TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es20 dib. 7-17
  • Ngondo wa 1

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 1
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
  • Tumitu tua bualu
  • Disatu dia 1/1
  • Dinayi dia 2/1
  • Ditanu dia 3/1
  • Disambombo dia 4/1
  • Dia lumingu dia 5/1
  • Dimue dia 6/1
  • Dibidi dia 7/1
  • Disatu dia 8/1
  • Dinayi dia 9/1
  • Ditanu dia 10/1
  • Disambombo dia 11/1
  • Dia lumingu dia 12/1
  • Dimue dia 13/1
  • Dibidi dia 14/1
  • Disatu dia 15/1
  • Dinayi dia 16/1
  • Ditanu dia 17/1
  • Disambombo dia 18/1
  • Dia lumingu dia 19/1
  • Dimue dia 20/1
  • Dibidi dia 21/1
  • Disatu dia 22/1
  • Dinayi dia 23/1
  • Ditanu dia 24/1
  • Disambombo dia 25/1
  • Dia lumingu dia 26/1
  • Dimue dia 27/1
  • Dibidi dia 28/1
  • Disatu dia 29/1
  • Dinayi dia 30/1
  • Ditanu dia 31/1
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
es20 dib. 7-17

Ngondo wa 1

Disatu dia 1/1

Mose uvua muena bupuekele kupita bantu bonso bavua pa buloba.​—Nom. 12:3.

Patshivua Mose mu dîku dia bukalenge dia mu Ejipitu, kavua ne bupuekele to. Kadi uvua ne tshiji tshia lukasa, tshiji atshi kumufikishatshi ku dishipa muntu uvuaye mumone ne: uvua muenze bibi. Mose wakela meji ne: Yehowa uvua ne bua kuanyisha tshivuaye muenze atshi. Yehowa wakambuluisha Mose munkatshi mua bidimu 40 bua ajingulule ne: pa kumbusha dikima, bivua bikengela ikale kabidi ne bupuekele bua kulombola bena Isalele. Kadi bua kuikala ne bupuekele, bivua bikengela ikale kabidi ne budipuekeshi, dikokela, ne bupole. Wakakuata dilongesha adi bimpe, kuluaye mulombodi muimpe menemene. (Ekes. 2:11, 12; Bien. 7:21-30, 36) Lelu, mbimpe bamfumu ba mêku ne bakulu bidikije Mose. Padibu kabayi bakunemeka, kukuatshi tshiji lukasa to. Dipuekesha ne itaba bilema biebe. (Muam. 7:9, 20) Ikala ne dikokela, ulonde buludiki budi Yehowa ufila bua mushindu wa kujikija bilumbu. Ikala wandamunangana ne bupole misangu yonso. (Nsu. 15:1) Bamfumu ba mêku ne bakulu badi benza malu mushindu eu badi basankisha Yehowa, benza bua ditalala dikale anuku, ne bafila tshilejilu tshimpe tshia mua kuikala ne bupuekele. w19.02 8 §1; 10 §9-10

Dinayi dia 2/1

Wakabumvuila luse.​—Mâko 6:34.

Mona tshivua tshisaka Yezu bua kumvuilangana luse anyi kuditeka pa muaba wa bakuabu. Wakamona ne: bantu abu “bavua bu mikoko ivua kayiyi ne mulami.” Pamuapa Yezu uvua mumone ne: bamue ba kudibu bavua bapele, benza mudimu mukole mêba a bungi bua kukumbaja majinga a mêku abu. Imue misangu, bakuabu bavua ne kanyinganyinga ka difuisha. Biobi bikale nanku, Yezu uvua mua kumvua ntatu yabu bimpe menemene. Uvua mua kuikala mupete pende imue ya ku ntatu eyi. Yezu uvua uditatshisha bua bantu, ne uvua musue kubasamba. (Yesh. 61:1, 2) Tshilejilu tshia Yezu etshi tshidi tshitulongesha tshinyi? Anu bu Yezu, tudi petu munkatshi mua bantu badi ‘bu mikoko idi kayiyi ne mulami.’ Badi ne ntatu ya bungi. Tudi ne mukenji wa Bukalenge udi mua kubambuluisha. (Buak. 14:6) Nunku bua kuidikija Mfumuetu, tudi tuyisha lumu luimpe bualu tudi ‘tumvuila bapuekele ne bapele luse.’ (Mis. 72:13) Tudi tumvuila bantu luse, ne tudi basue kubambuluisha. w19.03 21-22 §6-7

Ditanu dia 3/1

Yehowa udi wambula bujitu buetu dituku dionso atumbishibue.​—Mis. 68:19.

Kudi malu a bungi atudi ne bua kunangila Yehowa. Udi utupesha bintu bimpe bidi bitusankisha dituku dionso edi, ne udi utulongesha bulelela budi bumutangila yeye ne malu adiye mulongolole. (Yone 8:31, 32) Mmutupeshe tshisumbu tshia bena Kristo bua kutulongesha ne kutuambuluisha. Udi utuambuisha majitu etu mpindieu, ne mmutupeshe ditekemena dia kuikala ne muoyo wa kashidi mu nsombelu muimpe menemene matuku atshilualua. (Buak. 21:3, 4) Patudi tuelangana meji bua malu onso akadi Yehowa mutuenzele bua kuleja mudiye mutunange, tudi tumvua petu mua kumunanga. Mpindieu patudi tunanga Yehowa, tudi tupeta ditshina dimpe. Tudi tutshina bua kubungamija Nzambi utudi bafike ku dinanga bikole. Paudi wenda ujingulula mudi mikenji ya Yehowa ikuambuluisha, neumunange bikole ne neunange kabidi mikenji yende ayi bikole. Dîba adi tshintu nansha tshimue tshidi Satana ujinga kukupesha katshiakukupangisha bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu to. Difuanyikija wewe muikale ne muoyo bidimu tshinunu kumpala eku. Tshikondo atshi neumone ne: dipangadika diuvua muangate bua kubatijibua ke dipangadika ditambe buimpe diutu kuyi muanji kuangata! w19.03 6 §14; 7 §19

Disambombo dia 4/1

Udi mua kupeta mukaji wa tshitembu nnganyi? Mushinga wende ngua bungi kupita wa mabue a koraye.​—Nsu. 31:10.

Padi muena mu dîku yonso uleja bakuabu dianyisha, bidi biambuluisha dîku dijima. Mulume ne mukajende bobu batamba kulejangana dianyisha, badi balua kunangangana bikole. Nebikale kabidi bipepele bua bobu kubuikidilangana bilema. Mulume udi wanyisha mukajende kena anu umona malu mimpe adi mukajende wamba anyi wenza to, kadi udi kabidi ‘ujuka, umutumbisha.’ (Nsu. 31:28) Mukaji wa meji udi uleja bayende malu atuye wanyisha kudiye patoke. Baledi wetu, mmunyi munudi mua kulongesha bana benu bua bikale balejangana dianyisha? Vulukayi ne: bana benu nebidikije binudi nuenza anyi nuamba. Nunku ikalayi nubela tuasakidila padibu banuenzela malu kampanda bua nubashile tshilejilu tshimpe. Balongeshayi kabidi bua bikale bela bantu bakuabu tuasakidila padi bantu abu babenzela malu kampanda. Bambuluishayi bua bamanye ne: mêyi a dianyisha atu afumina mu muoyo, ne adi mua kusankisha muntu bikole. w19.02 17 §14-15

Dia lumingu dia 5/1

Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!​—Yobo 27:5.

Aa mmêyi a mushinga mukole. Yobo wakabenga kulekela muoyo wende mutoke pavua Satana mumutete; tudi petu mua kuenza nanku. Mmunyi mudi tshilumbu tshia muvua Satana mubande Yobo tshikutangila pebe? Mu bulelela, Satana udi wamba ne: kuena munange Yehowa Nzambi menemene, wamba kabidi ne: neumulekele bua kudisungila; pashishe ne: muoyo mutoke uudi nawu ngua mafi! (Yobo 2:4, 5; Buak. 12:10) Udi umvua bishi bua malu adiye wamba aa? Bidi bitapa ku muoyo, ki mmuomu? Kadi elabi meji bua bualu ebu: Yehowa udi ulekela Satana uteta muoyo webe mutoke. Udi ukueyemena bikole, ke bualu kayi udi ukupesha mpunga muimpe menemene wa kulama muoyo webe mutoke ne kuleja mudi Satana muena dishima. Yehowa mmutuishibue ne: udi mukumbane bua kulama muoyo webe mutoke. Udi ukulaya ne: neakuambuluishe bua kuwulama. (Eb. 13:6) Tudi ne diakalenga dinene bua mudi Mukalenge mutambe bunene wa diulu ne buloba utueyemena nunku! Udi umona bua tshinyi muoyo mutoke udi ne mushinga wa bungi anyi? Udi utuambuluisha bua kuleja mudi Satana ne dishima, kubingisha dîna dia Tatu wetu, ne kutua bumfumu buende mpanda. w19.02 5 §9-10

Dimue dia 6/1

Dîba didi dilua dikala muntu yonso udi unushipa wela meji ne: mmuenzele Nzambi mudimu wa tshijila.​—Yone 16:2.

Yezu wakambila bapostolo bende ne: bavua ne bua kupeta ntatu. Pashishe wakabakankamija bua balonde tshilejilu tshiende, kubambilaye ne muoyo mujima ne: “Koleshayi muoyo!” (Yone 16:1-4a, 33) Bidimu bia bungi pashishe, bayidi ba Yezu batshivua anu balonda tshilejilu tshiende tshia didipangisha malu ne kuleja dikima. Bavua bambuluishangana mu ntatu mishilashilangane nansha bia kumona lufu. (Eb. 10:33, 34) Bia muomumue lelu, tudi tulonda tshilejilu tshia Yezu tshia kuleja dikima. Tshilejilu, bitu bilomba dikima bua kuambuluisha bena Kristo netu badibu bakengesha bua ditabuja diabu. Kutu bikondo bitubu bela bana betu mu buloko kabayi ne tshidibu benze. Padibi bienzeka nanku, tudi ne bua kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua bualu buabu, nansha kubakuila kabidi. (Filip. 1:14; Eb. 13:19) Mushindu mukuabu wa kuleja dikima mpatudi tutungunuka ne kuyisha “ne dikima.” (Bien. 14:3) Anu bu Yezu, tudi badisuike bua kuyisha mukenji wa Bukalenge nansha bantu mua kutuluisha anyi kutukengesha. w19.01 22-23 §8-9

Dibidi dia 7/1

Tuelelanganayi . . . meji bua kusakangana ku dinanga ne ku bienzedi bimpe, katuyi tulekela kudisangisha kuetu pamue, bu mudi tshilele tshia bakuabu, kadi tuikale tukankamijangana.​—Eb. 10:24, 25.

Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kufila mandamuna mimpe mu bisangilu? Bualu bua mushinga wa bungi mbua ne: ikala ulongolola bisangilu bionso. Wewe udilongolola bimpe kumpala kua dîba, kuakumvua buôwa bua kuandamuna to. (Nsu. 21:5) Kulongolola bisangilu bimpe kudi kulomba tshinyi? Misangu yonso iudi ukeba kudilongolola, anji sambila Yehowa bua akupeshe nyuma muimpe. (Luka 11:13; 1 Yone 5:14) Pashishe angataku tuminite bua kumanya lungenyi ludi mu malu anualonga, mmumue ne: konkonona tshiena-bualu, tumitu tua bualu, bimfuanyi, ne malu adi mu tuzubu. Mpindieu paudi utuadija kubala tshikoso ku tshikoso, bala mvese ya bungi idibu bele kuoku mushindu. Elangana meji bua biudi ulonga, wenda utuma ntema ya pa buayi ku malu audi musue kuya kuakuila. Wewe udilongolola bimpe, nebikuambuluishe bikole ne nebikale pamuapa bipepele bua wewe kuandamuna.​—2 Kol. 9:6. w19.01 9 §6; 11-12 §13-15

Disatu dia 8/1

Funda tshikena kumona etshi.​—Hab. 2:2.

Bu muvua Yehowa muambuluishe Habakuka ne nyuma wende bua kufunda malu avua amutonda, mmutupeshe dilongesha dia mushinga mukole edi: Katutshinyi bua kumuleja malu adi matutonde anyi dielakana ditudi nadi to. Yeye mene si udi utulomba ne bulenga buonso bua kumupumuina yetu yonso ya munda mu disambila. (Mis. 50:15; 62:8) Habakuka wakadipangadijila bua kusemena pabuipi ne Yehowa uvua Mulunda wende ne Tatu wende wa kueyemena. Kavua anu mushale udiabakena bua nsombelu wende, weyemena dijingulula diende dia malu to. Kadi wakasambila Yehowa umuleja malu avua mamutonde ne muvuaye udiumvua. Mmutushile tshilejilu tshimpe. Bualu bukuabu, Yehowa Muteleji wa disambila udi utulomba bua kumuleja malu adi matutonde bua kuleja ne: tudi bamueyemene. (Mis. 65:2) Tuetu tuenza nunku, netumone mudi Yehowa utuandamuna, mmumue ne: utupesha buludiki buimpe, bienze anu bu ne: udi utuela mu tshitupa ne disanka. (Mis. 73:23, 24) Neatuambuluishe bua kumanya mudiye umona ntatu yetu, nansha yoyi ya mushindu kayi. Masambila etu menza ne muoyo mujima ngumue mushindu munene utudi tuleja mutudi beyemene Nzambi. w18.11 13 §2; 14 §5-6

Dinayi dia 9/1

Bansantu badi pa buloba, bantu banene, badi bangenza disanka dia bungi.​—Mis. 16:3.

Muimbi wa misambu Davidi kavua mudie bulunda anu ne bantu ba mulongo wende to. Udi muvuluke dîna dia muntu ‘munene’ uvua mulue mulunda wende wa pa muoyo anyi? Diende divua Yonatana. Mu bulelela, mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua badie bulunda bua katapula kateka, mu bantu abu mudi kabidi Davidi ne Yonatana. Kadi udi mumanye ne: Yonatana uvua mukulumpe kudi Davidi ku bidimu bitue ku 30 anyi? Bulunda buabu abu buvua bushindamene pa tshinyi? Bavua ne ditabuja kudi Nzambi, banemekangana, ne yonso wa kudibu uvua umona dikima divua nadi mukuabu pavuabu baluangana ne baluishi ba Nzambi. (1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1) Anu bu Davidi ne Yonatana, tuetu petu tudi mua kupeta “disanka dia bungi” tuetu tunanga bantu badi banange Yehowa ne badi baleja ditabuja kudiye. Kiera udi muenzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi udi wamba ne: “Ndi mudie bulunda ne bantu badi bakolele miaba mishilashilangane ne ba bilele ne bibidilu bishilangane.” Wewe walabaja bulunda buebe mushindu eu, neudimuene mudi Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende bikale ne bukole bua kusangisha bantu mu buobumue. w18.12 26 §11-13

Ditanu dia 10/1

Muntu yonso udi ushipa dibaka ne mukajende kabuyi bua bualu bua masandi, ne usela mukaji mukuabu udi wenda masandi.​—Mat. 19:9.

Muaku “masandi” udi ukongoloja mpekatu ya masandi mienza kudi bantu badi kabayi baselangane budi mudi: masandi a basela, bundumba, disangila dia bantu badi kabayi baselangane, disangila dia mulume ne mulume anyi mukaji ne mukaji, ne disangila ne nyama. Tshilejilu, mulume yeye muende masandi, mukajende udi mua kushipa dibaka anyi kubenga kudishipa. Mu bulelela, Yezu kavua muambe ne: muntu yeye muende masandi (porneia) muena dibaka nende udi ne bua kushipa dibaka musangu umue to. Tshilejilu, mukaji udi mua kumona ne: bidi bikengela kushala mu dibaka nansha bayende muende masandi. Udi mua kuikala utshidi mumunange; udi mua kuikala ujinga kumufuila luse ne kueleshangana nende diboko bua kulengeja dibaka diabu. Mu kuamba kuimpe, yeye mushipe dibaka kadi kayi musedibue kabidi, udi mua kutuilangana ne ntatu. Nnganyi wamukumbajila majinga ende a ku mubidi ne a disangila? Kadi bua bunkaya? Kudi bana ba kutabalela anyi? (1 Kol. 7:14) Mbiumvuike bimpe ne: mukaji udi kayi ne bualu udi mua kutuilangana ne ntatu mikole. w18.12 12 §10-11

Disambombo dia 11/1

Nuenu badi banange Yehowa, kinayi malu mabi.​—Mis. 97:10.

Yehowa mmukine malu adi kaayi makane. (Yesh. 61:8) Yehowa udi utulomba bua tukine petu malu adi kaayi makane nansha mudiye mumanye ne: tutu imue misangu ne dijinga dia kuenza malu mabi bua dipanga bupuangane. Kuelangana meji bua tshidi Yehowa mukinyine malu mabi nekuenze bua mmuenenu wende ashale wetu, bitupetesha kabidi bukole bua kukandamena malu mabi. Kumona malu adi kaayi makane mudi Yehowa uamona nekutuambuluishe kabidi bua kujingulula mudi bimue bilele bibi, nansha bobu kabayi babitele mu Dîyi dia Nzambi buludiludi. Tshilejilu, kutu maja atu muntu uja musombelangane pambidi. Maja aa ntshilele tshia malu a masandi tshidi tshienda tshitampakena bantu bikole. Bamue badi mua kudibingisha bamba ne: tshilele etshi ki ntshibi to, ki nkuenda masandi to. Kadi tshidiku tshileja ngelelu wa meji wa Nzambi udi mukine malu mabi a mishindu yonso anyi? Tuikalayi ne didikanda ne tukinayi malu adi Yehowa ukina bua katuenji malu mabi to.​—Lomo 12:9. w18.11 25 §11-12

Dia lumingu dia 12/1

Muntu muakane neikale ne muoyo bua lulamatu luende.​—Hab. 2:4.

Mupostolo Paulo wakamona ne: bualu budi Yehowa mutujadikile ebu budi ne mushinga wa bungi, kufikaye too ne ku ditela mêyi a mu mvese eu misangu isatu mijima! (Lomo 1:17; Gal. 3:11; Eb. 10:38) Muntu muakane nansha yeye mupete ntatu ya mushindu kayi, ditabuja ne dieyemena bidiye nabi kudi Yehowa nebimupeteshe muoyo bua kumona malu onso adi Nzambi mulongolole. Yehowa udi utuambila bua tuikale tumuenena malu kule. Mukanda wa Habakuka udi upesha bantu bonso ba ku matuku a ku nshikidilu dilongesha dia mushinga mukole. Yehowa mmulaye bua kupesha muntu muakane yonso udi uleja ditabuja kudiye ne umueyemena muoyo. Tutungunukayi ne kukolesha ditabuja dietu ne dieyemena dietu kudi Nzambi nansha tuetu ne ntatu ne makenga bia mushindu kayi. Yehowa udi utujadikila ku butuangaji bua Habakuka ne: neatukuatshishe ne neatusungile. Udi utulomba ne bulenga buonso bua tumueyemene, tuikale ne lutulu, bindile tshikondo tshidiye mujadike tshikala buloba bujima buwule tente ne batendeledi bende badi ne disanka ne malu mapole pikala Bukalenge buende bukokesha.​—Mat. 5:5; Eb. 10:36-39. w18.11 16-17 §15-17

Dimue dia 13/1

[Tungunukayi] ne kuenda mu bulelela.​—3 Yone 4.

Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue ba ku bantu bakadianjila kuitaba malongesha a Yezu kabakatungunuka ne kuendela mu bulelela to. Tshilejilu, Yezu mumane kudisha musumba wa bantu mu tshishima, musumba au wakamulonda dia muamua dia Musulu wa Galela. Yezu wakabambila bualu buvua bubakemeshe, wamba ne: “Nuenu kanuyi badie mubidi wa Muana wa muntu ne banue mashi ende, kanuena ne muoyo munda muenu to.” Pamutu pa kulombabu Yezu bua kubumvuija, bakalenduka bua mêyi ende aa bamba ne: “Edi dîyi ndibi ditambe; nnganyi udi mua kuditeleja?” Ke bualu kayi “ba bungi ba ku bayidi bende bakaya ku bintu bivua panyima, kabakenda kabidi nende nansha.” (Yone 6:53-66) Bia dibungama, bana betu bakuabu mbapange mua kushala balamate ku bulelela. Kuvua bavua balenduke bua tshivua muanetu kampanda uvua ne majitu mu bulongolodi muambe anyi muenze. Bakuabu bavua bafiike munda bua mibelu ya mu Bible ivuabu babapeshe, anyi balekele bulelela bua dikuyakana ne muena Kristo nabu. w18.11 9 §3-5

Dibidi dia 14/1

Mulombodi wenu udi anu umue, Kristo.​—Mat. 23:10.

Tuetu katuyi bumvue menemene tshidi bulongolodi bushintuluile amue malu, mbimpe tuelangane meji a muvua Kristo mulombole malu ku kale. Mu matuku a Yoshua ne mu bidimu lukama bia kumpala, Kristo ke uvua anu upesha bantu ba Nzambi mu tshibungi buludiki bua meji bua kukolesha ditabuja diabu ne kulama buobumue munkatshi mua batendeledi ba Nzambi. (Eb. 13:8) Mushindu udi Yezu uditatshisha ne dinanga dionso bua makanda etu a mu nyuma udi umuenekela ku buludiki budi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” ufila pa dîba diabu. (Mat. 24:45) Patudi tujingulula mudi Kristo utulombola, tudi tumona mudiye ujinga bikole bua tuye kumpala mu nyuma. Pa kumbusha ditabalela majinga etu a mu nyuma, Kristo udi utuambuluisha bua kutamba kuimanyina pa mudimu wa mushinga mukole udi wenzeka lelu pa buloba, mudimu wa kuyisha.​—Mâko 13:10. w18.10 25 §13-16

Disatu dia 15/1

Endayi biakanangane ne dibikila divuabu banubikile ne didipuekesha dionso.​—Ef. 4:1, 2.

Tshilejilu tshimpe tshia kuleja didikanda padibu batuyobola tshidi mu 2 Samuele 16:5-13. Davidi ne bantu bende bakatantamena bipendu ne buluishi bua kudi Shimei, mulela wa mukalenge Shaula. Davidi wakatantamena bualu ebu nansha muvuaye ne bukole bua kubujikija. Mmunyi muvua Davidi mufike ku didikanda? Mutu wa mukanda wa Misambu 3 udi wamba ne: Davidi uvua mufunde musambu au “pavuaye unyema muanende Abashaloma.” Mu mvese wa 1 ne 2 mudi malu adi apetangana ne adi mu 2 Samuele nshapita wa 16. Pashishe mu Misambu 3:4 mudi mêyi a dieyemena a Davidi aa: “Nengele lubila lukole kudi Yehowa, ne yeye neangandamune.” Mbimpe tusambile petu patudi mu buluishi. Nunku Yehowa udi utupesha nyuma wende muimpe bua tunanukile. Kudiku nsombelu udi ukulomba bua wikale ne didikanda anyi bua kufuila bantu badi bakuenzele bibi luse anyi? Udiku mutuishibue ne: Yehowa mmumone lutatu luebe ne neakubeneshe anyi? w18.09 6-7 §16-17

Dinayi dia 16/1

Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.​—1 Kol. 3:9.

Patudi tuyisha, tudi ne bua kutabalela bantu misangu yonso ne kubanemeka, mmumue ne: kumanya bantu ba muaba utudi bimpe. Tuvuluke ne: patutu tuyisha ku nzubu ne ku nzubu, bantu kabatu batekemene ne: netuye kumabu to, bualu kabavua batubikile to. Nunku mbia mushinga bua tuetu kuya kubatangila dîba didibu mua kuyukila netu bimpe. (Mat. 7:12) Tshilejilu, bantu ba mu teritware webe batuku basue kulala bikole mu Disambombo anyi mu Dia lumingu anyi? Biobi nanku, udi mua kutuadija ne buambi bua mu njila, anyi kuyisha miaba idi bantu ba bungi, peshi kupinganyina bantu baudi mumanye ne: badi mua kuikala pabuipi bua kuyukila nebe. Bantu ba bungi badi ne bia bungi bia dienza, ke bualu kayi mbimpe tuyukile nabu mu minite mikese, nangananga pikalabi musangu wa kumpala. (1 Kol. 9:20-23) Padi bantu bamona ne: tudi bamanye mudibu ne bia bungi bia kuenza, nebikale ne disanka dia kutuakidila musangu walonda. Tuetu tuleja bantu ngikadilu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi mu buambi, netulue bushuwa “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” Dîba adi Yehowa udi mua kukoka muntu ku bulelela ku diambuluisha dietu.​—1 Kol. 3:6, 7. w18.09 32 §15-17

Ditanu dia 17/1

Badi ne malu mapole mba diakalenga, bualu nebapiane buloba.​—Mat. 5:5.

Mmunyi mudi kuikala ne malu mapole mua kupetesha muntu disanka? Patu bantu bapeta dimanya dijalame dia bulelela, batu bashintuluka. Kumpala bavua mua kuikala bapange malu, basue matandu, ne benza malu ne tshikisu. Kadi lelu mbavuale “bumuntu bupiabupia” ne badi ne “dinanga dikole didi ne luse, . . . bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu.” (Kolos. 3:9-12) Ke bualu kayi, badi ne nsombelu muimpe wa ditalala ne disanka. Dîyi dia Nzambi didi kabidi dibalaya ne: “Nebapiane buloba.” (Mis. 37:8-10, 29) Mmu ngumvuilu kayi mudi bantu badi ne malu mapole ‘bapiana buloba’? Bayidi ba Yezu bela manyi a nyuma nebapiane buloba pabukokeshabu bu bakalenge ne bakuidi. (Buak. 20:6) Bantu bakuabu miliyo ya bungi badi kabayi ne ditekemena dia kuya mu diulu nebapiane buloba mu ngumvuilu wa ne: nebabanyishile bua kusombapu tshiendelele. Nebikale bapuangane ne nebikale ne ditalala ne disanka. w18.09 19 §8-9

Disambombo dia 18/1

Muntu yonso udi ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja.​—Yak. 1:19.

Kakutu muntu utu utelejangana bu Yehowa to. (Gen. 18:32; Yosh. 10:14) Tumonayi tshidi muyuki udi mu Ekesode 32:11-14 mua kutulongesha. Nansha muvua Yehowa kayi dijinga ne lungenyi lua Mose, wakamupesha mpunga bua aleje muvuaye udiumvua. Udiku mua kushala muteleje muntu utu kayi ne ngelelu wa meji wa nsongo ne pashishe ulonda lungenyi luende anyi? Kadi Yehowa udi ne lutulu, ne udi uteleja bantu bonso badi bamusambila ne ditabuja. Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Bikala Yehowa udipuekesha bua kuteleja bantu bu muvuaye muteleje Abalahama, Lakele, Mose, Yoshua, Manoa, Eliya, ne Hezikiya, tshienaku panyi mua kudienzeja bua kunemeka bena Kristo netu, kubatua mushinga, kuteleja ngenyi yabu mimpe, nansha kuyilonda anyi? Kudiku muntu mu tshisumbu tshietu anyi mu dîku dietu undi ne bua kutabalela patudi tuakula apa anyi? Ndi ne bua kuenza tshinyi bua bualu abu?’​—Gen. 30:6; Bal. 13:9; 1 Bak. 17:22; 2 Kul. 30:20. w18.09 6 §14-15

Dia lumingu dia 19/1

Muntu muena tshipapayi neatante, ne yonso udi ukolesha bakuabu neakoleshibue yeye muine.​—Nsu. 11:25.

Bu mutudi banyunguluka kudi bantu badi bateka anu majinga abu kumpala kua a bakuabu, bidi mua kutukolela bua kulama muoyo wetu wa kupa. Kadi Yezu wakamba ne: mikenji mitambe bunene ibidi idi itulomba bua kunanga Yehowa ne muoyo wetu wonso ne anyima wetu yonso ne lungenyi luetu luonso ne bukole buetu buonso, ne bua kunanga mukuetu bu mutudi badinange. (Mâko 12:28-31) Bantu badi banange Yehowa badi bamuidikija. Yehowa ne Yezu batu bapeshangana bintu. Badi batulomba bua tubidikije, bualu kuenza nanku kudi kutupetesha disanka dia bungi. Tuetu tupesha Nzambi ne mukuetu bintu ne tshianza tshilekelela, netutumbishe Yehowa, ne netudienzele tuetu ne bantu bakuabu bimpe. Kakuyi mpata, ukadi mutuadije kudienzeja bua kudifila bua kuambuluisha bakuabu, nangananga bena Kristo nebe. (Gal. 6:10) Wewe utungunuka ne kuenza nanku, bantu nebakunange, nebakuanyishe bikole, ne neupete disanka. w18.08 22 §19-20

Dimue dia 20/1

Lekelayi kulumbuluishangana bilondeshile tshimuenekelu.​—Yone 7:24.

Ku mêsu kua Yehowa, dishilangana dia makoba, bisa, bisamba, anyi miakulu kadiena ne mushinga to. Udi wanyisha muntu mulume anyi muntu mukaji yonso udi umutshina ne udi wenza malu makane. (Gal. 3:26-28; Buak. 7:9, 10) Ukadi pamuapa mumanye ne: bidi nanku. Kadi netuambe tshinyi wewe mukolele mu ditunga anyi mu dîku mudi kansungansunga katule kapuwe? Nansha muudi mua kuela meji ne: kuena ne kansungansunga, kadi anu mua kushala munda muebe. Petelo wakalua kuleja muvuaye ne kansungansunga, nansha muvuaye muanji kupeta muabi wa kuleja bantu ne: Yehowa katu ne kansungansunga to. (Gal. 2:11-14) Mmunyi mutudi mua kubenga kulumbuluisha bantu bilondeshile tshimuenekelu tshiabu? Tudi ne bua kudikonkonona bimpe bimpe ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi bua kumona ni tutshidi anu ne meji a kansungansunga. (Mis. 119:105) Tudi kabidi mua kukeba diambuluisha kudi bantu bakuabu badi mua kumona ni tudi ne meji a kansungansunga, bualu katuena mua kumanya ni tudi nawu to. (Gal. 2:11, 14) Pamuapa meji aa mmamane kuela miji mu muoyo wetu katuyi bamanye. w18.08 9 §5-6

Dibidi dia 21/1

Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu.​—Mat. 5:16.

Diebeja ne: ‘Bantu bakuabu batuku bamona ne: ndi mulamate Yehowa ne muanyi muonso anyi? Ntuku nkeba mpunga bua kudimanyisha mundi Ntemu wa Yehowa anyi?’ Yehowa neabungame bikole tuetu tumvua bundu bua kuambila bantu bakuabu ne: tudi bantu bende, pende mumane kutusungula bua tuikale bantu bende. (Mis. 119:46; Mâko 8:38) Bia dibungama, bamue Bantemu badi bidikija “nyuma wa pa buloba.” Nunku, ki mbashilangane menemene ne bantu badi kabayi batendelela Yehowa to. (1 Kol. 2:12) Nyuma eu udi ukolesha ‘majinga a mubidi wa muntu.’ (Ef. 2:3) Tshilejilu, nansha mukadibu bafile mibelu njila ne njila bua mvuadilu ne didilengeja, bamue bena Kristo batshidi anu basue kuvuala ne kudilengeja kabayi ne bupuekele. Badi bavuala bilamba bibakuate bikole ne bidi bileja mubidi, balua nabi too ne mu masangisha a bena Kristo. Anyi mbasungule mishindu mibi ya dilukisha nsuki ne diyikosesha. (1 Tim. 2:9, 10) Nunku padibu mu bantu, mbikole bua kutapulula bantu ba Yehowa ne ‘balunda ba malu a panu.’​—Yak. 4:4. w18.07 24-25 §11-12

Disatu dia 22/1

Nuenu bonso nudi bana ba muntu.​—Mat. 23:8.

Tuetu bonso tudi “bana ba muntu” bualu tudi ndelanganyi ya Adama. (Bien. 17:26) Yezu wakumvuija kabidi ne: bayidi bende bavua bana ba muntu bualu bavua bitaba ne: Yehowa uvua Tatu wabu wa mu diulu. (Mat. 12:50) Bualu bukuabu, bavua balue bena mu dîku dinene dia mu nyuma, bikale mu buobumue ku diambuluisha dia dinanga ne ditabuja. Ke bualu kayi mu mikanda ivua bapostolo bafunde, bavua batamba kubikila bayidi nabu ne: ‘bana betu ba balume ne bakaji.’ (Lomo 1:13; 1 Pet. 2:17; 1 Yone 3:13) Yezu mumane kuleja patoke ne: tudi ne bua kumonangana bu bana ba muntu, wakaleja mudibi bikengela kuikala ne budipuekeshi. (Mat. 23:11, 12) Diditambisha divua nadi bapostolo diakanyanga buobumue buabu mu mushindu kampanda. Mu matuku a Yezu, bantu bavua baditambisha bikole bua tshisamba tshiabu. Bena Yuda ba bungi bavua bela meji ne: bavua bapite bantu bakuabu bualu bavua ndelanganyi ya Abalahama. Kadi Yone wakabambila ne: “Nzambi udi ne bukole bua kujudila Abalahama bana ku mabue aa.”​—Luka 3:8. w18.06 10 §8-9

Dinayi dia 23/1

Muntu udi ne dimanya udi ukanda mêyi ende.​—Nsu. 17:27.

Patu bualu anyi muntu kampanda utufiikisha munda misangu ne misangu, tutuku tukanda mishiku yetu anyi? Tutuku tukanda tshiji anyi? (Nsu. 10:19; Mat. 5:22) Padi bakuabu batufiikisha munda, tudi ne bua ‘kushila tshiji muaba.’ Ntshiji tshia nganyi atshi? Ntshiji tshia Yehowa. (Lomo 12:17-21) Tuetu tutungunuka ne kutangila Yehowa, netuleje ne: tudi tumunemeka, tushila tshiji tshiende muaba ne tuindila ne lutulu luonso bua angate malu mu bianza dîba didiye mumone ne: ndikumbane. Tuetu badiangatshile malu mu bianza ne badisombuele, nebileje ne: katuena tunemeka Yehowa to. Patu Yehowa utupesha mêyi a kulonda mapiamapia, tutuku tuatumikila ne lulamatu luonso anyi? Tuetu tuatumikila, katuakujinga kuenza malu misangu yonso anu mutuvua tuenza pa kale to. Kadi netuikale tutumikila mêyi a kulonda mapiamapia adi Yehowa utupesha ku diambuluisha dia bulongolodi buende ne lukasa luonso. (Eb. 13:17) Netutabalele kabidi bua kubenga ‘kuya dia muamua dia malu adi mafunda.’ (1 Kol. 4:6) Patudi tuenza nanku, tudi tushala batuishile Yehowa mêsu. w18.07 15-16 §17-18

Ditanu dia 24/1

Tuyayi batangile ku dikola.​—Eb. 6:1.

Paudi wenda ukola mu nyuma, neumone mudi mêyi manene a mu Bible alua ne mushinga wa bungi kuudi. Bidi nanku bualu mikenji idi itangila nsombelu musunguluke, kadi mêyi manene adi atangila nsombelu ya bungi. Tshilejilu, muana mutekete ki mmumanye njiwu ya kuikala ne balunda babi to, nunku muledi wa meji udi umuelela mikenji bua kumukuba. (1 Kol. 15:33) Kadi padiye wenda ukola, udi utuadija kunana lungenyi bikole, nunku udi ukumbana bua kuelangana meji bua mêyi manene a mu Bible. Dîba adi, neasungule balunda bimpe. (1 Kol. 13:11; 14:20) Patudi tuelangana meji a mêyi manene a Nzambi, kondo ketu ka muoyo nekikale katulombola bimpe mu diumvuangana ne meji a Nzambi. Tudiku ne bionso bidi bikengedibua bua kuangata mapangadika adi mua kusankisha Yehowa anyi? Eyowa. Mu Bible mudi mikenji ne mêyi manene bidi mua kutuambuluisha bua kuikala ‘bakumbane menemene, bikale ne bionso bidi bikengedibua bua mudimu wonso muimpe.’​—2 Tim. 3:16, 17. w18.06 19 §14; 20 §16-17

Disambombo dia 25/1

Mukuanyi nnganyi menemene?​—Luka 10:29.

Muyuki wa Yezu wakaleja ne: muena Samalea uvua mua kulongesha bena Yuda tshidi kunanga mukuetu kumvuija menemene. (Luka 10:25-37) Bua bayidi ba Yezu kukumbaja mudimu wabu, bavua ne bua kulekela diditambisha ne kansungansunga. Kumpala kua Yezu kubanda mu diulu, uvua mubapeshe mudimu wa kufila bumanyishi mu “Yudaya mujima ne mu Samalea, too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:8) Yezu ukavua mubalongolole bua kuenza mudimu munene eu, mubambile bua kuimanyina pa ngikadilu mimpe ya bantu ba bisamba bikuabu. Wakatumbisha mfumu wa basalayi kampanda wa tshisamba tshikuabu bua muvuaye muleje ditabuja dia dikema. (Mat. 8:5-10) Pavua Yezu mu tshimenga tshiabu tshia Nazaleta, wakaleja muvua Yehowa muambuluishe bantu ba bisamba bikuabu bu mudi: mukaji mukamba muena Foinike wa mu Salefata, ne Nâmana muena nsudi wa mu Suliya. (Luka 4:25-27) Yezu uvua kabidi muyishe mukaji muena Samalea, ne wakenza too ne matuku abidi mu tshimenga kampanda tshia bena Samalea bualu benamu bavua basue kuteleja mukenji wende.​—Yone 4:21-24, 40. w18.06 10 §10-11

Dia lumingu dia 26/1

Vualayi bia mvita bionso bia kudi Nzambi bua numone mua kukandamena bienzedi bia budimu bia Diabolo.​—Ef. 6:11.

Mupostolo Paulo wakafuanyikija nsombelu wetu wa bena Kristo ne wa basalayi badi baluangana mvita ya mpala ne mpala. Bulelela, mvita itudi tuluangana nya mu nyuma, ki nya ku mubidi to. Nansha nanku, bena lukuna betu mbantu balelela. Satana ne bademon bende mbaluanganyi ba mvita ba kalanda musenga. Patudi tuditangila, tudi tumona ne: katuena mua kubatshimuna to. Nangananga bansonga ke badi mua kumueneka bu kabayi mua kubatshimuna to. Mmunyi mudibu mua kufika ku ditshimuna nyuma mibi eyi? Mu bulelela, bansonga badi mua kuyitshimuna, badi mene benda bayitshimuna! Bua tshinyi? Bualu badi ‘batungunuka ne kupeta bukole mu Mukalenge.’ Kadi pa kumbusha bukole budibu bapetela kudi Nzambi, mbavuale kabidi bia mvita. Anu bu basalayi badibu balongeshe mua kuluangana mvita bimpe, bansonga ‘mbavuale bia mvita bionso bia kudi Nzambi.’ (Ef. 6:10-12) Pavua Paulo ufila tshilejilu etshi, uvua pamuapa mutume meji ku bia mvita bia basalayi bena Lomo.​—Bien. 28:16. w18.05 27 §1-2

Dimue dia 27/1

Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.​—Mat. 6:9.

Kutumbisha Yehowa ne kuenza bua dîna diende dijidibue kumpala kua bantu ke bualu butambe bunene butu butusaka bua kuyisha. (Yone 15:1, 8) Dîna dia Nzambi dikadi dia tshijila anyi dinsantu mu ngumvuilu wa tshishiki, nunku katuena mua kudivuija dia tshijila kupita apu to. Kadi mona tshivua muprofete Yeshaya muambe: “Yehowa wa biluilu, yeye ke unudi ne bua kuangata bu wa tshijila.” (Yesh. 8:13) Umue mushindu utudi tujidila dîna dia Nzambi, mpatudi tuditapulula ne mêna makuabu onso ne tuambuluisha bantu bakuabu bua badiangate ne: ndinsantu. Tshilejilu, patudi tuyisha bantu bua ngikadilu milenga ya Yehowa ne bua malu adiye mulongoluele bukua bantu adi kaayi mua kushintuluka, tudi tuakuila dîna dia Nzambi, tuleja mudi malu avua Satana muambe Yehowa mikale a dishima. (Gen. 3:1-5) Tudi tujidila kabidi dîna dia Nzambi patudi tudienzeja bua kuambuluisha bantu ba mu teritware wetu bua bamone ne: Yehowa mmukumbane “bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole.”​—Buak. 4:11. w18.05 18 §3-4

Dibidi dia 28/1

Mbimpe bua kusakidila Yehowa . . . Bualu wewe, Yehowa, udi munsankishe bua bienzedi biebe; bua midimu ya bianza biebe, ndi ngela mbila ne disanka.​—Mis. 92:1, 4.

Kuleja Yehowa dianyisha bua mudiye mutunange ne bua malu adiye mutuenzele ke bualu bua kumpala budi butusaka bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma. Bu muudi nsonga, ela meji bua malu adi Yehowa mukuenzele aa: mmukupeshe muoyo, ditabuja, Bible, tshisumbu, ne ditekemena dimpe bua matuku atshilualua. Kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala kudi kuleja muudi ne dianyisha bua bintu bidi Yehowa mukupeshe ebi, ne kuenza nunku nekukusemeje pabuipi nende. Diakamue paudi utuadija kudienzeja bua kukumbaja bipatshila bia mu nyuma, udi utuadija kuenza midimu mimpe ku mêsu kua Yehowa. Bualu ebu budi bukusemeja bikole pabuipi nende. Mupostolo Paulo wakalaya ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.” (Eb. 6:10) Bansonga wetu, kanuena bana batekete bikole bua kubenga kudifundila bipatshila to. Kuenaku mua kutangila bipatshila bidi ne mushinga wa bungi kuudi ne kudienzeja bua kubikumbaja anyi?​—Filip. 1:10, 11. w18.04 26 §5, 6

Disatu dia 29/1

Muaba udi nyuma wa Yehowa udi budikadidi.​—2 Kol. 3:17.

Bena Kristo ba kumpala bavua basombele mu bukalenge bua bena Lomo muvua bantu badisua bikole bua mikenji, bua mushindu wa kukosa bilumbu, ne bua budikadidi bivuabu nabi. Nansha nanku, bapika ke bavua benze bua bukalenge bua Lomo buikale ne bukole ne butumbi bua bungi. Tshikondo kampanda, bia pa lukama 30 bia bantu ba mu bukalenge abu bavua bapika. Kakuyi mpata, tshilumbu tshia bupika ne budikadidi ke tshivua mukana mua bantu ba bungi, too ne mua bena Kristo. Mikanda ivua mupostolo Paulo mufunde idi yakula bikole bua budikadidi. Tshikondo atshi, bantu bavua bakeba dishintuluka mu nsombelu wabu anyi mu malu a tshididi, kadi atshi katshivua tshipatshila tshia mudimu wa Paulo to. Pamutu pa Paulo ne bena Kristo nende kutekemena bua bakokeshi ne malongolodi a pa buloba bibapeteshe budikadidi, bobu bavua badienzeja bua kuambuluisha bantu bakuabu bua bamanye lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne mushinga udi nawu mulambu wa kupikulangana nawu wa Kristo Yezu. Paulo wakaleja bena kuitabuja nende Mpokolo wa budikadidi bulelela. w18.04 8 §1-2

Dinayi dia 30/1

Simona, Simona, tangila! Satana mmunulombe buonso buenu bua kunusenga bu ntete ya blé. Kadi ndi musengelele Nzambi bua bualu buebe, bua ditabuja diebe kaditeketshi; nunku wewe, diakamue paudi upingana, kolesha bana benu.​—Luka 22:31, 32.

Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, wakambila mupostolo Petelo mêyi adi kuulu aa. Petelo wakaleja muvuaye dikunji mu tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo. (Gal. 2:9) Wakakankamija bena Kristo nende ku diambuluisha dia tshilejilu tshiende tshia dikima mu Pentekoste ne pashishe. Lua ku ndekelu kua mudimu wende wa matuku a bungi, wakafundila bena Kristo nende, kubalejaye kafundila, wamba ne: “Ndi munufundile mu mêyi makese . . . bua kunukankamija ne bua kunupesha bujadiki ne muoyo mujima ne: eu ke ngasa mulelela wa Nzambi. Nushale bashindamamu.” (1 Pet. 5:12) Mikanda ivua Petelo mufunde ku nyuma mmitungunuke ne kukankamija bena Kristo ba bikondo bionso too ne ba lelu. Bushuwa, bu mutudi bindile dikumbana dia milayi ya Yehowa, tudi dijinga ne dikankamija edi!​—2 Pet. 3:13. w18.04 17 §12, 13

Ditanu dia 31/1

Kadi muntu udi utangila mu mukenji mupuangane wa budikadidi ne meji onso ne udi utungunukamu, . . . neikale ne disanka mu malu adiye wenza.​—Yak. 1:25.

Bantu ba bungi badi bakeba bua kuikala ne budikadidi bua kuakula mudibu basue, kudisunguila bua kuenza malu adibu basue, ne kuikala ne nsombelu udibu basue. Kadi mushindu wa kukumbaja malu aa ke udi ne bualu menemene. Bua kupeta budikadidi mu nsombelu ne mu malu a tshididi, bantu ba bungi batu batontolola malu, benda mu njila, batombokela bamfumu, anyi mene bakeba bua kushintulula malu ku bukole. Kadi kuenza nanku kudi kubapetesha tshidibu bakeba anyi? Tòo. Misangu ya bungi bidi bibafikisha ku ntatu ne ku lufu. Malu onso aa adi ajadika kabidi bulelela budi mu mêyi a mukalenge Solomo mafundisha ku nyuma a ne: ‘Muntu mmukokeshe muntu mukuabu bua kumukengesha.’ (Muam. 8:9) Mu mvese wa lelu, Yakobo wakaleja patoke tshidi mua kupetesha muntu disanka. Yehowa uvua mufile mukenji mupuangane eu mmumanye bimpe menemene tshidi bantu natshi dijinga bua kuikalabu ne disanka dia menemene. Wakapesha Adama ne Eva bionso bivuabu nabi dijinga bua kuikalabu ne disanka, kubapeshaye kabidi ne budikadidi bulelela. w18.04 3 §1-3

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu