Ngondo 2
Disambombo dia 1/2
Kumbaja mudimu webe wonso menemene.—2 Tim. 4:5.
Yezu uvua umvuila bantu luse lua bungi. Bantu bavua bamona muvuaye mubanange, ke bualu kayi bavua bateleja mukenji wa Bukalenge. Tuetu tudienzeja bua kumvuilangana luse mushindu eu, netufike ku diambuluisha bantu ba bungi mu mudimu wetu wa kuyisha. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuditeka pa muaba wa bantu batudi tuyisha? Mbimpe tumanye mua kuditeka pa muaba wa bantu batudi tupeta mu buambi ne kubenzela malu anu mutudi basue batuenzele petu. (Mat. 7:12) Tuele meji ku malu adi muntu ne muntu nawu dijinga. Ki mbimpe kutuadija kuyukila ne bantu mu buambi mu mushindu wa muomumue to. Kadi tuikale tutangila nsombelu wa muntu ne muntu ne mudiye umona malu. Ela muntu nkonko ne mayele bua adipatuile malu nkayende. (Nsu. 20:5) Patudi tuela bantu nkonko, tudi tubasaka bua batuambile bua tshinyi bidi bikengela bumvue lumu luimpe. Patudi tumanya bua tshinyi, tudi mua kuditeka pa muaba wabu ne kubambuluisha mudibi bikengela anu bu muvua Yezu wenza.—Fuanyikija ne 1 Kolinto 9:19-23. w19.03 20 §2; 22 §8-9
Dia lumingu dia 2/2
Teka tshionso tshiudi wenza kudi Yehowa, ne malu audi mulongolole neakumbane.—Nsu. 16:3.
Adama ne Eva bakaleja mu mushindu mubi mutambe muvuabu bapange dianyisha bua malu mimpe onso avua Yehowa mubenzele. Tuetu bonso tudi ne mushindu wa kuleja mutudi katuyi tuanyisha dipangadika divuabu bangate adi. Patudi tupeta batismo, tudi tuleja Yehowa ne: tudi tuitaba mudiye ne bukokeshi bua kutuelela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Tudi tuleja ne: tudi banange Tatu wetu ne tudi tumueyemena. Tuetu bamane kupeta batismo, mbimpe tutungunuke ne kuenza malu adi Yehowa musue, ki ngatudi tuetu basue to. Ke tshidi batendeledi ba Nzambi miliyo ya bungi benza tshidimu tshionso etshi. Bua wewe kubafuana, tungunuka ne kuvudija dimanya diebe dia Bible, Dîyi dia Nzambi; ikala ne tshibidilu tshia kudisangisha ne bena Kristo nebe; ikala kabidi wambila bantu bakuabu malu a Tatu webe wa dinanga audi mulonge, ubambilawu ne tshisumi. (Eb. 10:24, 25) Paudi wangata mapangadika, ikala uteleja mibelu idi Yehowa ukupesha mu Dîyi diende ne ku butuangaji bua bulongolodi buende. (Yesh. 30:21) Dîba adi malu onso audi wenza neakumbane.—Nsu. 16:20. w19.03 7 §17-18
Dimue dia 3/2
Dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane didi difuma muulu, difumina kudi Tatu wa butoke bua mu diulu.—Yak. 1:17.
Yehowa mmutupeshe biakudia bia mu nyuma bia bungi. Tshilejilu, tudi tupeta malongesha mimpe mu bisangilu bietu, mu bibejibeji bietu, ne mu site yetu. Kutu muanji kuteleja muyuki, mubale tshiena-bualu kampanda, anyi mutangile ndongamu wa ku TV wa jw.org ne mudiambile ne: ‘Aa ke malu amvua nawu dijinga menemene’ anyi? Mmunyi mutudi mua kuleja Yehowa dianyisha? (Kolos. 3:15) Tudi mua kuikala ne tshibidilu tshia kumusambila, tumuela tuasakidila bua mapa mimpe aa. Tudi kabidi tuleja Yehowa dianyisha patudi tulama muaba wetu wa ntendelelu ne mankenda, mulongolola bimpe. Tuikale ne tshibidilu tshia kukomba ku Nzubu yetu ya Bukalenge, kuyisukula ne kuyilama bimpe. Bana betu badi ku biamu bia mêyi ne bia bindindimbi bikale babilama bimpe bua kabinyanguki to. Patudi tulama Nzubu yetu ya Bukalenge bimpe, neyilale matuku a bungi ne kayakulomba mudimu wa bungi wa kuikala kuyilongolola to. Tuetu tuenza nanku, makuta a bungi neaye ku dibaka Nzubu ya Bukalenge mikuabu pa buloba bujima ne ku diakajilula mikuabu. w19.02 18 §17-18
Dibidi dia 4/2
Eyi idi anu mielelu ya njila yende patupu; anu dinunganyi dikese tshianana ndikadi diumvuike bua bualu buende!—Yobo 26:14.
Yobo uvua upitshisha mêba a bungi wenda ubandila bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke. (Yobo 26:7, 8) Bivua bimukemesha bikole pavuaye wela meji bua buloba, diulu, matutu, ne makubakuba; kadi wakajingulula ne: uvua mumanye anu malu makese menemene bua bintu bionso bidi Yehowa mufuke. Uvua kabidi wangata mêyi a Yehowa ne mushinga wa bungi. Wakamba bua mêyi a Nzambi ne: “Ndi mulame mêyi ende bimpe.” (Yobo 23:12) Yobo uvua utshina Yehowa ne umunemeka bikole. Uvua munange Tatu wende eu ne uvua musue kumusankisha. Nunku Yobo wakadisuika bikole bua kulama muoyo wende mutoke. Mbimpe tuidikije Yobo. Tudi bamanye malu a bungi adi atangila bintu bia dikema bia mu bufuki kupita bantu ba mu tshikondo tshia Yobo. Tudi kabidi ne Bible mujima mufundisha ku bukole bua nyuma muimpe udi utuambuluisha bua kumanya tshidi Yehowa menemene. Malu onso atudi tulonga aa adi atuambuluisha bua kuikala ne ditshina dia bungi. Mpindieu, ditshina ne kanemu bitudi nabi kudi Yehowa nebitusake bua kumunanga, kumutumikila, ne kukolesha dijinga dietu dia kulama muoyo wetu mutoke.—Yobo 28:28. w19.02 5 §12
Disatu dia 5/2
Tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?—Mis. 118:6.
Katshia anu ku kale, bakokeshi ba bungi batu anu bakengesha batendeledi ba Yehowa. Badi mua kutubanda ne malu mabi, kadi badi batamba kutufiikila munda bualu tudi tutumikila “Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bien. 5:29) Badi mua kutuseka, kutuela mu buloko, anyi kutuenzela malu ne tshikisu. Nansha nanku, Yehowa udi utuambuluisha bua tushale anu ne bupole mu ntatu yonso ayi, katuyi tudisombuela. Tangila tshilejilu tshidibu batushile kudi bena Ebelu basatu bavuabu baye nabu mu Babilona aba: Hananiya, Mishaele, ne Azaya. Bakumvuija mukalenge ne bupole buonso bua tshinyi kabavua ne bua kutendelela lupingu luvuaye muenze. Bavua badiakaje bua kuitaba tshionso tshivua Yehowa witaba bua tshibafikile. (Dan. 3:1, 8-28) Dîba didi lulamatu luetu kudi Nzambi lutetshibua, mmunyi mutudi mua kuidikija bena Ebelu basatu abu? Tuitabe ne budipuekeshi buonso ne: Yehowa neatukube. (Mis. 118:7) Bantu bonso badi batubanda ne malu mabi, tubandamune ne bupole ne kanemu. (1 Pet. 3:15) Kabidi, tubenge tubengelamu bua kunyanga bulunda buetu ne Tatu wetu wa dinanga. w19.02 10-11 §11-13
Dinayi dia 6/2
Koleshayi muoyo!—Yone 16:33.
Tudi mua kuvudija dikima dietu tuetu tuelangana meji a malu ikala mulambu wa Kristo wa kupikulangana nawu mua kutupetesha matuku atshilualua. (Yone 3:16; Ef. 1:7) Mu mbingu ya kumpala kua Tshivulukilu, tudi ne mpunga wa pa buende wa kuvudija dianyisha dietu bua tshia kupikulangana natshi. Mu tshikondo atshi, ikala ubala mvese idibu bafile bua Tshivulukilu ne welangana meji ne muoyo mujima bua malu avua menzeke kumpala kua Yezu kufuaye. Pashishe patudi tudisangisha mu Didia dia dilolo dia Mukalenge, netumvue bimpe menemene mushinga udi nawu diampa ne mvinyo ne mudi mulambu udibi bileja muikale wa pa buawu. Patudi tujingulula bualu budi Yezu ne Yehowa batuenzele ne tumona mudibu butuambuluisha tuetu, balunda ne balela betu, ditekemena dietu didi dikola, ne bidi bitusaka bua kunanukila ne dikima dionso too ne ku ndekelu. (Eb. 12:3) Yezu mMuakuidi wetu munene wa mu diulu udi utuakuila, nunku bidi bitusankisha bikole bua mudiye utungunuka ne kuleja ngikadilu eyi! (Eb. 7:24, 25) Bua kuleja mutudi ne dianyisha dia bungi, tudi ne bua kuvuluka lufu lua Yezu ne lulamatu anu muvuaye mutulombe.—Luka 22:19, 20. w19.01 22 §8; 23-24 §10-11
Ditanu dia 7/2
Yehowa, anyisha koku milambu yanyi ya budisuile ya kukutumbisha nayi.—Mis. 119:108.
Yehowa mmutupeshe tuetu bonso diakalenga dia kuandamuna mu bisangilu. Mandamuna atudi tufila mu bisangilu adi abuela pawu mu ‘mulambu wa kutumbisha nawu’ Nzambi, ne kakuena muntu udi mua kutufidila mulambu au to. (Eb. 13:15) Yehowa utuku utulomba bua tufile mulambu anyi mandamuna a mushindu umue anyi? Tòo, katu wenza nanku to! Mona bisangilu bia tshisumbu bu biakudia biudi udia ne balunda bebe ba pa muoyo. Tutekabi ne: bamue bena Kristo nebe ba mu tshisumbu mbalongolole bua kudia kantu pamue, mpindieu mbakulombe bua kulamba pebe katshiakudia. Ntshinyi tshiwenza? Udi mua kumvua kabuôwa, kadi newenze anu muebe muonso bua kulua ne tshiakudia tshikala bantu bonso mua kuanyisha. Yehowa Mutuakididi wetu mmututekele bintu bimpe bia bungi ku mêsa mu bisangilu. (Mis. 23:5; Mat. 24:45) Bidi bimusankisha patudi tumutuadila dipa dipepele, tshietu tshionso tshitudi bakumbane bua kufila. Nunku, dilongolola bimpe ne fila mandamuna mudilekelele. Dîba adi kuena anu mulue kudia ku mêsa a Yehowa patupu to, kadi udi mulue kabidi ne tshintu tshia kuabanyangana ne bena mu tshisumbu. w19.01 8 §3; 13 §20
Disambombo dia 8/2
Bantu badi balonda nzambi mikuabu badi bavudija tunyinganyinga tuabu.—Mis. 16:4.
