa “ulamina bena bululame meji adi ambuluisha.” Ke bua tshinyi mbakumbane bua ‘kujingulula tshidi tshiakane, tshimpe, ne tshikumbane, njila mujima wa tshidi tshimpe.’ Noa, Danyele, ne Yobo bavua bapete meji au. (Yeh. 14:14) Bantu ba Nzambi lelu badi pabu nawu. Netuambe tshinyi buebe wewe? Udiku ‘ujingulula malu onso’ adi akengedibua bua kusankisha Yehowa anyi? Bua kuenza nanku, tudi ne bua kuikala ne dimanya dijalame dia Nzambi. w18.02 8 §1-3
Disatu dia 2/1
Bakabatijibua mu dîna dia Mukalenge Yezu.—Bien. 19:5.
Muledi, mulongeshi wa Bible, anyi muanetu mukuabu wa mu tshisumbu kena ne bua kuenzeja muntu bua kubatijibua to. Yehowa katu wenza malu nanku to. (1 Yone 4:8) Kadi patudi tulongesha muntu, tudi ne bua kuela kashonyi pa mushinga wa yeye kudia malanda a nsungansunga ne Nzambi. Dianyisha didi mulongi nadi bua bulelela ne dijinga diende dia kuambula mutshi wa tshikokedi bua kulonda Kristo ke biamusaka bua kubatijibua. (2 Kol. 5:14, 15) Kakuena bidimu bikosa bidi muntu ne bua kubatijibua to. Balongi mbashilangane, bamue batu bakola mu nyuma ne lukasa kupita bakuabu. Dituku ditu muntu ubatijibua ditu dituku dia disanka dia dikema. Ditu kabidi dituku dia kuelangana meji bikole. Bua muntu kuenza malu adi apetangana ne didilambula diende udi ne bua kudienzeja bikole. Ke bua tshinyi Yezu wakafuanyikija dilua muyidi wende ne diambula mutshi wa tshikokedi. Bayidi ba Kristo kabena ne bua ‘kuikala ne muoyo buabu nkayabu to, kadi bikale nawu bua yeye uvua mubafuile ne bamujule ku lufu.’—2 Kol. 5:15; Mat. 16:24. w18.03 6-7 §14-17
Dinayi dia 3/1
Kanupu diakidila dia benyi muoyo, bualu ku diambuluisha diadi, bantu bakuabu bakakidila banjelu kabayi bamanye.—Eb. 13:2.
Ukadiku mudikande bua kuakidila benyi anyi? Biobi nanku, udi mua kuikala mudipangishe mpunga mimpe ya kusanka ne bantu ne kudia nabu bulunda budi mua kunenga. Diakidilangana mbuanga budi buondopa bunkaya. Kadi udi mua kudiebeja ne: ‘Tshitu tshienza bua muntu adikande bua kuakidilangana ntshinyi?’ Kudi mua kuikala malu a bungi. Tshilejilu, batendeledi ba Yehowa badi ne bia bungi bia kuenza, ne misangu ya bungi batu ne malu a bungi a kukumbaja. Bamue badi badiumvua ne: kabena nangananga ne dîba anyi makanda a kuakidilangana to. Biwikala udiumvua nanku, pamuapa mbimpe wewe kutangilula programe wa midimu yebe. Kudiku malu a kuakaja bua wewe kupeta dîba ne makanda a kuitaba dibikila dia muntu anyi kuakidila benyi anyi? Bible udi ulomba bena Kristo bua bikale bakidila benyi. Kukeba dîba dia kuakidila benyi ki nkubi to; mu bulelela, mbualu buimpe bua kuenza. Bua nanku, udi mua kukepeshaku amue malu adi kaayi ne mushinga wa bungi. w18.03 16 §13, 14
Ditanu dia 4/1
Ndi kabidi ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi kudi bimenga bikuabu, bualu mvua mutumibue bua bualu ebu. —Luka 4:43.
Ku bantu bonso bavua pa buloba apa, nnganyi udi tshilejilu tshitambe bunene tshia muntu wa mu nyuma? Kakuyi mpata, n’Yezu. Wakaleja muvuaye musue kuidikija Tatu wende Yehowa mu nsombelu wende ne mu mudimu wende. Uvua wela meji, udiumvua, ne wenza malu anu bu Yehowa, ne uvua kabidi ne nsombelu uvua mu diumvuangana ne disua dia Nzambi ne mikenji yende. (Yone 8:29; 14:9; 15:10) Tshilejilu, fuanyikija mudi muprofete Yeshaya umvuija luse lua Yehowa ne mudi Mâko mufundi wa Evanjeliyo umvuija muvua Yezu udiumvua. (Yesh. 63:9; Mâko 6:34) Tudiku petu bu Yezu, badiakaje bua kuleja bantu badi dijinga ne diambuluisha luse patudi tutuilangana nabu anyi? Kabidi, Yezu wakadifila bikole mu mudimu wa kuyisha lumu luimpe ne kululongeshangana. Muntu wa mu nyuma udi ne ngikadilu ne bienzedi bia nunku. w18.02 21 §12
Disambombo dia 5/1
Koleshayi [bana benu] ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.—Ef. 6:4.
Kukolesha bana mbujitu bunene nangananga matuku etu aa. (2 Tim. 3:1-5) Bushuwa, bana kabatu baledibua bamanye tshidi tshimpe ne tshidi tshibi to. Tshidibi, batu baledibua ne kondo ka muoyo; nansha nanku, bidi bikengela kukalongesha anyi kukabela. (Lomo 2:14, 15) Mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi wamba ne: muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimuna ne: “mubelu” udi mua kumvuija “dikolesha muana.” Bana batubu babela ne dinanga dionso batu badiumvua mu bukubi. Badi bamanya ne: budikadidi butu ne mikalu, kabidi ne: mapangadika ne bienzedi biabu bidi mua kupatula bipeta bimpe anyi bibi. Ke bualu kayi mbia mushinga bua baledi bikale balomba Yehowa buludiki. Kanupu muoyo ne: ngenyi ne mishindu ya kulongesha bana bitu bishilangana mu miaba ne miaba, ne mu bikondo ne bikondo. Padi baledi bateleja Nzambi, kukolesha bana bimpe kakuena kubalomba kudiebeja tshia kuenza anyi kulonda dimonamona malu dia bantu anyi ngenyi ya bantu to. w18.03 30 §8, 9
Dia lumingu dia 6/1
Nutungunuke ne kudienzeja bua lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.—Filip. 2:12.
Bu muudi muena Kristo mubatijibue, lupandu luebe ludi mpindieu mu bianza biebe nansha biwikala utshidi kua baledi bebe. Bua tshinyi mbimpe wikale uvuluka bualu ebu? Bualu bu muudi nsonga, neupete majinga ne ntatu mikuabu. Muanetu wa bakaji mukuabu udi umvuija bualu ebu ne: “Kuikala Ntemu wa Yehowa kakutu kutonda muana mutekete anu bualu kakupeta kato ka mufikilu wa diledibua mu kalasa to. Kadi bidimu bikese pashishe, padi majinga a disangila dia mulume ne mukaji akola bikole, nebikengele ikale mutuishibue bikole ne: kutumikila mikenji ya Yehowa ke bualu buimpe budiye ne bua kuenza.” Nansha bantu badi babatijibue bakadi bakulumpe batu pabu bapeta ntatu ya bungi itu iteta ditabuja diabu ivuabu kabayi belele meji. Ntatu eyi idi mua kuikala ya mu dibaka, ya masama, anyi ya ku mudimu. Bushuwa, muntu yonso, nansha yeye muana anyi mukole, neatuilangane ne nsombelu yamulomba bua kuikala ne lulamatu kudi Yehowa.—Yak. 1:12-14. w17.12 24 §4, 5
Dimue dia 7/1
Ikalayi ne tshiji, kadi kanuenji mpekatu to.—Ef. 4:26.
Bantu bakese ke bakadi bakengeshibue bikole anu bu Davidi. Kadi mulunda wa Nzambi au kakalekela dilaminangana munda dimunyanga to. Wakafunda ne: “Umbusha tshiji ne lekela luonji; Kufiiki munda ne kulu kuenza malu mabi.” (Mis. 37:8) Bualu bunene butudi ne bua ‘kumbushila’ tshiji budi ne: tudi tuidikija Yehowa udi kayi ‘mutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu.’ (Mis. 103:10) Kadi kudi malu makuabu mimpe atudi tupeta patudi ‘tumbusha’ tshiji. Tshiji tshidi mua kutukebela masama bu mudi: luendu lua mashi, masama a bisulusulu, a mutshima, a katshimatshima (pancréas), ne a tshifu. Patutu ne tshiji, katutu anu tuela meji bimpe to. Imue misangu, tshiji tshikole tshidi mua kutukebela tunyinganyinga tua munanunanu. Ku lukuabu luseke, Bible udi wamba ne: “Muoyo mupole udi upesha mubidi muoyo.” (Nsu. 14:30) Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi muena Kristo netu mututape ku muoyo? Mmunyi mutudi mua kukeba nende ditalala? Tudi ne bua kutumikila mibelu ya meji idi mu Bible. w18.01 10 §14, 15
Dibidi dia 8/1
Wewe kuakundekela mu Lukita to. Wewe kuakuitaba bua muena lulamatu webe amone dijimba to.—Mis. 16:10.
Davidi kavua wamba ne: yeye kavua ne bua kufua anyi kubuela mu lukita lua bukua bantu nansha. Dîyi dia Nzambi didi dileja patoke ne: Davidi wakakulakaja. Yeye mumane kufua, “wakalala bua kuikisha ne bankambua bende ne bakamujiika mu Tshimenga tshia Davidi.” (1 Bak. 2:1, 10) Kadi Misambu 16:10 udi wakula bua nganyi? Mbingu mikese Yezu mumane kufua ne mubishibue, Petelo wakakula bua Misambu 16:10 kumpala kua bena Yuda ne bantu bavua bitabuje buena Yuda binunu ne binunu. (Bien. 2:29-32) Wakamba ne: Davidi uvua bushuwa mufue ne bamujiike. Bantu bavua bateleja Petelo bavua bamanye bualu ebu. Kakuena bualu nansha bumue mu Bible budi buleja ne: bantu abu bakabenga mêyi a Petelo a ne: Davidi “wakadianjila kumona ne wakakula bua dibishibua” dia Masiya uvua ulua. Petelo wakatela mêyi a Davidi adi mu Misambu 110:1 bua kushindika tshivuaye muambe. (Bien. 2:33-36) Diumvuija divua Petelo mufile mu diumvuangana ne Bible diakatuisha musumba wa bantu ne: Yezu uvua “Mukalenge ne Kristo.” Bantu bakitaba ne: Misambu 16:10 uvua mukumbane pavua Yezu mubishibue ku lufu. w17.12 10 §10-12
Disatu dia 9/1
Bakabala bintu bionso, ne bakabipima, bobu kufunda bujitu buabi buonso.—Eze. 8:34.
Bena mu Kasumbu kaludiki badi basambila bikole ne benza muabu muonso bua kuikala ne lulamatu ne kuikala badimuke mu ditula makuta adi bulongolodi bupeta. (Mat. 24:45) Badi balongolola mua kuatula mudibi bikengela. (Luka 14:28) Mupostolo Paulo wakasangisha makuta bua kuambuluisha bena Kristo ba mu Yudaya. Wakenza bua bantu bavua baya kufila makuta au benze “malu onso ne bulelela, ki nganu ku mêsu kua Yehowa kadi ne ku mêsu kua bantu kabidi.” (2 Kol. 8:18-21) Lelu, bulongolodi buetu budi butula ne dîsu dikole makuta adi bantu bafila, anu bu muvua Ezela ne Paulo benze. (Eze. 8:24-33) Bidimu bishale ebi, kudi malu mapiamapia a bungi mimpe adibu buenze. Bulongolodi buetu budi bukeba mishindu ya dikepesha ditula makuta ne dipepeja mudimu bua bukumbane kuenza malu a bungi ne makuta ebe audi ufila ne muoyo mujima. w18.01 19-20 §12, 13
Dinayi dia 10/1
Ditalala dia Kristo dilombole mioyo yenu.—Kolos. 3:15.
Dinanga ne bulenga bidi mua kutuambuluisha bua kufuilangana luse. Tshilejilu, muena Kristo netu yeye mututape ku muoyo bua malu adiye muambe anyi muenze, tudi mua kuvuluka ne: kudi misangu ituvua petu bambe muntu mêyi mabi anyi bamuenzele malu mabi. Katuenaku ne dianyisha bua dinanga ne bulenga bivua bena Kristo netu batuleje pavuabu batubuikile bilema bietu anyi? (Muam. 7:21, 22) Tudi nangananga ne dianyisha bua mudi Kristo mutuleje bulenga padiye musangishe batendeledi balelela mu buobumue. Tuetu bonso tudi banange Nzambi umue, tudi tuyisha mukenji umue, ne tudi tutuilangana ne ntatu ya muomumue. Padi bulenga ne dinanga bitusaka bua kufuilangana luse, tudi tukolesha buobumue buetu ne tushala batuishile mêsu etu ku difutu dia muoyo. Bimue bilejilu bia mu Bible bidi bileja mudi mukawu mubi menemene. Tshilejilu, Kayina wakumvuila muanabu Abele mukawu, kumushipaye. Kola, Datana, ne Abilama bakumvuila Mose mukawu, kumutombokelabu. Mukalenge Shaula wakumvuila pende Davidi mukawu bualu malu ende avua mende bimpe, ke kukebaye bua kumushipa. w17.11 27 §9, 10
Ditanu dia 11/1
Udi ne bua kutangila bualu abu, kukebulula bimpe bimpe ne kuebeja.—Dut. 13:14.
Padibu balumbuluisha muntu mu komite wa dilumbuluisha, badi ne bua kukeba bua kujadika bikala muena Kristo udi muenze mpekatu munene muleje dinyingalala. Kabitu anu bipepele bua kumanya bikala muntu muleje dinyingalala anyi kayi mudileje to. Dinyingalala dilelela ditu dikongoloja mudi muntu umona tshidiye muenze ne tshidi mu muoyo wende. (Buak. 3:3) Bua muntu udi muenze mpekatu kufuidibuaye luse, udi ne bua kuleja dinyingalala. Bakulu kabena bu Yehowa ne Yezu to, bualu kabena mua kumanya malu adi mu mioyo ya bantu to. Nunku, biwikala mukulu, mmunyi muudi mua kujingulula tshidi dinyingalala dilelela? Tshia kumpala, lomba Nzambi meji ne busunguluji. (1 Bak. 3:9) Tshibidi, enza makebulula mu Bible ne mu mikanda ya kudi mupika wa lulamatu bua umanye mua kutapulula “dibungama dia pa buloba” ne “dibungama mu mushindu udi Nzambi muanyishe,” mmumue ne: dinyingalala dilelela. (2 Kol. 7:10, 11) Ukebe bua kumona mudi Mifundu yakula bua bantu bavua banyingalale ne bavua kabayi banyingalale, mudi Bible umvuija muvuabu badiumvue, lungenyi luvuabu nalu, ne bikadilu biabu. w17.11 17 §16, 17
Disambombo dia 12/1
[Bana] nebikale kabayi batumikila baledi babu.—2 Tim. 3:2.
Lelu, nansha mudi mikanda, filme, ne ndongamu ya ku televizion yanyisha tshikadilu etshi ne isaka bantu bua kuikala natshi, kubenga kutumikila baledi kutu kunyanga dîku didi nshindamenu wa nsombelu wa bukua bantu. Katshia konso eku, bantu mbamanye mudi bualu ebu bulelela. Tshilejilu, mu Grese wa kale, pavua muntu ukuma baledi bende, uvua ujimija manême ende onso; mu mikenji ya bena Lomo, muntu uvua ukuma tatuende bavua bamumona anu bu mushipianganyi. Mu Mifundu ya mu tshiena Ebelu ne ya mu tshiena Greke ya buena Kristo badi babela bana bua kunemeka baledi babu. (Ekes. 20:12; Ef. 6:1-3) Bana badi mua kudikuba bua lungenyi lua dibenga kutumikila kalubanyangi padibu belangana meji bua malu onso adi baledi babu babenzele. Padibu bamanya ne: Nzambi, Tatuetu bonso, udi ubalomba bua kutumikila baledi babu, dianyisha diabu kudibu didi dikola. Padi bana bakula bimpe bua baledi babu, badi bambuluisha bana bakuabu bua kutua baledi babu mushinga. w18.01 29 §8, 9
Dia lumingu dia 13/1
Muntu yonso neikale bu muaba wa kusokomena tshipepele, muaba wa kupengama mvula wa tshipepele, bu tusulu tua mâyi mu buloba budi kabuyi ne mâyi, bu dileji dia mukuna munene wa dibue mu buloba bume.—Yesh. 32:2.
Lelu, muena Kristo udi muenze mpekatu munene, udi ne bua kukeba diambuluisha kudi bakulu bua kuakaja malanda ende ne Yehowa. Bua tshinyi kuenza nunku kudi ne mushinga? Tshia kumpala, bualu Yehowa ke udi mulongolole bua bakulu kukosa bilumbu bia mpekatu minene, anu mudi Dîyi diende diamba. (Yak. 5:14-16) Tshibidi, kuenza nunku kudi kukankamija muenji wa bubi udi munyingalale bua kuanyishibua kabidi kudi Yehowa ne bua kubenga kuenzulula mpekatu. (Gal. 6:1; Eb. 12:11) Tshisatu, mbalongeshe bakulu bua kujadikila benji ba mpekatu badi banyingalale ne: Nzambi udi ubafuila luse, bua kabatambi kudiumvua bibi anyi kudipisha. Yehowa udi ubikila bakulu aba ne: ‘tshinyemenu tshia ku tshipupu.’ (Yesh. 32:2) Kuenaku umona ne: bualu ebu budi buleja mudi Yehowa ne luse anyi? Batendeledi ba Nzambi ba bungi mbapete disulakana pavuabu bakebe diambuluisha kudi bakulu. w17.11 10 §8, 9
Dimue dia 14/1
Dinyoka . . . didi disama.—Eb. 12:11.
Nansha mutudi ne kanyinganyinga ku muoyo, tudi ne bua kuepuka diyukila ne muena mu dîku dietu udi muipatshibue mu tshisumbu ku telefone, mu mesaje, kufundilangana mikanda ku bianza nansha ku Enternete, anyi kuyukila nende mu site ya tshinsangansanga, anu bu mutudi mua kuenza ne bantu bakuabu bonso. Kadi kujimiji ditekemena to. Dinanga didi “ditekemena malu onso,” too ne bualu bua ne: aba badi balekele Yehowa nebapingane kudiye. (1 Kol. 13:7) Wewe mumone tshijadiki tshidi tshileja ne: muena mu dîku dienu udi wenda ushintuluka, udi mua kusambila bua Mifundu yimupeshe bukole ne bua itabe dibikila dia Yehowa dia ne: ‘pingana kundi.’ (Yesh. 44:22) Yezu wakamba ne: tuetu bateke muntu mukuabu kayi yonso pa muaba wende, katuena tumukumbanyina to. Kadi uvua mushindike ne: bayidi bende bavua mua kuikala ne dikima dia kushala ne lulamatu kudiye nansha babaluisha kudi bena mu dîku diabu. Bikala kulonda Yezu kubueje “muele wa mvita” mu dîku dienu, eyemena Yehowa bua akuambuluishe bua kupita ne ntatu ayi bimpe. (Yesh. 41:10, 13) Ikala ne disanka dia kumanya ne: Yehowa ne Yezu badi basanka bua bualu buebe, ne nebakufute bua lulamatu luebe. w17.10 16 §19-21
Dibidi dia 15/1
Vualayi dinanga dikole didi ne luse.—Kolos. 3:12.
Patudi tumona bantu batata bua bipeta bibi bia mpekatu wa Adama, bidi bitusaka diakamue bua kubumvuila luse. Tudi ne dijinga dikole dia kumona masama ne bukulakaja bijika. Nunku, tudi tusambila bua Bukalenge bua Nzambi bulue. Mu dindila dilua diabu, tudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha badi mu dikenga. Tumone tshivua mufundi kampanda muambe bua mamuende ukavua mukulakaje uvua ne disama dia mu buongo (Alzheimer). Dimue dituku, bilamba biende bivua bifiike. Pakavuaye ubisukula, wakumvua kangonga ka ku tshiibi kadila. Bavua balue kumutangila kudi Bantemu babidi bavua ne tshibidilu tshia kumuyisha. Bana betu ba bakaji aba bakamuebeja bikalaye uvua ne kamudimu ka bobu kumuenzela. Mamu eu wakabandamuna ne: “Eyowa, kadi bidi bingenza kabundu.” Bana betu aba bakamuambuluisha bua kumusukuila bilamba. Pashishe bakamuenzela tshiayi ne kutuadijabu kuyukila. Muanende au wakasanka bikole. Wakafunda ne: “Bantemu aba mba kuela kalumbandi. Badi benza bidibu bayisha.” Luse luudi umvua bua babedi ne bakulakaje ludiku lukusaka bua kuenza tshionso tshiudi mua kuenza bua kubapetesha disulakana anyi?—Filip. 2:3, 4. w17.09 9 §5; 12 §14
Disatu dia 16/1
Katuena ne bua kunangangana anu ne mêyi anyi ne ludimi patupu, kadi tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.—1 Yone 3:18.
Tudi ne bua kuitaba bua kuenzela bena Kristo netu malu ne dinanga “mu musokoko,” anyi padi bantu kabayi batumone, bikalaku mushindu. (Mat. 6:1-4) Tudi kabidi ne bua kuikala ba kumpala mu dipesha bakuabu bunême. (Lomo 12:10) Yezu mmutushile tshilejilu tshia kupesha bakuabu bunême pavuaye muenze midimu mishadile bikole. (Yone 13:3-5, 12-15) Bidi mua kutulomba bua kudienzeja bikole bua kuikala ne budipuekeshi bua kupesha bakuabu bunême mushindu eu. Nansha bapostolo ba Yezu bakumvua bimpe menemene malu avua Yezu wenza anu pakapetabu nyuma muimpe. (Yone 13:7) Tudi mua kuleja bakuabu bunême patudi katuyi tudiangata ne mushinga wa bungi bua tulasa tutudi balonge, bua bintu bia ku mubidi bitudi nabi, anyi bua majitu atudi nawu mu bulongolodi bua Yehowa. (Lomo 12:3) Pamutu pa kumvua mukawu padibu batumbisha muntu kampanda, tudi ne bua kusanka nansha tuetu tuela meji ne: tudi bakumbanyine kupeshibua petu bunême anu bu yeye. w17.10 9 §9, 10
Dinayi dia 17/1
Ndi ngenza malu onso bua lumu luimpe, bua meme kuluyisha bakuabu.—1 Kol. 9:23.
Bantu ba bungi mbamone ne: kubala Dîyi dia Nzambi patudi mu buambi kudi kuambuluisha bikole bantu batudi tuyisha. Tuangate tshilejilu. Muanetu wa balume kampanda wakapinganyina mukulakaje kansanga uvua ubala bibejibeji bietu kukavua bidimu bia bungi. Pamutu pa muanetu wa balume eu kumupesha diakamue nimero mupiamupia wa Tshibumba tshia Nsentedi, wakamubadila mvese kampanda uvua mu tshibejibeji atshi. Wakabala 2 Kolinto 1:3, 4, udi wamba ne: “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso . . . udi utusamba mu makenga etu onso.” Mêyi aa akasaka mukulakaje eu bua kulomba muanetu wa balume eu bua kumubadila mvese eu tshiakabidi. Mukulakaje eu wakaleja muvuaye yeye ne mukajende dijinga ne busambi, ne kulejaye dijinga dia kumanya malu makuabu a mu Bible. Kuenaku witaba ne: Dîyi dia Nzambi didi ne bukole patudi mu buambi anyi?—Bien. 19:20. w17.09 26 §9, 10
Ditanu dia 18/1
Kuma mufuba wende ne musunyi wende, yeye neakudiule bushuwa ku mêsu kuebe.—Yobo 2:5.
Buntomboji bua Diabolo buvua pamuapa bukebeshe tshiji ne dipetu munkatshi mua bifukibua bia Nzambi bia lulamatu bia mu diulu. Kadi Yehowa kavua muenze malu mu tshiputuku to. Mushindu uvuaye muenze malu uvua mukumbane menemene. Katu ukuata tshiji lubilu to, ne mushindu uvuaye muenze malu bua buntomboji bua Satana uvua muakane. (Ekes. 34:6; Yobo 2:2-6) Bua tshinyi? Yehowa mmulekele tshikondo tshipita bualu ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to, kadi “mmusue bua bonso bafike ku dikudimuna mutshima.” (2 Pet. 3:9) Didikanda dia Yehowa didi ditulongesha ne: tuetu petu tudi ne bua kukonkonona mêyi etu ne kuelangana meji bimpe bua malu atudi tuenza; katuena ne bua kuenza malu mu tshiputuku to. Paudi utuilangana ne tshilumbu kampanda tshinene, keba tshikondo tshia kuela meji bua kuenza malu ne meji. Lomba meji mu disambila bua wewe kuamba anyi kuenza bualu budi buakane. (Mis. 141:3) Patu nsombelu ukola, bitu bipepele bua muntu kuenza bualu kayi wela meji. Ba bungi ba kutudi bakadi banyingalale bua mêyi avuabu bapatule kabayi bele meji anyi bua dienza malu mu tshiputuku!—Nsu. 14:29; 15:28; 19:2. w17.09 4 §6, 7
Disambombo dia 19/1
Asa tshifulu tshia butumbi ku mutu kua Yoshua muana wa Yehosadaka, muakuidi munene.—Zek. 6:11.
Diasa Muakuidi Munene Yoshua tshifulu tshia butumbi divuaku dimuvuije mukalenge anyi? Tòo, Yoshua kavua wa mu dîku dia bukalenge dia Davidi to, nanku kavua mukumbane bua kuikala mukalenge to. Dimuasa tshifulu tshia butumbi divua bualu bua mu tshiprofete buvua buleja mukalenge ne muakuidi wa kashidi uvua ulua mu matuku atshivua alua. Muakuidi munene udibu bateke mukalenge eu diende Ndutonga. Bible udi uleja patoke ne: Lutonga elu ke Yezu Kristo. (Yesh. 11:1; Mat. 2:23, NWT; dim.) Bu mudi Yezu muikale Mukalenge ne Muakuidi Munene, yeye ke mulombodi wa tshiluilu tshia Yehowa tshia mu diulu. Ke bualu kayi udi wenza mudimu ne lukasa luonso bua bantu ba Nzambi mu tshibungi bikale mu bukubi nansha mudibu mu bulongolodi ebu bua tshikisu. (Yel. 23:5, 6) Mu matuku makese emu, Kristo nealombole malu bua kutshimuna bisamba bua kutua bumfumu bua Nzambi mpanda ne kuluila bantu ba Yehowa. (Buak. 17:12-14; 19:11, 14, 15) Kadi, kumpala kua Lutonga kulumbuluisha bantu, ludi ne mudimu munene wa kuenza. w17.10 29 §12-14
Dia lumingu dia 20/1
Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.—Kolos. 3:9.
Udi mua kuenza tshinyi bilamba biebe biobi bikuate manyanu, pamuapa bituma too ne mupuya mubi? Neuvule bilamba bidi binyanguke ebi ne lukasa luonso. Bia muomumue, tudi ne bua kuenza malu ne mitalu patudi tutumikila mukenji wa kuvula bibidilu bidi bibengangana ne bumuntu bua Nzambi. Tudi basue kutumikila mubelu muimpe uvua Paulo mupeshe bena Kristo ba mu matuku ende eu: “Nudi ne bua kulekela bintu ebi bionso.” Tshimue tshia ku bienzedi bia mpekatu tshidi Paulo mutele mmasandi. (Kolos. 3:5-9) Muaku wa mu Bible udibu bakudimune ne: “masandi” udi ukonga dimanyangana dia bantu badi kabayi baselangane bilondeshile mikenji ne diselangana dia balume ne balume anyi dia bakaji ne bakaji. Paulo wakambila bena Kristo nende bua ‘kufuisha bitupa biabu bia mubidi,’ mmumue ne: kumbusha majinga onso, “pa bidi bitangila masandi.” Ngakuilu udi Paulo umvuija nende bualu ebu udi uleja patoke ne: mbimpe kudienzeja bikole bua kumbusha majinga mabi onso a mushindu eu. Nansha nanku, kudi mushindu wa kutshimuna mvita itudi tuluangana ne majinga a mpekatu. w17.08 18 §5, 6
Dimue dia 21/1
Nendeje lungenyi lua kuindila Nzambi wa lupandu luanyi.—Mika 7:7.
Malu atudi tutuilangana nawu lelu mmafuanangane ne a mu matuku a muprofete Mika. Uvua ne muoyo tshikondo tshivua mukalenge mubi Ahaza ukokesha; tshikondo tshivua malu mabi a mishindu yonso matangalake bikole. Mu kuamba kuimpe, bantu bavua ‘bapiluke mu dienza malu mabi.’ (Mika 7:1-3) Mika wakajingulula ne: kavua mua kushintulula malu aa to. Tuetu ne ditabuja bu dia Mika, netuitabe bua kuindila Yehowa. Nsombelu wetu kena bu wa muena buloko udi muindile mu lukanu dituku dia kumushipabu to. Yeye mmuenzejibue bua kuindila, ne kena windila ne muoyo kulu kulu tshikala ne bua kuenzeka to. Kadi mbishilangane netu! Tudi tuitaba bua kuindila Yehowa bualu tudi bamanye ne: neakumbaje mulayi wende wa kutupesha muoyo wa tshiendelele mu tshikondo tshiakane menemene, mmumue ne: mu tshikondo tshitambe buimpe! Ke bualu kayi, tudi ‘tutantamena malu onso ne lutulu ne disanka.’ (Kolos. 1:11, 12) Kuenza malu mushindu mukuabu, mmumue ne: kushala bindile eku tunungana bua mudi Yehowa kayi wenza malu ne lukasa, kudi mua kunyingalaja Nzambi wetu.—Kolos. 3:12. w17.08 4 §6, 7
Dibidi dia 22/1
Yehowa udi ujula bena bupuekele.—Mis. 147:6.
Yehowa mmusue kutuambuluisha. Mmunyi mudi bualu ebu butupetesha masanka? Tudi ne bua kuikala nende mu malanda makole. Bua kuenzekabi nanku, tudi ne bua kuikala bapuekele. (Sef. 2:3) Bantu bapuekele batu beyemena Yehowa bua alongolole malu mabi onso ne bua abajikijile makenga. Yehowa udi ubanyisha. Ku lukuabu luseke, Nzambi ‘udi wela bantu babi panshi pa buloba.’ (Mis. 147:6b) Katuena basue bualu ebu butufikile to. Bua Yehowa kutuleja dinanga diende dia lulamatu, tudi ne bua kukina malu adiye mukine. (Mis. 97:10) Tshilejilu, tudi ne bua kukina masandi. Ebi bidi biumvuija ne: tudi ne bua kuepuka bualu buonso budi mua kutufikishaku, too ne ditangila malu a porno. (Mis. 119:37; Mat. 5:28) Ki mbipepele bua kuenza nunku to, kadi bidi bilomba kudienzeja bualu netupete mabenesha a kudi Yehowa. Katuena mua kudiluangena mvita eyi nkayetu to. Tudi ne bua kueyemena Yehowa. Tudi ne bua kusemena kudi Yehowa, tumusengelela bua atuambuluishe. w17.07 19-20 §11-13
Disatu dia 23/1
Muntu udi uleja mupuekele luse udi usombesha Yehowa bintu.—Nsu. 19:17.
Kuenza mudimu ne bintu bietu bia ku mubidi bua kutuma midimu ya Bukalenge kumpala mmushindu utudi tuambuluisha bakuabu. Bantu badi ne bintu bia ku mubidi kadi kabayi mua kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba anyi kuya muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi badi basanka padibu bamanya ne: makuta adibu bafile adi atungunuja mudimu wa bakuabu. Mapa etu adi ambuluisha bua kutuma mikanda ne kutua mudimu wa diyisha mpanda miaba idi bupele bua bungi kadi bantu ba bungi bitaba bulelela. Tshilejilu, munkatshi mua bidimu, bana betu ba mu Congo, Madagascar, ne Rwanda, bavua ne bua kusungula bua kusumba biakudia anyi kusumba Bible utu imue misangu mushinga wa difutu dia muntu dia lumingu lujima anyi dia ngondo mujima. Kadi ku diambuluisha dia mapa adi bakuabu bafila ne “dikumbajijangana” dia makuta, bulongolodi bua Yehowa budi bukudimuna Bible ne buyabanyina muena mu dîku yonso tshianana, too ne balongi ba Bible.—2 Kol. 8:13-15. w17.07 9 §11
Dinayi dia 24/1
Muananyi, ikala ne meji, usankishe muoyo wanyi, bua mmone mua kuandamuna kudi yeye udi unnyobola.—Nsu. 27:11.
Bua tshinyi bitu bitukolesha patudi tuela meji bua mushinga udi nawu lulamatu luetu? Bualu bidi bileja ne: makenga etu adi ne tshipatshila kampanda. Makenga kaena umvuija ne: Yehowa mmutukuatshile tshiji to, kadi adi atupesha mpunga wa kuleja mutudi balamate bumfumu bua Yehowa. Dinanukila dietu didi ditufikisha ku “dianyishibua kudi Nzambi” ne didi dikolesha ditekemena dietu. (Lomo 5:3-5) Malu avua mafikile Yobo adi atuleja “mudi Yehowa muikale ne dinanga dikole menemene ne luse.” (Yak. 5:11) Tuikale batuishibue ne: neatufute ne kufuta bonso badi balamate bumfumu buende. Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha bua “kutantamena malu onso ne lutulu ne disanka.” (Kolos. 1:11) Mbulelela ne: bidi mua kuikala bikole bua kuimanyina pa dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa. Nanku, mbimpe kuvuluka misangu yonso mudibi ne mushinga bua kulamata bumfumu bua Nzambi patudi mu nsombelu mikole. w17.06 26 §15, 16
Ditanu dia 25/1
Nudilame ku nkuka ya mishindu yonso.—Luka 12:15.
Lelu, ba bungi badi bela anu meji a kuikala ne bilamba bipiabipia, telefone mipiamipia, ne bintu bikuabu. Wewe muena Kristo, ntshinyi tshidi ne mushinga wa bungi kuudi? Diebeja ne: ‘Ntuku mpitshisha dîba dia bungi ngela anu meji bua mashinyi mapiamapia anyi bilamba bipiabipia kupita muntu ndilongolola bua bisangilu bia tshisumbu anyi? Ndiku ne midimu ya bungi ya kuenza dituku dionso bienza ne: ngikale ne dîba dikese bua kusambila anyi bua kubala Bible anyi?’ Tuetu bamone ne: dinanga dia bintu bia ku mubidi dikadi dikepesha dinanga ditudi nadi bua Kristo, mbimpe tuelele mêyi a Yezu adi mu mvese wa lelu aa meji. Yezu wakamba ne: “Muntu nansha umue kena mua kuenzela bamfumu babidi mudimu to.” Kuambaye kabidi ne: “Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma popamue to.” Mbikole bua kudifila muetu muonso kudi Yehowa eku tuimanyina pa bintu bia ku mubidi. (Mat. 6:24) Bu mutudi bapange bupuangane, tudi ne bua kutungunuka ne kuluisha “majinga a mubidi wetu,” kuluisha too ne dinanga dia bintu bia ku mubidi.—Ef. 2:3. w17.05 25-26 §15, 16
Disambombo dia 26/1
Ndi ngenza malu onso bua lumu luimpe, bua meme kuluyisha bakuabu.—1 Kol. 9:23.
Nansha mutudi bapange bupuangane, bikale bu milondo ya diima, mukenji utudi tuyisha udi mua kutupetesha tuetu ne bantu badi batuteleja muoyo wa tshiendelele. Dinanga dia kuyisha diakasaka mupostolo Paulo bua kuvuija bantu bayidi. (Lomo 1:14, 15; 2 Tim. 4:2) Biakamuambuluisha bua kunanukila mu buluishi bukole. (1 Tes. 2:2) Mmunyi mutudi mua kuidikija dinanga divua nadi Paulo bua mudimu wa diyisha? Umue mushindu uvua Paulo muleje ne: uvua munange mudimu wa diyisha mpavuaye uyikila ne bantu mu mpunga yonso uvuaye upeta. Anu bu bapostolo ne bena Kristo ba kumpala, tudi tuyisha bantu padi mpunga umueneka, miaba ya binsangansanga, ne ku nzubu ne ku nzubu. (Bien. 5:42; 20:20) Tuetu ne mushindu, tudi tukeba mishindu ya kuyisha bantu ba bungi menemene, pamuapa kulua mpanda-njila muambuluishi anyi wa pa tshibidilu. Tudi mua kulonga muakulu mukuabu, kuya muaba mukuabu mu ditunga dietu, anyi mene kuya mu ditunga dikuabu.—Bien. 16:9, 10. w17.06 10-11 §8, 9
Dia lumingu dia 27/1
Bakumbusha mukuna wonso ne tshidiila tshionso pa miaba yabi.—Buak. 6:14.
Malu mabi a bungi adi pa buloba lelu ki mmakebesha kudi bantu to, kadi nkudi malongolodi. Bitendelelu bidi bishima bantu miliyo ya bungi. Bidi bishima bantu bua tshidi Nzambi, bidi biamba ne: Bible ki mmukanda wa kueyemena to, ne bidi bishima bantu bua muikala buloba ne bukua bantu mu matuku atshilualua, ne bidi bishima bua malu makuabu a bungi. Mbulamatadi mibi idi isaka bantu ku mvita, ku tshikisu bua kansungansunga ka makoba ne ku dikengesha bapele ne bantu badi kabayi ne wa kubakuila. Mbulamatadi ya nunku idi ilua ne bubanji bua bungi ne bukole bua mudiyi isunguluja bantu ne itaba nkosa mishiku. Netuambe tshinyi bua biapu bidi ne lukuka bidi binyanga kapepe ka miaba idi bantu basombele, binyanga mabanji a mu buloba, badiila bantu pambidi anu bua kunemesha bantu bakese eku bakuabu ba bungi bafua ne bupele? Dîyi dia Nzambi dikavua diambe ne: nebabutule mbulamatadi ya mu bulongolodi bua kale ebu ne malongolodi onso adiyi yambuluisha pamue ne bantu bonso badi badisanga nayi bua kuluisha Bukalenge bua Nzambi.—Yel. 25:31-33. w17.04 11 §7, 8
Dimue dia 28/1
Tshiakutuma dikenga patshidiye ne muoyo to.—1 Bak. 21:29.
Yehowa ‘mutetshi wa mitshima,’ wakaleja Ahaba luse. (Nsu. 17:3) Pavua bena mu dîku dia Nabota ne balunda bende bumvue ne: kabakunyoka kabidi bena mu dîku dia Ahaba too ne pafuaye, ditabuja diabu kudi Nzambi divua mua kuikala ditetshibue. Kadi budipuekeshi buvua ne bua kubambuluisha bua kulama ditabuja diabu. Bua tshinyi? Bualu bu bobu ne budipuekeshi, bavua ne bua kutungunuka ne kutendelela Yehowa, batuishibue ne: Nzambi kena mua kulumbuluisha bibi to. (Dut. 32:3, 4) Mu matuku atshilualua, Nabota, bana bende ba balume ne bena mu mêku abu nebikale ne disanka dia kumona bantu babu bavuabu banange ku dibishibua dia bantu ku lufu. Nekuikale kulumbulula kuakane bua Nabota ne bua bana bende ba balume. (Yobo 14:14, 15; Yone 5:28, 29) Muena budipuekeshi mmumanye ne: ‘Nzambi mulelela nealumbuluishe mudimu wonso ne bualu buonso busokoka, nansha buimpe nansha bubi.’ (Muam. 12:14) Eyowa, patu Yehowa ulejangana kulumbuluisha kuakane, utu ukonkonona malu atudi katuyi bamanye. Ke bualu kayi budipuekeshi budi butukuba bua katujimiji ditabuja dietu kudi Yehowa to. w17.04 24 §8, 9
Dibidi dia 29/1
Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso. —Nsu. 17:17.
Bua dinyanguka dia nsombelu pa buloba, bamue bena Kristo netu mbalue bena tshimuangi. Dishintuluka dia nsombelu edi didi mua kuikala dikole. Elabi meji bua malu onso adibu mua kulonga musangu umue bu mudi muakulu mupiamupia, bibidilu bikuabu, ne mikenji mipiamipia bu mudi ya kufuta bitadi, ya kubuela mu tulasa, ne idi itangila manyoka a kupesha bana. Udiku mua kuambuluisha bena Kristo netu badi ne ntatu ya nunku ne lutulu ne kanemu anyi? (Filip. 2:3, 4) Imue misangu bamfumu batu bapangisha bana betu aba bua kufika muaba udi tshisumbu. Amue malongolodi a mbulamatadi atu enza bua kabatungunuki ne kuambuluisha bana betu to. Badi mua kuamba ne: bobu babenge bua kuitaba midimu idibu babapesha idi ibapangisha bua kubuela mu bisangilu, nebabipate mu ditunga. Bua buôwa ne bua dipangila diambuluisha, bamue bana betu mbitabe midimu ayi. Ke bualu kayi tudi ne bua kutuilangana pa lukasa ne bana betu badi mu tshimuangi padibu bafika. Mbasue kumona ne: tudi tubatabalela. Patudi tubatabalela ne tubambuluisha nunku, ditabuja diabu didi dikola.—Nsu. 12:25. w17.05 5 §9, 10
Disatu dia 30/1
Dinanga dia ba bungi nedikepele.—Mat. 24:12.
Yezu wakaleja muvua bantu mua kujingulula ‘nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu.’ Mu malu avuaye mutele, wakamba ne: “Dinanga dia ba bungi nedikepe.” (Mat. 24:3) Bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bamba muvuabu bantu ba Nzambi, kadi eku balekela dinanga diabu bua Nzambi dikepela. Kadi bena Kristo ba bungi tshikondo atshi bavua bayisha “lumu luimpe lua Kristo” ne tshisumi ne baleja muvuabu banange Nzambi, banange bena Kristo nabu, banange too ne bantu bavua kabayi banji kumanya bulelela. (Bien. 2:44-47; 5:42) Nansha nanku, bamue bena Kristo ba kumpala bavua balekele dinanga diabu dikepela. Yezu wakambila bena Kristo ba kumpala bavua mu Efeso ne: ‘Ndi nenu tshilumbu etshi ne: nudi balekele dinanga dinuvua nadi kumpala.’ (Buak. 2:4) Bivua mua kuikala ne: bena Kristo ba mu Efeso bavua banyangibue kudi bantu bavua babanyunguluke bavua basue anu kudisankisha.—Ef. 2:2, 3. w17.05 17 §1-3
Dinayi dia 31/1
Udi ne bua kukumbaja mitshipu yebe kudi Yehowa.—Mat. 5:33.
Yefeta uvua mulombodi ne muluanganyi wa mvita wa dikima. Hana uvua mukaji muena budipuekeshi uvua utabalela bayende ne nzubu wende. Bonso buabu bavua batendelela Yehowa. Kadi bavua kabidi ne bualu bua muomumue buvuabu benze. Yefeta ne Hana bakaditshipa kudi Yehowa, ne buonso buabu bakakumbaja mutshipu wabu ne lulamatu luonso. Mbilejilu bitambe buimpe bua balume ne bakaji ba lelu badi basungula bua kuditshipa kudi Yehowa. Mu Bible, mutshipu ndilaya dia mushinga mukole ditudi tuenza kudi Nzambi. Tshilejilu muntu udi mua kulaya Yehowa ne: neenze bualu kampanda, neafile dipa kansanga, neenze mudimu kampanda anyi kulaya bua kubenga kuenza amue malu. Mutshipu batu bawenza ku budisuile ku diambuluisha dia budikadidi bua kudisunguila malu. Kadi padi muntu usungula bua kuditshipa, Yehowa udi umona mutshipu wende bu dilaya dia mushinga mukole didiye ne bua kunemeka ne kukumbaja. Mu Bible mutshipu mmêyi adi muntu wamba, ulaya bua kuenza bualu kampanda anyi kubenga kubuenza.—Gen. 14:22, 23; Eb. 6:16, 17. w17.04 3 §1, 2