TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es19 dib. 118-128
  • Ngondo wa 12

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 12
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
  • Tumitu tua bualu
  • Dia lumingu dia 1/12
  • Dimue dia 2/12
  • Dibidi dia 3/12
  • Disatu dia 4/12
  • Dinayi dia 5/12
  • Ditanu dia 6/12
  • Disambombo dia 7/12
  • Dia lumingu dia 8/12
  • Dimue dia 9/12
  • Dibidi dia 10/12
  • Disatu dia 11/12
  • Dinayi dia 12/12
  • Ditanu dia 13/12
  • Disambombo dia 14/12
  • Dia lumingu dia 15/12
  • Dimue dia 16/12
  • Dibidi dia 17/12
  • Disatu dia 18/12
  • Dinayi dia 19/12
  • Ditanu dia 20/12
  • Disambombo dia 21/12
  • Dia lumingu dia 22/12
  • Dimue dia 23/12
  • Dibidi dia 24/12
  • Disatu dia 25/12
  • Dinayi dia 26/12
  • Ditanu dia 27/12
  • Disambombo dia 28/12
  • Dia lumingu dia 29/12
  • Dimue dia 30/12
  • Dibidi dia 31/12
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
es19 dib. 118-128

Ngondo wa 12

Dia lumingu dia 1/12

Nuikale nuakidilangana kanuyi ne manunganyi.—1 Pet. 4:9.

Mu bikondo bia kale, diakidila benyi divua pa tshibidilu dikongoloja kubikila muntu kumbelu bua kudia tshiakudia. (Gen. 18:1-8; Bal. 13:15; Luka 24:28-30) Pavua muntu ubikila bakuabu bua kudia tshiakudia, bivua bileja muvuaye musue bua bikale balunda ne bikale mu ditalala. Mu bantu batudi ne bua kubikila, mbanganyi nangananga batudi ne bua kubikila? Bena mu tshisumbu tshietu. Padi bikondo bikole bitukuata, katuakuikalaku dijinga ne bana betu ne bobu pabu netu dijinga anyi? Tudi basue kukolesha nabu bulunda ne kuikala nabu bonso mu ditalala. Batangidi ba bijengu ne balongi ba mu tulasa tuetu tua malu a Nzambi ne bena budisuile ba mu mudimu wa luibaku badi mua kuikala dijinga ne kaba ka kutudila. Bipupu bidi mua kushiya amue mêku kaayi ne nzubu, akengela kaba ka kutudila too ne padibu babibakila nzubu wabu tshiakabidi. Katuena mua kuela meji ne: anu bantu badi ne nzubu minene ke badi mua kubakidila to, bualu badi mua kuikala bakadi benzenze nanku. Kuenaku mua kubakidila kuebe nansha nzubu webe yeye mukese anyi? w18.03 15 §6; 16 §9

Dimue dia 2/12

Muntu muakane udi mua kukuluka misangu muanda mutekete, ne yeye neajuke kabidi.—Nsu. 24:16.

Tshiambuluisha muntu udi ukuluka bua kujuka ntshinyi? Nnyuma wa Nzambi, ki mbukole buende nkayende to. (Filip. 4:13) Mu dimuma dia nyuma eu mudi didikanda, muanabu ne didibela. Bua kumanya mua kudibela, tudi kabidi ne bua kusambila ne muoyo mujima, kudilongela Bible, ne kuelangana meji. Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza biobi bikukolele bua kudilongela Dîyi dia Nzambi? Pamuapa kutu musue kudilongela to. Kadi vuluka ne: Yehowa neakuambuluishe wewe musue. Udi mua kukuambuluisha bua ‘upete dijinga dikole’ dia kulonga Dîyi diende. (1 Pet. 2:2) Tshia kumpala, sambila Yehowa bua wikale udikanda ku malu makuabu bua ulonge Dîyi diende. Pashishe, enza malu bilondeshile masambila ebe, pamuapa udi mua kuikala udilongela mu minite mikese. Mu kupita kua matuku, kudilongela nekulue kupepele ne nekukusankishe bikole be! Bushuwa, neulue kunanga bikondo biudi usomba talalaa mutume meji ebe onso ku malu a Yehowa a mushinga mukole.—1 Tim. 4:15. w18.03 29 §5, 6

Dibidi dia 3/12

Dibatiza . . . didi dinupandisha penu mpindieu.—1 Pet. 3:21.

Kumpala kua mulongi wa Bible kubatijibua, udi ne bua kuikala ne ditabuja dikole dimanyine pa dimanya dijalame dia Nzambi, malu adiye mulongolole, ne tshidiye muenze bua kupandisha bantu. (1 Tim. 2:3-6) Ditabuja dia nunku didi disaka mulongi wa Bible bua kulekela bienzedi bidi kabiyi bisankisha Nzambi, kadi kutuadija kutumikila mikenji miakane ya Yehowa. (Bien. 3:19) Mbiumvuike ne: Nzambi kena mua kuanyisha didilambula dia muntu utshidi ne bikadilu bidi mua kumupangisha bua kupiana Bukalenge to. (1 Kol. 6:9, 10) Kadi pa kumbusha ditumikila mikenji mitumbuke ya bikadilu ya Yehowa, kudi malu makuabu a kuenza. Muntu udi wipatshila buakane udi kabidi ne bua kubuela mu bisangilu bionso ne kuikala ne tshibidilu tshia kuyisha ne kuvuija bantu bayidi bua kusungila mioyo yabu. (Bien. 1:8) Anu padi muyidi mupiamupia wenza malu aa ke padiye mua kudilambula kudi Yehowa pa nkayende mu disambila mu mushindu udiye wanyisha ne pashishe kuleja didilambula edi patoke kumpala kua bantu padiye ubatijibua. w18.03 6 §12

Disatu dia 4/12

[Mariya] wakalama kabidi bimpe mêyi onso aa mu muoyo wende.—Luka 2:51.

Bua tshinyi Yehowa wakasungula Mariya bua ikale mamuende wa Yezu? Kakuyi mpata, bualu uvua mudifile ku malu a mu nyuma. Uvua muleje patoke muvuaye muntu wa mu nyuma mu mêyi mimpe a kutumbisha nawu Nzambi akambaye pavuaye muye kua balela bende Zekâya ne Elizabeta. (Luka 1:46-55) Mêyi a Mariya au adi aleja muvuaye munange Dîyi dia Nzambi ne mumanye bimpe Mifundu ya mu tshiena Ebelu. (Gen. 30:13; 1 Sam. 2:1-10; Mal. 3:12) Mona kabidi ne: nansha mutshivua Mariya ne Jozefe baselelanganaku, bakadikanda bua kusangila too ne pakalelabu Yezu. Bidi bileja ne: bubidi buabu bavua baditatshisha bikole bua disua dia Yehowa pamutu pa kukumbaja majinga abu. (Mat. 1:25) Mu kupita kua matuku, Mariya uvua wenda ukuata malu avua enzekela Yezu ne uteya ntema ku mêyi a meji avuaye wakula. Uvua bushuwa uditatshisha bua malu avua Nzambi mulongolole bua Masiya. Tshilejilu tshia Mariya katshienaku mua kutusaka petu bua kuelangana meji a mutudi mua kuteka disua dia Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu anyi? w18.02 21 §11

Dinayi dia 5/12

[Yobo] mmuntu mululame wa muoyo mutoke.—Yobo 1:8.

Mmunyi mutudi mua kuidikija ditabuja dia Yobo ne ditumikila diende? Nansha tuetu mu nsombelu kayi, tuikalayi anu tuteka Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, tumueyemena ne tumutumikila ne muoyo mujima. Bushuwa, tudi mene ne malu a bungi adi atusaka bua kuenza nanku mapite avua nawu Yobo. Tshilejilu, tudi bamanye malu a bungi pa bidi bitangila Satana ne mayele ende. (2 Kol. 2:11) Ku diambuluisha dia Bible, kadi nangananga mukanda wa Yobo, tudi bamanye bua tshinyi Nzambi mmulekele makenga. Mêyi a buprofete a Danyele adi atuambuluisha bua kujingulula ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi wakokesha buloba bujima udi Kristo Yezu ulombola. (Dan. 7:13, 14) Tudi kabidi bamanye ne: Bukalenge ebu bukadi pa kujikija makenga onso bua kashidi. Makenga a Yobo adi kabidi aleja mudibi bimpe bua tuetu kumvuila bena Kristo netu badi mua kuikala batata luse. Anu bu Yobo, badi pabu mua kuakula biakulakula imue misangu. (Muam. 7:7) Kadi pamutu pa kuakula bibi buabu, tuikalayi ne busunguluji ne luse. Tuetu tuenza nanku, tudi tuidikija Yehowa, Tatuetu wa dinanga ne luse.—Mis. 103:8. w18.02 6 §16; 7 §19, 20

Ditanu dia 6/12

Didipuekesha diebe didi dimvuija muntu munene.—Mis. 18:35.

Bamue bantu badi bapeta lutambishi bualu badi ne tshimuenekelu tshimpe, lumu, tshipedi tshia misambu, makanda, anyi bua mudi bakuabu babatumbisha. Davidi uvua ne bionso abi; kadi uvua ne budipuekeshi mu nsombelu wende mujima. Yeye mumane kushipa Goleyata ne mukalenge Shaula mumupeshe muanende wa bakaji bua ikale mukajende, wakamba ne: ‘Meme ndi nganyi bua kulua muku wa mukalenge?’ (1 Sam. 18:18) Anu bu Davidi, lelu bantu ba Yehowa badi badienzeja bua kuikala ne budipuekeshi. Bidi bitulenga ku muoyo bikole patudi tumanya ne: Yehowa, Muntu mutambe bunene wa diulu ne buloba, udi ne ngikadilu muimpe wa budipuekeshi. Tudi tuvuluka mubelu mufundisha ku nyuma wa ne: “Vualayi dinanga dikole didi ne luse, vualayi kabidi bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu.” (Kolos. 3:12) Tudi kabidi bamanye ne: dinanga “kadiena ne diambu, kadiena didiuwuja.” (1 Kol. 13:4) Padi bantu bamona mutudi ne budipuekeshi, badi mua kusemena kudi Yehowa. w18.01 28 §6, 7

Disambombo dia 7/12

Bakatungunuka ne kutulomba ne disuminyina bua bapete pabu diakalenga dia kufila ne bulenga buonso.—2 Kol. 8:4.

Badi mua kutulomba bua kufila bintu bietu bua bualu kampanda busunguluke. (Bien. 4:34, 35; 1 Kol. 16:2) Tshilejilu, mbalongolole bua kuibakila tshisumbu tshienu Nzubu wa Bukalenge mupiamupia anyi? Badi mua kutulomba makuta bua kulongolola mpungilu wetu, anyi kuambuluisha bana betu badi bipupu bikuate. Tudi tufila kabidi bintu bietu bua kuambuluisha badi benza mudimu ku Biro bietu bia pa buloba bujima ne ku Betele yonso. Mapa etu adi ambuluisha bamisionere, bampanda-njila ba pa buabu, ne batangidi ba bijengu. Tuetu bonso tudi mua kutua mudimu udi Yehowa ukumbaja mu matuku a ku nshikidilu aa mpanda ne bintu bietu. Bantu kabatu batamba kumona patutu tufila mapa to. Tutu tuela makuta mu musokoko mu tushete tua mapa tudi mu Nzubu wa Bukalenge, anyi tudi mua kufidila mapa etu ku Enternete mu site wa jw.org. Pamuapa tudi mua kumona ne: mapa etu makese au kaena ne mushinga to. Pabi makuta a bungi atudi tupeta lelu kaena afumina ku mapa manene manene mafila kudi bantu bakese to, kadi adi afumina ku mapa makese makese mafila kudi bantu ba bungi. w18.01 19 §10, 11

Dia lumingu dia 8/12

Dibatiza . . . didi dinupandisha mpindieu.—1 Pet. 3:21.

Muntu yonso udi musue kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua bua yeye kupanduka. (Mat. 28:19, 20) Batismo webe udi uleja muudi mudilambule kudi Yehowa. Mmutshipu munene uudi muenzele Yehowa bua kumunanga ne kuenza disua diende kumpala kua malu makuabu onso. Paudi mulekele bua Yehowa akulombole, kuena muenze bibi nansha kakese. Kadi tangila: muntu udi kayi kudi Yehowa udi ku bukokeshi bua Satana. Diabolo ki mmusue bua upete lupandu to. Mu bulelela, wewe mupangile muoyo wa tshiendelele bualu udi muditue ku tshiende, mubenge bumfumu bua Yehowa, neasanke bikole. Elabi meji bua mudi Yehowa mukubeneshe bualu udi mudilambule kudiye ne mubatijibue. Bu muukadi mulambule muoyo webe kudi Yehowa, udi mua kuamba ne dishindika dionso kupita kumpala ne: “Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?” (Mis. 118:6) Kakuena diakalenga dinene diudi mua kupeta kupita edi dia kuikala ku luseke lua Nzambi ne dia kujingulula ne: udi ukuanyisha. w17.12 23-24 §1-3

Dimue dia 9/12

Kufiiki munda ne kulu kuenza malu mabi.—Mis. 37:8.

Nekuikale bikondo bikala mêyi anyi bienzedi bia muena Kristo netu bua kutufiikisha munda anyi bituikala petu mua kufiikisha bakuabu munda. Bualu ebu budi mua kuikala diteta dinene. Anu bu mudibi bua mateta makuabu, Yehowa mmusue bua tuleje mutudi ne muoyo mutoke patudi tulonga mua kuenza mudimu mu buobumue ne balume ne bakaji badi badilambule kudiye, badiye munange nansha mudibu bena mapanga. Tshilejilu tshia Jozefe tshidi tshitulongesha ne: Yehowa katu upangisha mateta bua kukuatawu bantu bende to. Pavua Jozefe nsonga, bana babu bavua Yakoba mulele ne bakaji bakuabu bakamumvuila mukawu, kumupanyishabu mu bupika mu Ejipitu. (Gen. 37:28) Yehowa uvua mumone malu onso ne kakuyi mpata uvua munyingalale bua kumona bakengesha mulunda wende Jozefe, muntu muakane. Kadi Nzambi kakelamu dîyi to. Panyima pa matuku pakashiminyinabu Jozefe tshilumbu ne: uvua usua kulala ne mukaji wa Potifâ ku bukole, ne kumuelabu mu buloko, Yehowa kakenza bualu to. Kadi Nzambi wakalekela Jozefe kashidi anyi? Tòo. Bible udi wamba ne: “Yehowa uvua wenza bua malu onso avuaye wenza atute diakalengele.”—Gen. 39:21-23. w18.01 9-10 §12-14

Dibidi dia 10/12

Bulelela, bikala dibishibua dia bafue kadiyiku, nanku kabavua bajule Kristo to.—1 Kol. 15:13.

Mmalongesha kayi manene autu witabuja? Bushuwa newakule bua mudi Yehowa muikale Mufuki ne Mufidi wa muoyo. Pamuapa neuleje kabidi muudi witabuja Yezu Kristo wakafua bua kutupikula. Newakule ne disanka dionso bua buloba bukudimuna mparadizu butudi bindile kumpala eku muikala bantu ba Nzambi mua kusomba bua kashidi. Kadi neulejaku ne: dibishibua dia bantu ku lufu ndimue dia ku malongesha manene audi munange bikole anyi? Tudi ne malu mimpe adi atusaka bua kuangata dibishibua dia bafue bu dilongesha dinene, nansha tuetu ne ditekemena dia kupanduka ku dikenga dinene ne kushala ne muoyo pa buloba bua kashidi. Dibishibua dia bantu ku lufu ke nshindamenu wa ditabuja dietu. Bu Kristo kayi mubishibue ku lufu, kavua mua kuikala ukokesha bu Mukalenge wetu mpindieu to, ne dilongesha dia bukokeshi bua Kristo ditudi tulongesha divua mua kuikala tshianana. (1 Kol. 15:12-19) Kadi tudi bamanye ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, ne tudi tulamata bikole ku ditabuja dietu dia ne: bafue nebabishibue.—Mâko 12:18; Bien. 4:2, 3; 17:32; 23:6-8. w17.12 8 §1, 2

Disatu dia 11/12

Nudi balengulule malu a mushinga mukole a mu Mikenji, mmumue ne: kulumbuluisha kuakane ne luse.—Mat. 23:23.

Bafalese bavua bimanyina nangananga pa mpekatu wa muntu pamutu pa kutangila tshidi muoyo wende. Pavua Bafalese bamone Yezu mu difesto kua Matayi, bakebeja bayidi bende ne: “Mulongeshi wenu udi udia ne balambuishi ba bitadi ne benji ba malu mabi bua tshinyi?” Yezu wakandamuna ne: “Bantu badi ne makanda a mubidi kabatu dijinga ne munganga to, anu badi basama. Ndayi nulonge tshidi mêyi aa umvuija: ‘Ndi musue luse, tshiena musue mulambu.’ Nunku tshivua mulue bua kubikila bantu bakane, kadi mbenji ba malu mabi.” (Mat. 9:9-13) Yezu uvuaku ubuikila mêsu pa mpekatu minene anyi? Nansha kakese. Mu bulelela, mu malu manene avua Yezu uyisha muvua bualu bua kulomba bantu bua banyingalale ne balekele mpekatu. (Mat. 4:17) Nansha nanku, Yezu wakajingulula ne: bamue “balambuishi ba bitadi ne benji ba mpekatu” abu bavua basue kushintuluka. Kabavua balue kua Matayi anu bua kudia to. Kadi “kuvua ba bungi ba kudibu bavua bamulonda.” (Mâko 2:15) Bia dibungama, Bafalese ba bungi kabavua bamona bantu abu muvua Yezu ubamona to. w17.11 13 §2; 16 §15

Dinayi dia 12/12

Nuvuale dinanga, bualu didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.—Kolos. 3:14.

Tuetu bonso tudi tuitaba ne: kuikala mu tshisumbu tshia bena Kristo ndibenesha. Kulonga Dîyi dia Nzambi mu bisangilu bietu ne kukuatshishangana ne dinanga ne bulenga kudi kutuambuluisha bua kushala batuishile mêsu etu ku difutu. Nansha nanku, kudi misangu idi ngumvuilu mubi wa malu mua kukebesha bilumbu munkatshi muetu. Tuetu bapangile mua kubijikija, bidi mua kutufikisha ku dilaminangana munda. (1 Pet. 3:8, 9) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua dilaminangana munda kaditupangishi difutu? Paulo wakalomba bena Kristo ba mu Kolosayi ne: “Bu bantu badi Nzambi musungule, ba tshijila ne bananga, vualayi dinanga dikole didi ne luse, bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu. Nutungunuke ne kulejangana lutulu, nufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye muikale tshilumbu ne mukuabu. Anu bu mudi Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nudi ne bua kuenza penu nanku.”—Kolos. 3:12, 13. w17.11 27 §7, 8

Ditanu dia 13/12

Muntu udi mushipangane udi ne bua kunyemena mu tshimue tshia ku bimenga ebi.—Yosh. 20:4.

Pavua muntu ushipa mukuabu ku mpukapuka, uvua ne bua kuanji kuya ‘kuambila bakulu ba musoko bualu buende’ ku tshibuelelu tshia musoko wa kunyemena muvuaye munyemene. Bavua ne bua kumuakidilamu bimpe. Matuku makese pashishe, bavua bamutuma kudi bakulu ba mu musoko muvuaye mushipele muntu, ne bakulu abu bavua balumbuluisha tshilumbu tshiende. (Nom. 35:24, 25) Pavuabu bamona ne: mmushipangane ku mpukapuka, bavua bamupingaja mu musoko wa kunyemena. Bua tshinyi muntu eu uvua ne bua kuambila bakulu? Bualu bakulu bavua ne bua kulama tshisamba tshia Isalele tshikezuke ne kuambuluisha muntu uvua mushipangane ku mpukapuka bua Yehowa amufuile luse. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakafunda ne: pavua muntu eu kayi uya kuambila bakulu, “bavua mua kumushipa . . . bualu kavua mutumikile mushindu wa kupeta bukubi uvua Nzambi mulongolole to.” Yeye kayi munyemene mu umue wa ku misoko ivua Yehowa mulongolole, mulela wa pabuipi menemene ne muntu uvuaye mushipe uvua mua kumushipa pende kakuyi bualu. w17.11 9 §6, 7

Disambombo dia 14/12

Buonso buabu kabena nyuma bua mudimu wa tshijila, mituma bua kuenzela bantu bapiana lupandu mudimu anyi?—Eb. 1:14.

Yehowa wa biluilu utshidi anu utuma banjelu bende bua kukuba bantu bende ne kubakolesha. (Mal. 3:6; Eb. 1:7) Katshia bumbusha Isalele wa mu nyuma ku bupika bua mu tshimfuanyi mu Babilona Munene mu 1919, ntendelelu mulelela udi wenda anu udiunda kakuyi mushindu wa kumuimanyika nansha mudiku anu buluishi. (Buak. 18:4) Bu mudi banjelu batukuba, katuena ne bua kumvua buôwa ne: nekulue tshikondo tshikuabu tshiakengeshabu bulongolodi bua Yehowa mu nyuma to. (Mis. 34:7) Kadi, tuikale bashindike ne: batendeledi ba Nzambi badi pa buloba bujima nebatungunuke anu ne kuya kumpala mu nyuma. Tudi ne tshiluilu tshia bendeshi ba tubalu ku luseke luetu. Mu tshikonko tshikole tshia dikenga dinene atshi, biluilu bia Yehowa bia banjelu nebilue bua kukuba bantu ba Nzambi ne kubutula bantu badi baluisha bumfumu buende. (2 Tes. 1:7, 8) Dituku adi nedikale dituku dia dikema! w17.10 28 §10, 11

Dia lumingu dia 15/12

Nudibake pa ditabuja dienu ditambe tshijila, ne nusambile ne nyuma muimpe.—Yuda 20.

Padibu bipata muena mu dîku kampanda mu tshisumbu anyi udilekeela nkayende tshisumbu, tudi mua kumvua anu bu batutue kele. Mmunyi muudi mua kupita ne kanyinganyinga kadi bualu ebu bukebesha? Tungunuka ne kuenza malu a mu nyuma auvua ne tshibidilu tshia kuenza. Bua kushala mushindame, ikala ne tshibidilu tshia kudibadila Bible, kulongolola bisangilu ne kubibuela, kuyisha, ne kulomba Nzambi bukole bua kunanukila. (Yuda 21) Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza wewe mumvue ne: muoyo kawena anu ku biudi wenza abi, ne udi ubienza anu bua kukumbaja mukenji? Kulekedi to! Kuikala ne tshibidilu tshimpe tshia kuenza malu a mu nyuma kudi mua kukuambuluisha bua kutshimuna ngenyi idi ikuluila ne biudi umvua munda muebe. Tukonkonone tshivua tshifikile mufundi wa Misambu 73. Wakapeta mmuenenu mubi wa malu ne kutuadijaye kutatshishibua mu lungenyi bikole, kadi wakakokesha bua kuakaja ngelelu wende wa meji pakabuelaye muaba wa ntendelelu wa Nzambi. (Mis. 73:16, 17) Kutendelela Yehowa ne muoyo mujima kudi mua kukuambuluisha bua kuenza pebe malu bu mufundi wa misambu eu. w17.10 16 §17, 18

Dimue dia 16/12

Dinanga dienu kadikadi ne lubombo to.—Lomo 12:9.

Mu budimi bua Edene, Satana wakadileja bu uvua ukeba diakalenga dia Eva, kadi bienzedi biende bivua bia budinangi ne bia lubombo. (Gen. 3:4, 5) Mu matuku a Davidi, Ahitofele wakaleja muvua bulunda buende ne mukalenge buikale bua dishima. Ahitofele wakalua muena tshitungu pakamonaye ne: uvua mua kupeta bintu. (2 Sam. 15:31) Bia muomumue lelu, batontolodi ne bantu bakuabu badi bakebesha matapuluka mu tshisumbu batu benza mudimu ne “miyuki ya lubombo ne mêyi a kulabidilangana nawu” bua bamueneke bu badi ne dinanga, kadi tshipatshila tshiabu tshilelela tshikale tshia kudikebela masanka abu. (Lomo 16:17, 18) Dinanga dia lubombo ditu nangananga difuishishangana bundu, bualu ndinanga dia tshidingishilu didi dikeba diakalenga diadi bishilangane ne dinanga dia Nzambi. Lubombo lua nunku ludi mua kushimakaja bantu, kadi ki n’Yehowa to. Bushuwa, Yezu wakamba ne: nebanyoke bena lubombo bonso “bikole menemene.” (Mat. 24:51) Nunku, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ntuku ndeja bantu dinanga dilelela misangu yonso anyi, peshi dinanga dianyi ndia tshidingishilu didi dikeba anu diakalenga diadi?’ w17.10 8 §6-8

Dibidi dia 17/12

Badi ne tshisumi bua Nzambi, kadi ki mbilondeshile dimanya dijalame to.—Lomo 10:2.

Patudi tubala Dîyi dia Nzambi mu buambi, tudi tulekela Yehowa wakula ne muntu utudi tuyukila nende. Mvese musungula bimpe neikale ne bukole bua bungi kupita bualu kayi buonso butudi mua kuamba. (1 Tes. 2:13) Diebeja ne: ‘Ntuku mbadila bantu bantu nyisha lumu luimpe Dîyi dia Nzambi dîba dionso didi mpunga umueneka anyi?’ Bushuwa, kubadila bantu batudi tuyukila nabu mvese ya mu Bible patupu ki nkukumbane to. Bua tshinyi? Bualu bantu ba bungi badi ne dimanya dikese dia malu a mu Bible anyi kabena nadi. Ke muvuabi mu bidimu lukama bia kumpala, ne ke mudibi kabidi lelu. Nunku katuena ne bua kuela meji ne: muntu neumvue tshidi mvese wamba anu bualu tudi bamubadilaye to. Tudi ne bua kukeba dîba dia kupatula bitupa kampanda bia mu mvese, pamuapa kubalulula miaku minene ne kuyumvuija. Kuenza nunku kudi mua kuambuluisha bua mukenji wa mu Dîyi dia Nzambi ubuele mu lungenyi ne mu muoyo wa muteleji.—Luka 24:32. w17.09 25 §7, 8

Disatu dia 18/12

Numvuilangana luse.—1 Pet. 3:8.

Kuleja bena Kristo netu ne bantu bakuabu luse mbualu bunene budibu balomba bantu badi badienzeja bua kuidikija Yezu. (Yone 13:34, 35) Dimue diumvuija dia luse “nkukenga pamue ne badi bakenga.” Muntu udi ulejangana luse mmusakibue bua kukepeshila bakuabu dikenga diabu, pamuapa ubambuluisha bua bamone mua kupita bimpe ne ntatu yabu. Keba mpunga iudi mua kuenza pebe nunku. Ntatu idi nayi bantu badi bipupu bitulukile itu isaka bantu ba bungi bua kubaleja luse. Bantu ba Yehowa mbamanyike bua kuikala bantunga mulongo mu bikondo bia dikenga bia nunku. (1 Pet. 2:17) Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Japon uvua musombele muaba uvua munyanga bikole kudi dikanka dia buloba ne dipasalala dia mâyi mu 2011. Udi wamba ne: mushindu uvua bana betu ba bungi bena budisuile ba mu Japon ne mu matunga makuabu badienzeje bua kumulongoluela nzubu uvua munyanguke uvua ‘mumukankamije ne mumukoleshe bikole.’ Wakafunda ne: “Bualu ebu buakangambuluisha bua kujingulula ne: Yehowa utu utabalela bantu. Bana betu Bantemu batu pabu batabalelangana. Bana betu ba bungi ba pa buloba bujima batu batusambidila.” w17.09 11 §12, 13

Dinayi dia 19/12

Dimuma dia nyuma didi: . . . didikanda.—Gal. 5:22, 23.

Bua tshinyi udi ne bua kuditatshisha bua kuikala ne didikanda? Tukonkonone tubingila tubidi tua mushinga. Ka kumpala, badi baleja ne: pa tshibidilu bantu batu badikanda kabatu batamba kupeta ntatu minene to. Batu ne lungenyi lutukije, batu bakokesha bua kudia bulunda ne bantu, ne kabatu batamba kukuata tshiji ne kupeta tunyinganyinga ne dibungama bu bantu batu kabayi badikanda to. Kibidi, kukokesha bua kukandamena diteta kampanda ne kukanda majinga mabi mbualu bua mushinga budi buenza bua Nzambi atuanyishe. Dipangila didikanda dia Adama ne Eva didi dileja mudi bualu ebu bulelela. (Gen. 3:6) Ela meji bua bipeta bibi bidi bantu bapete katshia anu ku tshikondo atshi bua dipanga kuleja ngikadilu wa mushinga eu. Kakuena muntu mupange bupuangane udi mua kudikanda mu mushindu mupuangane to. Yehowa mmumanye mudi batendeledi bende badienzeja bua bualu ebu, ne mmusue kubambuluisha bua kutshimuna majinga abu a dikeba kuenza mpekatu.—1 Bak. 8:46-50. w17.09 3-4 §3, 4

Ditanu dia 20/12

Nuvuale bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10.

Tshikondo kampanda, Bantemu ba makoba mashilashilangane ba mu Afrique du Sud kabavua mua kusomba kaba kamue bipepele to. Kadi mu Dia lumingu dia 18/12/2011, bivua bienze disanka dia bungi bua kumona bana betu ba makoba mashilashilangane bapite pa binunu 78, ba mu Afrique du Sud ne mu matunga adi pabuipi apu, badisangishe mu tshipalu tshinene tshia ndundu tshia mu tshimenga tshia Johannesburg bua kulonga malu a Nzambi. Umue wa ku batangidi ba tshipalu etshi wakamba ne: “Eu ke musumba wa bantu badi ne bikadilu bitambe buimpe bandi tshiyi muanji kumona mu tshipalu etshi. Buonso buabu mbavuale bimpe. Nudi kabidi basukule tshipalu etshi bimpe menemene. Bualu bua mushinga budi ne: nudi bulelela tshisumbu tshienza ne bantu ba makoba mashilashilangane.” Malu adi bantu badi kabayi Bantemu bambe aa adi aleja ne: dîku dietu dia bena Kristo dia pa buloba bujima didi bushuwa dia pa buadi. (1 Pet. 5:9; dim.) Kadi ntshinyi tshidi tshienza bua tuikale bashilangane ne malongolodi makuabu nunku? Tudi tudienzeja bikole bua ‘kuvula bumuntu bua kale’ ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi ne dia nyuma wende muimpe. Pa muaba wabu, tudi ‘tuvuala bumuntu bupiabupia.’—Kolos. 3:9. w17.08 17-18 §2, 3

Disambombo dia 21/12

Nuenu penu ikalayi ne lutulu.—Yak. 5:8.

Bilondeshile Bible, lutulu nngikadilu wa dimuma dia nyuma muimpe; mbikole bua bantu bapange bupuangane kuikalabu ne lutulu mu mushindu mukumbane kakuyi diambuluisha dia Nzambi. Lutulu ndipa dia kudi Nzambi, ne kuikala ne lutulu ke mushindu utudi tuleja mutudi bamunange. Kudi kabidi kuleja mutudi banange bantu bakuabu. Dipanga lutulu didi ditekesha dinanga; kadi lutulu ludi lukolesha dinanga. (1 Kol. 13:4; Gal. 5:22) Lutulu ludi lukonga ndambu wa ngikadilu mikuabu ya mushinga ya bena Kristo. Tshilejilu, ludi luenda pamue ne dinanukila didi dituambuluisha bua kutantamena nsombelu mikole eku bikale ne lungenyi luimpe. (Kolos. 1:11; Yak. 1:3, 4) Lutulu ludi kabidi lukonga kukenga katuyi tupingaja bubi ku bubi, ne kushala bashindame katuyi tunyungishibua nansha bualu bua mushindu kayi mua kutufikila. Bualu bukuabu, Bible udi utulomba bua tuitabe ne muoyo mujima bua kuindila. Lutulu lua mushindu eu ke ludibu bakuile mu Yakobo 5:7, 8. w17.08 4 §4

Dia lumingu dia 22/12

Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe. Nenkukoleshe, eyowa, nenkuambuluishe.—Yesh. 41:10.

Bansonga badi mua kuitaba ne: kumpala kua muntu kutuadija luendu lule, mbimpe adianjile kulongolola kua kuya. Nsombelu wetu udi anu bu luendu lule, ne tshikondo tshia kulongolola kua kuya mpautshidi nsonga. Bushuwa, kabiena mua kuikala bipepele bua kulongolola malu a nunku to. Kadi kolesha muoyo. Tangila tshidi Yehowa wamba mu mvese wa lelu. Yehowa udi ukukankamija bua kulongolola malu ne meji bua matuku ebe atshilualua. (Muam. 12:1; Mat. 6:20) Mmusue bua wikale ne disanka. Bualu ebu budi bumueneka patoke paudi umona, umvua, ne ulabula bintu bidiye mufuke. Tangila kabidi mudi Yehowa ututabalela ne utulongesha bua kuikala ne nsombelu mutambe buimpe. Udi wambila bantu badi kabayi basue kulonda buludiki buende ne: ‘Nuakasungula malu akadi kaayi ansankisha. Tangilayi, bantu banyi nebasanke, kadi nuenu nenufuishibue bundu; tangilayi, bantu banyi nebimbe misambu bua disanka dia mu mitshima yabu.’ (Yesh. 65:12-14) Patudi tuangata mapangadika a meji mu nsombelu wetu, tudi tutumbisha Yehowa.—Nsu. 27:11. w17.07 22 §1, 2

Dimue dia 23/12

[Yehowa] udi ubikila [mitoto] yonso mu mêna ayi.—Mis. 147:4.

Nzambi udi mumanye muaba udi mutoto wonso mmukumanye kabidi wewe. Utu anu mumanye bimpe menemene muaba uudi, muudi udiumvua, ne tshiudi natshi dijinga. Yehowa udi uditatshisha buebe wewe, udi kabidi ne bukole ne luse bua kukuambuluisha. (Mis. 147:5) Udi mua kumona ne: lutatu luebe ndupite bukole ne kuena mumanye mua kupita nalu. Nzambi mmumanye mikalu yebe, ‘udi uvuluka ne: udi dimfuenkenya.’ (Mis. 103:14) Bu mutudi bapange bupuangane, tutu tuenza bilema bimue bimue misangu ne misangu. Tutu tunyingalala bua amue mêyi adi atubafuka mukana, bua majinga mabi adi atujuka imue misangu, anyi bua dialakana bidi bakuabu nabi. Yehowa katu ne mateketa a nanku to, kadi mmumanye bimpe menemene mutudi tudiumvua. (Yesh. 40:28) Pamuapa ukadi mudimuenene muvua tshianza tshia bukole tshia Yehowa tshikuambuluishe bua kupita ne imue ntatu.—Yesh. 41:10, 13. w17.07 18-19 §6-8

Dibidi dia 24/12

Muena tshipapayi neabeneshibue.—Nsu. 22:9.

Muanetu mukuabu wa mu Sri Lanka wakafila nzubu wende bua bikale benzelamu bisangilu ne mpuilu ne bua kuakidila bana betu badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Muanetu eu mmudipangishe makuta a bungi, kadi tshienzedi tshiende etshi ntshiambuluishe bikole bamanyishi ba muaba eu badi kabayi ne makuta a bungi. Muaba udibu bakandike mudimu wetu, bana betu badi bafila nzubu yabu bua kuenzelamu bisangilu, biambuluisha bampanda-njila ne bana betu bakuabu badi kabayi ne makuta a bungi bua kupeta muaba wa kuenzela bisangilu kabayi bawufutshila. Muanetu wa bakaji kampanda utu ne tshibidilu tshia kufila makuta bua mudimu wa Bukalenge udi wamba bua disanka didiye mupete ne: “Kupeshangana bintu nkumpeteshe bualu bua pa buabu munkatshi mua bidimu. Ndi mumone ne: kutamba kupeshangana bintu nkushintulule bikole mushindu undi ngenzela bakuabu malu. Ndi mfuilangana luse bikole, ndi ne lutulu lua bungi kudi bantu bakuabu, ne ndi ngitaba diedibua mâyi ku makasa ne mibelu bikole.” w17.07 9 §9, 10

Disatu dia 25/12

Yehowa wakambila Satana ne: “Tangila! Bintu bionso bidiye nabi bidi mu tshianza tshiebe.”—Yobo 1:12.

Nansha bu Yobo mua kuikala mujingulule bimpe tshivua tshikebeshe makenga ende, uvua mua kuikala mudikonke bua tshinyi bivua bikengela akenge bikole nanku. Nansha bu yeye wela meji kayi, uvua mua kuikala muvuluke malu avua Yehowa mumuambile. Kuenza nunku kuvua mua kuikala kumukoleshe ne kumuambuluishe bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa malu. (Mis. 94:19; dim.) Muyuki wa Yobo udi mua kutuambuluisha bua kupeta mmuenenu muimpe wa malu ne kutukolesha. Yehowa uvua muwufundishe “bua kutulongesha, bua tupete ditekemena ku diambuluisha dia dinanukila dietu ne dia busambi bua mu Mifundu minsantu.” (Lomo 15:4) Tudi tupeta dilongesha kayi? Tshia kumpala, didi ne: katuena ne bua kutamba kuelangana meji a ntatu yetu tuetu, bitufikisha too ne ku dipua dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa muoyo nansha. Tshibidi, anu bu Yobo, tudi tuleja mutudi balamate bumfumu bua Yehowa patudi tushala ne lulamatu kudiye nansha mu nsombelu mikole. w17.06 24 §9; 25 §13, 14

Dinayi dia 26/12

Luayi, nuenu nkayenu, ku luseke muaba udi kawuyi bantu, nuikishe ndambu.—Mâko 6:31.

Yezu uvua mumanye muvuabi ne mushinga bua bayidi bende kuikisha. Tshilejilu, bobu bamane kuyisha bikole, Yezu wakabambila mêyi adi mu mvese wa lelu aa. Dijikija lutetuku ne didiolola bidi bituambuluisha bua kuikisha ne kusulakana. Kadi tudi ne bua kudimuka bua didiolola kadilu anu bualu budi ne mushinga wa bungi mu nsombelu wetu to. Mu bidimu lukama bia kumpala, ba bungi bavua ne lungenyi lua ne: “Tudiayi, tunuayi, bualu malaba netufue.” (1 Kol. 15:32) Lungenyi elu ndutangalake kabidi lelu eu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya ni tudi ne nkatshinkatshi mu dijikija lutetuku? Bualu butudi mua kuenza nkusungula lumingu kampanda, ne kufunda bungi bua mêba atudi tupitshisha mu mudimu wa Yehowa, pashishe tudi mua kufunda bungi bua mêba atudi bapitshishe lumingu lumue lumue alu mu dijikija lutetuku ne malu bu mudi manaya, televizion anyi manaya a ku ordinatere. Patudi tufuanyikija bungi bubidi ebu, tudiku ne bua kushintulula amue malu anyi?—Ef. 5:15, 16. w17.05 24-25 §11-13

Ditanu dia 27/12

Bukalenge bua mu diulu budi kabidi bu ngenda mushinga muena ngendu udi ukeba mabue a busanga mimpe menemene.—Mat. 13:45.

Mu tshilejilu tshia Yezu, ngenda mushinga wakapeta dibue dia busanga dia dimpe ditambe. Bua kudisumba uvua mufike too ne ku dipana bintu biende bionso. Udiku mua kuela meji muvua dibue dia busanga adi ne mushinga wa bungi kudiye anyi? Bulelela Bukalenge bua Nzambi budi bu dibue dia busanga dia mushinga mukole adi. Tuetu babunange bikole bu muvua muntu au munange dibue dia busanga adi, netuitabe bua kulekela bionso bua kulua ne kushala bena dia Bukalenge. (Mâko 10:28-30) Tshilejilu, Zakayi uvua mulue mubanji ku dinyenga dia bantu makuta. (Luka 19:1-9) Kadi pakumvuaye Yezu uyisha bua Bukalenge, wakajingulula mushinga wa malu avuaye mumvue ne kushintulukaye diakamue. Wakamba ne: “Tangila Mukalenge, ndi mpesha bapele tshia bibidi tshia bintu bianyi, tshintu tshionso tshimvua munyenge muntu pamvua mumushiminyine, ndi ntshipingaja misangu inayi.” Wakapingaja makuta avuaye munyenge bantu ne kulekelaye lukuka lua bintu bia ku mubidi. w17.06 10 §3-5

Disambombo dia 28/12

Tshiena ne disanka dinene kupita edi: bua meme kumvua ne: bana banyi badi batungunuka ne kuenda mu bulelela.—3 Yone 4.

Bantu badi baledi basungula bua kuambuluisha bana babu badi ne bua kuikala anu babakankamija bua kunemeka baledi babu. Bidi mua kuenzeka nunku padibu bakula bimpe bua baledi, ne kabayi bangata muaba wabu wa kukolesha bana babu. Bualu bukuabu, aba badi bambuluisha badi ne bua kuepuka bua kuenza malu adi bamue bena mu tshisumbu anyi bantu ba pambelu mua kumona bu malu a bikadilu bibi. (1 Pet. 2:12) Nansha mudi baledi mua kulomba diambuluisha kudi bantu bakuabu, kulongesha bana babu bulelela mbujitu buabu. Badi ne bua kutabalela diambuluisha didi bena Kristo bakuabu bafila, kadi bobu bine batungunuke ne kudilongeshila bana babu. Baledi wetu, sambilayi bua Yehowa anuambuluishe, ne dienzejayi ne muenu muonso. (2 Kul. 15:7) Tekayi malanda a bana benu ne Yehowa kumpala kua majinga enu. Enzayi tshionso tshinudi mua kuenza bua Dîyi dia Nzambi dilenge mioyo ya bana benu. Kanudiambidi ne: muanenu kakulua mutendeledi wa Yehowa to. w17.05 12 §19, 20

Dia lumingu dia 29/12

Kabiena mua kuenzeka ku mêsu kua Yehowa bua meme kukupesha bumpianyi bua bankambua banyi to.—1 Bak. 21:3.

Elabi meji umona bualu ebu buenzeka. Bashiminyina muntu mulume kampanda ne: mmuenze bualu bubi butambe. Bena mu dîku diende ne balunda bende badi bumvua bibi menemene. Tshidibu bamba etshi ndishima. Kadi badi bapisha muntu eu ne bamufundila tshibawu tshia lufu. Elabi meji muvua bantu bavua banange buakane mua kumvua pavuabu bamona benda bashipa tatu eu ne bana bende ba balume ne mabue pabu kabayi bamanye bualu! Ki mmuyuki mufuikakaja to. Mbualu bulelela buvua bufikile Nabota, mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu uvua ne muoyo pavua mukalenge Ahaba ukokesha mu Isalele. (1 Bak. 21:11-13; 2 Bak. 9:26) Pavua mukalenge Ahaba mulombe Nabota bua kusumba budimi buende bua tumuma tua mvinyo anyi bua bashintakajangane madimi, Nabota wakabenga. Bua tshinyi? Nabota wakabenga dilomba dia mukalenge Ahaba bualu kuenza nunku kuvua kubengangana ne mikenji ivua Yehowa muelele bena Isalele bua kabapanyi bumpianyi bua batatuabu bua kashidi. (Lew. 25:23; Nom. 36:7) Bulelela, Nabota wakatumikila Yehowa. w17.04 23 §1; 24 §4

Dimue dia 30/12

Mu katupa kîpi patupu, bantu babi kabakuikalaku kabidi to; neutangile muaba uvuabu, kabakuikalaku to.—Mis. 37:10.

Mbanganyi bashala pabutulabu bantu babi? Yehowa mmulaye ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ Tudi tubala kabidi anu mu musambu umue umue eu ne: ‘Bantu bakane nebapiane buloba, nebashikamemu tshiendelele.’ (Mis. 37:11, 29) ‘Bapuekele’ ne “bakane” mbanganyi? Bapuekele mbantu badi ne budipuekeshi badi balonga malu kudi Yehowa ne baatumikila. Bakane ngaba badi banange kuenza malu adi Nzambi wamba ne: mmimpe. Lelu pa buloba kudi bantu babi ba bungi kupita bakane. Kadi mu bulongolodi bupiabupia nekuikale anu bantu bapuekele ne bakane. Bushuwa, bantu aba nebavuije buloba mparadizu! w17.04 10-11 §5, 6

Dibidi dia 31/12

Kubengi bua kufila tshintu tshimpe . . . biwikala ne bukokeshi bua kuambuluisha.—Nsu. 3:27.

“Dinanga dia Nzambi” didi ditusaka bua kunanga bena Kristo netu, nangananga padibu bapeta ntatu. (1 Yone 3:17, 18) Pavua bena Kristo ba kumpala ba mu Yudaya dijinga ne biakudia bua tshiyole tshia nzala tshivuaku, tshisumbu tshiakabalongoluela diambuluisha. (Bien. 11:28, 29) Muposotolo Paulo ne Petelo bakakankamija kabidi bena Kristo bua bikale bakidilangana. (Lomo 12:13; 1 Pet. 4:9) Bu mutubu balomba bena Kristo bua kuleja bena Kristo nabu badi bafumina miaba mikuabu bulenga, tudi bushuwa ne bua kuleja bena Kristo netu badi mu njiwu anyi badibu baluisha bua ditabuja diabu bulenga. Bidimu bishale ebi, Bantemu ba Yehowa binunu bia bungi bavua benzejibue bua kushiya mbanza yabu bua mvita ne buluishi bivua ku est kua Ukraine. Bia dibungama, bakashipa bamue ba kudibu. Kadi bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu bitupa bikuabu bia mu Ukraine ne mu Russie bakakidila bana betu ba bungi bavua banyeme abu. Mu matunga onso abidi aa, bana betu kabavua babuelakane mu mvita ayi to, bakadileja ‘kabayi ba pa buloba,’ ne bakatungunuka ne kuyisha ne tshisumi “lumu luimpe lua dîyi.”—Yone 15:19; Bien. 8:4. w17.05 4 §6, 7

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu