TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es21 dib. 7-17
  • Ngondo wa 1

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 1
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/1
  • Disambombo dia 2/1
  • Dia lumingu dia 3/1
  • Dimue dia 4/1
  • Dibidi dia 5/1
  • Disatu dia 6/1
  • Dinayi dia 7/1
  • Ditanu dia 8/1
  • Disambombo dia 9/1
  • Dia lumingu dia 10/1
  • Dimue dia 11/1
  • Dibidi dia 12/1
  • Disatu dia 13/1
  • Dinayi dia 14/1
  • Ditanu dia 15/1
  • Disambombo dia 16/1
  • Dia lumingu dia 17/1
  • Dimue dia 18/1
  • Dibidi dia 19/1
  • Disatu dia 20/1
  • Dinayi dia 21/1
  • Ditanu dia 22/1
  • Disambombo dia 23/1
  • Dia lumingu dia 24/1
  • Dimue dia 25/1
  • Dibidi dia 26/1
  • Disatu dia 27/1
  • Dinayi dia 28/1
  • Ditanu dia 29/1
  • Disambombo dia 30/1
  • Dia lumingu dia 31/1
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
es21 dib. 7-17

Ngondo wa 1

Ditanu dia 1/1

Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.​—Mat. 28:19.

Mbapeshe bantendeledi ba Nzambi ba lulamatu bonso mudimu, ne mbasue kumanya tshia kuenza bua ‘kuwukumbaja wonso menemene.’ (2 Tim. 4:5) Mbasue kuenza nunku bualu mudimu eu mmudimu wa mushinga wa bungi wa kuenza ne lukasa kupita malu makuabu onso. Tudi mua kuikala ne dijinga dia kuyisha bikole kadi bikale ne malu adi atutatshisha. Malu makuabu a mushinga adi atulomba dîba ne makanda. Bidi mua kutulomba bua kuenza mudimu mêba a bungi ku dituku bua kukumbaja majinga etu ne a bena mu dîku dietu. Tudi mua kuikala tuluangana ne majitu makuabu a mu dîku, ne masama, ne ntatu ya bukulakaja, anyi bikale ne malu matutonde. Malu atudi nawu owu atupangisha bua kuenza mêba a bungi mu mudimu wa Yehowa, katuteketshi mu maboko to. Yezu uvua mumanye ne: bantu bonso kabavua mua kupatula mamuma a Bukalenge bungi bua muomumue to. (Mat. 13:23) Yehowa udi wanyisha bikole malu onso atudi tuenza mu mudimu wende patudi tuenza malu au ne muetu muonso.​—Eb. 6:10-12. w19.04 2 §1-3

Disambombo dia 2/1

Diabolo . . . mmuena dishima ne tatu wa dishima.​—Yone 8:44.

Malu adi Satana ushima bua bafue mmanyange lumu lua Yehowa. Mu malu au mudi dilongesha dia dishima dia ne: bafue badi bakenga mu kapia kakole. Malongesha aa adi anyanga lumu lua Nzambi bibi be! Mushindu kayi? Mu bulelela, adi afikisha bantu ku dimona ne: Nzambi wa dinanga udi ne tshikisu anu bu Diabolo. (1 Yone 4:8) Udi umvua bishi bua bualu abu? Kadi Yehowa yeye utu umvua bishi? Tuamba eku tuela eku, yeye muine si mmukine tshikisu mu mishindu yatshi yonso. (Yel. 19:5) Mashimi adi Satana wamba bua lufu adi afikisha bantu ku dimona ne: kabiena ne mushinga bua kuitabuja mulambu wa Kristo wa tshia kupikulangana natshi to. (Mat. 20:28) Satana udi kabidi ushima ne: muntu udi ne anyima udi kayi ufua. Biobi nanku, bantu bonso bavua ne bua kushala ne muoyo kashidi; ne kabidi Kristo kavua ne bua kuikala mufile muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi bua tupete muoyo wa tshiendelele to. Shala mumanye ne: mulambu wa Kristo mmushindu mutambe bunene wa dinanga ditu muntu kayi muanji kuleja bukua bantu to. (Yone 3:16; 15:13) Elabi meji mudi Yehowa ne Muanende mua kuikala bumvua bua malongesha adi apepeja mulambu wa mushinga mukole eu! w19.04 14 §1; 16 §8, 9

Dia lumingu dia 3/1

“Nnganyi udi mufike ku dimanya meji a Yehowa bua kumulongesha?” Kadi tuetu tudi ne meji a Kristo.​—1 Kol. 2:16.

Malongesha a Yezu mmafunda muaba kayi? Evanjeliyo inayi idi ne malu a bungi avua Yezu muambe ne muenze pavuaye pa buloba. Mikanda mikuabu yonso ya mu Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo idi kabidi ituambuluisha bua kumanya mushindu uvua Yezu umona malu, bualu bavua bayifunde kudi bantu bavua benzeja kudi nyuma muimpe, bikale kabidi ne “meji a Kristo.” Malongesha a Yezu adi alenga malu onso a mu nsombelu. Nunku “mukenji wa Kristo” udi utulombola mu malu atudi tuenza kumbelu, ku mudimu anyi mu tulasa, ne mu tshisumbu. (Gal. 6:2) Tudi tumanya mukenji eu patudi tubala Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo ne tuelangana meji a bitudi tubalamu. Tudi tutumikila mukenji eu patudi tulonda malu adi mifundu eyi itulomba, pamue ne mêyi matuma ne mêyi manene bidimu. Patudi tutumikila mukenji wa Kristo, tudi tutumikila Yehowa Nzambi wetu wa dinanga, bualu malu onso avua Yezu ulongesha avua afumina kudiye.​—Yone 8:28. w19.05 3 §6, 7

Dimue dia 4/1

Bantu babi ne badingianganyi nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene.​—2 Tim. 3:13.

Bidi bitonda bikole padi bantu ba bungi benza malu adi asankisha Diabolo. Kadi Yehowa udi umona bionso bidi Satana wenza. Mmumanye ntatu yetu yonso, ne udi mua kutusamba mudibi bikengela. Tudi ne diakalenga dia kutendelela “Nzambi wa busambi buonso . . . udi utusamba mu mateta etu onso bua tumone mua kusamba bakuabu mu mateta a mishindu yonso ne busambi butudi tupetela kudi Nzambi.” (2 Kol. 1:3, 4) Bantu bavua baledi babu kabayi batabalele bikole anyi bavuabu banyange kudi bantu bavuabu bibidilangane nabu ke badi nangananga mua kuikala bakengela busambi. Mukalenge Davidi uvua mumanye ne: Yehowa ke utudi ne bua kueyemena bikole bualu neikale anu utusamba. (Mis. 27:10) Uvua witabuja ne: Yehowa utu wakidila bantu badibu balekelele kudi bena mu mêku abu. Mushindu kayi? Utu wenza nanku ku diambuluisha dia batendeledi bende ba lulamatu. Bena Kristo netu badi anu bu bena mu dîku dietu. Tshilejilu, Yezu wakamba bua bantu bavua badisange kudiye bua kutendelela Yehowa ne: bavua bana babu ba balume, bana babu ba bakaji, ne mamuende.​—Mat. 12:48-50. w19.05 15-16 §8, 9

Dibidi dia 5/1

Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.​—Filip. 1:10.

Mbintu kayi biudi ne bua kulonga kumpalampala? Mbimpe ukebe dîba dia kulonga Dîyi dia Nzambi dituku dionso. Mbakepeshe bungi bua mvese ya mu dibala dia Bible dia ku lumingu dia tshisumbu bua upete dîba dia bungi dia kuelangana meji bua malu audi ubala ne kuenza makebulula makuabu. Kuikadi anu ne tshipatshila tshia kubala mvese idibu bafile bua lumingu to, kadi enza bua malu audi ubala alenge muoyo webe, ne atungunuke ne kukusemeja pabuipi ne Yehowa. (Mis. 19:14) Patudi tulonga Tshibumba tshia Nsentedi mu tshisumbu, Bible ke utudi tulonga. Nunku tabalela mvese bikole, nangananga ya kubala. Tangila bimpe mudi miaku anyi biambilu bidi mu mvese bipetangana ne lungenyi ludi mu tshikoso. Angata kabidi dîba dia kuelela mvese iudi ubala meji, ne elangana meji a muudi mua kuyitumikila.​—Yosh. 1:8. w19.05 27 §5; 28 §9

Disatu dia 6/1

Biakudia bianyi nkuenza disua dia yeye udi muntume ne kujikija mudimu wende.​—Yone 4:34.

Yezu udi tshilejilu tshitambe buimpe bua muvuaye umona mudimu wa kuyisha. Kuyisha bantu malu a Bukalenge bua Nzambi ke kuvua bualu bua mushinga mukole mu nsombelu wende. Uvua wenza ngendu kilometre ne kilometre bua kuyisha bantu ba bungi menemene. Uvua ukeba mishindu ya kuyisha bantu ku mbanza yabu anyi miaba yonso ivuaye ubapeta. Malu onso avua Yezu wenza avua anu bua mudimu wa kuyisha. Tudi mua kuidikija Kristo patudi tukeba mishindu ya kuambila bantu lumu luimpe dîba kayi dionso ne muaba kayi wonso kuoku mushindu. Tudi tuitaba bua kudipangisha amue malu anu bua kuyisha. (Mâko 6:31-34; 1 Pet. 2:21) Bamue bana betu mu tshisumbu badi ne mushindu wa kuikala bampanda-njila ba pa buabu, ba pa tshibidilu, anyi bambuluishi. Bakuabu mbalonge muakulu mukuabu anyi mbaye muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Kadi kudi bamanyishi ba Bukalenge ba bungi badi bayisha ne muabu muonso badi kabayi mua kuenza malu aa. Bobu aba ke badi benza bia bungi mu mudimu wa kuyisha. Nansha tuetu ne mushindu wa kuyisha bikole anyi katuyi nawu, Yehowa kena utulomba tshitudi katuyi mua kukumbaja to. w19.04 4 §7, 8

Dinayi dia 7/1

Mêyi a mukana muanyi ne meji andi ngelangana mu muoyo wanyi akusankishe, Yehowa wanyi.​—Mis. 19:14.

Diebeja ne: ‘Ntu ne dialakana nansha dikese peshi mukawu anyi?’ (1 Pet. 2:1) ‘Ntu nditambisha bua muaba undi mukolele, bua tulasa tundi mulonge, peshi bua makuta andi nawu anyi?’ (Nsu. 16:5) ‘Ntu mpepeja bantu badi kabayi ne bintu bu bianyi anyi? Ntu mpepeja bantu ba bisamba bikuabu anyi?’ (Yak. 2:2-4) ‘Ntu munange bintu bia mu bulongolodi bua Satana bikole anyi?’ (1 Yone 2:15-17) ‘Ntu munange dijikija lutetuku didi ne malu a masandi ne a tshikisu anyi?’ (Mis. 97:10; 101:3; Amo. 5:15) Mushindu uwandamuna nkonko eyi udi mua kukuleja malu audi ne bua kudienzeja bua kushintulula. Balunda betu badi mua kuenza bua tulue bantu bimpe anyi bantu babi. (Nsu. 13:20) Patudi ku mudimu anyi mu tulasa, tudi mua kuikala munkatshi mua bantu badi kabayi mua kutuambuluisha bua kuikala ne meji a Nzambi. Kadi tudi mua kupeta balunda bimpe menemene mu bisangilu bietu bia bena Kristo. Muomu emu ke mudibu mua kutukankamija anyi kutusonsola bua kutufikisha “ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.”​—Eb. 10:24, 25, dim. w19.06 12 §13, 14

Ditanu dia 8/1

Mbulengele kudiye bua kulengulula tshilema.​—Nsu. 19:11.

Yehowa kavua mulongolole bua tuikale tutuilangana ne ntatu ne tunyinganyinga bitudi nabi lelu eu to. Nunku padi mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu wamba mêyi avuaye kayi muelele meji padiye ne tunyinganyinga tukole, kabitukemeshi to. (Yobo 6:2, 3) Nansha yeye muakule tshiakulakula bua Yehowa anyi mutuambe tuetu, katumufiikidi munda diakamue anyi katumupishi bua malu adiye wamba to. Kudi misangu idibi mua kukengela kupesha muntu udi mu lutatu mibelu anyi kumupingaja mu njila. (Gal. 6:1) Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza? Mbimpe bidikije Elihu. Elihu wakaditeka pa muaba wa Yobo ne muoyo mujima, yeye kumuteleja. (Yobo 33:6, 7) Wakabela Yobo anu pavuaye mujingulule bimpe tshivuaye usua kuamba. Bakulu badi bidikija Elihu badi bateleja muntu ne ntema yonso ne baditatshisha bua kumvua lutatu luende. Dîba adi mibelu yamupeshabu neyilenge muoyo wende bipepele. w19.06 22-23 §10, 11

Disambombo dia 9/1

[Tumikila] Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.​—Bien. 5:29.

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kutungunuka ne kutendelela Yehowa padibu batukandike? Betele neapeshe bakulu ba mu tshisumbu tshienu mêyi a kulonda ne ngenyi mimpe. Betele yeye kayi ne mushindu wa kuyukila ne bakulu, dîba adi bakulu nebanuambuluishe tshisumbu tshijima bua nutungunuke ne kutendelela Yehowa. Nebanupeshe buludiki bilondeshile tshidi Bible ne mikanda yetu biamba. (Mat. 28:19, 20; Eb. 10:24, 25) Yehowa mmulaye ne: batendeledi bende nebikale ne bionso bidi bikengedibua bua kuikala bakole mu ditabuja. (Yesh. 65:13, 14; Luka 12:42-44) Ikala mutuishibue ne: bulongolodi buende nebuenze muonso mua kuenza bua kukupetesha tshiudi natshi dijinga bua ushale ne lulamatu. Ntshinyi tshiudi mua kuenza pebe? Bobu batukandike, keba muaba muimpe uudi mua kusokoka Bible ne mikanda yetu iudi mua kuikala nayi. Wamanya, kuteki bintu bia mushinga ebi muaba udi bantu mua kubimona bipepele to, nansha biobi bia mu mabeji anyi bia mu biamu. Yonso wa kutudi udi ne bua kuenza tshidi tshikengela kuenza bua kushala mukole mu ditabuja. w19.07 10-11 §10, 11

Dia lumingu dia 10/1

Ndi mulue malu onso kudi bantu ba mishindu yonso, bua meme kupandisha bakuabu mu mishindu yonso.​—1 Kol. 9:22.

Munkatshi mua bidimu binunu ne binunu, bantu ba bungi pa buloba bujima bavua batendelela mu mushindu kampanda anyi kansanga. Kadi bidimu bidi panshi ebi, malu mmashintuluke mu mushindu wa dikema. Bantu bapite bungi kabatshiena batendelela to. Mu amue matunga, bantu ba bungi batu bamba ne: kabatu batendelela to. (Mat. 24:12) Bua tshinyi? Bamue badi mua kuikala badifile ku bisankasanka anyi ku malu adi abatatshisha. (Luka 8:14) Bakuabu bavua batendelela bakadi babenga ne: Nzambi katuku to. Banga batu bitabuja ne: Nzambi utuku, kadi bela meji ne: kutendelela mmalu a kale adi kaayi ne mushinga, kaayi apetangana ne malu a sianse, ne kaayi ne mutu. Batu pamuapa bumvua balunda babu anyi balongeshi babu peshi bantu batu batamba kuakula ku tudiomba anyi bafunda bikandakanda bamba ne: bintu bitu bidienzekele; kadi kabatu batamba kumvua bamba malu adi mua kusaka muntu bua kuitabuja Nzambi to. Banga pabu batu bumvua bibatonda bua mudi bamfumu ba bitendelelu ne lukuka lua makuta ne basue bumfumu. Mu matunga makuabu, mbulamatadi mmiele mikenji idi ipangisha bantu mua kutendelela badilekelele. w19.07 20 §1, 2

Dimue dia 11/1

Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha, bikale amu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge, bamanye ne: mudimu wenu mukole mu Mukalenge kawena tshianana nansha.​—1 Kol. 15:58.

Kabiena bikengela tuikala ne makanda a bungi bua tuetu kuikala ne ditabuja dikole kudi Yehowa ne kumuenzela mudimu ne tshisumi to. Kudi bana betu ba bungi bakadi makanda abu a mubidi makepele batshidi basue kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa. (2 Kol. 4:16) Udi mua kuikala muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi, kadi lelu bikadi bikukolela bua makanda ebe a mubidi. Biobi nanku, kuteketshi mu mikolo to. Ikala mutuishibue ne: Yehowa ki mmupue mudimu uuvua mumuenzele muoyo to; udi uwanyisha bikole. (Eb. 6:10) Manya kabidi ne: ki mbungi bua malu audi wenza mu mudimu wa Yehowa lelu budi buleja ne: udi mumunange ne muoyo mujima to. Kadi kuikala anu ne disanka ne kulama ditekemena diebe, kuenza tshionso tshiudi mua kuenza ke malu adi aleja ne: udi munange Yehowa ne mumulamate. (Kolos. 3:23) Yehowa mmumanye malu atudi mua kuenza ne atudi katuyi mua kuenza. Kena utulomba bua kuenza malu adi matupite bukole to.​—Mâko 12:43, 44. w19.08 3 §6; 5 §11, 12

Dibidi dia 12/1

Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua bamone bienzedi bienu bimpe.​—Mat. 5:16.

Yehowa udi ukoka bantu kudiye ku diambuluisha dia ‘bienzedi bimpe’ bia batendeledi bende. (Mat. 5:14, 15; 1 Pet. 2:12) Bikala muena dibaka nebe kayi Ntemu wa Yehowa, ukadiku mumanyangane ne bena mu tshisumbu tshienu anyi? Lomba muena dibaka nebe bua aye nebe mu bisangilu. (1 Kol. 14:24, 25) Tudi batekemene ne: balela betu bonso nebadisange netu bua kuenzela Yehowa mudimu. Nansha mutudi mua kudienzeja ne muetu muonso bua balue Bantemu ba Yehowa, bidi mua kuenzeka ne: babenge. Biobi bienzeke nanku, katudiedi tshilumbu pambidi nansha, bualu katuena mua kuenzeja muntu bua kuitaba bulelela to. Kadi balela bebe bobu bamona muudi ne disanka bualu udi wenzela Yehowa mudimu, bidi mua kubambuluisha bikole. Ikala usambila bua bualu buabu. Ikala ubayisha mu mushindu muimpe. Kudikandi bua kubambuluisha to. (Bien. 20:20) Ikala mushindike ne: Yehowa neabeneshe bionso biudi wenza. Balela bebe bobu bitabe bua kukuteleja, nebapandishibue! w19.08 18-19 §15-17

Disatu dia 13/1

Muendu wa mubidi ndîsu. Nunku, bikala dîsu diebe dimona bimpe, mubidi webe mujima newikale bukenke.​—Mat. 6:22.

Yezu uvua musue kuamba tshinyi? Uvua musue kuamba ne: mbimpe tuikale ne nsombelu mupepele anyi tutuishile mêsu etu ku bualu bumue, katuyi tulekela tshintu nansha tshimue tshitubueja mu ditanaji. Yezu muine mmutushile tshilejilu tshimpe bualu nsombelu wende uvua muimanyine anu pa mudimu wa kuyisha, ne wakalongesha bayidi bende bua batungunuke ne kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa ne ku Bukalenge buende. Tudi tuidikija Yezu patudi tuteka mudimu wa kuyisha pa muaba wa kumpala, ‘tukeba tshia kumpala Bukalenge bua Nzambi ne buakane buende.’ (Mat. 6:33) Tudi mua kuleja ne: tudi tudifila mu mudimu wetu patudi tupepeja nsombelu wetu bua kupeta dîba dia bungi dia kuambuluisha bantu bakuabu bua bafike ku dimanya Yehowa ne ku dimunanga. Tshilejilu, tudi mua kutangilula mêba atudi tupitshisha mu midimu yetu ya bianza bua kupeta dîba dia bungi dia kuyisha munkatshi mua lumingu. Tudi kabidi mua kukepesha malu atudi tujikija nawu lutetuku adi mua kuikala atuangata mêba a bungi. w19.04 5-6 §12, 13

Dinayi dia 14/1

Ndi musombele muaba mutumbuke ne wa tshijila, kadi ndi kabidi ne aba badi bazajibue ne bapuekele mu lungenyi luabu.​—Yesh. 57:15.

Bidimu bishale ebi, mbashintulule midimu ya bana betu bakavua ne mamanya a bidimu ne bidimu. Kabivua bipepele bua bana betu aba kuibidilangana ne nsombelu ivua mishintuluke eyi to. Bidi bimueneka patoke ne: batshivua basue kuenza midimu ivuabu benza ayi, ne bua ba bungi, midimu ayi ngivuabu banange bikole kukavua bidimu bia bungi. Bivua bisame bamue ku muoyo pakavuabu mu nsombelu mikuabu ivuabu benda bibidilangana nayi. Kadi bakafika anu ku dibidila. Bua tshinyi? Bualu bavua banange Yehowa bikole. Bavua bamanye ne: kabavua badilambule kudi mudimu anyi kudi muanzu to, bavua badilambule kudi Yehowa. (Kolos. 3:23) Mpindieu badi ne disanka dia kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne budipuekeshi buonso mu mudimu wonso udibu. Badi ‘bamupuila ntatu yabu yonso,’ bamanye ne: udi ubatabalela. (1 Pet. 5:6, 7) Tuetu ne ngikadilu muimpe wa budipuekeshi eu, bidi bituambuluisha tuetu, biambuluisha ne bantu bakuabu. Tudi tupeta mushindu muimpe wa mua kupita ne ntatu ya mu nsombelu. Bualu bunene mbua ne: tudi tusemena pabuipi ne Tatu wetu wa mu diulu. w19.09 6-7 §15-17

Ditanu dia 15/1

Mêyi matuma a kudi Yehowa mmakane, adi asankisha muoyo; . . . [kualama] kudi ne difutu dinene.​—Mis. 19:8, 11.

Yehowa kavua muteke Davidi bua ikale anu ku mutu kua dîku diende nkayadi to, kadi bua ikale kabidi ku mutu kua tshisamba tshijima tshia Isalele. Bu muvua Davidi mukalenge, uvua ne bukokeshi bua bungi. Kuvua misangu ivuaye wenza malu bibi ne bukokeshi abu ne wenza bilema binene. (2 Sam. 11:14, 15) Kadi uvua ukokela Yehowa. Mushindu kayi? Uvua witaba mibelu ivua Yehowa umupesha. Pavuaye usambila, uvua uleja Yehowa muvuaye udiumvua. Uvua uditatshisha kabidi bikole bua kutumikila mibelu ya Yehowa. (Mis. 51:1-4) Bualu bukuabu, uvua ne budipuekeshi bua bungi bualu kavua witaba anu mibelu mimpe ya kudi balume nende to, uvua witaba kabidi ya kudi bantu bakaji. (1 Sam. 19:11, 12; 25:32, 33) Bilema bia Davidi biakamupesha kalasa, yeye kushala mudifile mu dienzela Yehowa mudimu. Uvua mumanye masanka adi muntu upeta padiye ukokela Yehowa. Lelu tudi tumona dishilangana didi pankatshi pa bantu badi bakokela Yehowa ne badi babenga mibelu yende mimpe. Bantu badi bakokela Yehowa ne muoyo mujima badi ‘bela mbila ya disanka bualu muoyo wabu udi bimpe.’​—Yesh. 65:13, 14. w19.09 17 §15; 19 §21

Disambombo dia 16/1

Ngakamona . . . musumba munene wa bantu . . . bimane kumpala kua nkuasa wa bukalenge ne kumpala kua Muana wa mukoko.​—Buak. 7:9.

Mu 1935, Bantemu ba Yehowa bakafika ku dijingulula ne: kabiena anu bikengela bua musumba munene eu kuikala mu diulu bua kushisha kuimana “kumpala kua nkuasa wa bukalenge ne kumpala kua Muana wa mukoko” to. Kadi dimana diabu ndia mu tshimfuanyi. Nansha mudi bena mu musumba eu ne bua kuikala pa buloba, badi bimana “kumpala kua nkuasa wa bukalenge” padibu bitaba bukokeshi bua Yehowa ne bakokela bumfumu buende. (Yesh. 66:1) Badi bimana “kumpala kua Muana wa mukoko” padibu baleja ditabuja mu mulambu wa Yezu wa kupikula nawu bantu. Bia muomumue, badi bamba mu Matayi 25:31, 32 ne: “bisamba bionso” (kusangisha ne bantu babi) “nebisangishibue kumpala” kua Yezu musombe mu nkuasa wende wa butumbi. Mbimueneke patoke ne: bisamba bionso ebi kabiena mu diulu to, bidi pa buloba. Ngumvuilu muakajilula eu udi pa muaba wende. Udi uleja bua tshinyi Bible kena wamba ne: bena mu musumba munene bayaya mu diulu to. Anu tshisumbu tshimue ke tshidibu balaye muoyo wa kashidi mu diulu, mmumue ne: tshisumbu tshia bantu 144 000. ‘Nebakokeshe bu bakalenge pa buloba’ ne Yezu.​—Buak. 5:10. w19.09 28 §9

Dia lumingu dia 17/1

Nangayi Yehowa, nuenu bonso badi bamulamate!​—Mis. 31:23.

Yehowa udi ulomba batendeledi bende bua kupatuka mu Babilona Munene. Kadi bualu ebu kabuena bulomba anu kukosa malanda ne bitendelelu bia dishima tshianana to. Tudi ne bua kudisuika bua kulamata ntendelelu mulelela wa Yehowa. Mona mishindu ibidi itudi mua kuenza nanku. Tshia kumpala, tudi ne bua kushala balamate mikenji miakane ya Yehowa ya bikadilu bilenga. Katuena ne bua kuitaba bikadilu bibi bia mu ndongoluelu eu to. Tshilejilu, katutu tuanyisha masandi nansha owu a mushindu kayi, nansha diselangana dia bantu ba mubidi umue ne bilele ne bikadilu bikuabu bia bantu batu balala ne bantu ba mubidi umue nabu. (Mat. 19:4, 5; Lomo 1:26, 27) Tshibidi, tudi ne bua kutungunuka ne kutendelela pamue ne bena Kristo netu. Tudi tuenza nunku miaba yonso itudi mua kuenza bualu ebu, ni mmu Nzubu yetu ya Bukalenge, anyi padibi bikengela, mu nzubu ya bana betu, peshi mu musokoko. Nansha bualu kayi buenzeke, katuena mua kulekela tshibidilu tshietu tshia kudisangisha bua kutendelela to. Mu bulelela, mbimpe tuikale tudisangisha, ‘tuenza nunku nangananga bu mutudi tumona dituku dienda disemena pabuipi.’​—Eb. 10:24, 25. w19.10 16 §6, 7

Dimue dia 18/1

[Yehowa] udi Nzambi udi ulomba bua bamulamate anu yeye.​—Ekes. 34:14.

Yehowa mmusue bua tuikale ne disanka, ne dipitshisha kapepe didi mua kutupeteshadi. Mu bulelela, Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Kakuena bualu budi buimpe kudi muntu budi bupite kudia, kunua ne kupetela disanka mu mudimu wende mukole.” (Muam. 2:24) Kadi mishindu ya bungi ya dipitshisha kapepe ya panu idi mua kutunyanga. Idi inyanga bikadilu bimpe bia bantu, ibasaka ku ditaba malu adi Nzambi ubenga anyi mene ku diananga. Tudi basue kulamata anu Yehowa nkayende, ke bualu kayi katuena mua kudia ku “mêsa a Yehowa” ne ku “mêsa a bademon” to. (1 Kol. 10:21, 22) Kudia biakudia ne muntu kutu kutamba kuleja ne: tutu nende bulunda. Tuetu tusungula mishindu ya dipitshisha kapepe idi isakangana ku malu a tshikisu, a bademon, ku buenzavi, anyi ku majinga makuabu mabi ne ngenyi mibi, mu bulelela tudi tudia biakudia bilambe kudi baluishi ba Nzambi. Tuetu tuenza nanku tudi tudinyanga ne tunyanga kabidi malanda etu ne Yehowa. w19.10 26 §2; 29-30 §11, 12

Dibidi dia 19/1

Bantu bakakula malu a kudi Nzambi bu muvuabu benzeja kudi nyuma muimpe.​—2 Pet. 1:21.

Bua tshipepele kuambuluisha muendeshi wa mazuwa, udi ne bua kuenza malu abidi. Bua kumpala, udi ne bua kutekela mazuwa ende muaba udi tshipepele tshitutshila. Bidi nanku bualu yeye mushale nawu mu dilobo, kule menemene ne muaba udi tshipepele tshitutshila, kaakuya kumpala to. Buibidi, udi ne bua kubandisha bilamba bia ku mazuwa ne kubibalula. Nanku bidi bimueneka bimpe ne: nansha tshipepele tshiotshi tshituta, bua mazuwa kuya kumpala, anu bilamba abi biobi biuwule ne lupepele. Bia muomumue, bua tuetu kunanukila mu mudimu wa Yehowa, anu nyuma muimpe yeye mutuambuluishe. Bua yeye kutuambuluisha, tudi petu ne bua kuenza malu abidi. Bua kumpala, tudi ne bua kuenza malu adi enza bua nyuma wa Nzambi atuambuluishe bienze bu ne: tudi bimanyine muaba udiye ututshila bu tshipepele. Buibidi, tudi ne bua kudifila bikole mu dienza malu au ne muetu muonso, bienze bu ne: tudi babandishe bilamba bia ku mazuwa ne babibalule. (Mis. 119:32) Dîba adi, nyuma muimpe neatusake bua tumone mua kupitshila mu buluishi ne ntatu bidi bienze bu mavuala ne neatuambuluishe bua kunanukilamu ne lulamatu luonso. w19.11 9 §8; 10 §11

Disatu dia 20/1

Ndi nnupesha ditalala dianyi.​—Yone 14:27.

Yezu uvua mupampakane dituku diende dia ndekelu pa buloba. Ukavua pa kukenga bibi ne kufua ku bianza bia bantu babi. Kadi kavua mupampakane anu bualu bakavua pa kumushipa to. Uvua munange Tatuende bikole ne uvua musue kumusankisha. Yezu uvua mumanye ne: yeye mushale ne lulamatu mu ntatu ivua mimuindile, uvua ne bua kuenza bua dîna dia Yehowa dibingishibue. Yezu uvua munange kabidi bantu, ne uvua mumanye ne: bua bobu kutekemena muoyo wa tshiendelele, bivua bikengela ashale ne lulamatu too ne ku lufu. Nansha muvua Yezu ne malu mamutonde bikole, uvua anu ne ditalala. Uvua ne “ditalala dia Nzambi,” mmumue ne: ditukija didi difumina ku dikala mu malanda mimpe ne Yehowa. Ditalala adi diakatukijija muoyo wa Yezu ne lungenyi luende. (Filip. 4:6, 7) Muntu nansha umue kakupeta ntatu ya buena ya Yezu ayi to, kadi bantu bonso badi balonda Yezu nebatuilangane ne ntatu. (Mat. 16:24, 25; Yone 15:20) Anu bu Yezu, nekuikale bikondo bituikala ne bua kupampakana. w19.04 8 §1-3

Dinayi dia 21/1

Kanujimi kapia ka nyuma.​—1 Tes. 5:19.

Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ndiku ne dianyisha bua mundi mu tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia pa buloba anyi?’ Yehowa mmutujadikile bimpe menemene ne: udi ubenesha bantu bende lelu. Mu bulelela tudi ne malu a bungi a kulejila dianyisha. (1 Tes. 5:18) Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tutua bulongolodi bua Yehowa mpanda? Mpatudi tulonda buludiki bua mu Bible budibu batupesha mu mikanda yetu, mu bisangilu, mu mpuilu, ne mu mpungilu. Tudi tubutua kabidi mpanda patudi tuyisha ne tulongesha ne muetu muonso. (1 Kol. 15:58) Tudi basue Yehowa atuanyishe bua itabe milambu yetu. Tuenzelayiku Yehowa mudimu bua dianyisha ditudi nadi kudiye. Tutungunukayiku ne kupesha Yehowa tshietu tshionso tshia tshimpe menemene bua mutudi bamunange ne muoyo mujima. Tutuayiku kabidi bulongolodi bua Yehowa budiye ubenesha lelu mpanda ne muoyo mujima. Tuetu tuenza nunku, tudi tuleja Yehowa mutudi tuangata diakalenga ditudi nadi dia kumuenzela mudimu bu Bantemu bende ne mushinga wa bungi! w19.11 25 §17, 18

Ditanu dia 22/1

Muntu yonso udi uleja ditabuja kundi . . . neenze malu manene kupita aa.​—Yone 14:12.

Yezu kavua usua kuamba ne: tuvua ne bua kuenza bishima muvuaye ubienza to. Kadi uvua usua kuamba ne: bayidi bende bavua ne bua kuyisha ne kulongesha miaba ya bungi menemene, bayisha bantu ba bungi, ne bayisha tshikondo tshile kupita muvuaye muenze. wewe ne mudimu wa bianza, diela nkonko eyi: ‘Ku mudimu kuetu batu bammanye bu muenji wa mudimu mukole anyi? Ntu ngenza mudimu ne makanda anyi onso ne ngujikija pa dîba anyi?’ Wewe muandamune ne: eyowa, dîba adi mfumuebe wa mudimu udi mua kukueyemena. Udi wenza kabidi bua mukenji wa Bukalenge utambe kusankisha bantu badi bakumona. Kadi bua mudimu wa kuyisha ne kulongesha, diela nkonko eyi: ‘Bantu batu bammanye bu muenji wa mudimu mukole mu buambi anyi? Ntu ndilongolola bimpe bua kuyisha bantu bua musangu wa kumpala anyi? Ntu mpinganyina bantu badi baleje dijinga dia kumanya bulelela tshiyi nnengakana anyi? Ntu kabidi ne tshibidilu tshia kuyisha mu mishindu mishilashilangane anyi?’ Wewe muandamune ne: eyowa, mudimu webe newukusankishe. w19.12 5 §14, 15

Disambombo dia 23/1

Yonso wa kunudi udi ne bua kunanga mukajende bu mudiye mudinange; mukaji pende udi ne bua kuikala ne kanemu kakole kudi bayende.​—Ef. 5:33.

Mulume ne mukaji badi basue kulela badi ne bua kuela meji bua nkonko ibidi ya mushinga eyi: 1) Ndîba kayi didibu basue kutuadija kulela? 2) Mbasue kulela bana bungi munyi? Ndîba kayi dimpe didi mulume ne mukaji ne bua kuyukila malu abidi aa? Bua tshinyi malu aa adi ne mushinga wa bungi? Bitu nangananga bimpe bua mulume ne mukaji kuyukila bualu bua dilela bana kumpala kua kubuela mu dibaka. Bua tshinyi dîba adi? Bumue bua ku malu adi alomba bua benze nanku mbua ne: kuikala bamane kumvuangana bualu bua dilela bana kudi ne mushinga. Badi kabidi ne bua kumanya bikalabu bakadi bakumbane bua kuambula bujitu abu. Bamue bana betu mbumvuangane bua kuenza tshidimu tshimue anyi bibidi panyima pa diselangana bua kushishabu kulela, bualu kuikala muledi nekubalombe dîba dia bungi ne makanda. Mbamone ne: bobu banji kuindilaku ndambu, nebapete dîba dia kuibidilangana mu nsombelu wa mu dibaka ne kushemesha malanda abu. w19.12 23 §4, 5

Dia lumingu dia 24/1

Mulunda mulelela . . . udi muledibue bua bikondo bia dikenga.​—Nsu. 17:17.

Pa buloba bujima, batendeledi ba Yehowa ba bungi badi ne ntatu mikole idi ibasamisha mutu. Kudi ba buena aba mu tshisumbu tshienu anyi? Kudi bena Kristo badi ne masama makole anyi badi mu tshinyongopelu bua mudibu bafuishe. Bua bakuabu, dipatuka dia muena mu dîku diabu anyi mulunda wabu wa pa muoyo mu bulongolodi ndibatonde bikole. Kadi bakuabu kabidi badi bakenga bua bikumina bivua bibenzekele. Bana betu bonso aba badi dijinga ne dikankamijibua. Mmunyi mutudi mua kubambuluisha? Ikala mulunda wa lulamatu. Balunda ba lulamatu batu badipangisha amue malu bua kuambuluisha bena Kristo nabu. Tshilejilu, bakakuata muanetu kampanda wa balume diende Peter ne disama dikole dia lufu. Mukajende Kathryn udi wamba ne: “Muanetu mukuabu wa mu tshisumbu ne mukajende bakaya netu ku lupitadi kuvuabu bangule disama dia Peter. Bakatuambila ne: kabakutulekela mu lutatu lukole alu nkayetu to, ne bavua netu dîba dionso dituvua nabu dijinga.” Bushuwa, kuikala ne balunda balelela badi mua kutuambuluisha bua kunanukila mu ntatu nkuimpe be! w20.01 8 §1; 9 §5; 10 §6

Dimue dia 25/1

Buonso buabu bakuwujibua tente ne nyuma muimpe, kutuadijabu kuakula mu miakulu mishilashilangane.​—Bien. 2:4.

Bu wewe muikale mu bayidi bavua badisangishe mu nzubu wa kuulu mu Pentekoste wa mu 33, kuvua mua kushala welakana bua kumanya ni bavua bakuele manyi to. (Bien. 2:5-12) Kadi bantu bonso badibu bele manyi a nyuma, mbabelawu mu mushindu kampanda wa dikema, dîba dimue anyi? Tòo. Tukonkononabi dîba didibu bela muntu manyi. Ki nganu bena Kristo batue ku 120 nkayabu bavuabu bele manyi a nyuma dituku adi to. Mêba makese pashishe anu dituku dimue dimue adi, bantu bakuabu batue ku 3 000 bakapeta pabu nyuma muimpe uvuabu balaye au. Bobu bakedibua manyi a nyuma pakabatijibuabu. (Bien. 2:37, 38, 41) Kadi mu bidimu biakalonda, ki mbena Kristo bela manyi bonso bavua bedibua manyi a nyuma pavuabu babatijibua to. Bena Samalea bakedibua manyi a nyuma matuku makese panyima pa dibatijibua diabu. (Bien. 8:14-17) Diedibua manyi dia Kônelio ne bena mu dîku diende divua dia wadi mushindu, bualu bobu bakedibua manyi kumpala mene kua kubatijibuabu.​—Bien. 10:44-48. w20.01 20-21 §2-4

Dibidi dia 26/1

Ndi mubamanyishe dîna diebe.​—Yone 17:26.

Mu Evanjeliyo inayi nkayayi, Yezu mmubikile Yehowa ne: “Tatu” misangu mitue ku 165. Bua tshinyi Yezu uvua mumubikile ne: Tatu misangu mipite bungi nanku? Bumue bua ku malu avuaye muenzele nanku mbua kufikisha bantu ku ditaba ne: Yehowa nTatu wa dinanga. (Yone 17:25) Tumonayi tshitudi tulongela ku mushindu uvua Yehowa wenzela Muanende Yezu malu. Yehowa uvua anu uteleja masambila a Yezu. Kavua anu uateleja patupu to, uvua kabidi uandamuna. (Yone 11:41, 42) Yezu wakatuilangana ne ntatu ya bungi; nansha nanku, uvua umona muvua Tatuende mumunange ne umukuatshisha. (Luka 22:42, 43) Bu mudi Yehowa Tatu wa dinanga, uvua wenza muende muonso bua Yezu amanye ne: Tatuende uvua umukuatshisha. (Mat. 26:53; Yone 8:16) Nansha muvua Yehowa kayi ukuba Yezu bua njiwu kayimufikidi, uvua umuambuluisha bua kunanukila mu ntatu. Yezu uvua mujadike ne: bualu bubi buonso buvua mua kumufikila buvua bua tshitupa tshîpi. (Eb. 12:2) Yehowa uvua uteleja Yezu, umukumbajila majinga ende, umulongesha, ne umukuatshisha bua kuleja muvuaye umutabalela.​—Yone 5:20; 8:28. w20.02 3 §6-7, 9

Disatu dia 27/1

Nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi. Lekelayi kuikala bilenduishi.​—1 Kol. 10:31, 32.

Kumpala kua kuangata dipangadika dia kuenza tshilele kampanda anyi kubenga kutshienza, mbimpe tuele meji bua tshidi dipangadika dietu mua kuenzela tondo tua muoyo tua bakuabu, nangananga tua bena Kristo netu. Katuena basue kulenduisha muntu nansha umue to! (Mâko 9:42) Katuena basue kabidi kunyingalaja bantu badi kabayi Bantemu padiku kakuyi bualu bua nsongo to. Dinanga neditusake bua kuyukila nabu ne kanemu, ne kuenza nunku nekutumbishe Yehowa. Bushuwa, katuakutandangana ne bantu anyi kubaseka bua bilele biabu to. Tumanye ne: dinanga didi ne bukole! Tuetu banange bantu, netuditeke pa muaba wabu ne netubanemeke; dîba adi tudi mua kutuyisha too ne tshilunji tshia baluishi betu. Enza bua balela ne bamanyangana nabu bamanye ne: udi Ntemu wa Yehowa. (Yesh. 43:10) Balela ne bamanyangana nabu bobu bamanye ne: udi mutendeledi wa Yehowa Nzambi, nebikale pamuapa bipepele bua wewe kupita ne bilumbu bidi mua kujuka panudi nufuisha. Katuikadi tumvua bundu bua kuimanyina bulelela mu tshilumbu tshia lufu nansha.​—Lomo 1:16. w19.04 17-18 §14-16

Dinayi dia 28/1

Ndi mutambe bukese ku bapostolo, ne tshiena mukumbane bua kubikidibua mupostolo.​—1 Kol. 15:9.

Bapostolo 12 ke bavua balonda Yezu pavuaye wenda uyisha, kadi Paulo yeye wakalua muena Kristo anu pakavua Yezu mubishibue ku lufu. Nansha muakaluabu kusungula Paulo bua ikale “mupostolo bua bisamba bikuabu,” kavua mukumbane bua kupeta diakalenga dia pa buadi dia kuikala umue wa ku bapostolo 12 to. (Lomo 11:13; Bien. 1:21-26) Paulo kavua mumvuile bapostolo 12 abu mukawu anyi muwumvue bua malanda mashême avuabu badie ne Yezu to. Kadi wakasanka bua tshivuaye atshi. Tuetu ne budipuekeshi ne tusanka ne bitudi nabi, netufuane Paulo ne netunemeke bukokeshi budi Yehowa mupeshe bakuabu. (Bien. 21:20-26) Mmulongolole bua kuikale bakulu bua kulombola tshisumbu. Nansha mudibu bena bilema, Yehowa udi ubangata bu “mapa mikale bantu.” (Ef. 4:8, 11) Patudi tunemeka bantu aba ne tudipuekesha bua kulonda buludiki buabu, tudi tushala mu malanda mashême ne Yehowa ne tushala mu ditalala ne bena Kristo netu. w20.02 17 §13, 14

Ditanu dia 29/1

Tudi tunanga, bualu yeye uvua mudianjile kutunanga.​—1 Yone 4:19.

Uvua mua kuikala utumikila tshidi Bible wamba kuyi nansha muanji kubanga kulonga ne Bantemu to. Uvua mua kuikala kabidi munange Yezu. Mpindieu uukadi mufike ku dimanya Bantemu, udi mua kuikala musue kusomba nabu. Kadi kunanga malu mimpe aa nkayaku kakuakukusaka menemene bua kuditshipa kudi Yehowa ne kubatijibua to. Bualu bunene budi ne bua kukusaka bua kubatijibua ndinanga diebe dia Yehowa Nzambi nkayende. Wewe munange Yehowa kupita bintu bikuabu bionso, kuakulekela tshintu anyi muntu ukupangisha bua kumuenzela mudimu to. Dinanga diebe dia Yehowa nedikusake bua kubatijibua ne nedikuambuluishe bua kushala ne lulamatu kudiye pawabatijibua. Yezu wakamba ne: tudi ne bua kunanga Yehowa ne muoyo wetu wonso ne anyima wetu yonso ne lungenyi luetu luonso ne bukole buetu buonso. (Mâko 12:30) Mmunyi muudi mua kulonga mua kunanga Yehowa mushindu au ne kumunemeka bikole? Patudi tuelangana meji bua mudi Yehowa mutunange, bidi bitusaka bua tuetu petu kumunanga. w20.03 4 §4, 5

Disambombo dia 30/1

Kumbaja mudimu webe wonso menemene.​—2 Tim. 4:5.

Kukumbaja mudimu wetu wonso menemene kudi kumvuija tshinyi? Mu mêyi makese, bua kukumbaja mudimu wetu wonso menemene, tudi ne bua kudifila bikole mu mudimu wa kuyisha ne kulongesha. Kadi kabiena biumvuija anu kuenza mêba a bungi to. Tshidi tshitusaka bua kuyisha tshidi kabidi ne mushinga kudi Yehowa. Tuetu tuyisha bualu tudi banange Yehowa ne muntu netu, netudifile ne muoyo mujima mu mudimu wetu wa buena Kristo. (Mâko 12:30, 31; Kolos. 3:23) Kuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima kudi kumvuija kudifila ne bukole buetu buonso mu mudimu wende bilondeshile muonso mutudi mua kukokeshila. Tuetu tumona kuyisha lumu luimpe bu diakalenga, netudienzeje bua kuluambila bantu ba bungi menemene. Malu atudi nawu adi mua kutupangisha bua kuyisha mêba bungi butudi basue. Kadi tuetu tudi basue kuyisha bikole. Tudi tudienzeja bua kuvudija dimanya dia mua kulenga mioyo ya bantu batudi tuyisha. Tudi tuteka mudimu wa kuyisha pa muaba wa kumpala. w19.04 2 §3; 3 §4, 6

Dia lumingu dia 31/1

Bulelela kabuena munda muende to.​—Yone 8:44.

Mashimi a Satana mmavudije tunyinganyinga ne makenga mu bantu. Imue misangu badi mua kuambila baledi badi bafuishe muana ne: Nzambi mmuangate muanabu au bua alue muanjelu mu diulu. Dishima dia Satana edi didi dikepesha kanyinganyinga anyi didi dikavudija? Bena bitendelelu bavua bimanyina pa dilongesha dia dishima dia iferno wa kapia bua kukengesha bantu, bosha too ne batontolodi babu basuikila ku mitshi. Mukanda mukuabu udi wakula bua Tshilumbuluidi tshia bena Katolike tshia mu Espagne tshivuaku kale tshivua tshikengesha batontolodi ba malongesha a bena Katolike ne tshikisu tshikole. Bilondeshile mukanda au, bamue balumbuluishi bavua mua kuikala bela meji ne: bavua bosha batontolodi anu bua “balabule bua kumvua muikala iferno wa kapia kadi kakayi kajima,” bua bamone mua kunyingalala kumpala kua kufuabu bua kababedimu to. Mu matunga a bungi, bantu batu badimona benzejibue bua kutendelela bankambua babu bakadi bafue, kubanemeka, anyi kubalomba diambuluisha. Batu balambula milambu ya bafue, benza mifikilu ya dituku dia lufu, ne malu makuabu kabidi. Bakuabu batu benzela bankambua babu malu kampanda bua kubatukija bua kababanyoki to. Bia dibungama, mashimi a Satana kaena apetesha bantu busambi bulelela to, kadi adi abakebela tunyinganyinga tua patupu anyi buôwa. w19.04 14 §1; 16 §10

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu