TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es20 dib. 37-47
  • Ngondo 4

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 4
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
  • Tumitu tua bualu
  • Disatu dia 1/4
  • Dinayi dia 2/4
  • Ditanu dia 3/4
  • Disambombo dia 4/4
  • Dia lumingu dia 5/4
  • Dimue dia 6/4
  • Dituku dia Tshivulukilu
    Panyima pa dibuela dia dîba
    Dibidi dia 7/4
  • Disatu dia 8/4
  • Dinayi dia 9/4
  • Ditanu dia 10/4
  • Disambombo dia 11/4
  • Dia lumingu dia 12/4
  • Dimue dia 13/4
  • Dibidi dia 14/4
  • Disatu dia 15/4
  • Dinayi dia 16/4
  • Ditanu dia 17/4
  • Disambombo dia 18/4
  • Dia lumingu dia 19/4
  • Dimue dia 20/4
  • Dibidi dia 21/4
  • Disatu dia 22/4
  • Dinayi dia 23/4
  • Ditanu dia 24/4
  • Disambombo dia 25/4
  • Dia lumingu dia 26/4
  • Dimue dia 27/4
  • Dibidi dia 28/4
  • Disatu dia 29/4
  • Dinayi dia 30/4
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
es20 dib. 37-47

Ngondo 4

Disatu dia 1/4

[Yezu wakambila] Petelo ne: “Pita panyima panyi, Satana! . . . Meji audi wela ki mmeji a Nzambi to, kadi nga bantu.”​—Mat. 16:23.

Kadi tuetu? Tutu ne ngelelu wa meji wa Nzambi anyi wa bena panu? Bushuwa, tukadi pamuapa bashintulule bikadilu bietu bua biumvuangane ne mikenji ya Nzambi. Kadi bua ngelelu wetu wa meji? Tutuku tuenza bua ngelelu wetu wa meji ne mmuenenu wetu wa malu bipetangane ne bia Yehowa anyi? Bidi bikengela kudienzeja bikole bua kuenza nanku. Kadi mbipepele bua kupeta ngelelu wa meji wa bena panu, bualu nyuma wa pa buloba udi muaba wonso utudi. (Ef. 2:2) Bualu bukuabu, bu mudi nyuma eu usaka bantu anu bua kudisankisha, ngelelu wa meji wa bena panu udi mua kusankisha bantu bua bikale nende. Bulelela, bidi bilomba kudienzeja bua kuikala ne ngelelu wa meji wa Yehowa, kadi mbipepele bua kupeta wa bena panu. Kadi tuetu balekele bena panu bafumba ngelelu wetu wa meji, netupete lungenyi lua budinangi ne lua kudienzela malu. (Mâko 7:21, 22) Nunku bidi ne mushinga bua kuikala ne “meji a Nzambi” pamutu pa kuikala ne “meji a bantu.” w18.11 18 §1; 19 §3-4

Dinayi dia 2/4

Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe.​—Mat. 3:17.

Bivua ne bua kuikala bikankamije Yezu bikole pavua Yehowa mumutumbishe buludiludi katshia mu diulu misangu isatu mishilangane umujadikila ne: mmumunange. Diakamue pakabatizabu Yezu mu musulu wa Yadene, Yehowa wakamba mêyi a mu mvese wa lelu aa. Kakuyi mpata, Yone Mubatiji ke muntu mukuabu uvua mumvue mêyi au. Pashishe, tshidimu bu tshijima kumpala kua Yezu kufua, bapostolo bende basatu bakumvua Yehowa wamba bua Yezu ne: “Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.” (Mat. 17:5) Ndekelu wa bionso, matuku makese kumpala kua Yezu kufua, Yehowa wakakula kabidi ne Muanende katshia mu diulu. (Yone 12:28) Nansha muvua Yezu mumanye ne: uvua ne bua kufua lufu lua bundu, bamuamba muvuaye mupendi wa Nzambi, wakasambila bua disua dia Yehowa dienzeke pamutu pa diende. (Mat. 26:39, 42) “Wakananukila pa mutshi wa makenga, ulengulula bundu,” bua kukeba butumbi bua kudi Tatu wende, ki mbua kudi bantu to.​—Eb. 12:2. w18.07 10-11 §15-16

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Mâko 14:3-9

Ditanu dia 3/4

Tatu, wewe musue, umbushaku dikopo edi kundi.​—Luka 22:42.

Mêba makese Yezu mumane kuenza Didia dia dilolo dia Mukalenge, wakaleja dikima dia dikema. Mushindu kayi? Yezu wakitaba bua kuenza tshivua Tatu wende musue bua tshimufikile nansha muvuaye mumanye ne: kuenza nanku kuvua kumukebela lufu lua muntu mupie tshibawu tshia bundu tshia dipenda Nzambi. (Mat. 26:65, 66) Yezu wakalama muoyo wende mutoke ne bupuangane buonso bua kutumbisha dîna dia Yehowa, kutua bumfumu bua Nzambi mpanda, ne kukanguila bantu badi banyingalala bua mibi yabu njila wa kupetela muoyo wa kashidi. Yezu wakalongolola kabidi bayidi bende bua malu akavua pa kubafikila. Yezu wakaleja kabidi dikima pavuaye kayi mutume meji ende ku kanyinganyinga kavuaye mua kuikala naku, kadi muatume ku majinga a bapostolo bende ba lulamatu. Yeye mumane kupatula Yudasa, wakenza Didia dia dilolo dia Mukalenge. Didia edi divua ne bua kuvuluija bantu bavua ne bua kulua bayidi bende bela manyi mabenesha adi mashi ende abapetesha ne adi tshipungidi tshipiatshipia tshidibu badie nende tshibapetesha.​—1 Kol. 10:16, 17. w19.01 22 §7-8

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Mâko 11:1-11

Disambombo dia 4/4

Tatu, utumbishe dîna diebe.​—Yone 12:28.

Tatuende wa Yezu wakamuandamuna wakuila mu diulu wamba ne: “Ndi muditumbishe, nenditumbishe kabidi.” Yezu uvua upampakana bualu uvua ne bujitu bunene bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Uvua mumanye ne: bavua ne bua kumuela mfimbu mikole ne kumushipa mu mushindu mubi. (Mat. 26:38) Tshivua tshitambe kumutonda bikole ntshia ne: uvua musue kutumbisha dîna dia Tatuende. Bavua bamufunde ne: uvua mupende Nzambi, ne bivua bimutonda bua kumona ne: lufu luende luvua mua kupendeshisha dîna dia Nzambi. Anu bu Yezu, malu adi mua kupendeshisha dîna dia Yehowa adi mua kututonda petu. Pamuapa anu bu Yezu, badi batukengesha bibi petu katuyi benze bualu. Anyi malu a dishima adi baluishi betu batumuangalajila adi mua kuikala atutonda. Tudi mua kuela meji bua mudi malu aa apendeshisha dîna dia Yehowa. Mu bikondo bia nunku, mêyi a Yehowa au adi atusamba bikole. Yehowa kakupanga kutumbisha dîna diende nansha kakese.​—Mis. 94:22, 23; Yesh. 65:17. w19.03 11-12 §14-16

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Mâko 11:12-19

Dia lumingu dia 5/4

Yezu wakabanga kumvuija bayidi bende ne: udi ne bua . . . kukengeshibua bikole . . . [ne] kushipibua.​—Mat. 16:21.

Malu avua Yezu wambila bayidi bende avua abapitshila. Yezu uvuabu batekemene bua kujadikulula bukalenge bua Isalele wakabambila ne: ukavua pa kukenga ne kufua. Mupostolo Petelo wakangata dîyi wamba ne: “Mukalenge, diumvuilaku luse; bualu ebu kabuakukufikila nansha kakese.” Yezu kumuandamuna ne: “Pita panyima panyi, Satana! Wewe udi tshilenduishi kundi, bualu meji audi wela ki mmeji a Nzambi to, kadi nga bantu.” (Mat. 16:22, 23; Bien. 1:6) Pavua Yezu muambe mêyi aa, uvua muleje dishilangana didi pankatshi pa meji a kudi Nzambi ne meji a kudi bena panu badi ku bukokeshi bua Satana. (1 Yone 5:19) Petelo uvua muleje pende ngelelu wa meji wa budinangi wa bena panu. Kadi Yezu uvua mumanye ne: ngelelu wa meji wa Tatu wende kavua nanku to. Diandamuna dia Yezu diakaleja patoke muvuaye mubenge ngelelu wa meji wa bena panu bua kuitaba wa Yehowa. w18.11 18 §1-2

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Mâko 11:20–12:27, 41-44

Dimue dia 6/4

Nutungunuke ne kumanyisha lufu lua Mukalenge too ne paluaye.​—1 Kol. 11:26.

Fuanyikijabi tshidi Yehowa umona padi bantu miliyo ya bungi pa buloba bujima badisangisha bua Didia dia dilolo dia Mukalenge. Kena anu umona bungi bua bantu to; udi umona muntu ne muntu udi ubuelamu. Tshilejilu, udi umona bantu batu babuelamu tshidimu tshionso. Munkatshi muabu mudi mua kuikala bantu batu babuelamu nansha mudibu babakengesha bikole. Bakuabu kabatu ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu bietu bikuabu to, kadi batu bamona kubuela mu Tshivulukilu bu bualu bua mushinga mukole budibu ne bua kuenza. Yehowa udi umona kabidi bantu badi mua kuikala balue mu Tshivulukilu bua musangu wa kumpala, pamuapa anu bua kumona tshianana. Bushuwa, Yehowa udi usanka padiye umona bantu bungi nunku babuela mu Tshivulukilu. (Luka 22:19) Kadi muoyo wende udi nangananga ku tshidi tshibasaka bua kubuelamu; tshiotshi atshi ke tshidi ne bualu kudiye. Tudi basue menemene bua Yehowa ne bulongolodi buende batulongeshe anyi?​—Yesh. 30:20; Yone 6:45. w19.01 26 §1-3

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Mâko 14:1, 2, 10, 11; Matayi 26:1-5, 14-16

Dituku dia Tshivulukilu
Panyima pa dibuela dia dîba
Dibidi dia 7/4

Kristo wakatufuila.​—Lomo 5:8.

Yezu wakitaba bua kufuila bayidi bende ne uvua kabidi uteka malu abu kumpala kua ende yeye matuku onso. Tshilejilu, uvua usomba ne bayidi bende nansha pavuaye mutshioke anyi pavuaye ne malu mamutonde. (Luka 22:39-46) Uvua kabidi utamba kutuma lungenyi ku tshivuaye mua kuenzela bakuabu, kayi ulutuma ku tshivuabu mua kumuenzela yeye to. (Mat. 20:28) Tudi mu dîku dia pa buloba bujima dia bena Kristo balelela, ne tutu basue kupitshisha mêba a bungi tubikila bantu bapiabapia bua badisange kutudi. Kadi tudi tuditatshisha nangananga bua kuambuluisha “bana betu mu ditabuja” bakadi balekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu. (Gal. 6:10) Patudi tubakankamija bua kubuela mu bisangilu bietu, nangananga mu Tshivulukilu, bidi bileja mutudi babanange. Anu bu Yehowa ne Yezu, tutu tumvua disanka dia bungi padi muanetu ukadi mulekele kuyisha ne kubuela mu bisangilu upingana kudi Yehowa.​—Mat. 18:14. w19.01 29 §12, 14; 30 §15

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Mâko 14:12-16; Matayi 26:17-19 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Mâko 14:17-72

Disatu dia 8/4

Etshi tshidi tshiumvuija mubidi wanyi. . . . Etshi tshidi tshileja “mashi anyi a tshipungidi.”​—Mat. 26:26-28.

Yezu wakenza Didia dia dilolo dia Mukalenge anu ne diampa ne mvinyo bia Pasaka bikavuabu nabi abi. Yezu wakambila bapostolo bende ne: bintu bikese bibidi abi bivua bileja mubidi wende ne mashi ende bipuangane bikavuaye pa kufila bua bualu buabu. Bapostolo kabavua mua kukema bua muvua Yezu muenze tshibilu etshi mu mushindu mupepele to. Bua tshinyi? Ngondo ndambu kumpala, Yezu uvua muye kutangila balunda bende ba pa muoyo aba: Lazalo, Mâta, ne Mariya; kutuadijaye kuyisha. Mâta uvuaku, kadi uvua mu ditanaji bualu uvua ulambila muenyi wabu munene biakudia bipitepite bungi. Pakamona Yezu tshivua Mâta wenza, wakamupingaja mu njila ne bulenga buonso, kumuambuluishaye bua kumona ne: biakudia bia bungi kabivua anu ne mushinga to. (Luka 10:40-42) Panyima pa matuku, mêba makese tshianana kumpala kua Yezu kutufuila, wakatumikila yeye nkayende mubelu au. Wakenza bua Didia dia dilolo dia Mukalenge kadikadi ne bintu bipitepite bungi to. w19.01 20-21 §3-4

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Mâko 15:1-47

Dinayi dia 9/4

Tatu, untumbishe ku luseke luebe ne butumbi bumvua nabu. ​—Yone 17:5.

Yehowa wakatumbisha Yezu mu mushindu uvuaye kayi mutekemene: wakamubisha ku lufu, kumupeshaye “muaba mubandile” ne wakamupesha tshintu tshivua muntu mukuabu nansha umue kayi muanji kupeta too ne tshikondo atshi, tuambe ne: muoyo ukena ufua! (Filip. 2:9; 1 Tim. 6:16) Eu mmushindu wa dikema uvua Yehowa mufute Yezu bua lulamatu luende! Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kubenga kukeba butumbi kudi bena panu? Ikala uvuluka ne: Yehowa utu anu upesha batendeledi bende ba lulamatu lumu ne utu ubafuta mu mishindu idibu kabayi batekemene. Nnganyi udi mumanye mabeneshe atudi katuyi batekemene adi matuindile kumpala eku? Kadi bua mpindieu, patudi tuenda tutantamena ntatu ne makenga bia mu bulongolodi bubi ebu, tutungunukayi ne kuvuluka ne: buloba ebu budi bupita. (1 Yone 2:17) Yehowa Tatu wetu muimpe ‘ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wetu muoyo ne dinanga ditudi tuleja bua dîna diende.’​—Eb. 6:10. w18.07 11 §17-18

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Mâko 16:1

Ditanu dia 10/4

Ndi ndomba . . . bua bonso bikale tshintu tshimue.​—Yone 17:20, 21.

Pavua Yezu udia ne bapostolo bende musangu wa ndekelu, wakaditatshisha bikole bua bikale mu buobumue. Pavuaye usambila nabu, wakaleja muvuaye musue bua bayidi bende bonso bikale tshintu tshimue, anu mudiye yeye ne Tatu wende bikale tshintu tshimue. Buobumue buabu buvua ne bua kuikala tshijadiki tshinene tshia ne: Yehowa uvua mutume Yezu pa buloba bua kuenza disua diende. Dinanga divua ne bua kuikala tshimanyinu tshia bayidi balelela ba Yezu; divua ne bua kubambuluisha bua kuikala mu buobumue. (Yone 13:34, 35) Ki ntshianana pavua Yezu mutambe kuakula bua buobumue to. Pavuaye udia ne bapostolo bende musangu wa ndekelu, uvua mumone muvua buobumue anyi dipetangana kabiyi munkatshi muabu to. Anu bu kumpala, bapostolo bakakokangana bua kumanya “muntu wa kudibu uvuabu bangata bu mutambe bunene.” (Luka 22:24-27; Mâko 9:33, 34) Musangu mukuabu, Yakobo ne Yone bakalomba Yezu bua abapeshe miaba mibandile ku luseke luende mu Bukalenge buende.​—Mâko 10:35-40. w18.06 8 §1-2

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Mâko 16:2-8

Disambombo dia 11/4

Mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende, ne nebalue mubidi umue.​—Gen. 2:24.

Yehowa mmusue bua mulume ne mukajende banangangane bikole bua dinanga diabu dishale kashidi. (Mat. 19:3-6) Masandi mbumue bua ku malu mabi a dipanga dinanga adi muntu mua kuenza. Ke bualu kayi, mukenji wa muanda mutekete wa mu Mikenji Dikumi uvua ukandika masandi. (Dut. 5:18) Kuenda masandi ‘nkuenzela Nzambi’ mpekatu ne nkuenzela muena dibaka netu bualu bubi menemene. (Gen. 39:7-9) Muena dibaka netu utudi benzele bibi au udi mua kushala ne mputa ku muoyo bidimu bia bungi bua dipanga lulamatu adi. Yehowa udi kabidi uditatshisha bikole bua diakalenga dia bana. Yehowa uvua muambile baledi bua batabalele majinga a bana babu a ku mubidi ne a mu nyuma. Baledi bavua ne bua kubabidila mpunga yonso uvua umueneka bua kuambuluisha bana babu bua banange mikenji ya Yehowa ne balonge mua kumunanga. (Dut. 6:6-9; 7:13) Baledi kabavua ne bua kumona bana bu bintu biabu bivuabu mua kulengulula anyi kukengesha to, kadi bavua ne bua kubamona bu bumpianyi, bu dipa dia kudi Yehowa dia kunanga bikole.​—Mis. 127:3. w19.02 21 §5, 7

Dia lumingu dia 12/4

Nzambi . . . neajingulule muoyo wanyi mutoke.​—Yobo 31:6.

Bu muvua Yobo mumanye ne: Nzambi neamufute, wakalama muoyo wende mutoke. Uvua mutuishibue ne: muoyo wende mutoke uvua ne mushinga kudi Nzambi. Nansha muvua Yobo mu ntatu, uvua mushindike ne: Yehowa neamufute anu kumufuta. Dishindika edi divua bushuwa dimuambuluishe bua kushala anu mulame muoyo wende mutoke. Muoyo mutoke wa Yobo uvua musankishe Yehowa bikole, ke kumubeneshaye bikole nansha mutshivuaye mupange bupuangane! (Yobo 42:12-17; Yak. 5:11) Yobo neapete kabidi mabenesha mapite bungi kumpala eku. Nzambi wetu ki mmushintuluke to. (Mal. 3:6) Tuetu tuvuluka ne: udi wangata muoyo wetu mutoke ne mushinga, netushale anu batekemene malu mimpe adi Yehowa mutulaye kumpala eku. (1 Tes. 5:8, 9) Kudi misangu iudi mua kumona bu ne: anu wewe nkayebe ke udi ulama muoyo mutoke, kadi kuena nkayebe to. Kudi bena Kristo ba lulamatu miliyo ya bungi pa buloba bujima badi balama pabu muoyo wabu mutoke. Nebakubale munkatshi mua bantu balume ne bantu bakaji ba kale bavua ne ditabuja bavua balame pabu muoyo wabu mutoke nansha kumpala kua lufu.​—Eb. 11:36-38; 12:1. w19.02 7 §15-16

Dimue dia 13/4

Nuikale tshintu tshimue mu lungenyi, nuditeka pa muaba wa bakuabu, nunangangana bikole bu bana ba muntu, numvuilangana luse ne nudipuekesha.​—1 Pet. 3:8.

Bu mudi tshikondo tshia Tshivulukilu tshienda tshipita, mbimpe tudiele nkonko eyi: ‘Mmunyi mundi mua kutamba kuidikija Yezu mu tshilumbu tshia dilejangana dinanga? Ntu ntabalela majinga a bena Kristo nanyi bikole kupita muntu ntabalela anyi meme anyi? Ntu nkeba bua bena Kristo nanyi benze tshidibu kabayi mua kuenza anyi ntu mumanye bimpe mikalu yabu?’ Tuikalayiku tuidikija Yezu ne ‘tuditeka pa muaba wa bakuabu.’ Mukenji wa kuenza Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo kawakushala kabidi matuku a bungi to. ‘Palua’ Yezu mu dikenga dinene, neasangishe bashadile ba ku “basungula” bende mu diulu, dîba adi katuakutshienza kabidi to. (1 Kol. 11:26; Mat. 24:31) Nansha mutuikala katuyi tuenza kabidi Tshivulukilu, tudi ne dituishibua dia ne: bantu ba Yehowa nebikale anu bavuluka ne disanka muvua didia edi dienza ne bintu bikese dileja didipuekesha, dikima, ne dinanga bitu muntu wa pa buloba nansha umue kayi muanji kuleja. w19.01 25 §17-19

Dibidi dia 14/4

Wewe udi wanyisha bulelela budi nabu muntu munda; longesha tshindi munda menemene meji malelela.​—Mis. 51:6.

Tumone mudi kuikala ne makanda a mubidi mimpe kutuambuluisha bua kumona mushinga wa kuikala ne muoyo wa mu tshimfuanyi muimpe. Tshia kumpala, bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe, tudi ne bua kusungula biakudia bidi bimpe ne kuikala kuibidija mubidi pa tshibidilu. Bia muomumue, bua tuetu kuikala anu ne makanda a mu nyuma mimpe, tudi ne bua kusungula biakudia bimpe bia mu nyuma ne kuikala kuleja ditabuja dietu kudi Yehowa. Tudi tuleja ditabuja adi patudi tutumikila bitudi tulonga ne tuakula bua ditabuja adi. (Lomo 10:8-10; Yak. 2:26) Tshibidi, tuetu bimanyine pa tshitudi ku mêsu, tudi mua kuela meji ne: tudi ne makanda a mubidi mimpe petu mu bulelela bikale ne disama munda. Mu mushindu wa muomumue, tudi mua kuela meji ne: tudi ne ditabuja dikole bualu tudi ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma, kadi majinga mabi adi mua kuikala enda akola munda muetu. (1 Kol. 10:12; Yak. 1:14, 15) Tudi ne bua kuvuluka ne: Satana mmusue kutunyanga ne meji ende. w19.01 15 §4-5

Disatu dia 15/4

Ndaku, wenze pebe bia muomumue.​—Luka 10:37.

Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntu panyi ngenza bia muomumue anyi? Ntu panyi ngenza tshivua muena Samalea wa luse au muenze anyi?’ (Luka 10:30-35) Patu bantu bakuabu bakenga, ntu mbumvuila luse anyi? Kudiku tshindi mua kuenza bua kubambuluisha anyi? Tshilejilu, ndiku mua kuambuluisha bena Kristo netu bakadi bakulakaje, bakaji bakamba, anyi bana badi ne baledi babu kabayi Bantemu anyi? Ndiku mua kuikala wa kumpala bua “kuakula ne mêyi a busambi kudi badi babungame” anyi?’ (1 Tes. 5:14; Yak. 1:27) Patudi tumvuila bakuabu luse, tudi tufila; pende Yezu wakamba ne: kufila kudi kupetesha muntu disanka. Kabidi tudi bamanye ne: patudi tuenza nanku tudi tusankisha Yehowa. (Bien. 20:35; Eb. 13:16) Mukalenge Davidi wakamba bua muntu udi umvuilangana luse ne: “Yehowa neamukube ne neamulame ne muoyo. Neabikidibue ne: [mmuena disanka] pa buloba.” (Mis. 41:1, 2) Patudi tumvuila bakuabu luse, Yehowa neatumvuile petu luse ne netuikale ne disanka bua kashidi.​—Yak. 2:13. w18.09 19-20 §11-12

Dinayi dia 16/4

Kutshinyi to, bualu ndi nebe. Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe. Nenkukoleshe, eyowa, nenkuambuluishe.​—Yesh. 41:10.

Muanetu kampanda wa bakaji wa lulamatu diende Yoshiko wakapeta lumu lubi. Munganga wende wakamuambila ne: kuvua kumushadile anu ngondo mikese bua kufuaye. Ntshinyi tshiakenzaye? Yoshiko wakavuluka mvese wende utuye munange bikole, mvese wa lelu. Pashishe yeye kuambila munganga ne lutulu luonso ne: kavua ne buôwa to, bualu Yehowa uvua mumukuate ku tshianza. Mêyi adi akolesha adi mu mvese eu akambuluisha muanetu wa bakaji bua kueyemena Yehowa ne muoyo wende wonso. Mvese umue umue eu udi mua kutuambuluisha bua kushala ne lutulu padi ntatu mikole itukuata. Yehowa wakanji kuambila Yeshaya bua kufunda mêyi au bua kukolesha bena Yuda bavuabu ne bua kulua kukuata ne kuya nabu mu Babilona. Kadi Yehowa kavua mulamishe mêyi au anu bua bena Yuda nkayabu bavuabu bakuate to, uvua mualamishe kabidi bua bantu bende bonso, too ne ba lelu. (Yesh. 40:8; Lomo 15:4) Lelu, tudi mu “bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi,” ne tudi dijinga ne dikankamija didi mu mukanda wa Yeshaya bikole kupita ne mutuvua nadi kuonso eku.​—2 Tim. 3:1. w19.01 2 §1-2

Ditanu dia 17/4

Bikala udi kayi muena kuitabuja musue kuya, mulekela aye.​—1 Kol. 7:15.

Bantu bobu babulukangane, bubidi buabu batshidi anu baselangane; nansha bobu basombe eu kuende eu kuende, nebakutuilangane kabidi anu ne ntatu. Mupostolo Paulo wakamba bualu budibu ne bua kushadila pamue ebu ne: “Mulume udi kayi muena kuitabuja mmujidila bua mukajende, ne mukaji udi kayi muena kuitabuja mmujidila bua muanetu wa balume; tshianana, bana benu balela bavua mua kuikala kabayi bakezuke, kadi mpindieu mba tshijila.” (1 Kol. 7:14) Bena Kristo ba lulamatu ba bungi mbashale ne bena dibaka nabu badi kabayi bena kuitabuja nansha mu nsombelu ya bamona kasuba. Badi mua kujadika ne: kuenza nunku kuvua kukumbane mu ngumvuilu kampanda wa pa buende bualu bena dibaka nabu mbalue bena Kristo balelela. (1 Kol. 7:16; 1 Pet. 3:1, 2) Lelu pa buloba bujima, bisumbu bia bena Kristo bidi ne mabaka a disanka. Mu tshisumbu tshienu udi mua kumona balume ba bungi ne bakaji babu badi ne disanka mu mabaka abu. Bana betu aba mbalume ba lulamatu badi banange bakaji babu, ne bakaji babu mbakaji badi balamate babayabu ne baleja mudibu babanange, buonso buabu baleja ne: dibaka didi mua kunemekibua.​—Eb. 13:4. w18.12 14 §18-19

Disambombo dia 18/4

Yehowa Nzambi wakenza budimi mu Edene . . . ne wakatekamu muntu uvuaye muenze.​—Gen. 2:8.

Edene udi umvuija “Masanka,” ne mu bulelela budimi abu buvua busankisha. Muvua muimpe be! Muvua biakudia bia bungi, kuvua dipetangana dimpe pankatshi pa bantu ne nyama. (Gen. 1:29-31) Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “budimi” mmukudimuna mu tshiena Greke ne: paradeisos. Mukanda kampanda wa tshibungu mufunda kudi M’Clintock ne Strong udi wamba bua paradeisos ne: “Mmuaba mualabale, mubululuke, kawuyi mua kubuela njiwu, mulenga katshia bawufuka, muikale ne mitshi minene, ya bungi ya kudiyi ikuama bimuma, mâyi mimpe apuekamu, bisumbu bia nyama ya mbaji anyi mikoko bidiila mashinda ku mielelu kuawu. Mushindu eu ke uvua muena ngendu yonso muena Greke umona mparadizu mu lungenyi luende.” (Fuanyikija ne Genese 2:15, 16.) Nzambi wakateka Adama ne Eva mu mparadizu wa buena eu, kadi bakabenga kutumikila Nzambi, bobu kudipangisha bua kusombamu. Ke bualu kayi, bobu ne ndelanganyi yabu bakajimija Mparadizu. (Gen. 3:23, 24) Nansha muvua bantu kabatshiyi mu budimi abu, bidi bimueneka ne: buakashala too ne ku mvula wa kabutu wa mu tshikondo tshia Noa. w18.12 3-4 §3-5

Dia lumingu dia 19/4

Meme, Yehowa, ndi . . . Yeye udi ukulongesha bua diakalenga diebe.​—Yesh. 48:17.

Baledi batu badienzeja bua kulongesha bana babu malu a bikadilu bilenga. Bana bobu basungule bua kulonda bikadilu bilenga bivuabu babalongeshe kudi baledi babu, nebikale pamuapa bipepele bua kuangatabu mapangadika ikalabu kabayi mua kulua kunyingalela. Bobu benza nunku, nebadiepule ku ntatu ya bungi ne ku tunyinganyinga. Yehowa udi bu muledi muimpe, mmusue bua bana bende bikale ne nsombelu muimpe menemene. (Yesh. 48:18) Nunku mmutupeshe mêyi manene a nshindamenu adi atuambuluisha bua kuikala ne bikadilu bimpe ne mushindu wa kuenzela bakuabu malu. Mu malu a nunku, udi utulomba bua kuikala ne ngelelu muimpe wa meji ne kutumikila malu a bikadilu bilenga adiye utulongesha. Bualu ebu kabuena butupangisha budikadidi to, kadi budi buakaja bukokeshi buetu bua kunana lungenyi, bubukolesha, ne bubuvudija. (Mis. 92:5; Nsu. 2:1-5; Yesh. 55:9) Budi butufikisha ku diangata mapangadika adi atupesha masanka eku butushila mpunga wa kusungula malu atudi basue. (Mis. 1:2, 3) Bushuwa, kuela meji bu Yehowa nkuimpe ne kudi kutuambuluisha! w18.11 19-20 §7-8

Dimue dia 20/4

Badi bakula bibi bua bualu buenu.​—1 Pet. 4:4.

Bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela, katuitabi bua bantu batusake ku dienza malu adi atupangisha bua kuendelamu to. Patuakatuadija kuendela mu bulelela, malanda etu ne bantu badi kabayi Bantemu ne bena mu dîku dietu akashintuluka. Bamue bavua netu anu bimpe; kadi bakuabu bobu bakatuadija kutuluisha patoke. Bena mu dîku dietu, bena mudimu netu, ne balongi betu badi mua kutusaka bua kuya nabu mu mafesto abu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kukandamana padibu bakeba kutuenzeja bimue bilele ne mifikilu ya matuku bidi kabiyi bitumbisha Yehowa? Mbimpe tuikale bamanye bimpe mutu Yehowa umona bilele ebi. Kubalulula malu adi mu mikanda yetu adi aleja muvua mifikilu ya matuku mituadije kudi mua kutuambuluisha. Patudi tuvuluka malu adi Bible wamba adi atusaka bua kubenga kuenza mifikilu eyi, tudi tutuishibua ne: tudi tuenda mu mushindu udi “Mukalenge wanyisha.” (Ef. 5:10) Kueyemena Yehowa ne Dîyi diende dia bulelela nekutuambuluishe bua kubenga “kuzakala kumpala kua bantu.”​—Nsu. 29:25. w18.11 11 §10, 12

Dibidi dia 21/4

Yehowa uvua ne Jozefe, ne Yehowa uvua wenza bua malu onso avuaye wenza atute diakalengele.​—Gen. 39:23.

Padi mashintuluka a tshimpitshimpi atufikila, tudi mua kubanga kusamisha mutu bua matuku atshilualua, bitunyangila nsombelu. Ke tshivua mua kuikala tshifikile Jozefe. Kadi yeye wakadisuika bua kuenza tshivuaye mua kukokesha mu nsombelu wende, kuenzabi bua apeshe Yehowa tshintu tshia yeye kubenesha. Nansha muvua Jozefe mu buloko, uvua uditatshisha bua kuenza mudimu wonso uvuabu bamupesha kudi mfumu munene wa buloko anu muvuaye wenza pavuaye kua Potifâ. (Gen. 39:21, 22) Anu bu Jozefe, tudi mua kudimona mu nsombelu kampanda tupanga tshia kuenza. Kadi tuetu bashale ne lutulu ne tuditatshisha bua kuenza tshionso tshitudi mua kukokesha mu nsombelu wetu au, netupeshe Yehowa tshintu tshia yeye kubenesha. (Mis. 37:5) Bushuwa, kudi misangu itudi mua ‘kupampakana’; kadi anu muvua mupostolo Paulo muambe, ‘kabakutushiya katuyi ditekemena’ nansha kakese. (2 Kol. 4:8; dim.) Mêyi a Paulo aa neatukumbanyine petu, nangananga tuetu badifile mu mudimu wa kuyisha. w18.10 29 §11, 13

Disatu dia 22/4

Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.​—Eb. 6:10.

Mmunyi muudi mua kudiumvua padi muntu uudi mumanye ne unemeka upua dîna diebe muoyo, anyi mene kayi kabidi mukumanye? Udi mua kudiumvua bibi be! Bua tshinyi? Bualu tuetu bonso tudi baledibue ne dijinga dia kuanyishibua kudi bakuabu. Katuena anu basue kumanyika patupu to, tudi kabidi tujinga bua bantu bitabe tshitudi ne banyishe bitudi benze. (Nom. 11:16; dim.; Yobo 31:6) Kadi tuetu katuyi batangile bimpe, dipanga bupuangane didi mua kunyanga dijinga dietu dia kuanyishibua kudi bakuabu edi. Didi mua kutusaka bua kukeba butumbi budi kabuyi butuakanyine. Bulongolodi bua Satana budi butusaka bua kujinga butumbi ne lumu bidi biumbusha meji etu kudi Tatu wetu wa mu diulu, Yehowa Nzambi, udi mukumbane bua tuetu kutumbisha ne kutendelela.​—Buak. 4:11. w18.07 7 §1-2

Dinayi dia 23/4

Ba pa buloba bonso badi ku bukokeshi bua mubi.​—1 Yone 5:19.

Kabiena bitukemesha bua mudi Satana ne bademon bende basaka bantu badi ne bukokeshi bua ‘kuamba malu a dishima’ to. (1 Tim. 4:1, 2) Bamfumu ba bitendelelu badi bashima badi nangananga ne dipila bualu badi bateka ditekemena dia bantu badi babitaba dia kupeta muoyo mu njiwu. Muntu yeye muitabe dilongesha dia dishima ne muenze bualu budi Nzambi mukandike, udi mua kupangila muoyo wa kashidi. (Hosh. 4:9) Yezu uvua mumanye ne: bamfumu ba bitendelelu ba tshikondo tshiende bavua ne dipila bua dishima diabu. Wakabambila mu mpala ne: “Diakabi dienu, nuenu bafundi ne Bafalese, bena lubombo! bualu nudi nutambakana pa mbuu ne pa buloba bume bua kuitabujija muntu umue buena Yuda, kadi padiye witabuja, nudi numuvuija mukumbanyine Ngena [kabutu ka tshiendelele] misangu ibidi kunupita nuenu.” (Mat. 23:15; dim.) Yezu uvua mulumbuluishe bamfumu ba bitendelelu bena dishima abu mu mêyi mashile. Bavua bushuwa ‘bafume kudi tatuabu Diabolo, mushipianganyi.’​—Yone 8:44. w18.10 7 §5-6

Ditanu dia 24/4

Nudi ba diakalenga padi bantu banupenda, banukengesha . . . bua bualu buanyi.​—Mat. 5:11.

Ntshinyi tshivua Yezu usua kuamba? Tshidi mu mêyi akambaye kabidi aa: “Nusanke, nuikale ne disanka dia bungi, bualu difutu dienu ndinene mu diulu, bualu mushindu eu ke uvuabu bakengeshe baprofete bavua kumpala kuenu.” (Mat. 5:12) Pavuabu batute bapostolo ne babakandike bua kuyisha, “bakumbuka ku Tshilumbuluidi tshinene benda basanka.” Mu bulelela, kabavua basanka bua disama dia mfimbu ivuabu babele to. Kadi bavua basanka “bualu bavua babadibue bu bantu bakumbane kufuishibua bundu bua dîna [dia Yezu].” (Bien. 5:41) Lelu bantu ba Yehowa badi pabu bananukila ne disanka padibu bakenga bua dîna dia Yezu anyi padibu batuilangana ne mateta makole. (Yak. 1:2-4) Anu bu bapostolo, katuena tusanka bua dikenga kayi dionso didi ditukuata to. Kadi tuetu bashale ne lulamatu kudi Nzambi mu mateta, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kuatantamena ne dikima. Padi “Nzambi wa disanka” utuanyisha, tudi mua kuikala ne disanka nansha batukengesha bua ditabuja dietu anyi batuluisha kumbelu.​—1 Tim. 1:11. w18.09 21 §18-20

Disambombo dia 25/4

Mbiuwule tente ne ntatu ne tunyinganyinga.​—Mis. 90:10.

Bu mutudi mu “bikondo bia malu makole,” ne nsombelu ‘mmuwule tente ne ntatu ne tunyinganyinga, bantu ba bungi badi bakenga bikole, bajinga ne lufu. (2 Tim. 3:1-5) Badi batshinka ne: bantu bapite pa binunu 800 badi badishipa tshidimu tshionso etshi, bienze anu bu ne: muntu umue udi udishipa ku sekonde 40. Bia dibungama, too ne bena Kristo mbafike pabu ku didishipa. Nansha mudi bena Kristo netu kabayi menemene bajinga kufua, ba bungi lelu badi batuilangana ne nsombelu ya tunyinganyinga ne bidi bikengela kubakolesha ne dinanga. Badi bakengesha bamue ne babaseka; bakula bibi bua bakuabu anyi babajana muaba wabu wa mudimu. Pamuapa mbatshioke bua mudibu benza mudimu mêba a bungi peshi bua midimu mikuabu idi ibatonda. Kadi banga badi ne bilumbu mu mêku bidi bibatshiokesha, pamuapa babamba mêyi mabi kudi bena dibaka nabu badi bakayi bena Kristo. Ntatu eyi ne mikuabu idi ifikisha bana betu ba bungi ku didiumvua batshioke ku mubidi ne mu lungenyi. w18.09 13 §3, 5

Dia lumingu dia 26/4

Tshiena ne disanka dinene kupita edi: bua meme kumvua ne: bana banyi badi batungunuka ne kuenda mu bulelela.​—3 Yone 4.

Baledi bena Kristo badi benza mudimu pamue ne Yehowa padibu basaka bana babu bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma. Baledi ba bungi badi benze nunku mbalue kumona mudi bana babu bangate mudimu wa ku dîba ne ku dîba ne baye miaba ya kule. Bamue mbamisionere; bakuabu mbampanda-njila miaba idibu dijinga ne bamanyishi ba bungi; banga badi ku Betele. Bu mudibu kule ne mêku abu, baledi babu kabena ne mushindu wa kupitshisha nabu dîba pamue bu mudibu basue to. Nansha nanku, baledi badi badipangisha malu badi bakankamija bana babu bua batungunuke ne midimu yabu. Bua tshinyi? Bualu bu mudibu bamanye ne: bana babu badi bateka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala, bidi bibasankisha bikole. Pamuapa baledi ba bungi badi badiumvua anu bu Hana wakamba ne: uvua ‘musombeshe’ Yehowa muanende Samuele. Baledi aba badi bamona kuenza nunku bu diakalenga dinene. Kabena mua kujinga bua malu aye mushindu mukuabu to.​—1 Sam. 1:28. w18.08 24 §4

Dimue dia 27/4

Nebikale bikole bua muntu mubanji kubuela mu Bukalenge bua mu diulu.​—Mat. 19:23.

Yezu kavua muambe ne: muntu kakubuelamu to. Uvua muambe kabidi ne: “Nudi ba diakalenga nuenu badi bapele, bualu Bukalenge bua Nzambi mbuenu.” (Luka 6:20) Kadi kabiena bisua kumvuija ne: bapele bonso bavua ne bua kuteleja Yezu ne kupeta mabenesha to. Bapele ba bungi kabakalua bayidi ba Yezu to. Dilongesha didi ne: katuena ne bua kuamba mudi muntu mu malanda ne Yehowa anu bua bintu bidiye nabi to. Tudi ne disanka dia mutudi ne bana betu ba bungi babanji ne bapele badi banange Yehowa ne bamuenzela mudimu ne muoyo mujima. Bible udi ulongesha badi babanji “bua kabateki ditekemena diabu ku bubanji budi mua kujimina, kadi baditeke kudi Nzambi.” (1 Tim. 6:17-19) Dîyi dia Nzambi didi didimuija kabidi bantu ba Nzambi bonso, babanji ne bapele, bua badimuke bua kabanangi makuta. (1 Tim. 6:9, 10) Bushuwa, patudi tukangula mêsu etu ne tumona bana betu mudi Yehowa ubamona, katuakubenzela malu bilondeshile bidibu nabi anyi bidibu kabayi nabi to. w18.08 10-11 §11-12

Dibidi dia 28/4

Kokelayi Nzambi.​—Yak. 4:7.

Kakuyi mpata, tudi basue kuleja Yehowa dianyisha bua diakalenga ditudi nadi dia kuikala bantu bende. Tudi bamanye ne: patudi badilambule kudiye, bitabe bua kuikala bantu bende, tudi benze bualu bua meji. Tudi badisuike bua kubenga kuenza bualu buonso budi Yehowa mukine. Tudi kabidi banange bena Kristo netu ne tubanemeka, bamanye ne: bobu pabu mbantu ba Yehowa. (Lomo 12:10) Bible udi ulaya ne: “Yehowa kakubenga bantu bende” to. (Mis. 94:14) Nansha bualu bua mushindu kayi mua kutukuata, kabuakupangisha mulayi eu bua kukumbanawu to. Nansha lufu mene kaluena mua kupangisha Yehowa bua kutunanga to. (Lomo 8:38, 39) “Nansha tuetu ne muoyo anyi tuetu bafue, tudi bantu ba Yehowa.” (Lomo 14:8) Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu dituku diabisha Yehowa balunda bende bonso ba lulamatu badi bafue. (Mat. 22:32) Nansha mpindieu, tudi ne mabenesha a bungi. Bible udi wamba ne: “Tshisamba tshia diakalenga ntshidi Nzambi watshi muikale Yehowa, bantu badiye musungule bu tshintu tshiende yeye.”​—Mis. 33:12. w18.07 26 §18-19

Disatu dia 29/4

Malu onso mmimpe bilondeshile mikenji, kadi malu onso kaena akuatshisha to. Malu onso mmimpe bilondeshile mikenji, kadi malu onso kaena akolesha to.​—1 Kol. 10:23.

Bamue bantu badi mua kuela meji ne: amue mapangadika bu mudi a tulasa ne a mudimu adi atangila muntu nkayende; nunku badi ne budikadidi bua kusungula tshidi muoyo wabu musue padi kondo kabu ka muoyo kabanyishila bua kuenza nanku. Pamuapa badi bela meji ku mêyi avua Paulo mufundile bena Kristo ba mu Kolinto bua biakudia, a ne: “Bua tshinyi kondo ka muoyo ka muntu mukuabu kadi ne bua kulumbuluisha budikadidi buanyi?” (1 Kol. 10:29) Nansha mutudi ne budikadidi bua kudiangatshila mapangadika mu malu aa, tudi ne bua kuvuluka ne: budikadidi buetu budi ne mikalu, kabidi ne: mapangadika onso atudi tuangata adi atufikisha ku bipeta bimpe anyi bibi. Ke bualu kayi, Paulo wakamba mêyi a mvese wa dituku dia lelu aa. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumona ne: kudi malu adi ne mushinga menemene kupita malu adi muoyo wetu musue atudi ne bua kukonkonona patudi tukeba kuenza mudimu ne budikadidi buetu mu malu onso a mu nsombelu wetu. w18.04 10 §10

Dinayi dia 30/4

Pinganayi kundi, ne meme nempingane kunudi.​—Mal. 3:7.

Lelu muena Kristo udi mua kuamba mudiye utendelela Yehowa kadi eku wenda wenza malu adi amunyingalaja. (Yuda 11) Tshilejilu, muena Kristo udi mua kutuma meji ende onso ku malu a masandi, ku lukuka, anyi udi mua kuikala mukine muena Kristo nende. (1 Yone 2:15-17; 3:15) Malu aa adi mua kumufikisha ku dienza mpekatu. Dîba dionso adi, udi mua kuikala uyisha bikole ne ubuela mu bisangilu bionso. Bantu bakuabu kabena mua kumona meji ne bienzedi bietu to, kadi Yehowa udi umona malu onso ne mmumanye bituikala katuyi bamulamate ne muoyo wetu mujima. (Yel. 17:9, 10) Nansha nanku, Yehowa kena utulekela ne lukasa to. Padi malu adi muntu wenza atuadija kumusemeja kule ne Nzambi, Yehowa udi umusengelela ne: ‘Pingana kundi. Yehowa mmusue tukine malu mabi, nangananga patudi tuluangana ne butekete buetu. (Yesh. 55:7) Tuetu benze nanku, neikale ku luseke luetu, utupesha bukole budi bukengedibua mu nyuma, mu lungenyi, ne ku mubidi, bua tutshimune majinga mabi.​—Gen. 4:7. w18.07 18 §5-6

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu