Ngondo 2
Ditanu dia 1/2
Noa wakenza malu bilondeshile bionso bivua Nzambi mumutumine dîyi bua kuenza. Wakenza amu nanku.—Gen. 6:22.
Noa kavua muanji kuibaka buatu konso eku to. Nunku, uvua ne bua kueyemena Yehowa, wenza “amu nanku,” mmumue ne: amu muvua Yehowa mumuambile bua kuenza. Ntshipeta kayi tshiakamueneka? Buatu buakasungila muoyo wa Noa ne wa ba mu nzubu muende. Noa wakakolesha kabidi bana bende bimpe bualu wakeyemena meji a Nzambi. Nunku wakalongesha bana bende bimpe, muikale tshilejilu tshimpe kudibu, nansha muvua kuenza nanku kuikale kukole mu tshikondo tshibi tshia kumpala kua Mvula wa kabutu atshi. (Gen. 6:5) Nuenu baledi, mmunyi munudi mua kuenza “amu nanku” ku mêsu kua Nzambi? Telejayi Yehowa. Lekelayi anulongeshe mua kukolesha bana benu ku diambuluisha dia Dîyi diende ne buludiki butudi tupetela kudi bulongolodi buende. Kadi nansha mudi baledi mua kudienzeja bikole bua kukolesha bana babu bimpe, bamue bana batu anu balekela Yehowa. Tshidibi, baledi badi badienzeje bikole bua kubueja bulelela mu muoyo wa muana badi ne kondo ka muoyo kimpe. Badi mua kutekemena kabidi ne: muanabu udi mubatombokele au neapingane dimue dituku kudi Yehowa. w18.03 30 §10, 11
Disambombo dia 2/2
Nuikale nuakidilangana.—1 Pet. 4:9.
Ukadiku mujinge kuakidila benyi kadi kuyi mudimone mukumbane anyi? Bamue bantu badi ne bundu bela meji ne: nebapange tshia kuyukila ne benyi anyi ne: benyi badi mua kudiumvua kabayi bakidila bimpe to. Bakuabu badi ne makuta makese ne bela meji ne: kabena mua kuakidila benyi bimpe bu mudi bena mu tshisumbu bakuabu mua kuenza to. Bua kuakidila benyi kabiena anu bilomba kuikala ne nzubu mulengeja mu mushindu wa pa buawu to, kadi kuikala ne nzubu wa mankenda, mulongolola bimpe, ne usankisha bantu bua kusombamu ke kudi ne mushinga. Lekela dinanga dikusake bua kuakidilangana, kuelakanyi to. Vuluka ne: kusomba ne benyi wenda ubayukidisha nekubasankishe. (Filip. 2:4) Bantu pa kuamba bonso batu basue kulondelangana malu a mu nsombelu wabu. Patudi tusombeshangana ne bakuetu, bidi mua kuikala tshikondo tshimuepele tshidibu mua kutuebeja etu malu. Mukulu kampanda udi wamba ne: “Kubikidisha balunda ba mu tshisumbu tshietu kuanyi kudi kungambuluisha bua kubumvua bimpe ne kumpetesha dîba dia kufika ku dibamanya bimpe, nangananga kumanya mudibu bafike ku dilua Bantemu.” Kutabalelangana ne dinanga kudi mua kuvuija tshikondo tshia disombeshangana tshia disanka. w18.03 17 §15-17
Dia lumingu dia 3/2
Udi ujingakana bua tshinyi? Juka, ubatijibue.—Bien. 22:16.
Baledi bena Kristo badi ne dijinga dia kuambuluisha bana babu bua kuangata mapangadika a meji. Kuladikija malu bua muanabu kubatijibua kakuyi bualu kudi mua kunyanga malanda ende ne Nzambi. (Yak. 4:17) Kadi baledi mbasue kujadika ne: kumpala kua muanabu kubatijibua, ikale mukumbane bua kuambula bujitu bua dikala muyidi wa Kristo. Bamue batangidi ba bijengu badi badiabakena bualu badi bapeta bansonga ba bidimu bitue ku 20 anyi kupita apu badi bakolele mu mêku a bena Kristo kadi kabayi banji kubatijibua to. Ba bungi ba kudibu badi babuela mu bisangilu ne bayisha. Badi badimona bu Bantemu ba Yehowa. Kadi badi badikanda bua kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua bua malu kampanda. Mmalu kayi au? Mu imue nsombelu, baledi babu badi babalomba bua kuanji kuladikija dibatijibua. w18.03 8 §1, 2
Dimue dia 4/2
Nuikale . . . ne meji a buena avua Kristo Yezu nawu.—Lomo 15:5.
Bua kuikala bu Kristo, tudi ne bua kuikala ne ngelelu wende wa meji ne ngikadilu yende yonso. Pashishe tudi ne bua kulonda mu makasa ende. Meji a Yezu avua matume anu ku malanda ende ne Nzambi. Ke bualu kayi kuikala bu Yezu kudi kutuvuija anu bu Yehowa. Bua malu aa, tudi tumona ne: kulonga bua kuela meji anu bu Yezu kudi ne mushinga wa bungi. Mmunyi mutudi mua kukumbaja bualu ebu? Bayidi ba Yezu bakadimuena bishima biende, kumvua malu avuaye ulongesha, kumona muvuaye wenzela bantu ba mishindu yonso malu ne utumikila mêyi manene a Nzambi. (Bien. 10:39) Kadi tuetu katuena mua kumumona ne etu abidi to. Bua dinanga, Yehowa mmutupeshe Evanjeliyo idi ituambuluisha bua kumona ngikadilu ya Yezu mu meji etu. Patudi tubala mukanda wa Matayi, wa Mâko, wa Luka, ne wa Yone idi mu Bible ne tuelangana meji a bitudi tubala, tudi tulongesha meji etu bua afuanangane ne meji a Kristo. Nanku tudi mua “kulonda mu makasa ende bimpe menemene” ne ‘tudipaya ne lungenyi lua muomumue’ ne luende.—1 Pet. 2:21; 4:1. w18.02 22 §15, 16
Dibidi dia 5/2
Ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua.—Lomo 10:17.
Katshia Nzambi wafuka Adama ne Eva, bantu mbalonge malu a Nzambi mu mishindu minene isatu eyi: ku diambuluisha dia bufuki, dia bantu bakuabu ba lulamatu ba Nzambi, ne padibu bapeta mabenesha bua dikala ne nsombelu udi umvuangana ne mikenji miakane ya Nzambi ne mêyi ende manene. (Yesh. 48:18) Pavua Noa utangila bufuki budi bumueneka, wakapeta bijadiki bia bungi bivua bileja ne: Nzambi udiku, ne udi ne ngikadilu ya bungi idi kayiyi imueneka, bu mudi “bukole buende bua tshiendelele ne Bunzambi buende.” (Lomo 1:20) Ke bualu kayi Noa wakakolesha ditabuja diende kudi Nzambi. Noa uvua mulongele malu a bungi kudi balela bende. Mu balela aba muvua tatuende Lemeke uvua muntu wa lulamatu ne uvuaku patshivua Adama ne muoyo. Muvua kabidi kakuende Metushela ne kakuende wa kakuende Yalede uvua mulue kufua pakavua Noa ne bidimu 366. (Luka 3:36, 37) Malu onso akalonga Noa akalenga muoyo wende, kumusakawu bua kuenzela Nzambi mudimu.—Gen. 6:9. w18.02 9 §4, 5
Disatu dia 6/2
Kanulekedi dîba dibuela nuenu bikale anu ne tshiji.—Ef. 4:26.
Padi muena kuitabuja netu anyi muntu wa mu dîku dietu utuamba bualu budi bututapa ku muoyo bikole, malu onso adi mua kututonda. Kadi tshidi mua kuenzeka ntshinyi tuetu katuyi bapue bualu abu muoyo? Netushale balame tshiji munkatshi mua bidimu bia bungi anyi? Peshi netutumikile mibelu ya meji idi mu Bible bua kujikija malu ne lukasa? Tuetu balekele matuku a bungi apita bua kuyukila ne muanetu au, nebitukolele bua kukeba nende ditalala. Mmalu kayi audi mua kuenza bua kukeba ditalala? Tshia kumpala, sambila Yehowa ne muoyo mujima. Mulomba akuambuluishe bua uyukile bimpe ne muanenu. Vuluka ne: udi pende mulunda wa Yehowa. (Mis. 25:14) Yehowa udi wenzela balunda bende malu ne bulenga ne mmusue bua tuenze bia muomumue. (Nsu. 15:23; Mat. 7:12; Kolos. 4:6) Pashishe, longolola mu meji ebe malu awayukila ne muanenu. Kuedi meji ne: muanenu au uvua muenze malu ku bukole bua kukutapa ku muoyo to. Ikala pabuipi bua kuitaba ne: udi mua kuikala pebe ne tshilema mu tshilumbu atshi. w18.01 10 §15, 16
Dinayi dia 7/2
Anu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane.—Yone 13:34.
Bantu badi batendelela Yehowa mbashilangane lelu ne bantu badi kabayi ne dinanga bualu bobu mbanange bantu nabu ne muoyo mujima. Ke mutubi amu nanku. Yezu wakamba ne: kunanga mukuetu ke kuvua mukenji muibidi mutambe bunene mu mikenji ya Mose, ulondela wa kunanga Nzambi. (Mat. 22:38, 39) Yezu wakamba kabidi ne: bavua mua kumanyina bena Kristo balelela ku dinanga divuabu ne bua kunangangana. (Yone 13:35) Bena Kristo bavua ne bua kunanga too ne baluishi babu. (Mat. 5:43, 44) Yezu wakaleja muvuaye munange bantu bakuabu bikole. Uvua uya mu tshimenga ne mu tshimenga wambila bantu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Uvua wondopa bampofu, balema, bena nsudi, ne bampudi matshi. Wakajula kabidi ne bafue. (Luka 7:22) Yezu wakafila too ne muoyo wende bua bukua bantu. Dinanga divua nadi Yezu divua dileja menemene dinanga didi nadi Tatuende bua bantu. Pa buloba bujima, Bantemu ba Yehowa badi baleja mudibu banange bantu bakuabu anu mutu Nzambi mubanange. w18.01 29-30 §11, 12
Ditanu dia 8/2
Bua malu onso ndi ne bukole ku diambuluisha dia yeye udi umpesha bukole.—Filip. 4:13.
Udi pamuapa mukumbaje malu malomba bua kubatijibua utshidi mupuekele. Kadi kuena anu mumanye ntatu iwapeta to. Bua wewe kushala ne lulamatu mu nsombelu yonso eyi, ikala anu uvuluka ne: mutshipu webe kudi Yehowa mbualu buudi ne bua kukumbaja. Bidi nanku bualu uvua mulaye Mukalenge wa diulu ne buloba ne: neutungunuke ne kumuenzela mudimu nansha balunda bebe anyi baledi bebe balekele kumuenzelawu. (Mis. 27:10) Mu nsombelu yonso, lomba Yehowa diambuluisha bua upete bukole bua kukumbaja mutshipu webe (Filip. 4:11, 12) Yehowa mmusue bua ulue mulunda wende. Kadi ki mbipepele bua kulama bulunda buebe nende ne kudienzeja bua lupandu luebe to. Ke padi Filipoyi 2:12 wamba ne: “Nutungunuke ne kudienzeja bua lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.” Nunku kukonkonona muudi ne bua kulama bulunda buebe ne Yehowa ne kushala ne lulamatu kudiye nansha mu ntatu ya mushindu kayi. Kadi ki mbimpe kutamba kudieyemena to. Bualu too ne bamue batendeledi ba Nzambi bavua bamuenzele mudimu bidimu bia bungi bakajimija lulamatu luabu kudiye. w17.12 24 §4, 6, 7
Disambombo dia 9/2
Ndi mufile bintu bionso ebi ku budisuile.—1 Kul. 29:17.
Yehowa udi utunêmesha padiye utuanyishila bua kufila bintu bietu bua kukuatshisha mudimu munene wa Bukalenge udi wenzeka lelu. Udi utujadikila ne: netupete mabenesha a bungi patudi tuenza nanku. (Mal. 3:10) Yehowa udi utulaya ne: muntu udi ufila ne tshianza tshilekelela neatante. (Nsu. 11:24, 25) Tudi tupeta kabidi disanka patudi tufila bintu bietu, bualu “disanka dia kufila ndipite dia kuangata.” (Bien. 20:35) Tudi ne diakalenga dia kulongesha bana betu balela ne bantu bapiabapia ku mêyi etu ne ku tshilejilu tshietu mudibu pabu mua kufila bintu biabu ne kupeta mabenesha a bungi. Bionso bitudi nabi mbifume kudi Yehowa. Kumupingajila bivuaye mutupeshe kudi kuleja mutudi bamunange ne tuanyisha bionso bidiye mutuenzele. Pavua bantu bafila bintu bua kuibaka ntempelo, “bakasanka bua kufila milambu ya budisuile eyi.” (1 Kul. 29:9) Tuetu petu tutungunukayi ne kupeta disanka ne diakalengele patudi tupingajila Yehowa bintu bitudi bapetele ku tshianza tshiende. w18.01 21 §18, 19
Dia lumingu dia 10/2
Muntu ne muntu mu mulongo wende: Kristo mamuma a kumpala, pashishe bantu ba Kristo mu tshikondo tshia dikalaku diende.—1 Kol. 15:23.
Dibishibua ku lufu dia kumpala divua ne bua kuenzeka tshikondo kampanda “dikalaku” dia Kristo dimane kutuadija. Bela manyi bikala ne muoyo mu tshikondo tshia dikenga dinene ‘nebaye mu matutu.’ (1 Tes. 4:13-17; Mat. 24:31) ‘Nebakudimunyibue diakamue, mu mupodi wa dîsu, mu tshikondo tshia mpungi wa ndekelu.’ (1 Kol. 15:51, 52) Lelu, bena Kristo ba bungi ba lulamatu ki mbela manyi to, ne ki mbabikidibue bua kuenza mudimu mu diulu ne Kristo to. Kadi mbindile nshikidilu wa ndongoluelu wa malu mubi eu mu “dituku dia Yehowa.” Kakuena muntu udi mua kumanya dîba menemene dialua nshikidilu eu to, kadi kudi bijadiki bidi bileja ne: ukadi pabuipi menemene. (1 Tes. 5:1-3) Pashishe dibishibua dia mushindu mukuabu nedienzeke, dibishibua bua kuikala ne muoyo pa buloba bukudimuna mparadizu. Bantu babishibua ku lufu nebikale ne mpunga wa kulua bapuangane, kabayi mua kufua kabidi nansha. w17.12 11 §15, 12 §18, 19
Dimue dia 11/2
Muaba wonso udi mukawu ne dijinga kukokangana newikale kabidi tshimvundu ne malu mabi a mishindu yonso.—Yak. 3:16.
Tuetu ne dinanga ne bulenga mu muoyo wetu, mukawu kawakutukuata bipepele to. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Dinanga didi ne lutulu ne buimpe. Dinanga kadiena ne mukawu.” (1 Kol. 13:4) Bua mukawu kubenga kuela miji mu muoyo wetu, tudi ne bua kudienzeja bua kumona malu mudi Yehowa uamona, kumona bena Kristo netu bu bitupa bia mubidi umue wa buena Kristo. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuditeka pa muaba wa bakuabu mu diumvuangana ne mubelu mufundisha ku nyuma eu: “Bikala tshitupa tshitumbishibua, bitupa bikuabu bionso bidi bisanka pamue natshi.” (1 Kol. 12:16-18, 26) Nunku, bualu buimpe bobu bufikile muena Kristo netu, mbimpe tusanke pamutu pa kumumvuila mukawu. Tuangate tshilejilu tshia Yonatana, muana wa mukalenge Shaula. Pavuabu basungule Davidi bua kupiana nkuasa wa bukalenge, Yonatana kakamumvuila mukawu to. Kadi wakamukankamija. (1 Sam. 23:16-18) Katuenaku petu mua kuikala ne bulenga ne dinanga anu bu Yonatana anyi? w17.11 27 §10, 11
Dibidi dia 12/2
Kakulumbuluisha anu bua malu adi amueneka ku mêsu kuende, anyi kubela anu bilondeshile malu adi matshi ende umvua to. Nealumbuluishe bapuekele biakane, ne neafile mubelu . . . ne bululame.—Yesh. 11:3, 4.
Yehowa uvua mutufundishile tshipungidi tshia Mikenji mu Bible, Dîyi diende. Ki mmusue bua tuimanyine bikole pa malu makese a mu Mikenji to, kadi mmusue bua tujingulule “malu a mushinga mukole” adimu, mmumue ne: mêyi manene a mushinga adi enza nshindamenu wa mikenji, ne tuatumikile. (Mat. 23:23) Mikenji ya Mose ivua nshindamenu wa “dimanya ne bulelela” pa bidi bitangila Yehowa ne mikenji yende miakane. (Lomo 2:20) Tshilejilu, misoko ya kunyemena idi ilongesha bakulu mua ‘kukosa bilumbu ne dikosa dia bushuwa,’ ne idi itulongesha tuetu bonso mua ‘kulejangana dinanga ne kufuilangana luse, muntu ne muntu ne mukuabu.’ (Zek. 7:9) Katutshiena kabidi muinshi mua Mikenji to. Kadi Yehowa katu ushintuluka to, utshidi anu wangata buakane ne luse ne mushinga wa bungi. Tudi ne diakalenga dinene dia kutendelela Nzambi udi mutufuke mu tshimfuanyi tshiende, udi ne ngikadilu itudi mua kuidikija, ne utudi mua kunyemena kudiye! w17.11 13-14 §2, 3; 17 §18, 19
Disatu dia 13/2
Wa diakalenga mmuntu udi upeta meji, ne muntu udi upeta dijingulula dia malu.—Nsu. 3:13.
Bana betu badi balongesha kumpala mu bisangilu badi ne bua kuenza bua muyuki wabu wimanyine mu Mifundu. (Yone 7:16) Abi bidi bikulomba kuenza tshinyi? Tshia kumpala, ikala mudimuke bua tshintu nansha tshimue, bu mudi: malu mamonamona, bilejilu, anyi mene ngakuilu webe kabijibakaji anyi kumbusha ntema ya bantu ku mvese iudi ubala. Tshibidi, vuluka ne: kulongesha ne Bible kakuena kumvuija kubala patupu mvese ya bungi to. Bulelela, kubala mvese mipite bungi kudi mua kufikisha bateleji ku dipanga kukuata mvese nansha umue. Nunku, sungula mvese minene bimpe, ne keba dîba dia kuyibala, kuyumvuija, kufila bilejilu, ne kuleja mushindu muimpe wa kuyitumikila. (Neh. 8:8) Keba mua kujingulula diumvuangana didi pankatshi pa biambilu bidi mu plan ne mvese idibu bafilamu. Bualu bua mushinga budi ne: lomba Yehowa mu disambila bua akuambuluishe bua kumvuija ngenyi ya mushinga idi mu Dîyi diende.—Eze. 7:10. w17.09 26 §11, 12
Dinayi dia 14/2
Pinganayi kundi, . . . ne meme nempingane kunudi.—Zek. 1:3.
Tshidimu tshia 537 kumpala kua Yezu tshivua tshidimu tshia disanka bua bantu bavua badilambule kudi Yehowa. Bobu bamane kuenza bidimu 70 mu Babilona muvuabu babakuate, bakabalekela ne kutuadijabu kuenza mudimu wa dijadikulula ntendelelu mulelela mu Yelushalema ne disanka dionso. Bakasa tshishimikidi tshia ntempelo mu 536 kumpala kua Yezu. Bidimu 16 pashishe, mudimu wa kuibaka ntempelo uvua anu muimane. Bivua bikengela kuvuluija bantu ba Nzambi ne: badi ne bua kupingana kudi Yehowa ne kubenga kuteka bipatshila biabu pa muaba wa kumpala. Nzambi wakatuma muprofete wende Zekâya mu 520 kumpala kua Yezu bua kuambuluisha bantu bende bua kuvulukabu bualu bua kumpala buvuabu babapatuile mu Babilona. Dîna mene dia Zekâya didi diumvuija ne: “Yehowa mmuvuluke,” divua mua kuikala dibavuluije bualu kampanda bua mushinga. Nansha muvuabu bapue malu avua Yehowa mubenzele bua kubapandisha muoyo, Nzambi utshivua anu muvuluke bantu bende. (Zek. 1:3, 4) Wakabajadikila ne dinanga dionso ne: uvua ne bua kubambuluisha bua kujadikulula ntendelelu mukezuke, kadi wakabadimuija kabidi ne dîsu dikole ne: kavua mua kuitaba bua bamutendelele ne mioyo ibidi to. w17.10 21-22 §2, 3
Ditanu dia 15/2
Nuikale nuenzelangana malu ne bulenga, nuditeka pa muaba wa bakuabu ne dinanga dionso.—Ef. 4:32.
Bamanyi bapiluke ba masama a mitu badi bamba ne: kulejangana luse kudi mua kuakaja makanda ebe a mubidi ne malanda ebe ne bakuabu. Paudi upetesha bakuabu disulakana, neudiumvue ne disanka, muikale ne lungenyi luimpe bua bakuabu, kuyi udimona nkaya, ne kuyi utamba kuelelangana meji mabi to. Eyowa, wewe ulejangana luse, nebikuabuluishe. Bena Kristo badi basue kuambuluisha bakuabu ne dinanga dionso nebapete kondo ka muoyo kimpe, bamanye ne: badi benza malu mu diumvuangana ne mêyi manene a Nzambi. Kuikala ne lungenyi lua nunku kudi kuvuija muntu muledi muimpe, mukaji muimpe ne mulunda muimpe. Bantu batu bumvuilangana luse ne lukasa batu pabu bapeta diambuluisha ne dikuatshisha patubu nabi dijinga. (Mat. 5:7; Luka 6:38) Kuena ne bua kumvuilangana luse anu bualu kuenza nunku kudi kukuambuluisha pebe to. Kabingila kanene kadi ne bua kuikala dijinga diebe dia kuidikija Muena dinanga ne luse, Yehowa Nzambi, ne kumutumbisha.—Nsu. 14:31. w17.09 12 §16, 17
Disambombo dia 16/2
Yeye neasombe mu nkuasa wende wa bukalenge ne neakokeshe, ne yeye neikale kabidi muakuidi mu nkuasa wende wa bukalenge.—Zek. 6:13.
Pa kumbusha mudimu uvuabu bapeshe Yezu wa kuikala Mukalenge ne Muakuidi Munene, bavua bamupeshe kabidi mudimu wa ‘kuasa ntempelo wa Yehowa.’ Matuku etu aa, mu mudimu wa kuibaka udi nawu Yezu muvua mudimu wa dipikula batendeledi balelela mu Babilona Munene ne wa dijadikulula tshisumbu tshia bena Kristo mu 1919. Uvua kabidi muteke ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kulombola mudimu mu mbanza ya ntempelo munene wa mu nyuma idi pa buloba. (Mat. 24:45) Yezu udi kabidi ne mudimu wa kukezula bantu ba Nzambi ne kubambuluisha bua kutendelelabu Nzambi mu mushindu mukezuke. (Mal. 3:1-3) Mu bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu, yeye ne bena diende binunu 144 badi pabu bakalenge ne bakuidi nebafikishe bantu ba lulamatu ku dilua bapuangane. Pakumbana bualu ebu, anu batendeledi balelela ba Nzambi ke bashala pa buloba bukezula. Ndekelu wa bionso nebajadikulule ntendelelu mulelela bua kashidi! w17.10 29 §15, 16
Dia lumingu dia 17/2
Udi ne bua kusombela [mu tshimenga tshia kunyemena] too ne padi muakuidi munene . . . ufua.—Nom. 35:25.
Bua muntu uvua mushipangane ku mpukapuka kufuidibuaye luse, uvua ne bua kuenza bualu kampanda. Uvua ne bua kunyemena mu musoko wa kunyemena uvua pabuipi menemene. (Yosh. 20:4) Kavua ne bua kulengulula bualu ebu to; bua yeye kushala ne muoyo, bivua bikengela afike mu musoko au ne lukasa ne ashalamu! Bivua bimulomba kudipangisha amue malu. Uvua ne bua kushiya mudimu wende, kuende kuvuaye bimpe, ne kupangila budikadidi bua kuenza ngendu, ushala mu musoko au too ne pavua muakuidi munene ufua. Kadi didipangisha malu edi divua ne mushinga. Lelu, benji ba bubi badi banyingalale badi pabu ne bua kuenza bualu kampanda bua Nzambi kubafuila luse. Tudi ne bua kulekela kuenza mpekatu kulekelamu, katuyi tulekela anu mpekatu minene to, kadi tulekela kabidi mpekatu mikese itu ifikisha ku bubi bunene. Patudi tuenza malu ne disuminyina bua kulekela kuenza mpekatu, tudi tuleja Yehowa ne: tudi tuditatshisha bua nsombelu wetu, katuyi tuela meji ne: neatufuile luse nansha katuyi balukebe.—2 Kol. 7:10, 11. w17.11 10-11 §10, 11
Dimue dia 18/2
Nuikale nuakidilangana kanuyi ne manunganyi.—1 Pet. 4:9.
Yehowa udi utulomba bua kuikala kupesha bena Kristo netu bintu. (1 Yone 3:17) Kadi tudi ne bua kuenza nunku ne meji mimpe, kabiyi bua diakalenga dietu to. Tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntu ngakidila nangananga balunda banyi, bantu badi bamanyike bikole anyi bantu badi mua kungenzela panyi bualu kampanda buimpe anyi? Peshi ntu ngakidila anu bena Kristo nanyi bandi tshiyi mumanye anyi badi kabayi mua kumpesha panyi tshintu anyi?’ (Luka 14:12-14) Fuanyikijabi ne: muena Kristo nebe udi dijinga ne diambuluisha bua muvua malu avuaye mulongolole kaayi makumbane anyi ki mmukuele tuasakidila bua muudi mumuakidile. Mu nsombelu ya nunku, tudi ne bua kutumikila mubelu udi mu mvese wa dituku dia lelu. Wewe mutumikile mubelu eu, neupete disanka didi difumina ku dipeshangana bintu ne meji mimpe bu difutu.—Bien. 20:35. w17.10 9 §12
Dibidi dia 19/2
Mmunyi mundi mua kuenza bualu bubi bunene nunku, ne bushuwa kuenzela Nzambi mpekatu?—Gen. 39:9.
Mukaji wa Potifâ wakatuishila Jozefe mêsu bualu uvua “muntu wa mubidi mupatakane, muikale muimpe kumona,” ne wakateta bua kumuambisha. Kadi Jozefe kakakuluka ku mêyi avuaye umuambisha nawu misangu ne misangu to. Pakakola malu, wakamunyema. Tshilejilu tshia Jozefe tshidi tshitulongesha tshinyi? Dimue dilongesha didi ne: tudi ne bua kunyema diteta dia kushipa mikenji ya Nzambi. (Nsu. 1:10) Kumpala, bamue bantu badi Bantemu lelu bavua baluangana bua kutshimuna budiavi, bunuavi, dinua dia makanya, dinua dia bintu bia lulengu, malu a masandi, ne malu makuabu. Nansha mukadibu babatijibue, badi mua kuikala imue misangu batetshibua bua kupingana mu bikadilu biabu bia kale. Kadi wewe mudimone mu diteta dia kushipa mukenji kampanda wa Yehowa, bua kudikolesha, ela meji bua bipeta bibi bia mu nyuma biudi mua kupeta bua dipanga kukanda majinga mabi. Teta kumona mu lungenyi nsombelu iudi mua kutetshibua ne keba tshia kuenza bua kuyepuka. (Mis. 26:4, 5; Nsu. 22:3) Wewe mutuilangane ne diteta edi, lomba Yehowa bua akupeshe meji ne didikanda bua kudikandamena. w17.09 4-5 §8, 9
Disatu dia 20/2
Nudikebele balunda ku diambuluisha dia biuma bidi kabiyi biakane, bua padibi bijika, bamone mua kunuakidila mu miaba ya kusombela ya tshiendelele.—Luka 16:9.
Umue mushindu utudi mua kulua balunda ba Yehowa mpatudi tukeba biuma “bilelela” ne katuyi tudifila bikole mu malu a bungenda. Muena lulamatu Abalahama wakatumikila Yehowa, kushiyaye tshimenga tshia bubanji tshia Ula bua kusombela mu ntenta bualu uvua musue kuikala mulunda wa Yehowa. (Eb. 11:8-10) Uvua weyemena Nzambi, Mufidi wa bubanji bulelela, misangu yonso pamutu pa kueyemena bintu bia ku mubidi. (Gen. 14:22, 23) Yezu wakakankamija bantu bua bikale ne ditabuja dia buena adi. Kuambilaye nsongalume kampanda mubanji ne: “Wewe musue kuikala mupuangane, ndaku upane bintu biebe, ubipeshe bapele, neupete biuma mu diulu, pashishe ulue, undonde.” (Mat. 19:21) Muntu au kavua ne ditabuja bu dia Abalahama to. Kadi kuvua bantu bakuabu bavua beyemene Nzambi. w17.07 10 §12
Dinayi dia 21/2
[Yehowa] wakalaya bua kupesha [Abalahama buloba] bu bumpianyi, yeye, ne pashishe ndelanganyi yende, pende kayi nansha muanji kulela muana.—Bien. 7:5.
Bidimu 430 panyima pa disabuka dia Abalahama Musulu wa Pelata, ndelanganyi yende yakalua tshisamba tshivua ne bua kupiana buloba abu, kadi mulayi eu kawuvua muanji kukumbana to. (Ekes. 12:40-42; Gal. 3:17) Abalahama uvua muitabe bua kuindila bualu lutulu luende luvua luimanyine pa ditabuja diende kudi Yehowa. (Eb. 11:8-12) Abalahama uvua ne disanka dia kuindila nansha muvuaye kayi mumone dikumbana dionso dia mulayi eu mu matuku ende. Kadi ela meji disanka dikalaye nadi pamubishabu ku lufu mu mparadizu pa buloba. Neakeme bua kumona bungi bua misangu idibu bafunde muyuki wa bualu buende ne bua ndelanganyi yende mu Bible. Elabi meji muasankaye bua kumvua bua musangu wa kumpala mudimu munene uvuaye nawu mu dikumbana dia dilongolola dia Yehowa didi ditangila muana mulaya! Kakuyi mpata, neamone ne: bivua ne mushinga bua muvuaye muindile musangu mule. w17.08 5-6 §10, 11
Ditanu dia 22/2
Fuishayi bitupa bienu bia mubidi bidi pa buloba pa bidi bitangila . . . malu a bukoya.—Kolos. 3:5.
Muaku wa mu Bible udibu bakudimune ne: “malu a bukoya” udi ukonga malu a bungi, kawuyi wimanyina anu pa mpekatu ya masandi to. Udi mua kuleja tshienzedi tshibi tshia kunua makanya anyi tshia kuela mineku ya busenji. (2 Kol. 7:1; Ef. 5:3, 4) Udi kabidi ukonga malu a bukoya adi muntu wenza mu musokoko bu mudi: kubala mikanda idi isakangana ku malu a masandi anyi kumona bindidimbi bia malu a busenji, bidi mua kufikisha muntu ku tshilele tshia bukoya tshia didijikijila majinga a kusangila. Bantu batu ne tshibidilu tshia kubandila bindidimbi bia malu a busenji badi bapeta “lukuka lua masandi” ludi mua kubafikisha ku dilua bapika ba malu a masandi. Makebulula adi bantu benze adi aleja ne: bantu badi bamba mudibu kabayi mua kudikanda bua kubandila bindidimbi bia malu a busenji batu ne bimanyinu bia muomumue ne bia bantu badi ku bupika bua maluvu makole ne diamba. Kabiena bikemesha bua mudi tshilele tshia ditangila bindidimbi bia malu a busenji tshipatula bipeta bibi bu mudi: diumvua bundu bukole, dikepesha tshisumi mu muaba wa mudimu, nsombelu mubi mu dîku, dishipa dia dibaka, ne didishipa. w17.08 19 §8, 9
Disambombo dia 23/2
Yeye udi ukolesha milonda ya ku biibi bia tshimenga tshiebe; udi ubenesha bana bebe badi munda muebe. Yeye udi ubueja ditalala mu buloba buebe.—Mis. 147:13, 14.
Pavua mufundi wa musambu welangana meji a diakajilula dia Yelushalema, wakamba mêyi a mu mvese wa lelu bua Yehowa. Biakamukolesha ku muoyo bua kumanya ne: Nzambi uvua ne bua kukolesha biibi bia tshimenga bua kukuba batendeledi bende. Udi mua kupeta ntatu idi ikunyikalaja bikole. Yehowa udi mua kukupesha meji a mua kupita nayi. Mufundi wa musambu eu wakamba ne: Nzambi udi ‘utuma mukenji wende pa buloba; dîyi diende didi diya lubilu.’ Pashishe wakamba mudi Yehowa ‘utuma neje, utangalaja bisunsukile bia mabue a mashika anu bu butu, ne ukupa mabue ende a mvula panshi, webeja ne: ‘Wamanya mua kuimana talalaa kumpala kua mashika ende nnganyi?’ Yeye kulua kuamba ne: Yehowa ‘udi utuma dîyi diende, udi ubiengulula.’ (Mis. 147:15-18) Nzambi wetu udi mumanye malu onso, udi mua kuenza bualu kayi buonso ne udi ulombola mabue a mvula ne neje, udi mua kukuambuluisha bua kutshimuna lutatu kayi luonso. w17.07 20 §14, 15
Dia lumingu dia 24/2
Wewe, Yehowa Nzambi wetu, udi mukumbane bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole, bualu wakafuka bintu bionso.—Buak. 4:11.
Nzambi mmukumbane bua kulombola bantu. Mushindu udiye ukokesha mmutambe buimpe, kabidi mmukumbane bua tuetu kumulamata ne muoyo mujima. Nunku udi ne bukenji bua kukokesha bantu bonso, badi pa buloba anyi badi mu diulu. Satana ki mmufuke tshintu nansha tshimue to. Nanku kena ne bukenji nansha bukese bua kukokesha diulu ne buloba to. Yeye ne bena dibaka ba kumpala bavua bena dikamakama pakatombokelabu bumfumu bua Yehowa. (Yel. 10:23) Budikadidi buabu bua kudisunguila malu buvuaku bubapeshe bukenji bua kubenga bukokeshi bua Nzambi anyi? Tòo. Budikadidi ebu budi bupesha muntu bukenji bua kusungula ku dituku tshia yeye kuenza. Kadi kabuena bupesha muntu bukenji bua kutombokela Mufuki, Yehowa to. Bidi bimueneka patoke ne: kutombokela Nzambi nkuenza mudimu bibi ne budikadidi bua kudisunguila malu. Tuetu bantu, tudi dijinga ne bukokeshi bua Yehowa ne buludiki buende. w17.06 27-28 §2-4
Dimue dia 25/2
Tshikole njikije lubilu luanyi ne mudimu.—Bien. 20:24.
Tuetu banange bikole mudimu wetu wa diyisha, netuikale anu bu mupostolo Paulo, tutungunuka ne kuyisha nansha padibu batukengesha. (Bien. 14:19-22) Kumbukila mu 1930 too ne mu bidimu bia 1944, bavua bakengeshe bana betu ba mu États-Unis bikole. Kadi bakatungunuka anu ne kuyisha. Pavuabu batete kubakandika, bana betu bakaya ku kabadi ne kutshimunabu bilumbu bia bungi. Mu 1943, muanetu Nathan Knorr wakamba bua tshimue tshilumbu tshivuabu batshimune ku Kabadi kanene ka mu États-Unis ne: “Tudi batshimune bilumbu ebi bualu kanuvua balekele to. . . . Nditshimuna dia bantu ba Mukalenge bavua bashale bashindame didi dikebeshe dipangadika adi.” Eyowa, dinanga dietu dia mudimu wa diyisha didi mua kutshimuna buluishi. Tuetu tumona mudimu wa diyisha ne mushinga wa bungi, katuakuyisha anu bua “bungi bua mêba” a kufila mu luapolo to. Netuenze tshionso tshitudi mua kuenza bua “kuyisha bikole menemene lumu luimpe.”—2 Tim. 4:5. w17.06 11-12 §11, 12
Dibidi dia 26/2
Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso.—Mat. 22:37.
Kunanga Nzambi bikole kudi kutuambuluisha bua kutumikila mêyi ende, kunanukila, ne kukina tshidi tshibi. (Mis. 97:10) Kadi Satana ne ndongoluelu wende badi bakeba kutekesha ne kujimija dinanga dietu bua Nzambi. Bena panu badi ne mmuenenu mubi wa dinanga. Pamutu pa bantu ba bungi kunanga Nzambi, bobu badi “badinangi.” (2 Tim. 3:2) Badi bimanyina pa “majinga a mubidi, majinga a mêsu, ne didileja bua bintu bia mu nsombelu.” (1 Yone 2:16) Mupostolo Paulo wakatudimuija bua tshidi mua kutuenzekela tuetu tudisankisha, wamba ne: “Kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lufu . . . bualu kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lukuna ne Nzambi.” (Lomo 8:6, 7) Bantu badi bimanyina pa dikeba dia makuta anyi pa dikumbaja majinga abu a tshiendenda batu ndekelu wa bionso bedibua mâyi ku makasa bibi.—1 Kol. 6:18; 1 Tim. 6:9, 10. w17.05 18 §5, 6
Disatu dia 27/2
Bikala muntu kayi musue kuenza mudimu, nansha kudia, kadi to.—2 Tes. 3:10.
Bana betu bena tshimuangi bobu ne dianyisha, kabayi bena tshianza tshiolola, nebiambuluishe bana betu badi babakidile bua kuikala ne disanka dia kupa. Kuenza nunku nekubambuluishe bua kulama bunême buabu ne kulama malanda mimpe ne bena Kristo nabu. (2 Tes. 3:7-9) Nansha nanku bena tshimuangi badi dijinga ne diambuluisha didi diakanyine. Kabiena bikengela anu kuikala ne makuta a bungi bua kuambuluisha bena tshimuangi to. Tshidibu natshi dijinga menemene ndîba dietu ne dinanga dietu. Tshilejilu, udi mua kubaleja mua kubuela mu mashinyi adi ambula bantu anyi mua kusumba bintu bidi biambuluisha mubidi kadi kabiyi mushinga mukole to. Udi kabidi mua kubaleja mua kupeta bintu bu mudi mashinyi a kutela nawu bilamba anyi mashinyi a kukosa nawu mashinde bua bamone mua kuenza nabi mudimu bua kuikala bapeta kadikuta. Bualu bua mushinga budi ne: bambuluisha bua badiumvue ne: tshisumbu tshidibu mpindieu ntshiabu. Wewe ne mushindu bafutshile njila bua kufika mu bisangilu. Udi mua kubumvuija kabidi mushindu muimpe wa kuyisha bantu ba mu teritware wenu, ne udi mene mua kuyisha nabu. w17.05 5 §11, 12
Dinayi dia 28/2
Nupete dijinga dikole dia mabele a dîyi adi kaayi masambakaja ne tshintu, bua ku diambuluisha diawu nukole too ne ku lupandu.—1 Pet. 2:2.
Bantu ba bungi badi batamba kuimanyina pa majinga abu ne pa masanka, bienza bua bibakolele bua kuikala ne mmuenenu muimpe bua bintu bia ku mubidi. (1 Kol. 2:14) Bu mudibu kabayi bela meji bimpe, bidi mua kubakolela bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Eb. 5:11-14) Dinanga diabu bua bintu bia ku mubidi didi anu mua kukola menemene. Padibu bapeta bintu bia bungi, badi bajinga bikuabu. (Muam. 5:10) Kadi kudi bualu butudi mua kuenza bua kuluisha ngelelu wa meji eu. Kubala Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu kudi mua kutukolesha bua kukandamena dinanga dia bintu bia ku mubidi. Yezu wakelangana meji pa meji a Yehowa ne bualu ebu buakamuambuluisha bua kutantamena mateta a Diabolo. (Mat. 4:8-10) Lelu, tuetu petu basue kukandamena dinanga dia bintu bia ku mubidi, tudi ne bua kutumikila meji a Yehowa mu nsombelu wetu. Bualu ebu nebuleje Yezu ne: tudi bamunange bikole kupita bintu bia ku mubidi. w17.05 26 §17