Kale, bantu bavua mu ntendelelu wa dishima bavua benda masandi bikole. (Hosh. 4:13, 14) Mu bulelela, ntendelelu au uvua usankisha mubidi wa mpekatu. Kadi uvuaku ubapetesha disanka dia kashidi anyi? Nansha kakese! Davidi wakamba ne: ‘Bantu bavua balonde nzambi mikuabu bavua bavudije tunyinganyinga tuabu.’ Bavua bakebele kabidi bana babu bungi kabuyi kubala makenga bungi tshianana. (Yesh. 57:5) Yehowa uvua mukine tshikisu tshibi tshia nunku! (Yel. 7:31) Nansha lelu, ntendelelu wa dishima utu utamba kubuikila mêsu pa masandi, nansha pa diselangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji. Kadi katshia ku kale, budikadidi bua ku dîna butubu basanka nabu abu butu anu bupatula bipeta bibi. (1 Kol. 6:18, 19) Pamuapa ukadi mudimuene mudi bantu “bavudija tunyinganyinga tuabu.” Bua bualu abu, bansonga wetu, telejayi koku Tatu wenu wa mu diulu. Ikalayi batuishibue ne muoyo mujima ne: nuenu numutumikila, nenupete diakalenga dia dikema! Nufunde nulame ne: malu mabi adi muntu wenza adi mua kumupetesha disanka dia tshitupa tshîpi, kadi dikenga didiye mua kulua kupeta ndibi ditambe.—Gal. 6:8. w18.12 27-28 §16-18
Dia lumingu dia 9/2
Meme nenkuenzele malu mushindu wa muomumue.—Hosh. 3:3.
Mu dibaka dia bena Kristo, muntu umue yeye muende masandi, dipangadika didi mu bianza bia udi kayi muende au. Yezu wakamba ne: udi kayi muende au mmupete bualu bua kushipela dibaka ne mmupete budikadidi bua kubuela mu dikuabu. (Mat. 19:9) Ku lukuabu luseke, yeye eu udi mua kufuila muena dibaka nende luse. Kabiakuikala bibi to. Nansha Hoshea uvua mupingaje Gomê kumbelu. Pavua Gomê mupingane kudi Hoshea, kavua kabidi ne bua kusangila ne mulume mukuabu to. Kuvua kupita tshikondo kampanda tshivua Hoshea kayi ‘mulale’ anyi musangile ne Gomê to. (Hosh. 3:1-3, dim.) Kadi panyima pa matuku, Hoshea uvua ne bua kuikala kabidi mutuadije kusangila nende, bileja muvua Nzambi musue bua kupingaja tshisamba tshiende kudiye ne kupingajilula natshi malanda. (Hosh. 1:11; 3:4, 5) Ntshinyi tshidi bualu ebu bulongesha badi mu mabaka lelu? Muena dibaka udi kayi muende masandi yeye muangate dipangadika dia kubenga kushipa dibaka, usangila kabidi ne muena dibaka nende, mmuleje ne: mmumufuile luse. (1 Kol. 7:3, 5) Yeye mumane kusangila nende nunku, dîba adi kena kabidi ne bualu bua kushipela dibaka to. Mpindieu bubidi buabu badi ne bua kueleshangana diboko bua kumona dibaka mudi Nzambi udimona. w18.12 13 §13
Dimue dia 10/2
Muntu mudimuke udi umona njiwu, udi usokoma.—Nsu. 22:3.
Patudi tudilongela, mbimpe tumone mudi meji a Yehowa mua kutuambuluisha mu nsombelu ituikala mua kutuilangana nayi. Dîba adi, tuetu batuilangane ne nsombelu udi utulomba bua kuangata dipangadika diakamue, netumanye tshia kuenza. Pavua Jozefe mubenge dimuambisha dia mukaji wa Potifâ diakamue, uvua muleje ne: uvua ne mmuenenu wa Yehowa wa lulamatu ludi pankatshi pa bena dibaka. (Gen. 39:8, 9) Pavuaye muambile kabidi mukaji wa Potifâ ne: “Mmunyi mundi mua kuenza bualu bubi bunene nunku, ne bushuwa kuenzela Nzambi mpekatu?” uvua muleje muvuaye ne mmuenenu wa Yehowa. Kadi tuetu? Tutekabi ne: muena mudimu nenu mmutuadije kukuambisha. Anyi ntshinyi tshiwenza bobu bakutumine mesaje mabi anyi bimfuanyi bibi bia malu a masandi mu telefone webe? Nebikale bipepele bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa bituikala tukavua ne mmuenenu wa Yehowa bua malu a mushindu eu ne bamane kulongolola tshituenza. w18.11 25 §13-14
Dibidi dia 11/2
Nensankile mu Yehowa bikole.—Hab. 3:18.
Bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bela meji ne: mvese eu udi umvuija ku muaku ku muaku ne: “Nentumpike ne disanka mu Mukalenge; nensempele ngenda nyunguluka ne disanka mu Nzambi.” Bualu ebu budi bushuwa bukolesha ditabuja dietu! Yehowa ki mmutulaye anu malu malenga to, mmutujadikile kabidi ne: udi wenda ukumbaja malu manene adiye mulongolole ne lukasa luonso. Kakuyi mpata, bualu bunene budi mu Habakuka mbua kueyemena Yehowa. (Hab. 2:4) Tudi mua kufika ku dieyemena Yehowa ne kushala anu bamueyemene tuetu tukolesha malanda etu nende patudi 1) tunanukila mu disambila, tuambila Yehowa malu onso adi atutatshisha ne adi atutonda; 2) tuteya ntema ya bungi ku Dîyi dia Yehowa ne ku buludiki budi bulongolodi buende butupesha; ne 3) tuindila Yehowa ne lulamatu ne lutulu. Ke tshivua Habakuka muenze. Nansha muvuaye mubange mukanda wende ne kanyinganyinga, mmuwujikije ne mêyi a disanka adi aleja muvuaye ne ditabuja. Tulondayiku tshilejilu tshifundisha ku nyuma muimpe etshi bua tumvue petu mudi Yehowa Tatu wetu utuela mu tshitupa! Bulongolodi bubi ebu budiku mua kutupetesha busambi bungi nunku anyi? w18.11 17 §18-19
Disatu dia 12/2
[Kristo] wakafuila bantu bonso bua badi ne muoyo kabikadi ne muoyo buabu nkayabu to, kadi bikale nawu bua yeye uvua mubafuile ne bamujule ku lufu.—2 Kol. 5:15.
Mona bualu bukuabu budi buleja ne: Nzambi mmutunange. Bible udi wamba ne: “Uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele, bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa tshiendelele.” (Yone 3:16) Yezu pende mmutunange bualu wakalua kutufuila, ne dinanga diende edi didi ditukolesha. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘dikenga anyi kanyinganyinga’ kabiena mua ‘kutupandulula ku dinanga dia Kristo’ nansha. (Lomo 8:35, 38, 39) Kudi bikondo bitu ntatu itutekesha ku mubidi ne mu lungenyi anyi itupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Kadi kuvuluka ne: Kristo mmutunange bikole kudi mua kutupetesha bukole bua kunanukila. (2 Kol. 5:14) Dinanga dia Yezu didi ne bukole bua kutukuatshisha ne kutuambuluisha bua kubenga kujinga lufu nansha bipupu bitukuate, batukengesha, bedibue mâyi ku makasa, anyi bikale ne tunyinganyinga tukole. w18.09 14 §8-9
Dinayi dia 13/2
Nengendele mu bulelela buebe.—Mis. 86:11.
Bua kuendela mu bulelela, tudi ne bua kuitaba mêyi onso a Yehowa ne kuatumikila. Tudi ne bua kuteka bulelela muaba wa kumpala mu nsombelu wetu ne kutumikila mêyi manene a mu Bible. Anu bu Davidi, tudi petu ne bua kudisuika ne muoyo umue bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela bua Nzambi. Tshianana, tudi mua kubanga kujinga malu atuvua balekele bua bulelela ne pamuapa kumvua muoyo utusaka bua kuenza kabidi. Kadi tuetu tudi tulamata ku bulelela buonso bujima ne muoyo umue. Tudi bamanye ne: kakuena malongesha malelela atudi mua kuitaba ne atudi mua kubenga to. Mu kuamba kuimpe, tudi ne bua kuendela mu “bulelela buonso.” (Yone 16:13) Bua kubenga kupambuka mu bulelela, tudi ne bua kuenza malu bimpe ne dîba dietu. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kutuadija kupitshisha dîba dia bungi menemene mu dijikija dia lutetuku, mu manaya, ku Enternete, anyi ku TV. Malu aa kaena anu mabi to, kadi adi mua kutuadija kutudia dîba dituvua tupitshisha mu didilongela ne mu malu makuabu a mu nyuma. w18.11 10 §7-8
Ditanu dia 14/2
Ndi mutukije anyima wanyi ne mumupuwishe.—Mis. 131:2.
Padi nsombelu wetu ushintuluka mutudi katuyi batekemene, tudi mua kumvua buôwa ne kusamisha mutu. (Nsu. 12:25) Bidi nansha mua kutukolela bua kuitaba mashintuluka au. Mu nsombelu ya nunku, mmunyi mutudi mua ‘kutukija anyima wetu ne kumupuwisha’? (Mis. 131:1-3) Nansha mudiku buluishi lelu, tudi petu tudimuenena mudi “ditalala dia Nzambi” didi dilama bieledi bietu bia meji dijikija tunyinganyinga tuetu. (Filip. 4:6, 7) Nunku, tuetu tupuila Yehowa tunyinganyinga tuetu, ditalala dia Nzambi nedikoleshe dipangadika dietu dia kukumbaja bipatshila bia mu nyuma ne kutulama ku lungenyi luonso ludi mua kututekesha mu maboko. Nyuma wa Nzambi udi ututukija, ne udi kabidi mua kukoka ntema yetu ku mvese ya mushinga idi mua kutuambuluisha bua kuimanyina pa malu adi nangananga ne mushinga.—Yone 14:26, 27. w18.10 27 §2; 28 §5, 8
Disambombo dia 15/2
Ambilanganayi bulelela.—Zek. 8:16.
Ntshintu kayi tshidi tshitambe kuenzela bantu bibi menemene? Ndishima! Dishima didi diumvuija kuamba bualu budi kabuyi bulelela anu bua kudinga muntu mukuabu. Mmuntu kayi wa kumpala uvua mushimangane? Yezu Kristo wakamba bua “Diabolo” ne: udi “tatu wa dishima.” (Yone 8:44) Ndîba kayi divuaye mushimangane bua musangu wa kumpala? Kukadi mpindieu bidimu binunu ne binunu katshia washimangana mu budimi bua Edene. Adama ne Eva bavua basombe bimpe mu Mparadizu muvua Mufuki wabu mubateke, kadi pashishe Diabolo kubuela mu tshialu. Uvua mumanye muvua Nzambi mubelele mukenji wa kubenga kudia “mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi,” bua kabafu bua dipanga kutumikila. Nansha nanku, Satana wakambila Eva ku diambuluisha dia nyoka ne: “Kanuena nufua bulelela to [dishima dia kumpala dia katshia]. Bualu Nzambi mmumanye ne: dituku dine dinudi nudia bimuma biawu, mêsu enu neatabale, nenuikale bu Nzambi, bamanye tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.”—Gen. 2:15-17; 3:1-5. w18.10 6 §1-2
Dia lumingu dia 16/2
Badi bakezuke mu muoyo mba diakalenga, bualu nebamone Nzambi.—Mat. 5:8.
Bua tuetu kulama mioyo yetu mikezuke, tudi ne bua kulama meji etu ne majinga etu makezuke. Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi bualu Yehowa neanyishe ntendelelu wetu. (2 Kol. 4:2; 1 Tim. 1:5) Kadi mmunyi mudi bantu badi bakezuke mu muoyo ‘bamona Nzambi’ pabi mu bulelela “kakuena muntu udi mua kumona [Nzambi] ne kushalaye ne muoyo”? (Ekes. 33:20) Muaku wa tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kumona” udi mua kumvuija “kumona tshintu mu lungenyi, kujingulula, anyi kumanya.” Bantu badi bamona Nzambi ne “mêsu a muoyo” mbantu bakadi bamane kumumanya ne banyisha ngikadilu yende. (Ef. 1:18) Pa kumbusha difika ku dimanya ngikadilu ya Nzambi, batendeledi balelela badi mua ‘kumona Nzambi’ padibu bamona mudiye ubenzela malu. (Yobo 42:5) Badi kabidi bamona Nzambi padibu batuishila ‘mêsu a muoyo wabu’ pa masanka adi Nzambi mulamine bantu badi badienzeja bua kushala bakezuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu. w18.09 20 §13, 15-16
Dimue dia 17/2
Meji ntshintu tshia mushinga mukole, nunku peta meji.—Nsu. 4:7.
Tuetu tuenza malu mimpe, netubeneshibue. Nansha mudi dimanya dipetesha muntu meji, meji adi amuenekela ku mapangadika atudi tuangata, ki nku malu atudi bamanye patupu to. Nansha tunkenene tutu patu ne meji. Nansha mutu tunkenene ne tshingenyingenyi, tutu tuleja muditu ne meji bualu tutu tulongolola biakudia biatu mu muvu wa luya. (Nsu. 30:24, 25) Kristo udi “meji a Nzambi” utu anu wenza malu adi asankisha Tatu wende. (1 Kol. 1:24; Yone 8:29) Nzambi mmumanye dishilangana didi pankatshi pa kuangata dipangadika dimpe ne kuenza malu mu diumvuangana ne dipangadika adi. Udi ufuta bantu bonso badi batungunuka ne kuikala ne didipuekesha ne badi benza malu adi mimpe. (Mat. 7:21-23) Nunku, tutungunukayi ne kuenza muetu muonso bua kuvuija tshisumbu tshietu muaba udi bantu bonso mua kuenzela Yehowa mudimu ne didipuekesha. Bitu biangata matuku ne bikengela kuikala ne lutulu bua tuetu kuenza malu adi mimpe, kadi kuikala ne didipuekesha nekutupeteshe masanka mpindieu ne bua kashidi. w18.09 7 §18
Dibidi dia 18/2
Muntu yonso akonkonone bienzedi biende, . . . kayi udifuanyikija ne muntu mukuabu to.—Gal. 6:4.
Mufuki wetu uvua mulongolole bua bantu bapuangane benze nende mudimu pamue bua kukumbaja disua diende. Nansha mudi bantu lelu bapange bupuangane, bantu badi ne lulamatu badi anu mua kuenza mudimu ne Yehowa dituku dionso. Tshilejilu, tudi tulua “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi” patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tuvuija bantu bayidi. (1 Kol. 3:5-9) Anji elabi meji diakalenga ditudi nadi dia Mufuki wa bukole buonso wa diulu ne buloba utusungula bua kuenza nende mudimu udiye wangata ne mushinga wa bungi! Kadi katuena tuenza mudimu ne Yehowa anu patudi tuyisha ne tuvuija bantu bayidi to. Mishindu mikuabu ya kuenza mudimu pamue ne Yehowa mpatudi tuambuluisha dîku dietu ne bena Kristo netu, patudi tuakidila benyi, patudi tudifila ku budisuile mu midimu ya mu bulongolodi buetu, ne patudi tuvudija mudimu wetu wa tshijila. (Kolos. 3:23) Kadi kufuanyikiji mudimu uudi wenzela Yehowa ne wa bakuabu to. Vuluka ne: tudi bashilangane ku bidimu, ku makanda a mubidi, ku nsombelu, ne ku bipedi. w18.08 23 §1-2
Disatu dia 19/2
Tungunuka ne kutshitekemena! Bualu tshiotshi netshikumbane bulelela.—Hab. 2:3.
Yehowa wakajadikila Habakuka ne: uvua ne bua kupeta mandamuna a nkonko ivuaye muele ne muoyo mujima. Ukavua pa kupeta disulakana ku malu onso avua amutatshisha mu lungenyi. Nzambi uvua bu uvua umuambila ne: “Ikala ne lutulu, ngeyemene. Nansha muudi umona bu ne: ndi nnengakana, ndi nkuandamuna!” Yehowa wakamuvuluija ne: udi ne tshikondo tshikadiye mujadike bua kukumbaja milayi yende. Wakabela Habakuka bua indile dikumbana dia malu avuaye mulongolole. Ndekelu wa bionso, muprofete eu kavua kabidi ne bua kutekeshibua mu mikolo to. Kuindila Yehowa ne lutulu ne kuteya ntema ya bungi ku malu adiye utuambila nekukoleshe ditabuja dietu ne nekutupeteshe ditalala mu muoyo nansha tuetu mu ntatu ne buluishi bia mushindu kayi. Yezu wakaleja pende ne: tudi mua kueyemena Yehowa bu mudiye Munemeki munene wa dîba, katuyi tuimanyina pa “mêba anyi bikondo” bidi Nzambi kayi muanji kutuleja. (Bien. 1:7) Nunku, katutshioki to, kadi tuindile ne budipuekeshi, ne ditabuja, ne lutulu, tuenza malu bimpe ne dîba ditudi nadi bua kuenzela Yehowa mudimu bikole bilondeshile makanda etu.—Mâko 13:35-37; Gal. 6:9. w18.11 16 §13-14
Dinayi dia 20/2
Nzambi mmundeje ne: tshiena ne bua kubikila muntu nansha umue ne: mmunyanguke anyi mmukoya to.—Bien. 10:28.
Anu bu bena Yuda bakuabu, Petelo uvua pende mukole ne meji a ne: bantu ba bisamba bia bende kabavua bakezuke to. Kadi Petelo ukavua mudimuenene amue malu avua mamusake bua kushintulula meji ende. Tshilejilu, wakamona tshikena kumona. (Bien. 10:9-16) Anu bu Petelo, tudi ne bua kudikonkonona bimpe bimpe ne kuitaba diambuluisha dia bakuabu bua tujingulule katoba konso ka kansungansunga kadi mu muoyo wetu. Ntshinyi tshikuabu tshitudi mua kuenza? Tuetu tudialabaja, dinanga nedipingane pa muaba wa kansungansunga mu muoyo wetu. (2 Kol. 6:11-13) Utu ne tshibidilu tshia kusomba anu ne bantu ba dikoba dimue nebe, ba tshisa tshienu, anyi ba muakulu webe anyi? Biobi nanku, dialabaja. Kuenaku mua kuyisha ne bantu ba bisa bikuabu anyi kubabikidisha kumbelu bua kudia nabu kantu peshi bua kusomba nabu anyi? (Bien. 16:14, 15) Wewe wenza nanku neuwuje muoyo webe ne dinanga dia bungi, kansungansunga kakakuikala ne muaba mu muoyo webe to. w18.08 9 §3, 6; 10 §7
Ditanu dia 21/2
Lekelayi kuikala bilenduishi.—1 Kol. 10:32.
Bamue Bantemu ki mbalekele bibidilu bia bena panu ne muoyo mujima to. Mushindu udibu baja maja ne benza malu mu mafesto ki mmukumbanyine bena Kristo to. Foto yabu idibu bela miaba ya kupetelangana ya ku Enternete ne malu adibu bafundamu, bidi bileja ne: ki mbantu ba mu nyuma to. Pamuapa ki mbabanyoke mu tshisumbu bua mpekatu munene to, kadi badi mua kunyanga bena Kristo nabu badi badienzeja bua kuikala ne bikadilu bimpe munkatshi mua bantu ba Yehowa. (1 Pet. 2:11, 12) Tshintu tshionso tshia panu ntshienza bua kutusaka bua tuimanyine pa “majinga a mubidi, majinga a mêsu, ne kuleja bintu bia mu nsombelu ne lutambishi.” (1 Yone 2:16) Kadi bu mutudi bantu ba Yehowa, mbatudimuije bua “kulekela malu adi kaayi a Nzambi ne majinga a panu ne bua kuikala ne meji majalame ne buakane ne dilamata Nzambi munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu.” (Tito 2:12) Ngakuilu wetu, mushindu utudi tudia ne tunua, mvuadilu ne didilengeja dietu, ne bikadilu bietu ku mudimu, mu tshikoso, malu onso atudi tuenza adi ne bua kuleja bakuabu ne: tudi balamate anu Yehowa nkayende. w18.07 25 §13-14
Disambombo dia 22/2
Mêsu etu [adi] atangila kudi Yehowa Nzambi wetu, too ne padiye utuanyisha.—Mis. 123:2.
Tuetu bashale batuishile Yehowa mêsu etu a mu tshimfuanyi, katuakulekela bienzedi bia bakuabu bitufiikisha munda anyi binyanga malanda etu nende to. Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi nangananga patudi ne midimu kampanda mu bulongolodi bua Yehowa anu bu Mose. Nansha mudibi ne: yonso wa kutudi udi ne bua ‘kutungunuka ne kudienzeja bua lupandu luende ne ditshina ne dizakala,’ tumanye ne: Yehowa kena ne mikenji mikole idiye utulumbuluisha nayi to. (Filip. 2:12) Kadi patudi tupeta midimu ya bungi mu tshisumbu, tudi tubuela dibanza dinene ku mêsu kua Yehowa. (Luka 12:48) Kadi tuetu banange Yehowa bamunangilamu, kakuakuikala tshintu nansha tshimue tshiatulenduisha anyi tshiatupandulula ku dinanga diende to. (Mis. 119:165; Lomo 8:37-39) Mu matuku makole aa, tuikalayiku anu tubandisha mêsu etu kudi Yeye udi “musombe mu nkuasa wa bukalenge mu diulu,” bua tujingulule tshidiye musue. (Mis. 123:1) Katulekedi bienzedi bia bakuabu binyanga malanda etu ne Yehowa nansha kakese. w18.07 16 §19-20
Dia lumingu dia 23/2
Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua . . . batumbishe Tatu wenu.—Mat. 5:16.
Didiunda didi dimueneka munkatshi mua bantu ba Yehowa didi dituenza disanka be! Mu 2017 tuvua balombole malonga a Bible mapite pa miliyo 10. Bualu ebu budi buleja bushuwa ne: bantu ba Nzambi badi bakenkesha butoke buabu kumpala kua bantu! Ela kabidi meji bua bantu miliyo ya bungi badi banange bulelela bavua babuele mu Tshivulukilu. Bavua balonge bua dinanga divua Nzambi mutuleje pakafilaye tshia kutupikula natshi. (1 Yone 4:9) Pa buloba bujima, bantu ba Yehowa badi bakula miakulu ya bungi mishilashilangane. Kadi bualu ebu kabuena butupangisha bua kutumbisha Yehowa Tatu wetu mu buobumue to. (Buak. 7:9) Nansha tuetu tuakula muakulu kayi anyi basombele muaba kayi, tudi mua kukenka “bu miendu panu.” (Filip. 2:15) Mudimu wetu ne buobumue buetu ne mitalu itudi nayi bidi bitumbisha Yehowa. w18.06 21 §1-3
Dimue dia 24/2
Labi, diaku koku.—Yone 4:31.
Diandamuna dia Yezu diakaleja ne: uvua mudibuinke mu diyisha mukaji au, nzala mimutalale ne kumutalala ku muoyo. Kuyisha bantu, too ne mukaji muena Samalea, kuvua disua dia Tatu wende, ne kuvua anu bu tshiakudia tshiende. (Yone 4:32-34) Yakobo ne Yone kabavua bumvue dilongesha edi bimpe to. Umue musangu pavua bayidi benza luende ne Yezu mu Samalea, bakakeba kaba ka kuladila mu musoko kampanda wa bena Samalea. Bena Samalea bakabenga kubakidila, ke Yakobo ne Yone kuambilabu Yezu ne tshiji tshionso bua babikile kapia kafume mu diulu bua kabutule musoko au mujima. Yezu wakabatandisha ne dîsu dikole. (Luka 9:51-56) Pamuapa bu bualu ebu buenzekele muabu mu Galela, Yakobo ne Yone kabavua mua kumvua tshiji to. Bidi bimueneka ne: kansungansunga ke kavua kasonsole lukinu luabu. Mupostolo Yone uvua mua kuikala mumvue bundu bua tshiji tshiende atshi pavuaye mulue kuyisha bena Samalea ne mupatule bipeta bimpe.—Bien. 8:14, 25. w18.06 10-11 §12-13
Dibidi dia 25/2
Ikalayi bashindame ne mukaba wa bulelela musuika mu bimono bienu.—Ef. 6:14.
Tuetu badisuike bulelela bua mu Bible bikole bu mukaba, nebitusake bua kubutumikila mu nsombelu wetu ne bua kuamba bulelela misangu yonso. Bua tshinyi tudi ne bua kupueka dishima? Bualu dishima ntshimue tshia ku bia mvita binene bia Satana. Dishima ditu dienzela mushimianganyi bibi, dienzela kabidi udibu bashime bibi. (Yone 8:44) Nunku, nansha mutudi bapange bupuangane, tudi tudienzeja ne muetu muonso bua kubenga kushima. (Ef. 4:25) Kadi ki mbipepele to. Tshilejilu, Abigail udi ne bidimu 18 udi wamba ne: “Kuamba bulelela kakutu kumueneka kuimpe misangu yonso to, nangananga padi kushima mua kukuepula ku lutatu.” Kadi bua tshinyi mbimpe kuamba bulelela? Victoria udi ne bidimu 23 udi wamba pende ne: “Wewe wamba bulelela ne wakuila malu audi witabuja, bantu badi mua kukutatshisha. Kadi udi anu upeta malu mimpe aa: bantu badi bakueyemena, udi udiumvua pabuipi ne Yehowa, ne bantu badi bakunange badi bakunemeka.” Bushuwa, mbia mushinga bua kuikala ne “mukaba wa bulelela musuika mu bimono bienu” misangu yonso. w18.05 28 §3, 5
Disatu dia 26/2
Nushale batabale.—Mat. 24:42.
Bu mudi matuku makole aa enda abipa, tuetu bonso tudi ne bua kushala batabale. Kadi tudi bamanye ne: nshikidilu nealue anu pa dîba didi Yehowa mujadike. (Mat. 24:42-44) Mu dindila tshikondo atshi, ikala ne lutulu, kadi mushale mutabale. Bala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, ne ikala mudimuke bua kudifila mu masambila. (1 Pet. 4:7) Ikala upetela malongesha ku bilejilu bimpe bia bena Kristo netu badi ne nsombelu wa disanka bualu badi batungunuka ne kuikala batabale ne bakenkesha butoke buabu kumpala kua bantu. Ikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Yehowa. Enzela bantu bakuabu malu malenga, ne ikala usomba ne bena Kristo nebe. Wewe wenza nanku, neupete disanka dia bungi, ne neumone ne: matuku adi enda apita lukasa. (Ef. 5:16) Nansha mutudi tuenza bilema bia bungi, Yehowa udi utuanyishila bua kumuenzela mudimu. Bua kutuambuluisha, mmutupeshe “mapa mikale bantu,” bakulu mu tshisumbu. (Ef. 4:8, 11, 12) Nunku, dîba didi mukulu ukukumbula, enza bua meji ne mibelu bidiye ukupesha bikuambuluishe. w18.06 24-25 §15-18
Dinayi dia 27/2
Nuenu nutumikila mikenji yanyi, nenushale mu dinanga dianyi.—Yone 15:10.
Yezu kavua muambile bayidi bende bua bikale patupu mu dinanga diende to, kadi uvua mubambile bua ‘bashale mu dinanga diende.’ Bua tshinyi? Bualu kuikala muyidi mulelela wa Kristo ku tshidimu ku tshidimu, kudi kulomba kunanukila. Mu Yone 15:4-10, Yezu wakaleja mudibi bikengela kunanukila pavuaye muambe muambulule muaku wa pa muanda ‘kushala’ mu mishindu yawu mishilangane. Mmunyi mutudi tuleja ne: tudi basue kushala mu dinanga dia Kristo ne basue bua atuanyishe? Mpatudi tutumikila mikenji yende. Mu tshikoso, Yezu udi utuambila ne: ‘Ikalayi nuntumikila.’ Eyowa, Yezu mmutulombe bua kuenza anu tshivuaye yeye muine wenza, bualu uvua muambe ne: “Anu bu mundi mutumikile mikenji ya Tatu ne mushale mu dinanga diende.” Yezu mmutushile tshilejilu. (Yone 13:15) Patudi tutumikila mukenji wa Yezu wa kuyisha, tudi tuleja mutudi banange Nzambi bualu meji adi mu mikenji ya Yezu nga kudi Tatu wende. (Mat. 17:5; Yone 8:28) Yehowa ne Yezu badi batulama mu dinanga diabu bualu tudi petu babanange. w18.05 18 §5-7
Ditanu dia 28/2
Malu adi bantu badi benza mudimu ne muoyo mujima balongolola adi bushuwa afika ku dikumbana.—Nsu. 21:5.
Bansonga badi ne bua kuangata mapangadika bua dilonga tulasa, dienza mudimu, ne bua malu makuabu. Wewe mumanye bipatshila biebe, newangate mapangadika mimpe bipepele. Wewe mudifundile bipatshila bimpe pautshidi muana, neubikumbaje kumpala kua dîba. Bansonga binunu ne binunu badi mu bisumbu pa buloba bujima mbakumbane bua tuetu kubela kalumbandi ne muoyo mujima. Badi badifila kudi Yehowa ne badifundila bipatshila mu mudimu wa Nzambi mu nsombelu wabu mujima. Bansonga ba nunku badi ne nsombelu wa disanka, eku benda balonga mua kulonda bulombodi bua Yehowa mu malu onso, ne a mu nsombelu wa mu dîku kabidi. Solomo wakafunda ne: “Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso, . . . Umumanye mu njila yebe yonso, ne yeye nealulamije njila yebe.” (Nsu. 3:5, 6) Bansonga badi mu tshisumbu tshia bena Kristo badi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa. Mmubanange bikole ne udi ubakuba, ubalombola, ne ubabenesha. w18.04 26 §7; 27 §9
Disambombo dia 29/2
Nunangangane; anu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane.—Yone 13:34.
Mupostolo Yone uvua pende dikunji mu tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo. Muyuki udi usankisha wa mudimu wa Yezu udi mu Evanjeliyo wende uvua mukankamije bena Kristo munkatshi mua nkama ya bidimu, ne udi ubakankamija nansha too ne lelu. Anu mu Evanjeliyo wende ke mudi mêyi a Yezu adi aleja ne: dinanga ntshimanyinu tshia bayidi bende balelela. (Yone 13:35) Mu mikanda isatu ya Yone mudi malongesha makuabu a mushinga mukole. Bituikala bupuila panshi kudi bujitu bua mpekatu, katuenaku tupeta disulakana padi Bible wamba ne: ‘mashi a Yezu adi atulengeja ku mpekatu yonso’ anyi? (1 Yone 1:7) Tuetu tutungunuka ne kudipisha, mêyi a ne: “Nzambi mmunene kupita mioyo yetu” neatusambe. (1 Yone 3:20) Anu Yone ke uvua mufunde ne: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8, 16) Mu mukanda wende muibidi ne muisatu, uvua muele bena Kristo bavua batungunuka ne ‘kuenda mu bulelela’ kalumbandi.—2 Yone 4; 3 Yone 3, 4. w18.04 18 §14-15