TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 7-17
  • Ngondo wa 1

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 1
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/1
  • Dia lumingu dia 2/1
  • Dimue dia 3/1
  • Dibidi dia 4/1
  • Disatu dia 5/1
  • Dinayi dia 6/1
  • Ditanu dia 7/1
  • Disambombo dia 8/1
  • Dia lumingu dia 9/1
  • Dimue dia 10/1
  • Dibidi dia 11/1
  • Disatu dia 12/1
  • Dinayi dia 13/1
  • Ditanu dia 14/1
  • Disambombo dia 15/1
  • Dia lumingu dia 16/1
  • Dimue dia 17/1
  • Dibidi dia 18/1
  • Disatu dia 19/1
  • Dinayi dia 20/1
  • Ditanu dia 21/1
  • Disambombo dia 22/1
  • Dia lumingu dia 23/1
  • Dimue dia 24/1
  • Dibidi dia 25/1
  • Disatu dia 26/1
  • Dinayi dia 27/1
  • Ditanu dia 28/1
  • Disambombo dia 29/1
  • Dia lumingu dia 30/1
  • Dimue dia 31/1
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 7-17

Ngondo wa 1

Disambombo dia 1/1

Katshia ku buana buebe udi mumanye mifundu ya tshijila idi mua kukuvuija muena meji bua kupeta lupandu ku ditabuja mu Kristo Yezu.​—2 Tim. 3:15.

Ditabuja dia Timote divua diashila pa malu avua mamusemeje pabuipi menemene ne Yehowa. Wewe pebe udi ne bua kulonga Bible ne kufika ku dituishibua bua malu adiye ulongesha bua Yehowa. Bua kuenza bimpe, bidi bikengela udijadikile wewe muine malongesha a nshindamenu, owu makese ngasatu. Tshia kumpala, bidi bikengela utuishibue ne: Yehowa Nzambi ke Mufuki wa bintu bionso. (Ekes. 3:14, 15; Eb. 3:4; Buak. 4:11) Tshibidi, udi ne bua kudijadikila wewe muine ne: Bible mmukenji udi Nzambi mufundishile bukua bantu ku bukole bua nyuma muimpe. (2 Tim. 3:16, 17) Tshisatu, bidi bikengela wikale mutuishibue ne: Yehowa udi ne tshisumbu tshia bantu tshilongolola tshidi tshimutendelela ku bulombodi bua Kristo, kutuishibua kabidi ne: Bantemu ba Yehowa ke badi benza tshisumbu atshi. (Yesh. 43:10-12; Yone 14:6; Bien. 15:14) Kabiena bikulomba bua ulue kashete ka malu a mu Bible to. Tshipatshila tshiebe tshidi ne bua kuikala tshia kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiebe tshia meji’ bua kukolesha dituishibua diebe dia ne: udi mupete bulelela.​—Lomo 12:1. w20.07 10 §8, 9

Dia lumingu dia 2/1

Kabavua banyishile mpasu bua kubashipa, kadi bua kubakengesha ngondo itanu.​—Buak. 9:5.

Mêyi aa adi akula bua tshisumbu tshia mpasu idi ne mpala ya bantu ne ‘bintu bidi bu bifulu bia butumbi bia or’ pa mitu payi. (Buak. 9:7) Idi ikengesha “bantu [bena lukuna ba Nzambi] badi kabayi ne tshitampi tshia Nzambi pa mpala yabu” munda mua ngondo itanu anyi bungi bua matuku atu mpasu mua kulala. (Buak. 9:4) Bidi bimueneka menemene ne: mêyi aa adi atangila bena Kristo bela manyi. Badi bamanyisha bena mu bulongolodi bubi bua malu ebu mêyi a dilumbuluisha a Nzambi ne dikima dionso, ne bualu ebu budi busombeshisha benamu kasekaseka. Tudi tusua kuamba ne: mpasu idibu bumvuije mu Yoele 2:7-9 ki nyoyi imue ne idibu bakuile mu Buakabuluibua anyi? Eyowa. Mu Bible, tshintu tshimue tshidi mua kumvuija malu mashilashilangane bilondeshile tshidibu bakuila. Tshilejilu, badi babikila Yezu mu Buakabuluibua 5:5 ne: “Ntambue wa mu tshisa tshia Yuda,” kadi eku mu 1 Petelo 5:8 babikila Diabolo ne: “ntambue udi ukungula.” w20.04 3 §8; 5 §10

Dimue dia 3/1

Mêsu a Yehowa adi miaba yonso, atangila babi ne bimpe.​—Nsu. 15:3.

Pakavua Hagâ muena mudimu wa Salai mulue mukaji wa Abalama, wakabanga dipota. Hagâ wakapeta difu, pashishe kutuadijaye kupepeja Salai uvua kayi mulele. Nsombelu wakanyanguka, kufikashabi ne Salai ku dimuipata. (Gen. 16:4-6) Bua buntu, tudi mua kumona Hagâ anu bu mukaji mubi uvua mupete tshivua tshimukumbanyine. Kadi Yehowa yeye kavua umumona mushindu au to. Wakamutumina muanjelu. Pakapetanganabu ne Hagâ, wakamuambuluisha bua akaje bikadilu biende, ne wakamubenesha. Hagâ wakajingulula ne: Yehowa uvua umumona ne mumanye nsombelu wende. Biakamusaka bua kumubikila ne: “Nzambi udi umona, . . . muntu udi ummona.” (Gen. 16:7-13) Tshivua Yehowa mumone kudi Hagâ ntshinyi? Uvua mumanye nsombelu wa Hagâ bimpe menemene ne bualu buonso buvua bumufikile. Nansha muvua Yehowa kayi mulabe Hagâ mafuta bua muvuaye upotela Salai, tuikale batuishibue ne: uvua muanji kumona nsombelu wende ne muvuaye mukole. w20.04 16 §8, 9

Dibidi dia 4/1

Ndi munyeme lubilu mufike ku ndekelu.​—2 Tim. 4:7.

Mupostolo Paulo wakamba ne: bena Kristo bonso badi mu lubilu. (Eb. 12:1) Tuetu bonso, bakulumpe ne bana, badi ne makanda ne badi kabayi nawu, tudi ne bua kunanukila too ne ku ndekelu bituikala basue kupeta difutu didi Yehowa mututekele. (Mat. 24:13) Paulo uvua muakule kayi udia tshibanga bualu uvua “munyeme lubilu mufike ku ndekelu.” (2 Tim. 4:7, 8) Kadi lubilu luvua Paulo muakuile ndubilu kayi menemene? Kuvua misangu ivua Paulo wakula bua manaya avua enzeka mu Grese wa kale bua kulongesha malu kampanda a mushinga. (1 Kol. 9:25-27; 2 Tim. 2:5) Misangu ya bungi, wakakula bua dinyema lubilu lua ku makasa bua kumvuija nsombelu wa buena Kristo. (1 Kol. 9:24; Gal. 2:2; Filip. 2:16) Muntu udi ubuela mu “lubilu” elu padiye udilambula kudi Yehowa ne ubatijibua. (1 Pet. 3:21) Udi usambuka mushonyi wa ndekelu padi Yehowa umupesha difutu dia muoyo wa tshiendelele.​—Mat. 25:31-34, 46; 2 Tim. 4:8. w20.04 26 §1-3

Disatu dia 5/1

Ambulayi bia mvita bionso bia kudi Nzambi.​—Ef. 6:13.

“Mukalenge udi ne lulamatu, ne yeye neanukoleshe ne neanukube kudi mubi.” (2 Tes. 3:3) Mmushindu kayi utu Yehowa utukuba? Yehowa mmutulongoluele bia mvita bidi mua kutukuba padi Satana utuluisha. (Ef. 6:13-17) Bia mvita bia mu nyuma ebi mbikole ne bidi bikubangana bimpe menemene! Kadi bua kutukubabi anu tuetu bavuale tshia mvita tshionso katuyi tutshiumbusha to. Tshilejilu, mukaba wa bulelela udi uleja bulelela bua mu Bible Dîyi dia Nzambi. Bua tshinyi tudi ne bua kuvuala mukaba eu? Bualu Satana ‘ntatu wa dishima.’ (Yone 8:44) Mmushimangane kukadi bidimu binunu ne binunu ne mmupambuishe “ba pa buloba bonso”! (Buak. 12:9) Kadi bulelela bua mu Bible budi buenza bua kabatushimi to. Mmushindu kayi utudi tusuika mukaba wa mu tshimfuanyi eu? Tudi tuwusuika patudi tulonga bulelela budi butangila Yehowa, patudi tumutendelela “ne nyuma ne bulelela,” ne patudi tuenda mu bululame mu malu onso.​—Yone 4:24; Ef. 4:25; Eb. 13:18. w21.03 26-27 §3-5

Dinayi dia 6/1

Yeye neabuele kabidi mu buloba bua Tshilenga.​—Dan. 11:41.

Buloba abu buvua nangananga ne mushinga bualu muomu amu ke muvua bantu batendelela Nzambi mulelela. Katshia ku Pentekoste wa mu 33, “buloba” abu kabutshiena anu buobu abu to, bualu bantu ba Yehowa bakadi pa buloba bujima. Nunku lelu, “buloba bua Tshilenga” ebu budi buleja malu adi bantu ba Nzambi benza mu nsombelu wabu, bu mudi kutendelela Yehowa mu bisangilu ne mu mudimu wa buambi. Mu matuku a ku nshikidilu, mukalenge wa ku nord mmubuele mu “buloba bua Tshilenga” misangu ne misangu. Tshilejilu, pavua bena Nazi ba mu Allemagne bangate muaba wa mukalenge wa ku nord, nangananga mu mvita mibidi ya buloba bujima, mukalenge au wakabuela mu “buloba bua Tshilenga” pavuaye ukengesha bantu ba Nzambi ne ubashipa. Pavua Union soviétique muangate pende muaba wa mukalenge wa ku nord panyima pa Mvita mibidi ya buloba bujima, mukalenge eu wakabuela mu “buloba bua Tshilenga” pavuaye ukengesha bantu ba Nzambi ne ubipata ubatuma miaba ya kule ne kuabu. w20.05 13 §7, 8

Ditanu dia 7/1

Bulunda bukole ne Yehowa mbua badi bamutshina, udi ubamanyisha tshipungidi tshiende.​—Mis. 25:14.

Tuangate bilejilu bia bamue bantu bavuaku kumpala kua Yezu kulua pa buloba bavua badie bulunda ne Nzambi. Abalahama uvua muntu uvua muleje ditabuja dia dikema. Bidimu bipite pa 1 000 yeye mumane kufua, Yehowa wakamubikila ne: “mulunda wanyi.” (Yesh. 41:8) Nanku nansha lufu kaluena mua kukosa bulunda bua Yehowa ne balunda bende to. Mu meji a Yehowa, Abalahama utshidi ne muoyo. (Luka 20:37, 38) Tshilejilu tshikuabu ntshia Yobo. Mu tshisangilu kampanda tshia banjelu mu diulu, Yehowa wakakula ne dishindika dionso bua bualu bua Yobo. Wakamba ne: Yobo “mmuntu mululame wa muoyo mutoke, udi utshina Nzambi ne wepuka malu mabi.” (Yobo 1:6-8) Kadi Yehowa wakumvua bishi bua Danyele uvua mumuenzele mudimu ne lulamatu luonso mu buloba bua bampangano bidimu bitue ku 80? Banjelu bakajadikila mukulakaje au misangu isatu ne: uvua “muntu wa mushinga mukole.” (Dan. 9:23; 10:11, 19) Tudi batuishibue ne: Yehowa udi ne dijinga dikole dia kubisha balunda bende bananga aba ku lufu.​—Yobo 14:15. w20.05 26-27 §3, 4

Disambombo dia 8/1

Ndongesha mêyi ne mikandu biebe.​—Mis. 119:68.

Mulongi muimpe udi mua kulonga mikenji ya Nzambi, ufika too ne ku diyinanga. Kadi neatumikile Yehowa bualu mmumunange anyi? Vuluka ne: Eva uvua mumanye mikenji ya Nzambi, kadi kavua munange Muyedi ne muoyo mujima to; nansha Adama pende. (Gen. 3:1-6) Nunku katuena ne bua kuimanyina anu pa dilongesha bantu mikenji miakane ya Nzambi ne malu adiye utulomba bua kuenza to. Malu adi Yehowa utulomba bua kuenza ne mikenji yende mbimpe bia dikema. (Mis. 119:97, 111, 112) Kadi bua balongi betu kumona mikenji eyi mushindu au, anu bobu bamone ne: Yehowa mmuyele bualu mmutunange. Nunku tudi mua kuebeja mulongi ne: “Buebe wewe, bua tshinyi Yehowa udi ulomba bena mudimu bende bua kuenza bualu ebu anyi kubenga kuenza ebu? Bualu ebu budi buleja tshinyi bua Yehowa?” Tuetu bambuluishe balongi betu bua kuela meji bua Yehowa ne kunanga dîna diende dia butumbi bikole menemene, nebikale bipepele bua kulenga mioyo yabu. Balongi betu nebafike ku dinanga mikenji ya Nzambi, kunanga ne Muyedi. Nebikoleshe ditabuja diabu ne nebibambuluishe bua kutantamena mateta makole abafikila.​—1 Kol. 3:12-15. w20.06 10 §10, 11

Dia lumingu dia 9/1

Ikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.​—Yak. 1:19.

Mbimpe tuikale ne lutulu bualu, bua muntu kupetulula makanda a mu nyuma, bitu biangata dîba. Bantu ba bungi bakavua balekele bisangilu ne buambi badi baleja ne: mbafike ku dipingana anu bualu bakulu ne bena mu tshisumbu bakuabu bavua babendele misangu ne misangu. Muanetu wa bakaji kampanda diende Nancy wa mu Azi wa ku sud-est mmufunde ne: “Mulunda wanyi kampanda wa pa muoyo wa mu tshisumbu wakangambuluisha bikole menemene. Uvua munnange bienze anu bu ne: mvua muakunyende. Uvua umvuluija bikondo bimpe bituvua bapitshishe nende kale. Pamvua muleja mumvua ndiumvua, uvua unteleja ne lutulu, ne kavua welakana bua kumbela to. Wakaleja ne: uvua mulunda muimpe, muikale pabuipi bua kungambuluisha dîba kayi dionso.” Kuditeka pa muaba wa bakuabu nkuenze anu bu buanga, kudi mua kuambuluisha muntu udibu benzele bibi bua umvue bimpe. Bamue bantu bakadi balekele bisangilu ne buambi badi mua kuikala batshidi ne tshiji bualu bavua babafiikishe munda kudi bamue bana betu ba mu tshisumbu kukadi bidimu. Nansha mudibu ne dijinga dia kupingana kudi Yehowa, tshiji etshi tshidi tshibapangisha bua kupingana. Bamue badi mua kuikala bela meji ne: bavua babenzele malu mabi. Badi mua kuikala dijinga ne muntu udi mua kubateleja ne kubumvua. w20.06 26 §10, 11

Dimue dia 10/1

Nudi batshimune mubi.​—1 Yone 2:14.

Dîba dionso diudi ukandamena diteta, nebikupepelele bua kuenza tshidi tshimpe. Vuluka kabidi ne: mmuenenu mukonyangale wa disangila udi nende bena panu mmufume kudi Satana. Nunku paudi ubenga mmuenenu mubi wa bena panu, udi ‘utshimuna mubi.’ Tudi bamanye ne: Yehowa udi ne bukenji bua kutuambila ne: etshi mpekatu. Tudi tuenza muetu muonso bua kubenga kuenza mpekatu. Kadi tuetu benze mpekatu, tudi tumutondela Yehowa mu disambila. (1 Yone 1:9) Bualu bukuabu, tuetu benze mpekatu munene, tudi tukeba diambuluisha kudi bakulu badi Yehowa muteke bua kutulama. (Yak. 5:14-16) Kadi katuena ne bua kushala tudipisha bua mpekatu ituvua benze kale to. Bua tshinyi? Bualu Tatu wetu wa dinanga wakafila mulambu wa Muanende udi upikulangana, bua batubuikidile mpekatu yetu. Padi Yehowa wamba ne: neatubuikidile patudi tunyingalala, udi wenza tshidiye wamba atshi. Nanku kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa Nzambi mudimu ne kondo ka muoyo katoke to.​—1 Yone 2:1, 2, 12; 3:19, 20. w20.07 22-23 §9, 10

Dibidi dia 11/1

Kuudi wewe nkudi mpokolo wa muoyo.​—Mis. 36:9.

Kuvua tshikondo tshivua Yehowa anu nkayende. Kadi kavua mu bunkaya to. Uvua mukumbanangane mu mishindu yonso. Nansha nanku, wakajinga bua bantu bakuabu bafukibue pabu. Bua dinanga, wakatuadija kufuka. (1 Yone 4:19) Yehowa wakanji kufuka muenzejanganyi nende wa mudimu. Pashishe, ku diambuluisha dia Muanende muanabute eu, “bintu bikuabu bionso biakafukibua,” kusangisha ne banjelu bonso. (Kolos. 1:16) Yezu uvua ne disanka dia bungi bua diakalenga divuaye nadi dia kuenza mudimu ne Tatuende. (Nsu. 8:30) Banjelu ba Nzambi bavua pabu ne malu avua abasankisha. Bavuaku dîba divua Yehowa ne Yezu muena mudimu mupiluke bafuka diulu ne buloba. Ntshinyi tshivua banjelu benze? ‘Bakatuadija kuela mbila ya disanka’ pavuabu bafuke buloba, ne kakuyi mpata bakatungunuka ne kuela mbila ya disanka musangu wonso uvua Yehowa ufuka tshintu kampanda, nangananga pakafukaye bantu bavuaye muoye nabu ngombo. (Yobo 38:7; Nsu. 8:31, dim.) Tshintu tshionso tshidi Yehowa mufuke tshidi tshileja mudiye ne dinanga ne meji.​—Mis. 104:24; Lomo 1:20. w20.08 14 §1, 2

Disatu dia 12/1

Bisamba bionso nebinukine bua dîna dianyi.​—Mat. 24:9.

Yehowa uvua mutufuke bua tunange bakuabu ne bua bakuabu batunange petu. Ke bualu kayi muntu yeye mutukine bitu bitusama ku muoyo, pamuapa bituenza ne buôwa. Muanetu mukuabu udi wamba ne: “Pavua basalayi bankume, bampende, ne bamfunyine bua mumvua Ntemu wa Yehowa, buôwa buakankuata, meme kudiumvua mufuishibue bundu.” Lukinu lua mushindu eu ludi lusama ku muoyo, kadi kaluena lutukemesha to. Yezu ukavua muambe ne: bavua ne bua kutukina. Bua tshinyi bena panu batu bakina bayidi ba Yezu? Bualu anu bu Yezu, katuena “ba pa buloba” to. (Yone 15:17-19) Ke bualu kayi, nansha mutudi tutumikila mbulamatadi, tudi tubenga bua kuyikukuila anyi kukukuila mabendele ayi. Anu Yehowa nkayende ke ututu tutendelela. Tudi tutua bukenji budi nabu Yehowa bua kukokesha bukua bantu mpanda; bobu ebu mbudi Satana ne “dimiinu” diende baluisha kakuyi mushindu. (Gen. 3:1-5, 15, dim.) Tudi tuyisha bantu ne: Bukalenge bua Nzambi ke budibu ne bua kutekemena ne bobu buine bukadi pa kuzaza bantu bonso badi babutshiamakana. (Dan. 2:44; Buak. 19:19-21) Bua bapuekele, mukenji utudi tumanyisha eu ndumu luimpe; kadi bua bantu babi ndumu lubi. w21.03 20 §1, 2

Dinayi dia 13/1

Tudi bamanye ne: tuetu tudi tufumina kudi Nzambi.​—1 Yone 5:19.

Yehowa mmupeshe bana betu ba bakaji muaba wa lumu mu tshisumbu. Badi babatumbisha bua meji, ditabuja, tshisumi, dikima, muoyo wa tshipapayi bivuabu nabi ne bua muvuabu benza midimi mimpe. (Luka 8:2, 3; Bien. 16:14, 15; Lomo 16:3, 6; Filip. 4:3; Eb. 11:11, 31, 35) Tudi kabidi ne disanka dia kuikala ne bakulakaje ba bungi. Badi mua kuikala batata ne tusamasama tua bukulakaja. Nansha nanku, badi bayisha mudibu bakokeshile, ne badi bakankamija bakuabu ne babalongesha ne makanda abu onso! Malu akadibu bamonemone atu atuambuluisha bikole. Mbalengele anyi bimpe kumona ku mêsu kua Yehowa ne kuetu. (Nsu. 16:31) Kadi bua bansonga? Batu batuilangana ne ntatu ya bungi padibu benda bakola mu bulongolodi bua Satana budi buwule ne malongesha ende mabi ebu. Nansha nanku, bitu bitukankamija tuetu bonso patutu tumona bansonga aba bandamuna mu bisangilu, bayisha, ne bakuila ditabuja diabu ne dikima dionso. Bushuwa, nuenu bansonga nudi ne muaba wa mushinga mu tshisumbu tshia Yehowa!​—Mis. 8:2. w20.08 21-22 §9-11

Ditanu dia 14/1

Ndi nnutuma bu mikoko munkatshi mua mbua ya ditu.​—Mat. 10:16.

Patudi tubanga kuyisha ne tudimanyisha mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi mua kupetangana ne buluishi bua bena mu dîku dietu, tuseku tua balunda betu, anyi dibenga kuteleja mukenji wetu dia bantu bakuabu. Ntatu yonso eyi mmienze anu bu mvula anyi tshipepele. Mmunyi muudi mua kupeta dikima? Tshia kumpala, ikala mutuishibue ne: Yezu, nansha mudiye mu diulu, udi utungunuka ne kulombola mudimu eu. (Yone 16:33; Buak. 14:14-16) Tshibidi, kolesha ditabuja diebe mu mulayi wa Yehowa wa ne: neakutabalele. (Mat. 6:32-34) Padi ditabuja diebe dienda dikola, dikima diebe didi dienda divula padi. Uvua muleje pebe muudi ne dikima dikole pauvua muambile balunda bebe ne bena mu dîku dienu muukavua mubange kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa ne mubange kubuela mu bisangilu! Kakuyi mpata, ukadi mushintulule bikadilu biebe ne nsombelu webe bikole bua bikale bipetangane ne mikenji miakane ya Yehowa. Malu aa avua makulombe ditabuja ne dikima. Bu muudi utungunuka ne kupeta dikima, ikala mutuishibue ne: “Yehowa Nzambi webe udi nebe kuonso kuudi uya.”​—Yosh. 1:7-9. w20.09 5 §11, 12

Disambombo dia 15/1

Yehowa uvua mumupeshe dikisha.​—2 Kul. 14:6.

Mukalenge Asa udi tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Wakeyemena Yehowa ne muoyo mujima bua kuleja muvuaye wenza malu ne meji. Wakenzela Yehowa mudimu mu bikondo bibi ne mu bikondo bia ditalala. Katshia anu ku buana, “muoyo wa Asa uvua mufila wonso mujima kudi Yehowa.” (1 Bak. 15:14, dim.) Umue mushindu uvua Asa muleje muvuaye mulamate Yehowa mpavuaye mumbushe ntendelelu wa dishima mu Yuda. Bible udi wamba ne: “Wakumbusha bioshelu bia nzambi ya ku babende ne miaba mitumbuke, kuzazaye makunji a tshijila, ne kukosaye mitshi ya tshijila.” (2 Kul. 14:3, 5) Wakumbusha too ne kakuende Mâka pa muaba munene uvuaye nawu mu bukalenge, bualu uvua usaka bantu bua kutendelela lupingu. (1 Bak. 15:11-13) Asa kavua mumbushe anu ntendelela wa dishima tshianana to. Wakimanyina kabidi ntendelelu mulelela, wambuluisha bantu ba mu Yuda bua kupinganabu kudi Yehowa. Bua bualu abu, Yehowa wakabenesha Asa ne bena Yuda, kubapeshaye tshikondo tshia ditalala. Mu bukokeshi bua Asa, “buloba buakashala mu dikisha” mukantshi mua bidimu dikumi.​—2 Kul. 14:1, 4, 6. w20.09 14 §2, 3

Dia lumingu dia 16/1

Timote, lama tshidibu bakupeshe.​—1 Tim. 6:20.

Tutu tutamba kulamisha bintu bietu bia mushinga kudi bantu bakuabu. Tshilejilu, tudi mua kulamisha makuta etu ku banke. Patudi tuenza nanku, tudi batuishibue ne: makuta etu mmalamibue bimpe, kaakujimina anyi kabakuiba to. Mupostolo Paulo wakavuluija Timote ne: uvua mupete tshintu tshia mushinga mukole, mmumue ne: dimanya dijalame dia malu adi Nzambi mulongoluele bantu. Bavua bapeshe kabidi Timote diakalenga dia ‘kuyisha dîyi’ ne dia ‘kuenza mudimu wa muambi.’ (2 Tim. 4:2, 5) Paulo wakabela Timote bua kulamaye tshivuabu bamupeshe. Mbatupeshe petu bintu bia mushinga anu bu Timote. Yehowa mmutupeteshe dimanya dijalame dia bulelela bua mushinga mukole budi mu Bible Dîyi diende. Bulelela ebu budi ne mushinga mukole bualu budi butulongesha mua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa ne butuleja tshidi mua kutupetesha disanka dilelela. Patudi tuitaba bulelela ebu ne tubutumikila, bidi bitumbusha ku bupika bua malongesha a dishima ne ku buenzavi.​—1 Kol. 6:9-11. w20.09 26 §1-3

Dimue dia 17/1

[Nudi] bamanye tshituvua balue munkatshi muenu bua bualu buenu.”​—1 Tes. 1:5.

Bidi bikengela mulongi amone ne: udi ne disanka ne udi mutuishibue ne bulelela bua mu Bible. Nanku malu adiye ulonga adi mua kubanga kumusankisha bikole. Biobi bikumbana, muambila mukadi ditumikila dia mêyi manene a mu Bible dikuambuluishe wewe muine. Dîba adi neafike ku dimona ne: mu Bible mudi mibelu idi mua kumuambuluisha pende. Panudi nulonga, ikala utelela mulongi webe bilejilu bia bena Kristo bavua bapete ntatu ya buena yende ne bayitantamene. Udi mua kuya kulombola dilonga ne muena mu tshisumbu udi tshilejilu tshiende mua kuambuluisha mulongi. Ambuluisha mulongi webe bua kumona ne: mbimpe kutumikila mêyi manene a mu Bible. Mulongi webe yeye mu dibaka, muena dibaka nende udi ulonga pende anyi? Yeye kayi ulonga, mubikila abuele pende mu dilonga adi. Kankamija mulongi bua ikale wambila balunda bende ne bena mu dîku diabu anyi diende bidiye ulonga.​—Yone 1:40-45. w20.10 16 §7-9

Dibidi dia 18/1

Udi ne bua kuabueja munda mua bana bebe.​—Dut. 6:7.

Jozefe ne Mariya bakambuluisha Yezu pavuaye wenda ukola bua Nzambi amuanyishe bualu bavua balonda mibelu itu Yehowa upesha baledi. (Dut. 6:6, 7) Jozefe ne Mariya bavua banange Yehowa bikole, ne tshipatshila tshiabu tshinene tshivua tshia kukankamija bana babu bua bamunange pabu nanku. Jozefe ne Mariya bakangata dipangadika dia kuikala kutendelela Yehowa pamue ne bana babu. Kakuyi mpata, bavua baya mu bisangilu mu nsunagoga wa mu Nazaleta lumingu luonso, ne baya kabidi mu Pasaka wa ku tshidimu ku Yelushalema. (Luka 2:41; 4:16) Bavua mua kuikala balongesha Yezu ne bakunyi bende malu a bantu ba Yehowa ba kale pavuabu mu ngendu ya ku Yelushalema ayi ne pamuapa bapitshila miaba idibu batele mu Bible. Pavua dîku dienda divula, bivua mua kuikala bibange kutatshisha Jozefe ne Mariya bua kulama tshibidilu tshia kutendelela Yehowa. Kadi udi mumanye masanka akapetabu anyi? Bu muvuabu bateke ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala, dîku diabu diakashala pabuipi ne Yehowa. w20.10 28 §8, 9

Disatu dia 19/1

Ezela uvua mulongolole muoyo wende bua kukonkonona Mikenji ya Yehowa . . . ne bua kulongesha mêyi ne mikandu biayi.​—Eze. 7:10.

Paudi uya kufila muntu bua alongeshe mulongi wende Bible, bidi mua kuikala bimpe wewe mulongolole malu adiye uya kumulongesha. Dorin udi mpanda-njila wa pa buende udi wamba ne: “Bitu binsankisha padi muanetu utudi tuya nende mu buambi ulongolola malu andi nya kulongesha muntu. Padiye wenza nanku udi mua kuamba malu adi mua kuambuluisha mulongi.” Dîba adi mulongi udi umona kabidi ne: nuenu bonso nudi badilongolole bimpe, ne nenumushile tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Nansha wewe kuyi mukumbane bua kulongolola malu onso ayaye kulongesha, kebaku dîba nansha dikese dia kumanya malu manene a mu dilonga adi. Disambila ntshitupa tshinene tshia mu dilonga dia Bible, nanku mbimpe udianjile kuela meji a tshiwamba bobu bakulombe bua kusambila. Dîba adi newambe malu masunguluke. (Mis. 141:2) Muanetu Hanae wa mu Japon udi uvuluka masambila avuabu benza kudi muanetu kampanda uvua ulua ne mulongeshi wende wa Bible. Udi wamba ne: “Avua andeja ne: uvua mudie bulunda bukole ne Yehowa, ne mvua musue kumuidikija. Avua andeja kabidi muvuaye munnange bualu uvua utela dîna dianyi mu masambila avuaye wenza.” w21.03 9-10 §7, 8

Dinayi dia 20/1

Ikala ne dikima! . . . [Udi] kabidi ne bua kufila bumanyishi ku Lomo.​—Bien. 23:11.

Yezu uvua mujadikile mupostolo Paulo ne: uvua ne bua kufika ku Lomo. Kadi kuvua bena Yuda bakuabu mu Yelushalema bavua bele tshifufu tshia kualamina Paulo bua kumushipa. Pavua Kulaudio Lusia muena Lomo uvua kamanda ka basalayi mumvue bualu bua tshifufu atshi, wakasungila Paulo. Kulaudio wakatuma Paulo ku Kaisalia diakamue, bamulame kudi basalayi ba bungi. Kuntu aku, nguvena Felika wakatuma dîyi bua “bamulame mu dibalasa dia Helode.” Bantu bavua bakeba kushipa Paulo kabavua mua kumupeta kabidi to. (Bien. 23:12-35) Kadi bakapingana Felika mu nkuasa wa bunguvenu kudi Festo uvua “musue bua bena Yuda bamuanyishe.” Wakakonka Paulo ne: “Udi musue kubanda ku Yelushalema bua bakulumbuluishilaku kumpala kuanyi . . . anyi?” Paulo uvua mumanye ne: bavua mua kumushipela ku Yelushalema. Wakamba ne: “Ndi ndomba bua bandumbuluishe kudi Kaisa!” Festo wakambila Paulo ne: “Udi mulombe bua bakulumbuluishe kudi Kaisa, neuye kudi Kaisa.” Panyima pa matuku, Paulo uvua ne bua kuya ku Lomo, kule ne bena Yuda bavua bakeba kumushipa.​—Bien. 25:6-12. w20.11 13 §4; 14 §8-10

Ditanu dia 21/1

Mioyo yetu [idi] mua kuikala itupisha.​—1 Yone 3:20.

Kutu misangu itutu tudipisha. Tshilejilu, bamue batu badipisha bua malu mabi avuabu benze kumpala kua kulongabu bulelela. Bakuabu bobu mbua mbilema bivuabu benze panyima pa batismo wabu. (Lomo 3:23) Bushuwa, tutu basue kuenza malu makane. Kadi “tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.” (Yak. 3:2; Lomo 7:21-23) Katutu basue kudipisha to, kadi kudipisha eku kudi mua kutupetesha malu mimpe. Bua tshinyi? Bualu kudi mua kutusaka bua kuakaja bilema bietu ne kudisuika bua kubenga kubienzulula. (Eb. 12:12, 13) Ku lukuabu luseke, bidi mua kutufikila bua tubange kudipisha tupitshisha, mmumue ne: tutungunuka ne kudipisha bua mpekatu utukavua banyingalele, Yehowa pende mumane kuleja ne: mmutufuile luse. Didipisha dia mushindu eu didi mua kutuenzela bibi. (Mis. 31:10; 38:3, 4) Bidi ne mushinga wa bungi bua katudipishi tuela ne kalele to. Mu bulelela, Satana neasanke bikole patumonaye tulekela kuenzela Yehowa mudimu, eku Yehowa mutshikale mutunange!​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 2:5-7, 11. w20.11 27 §12, 13

Disambombo dia 22/1

Bushuwa, ndi mulame muoyo wanyi mukezuke patupu ne musukule bianza bianyi patupu bua kuleja mundi tshiyi ne bualu.​—Mis. 73:13.

Mufundi wa misambu muena Lewi wakabanga kualakana bantu babi bena diambu. Ki mbualu uvua pende musue kuenza malu mabi to, kadi mbualu bavua bamueneka benda batanta. (Mis. 73:2-9, 11-14) Bivua anu bu ne: bobu ke bavua bakuabu balue kufila panuapa; bavua ne bubanji, nsombelu muimpe, kabayi ne tunyinganyinga. Bivua bikengela bua muena Lewi au ikale umona malu muvua Yehowa uamone. Pavuaye wenza nanku, uvua upetulula ditalala ne disanka. Wakamba ne: “Tshiena dijinga ne tshintu tshikuabu pa buloba to, anu [Yehowa].” (Mis. 73:25) Bia muomumue katuena ne bua kualakana bantu babi badi bamueneka bu badi batanta to. Disanka diabu ndia tshidingishilu ne ndia tshitupa tshîpi. (Muam. 8:12, 13) Tuetu tubalakana, netutekete mu maboko ne kufika pamuapa too ne ku dinyanga bulunda buetu ne Yehowa. Nanku wewe mudimone ukadi wenda walakana diakalenga didi bantu babi bamueneka bu badi nabi, enza tshivua muena Lewi muenze. Tumikila mibelu idi Nzambi utupesha ne dinanga dionso ne ikala udisangisha ne bakuabu badi benza disua dia Yehowa. Wewe munange Yehowa kupita bintu bikuabu bionso, neupete disanka dilelela ne neushale mu njila udi ufikisha ku “muoyo wa bushuwa.”​—1 Tim. 6:19. w20.12 19 §14-16

Dia lumingu dia 23/1

Tshilumbu tshidi ne: katuena bamanye tshitudi ne bua kulomba patudi dijinga ne kusambila, kadi nyuma muine udi ulomba pa muaba wetu patudi tutua mikemu kayiyi yumvuika.​—Lomo 8:26.

Paudi usambila Yehowa umuambila malu adi akusamisha mutu, ikala umuela kabidi tuasakidila. Mbimpe tuikale tubala malu mimpe akadiye mutuenzele nansha patudi mu ntatu mikole. Biobi bikufikila bua kupangila mêyi adi akengedibua bua kumuleja kanyinganyinga kaudi naku, ikala mumanye ne: Yehowa udi wandamuna masambila ebe nansha wewe musambile mumuambile anu patupu ne: ‘Ngambuluisha koku!’ (2 Kul. 18:31) Eyemene meji a Yehowa, kueyemenyi ebe wewe to. Mu tshikondo tshia muprofete Yeshaya, bena Yuda bavua ne buôwa batshina bena Ashû. Bu muvuabu kabayi basue bua bena Ashû babakokeshe, bakaya kulomba bena Ejipitu bavua kabayi nansha batendelela Yehowa bua babambuluishe. (Yesh. 30:1, 2) Yehowa wakabadimuija ne: bu muvuabu beyemena bena Ejipitu, bavua ne bua kulua kupeta dikenga. (Yesh. 30:7, 12, 13) Yehowa wakambila bena Yuda mukana mua Yeshaya muvuabu mua kupeta bukubi bulelela. Wakabambila ne: “Bukole buenu nebuikale mu dishala talalaa ne dikala ne dieyemena” mu Yehowa.​—Yesh. 30:15b. w21.01 3-4 §8, 9

Dimue dia 24/1

Ngakumvua bungi bua bantu bavuabu batue tshitampi: binunu 144.​—Buak. 7:4.

Nebafute bana babu ne Kristo bela manyi bua lulamatu luabu. Difutu adi ndiodi edi: badi balua bakalenge ne bakuidi mu diulu. (Buak. 20:6) Yehowa ne Yezu ne banjelu nebasanke bikole pamonabu bela manyi 144 000 bapeta difutu diabu mu diulu. Mupostolo Yone mumane kuakula bua bakalenge ne bakuidi 144 000 abu, udi umona bualu bukuabu bua dikema ebu: “musumba munene wa bantu” upanduka ku Armagedone. Etshi tshisumbu tshibidi tshia bantu ntshishilangane ne tshia kumpala bualu tshiotshi ntshinene bikole ne tshidi ne bantu bungi kabuyi kubala. (Buak. 7:9, 10) Bantu ba mu musumba munene ‘mbavuale mizabi mitoke,’ bileja ne: mbadilame ‘kabayi katoba’ ka malu a mu ndongoluelu wa Satana ne mbashale balamate Nzambi ne Kristo. (Yak. 1:27) Badi bela lubila ne dîyi dikole bamba mudibu bapanduke anu bua tshidi Yehowa ne Yezu Muana wa mukoko wa Nzambi benze. Bualu bukuabu, mbakuate malala a mabue ku bianza, bileja ne: badi bitaba Yezu ne disanka dionso bu mukalenge udi Yehowa muteke.​—Fuanyikija ne Yone 12:12, 13. w21.01 15-16 §6, 7

Dibidi dia 25/1

Didipuekesha diebe didi dimvuija muntu munene.​—2 Sam. 22:36.

Mulume udi mua kulonga bua kuikala mfumu muimpe wa dîku yeye muidikije mushindu utu Yehowa ne Yezu benza malu ne bumfumu buabu. Tuangate tshilejilu tshia ngikadilu wa didipuekesha. Kakutu muntu utu mupite Yehowa ku meji to; nansha nanku, utu uteleja ngenyi itu basadidi bende bafila. (Gen. 18:23, 24, 32) Yehowa mmupuangane, kadi katu utekemena bua tulue petu bapuangane mpindieu to. Utu wambuluisha bantu bapange bupuangane badi bamuenzela mudimu bua bawukumbaje bimpe. (Mis. 113:6, 7) Bible udi ufika too ne ku dibikila Yehowa ne: “muambuluishi.” (Mis. 27:9; Eb. 13:6) Mukalenge Davidi wakalua kumona ne: uvua mua kukumbaja mudimu munene uvuabu bamupeshe anu bualu Yehowa udi ne didipuekesha. Tuangate tshilejilu tshia Yezu. Nansha muvuaye Mfumu Mukalenge, wakowesha bayidi bende mâyi ku makasa. Yezu nkayende wakamba ne: “Ndi munushile tshilejilu, bua nuenu nuenze penu anu bu mundi munuenzele.” (Yone 13:12-17) Nansha muvua Yezu ne bukokeshi bua bungi, kavua windila bua bakuabu bamuenzele yeye mudimu to. Kadi yeye uvua ubenzelawu.​—Mat. 20:28. w21.02 3-4 §8-10

Disatu dia 26/1

Butumbi bua bansongalume mbukole buabu.​—Nsu. 20:29.

Nuenu bana betu ba balume batshidi bansonga, kudi malu a bungi anudi mua kuenza mu tshisumbu. Ba bungi ba kunudi badi tumatuma, bikale ne makanda a pa wowu. Nutu nuambuluisha tshisumbu tshienu bikole menemene. Pamuapa nudi basue kulua basadidi. Kadi nudi mua kuikala nuela meji ne: bantu bakuabu badi bamona ne: nutshidi bana ne kanuena bakumbane bua banupeshe mudimu kampanda wa mushinga to. Nansha nuenu nutshidi bana, kudi malu anudi mua kuenza kubangila ku lelu bua bena mu tshisumbu bikale banueyemena ne banunemeka. Nuenu bansongalume, nudiku ne dimanya kampanda didi mua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu anyi? Ba bungi ba kunudi badi nadi. Tshilejilu, nudi mua kumona ne: bamue bana betu bakadi bakulakaje mbasue babaleje mua kuenza mudimu bimpe ne tablete anyi tuamu tuabu tukuabu bua kudilongela anyi kulongolola bisangilu. Bu munudi bamanye biamu ebi bimpe, nudi mua kubambuluisha bikole. Ikalayi nusankisha Tatu wenu wa mu diulu mu malu onso anudi nuenza. w21.03 2 §1, 3; 7 §18

Dinayi dia 27/1

Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.​—Gal. 6:5.

Nansha mukaji yeye mulonge kalasa kupita bayende, mudimu wa kuenza ntendelelu wa mu dîku ne kulombola bena mu dîku mu malu makuabu a ntendelelu wetu mbujitu bua mulume. (Ef. 6:4) Mukaji udi ne bua kukokela bayende, kadi amanye ne: udi pende ne dibanza dia kukolesha malanda ende ne Yehowa. Bua yeye kuenza nanku, udi ne bua kudikebela dîba dia yeye kudilongela ne kuelangana meji a bidiye ulonga. Kuenza nanku nekuenze bua ashale munange Yehowa ne umunemeka, ne neikale ne disanka dia kukokela bayende. Bakaji badi batungunuka ne kukokela babayabu bualu mbanange Yehowa nebikale ne disanka dia bungi kupita badi babenga mushindu udi Yehowa mulongolole malu bua kupesha bamue bantu bumfumu. Badi bashila bansongalume ne bansongakaji tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Nebenze kabidi bua kuikale disanka mu dîku diabu ne mu tshisumbu. (Tito 2:3-5) Lelu, mu bantu badi batendelela Yehowa ne lulamatu luonso, bana betu ba bakaji mba bungi.​—Mis. 68:11. w21.02 13 §21-23

Ditanu dia 28/1

Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.​—Yak. 4:8.

Mupostolo Paulo mmutushile tshilejilu tshimpe tshitambe tshia dikima ne dinanukila. Kuvua misangu ivuaye udiumvua mutekete. Kadi uvua ufika ku dinanukila bualu uvua ulomba Yehowa bua amupeshe bukole buvuaye nabu dijinga. (2 Kol. 12:8-10; Filip. 4:13) Tudi mua kupeta petu bukole ne dikima bia buena biende anu tuetu badipuekeshe ne bitabe ne: bidi bikengela Yehowa atuambuluishe. (Yak. 4:10) Tuikale batuishibue ne: ntatu itudi tupeta ki ndinyoka dia kudi Yehowa to. Muyidi Yakobo udi utujadikila ne: “Padi muntu mu diteta kambi ne: ‘Badi banteta kudi Nzambi.’ Bualu Nzambi kena mua kutetshibua ne malu mabi ne yeye muine kena uteta muntu nansha umue nanku to.” (Yak. 1:13) Tuetu batuishibue bua bualu ebu, netusemene pabuipi menemene ne Tatu wetu wa mu diulu muena dinanga. Yehowa katu “ushintuluka anyi ukudimuka” to. (Yak. 1:17) Wakakuatshisha bena Kristo ba kumpala mu ntatu yabu, ne neambuluishe kabidi yonso wa kutudi lelu. Lomba Yehowa musuminyine bua akupeshe meji ne ditabuja ne dikima. Neakuandamune. w21.02 31 §19-21

Disambombo dia 29/1

Bu mudi tshiamu tshisakisha tshiamu tshikuabu, ke mudi muntu usakisha mulunda wende.​—Nsu. 27:17.

Diaku bulunda ne mulongi webe wa Bible. Padi mulongi utungunuka ne kubuela mu bisangilu, tuikale tumutabalela bikole. (Filip. 2:4) Udi mua kumuela kalumbandi bua mushindu udiye wenda uya kumpala ne kumuebeja bua dilonga diende dia Bible, bua bena mu dîku diabu, anyi bua mudimu wende. Miyuki ya nunku idi mua kunuvuija balunda. Paudi udia bulunda ne mulongi, udi umuambuluisha bua aye too ne ku batismo. Padi mulongi wenda uya kumpala ne wenda ushintuluka, enza bua amone ne: udi pende ne muaba mu tshisumbu. Udi mua kuenza nanku wewe umubikila kuebe. (Eb. 13:2) Padibu anu banyishila mulongi wa Bible bua kubanga kuyisha, udi mua kumulomba bua akufile mu buambi. Muanetu Diego wa mu Brésil udi wamba ne: “Bena Kristo nanyi bavua bandomba bua kuya nabu mu buambi. Bivua bingambuluishe bua kubamanya bimpe menemene. Pamvua nyisha nabu ngakamanya malu a bungi; meme kudiumvua pabuipi menemene ne Yehowa ne Yezu.” w21.03 12 §15, 16

Dia lumingu dia 30/1

Kanupingajidi muntu bubi ku bubi.​—Lomo 12:17.

Yezu wakambila bayidi bende bua kunanga bena lukuna babu. (Mat. 5:44, 45) Mbualu bupepele anyi? Ki mbipepele to! Kadi bidi mua kuenzeka ku diambuluisha dia nyuma muimpe. Mu dimuma dia nyuma wa Nzambi mudi kabidi dinanga ne lutulu ne bulenga ne bupole ne didikanda. (Gal. 5:22, 23) Ngikadilu eyi idi ituambuluisha bua tunanukile nansha batukine. Bantu ba bungi bavua batuluisha mbashintuluke bualu babayabu, bakaji babu, bana babu balela, anyi bena mutumba nabu bavua ne ngikadilu mimpe eyi. Ba bungi bavua batuluisha bakadi balue too ne bena Kristo netu ba kunanga. Nanku biobi bikukolela bua kunanga bantu badi bakukine anu bualu udi utendelela Yehowa, lomba nyuma muimpe. (Luka 11:13) Ikala mutuishibue ne: kutumikila mikenji ya Nzambi kutu kuoku anu kuimpe menemene. (Nsu. 3:5-7) Dikina muntu didi mua kumukengesha ne kumusama ku muoyo, kadi dinanga diodi didi ne bukole kupita lukinu. Dinanga ditu dilenga mioyo ya bantu. Ditu disankisha kabidi muoyo wa Yehowa. Kadi nansha bantu badi batuluisha bobu batungunuke ne kutukina, tudi anu mua kulama disanka dietu. w21.03 23 §13; 24 §15, 17

Dimue dia 31/1

Tshisamba ntshibande tshilue mu buloba buanyi, tshia bukole ne katshiyi kubala.​—Yoe. 1:6.

Muprofete Yoele uvua umanyisha mvita ya kudi basalayi. (Yoe. 2:1, 8, 11) Yehowa uvua muambe ne: uvua ne bua kutuma “tshiluilu [tshiende] tshinene” (anyi basalayi bena Babilona) bua kunyoka bena Isalele ba mutu mukole. (Yoe. 2:25) Mbikumbane bua kubikilabu tshiluilu etshi ne: “muntu wa ku nord” bualu bena Babilona bavua ne bua kubuela bua kukuata Isalele bavua bafumina ku nord. (Yoe. 2:20) Mbafuanyikije tshiluilu atshi ne tshisumbu tshia mpasu tshidi tshienza malu mu bulongame. Yoele udi wamba bua bualu buayi ne: “Yonso [musalayi] udi uya kumpala mu njila wende. . . . Badi baditua lubilu mu tshimenga, . . . Badi babanda pa nzubu, babuelela pa madidishi bu muivi.” (Yoe. 2:8, 9) Anji fuanyikijabi mudi bualu ebu buenzeka. Basalayi badi miaba yonso. Kakuena muaba wa kusokomena to. Kakuena muntu udi mua kupanduka ku muele wa bena Babilona nansha umue! Anu bu mpasu, bena Babilona (anyi bena Kasada) bakakuata tshimenga tshia Yelushalema mu 607 kumpala kua Yezu. Bible udi wamba ne: “Mukalenge wa bena Kasada . . . kavua mumvuile nsongalume anyi nsongakaji, mukulakaje anyi muntu mukoke luse to.”​—2 Kul. 36:17. w20.04 5 §11, 12

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu