Ngondo 2
Dibidi dia 1/2
Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Manya bena Kristo nebe bimpe menemene. Ikala uyukila nabu kumpala kua bisangilu ne panyima pabi, uyisha nabu, ne kuoku mushindu, ubabikila bua kuela nabu tshianza mukana. Wewe wenza nanku, udi mua kulua kumona ne: tshitu tshienza muanetu wa bakaji utu umueneka bu udi kayi wa kusomba nende au mbôwa, kabidi ne: muanetu wa balume uutu umona bu munangi wa bintu bia ku mubidi au katu nanku to, kadi mmuakididi wa benyi; neumone kabidi ne: muledi kampanda ne bana bende batu batamba kulua mu bisangilu biobi bimane kubanga abu batu batantamena buluishi. (Yobo 6:29) Bushuwa, katuena ne bua ‘kubuelakana mu malu a bakuabu’ to. (1 Tim. 5:13) Kadi bua tuetu kumvua bena Kristo netu bimpe, mbimpe kubamanyaku ne kumanya malu akadi mabafikile. Muanetu kampanda udi mua kuikala ukuenza tshiji. Kadi wewe mumanye mushindu udiye mukole, pamuapa udi mua kubanga kumumvuila bikole. Bitu bilomba kudienzeja bua kumanya bena Kristo netu. Nansha nanku, wewe mutumikile tshidi Bible wamba tshia kunzulula muoyo webe bikole, udi widikija Yehowa udi munange “bantu ba mishindu yonso.”—1 Tim. 2:3, 4; 2 Kol. 6:11-13. w20.04 16-17 §10-12
Disatu dia 2/2
Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende.—Yone 15:13.
Yezu wakavuluija bayidi bende butuku bua muladilu wa lufu luende bua banangangane. Uvua mumanye ne: kunanga bakuabu ne muoyo mujima kuvua mua kuenza bua bashale mu buobumue ne bananukile nansha bena panu babakine. Tuangate tshilejilu tshia tshisumbu tshia mu Tesalonike. Bavua bakengesha benamu katshia anu tshikondo tshivuabu batshienze. Nansha nanku, bena Kristo bavuamu bakalua tshilejilu tshia bantu bavua bananukila ne banangangane. (1 Tes. 1:3, 6, 7) Paulo wakabakankamija bua batungunuke ne kunangangana kabidi “bikole menemene.” (1 Tes. 4:9, 10) Dinanga divua kabidi ne bua kubasaka bua kusamba bavua babungame ne kuambuluisha bavua batekete. (1 Tes. 5:14) Bakalonda tshivua Paulo muambe, bualu mu mukanda muibidi wakaluaye kubafundila bu tshidimu tshimue pashishe wakabambila ne: “Dinanga dienu nuenu bonso, muntu ne muntu, dinudi banangangane nadi didi dienda dikola.” (2 Tes. 1:3-5) Dinanga divuabu banangangane diakabambuluisha bua kunanukila mu ntatu ne pavuabu babakengesha. w21.03 22 §11
Dinayi dia 3/2
Tunyemayi lubilu ludi luteka kumpala kuetu ne dinanukila.—Eb. 12:1.
Tuetu basue kupeta difutu dia muoyo wa tshiendelele, tudi ne bua kunyemena mu njila wa buena Kristo anyi mu njila udi ufikisha ku muoyo. (Bien. 20:24; 1 Pet. 2:21) Kadi Satana ne bantu badi bamuidikija mbasue bobu bua tuenze tshikuabu; mbasue bua ‘tutungunuke ne kunyema nabu.’ (1 Pet. 4:4) Badi baseka njila udi ufikisha ku muoyo utudi tulonda ne bamba ne: njila udibu bobu ke wa muimpe ne udi upetesha bantu budikadidi. Kadi badi badishima. (2 Pet. 2:19) Kusungula njila muimpe wa kunyemena kudi ne mushinga wa bungi be! Satana mmusue bua tuetu bonso tulekele dinyemena mu njila mubumbakane udi “ufikisha ku muoyo” tubuele mu njila mualabale udi ne bena panu ba bungi. Bantu ba bungi mbasue njila au ne mbipepele bua kuyilamu. Kadi udi “ufikisha ku kabutu.” (Mat. 7:13, 14) Bua tuetu kushala mu njila muimpe katuyi tusesuka, tudi ne bua kueyemena Yehowa ne kumuteleja. w20.04 26 §1; 27 §5, 7
Ditanu dia 4/2
Ndi ndomba bua ne: misengelelu, masambila, milombu . . . bienzeke . . . bua tumone mua kutungunuka ne kusomba ne bupole ne ditalala mu dilamata dionso dia Nzambi ne bunême buonso.—1 Tim. 2:1, 2.
Bidimu bidi panshi ebi, ditunga dia Russie ne matunga adi madisange nende mbabuele pabu mu “buloba bua Tshilenga.” (Dan. 11:41) Mushindu kayi? Mu 2017, mukalenge wa ku nord eu wakakandika midimu ya bantu ba Yehowa, kuelaye kabidi bamue bana betu mu buloko. Wakakandika kabidi mikanda yetu, too ne Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia. Wakanyenga kabidi Betele wetu wa mu Russie, kabidi ne Nzubu ya Bukalenge ne ya mpuilu. Malu au mamane kuenzeka, mu 2018 Kasumbu kaludiki kakaleja ne: Russie ne matunga adi madisange nende mbilue mukalenge wa ku nord. Kadi nansha padibu bakengesha bantu ba Nzambi bibi menemene, batu babenga bua kubuelakana mu malu adi bantu benza bua kukulula mbulamatadi kampanda anyi kumushintulula. Bobu batu balonda mubelu wa mu Bible wa kusambidila “bonso badi ku mutu,” nangananga padibu bangata mapangadika adi atangila budikadidi bua kutendelela. w20.05 14 §9
Disambombo dia 5/2
Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.—1 Tim. 4:16.
Baledi wetu, bua bana benu kutuishibuabu ne: mbapete bulelela, bidi bikengela yonso wa kudibu ikale mu malanda a nsungansunga ne Nzambi ne ikale mutuishibue ne: malu adi Bible ulongesha mmalelela. Bua nuenu kulongesha bana benu bulelela budi butangila Nzambi bimpe, nudi ne bua kuikala nuenu bine balongi bimpe ba Dîyi dia Nzambi. Nudi ne bua kuangata dîba dia kuelangana meji a binudi nulonga. Dîba adi, nenushishe kukumbana bua kulongesha bana benu bua kuenzabu pabu bia muomumue. Bidi bikengela nulongeshe bana benu bua kuenza mudimu ne bintu bia kulonga nabi Bible, anu munutu nulongesha balongi benu ba Bible amu. Nuenu nuenza nunku, nenuambuluishe bana benu bua kunanga Yehowa ne kueyemena “mupika wa lulamatu udi mudimuke” udiye wenza nende mudimu bua kutupesha biakudia bia mu nyuma. (Mat. 24:45-47) Kanuikadi nulongesha bana benu anu malongesha mapepele a mu Bible to. Balongeshayi “malu male a Nzambi” bilondeshile bukole buabu ne tshipidi tshia lungenyi luabu bua bapete ditabuja dikole.—1 Kol. 2:10. w20.07 11 §10, 12-13
Dia lumingu dia 6/2
Yehowa udi ukina muntu muena malu a bibenda, Kadi bulunda buende bushême budi kudi bena bululame.—Nsu. 3:32.
Mbantu bapange bupuangane bungi kayi lelu badi badie bulunda ne Yehowa? Badi miliyo ne miliyo. Bantu badi badia nende bulunda nunku bualu badi baleja ditabuja mu mulambu wa Yezu udi upikulangana. Mulambu eu ke udi wenza bua Yehowa atuitabile bua tudilambule kudiye ne tubatijibue. Patudi tuenza malu a mushinga aa, tudi tudisanga ne bena Kristo miliyo ne miliyo badi badilambule ne babatijibue bikale mu ‘bulunda bushême’ ne Muntu mutambe bunene mu diulu ne pa buloba! Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuangata bulunda butudi badie ne Nzambi ne mushinga? Anu bu Abalahama ne Yobo bavua bashale balamate Nzambi bidimu bipite pa lukama, tudi ne bua kushala petu ne lulamatu nansha bituikala babange kuenzela Yehowa Nzambi mudimu kale anyi matuku abidi aa mu ndongoluelu ukadi utua ku tshibungubungu eu. Anu bu Danyele, tudi ne bua kuangata bulunda buetu ne Nzambi ne mushinga wa bungi kupita ne muoyo wetu. (Dan. 6:7, 10, 16, 22) Yehowa yeye mutuambuluishe, tudi mua kutantamena lutatu kayi luonso lutudi mua kupeta bua tushale anu balunda bende.—Filip. 4:13. w20.05 27 §5, 6
Dimue dia 7/2
Vuija muoyo wanyi muoyo umue.—Mis. 86:11.
Mukalenge Davidi wakamona mukaji wa bende wowa mâyi. Uvua mumanye mukenji wa Yehowa eu: “Kuena ne bua kualakana mukaji wa mukuebe.” (Ekes. 20:17) Nansha nanku, wakashala anu mumutangile. Wakapeta mioyo ibidi, ukadi eku ujinga Beta-sheba mukaji wa bende eku ujinga kusankisha Yehowa. Nansha muvua Davidi munange Yehowa ne umutshina kuonso eku, wakenza bualu bubi bua kusankisha anu majinga ende. Mu bualu abu, Davidi wakenza malu mabi menemene. Wakapendeshisha dîna dia Yehowa. Wakakengeshisha kabidi tshisamba tshivua katshiyi ne bualu, too ne dîku diende dine. (2 Sam. 11:1-5, 14-17; 12:7-12) Yehowa wakanyoka Davidi, Davidi kulua kupetulula nende malanda mimpe. (2 Sam. 12:13; Mis. 51:2-4, 17) Davidi wakavuluka lutatu ne dikenga bivuaye mupete pavuaye mulue ne mioyo ibidi. Mêyi ende adi mu Misambu 86:11 adi mua kukudimunyibua kabidi ne: “Mpesha muoyo udi kawuyi mupanduluke.” Yehowa uvuaku muambuluishe Davidi bua alue ne muoyo umue anyi? Eyowa, bualu Dîyi diende diakalua kuamba bua Davidi ne: uvua muntu uvua ne ‘muoyo mujima kudi Yehowa Nzambi wende.’—1 Bak. 11:4; 15:3. w20.06 11 §12, 13
Dibidi dia 8/2
Ngakatungunuka ne kubakoka ne nshinga ya dinanga.—Hosh. 11:4.
Bible udi ufuanyikija dinanga didi Yehowa nadi bua bantu bende ne muonji anyi nshinga. Mu mushindu kayi? Tuangate tshilejilu etshi: Fuanyikijabi ne: udi wenda upueka ne mâyi ne muntu kampanda udi ukukupila tshintu tshia wewe kukuata bua kudiinyi to. Bushuwa, neusanke bua tshintu atshi bualu tshidi mua kukuambuluisha bua kushala mulelema. Kadi ki nganu tshintu atshi nkayatshi tshiakuambuluisha bua kupanduka to, bualu mâyi adi ne mashika. Bua wewe kupanduka, bidi bikengela bua muntu akukupile nshinga, ukuataku bua akukoke ku mukuna. Anu mudi Yehowa muambe mu mêyi adi mu mvese wa lelu, ‘wakatungunuka ne kukoka’ bena Isalele bavua bapambuke ne dinanga. Lelu, ke mutshidiye wenzela bantu badi banji kulekela dimuenzela mudimu ne badi benze bu badi benda bapueka ne ntatu ne tunyinganyinga. Mmusue bua bamanye ne: mmubanange, ne mmusue bua abapingaje kudiye. Yehowa udi nansha mua kuenza nebe mudimu bua kubaleja mudiye mubanange. Bidi ne mushinga bua kujadikila bantu bakadi balekele bisangilu ne buambi ne: Yehowa mmubanange ne tuetu petu tudi babanange. w20.06 27 §12, 13
Disatu dia 9/2
Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga.—Yak. 1:12.
Pavuabu bashipe Stefano, bena Kristo ba bungi bakanyema mu Yelushalema ne “bakatangalaka mu bitupa bia buloba bionso bia Yudaya ne Samalea,” kufikabu too ne ku Kupulio ne ku Antiokia. (Bien. 7:58–8:1; 11:19) Malu aa adi atuleja bungi bua ntatu ivua bayidi abu batuilangane nayi. Nansha nanku, bakayisha lumu luimpe ne disanka dionso muaba wonso uvuabu baya ne bakenza bisumbu mu Lomo mujima. (1 Pet. 1:1) Kadi ntatu mikuabu ya kayiyi kuambangana nayi itshivua mibindile. Tshilejilu, bu mu tshidimu tshia 50 P.Y., Kulaudio mukalenge wa Lomo wakatumina bena Yuda bonso dîyi bua kumbuka mu Lomo. Nanku bena Yuda bakavua balue bena Kristo bakadimona benzejibue bua kushiya nzubu yabu ne kukeba muaba mukuabu wa kuya. (Bien. 18:1-3) Bu mu 61 P.Y., mupostolo Paulo wakafunda wamba ne: bavua bapenda bena Kristo nende kumpala kua bantu, babela mu maloko, ne babanyenga bintu. (Eb. 10:32-34) Kabidi anu bu bantu bakuabu bonso, bena Kristo abu bakatata bua bupele ne masama.—Lomo 15:26; Filip. 2:25-27. w21.02 26-27 §2-4
Dinayi dia 10/2
Diabolo mmupueke kunudi, muikale ne tshiji tshikole, mumanye ne: udi ne tshikondo tshîpi.—Buak. 12:12.
Muena Kristo yeye mumane kukolesha ditabuja diende, kakuena tshintu nansha tshimue tshidi Satana anyi bena diende mua kuenza tshidi mua kumutekesha to. (2 Yone 8, 9) Tuikale bamanye ne: bena panu nebatukine. (1 Yone 3:13) Yone udi utuvuluija wamba ne: “Ba pa buloba bonso badi ku bukokeshi bua mubi.” (1 Yone 5:19) Bu mudi bulongolodi ebu butangile ku tshibungubungu, tshiji tshia Satana tshidi tshienda tshibanda anu kubanda. Udi wenza mudimu ne mishindu ya muinshi muinshi ya bungi bua kutuluisha, bu mudi ditulobesha bua kuenda masandi ne mashimi a batontolodi. Neatuluishe kabidi mpala ne mpala. Satana mmumanye ne: nkumushadile anu matuku makese mu mvita idiye uluangana bua kuimanyika mudimu wetu wa buambi anyi kunyanga ditabuja dietu. Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua mudibu belele mudimu wetu mikenji mipite bungi mu amue matunga anyi bawukandike to. Nansha nanku, bena Kristo netu badi mu matunga au badi batungunuka ne kunanukila. Badi baleja ne: nansha mubi mutuluishe mushindu kayi, tuetu tudi mua kutshimuna! w20.07 24 §12, 13
Ditanu dia 11/2
Dipa didi Nzambi ufila mmuoyo wa tshiendelele ku butuangaji bua Kristo Yezu Mukalenge wetu.—Lomo 6:23.
Yehowa uvua musue bua dîku dia bukua bantu dikale ne muoyo wa tshiendelele pa buloba buimpe buvuaye mufuke. Kadi pavua Adama ne Eva batombokele Tatuabu wa dinanga, mpekatu ne lufu biakabuela mu ba pa buloba. (Lomo 5:12) Yehowa wakenza tshinyi? Wakaleja diakamue muvuaye mua kusungila bukua bantu. (Gen. 3:15) Yehowa wakalongolola bua kufila mulambu wa kupikulangana nawu uvua upesha bana ba Adama ne Eva mushindu wa kupikudibua ku mpekatu ne ku lufu. Padiye muenze nunku, mmupeshe muntu yonso mpunga wa kusungula bua kumuenzela mudimu ne kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16; 1 Kol. 15:21, 22) Padi Yehowa ubisha bantu bungi kabuyi kubala ku lufu ku diambuluisha dia Muanende, bonso kabakubishibua musangu umue to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu, bua bungi bua bantu, tshikutukutu tshidi mua kuenzeka pa buloba tshia dikema. Mmumanye ne: bua ditalala kunengadi, anu kuoku bulongame.—1 Kol. 14:33. w20.08 14 §3; 15 §5
Disambombo dia 12/2
Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.—1 Tim. 4:16.
Mbimpe mulongi amanye ne: tshipatshila tshia dilonga dia Bible ntshia kumuambuluisha bua alue Ntemu wa Yehowa. Ku kakese ku kakese, mulongi udi ulonga Bible ne muoyo umue udi mua kukumbaja tshipatshila tshia kubatijibua! Tshia kumpala, mulongi udi ufika ku dimanya Yehowa, umunanga, ne umuitabuja. (Yone 3:16; 17:3) Pashishe udi udia bulunda ne Yehowa ne ubudia kabidi ne bana betu ba mu tshisumbu. (Eb. 10:24, 25; Yak. 4:8) Ndekelu wa bionso, udi ulekela bienzedi bibi ne unyingalala bua mpekatu yende. (Bien. 3:19) Pine apu, ditabuja diende didi dienda dimusaka bua kuambila bakuabu bulelela bua mu Bible. (2 Kol. 4:13) Udi udilambula kudi Yehowa ne pashishe ubatijibua bua kuleja ne: ukavua mudilambule. (1 Pet. 3:21; 4:2) Dituku adi ditu dituku dia disanka dia dikema bua muntu yonso! Padi mulongi wenda ukumbaja malu malomba bua kufika ku dibatijibua, ikala umuela kalumbandi ne muoyo umue kuyi ukuatshidila to, ne ikala umukankamija bua aye mutangile anu kumpala. w20.10 17-18 §12, 13
Dia lumingu dia 13/2
Dikasa diodi diambe ne: “Bu mundi tshiyi tshianza, tshiena tshitupa tshia mubidi,” bualu ebu kabuena budipangisha bua kuikala tshitupa tshia mubidi to.—1 Kol. 12:15.
Wewe udifuanyikija ne bakuabu mu tshisumbu, udi mua kupanga mua kumona mushinga uudi nawu. Bana betu bakuabu ba mu tshisumbu badi mua kuikala ne tshipedi tshia kulongesha, bamanye kulongolola malu, anyi bamanye kulama mikoko bimpe. Udi mua kuikala umona ne: kuena ne bipedi bia buena biabu abi to. Wewe umona nanku udi ne budipuekeshi ne udi mumanye mikalu yebe. (Filip. 2:3) Kadi wadimuka! Wewe mushale anu udifuanyikija ne bantu badi ne bipedi bia pa buabi, udi mua kudiela mâyi ku makasa wewe nkayebe. Anu muvua mupostolo Paulo muleje, udi mua kufika too ne ku dimona ne: kuena ne muaba wa nsongo mu tshisumbu to. Yehowa uvua mupeshe bamue bena Kristo ba kumpala bipedi bia nyuma muimpe, kadi bonso kabavua nabi bia muomumue to. (1 Kol. 12:4-11) Yehowa wakabapesha bipedi ne mamanya bishilashilangane, kadi muena Kristo yonso uvua ne mushinga. Lelu nyuma muimpe katu utupesha bipedi mu tshishima to. Kadi malu adi anu mu mushindu wa muomumue. Tudi mua kuikala katuyi ne bipedi bia muomumue, kadi tuetu bonso tudi ne mushinga kudi Yehowa. w20.08 23 §13-15
Dimue dia 14/2
Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to.—Mis. 118:6.
Wewe mulombe Yehowa dikimane muoyo mukole, neandamune masambila ebe ne kakukulekela nansha. (Bien. 4:29, 31) Yehowa udi anuku bua kukuambuluisha. Ela meji bua mukadiye mukuambuluishe bua kutantamena ntatu ne mukupeshe bukole bua kushintulula nsombelu webe. Funda ulame, Nzambi wa buena uvua mupitshishila bantu bende mu Mbuu Mukunze au neakuambuluishe pebe bua kulua muyidi wa Kristo. (Ekes. 14:13) Ikala ne dishindika dia buena divua nadi mufundi wa misambu uvua muambe mêyi adi mu mvese wa lelu. Yehowa udi mua kuambuluisha kabidi bamanyishi bapiabapia bua kuikalabu ne dikima. Mona tshivua tshifikile muanetu wa bakaji Tomoyo. Pakatuadijaye kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, muena ku nzubu wa kumpala kuakayaye wakamukatula wamba ne: “Tshitu musue kuyukila ne Bantemu ba Yehowa to!” ne kukumaye tshiibi. Tomoyo kuambilaye uvuabu bayisha nende ne dikima dionso ne: “Wamonu’s! Tshiyi muanji nansha kubulula mukana, yeye ukadi mumanye ne: ndi Ntemu. Biansankishi be!” Tomoyo udi mpindieu mpanda-njila wa pa tshibidilu. w20.09 6 §13, 14
Dibidi dia 15/2
Asa wakenza malu mimpe ne makane ku mêsu kua Yehowa Nzambi wende.—2 Kul. 14:2.
Asa wakambila bena Yuda ne: Yehowa ke uvua “[mubapeshe] dikisha ku nseke yonso.” (2 Kul. 14:6, 7) Asa kavua umona ne: atshi tshivua tshikondo tshia kushinga mikolo to. Kadi wakatuadija kuibaka bimenga, bimanu bia bimenga, bibumba, ne kuenza biibi bia bimenga. Wakambila bantu ba mu Yuda ne: “Buloba butshidi mu bianza bietu.” Asa uvua musue kuamba tshinyi? Uvua usua kuamba ne: bantu bavua mua kuendakana badilekelele mu buloba buvua Nzambi mubapeshe ne kuibaka kakuyi bualu bua ditshina baluishi to. Wakasaka bantu bua kuenza malu ne meji mu tshikondo tshia ditalala atshi. Asa wakababidila kabidi tshikondo tshia ditalala atshi bua kukolesha tshiluilu tshiende tshia basalayi. (2 Kul. 14:8) Bualu ebu buvua buleja ne: kavua weyemena Yehowa anyi? Tòo. Uvua mumanye ne: bu muvuaye mukalenge, uvua ne mudimu wa kulongolola bantu bua ntatu ivuabu mua kulua kutuilangana nayi. Asa uvua mumanye ne: ditalala divua bena Yuda banji kupeta kadivua pamuapa mua kushala kashidi to, ne ke muakaluabi kuenzeka. w20.09 15 §4, 5
Disatu dia 16/2
Kanuyi dia muamua dia malu adi mafunda.—1 Kol. 4:6.
Bu mudi mukulu utabalela tshisumbu, udi mua kuelela mikoko ya Nzambi mikenji idiye wela meji ne: neyibakube. Nansha nanku, mudimu wa mukulu ne wa mfumu wa dîku mmishilangane bikole. Tshilejilu, Yehowa mmuteke bakulu bua bikale balumbuluisha ne mmubapeshe bukenji bua kumbusha benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala mu tshisumbu. (1 Kol. 5:11-13) Kadi bamfumu ba mêku bobu Yehowa mmubapeshe bukokeshi budiye kayi mupeshe bakulu to. Tshilejilu, mmupeshe mfumu wa dîku bukokeshi bua kuelela bena mu dîku diende mikenji ne kulondesha bua bayitumikile. (Lomo 7:2) Mfumu wa dîku udi ne bukenji bua kukosela bana bende dîba didibu ne bua kupingana kumbelu dilolo. Udi kabidi ne bukokeshi bua kupesha bana bende dinyoka bobu kabayi batumikile mukenji au. (Ef. 6:1) Nansha nanku, mfumu muimpe wa dîku utu wanji kuyukila ne mukajende kumpala kua kuelela bena mu dîku diende mikenji, bualu bobu bonso babidi badi “mubidi umue.”—Mat. 19:6. w21.02 16-18 §10-13
Dinayi dia 17/2
[Meji] adi ne mushinga wa bungi kupita mabue a koraye; kakuena tshintu tshiudi ujinga tshidi mua kufuanyikijibua nawu.—Nsu. 3:15.
Bualu bumue budi buenza bua bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi buikale ne mushinga mukole budi ne: Yehowa udi ubusokoluela anu bena budipuekeshi badi “bakaje muoyo wabu.” (Bien. 13:48) Bena budipuekeshi aba badi bitaba bantu badi Yehowa wenza nabu mudimu lelu bua kutupetesha bulelela abu. (Mat. 11:25; 24:45) Tuetu nkayetu katuena mua kumvua bulelela ebu to, ne kakuena tshintu tshikuabu tshidi ne mushinga kupita dibumvua to. (Nsu. 3:13) Yehowa mmutupeshe kabidi diakalenga dia kulongesha bantu bakuabu bulelela bua malu adi amutangila ne bua malu adiye mulongolole. (Mat. 24:14) Mukenji utudi tuyisha bantu udi ne mushinga udi kawuyi kuambangana nawu bualu udi ubambuluisha bua kubuelabu pabu mu dîku dia Yehowa ne ubapetesha mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. (1 Tim. 4:16) Nansha tuyisha bikole anyi kakese, tumanye ne: tudi tuambuluisha mu mudimu wa mushinga mukole udi wenzeka tshikondo tshietu etshi. (1 Tim. 2:3, 4) Tudi ba diese ne ba muabi bua mutudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi!—1 Kol. 3:9. w20.09 26-27 §4, 5
Ditanu dia 18/2
Tuetu kusanganaku bana betu; bobu kutusengelela bua kushala nabu.—Bien. 28:14.
Pavua mupostolo Paulo mu luendu mutangile ku Lomo, Yehowa wakamuambuluisha misangu ne misangu ku butuangaji bua bena Kristo nende. Tshilejilu balunda babidi ba Paulo ba lulamatu aba: Alistâko ne Luka bakadisuika bua kuya nende ku Lomo. Bakitaba bua kuteka mioyo yabu mu njiwu bua kuya ne Paulo nansha mudibi bimueneka ne: Yezu kavua mujadikile muntu nansha umue wa ku bobu bonso babidi ne: bavua mua kufika ku Lomo to. Bakalua kumanya anu pashishe, pavuabu mu luendu pa mâyi mu tshipepele tshikole ne: nebafike bimpe. Pakafikabu mu dilobo dia mu tshimenga tshia Sidona, Yulio wakanyishila Paulo “bua kuya kudi balunda bende ne bua kupeta diambuluisha kudibu.” (Bien. 27:1-3) Pashishe pakafika Paulo ne bena diende mu tshimenga tshia Potiolo, ‘bakasanganamu bana betu; bobu kubasengelela bua kushala nabu matuku muanda mutekete.’ Pavua bana betu ba miaba ayi bakumbajila Paulo ne bena diende majinga abu, Paulo uvua ne bua kuikala mubambile malu avua mabakoleshe, bibasankishe bikole menemene.—Fuanyikija ne Bienzedi 15:2, 3. w20.11 15-16 §15-17
Disambombo dia 19/2
Dilamata Nzambi . . . didi ne mulayi wa muoyo wa mpindieu ne muoyo utshilualua.—1 Tim. 4:8.
Muledi wetu, ikala uleja bana bebe mu mêyi ne mu bienzedi muudi munange Yehowa bikole. Ikala mumanye ne: tshintu tshitambe bunene tshiudi mua kubapesha nkubambuluisha bua banange Yehowa. Bualu bukuabu bua mushinga buudi mua kuenza nkubalongesha mua kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela Bible, kusambila, kuya mu bisangilu, ne kuya mu buambi. (1 Tim. 6:6) Mu bulelela, udi ne bua kupesha bana bebe bintu bia ku mubidi bidibu nabi dijinga. (1 Tim. 5:8) Kadi ikala mumanye ne: bulunda budi bana bebe badie ne Yehowa ke buabambuluisha bua kupanduka ku nshikidilu wa bulongolodi bua Satana ne kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, ki mbintu bidibu nabi to. (Yeh. 7:19) Ndisanka kayipu dia kumona baledi bena Kristo ba bungi bangatshila bana babu mapangadika mimpe adi abasemeja pabuipi ne Yehowa! Bana badibu bakoleshe mu mêku a nunku batu batamba kutungunuka pabu ne kuenza malu aa padibu bakola ne kabatu balua kunyingalala to!—Nsu. 10:22. w20.10 28-29 §10, 11
Dia lumingu dia 20/2
Bualu ebu kabuakukufikila nansha kakese.—Mat. 16:22.
Imue misangu mupostolo Petelo uvua wamba malu anyi uenza pashishe ubanga kudiela meji. Tshilejilu, pavua Yezu muambile bapostolo bende ne: uvua ne bua kukengeshibua ne kufua, Petelo wakamutandisha umuambila mêyi adi mu mvese wa lelu aa. (Mat. 16:21-23) Yezu wakalua kumupingaja mu njila. Pavua musumba wa bantu mulue bua kukuata Yezu, Petelo wakapanga mua kudikanda, yeye kukosa mupika wa muakuidi munene ditshi. (Yone 18:10, 11) Yezu wakapingaja kabidi mupostolo eu mu njila. Bualu bukuabu, Petelo uvua udikuma mu tshiadi wamba ne: bapostolo bakuabu badi mua kulenduka balekela Kristo, kadi yeye kavua mua kuenza nanku nansha kakese! (Mat. 26:33) Kadi ditamba kudieyemena adi diakamufikisha ku ditshina bantu, kufikaye ne ku divila Mfumuende misangu isatu. Petelo mu binu muakamulua mâyi, ‘kupatukaye pambelu, kudilaye bikole.’ (Mat. 26:69-75) Uvua ne bua kuikala mudiebeje bikala Yezu uvua mua kumufuile luse. Kadi Petelo kavua mulekele bua ditekeshibua mu maboko adi dishale dimupite makanda to. Yeye mumane kuenza tshilema atshi, wakakankamana ne kutungunukaye ne kuenzela Yehowa mudimu pamue ne bapostolo bakuabu.—Yone 21:1-3; Bien. 1:15, 16. w20.12 20 §17, 18
Dimue dia 21/2
Nuenu balume, tungunukayi ne kusomba nabu bilondeshile dimanya. Nubapeshe bunême bu tshivuadi tshitambe butekete, tshia buntu bukaji.—1 Pet. 3:7.
Mfumu wa dîku udi mua kuleja mudiye ne didipuekesha mu mishindu ya bungi. Tshilejilu, kena ujinga bua mukajende ne bana bende bikale bapuangane to. Udi uteleja ngenyi yabu ne uyangata ne mushinga nansha yoyi ibengangana ne yende. Bualu bukuabu, mulume utu ne didipuekesha utu musue kuenza midimu ya kumbelu nansha bantu ba muaba udiye musombele au bobu bayimona bu midimu ya bantu bakaji. Bidi mua kuikala lutatu bua kuenza nanku. Bua tshinyi? Muanetu kampanda diende Rachel udi wamba ne: “Mulume yeye usukuisha mukajende malongo, ukolopa mu nzubu peshi ukomba kumbelu, bena mutumba ne balela bende badi mua kumuamba ne: nkalume ka kameta madimbu. Badi mua kuamba ne: eu mbamudiate kudi mukajende.” Bantu ba muaba uudi bobu bamona pabu malu mushindu eu, uvuluke ne: Yezu wakowesha bayidi bende mâyi ku makasa, nansha muvuabu bangata mudimu au bu wa bapika. Tshidi mfumu muimpe wa dîku natshi bualu ki nkuenza bua bakuabu bamumone bu ntambue wa ba nkashama to, kadi nkuenza bua mukajende ne bana bende bikale ne disanka. w21.02 2 §3; 4 §11
Dibidi dia 22/2
Ndi mujadike bualu bumue ebu ne: Bu mundi mupue malu adi mashale panyima muoyo ne ngipatshila malu adi kumpala, ndi ndienzeja bua kufika ku tshipatshila.—Filip. 3:13, 14.
Kuvuluka malu mimpe ndibenesha dia kudi Yehowa; nansha bikalabi ne: nsombelu utuvua nende kale uvua muimpe, kadi utuikala nende mu buloba bupiabupia neikale yeye muimpe be! Bakuabu badi mua kutunyingalaja, kadi patudi tubafuila luse, nebituambuluishe bua kuya kumpala. Kudipisha kupitshisha kudi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Kadi anu bu mupostolo Paulo, mbimpe tuitabe ne: Yehowa ukadi mutufuile luse. (1 Tim. 1:12-15) Tudi ne ditekemena dia kupeta muoyo kashidi. Mu buloba bupiabupia, katuakuvuluka bualu nansha bumue bua ku malu onso adi atubungamija lelu to. Bible udi wamba bua tshikondo atshi ne: “Malu a kale kaakubavuila kabidi mu lungenyi” to. (Yesh. 65:17) Anji elabi meji, bamue ba kutudi mbakulakajile mu mudimu wa Yehowa, kadi mu buloba bupiabupia, netulue kabidi bansonga. (Yobo 33:25) Nunku, tuikalayi badisuike bua kubenga kushala batume meji etu ku malu avua matufikile kale. Kadi tuatumayi ku malu atshilualua mu buloba bupiabupia ne tuenzayi tshionso tshitudi mua kuenza ku mpindieu bua tusombamu. w20.11 24 §4; 29 §18, 19
Disatu dia 23/2
Ngakamona . . . musumba munene wa bantu . . . Badi batungunuka ne kuela lubila ne dîyi dikole, bamba ne: “Lupandu luetu ndua kudi Nzambi wetu . . . ne kudi Muana wa mukoko.”—Buak. 7:9, 10.
Ntshinyi tshienzeka kumpala eku? Mu dikenga dinene, Yehowa neatupandishe mu mishindu ibidi ya dikema. Wa kumpala, neapandishe batendeledi bende badi bamulamate tshikondo tshiasakaye bakalenge ba pa buloba bua kubutula bitendelelu bia dishima bidi bienza Babilona munene. (Buak. 17:16-18; 18:2, 4) Muibidi, neapandishe bantu bende pabutulaye bishadile bia mu bulongolodi bua Satana ku Armagedone. (Buak. 16:14, 16) Tuetu bashale pabuipi ne Yehowa, Satana kakutuenzela bualu nansha bumue budi mua kutuenzela bibi bua kashidi to. Yeye ke wenzelabu tshia musangu umue bua kashidi. (Lomo 16:20) Nanku vuala bia mvita bionso, kubivudi to! Kutetshi bua kuluangana mvita nkayebe to. Ambuluisha bena Kristo nebe, ne londa buludiki bua Yehowa. Wewe wenza nanku, newikale mutuishibue ne: Tatu webe wa mu diulu muena dinanga neakupeshe bukole ne neakukube.—Yesh. 41:10. w21.03 30 §16, 17
Dinayi dia 24/2
Bukole buenu nebuikale mu dishala talalaa ne dikala ne dieyemena.—Yesh. 30:15.
Ndîba kayi ditudi mua kuleja ne: tudi beyemene Yehowa? Mpatudi tutumikila tshidiye utulomba bua kuenza. Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bidi bileja ne: kushala talala ne kueyemena Yehowa kudi ne mushinga wa bungi. Paudi wenda ulonga malu aa, mona tshivua tshiambuluishe bantu ba Nzambi bua kushala talala pavuabu kumpala kua buluishi bukole. Tshilejilu, pavua bena ku tubadi tunene tua bena Yuda batumine bapostolo dîyi bua balekele kuyisha, bapostolo kabakatshina to. Bakabambila ne dikima dionso ne: “Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bien. 5:29) Nansha panyima pa bamane kuela bapostolo mfimbu, kabakapampakana to. Bua tshinyi? Bualu bavua bamanye ne: Yehowa uvua nabu. Uvua ubanyisha. Nanku bakatungunuka ne kuyisha lumu luimpe. (Bien. 5:40-42) Nansha Stefano pende, pavuaye kumpala kua lufu, wakashala ne ditalala, mutukije; mpala wende kufikaye ne ku dilua “bu mpala wa muanjelu.” (Bien. 6:12-15) Bua tshinyi? Bualu uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua umuanyisha. w21.01 4 §10, 11
Ditanu dia 25/2
Mbasukule mizabi yabu ne bayitokeshe mu mashi a Muana wa mukoko.—Buak. 7:14.
Abi bidi biumvuija ne: badi ne kondo ka muoyo kimpe, ne Yehowa udi ubanyisha. (Yesh. 1:18) Mbadilambule kudi Nzambi, babatijibue balue bena Kristo ne baleja mudibu ne ditabuja dikole mu mulambu wa Yezu ne bikale balunda ba Yehowa. (Yone 3:36; 1 Pet. 3:21) Nunku mbakumbane bua kuimana kumpala kua nkuasa wa butumbi wa Nzambi bua kumuenzela “mudimu wa tshijila munya ne butuku” mu lubanza lua pa buloba lua ntempelo wa mu nyuma. (Buak. 7:15) Nansha lelu, badi benza mudimu wa bungi wa kuyisha Bukalenge ne kuvuija bantu bayidi, bawenza ne tshisumi tshionso, baleja mudibu bateka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:33; 24:14; 28:19, 20) Bena mu musumba munene badi bafuma mu dikenga dinene mbashindike ne: Nzambi neatungunuke ne kubatabalela, bualu “Yeye udi musombe mu nkuasa wa bukalenge neabalule ntenta wende pa mutu pabu.” Mulayi udi mikoko mikuabu mindile ne muoyo mujima eu newukumbane bushuwa: “[Nzambi] neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu.”—Buak. 21:3, 4. w21.01 16 §9, 10
Disambombo dia 26/2
Mu matuku a ku nshikidilu, nengitshikijile bantu ba mishindu yonso ndambu wa nyuma wanyi, ne bana benu ba balume ne bana benu ba bakaji nebambe mêyi a buprofete.—Bien. 2:17.
Tudi ne disanka bua mutudi mu dîku dia Yehowa ne yonso wa kutudi udi unemeka bantu badi Yehowa mupeshe bukokeshi. Bible udi uleja ne: Yehowa utu wangata bantu bakaji ne bantu balume ne mushinga. Tshilejilu, udi utuleja ne: mu bidimu lukama bia kumpala Yehowa wakapesha balume ne bakaji nyuma muimpe, kubapeshaye bukole bua kuenza bishima, bu mudi tshishima tshia kuakula mu miakulu. (Bien. 2:1-4, 15-18) Bobu bonso mbabele manyi a nyuma muimpe bua kukokeshabu ne Kristo. (Gal. 3:26-29) Bakaji ne balume kabidi nebapete difutu dia muoyo wa tshiendelele pa buloba. (Buak. 7:9, 10, 13-15) Mbapeshe kabidi balume ne bakaji mudimu wa kuyisha lumu luimpe ne kululongesha. (Mat. 28:19, 20) Mu mukanda wa Bienzedi mbakule bua mudimu uvuabu benze kudi muena Kristo kampanda diende Pisikila pamue ne bayende Akila. Bakumvuija muntu kampanda uvua mulonge bikole bulelela bimpe menemene. Diende uvua Apolo.—Bien. 18:24-26. w21.02 14 §1; 15 §4
Dia lumingu dia 27/2
Nudilame nuenu bine ne tshisumbu tshionso tshia mikoko . . . [Nulame] tshisumbu tshia Nzambi.—Bien. 20:28.
Bakulu wetu, nudi ne mudimu munene wa kuambuluisha bamanyishi bua bamanye mua kuyisha ne kulongesha bantu Bible bimpe. Muntu yeye umvua buôwa bua kulombola dilonga dia Bible panudi nende, mulomba bua udilombole wewe. Bakulu badi mua kukankamija balongeshi ba Bible bikole ne kubasaka bua kunanukila. (1 Tes. 5:11) Nansha katuyi ne muntu utudi tulongesha Bible mpindieu, tudi anu mua kuambuluisha muntu bua kuyaye too ne ku batismo. Tudi mua kuelesha mulongeshi diboko bimpe padiye ulonga ne muntu Bible tuetu badilongolole bimpe kumpala kua kuakula, kadi katuyi tutua mu nsampu tutua mu kaleji to. Mbimpe tudie bulunda ne balongi padibu balua ku Nzubu wa Bukalenge, ne tuikale tshilejilu tshimpe kudibu. Bakulu pabu badi mua kukebela balongi dîba bua kubakankamija, kulongesha balongeshi ne kubela kalumbandi bua kubakankamija pabu. Tuanji kuamba, kudiku disanka dipite ditudi tumvua patudi tumanya ne: tudi benze petu tshituvua mua kuenza bua kuambuluisha muntu bua afike ku dinanga Yehowa Tatu wetu, ne ku dimuenzela mudimu anyi? w21.03 13 §18, 19
Dimue dia 28/2
Bulunda bukole ne Yehowa mbua badi bamutshina.—Mis. 25:14.
Davidi uvua wenza malu avua aleja muvuaye muntu wa kueyemena. Tshilejilu, patshivuaye nsonga uvua wenza mudimu mukole bua kulama mikoko ya tatuende. Imue misangu mudimu au uvua ne njiwu. Davidi wakalua kumvuija Mukalenge Shaula dimue dituku ne: “Muena mudimu webe uvua ulama mikoko ya tatuende, ne ntambue wakalua, kukuataye mukoko kuyaye nawu. Pashishe nyama wa urse kulua pende, kuenzaye bia muomumue. Ngakayilonda, meme kuyikuma ne kusungila mikoko mukana muayi.” (1 Sam. 17:34, 35) Davidi uvua mumanye ne: mudimu wa kulama mikoko uvua pa makaya ende. Bansongalume badi mua kuidikija Davidi bobu bakumbaja mudimu wonso udibu babapeshe ne muoyo mujima. Davidi uvua mudie bulunda bua nsungansunga ne Yehowa katshia ku bunsonga. Bulunda abu buvua ne mushinga wa bungi kupita dikima divuaye nadi anyi dimanya diende dia kuimba tshiombelu tshia nshinga. Yehowa uvua Nzambi wa Davidi ne uvua kabidi Mulunda wende, Mulunda wende wa pa muoyo. Bansongalume wetu, bualu bua mushinga mukole bunudi mua kuenza nkukolesha bulunda buenu ne Tatu wenu wa mu diulu. w21.03 3 §4, 5