TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es20 dib. 27-37
  • Ngondo 3

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 3
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
  • Tumitu tua bualu
  • Dia lumingu dia 1/3
  • Dimue dia 2/3
  • Dibidi dia 3/3
  • Disatu dia 4/3
  • Dinayi dia 5/3
  • Ditanu dia 6/3
  • Disambombo dia 7/3
  • Dia lumingu dia 8/3
  • Dimue dia 9/3
  • Dibidi dia 10/3
  • Disatu dia 11/3
  • Dinayi dia 12/3
  • Ditanu dia 13/3
  • Disambombo dia 14/3
  • Dia lumingu dia 15/3
  • Dimue dia 16/3
  • Dibidi dia 17/3
  • Disatu dia 18/3
  • Dinayi dia 19/3
  • Ditanu dia 20/3
  • Disambombo dia 21/3
  • Dia lumingu dia 22/3
  • Dimue dia 23/3
  • Dibidi dia 24/3
  • Disatu dia 25/3
  • Dinayi dia 26/3
  • Ditanu dia 27/3
  • Disambombo dia 28/3
  • Dia lumingu dia 29/3
  • Dimue dia 30/3
  • Dibidi dia 31/3
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
es20 dib. 27-37

Ngondo 3

Dia lumingu dia 1/3

Udi ukokesha bintu bionso.​—1 Kul. 29:12.

Patudi tubala nshapita ibidi ya kumpala ya mukanda wa Genese, tudi tumona bipepele ne: Adama ne Eva bavua ne budikadidi budi bantu kabayi nabu lelu, mmumue ne: kabavua bapangile tshintu, kabavua ne buôwa, ne kabavua bakengeshibua to. Bena dibaka babidi ba kumpala aba kabavua mua kusamisha mutu bua biakudia, mudimu, masama, anyi bua lufu nansha kakese. (Gen. 1:27-29; 2:8, 9, 15) Nansha mutudi tuakula bua budikadidi, bualu bunene butudi ne bua kuvuluka budi ne: Yehowa Nzambi nkayende ke udi ne tshitudi mua kubikila ne: budikadidi bua menemene bukena mikalu. Bua tshinyi? Bualu yeye ke Mufuki wa bionso ne Mfumu mutambe bunene udi ne bukole buonso mu diulu ne pa buloba. (1 Tim. 1:17; Buak. 4:11) Kadi bifukibua bionso bia mu diulu ne pa buloba bidi anu ne budikadidi budi ne mikalu. Bidi ne bua kuitaba ne: Yehowa Nzambi udi ne bukokeshi bua ndekelu bua kujadika mikenji idi miakane, mikale ne mushinga, ne kayiyi mipite bukole. Ke tshivua Yehowa Nzambi muenzele bantu katshia anu ku ntuadijilu. w18.04 4 §4, 6

Dimue dia 2/3

Mona mudi makasa a muntu udi ulua ne lumu luimpe malengele.​—Yesh. 52:7.

Tudi tunanukila mu ndongoluelu wa malu eu anu bualu Yehowa udi utuambuluisha. (2 Kol. 4:7, 8) Kadi ela meji bua bantu badi batata pa buloba apa kadi kabayi ne diambuluisha dia Yehowa bualu ki mbalunda bende to. Anu bu Yezu, tudi tubumvuila luse, ne muoyo udi utusaka bua kubamanyisha “lumu luimpe lua bualu buimpe.” Nunku ikala ne lutulu ne bantu baudi ulongesha. Manya ne: imue misangu kabatu banji kuelela amue malongesha malelela a mu Bible atudi bamanye bimpe menemene meji to. Kabidi ba bungi mbalamate bikole ku malu adibu bitabuja. Badi mua kuikala bamona bu ne: malongesha a mu tshitendelelu tshiabu adi abasangisha ne bena mu dîku diabu ne bantu ba muaba udibu basombele, ne apetangana ne bilele biabu. Kumpala kua kulomba bantu bua kulekela malu adibu bitabuja ne banange, mbimpe kuanji kubambuluisha bua bafike ku dianyisha malongesha malelela a mu Bible avuabu kabayi bamanye kumpala. Anu bobu bafike ku dianyisha malongesha aa ke palekelabu abu a kale. Bidi mua kuangata dîba dia bungi bua kuambuluisha bantu bua kushintuluka mushindu eu.​—Lomo 12:2. w19.03 22 §10; 23 §12-13

Dibidi dia 3/3

Ndi mukuanyishe.​—Mâko 1:11.

Yehowa mmutushile tshilejilu tshimpe pavuaye muleje muvuaye munange Yezu ne mumuanyishe. Tuetu petu tukebe mpunga ya kukankamija bantu bakuabu. (Yone 5:20) Bitu bitukolesha padi muntu utudi tuangata ne mushinga uleja mudiye mutunange ne utuela kalumbandi bua malu mimpe atudi tuenza. Bia muomumue, bena Kristo netu ne bena mu dîku dietu badi dijinga ne dinanga ne dikankamija. Patudi tubela kalumbandi, tudi tukolesha ditabuja diabu ne tubambuluisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Mbimpe baledi bikale bakankamija bana babu bikole. Padibu babela kalumbandi ne muoyo mujima ne babaleja mudibu babanange, badi babambuluisha bua kuya kumpala. Mêyi a ne: “Ndi mukuanyishe,” adi aleja muvua Yehowa mutuishibue ne: Yezu uvua ne bua kuenza disua dia Tatuende ne lulamatu luonso. Yehowa uvua mueyemene Muanende bikole; nunku mbimpe tuikale petu ne dishindika dikole dia ne: Yezu neakumbaje milayi yonso ya Yehowa. (2 Kol. 1:20) Patudi tukonkonona tshilejilu tshia Yezu, tudi tudisuika bikole bua kulongela malu kudiye ne kulonda mu makasa ende.​—1 Pet. 2:21. w19.03 8 §3; 9 §5-6

Disatu dia 4/3

Mukenji wa nyuma udi ufila muoyo mu buobumue ne Kristo Yezu mmukupikule ku mukenji wa mpekatu ne wa lufu.​—Lomo 8:2.

Patudi tujingulula mushinga udi nawu dipa kampanda dia mushinga mukole, tudi tudiumvua basakibue bua kuela udi mutupeshadi tuasakidila. Bena Isalele kabavua ne dianyisha bua budikadidi buvua Yehowa mubapeshe pavuaye mubapikule ku bupika mu Ejipitu to. Ngondo mikese panyima pa dipikudibua diabu, bakatuadija kujinga biakudia ne bia kunua bivuabu nabi mu Ejipitu, badiabakena bua mana avua Yehowa mubapeshe, bajinga too ne bua kupingana mu Ejipitu. Anji elabi meji, bavua banange ‘mishipa, konkombre, pasteke, matungulu a puaro, matungulu a tshianana ne matungulu a ayi’ kupita budikadidi bua kutendelela Nzambi mulelela, Yehowa, buvuaye mubapeshe! Kabiena bikemesha bua muvua Yehowa mufiikile bantu bende munda bikole menemene to. (Nom. 11:5, 6, 10; 14:3, 4) Bualu ebu ndilongesha dinene kutudi!Mupostolo Paulo wakalomba bena Kristo bonso bua kabapetudi budikadidi buvua Yehowa mutupeshe ne muoyo mujima ku diambuluisha dia Muanende, Yezu Kristo to.​—2 Kol. 6:1. w18.04 9 §6-7

Dinayi dia 5/3

Mmunange buakane ne kulumbuluisha kuakane. Buloba mbuwule tente ne dinanga dia lulamatu dia Yehowa.​—Mis. 33:5.

Tuetu bonso tutu basue batunange. Tutu basue kabidi batuenzele malu mimpe. Padi bantu kabayi batunanga ne padibu batuenzela malu mabi misangu yonso, tudi mua kudimona katuyi ne mushinga, bashikile, tuela meji ne: malu neashale anu nanku. Yehowa mmumanye ne: tudi ne dijinga dikole dia ne: bantu batunange ne batuenzele malu mimpe. (Mis. 33:5) Tuikale batuishibue ne: Nzambi wetu mmutunange bikole ne mmusue bua batuenzele malu mimpe. Bualu ebu budi bumueneka patoke patudi tukonkonona bimpe mikenji ivua Yehowa mupeshe tshisamba tshia Isalele ku butuangaji bua Mose. Bu mutudi tukonkonona Mikenji ya Mose, tudi tumona mudi Yehowa Nzambi wetu muikale ne dinanga dia bungi. (Lomo 13:8-10) Tudi tumona ne: Mikenji ya Mose ivua mishindamene pa dinanga bualu malu onso atu Yehowa wenza, utu uenza bua dinanga. (1 Yone 4:8) Yehowa uvua mushindamene pa mukenji munene wa kunanga Nzambi ne wa kunanga muntu netu bua kuela Mikenji ya Mose. (Lew. 19:18; Dut. 6:5; Mat. 22:36-40) Mukenji wonso wa mu mikenji mipite pa 600 idi yenza Mikenji ya Mose udi utulongesha bualu kampanda bua dinanga dia Yehowa. w19.02 20-21 §1-4

Ditanu dia 6/3

Muaba udi biuma biebe ke wikala muoyo webe kabidi.​—Mat. 6:21.

Yobo uvua utabalela bikole muvuaye udituala kumpala kua bantu bakaji. (Yobo 31:1) Uvua mumanye ne: bivua bibi bua kutabalela mukaji mukuabu ne lungenyi lua malu a mananga. Lelu, tudi mu buloba budi buwule tente ne malu adi atusaka bua kuenda masandi. Anu bu Yobo, ki mbimpe kutuma ntema kudi muntu udi kayi muena dibaka netu mu mushindu mubi to. Ki mbimpe kabidi kutangila bindidimbi anyi bimfuanyi bia malu a bantu butaka muaba wonso udibi mua kuikala to. (Mat. 5:28) Tuetu tudikanda mushindu eu dituku dionso, netupete bukole bua kulama muoyo wetu mutoke. Yobo uvua utumikila kabidi Yehowa mu mushindu uvuaye umona bintu bia ku mubidi. Wakajingulula ne: yeye mueyemene bintu bivuaye nabi, tshivua mua kuikala tshilema tshinene tshivua tshikumbanyine dinyoka. (Yobo 31:24, 25, 28) Lelu, tudi mu buloba budi bantu banange bintu bia ku mubidi bikole. Tuetu bikale ne mmuenenu muimpe wa makuta ne wa bintu bia ku mubidi anu mudi Bible utulomba, didisuika dietu dia kulama muoyo wetu mutoke nedikole.​—Nsu. 30:8, 9; Mat. 6:19, 20. w19.02 6 §13-14

Disambombo dia 7/3

Anu bu mudi Tatu munnange, ke mundi mununange.​—Yone 15:9.

Yezu wakaleja bimpe mu malu onso avuaye wenza ne: Yehowa mmutunange bikole. (1 Yone 4:8-10) Bualu bua mushinga mbua ne: Yezu uvua mutufuile ne muoyo mujima. Nansha tuetu bela manyi anyi bena mu “mikoko mikuabu,” dinanga dia Yehowa ne dia Muanende didibu batuleje ku diambuluisha dia mulambu au didi dituambuluisha. (Yone 10:16; 1 Yone 2:2) Ela kabidi meji bua bintu bitubu benza nabi Didia dia dilolo dia Mukalenge; bidi bituleja mudi Yezu munange bayidi bende ne ubatua mushinga. Mushindu kayi? Yezu wakenza Didia dia dilolo ne bintu bikese bua bayidi bende bela manyi bamone mua kuikala badienza pabu, bileja muvuaye mubanange. Mu bungi bua matuku, bayidi bende bela manyi abu bavua ne bua kuvuluka lufu luende tshidimu tshionso, baluvuluka nunku mu nsombelu mishilashilangane, nansha mu maloko. (Buak. 2:10) Bavua bakumbana kutumikila Yezu anyi? Eyowa! Katshia anu mu bidimu lukama bia kumpala too ne lelu, bena Kristo mbadienzeje ne muabu muonso bua kuvuluka lufu lua Yezu. w19.01 24 §13-15

Dia lumingu dia 8/3

Nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupeshe budikadidi.​—Yone 8:32.

Budikadidi abu mbua tupikudibue ku bitendelelu bia dishima, ku dipanga, ne ku bitabataba. Kadi ki nkujike to. Kamana kamana nebutupeteshe kabidi “budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.” (Lomo 8:21) Wewe ‘mushale mu dîyi dia Kristo’ anyi mu malongesha ende, neulabule budikadidi abu nansha mpindieu. (Yone 8:31) Dîba adi, newende ‘umanya bulelela,’ kuyi ubumanya anu bualu udi ubulonga to, kadi bualu udi ubutumikila. Mu bulongolodi bubi ebu, nsombelu udi bantu bamba ne: mmuimpe, ki mbamanye muikalaye to, ne yeye muine ngua tshitupa tshîpi. Katuena bamanye tshiatufikila malaba to. (Yak. 4:13, 14) Nunku, tshimpe tshia kuenza ntshia kushala mu njila udi ufikisha ku “muoyo wa bushuwa,” mmumue ne: muoyo wa tshiendelele. (1 Tim. 6:19) Bulelela, Nzambi katu utuenzeja bua kuendela mu njila au to. Tuetu ke badi ne malu mu bianza. Vuija Yehowa “tshitupa” tshiebe. (Mis. 16:5) Nanga “bintu bimpe” bia bungi bidiye mukupeshe. (Mis. 103:5) Bua kujikija, ikala mutuishibue ne: neakupeshe “disanka dipite bungi” ne “diakalenga bua kashidi.”​—Mis. 16:11. w18.12 28 §19, 21

Dimue dia 9/3

Mulume kena ne bua kulekela mukajende to.​—1 Kol. 7:11.

Bena Kristo bonso badi ne bua kudienzeja bua kunemeka dibaka anu mudi Yezu ne Yehowa benza. Kadi bua dipanga bupuangane, bamue badi mua kupanga kunemeka dibaka. (Lomo 7:18-23) Ke bualu kayi kabiena mua kutukemesha bua muvua bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne bilumbu mu mabaka to. Paulo wakafunda ne: “Mukaji kumbuki kudi bayende” to; kadi mu imue nsombelu biakenzeka. (1 Kol. 7:10) Paulo kavua mumvuije tshivua tshikebeshe diabulukangana adi to. Pamuapa kabivua ne: mbualu mulume uvua muende masandi, bipeteshe mukajende bualu bua kushipela dibaka ne kubuela mu dikuabu to. Paulo wakafunda ne: mukaji uvua umbuka kudi bayende uvua ne bua ‘kusomba kayi musedibue anyi kulengejangana ne bayende.’ Nunku ku mêsu kua Nzambi, bubidi buabu batshivua anu mu tshisuikidi tshimue tshia dibaka. Paulo wakababela ne: nansha bilumbu bikale bia mushindu kayi, kuoku kakuyi bualu bua masandi, tshipatshila tshiabu tshikale tshia kulengejangana. Bubidi buabu bavua ne bua kuya kudi bakulu bua babapeshe mibelu ya mu Bible. w18.12 13 §14-15

Dibidi dia 10/3

Tungunukayi ne kukeba tshia kumpala Bukalenge ne buakane buende.​—Mat. 6:33.

Lelu disua dia Nzambi didi ne: bantu bende bikale nende bulunda ne benze nende mudimu bikole pamue. (Mat. 28:19, 20; Yak. 4:8) Bamue bantu badi mua kuikala batujingila diakalenga kadi bidibu batuambila bidi mua kutupambuisha. Tshilejilu, ntshinyi tshiwenza mfumuebe wa mudimu yeye mukuambile bua kubanda muanzu wa makuta a bungi kadi bikupangisha bua kuenza malu ebe a mu nyuma? Anyi tutekabi ne: badi bakuambila mu tshilongelu tshienu bua kumbuka kuenu bua kuya muaba mukuabu bua kulonga tulasa tukuabu. Mu nsombelu ya nunku, kabienaku bikengela kusambila, kuenza makebulula, kuyukila ne bantu bakuabu bua kushisha kuangata dipangadika anyi? Kuenaku mua kukeba bua kumanya mmuenenu wa Yehowa mu malu a nunku mpindieu ne kudienzeja bua mmuenenu wende au ashale webe anyi? Dîba adi bobu bakuambile malu a mushindu eu, pamuapa neumone ne: kuakukuluka mu buteyi bipepele to, bualu ukadi ne bipatshila bia mu nyuma, mudisuike mu muoyo webe, ne tshidi tshishale mpindieu ntshia kukumbaja dipangadika diukavua muangate. w18.11 27 §18

Disatu dia 11/3

Kumpala kua bintu bionso biudi ulama, ulame muoyo webe.​—Nsu. 4:23.

Solomo wakalua mukalenge wa Isalele patshivuaye nsonga. Ku ntuadijilu kua bukalenge buende, Yehowa wakamumuenekela mu tshilota umuambila ne: “Lomba tshiudi musue bua nkupeshe.” Solomo wakandamuna ne: ‘Ntshidi anu muana ne tshiena mumanye malu a bungi. . . . Nunku pesha muena mudimu webe muoyo wa ditumikila bua kulumbuluisha tshisamba tshiebe.’ (1 Bak. 3:5-10) Solomo ulomba “muoyo wa ditumikila;” edi si ndilomba didi dileja bupuekele bua dikema! Ke bua tshinyi Yehowa uvua munange Solomo bikole! (2 Sam. 12:24) Diandamuna dia mukalenge utshivua muana edi diakasankisha Nzambi bikole, kufikaye too ne ku dimupesha “muoyo wa meji ne lungenyi.” (1 Bak. 3:12) Pavua Solomo ne lulamatu, wakapeta mabenesha a bungi. Uvua ne diakalenga dia kuibaka ntempelo “bua dîna dia Yehowa Nzambi wa Isalele.” (1 Bak. 8:20) Wakenda lumu bikole bua meji avua Nzambi mumupeshe. Malu avua Nzambi mumusake bua kuamba ku bukole bua nyuma mmafunda mu mikanda isatu ya mu Bible. Mukanda wa Nsumuinu ngumue wa ku mikanda ayi. w19.01 14 §1-2

Dinayi dia 12/3

Lekelayi kuikala nufumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu.​—Lomo 12:2.

Bamue bantu kabatu basue bua muntu mukuabu abafumbe anyi abaleje tshia kuenza to. Badi mua kuamba ne: “Tshiena dijinga ne lungenyi lua muntu to.” Pamuapa mbasue kuamba ne: mbasue kudiangatshila mapangadika, ne buabu buobu ke mudibi bikengela. Ki mbasue muntu abalombole, anyi kutentuila malu kudi bakuabu to. Kadi tumanye ne: kuenza bua ngelelu wetu wa meji apetangane ne wa Yehowa kakuena kumvuija ne: muntu kena mua kuleja luende lungenyi anyi kuamba buende bualu to. Anu mudi 2 Kolinto 3:17 wamba, “muaba udi nyuma wa Yehowa udi budikadidi.” Tudi ne budikadidi bua kulua tshitudi basue kuikala. Tudi mua kuikala ne etu malu atudi basue ne kusungula adi atusankisha. Yehowa mmutufuke bua tuikale nanku. Kadi tumanye ne: budikadidi buetu budi ne mikalu. (1 Pet. 2:16) Padibi bikengela kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, Yehowa mmusue bua ngelelu wende wa meji udi mu Dîyi diende atulombole. w18.11 19 §5-6

Ditanu dia 13/3

Dema mmundekele bualu uvua munange ndongoluelu wa malu eu.​—2 Tim. 4:10.

Patuvua balonge bulelela, tuakateka malu a mu nyuma kumpala kua bintu bia ku mubidi. Tuvua ne disanka dia kudipangisha bimue bintu bua kuendela mu bulelela. Kadi mu kupita kua matuku, tudi mua kumona bantu bakuabu basumba tablete ne telefone bitshidi bipatukilaku anyi bikale ne bintu bikuabu. Tudi mua kubanga kumona bu ne: tudi balue kufilangana panu. Tuetu katuyi kabidi tusanka ne bintu bitudi nabi dijinga, tudi bafuane kuteka malu a mu nyuma ku luseke anu bua kuikala ne tente mu nzubu tente pambelu. Bidi bituvuluija tshivua Dema muenze. Dinanga divuaye nadi bua “ndongoluelu wa malu eu” diakamufikisha ku dilekela mudimu wa Nzambi uvuabu benza ne mupostolo Paulo. Bua tshinyi wakalekela Paulo? Bible kena uleja patoke bikalaye uvua munange bintu bia ku mubidi kupita malu a mu nyuma anyi bikalaye katshivua musue kudipangisha amue malu bua kuenza mudimu ne Paulo to. Bushuwa, katuena basue kutemeshilula dijinga dia bintu bia ku mubidi ne tubilekela bitekesha dinanga dietu bua bulelela to. w18.11 10 §9

Disambombo dia 14/3

Kanuena nufua bulelela to.​—Gen. 3:4.

Satana uvua mushimangane ne meji mabi bualu uvua mumanye bimpe ne: bu Eva muitabe tshivuaye mumuambile ne mudie tshimuma, uvua ne bua kufua. Eva ne Adama bakabenga kutumikila mukenji wa Yehowa, ne ndekelu wa bionso bakafua. (Gen. 3:6; 5:5) Kupita apu, bua mpekatu wabu au, ‘lufu ndutampakane kudi bantu bonso.’ Mu bulelela, “lufu luakakokesha bu mukalenge . . . , kabidi too ne pa bantu bavua kabayi benze mpekatu mu mushindu wa muomumue ne uvua Adama mushipe mikenji.” (Lomo 5:12, 14) Lelu, pamutu pa bantu kuikala ne muoyo mupuangane udi kawuyi ne ndekelu bu muvua Nzambi mulongolole ku ntuadijilu, badi bashala ne muoyo anu “bidimu 70, anyi 80 pikala muntu ne bukole bua bungi;” ne nsombelu wabu ‘mmuwule tente ne ntatu ne tunyinganyinga.’ (Mis. 90:10) Dikenga dia kasuba, bionso ebi anu bua dishima dia Satana! Yezu wakumvuija bienzedi bia Diabolo wamba ne: “Kakimana bikole mu bulelela, bualu bulelela kabuena munda muende to.” (Yone 8:44) Too ne lelu, bulelela kabuena munda mua Satana to, bualu utshidi anu “upambuisha ba pa buloba bonso” ne mashimi ende. (Buak. 12:9) Katulekedi Diabolo utupambuisha nansha. w18.10 6-7 §1-4

Dia lumingu dia 15/3

Bakebi ba ditalala mba diakalenga, bualu nebababikile ne: bana ba Nzambi.​—Mat. 5:9.

Bantu batu ba kumpala ku dikeba ditalala badi ne kabingila ka kuikala ne disanka. Muyidi Yakobo wakafunda ne: “Dimuma dia buakane didi dikunyibua mu ditalala bua bantu badi bakeba ditalala.” (Yak. 3:18) Patudi tshilumbu ne muntu mu tshisumbu anyi mu dîku dietu, tudi mua kulomba Nzambi diambuluisha bua tuikale bakebi ba ditalala. Dîba adi, Yehowa neakupeshe nyuma wende muimpe bua akuambuluishe bua wikale ne ngikadilu ya buena Kristo, ne newikale ne disanka dia bungi. Yezu wakatamba kuakula bua mushinga wa kuikala ba kumpala ku dikeba ditalala, wamba ne: “Nunku, wewe uya ne dipa diebe ku tshioshelu ne kuoku aku udi uvuluka ne: muanenu udi nebe tshilumbu, shiya dipa diebe muaba au kumpala kua tshioshelu, ne ndaku. Anji lengejangana ne muanenu, pashishe upingane ne ufile dipa diebe.”​—Mat. 5:23, 24. w18.09 21 §17

Dimue dia 16/3

Ndi nnupesha mukenji mupiamupia ne: nunangangane; anu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane.​—Yone 13:34.

Butuku kumpala kua Yezu kufua, wakatelela bayidi bende ngikadilu wa dinanga misangu mitue ku 30. Wakaleja ne: bayidi bende bavua ne bua ‘kunangangana.’ (Yone 15:12, 17) Dinangangana diabu divua ne bua kuikala tshimanyinu tshinene tshivua ne bua kubasunguluja bimpe muvuabu bayidi bende balelela. (Yone 13:35) Dinanga edi ki mmushindu udi muntu udiumvua patupu to. Yezu uvua wakula bua ngikadilu wa mushinga mukole, dinanga dia didipangisha malu. Wakamba ne: “Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende. Nudi balunda banyi nuenu nuenza tshindi nnuambila.” (Yone 15:13, 14) Dinanga dilelela dia didipangisha malu ne buobumue bukole bua batendeledi ba Yehowa lelu bidi bileja mudibu bantu ba Nzambi. (1 Yone 3:10, 11) Tudi tusanka bua mudi dinanga dia buena dia Kristo dikale munkatshi mua batendeledi ba Yehowa nansha mudibu bashilangane ku bisamba, bisa, muakulu, anyi ku mushindu udibu bakole! w18.09 12 §1-2

Dibidi dia 17/3

Bikala muntu kayi ukumbaja majinga a bende yeye, nangananga a ba mu nzubu muende, yeye mmuvile ditabuja ne mmubi kupita muntu udi kayi ne ditabuja.​—1 Tim. 5:8.

Yehowa mmusue bua batendeledi bende batabalele mêku abu. Tshilejilu, udi mua kuenza mudimu bua kukumbaja majinga a bena mu dîku diebe. Bamamu ba bungi batu bashala kumbelu bua kulama bana. Bamue bana bakadi batantamane badi mua kutabalela baledi babu bakadi bakulakaje bikole. Eyi mmidimu ya mushinga. Biwikala ne bujitu bua nunku, pamuapa udi mua kupangila dîba dia bungi dia kuenza midimu ya mu bulongolodi bu muuvua mujinge. Kuteketshi mu mikolo to! Yehowa udi usanka paudi ukumbajila bena mu dîku diebe majinga abu. (1 Kol. 10:31) Wewe kuyi ne bujitu bunene bua dîku, kuenaku mua kuambuluisha bena Kristo nebe badi balama baledi babu anyi bana betu badi basama, bakulakaje, peshi bantu bakuabu anyi? Kuenaku mua kukeba muntu uudi mua kuambuluisha mu tshisumbu tshienu anyi? Pamuapa ke mudi Yehowa mua kuandamuna disambila diabu ku butuangaji buebe, ne ke muudi mua kuenza nende mudimu pamue.​—1 Kol. 10:24. w18.08 24 §3, 5

Disatu dia 18/3

Nzambi uvua nende, ne wakamusungila mu makenga ende onso.​—Bien. 7:9, 10.

Jozefe uvua ne bidimu bitue ku 17 pavua bana babu bamupane bu mupika bua mukawu uvuabu nawu bualu tatuabu uvua mutambe kumunanga anu yeye. (Gen. 37:2-4, 23-28) Jozefe wakenza bidimu bitue ku 13 mu buloko mu Ejipitu muvuaye mupika, kule menemene ne tatuende Yakoba. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Jozefe bua kubenga kujimija ditekemena, kayi ufiikilangana munda? Pavua Jozefe ukenga mu buloko apu, uvua anu ne bua kuikala mutume meji ende ku mushindu uvua Yehowa umuambuluisha. (Gen. 39:21; Mis. 105:17-19) Bilota bivua ne mêyi a buprofete bivua Jozefe mulote patshivuaye nsonga bivua anu kabidi mua kuikala bimushindikile ne: Yehowa uvua umuanyisha. (Gen. 37:5-11) Bidi bimueneka ne: uvua anu wambila Yehowa yende yonso ya munda. (Mis. 145:18) Yehowa wakandamuna masambila ende au, umujadikila ne: neikale “nende” mu ntatu yende yonso. w18.10 28 §3-4

Dinayi dia 19/3

Mupele mbamukine too ne kudi bena mutumba nende, kadi balunda ba mubanji mba bungi.​—Nsu. 14:20.

Bungi bua makuta adi nawu muntu budi mua kunyanga mushindu utudi tumumona. Kadi mmunyi mudi bubanji bua muntu anyi bupele buende mua kutupangisha bua kumumona mu mushindu mukumbane? Nyuma muimpe wakasaka Solomo bua kufunda bualu bua dibungama butu bantu bapange bupuangane benza anu mudibi bileja mu mvese wa lelu. Mvese eu udi utulongesha tshinyi? Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kukeba bua kudia bulunda anu ne bana betu badi ne kantu ku bianza, kadi tuepuka badi bapele. Bua tshinyi kuimanyina pa bungi bua makuta adi nawu muntu kudi ne njiwu ya bungi? Bualu kudi mua kukebesha matapuluka mu tshisumbu. Ke tshivua tshienzeke mu bimue bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala, nunku muyidi Yakobo wakadimuija bena Kristo bua bualu ebu. (Yak. 2:1-4) Tudi ne bua kudimuka bua katulekedi meji a nunku anyanga tshisumbu tshietu lelu. w18.08 10 §8-10

Ditanu dia 20/3

Nunangangane bikole.​—1 Pet. 4:8.

Mushindu utudi tuenzela bena Kristo netu malu udi uleja dianyisha ditudi nadi bua mutudi badie bulunda bua pa buabu ne Yehowa. Bobu pabu mbantu ba Yehowa. Tuetu balame bualu ebu mu lungenyi, netuikale anu tubenzela malu ne bulenga ne dinanga. (1 Tes. 5:15) Yezu wakambila bayidi bende ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35) Malaki uvua muleje ne: Yehowa udi “uteya ntema ne uteleja” padi bantu bende benzelangana malu. (Mal. 3:16) Bushuwa, Yehowa “mmumanye badi bende.” (2 Tim. 2:19) Mmumanye bimpe bualu buonso butudi tuenza ne tuamba. (Eb. 4:13) Patudi katuyi tuenzela bena Kristo netu malu malenga, Yehowa udi “uteya ntema ne uteleja.” Patudi tuakidila benyi, tupeshangana bintu, tufuilangana luse, ne tuenzelangana malu ne bulenga, tuikale bashindike ne: Yehowa udi umona malu onso au kabidi.​—Eb. 13:16. w18.07 26 §15, 17

Disambombo dia 21/3

[Yehowa] ke uudi ne bua kulamata.​—Dut. 10:20.

Kulamata Yehowa mbualu bua meji. Kakuena muntu udi ne bukole, meji, ne dinanga bu Nzambi wetu to! Nnganyi wa kutudi udi kayi musue kuikala ku luseke luende? (Mis. 96:4-6) Kadi bamue batendeledi ba Nzambi bakapanga bua kushala ku luseke lua Yehowa. Tuangatabi tshilejilu tshia Kayina. Kavua utendelela nzambi mukuabu to, anu Yehowa. Kadi Nzambi kakanyisha ntendelelu wende to. Malu mabi avua enda avula mu muoyo wende. (1 Yone 3:12) Yehowa wakadimuija Kayina ne: “Wewe mubange kuenza malu mimpe, kuakuanyishibua kabidi anyi? Kadi wewe kuyi mubange kuenza malu mimpe, mpekatu mmukualamine ku tshiibi, ne dijinga diende ndia kukukokesha; kadi wewe neumupite bukole anyi?” (Gen. 4:6, 7) Yehowa uvua mu bulelela wambila Kayina ne: “Wewe munyingalale ne mulue ku luseke luanyi, meme panyi nendue ku luseke luebe.” Kadi Kayina kakateleja mubelu to. w18.07 17 §1, 3; 18 §4

Dia lumingu dia 22/3

Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu.​—Mat. 5:16.

Umue mushindu utudi tuenza bua butoke buetu bukenke, mpatudi tuyisha lumu luimpe ne tuvuija bantu bayidi. (Mat. 28:19, 20) Tudi kabidi mua kutumbisha Yehowa ku bienzedi bietu. Bantu ba bungi batu batumona patutu tuyisha. Kutuila bantu mimuemue ne kubela muoyo ne disanka kudi kubaleja tshitudi ne tshidi Nzambi utudi tutendelela. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Panudi nubuela mu nzubu, nuele bena nzubu muoyo.” (Mat. 10:12) Bantu ba muaba uvua Yezu ne bapostolo bende bayishila, bavua ne tshibidilu tshia kubueja benyi mu nzubu yabu. Lelu, bantu ba bungi kabena ne tshilele etshi to. Nansha nanku, wewe mumvuije muena nzubu tshiudi muluile kuende ne bulenga buonso, udi mua kumbusha buôwa budiye nabu anyi kutuyisha tshiji tshiende. Tuadija ne mimuemue. Ke tshitu bena Kristo netu batu bayisha ne kaditempu ka kutekela mikanda benza pabu. Neumone pamuapa ne: paudi wela bantu muoyo ne mimuemue, badi badiumvua bapepele bua kuteleja. w18.06 22 §4-5

Dimue dia 23/3

Nzambi kena ne kansungansunga to.​—Bien. 10:34.

Mupostolo Petelo uvua ne tshibidilu tshia kusomba anu ne bena Yuda nende. Kadi pakaleja Nzambi patoke ne: bena Kristo kabena ne bua kuikala ne kansungansunga, Petelo wakayisha musalayi kampanda muena Lomo, diende Kônelio. (Bien. 10:28, 35) Pashishe Petelo wakatuadija kudia ne bantu ba bisamba bikuabu bavua balue bena kuitabuja ne uvua musue kusomba nabu. Kadi bidimu bia bungi pashishe wakalekela kudia ne bena Kristo bavua kabayi bena Yuda mu tshimenga tshia Antiyokia. (Gal. 2:11-14) Bua bualu abu, Paulo wakapesha Petelo mubelu mukumbanyine, ne bidi bimueneka ne: wakawitaba, bualu pavuaye mufunde mukanda wa kumpala uvuaye mutumine bena Kristo bena Yuda ne ba bisamba bikuabu bavua mu Asia mukese, uvua muakule bimpe bua “tshisumbu tshijima tshia bana betu.” (1 Pet. 1:1; 2:17) Bushuwa, tshilejilu tshia Yezu tshia muvuaye munange “bantu ba mishindu yonso” tshivua tshilongeshe bapostolo bende. (Yone 12:32; 1 Tim. 4:10) Bakakaja ngelelu wabu wa meji nansha muvuabi biangate ndambu wa matuku. Pakavuala bena Kristo ba kumpala “bumuntu bupiabupia,” bakatuadija kumona ne: ku mêsu kua Nzambi, bantu bonso badi mushindu umue.​—Kolos. 3:10, 11. w18.06 11 §15-16

Dibidi dia 24/3

Ikalayi bashindame . . . bavuale tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia buakane.​—Ef. 6:14.

Tshimue tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia musalayi muena Lomo wa mu bidimu lukama bia kumpala tshivua tshienza ne bitata bia tshiamu tshifiike biambatangane mu butshiama bua tshiadi tshiende. Tshivua tshimulomba bua ikale udikenketa misangu yonso bua kumona ni bitata abi bivua bisombe bimpe bua kukuba muoyo wende ne bitupa bikuabu bia munda. Etshi ntshilejilu tshimpe tshia mudi mikenji miakane ya Yehowa mua kukuba muoyo wetu wa mu tshimfuanyi! (Nsu. 4:23) Anu muvua musalayi kayi mua kushintakaja tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia tshiamu tshifiike ku tshia tshiamu tshitekete, katuena ne bua kushintakaja mikenji ya Yehowa ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ku yetu mikenji nansha kakese. Katuena ne meji a bungi bua kukuba muoyo wetu to. (Nsu. 3:5, 6) Kadi tudi ne bua kuikala tudikenketa misangu yonso bua kumanya bikala tshibuikilu tshia pa tshiadi tshidi Yehowa mutupeshe tshisombe bimpe bua kukuba muoyo wetu. Tuetu banange bulelela bua kudi Nzambi bikole, netuambule “tshibuikilu [tshietu] tshia pa tshiadi” bipepele, mmumue ne: netutumikile mikenji miakane ya Nzambi bipepele.​—Mis. 111:7, 8; 1 Yone 5:3. w18.05 28 §3-4, 6-7

Disatu dia 25/3

Bantu bavua batanda ne Mose.​—Nom. 20:3.

Nansha muvua Mose mulombole bena Isalele munkatshi mua bidimu bia bungi kayi utangila malu ende nkayende, bavua anu badiabakena bua mâyi, bakadiabakena kabidi bua Mose, bienze bu ne: yeye ke uvua muenze bua bapangile mâyi a kunua. (Nom. 20:1-5, 9-11) Mose wakumvua tshiji tshikole, kupangilaye bupole. Pamutu pa kuambila dibue dîyi ne ditabuja muvua Yehowa mumuambile, wakakula ne bena Isalele mu tshiji, kuambaye ne: uvua ne bua kuenza tshishima. Pashishe kukumaye dibue misangu ibidi ne dikombo diende, mâyi kupatuka bungi tshianana. Lutambishi ne tshiji biakamufikisha ku dienza tshilema tshinene. (Mis. 106:32, 33) Mose wakapanga kubuela mu Buloba Bulaya anu bua dipanga bupuekele bua katupa kîpi. (Nom. 20:12) Tshilejilu etshi tshidi tshitulongesha malu a mushinga mukole. Bua kumpala, tudi ne bua kudienzeja misangu yonso bua kuikala anu ne bupuekele. Tuetu babuele mu ditanaji nansha bua katupa kîpi, lutambishi ludi mua kutupinganyina ne kutufikisha ku dipatula mêyi mabi ne ku dienza malu mabi. Buibidi, malu adi matutonde adi mua kututekesha, ke bualu kayi tudi ne bua kudienzeja bua kuikala ne bupuekele nansha patudi kumpala kua malu adi mua kutupangisha bua kuikala nabu. w19.02 12-13 §19-21

Dinayi dia 26/3

Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele.​—Mat. 24:14.

Kutumikila mukenji wa Yezu wa kuyisha nekutunemene bujitu anyi? Tòo. Bualu Yezu mumane kufila tshilejilu tshia muonji wa tumuma tua mvinyo, wakamba ne: bu mutudi bayishi ba Bukalenge, netupete disanka. (Yone 15:11) Eyowa, uvua mutujadikile ne: disanka diende nedikale disanka dietu petu. Mushindu kayi? Yezu uvua mudifuanyikije yeye ne muonji wa tumuma tua mvinyo, bayidi bende ne matamba. (Yone 15:5) Matamba atu malamate ku muonji wa tumuma tua mvinyo. Padi matamba ashala malamate ku muonji eu, adi apeta mâyi ne bintu bikuabu bidi mu muonji eu bidi mua kuadisha. Bia muomumue, patudi tushala mu buobumue ne Kristo, tulonda bimpe bimpe mu makasa ende, tudi tupeta disanka divuaye pende nadi pavuaye wenza disua dia Tatu wende. (Yone 4:34; 17:13; 1 Pet. 2:21) Hanne udi mpanda-njila kukadi bidimu bipite pa 40 udi wamba ne: “Disanka dintu ngumvua dîba dionso dintu njikija buambi ditu dinsaka bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu.” Bushuwa, patudi ne disanka dia bungi tudi tupeta bukole bua kutungunuka ne kuyisha too ne mu teritware idi ne lutatu.​—Mat. 5:10-12. w18.05 17 §2; 20 §14

Ditanu dia 27/3

Bakansungula bua kuikala . . . mulongeshi wa bisamba bikuabu mu bualu bua ditabuja ne bulelela.​—1 Tim. 2:7.

Mu bidimu lukama bia kumpala, pamuapa Paulo ke mupostolo uvua mutambe kukankamija bena Kristo nende. Nyuma muimpe wakatuma mupostolo Paulo bua kuya kuyisha bena Greke, bena Lomo, ne bantu bakuabu bavua batendelela nzambi ya bungi. (Gal. 2:7-9) Paulo wakenza ngendu bikole mu tshitudi tubikila lelu ne: ditunga dia Turquie, mu Grèce, ne mu Italie, wenda wasa bisumbu bia bena Kristo munkatshi mua bantu bavua kabayi bena Yuda. Bena Kristo bapiabapia aba bavua ‘bakenge ku bianza bia bena mu ditunga diabu’ ne bavua dijinga ne dikankamija. (1 Tes. 2:14) Bu mu tshidimu tshia 50 panyima pa Yezu, Paulo wakafundila tshisumbu tshipiatshipia tshia mu Tesalonike ne: “Tudi tuela Nzambi tuasakidila misangu yonso itudi tunutela nuenu bonso mu masambila etu, bualu tudi tutungunuka ne kuvuluka mudimu wenu wa ditabuja, mudimu wenu mukole muenza ne dinanga, ne dinanukila dienu.” (1 Tes. 1:2, 3) Wakabasengelela kabidi bua bakoleshangane, wamba ne: “Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.”​—1 Tes. 5:11. w18.04 18-19 §16-17

Disambombo dia 28/3

Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe.​—Mâko 13:10.

Nsonga udi mudifile bikole bua kusankisha Yehowa mu nsombelu wende udi uyisha ne muoyo mujima. Bu mudi mudimu wa kuyisha muikale wa kuenza ne lukasa, udi ne bua kuikala pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kutamba kuyisha pa tshibidilu anyi? Kuenaku mua kulua mpanda-njila anyi? Kadi newenze tshinyi bikala kuyisha kakuyi kukusankisha bikole? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuyisha bimpe? Malu manene abidi aa neakuambuluishe: Dilongolola bimpe, ne kulekedi kuambila bantu malu audi mumanye. Udi mua kukema bua bungi bua disanka diwapeta pawikala uyisha. Udi mua kuanji kudilongolola bua kuandamuna lukonko lutu balongi nebe batamba kuela bu mudi lua ne: “Nzambi utuku uditatshisha bua makenga etu anyi?” Mu site wetu wa jw.org mudi biena-bualu bidi mua kuambuluisha bansonga bua badilongolole bua kuandamuna lukonko alu. Neupetamu dibeji difunda ne: “Dieu est-il sensible à nos souffrances?” (Nzambi utuku uditatshisha bua makenga etu anyi?) Dibeji edi nedikuambuluishe paudi udilongolola bua kupeta diandamuna. w18.04 27 §10, 11

Dia lumingu dia 29/3

Nulelangane, nuvulangane.​—Gen. 1:28.

Nansha muvua Adama ne Eva bikale kumpala ne budikadidi mu mishindu ya bungi, kuvua mikalu ivua Nzambi mubelele. Bavua bafukibue ne imue ya kudiyi. Tshilejilu, baledi betu ba kumpala bavua bamanye ne: bua kutungunuka ne kuikala ne muoyo, bavua ne bua kueyela, kudia, kulala, ne kuenza malu makuabu. Kuenza malu aa kuvua kubapangisha budikadidi anyi? Tòo, bualu Yehowa uvua muenze bua ne: nansha pavuabu benza malu aa pa tshibidilu, bikale ne disanka. (Mis. 104:14, 15; Muam. 3:12, 13) Yehowa uvua muelele Adama ne Eva mukenji musunguluke wa kuwuja buloba tente ne kubulama. Mukenji eu uvuaku ubapangisha budikadidi mu mushindu kampanda anyi? Nansha kakese! Uvua wambuluisha bantu bua kuenza pabu tshiabu tshitupa mu bualu buvua Mufuki mulongolole, mmumue ne: kuvuija buloba bujima mparadizu, muaba uvua bantu bapuangane mua kusombela bua kashidi. (Mis. 127:3; Yesh. 45:18) Bu Adama ne Eva batumikile Yehowa, bavua mua kusanka mu dibaka diabu ne mu dîku diabu bua kashidi. w18.04 4-5 §7-8

Dimue dia 30/3

Bantu bonso bavua bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele bakalua bena kuitabuja.​—Bien. 13:48.

Tuetu bikale ne lutulu ne bantu batudi tuyisha, katuakutekemena bua bumvue anyi bitabe malongesha a mu Bible anu musangu wa kumpala utudi tubambilawu to. Tshilejilu, tumone mutudi mua kueleshisha muntu meji bua ditekemena dia muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba. Bantu ba bungi badi bela meji ne: lufu ke nshikidilu wa bionso anyi ne: bantu bimpe bonso nebaye mu diulu. Mona mutu muanetu kampanda wa balume wambuluisha yeye bantu. Utu wanji ubadisha muntu Genese 1:28. Pashishe udi umuebeja bua amuambile muaba uvua Nzambi musue bua bantu basombe, ne nsombelu uvuaye musue bikale nende. Bantu ba bungi batu bandamuna ne: “Pa buloba mu masanka.” Muanetu eu udi umubadisha kabidi Yeshaya 55:11 ne umuebeja bikala tshivua Nzambi musue tshishintuluke. Misangu ya bungi bantu batu bandamuna ne: “Tòo.” Bua kujikija, udi umubadisha Misambu 37:10, 11 ne umuebeja tshidi tshindile bantu kumpala eku. Kueleshisha bantu meji nunku nkufikishe ba bungi ku diumvua ne: Nzambi utshidi musue bua bantu bimpe basombe kashidi mu mparadizu pa buloba. w19.03 24 §14-15; 25 §19

Dibidi dia 31/3

Mutelejayi.​—Mat. 17:5.

Yehowa wakaleja patoke ne: mmusue bua tuteleje mêyi a Muanende ne tuatumikile. Yezu wakalongesha bayidi bende ne dinanga dionso mua kuyisha lumu luimpe, kubavuluijaye misangu ne misangu bua kushala batabale. (Mat. 24:42; 28:19, 20) Wakabambila kabidi bua kudienzeja ne bukole buonso, kubakankamijaye bua kabatshioki to. (Luka 13:24) Yezu wakimanyina pa mushinga wa kuikala ne dinanga munkatshi muabu, wa kuikala mu buobumue, ne wa kutumikila mikenji yende. (Yone 15:10, 12, 13) Mibelu eyi itshidi ne mushinga wa bungi lelu anu bu dîba divuaye muyifile adi. Yezu wakamba ne: “Muntu yonso udi ku luseke lua bulelela udi uteleja dîyi dianyi.” (Yone 18:37) Tudi tuleja mutudi tuteleja dîyi diende patudi ‘tutungunuka ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima.’ (Kolos. 3:13; Luka 17:3, 4) Tudi tuleja kabidi mutudi tuteleja dîyi diende patudi tuyisha lumu luimpe ne tshisumi “mu bikondo bimpe ne mu bikondo bikole.”​—2 Tim. 4:2. w19.03 10 §9-10

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu