TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 118-128
  • Ngondo wa 12

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 12
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/12
  • Ditanu dia 2/12
  • Disambombo dia 3/12
  • Dia lumingu dia 4/12
  • Dimue dia 5/12
  • Dibidi dia 6/12
  • Disatu dia 7/12
  • Dinayi dia 8/12
  • Ditanu dia 9/12
  • Disambombo dia 10/12
  • Dia lumingu dia 11/12
  • Dimue dia 12/12
  • Dibidi dia 13/12
  • Disatu dia 14/12
  • Dinayi dia 15/12
  • Ditanu dia 16/12
  • Disambombo dia 17/12
  • Dia lumingu dia 18/12
  • Dimue dia 19/12
  • Dibidi dia 20/12
  • Disatu dia 21/12
  • Dinayi dia 22/12
  • Ditanu dia 23/12
  • Disambombo dia 24/12
  • Dia lumingu dia 25/12
  • Dimue dia 26/12
  • Dibidi dia 27/12
  • Disatu dia 28/12
  • Dinayi dia 29/12
  • Ditanu dia 30/12
  • Disambombo dia 31/12
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 118-128

Ngondo wa 12

Dinayi dia 1/12

Muntu udi welakana udi anu bu mavuala a mbuu adibu basaka kudi lupepele atua eku ne eku.​—Yak. 1:6.

Kudi misangu idibi mua kutukolela bua kumvua bualu kampanda bua mu Dîyi dia Nzambi. Peshi Yehowa udi mua kuikala kayi muandamune masambila etu mushindu utuvua basue. Malu aa adi mua kutujula dielakana. Tuetu katuyi badijikije, didi mua kutekesha ditabuja dietu ne kunyanga malanda etu ne Yehowa. (Yak. 1:7, 8) Didi kabidi mua kutujimijila ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua. Mupostolo Paulo wakafuanyikija ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua ne luongo. (Eb. 6:19) Luongo lutu lujalamija mazuwa padiku tshipepele tshikole ne luenza bua kaayi kudikuma ku mabue to. Kadi bua luongo kuenzalu mudimu walu anu shene udibu basuikile ku luongo alu ne ku mazuwa kayi mukoseke to. Anu mutu dimoma dinyanga shene wa luongo, tuetu bashale ne dielakana, didi mua kunyanga ditabuja dietu. Muntu utshidi ne dielakana yeye kumpala kua buluishi, udi mua kujimija ditabuja dia ne: Yehowa neakumbaje malu adiye mulaye. Tuetu bajimije ditabuja, tudi tujimija ditekemena dietu. Muntu wa mushindu eu kakuikala pamuapa ne disanka mu nsombelu wende to! w21.02 30 §14, 15

Ditanu dia 2/12

Abalahama wakitabuja Yehowa.​—Yak. 2:23.

Abalahama uvua mua kuikala ne bidimu bipite pa 70 pavuaye mumbuke mu Ula ne dîku diende. (Gen. 11:31–12:4) Wakashala tshibanda kasonga mu buloba bua Kanâna bidimu bitue ku lukama, usombela mu ntenta. Abalahama wakafua ne bidimu 175. (Gen. 25:7) Kadi kavua mumone muvua Yehowa mukumbaje mulayi wende wa kupesha ndelanganyi yende buloba buvuaye muyilaye, buvuaye yeye muine mupitshile abu to. Wakafua kayi mumone dijadikibua dia tshimenga anyi Bukalenge bua Nzambi to. Nansha nanku, Bible udi wamba ne: pavua Abalahama mufue, ukavua “mulale muboboke.” (Gen. 25:8) Nansha muvuaye mutuilangane ne ntatu yonso ayi, wakashala ne ditabuja dikole ne uvua ne disanka dia kuindila Yehowa. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kunanukila? Yehowa uvua umukuba ne uvua mulunda wende. (Gen. 15:1; Yesh. 41:8; Yak. 2:22) Anu bu Abalahama, tudi bindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela. (Eb. 11:10) Kadi katuena bindile bua batshiase to. Bakadi bajadike Bukalenge bua Nzambi mu 1914 ne bukadi bukokesha mu diulu. (Buak. 12:7-10) Kadi tudi bindile bua butuadije kukokesha buloba. w20.08 4-5 §11, 12

Disambombo dia 3/12

Meji a mu muoyo wa muntu adi bu mâyi male, Kadi muntu udi ne dijingulula dia malu udi uasuna.​—Nsu. 20:5.

Bua kuteleja bakuabu bimpe menemene, bidi bikengela tuikale ne budipuekeshi ne lutulu. Bidi bikengela tuditatshishe bua kuenza nanku bua malu asatu. Bua kumpala, katuakutamba kumona bantu mu mushindu mubi to. Buibidi, netujingulule mudi muanetu udiumvua ne tshidiye muenzele amue malu; bualu ebu nebutuambuluishe bua tuetu kutamba kumumvuila. Buisatu, tudi mua kumuambuluisha too ne yeye bua amanye bualu kampanda budi bumutangila. Imue misangu tutu tufika ku dimanya mututu tudiumvua menemene anu patutu tupatula bitudi nabi munda. Mushindu udi bamue bana betu bakole, bilele bia kuabu, anyi bumuntu buabu bidi mua kubatatshisha bua kuleja mudibu badiumvua. Bidi mua kuangata matuku a bungi bua kushishabu kudiumvua badilekelele bua kuyukila netu. Anu padibu benza nanku ke patudi tushisha kupeta mushindu wa kumvua mudibu badiumvua menemene. Tuetu ne lutulu bu lua Yehowa, nebafike ku ditueyemena. Nunku dîba dikalabu basue kutuambila mudibu badiumvua, tubateleje bimpe menemene. w20.04 15-16 §6, 7

Dia lumingu dia 4/12

Newikale ukuata bantu ne muoyo.​—Luka 5:10.

Mishipa itu itamba kusombela muaba utu mâyi adi mayikumbanyine ne udi biakudia bia bungi. Dîba didi mulobi uya kuloba ditu padi ne bualu anyi? Bua kuleja dîba dimpe dia kukuata mishipa, mona tshivua muanetu mukuabu wa mu tshidiila kampanda tshia mu Pasifike muambe pavuaye mulombe misionere kansanga bua baye kuloba. Misionere uvua mumuambile ne: “Nendue malaba pa dîba 9 wa mu dinda.” Kadi muanetu au kumuandamuna ne: “Nanku kuena mumvue to. Tudi tuya dîba ditudi mua kukuata mishipa, ki ndîba ditudi tuetu basue to.” Bia muomumue, balobi ba bantu ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua baya miaba ivuabu mua kupeta bantu ne pa dîba divuabu mua kubapeta miaba ayi. Tshilejilu, bayidi ba Yezu bavua bayisha mu ntempelo ne mu nsunagoga, ku nzubu ne ku nzubu, ne mu bisalu. (Bien. 5:42; 17:17; 18:4) Bidi bikengela tuetu petu tumanye nsombelu ya bantu ba mu teritware yetu. Tudi ne bua kuikala bamanye mua kuakaja malu etu bua kuyisha muaba utudi mua kupeta bantu ba bungi ne dîba ditudi mua kubapeta muaba au.​—1 Kol. 9:19-23. w20.09 4 §8, 9

Dimue dia 5/12

Patudi eku tuamba bulelela, mu dinanga, tukolayi mu malu onso munda mua yeye udi ku mutu, Kristo.​—Ef. 4:15.

Umue mushindu utudi mua kukolesha bulunda ne Yezu mpatudi tutua bulongodi bua tshisumbu nyama ku mikolo. Tudi tukolesha malanda etu ne Yezu udi mutu wa tshisumbu patudi tueleshangana diboko ne bantu badibu bateke bua kutulombola. (Ef. 4:16) Tshilejilu, tudi tuditatshisha bua kuenza bua Nzubu yetu ya Bukalenge yonso ikale ne bamanyishi ba bungi. Ke bualu kayi mbasambakaje bisumbu bikuabu. Bualu ebu mbuenze bua tulobelele makuta etu atudi tufila. Kadi bualu ebu mbulombe bamue bamanyishi bua kuibidilangana ne nsombelu mipiamipia. Bana betu ba lulamatu aba bavua mua kuikala benze bidimu bia bungi mu tshisumbu ne pamuapa bashemeshe malanda ne bakuabu mu tshisumbu atshi. Kadi mpindieu mbabalombe bua kuya mu tshisumbu tshikuabu. Bidi bisankisha Yezu bikole padiye umona bayidi bende ba lulamatu bitaba bualu budibu balongolole ebu! w20.04 24 §14

Dibidi dia 6/12

Mukalenge wa ku sud neapindakajangane nende.​—Dan. 11:40; dim.

Mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud batshidi baluishangana; yonso wa kudibu mmusue kuikala bukokeshi bua bukole bua buloba bujima. Tshilejilu, tangila tshivua tshienzeke panyima pa Mvita mibidi ya buloba bujima pavua Union soviétique ne matunga avua madisange nende bituadije kukokesha tshitupa tshinene tshia ku Mputu. Malu avua mukalenge wa ku nord eu wenza akasaka mukalenge wa ku sud bua kumvuangana ne matunga makuabu bua kusangisha biluilu biabu bua kuenza nsangilu udibu babikila ne: OTAN. Bakenza nanku bua kuluisha mukalenge wa ku nord. Mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud badi batula kabidi makuta mapite bungi bua kuikala ne bingoma binene bia mbutula bajinga kupitangana. Yonso wa kudibu wakaluisha mukalenge mukuabu mu diambuluisha matunga a mu Afrike, mu Azi, ne mu Amerike Latine avua aluangana ne mukalenge mukuabu au. Bidimu bidi panshi ebi, Russie ne matunga adi madisange nende mbilue ne bukole bua bungi pa buloba bujima. Badi baluangana kabidi ne mukalenge wa ku sud ku diambuluisha dia biamu bia ordinatere. Bakalenge aba mbabandangane bua mudi yonso wa kudibu wenza mudimu ne programe ya ordinatere mibi mitambe bua kunyangakaja mabanji abu ne malu abu a tshididi. Bualu bukuabu, anu mukavua Danyele muambe, mukalenge wa ku nord udi utungunuka ne kuluisha bantu ba Nzambi.​—Dan. 11:41. w20.05 13 §5, 6

Disatu dia 7/12

Meme nkayanyi nenkebe mikoko yanyi, ne nenyilame.​—Yeh. 34:11.

Mu tshikondo tshia muprofete Yeshaya, Yehowa wakela lukonko elu: “Mamu udi mua kupua muanende utshidi wamua mabele muoyo” anyi? Nzambi wakambila tshisamba tshiende ne: “Nansha bamamu aba mua kupua muoyo, meme tshiakukupua muoyo nansha.” (Yesh. 49:15) Yehowa katu utamba kudifuanyikija ne mamu to. Kadi wakadifuanyikija nende musangu au. Yehowa uvua muakule bua malanda adi pankatshi pa mamu ne muanende wa pambidi bua kuleja mudiye munange batendeledi bende bikole. Bamamu ba bungi badi mua kuamba pabu tshidi muanetu Jasmin muambe etshi: “Paudi wamusha muana, udi upunga nende malanda makole a pa buawu adi ashala bua kashidi.” Padi muana wa Yehowa nansha umue ulekela bisangilu ne buambi, Yehowa udi umona. Bana betu ba bungi badi banji kulekela dienzela Yehowa mudimu anyi badi balekele bisangilu ne mudimu wa buambi batu bapingana mu tshisumbu mutubu batamba kubakidila ne disanka dia bungi! Yehowa mmusue bua balukile, nansha tuetu petu.​—1 Pet. 2:25. w20.06 18 §1-3

Dinayi dia 8/12

Tuishila mêsu ebe pa bintu bidi kabiyi bimueneka. Bualu bintu bidi bimueneka mbia tshitupa tshîpi, kadi bintu bidi kabiyi bimueneka mbia tshiendelele.’​—2 Kol. 4:18.

Bintu bionso bitu ne mushinga wa bungi menemene kabitu bimueneka to. Mu Muyuki wa pa mukuna, Yezu wakatela bintu bia mushinga bia mu diulu anyi biuma bidi bipite makuta kule ne kule. Kuluaye kuamba kabidi ne: “Muaba udi biuma biebe ke wikala muoyo webe kabidi.” (Mat. 6:19-21) Tshintu tshiotshi ne mushinga wa bungi kutudi, muoyo neutusake bua kutshipeta. Tudi tudibutshila “biuma mu diulu” patudi tupeta dîna dimpe anyi lumu luimpe ku mêsu kua Nzambi. Anu muvua Yezu muambe, biuma bia nunku kabiena mua kubutuka anyi kabena mua kubiiba nansha. Mupostolo Paulo udi utulomba bua ‘kutuishila mêsu etu pa bintu bidi kabiyi bimueneka.’ (2 Kol. 4:17, 18) Bintu ebi mbintu bia mushinga mukole. Mu biobi mudi masanka atuapeta mu bulongolodi bupiabupia. Tudiku tuleja dianyisha bua bintu bia mushinga bidi kabiyi bimueneka ebi anyi? w20.05 26 §1, 2

Ditanu dia 9/12

Malu andi ndongesha nealoke bu mvula.​—Dut. 32:2.

Malu avua Mose mulongeshe bena Isalele akakolesha ditabuja diabu ne kubakankamija anu bu mvula wa yebayeba pa bikunyibua. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulongesha petu bantu nanku? Patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu anyi miaba idi bantu babanda bapueka, tudi mua kuleja bantu ne Bible ne: dîna dia Nzambi n’Yehowa. Tudi mua kubapesha bibejibeji bimpe, kubaleja filme mimpe, anyi bintu bidi mu site wetu wa Enternete bidi bitumbishisha Yehowa. Patudi ku mudimu, mu tulasa, anyi mu luendu, tudi mua kupeta mpunga ya kuakula bua Nzambi wetu wa dinanga ne bua tshidiye. Patudi tuambila bantu batudi tutuilangana nabu malu mimpe adi Yehowa mulongoluele bantu ne buloba, tudi tubaleja bualu budibu pamuapa kabayi banji kumanya. Patudi tuambila bakuabu bulelela bua Tatu wetu wa dinanga, tudi tuenza kabidi bua dîna dia Nzambi dijidibue. Tudi tuenza bua bantu balekele malongesha a dishima adibu nawu bua Yehowa ne malu adibu bamushiminyine adibu mua kuilala babalongeshe. Tudi tulongesha bantu malu adi abakolesha ne abakankamija bikole menemene.​—Yesh. 65:13, 14. w20.06 10 §8, 9

Disambombo dia 10/12

Pinganayi kundi, ne meme nempingane kunudi.​—Mal. 3:7.

Nngikadilu kayi itudi ne bua kuikala nayi tuetu basue kuambuluisha bantu badi basue kupingana kudi Yehowa? Mona malongesha atudi mua kupetela ku tshilejilu tshivua Yezu mufile tshia muana mujimine. (Luka 15:17-24) Meji akafika ku diluila muana, yeye kuangata dipangadika dia kupingana kuabu. Pakafikaye, tatuende wakaya kudiye lubilu, kumuakidilaye ne disanka, bua kumujadikila ne: uvua mumunange. Kondo ka muoyo kavua kalubakaja muana ne udimona kayi mukumbane bua kubikidibua muanende to. Pavuaye uleja tatuende muvuaye udiumvua, tatuende wakamumvuila luse. Pashishe tatuende wakenza malu kampanda bua kujadikila muanende ne: uvua mumuakidile bu muana wa kumbelu. Bua kuleja ne: uvua mumunange, wakalongolola difesto, kupeshaye muanende uvua munyingalale au bilamba bimpe. Yehowa mmuenze bu tatu wa mu tshilejilu atshi. Mmunange bana betu bakadi balekele bisangilu ne buambi ne mmusue bua bapingane kudiye. Tuetu bidikije Yehowa, netubambuluishe bua bapingane kudiye. Bualu ebu budi butulomba lutulu, diditeka pa muaba wa bakuabu, ne dinanga. w20.06 25-26 §8, 9

Dia lumingu dia 11/12

Nuenu bashale mu dîyi dianyi, nudi bushuwa bayidi banyi, ne nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupeshe budikadidi.​—Yone 8:31, 32.

Yezu wakamba ne: bantu bakuabu bavua mua kuitaba bulelela “ne disanka,” kadi ditabuja diabu divua mua kuteketa pavuadi ditetshibua. (Mat. 13:3-6, 20, 21) Pamuapa kabavua bajingulule ne: bavua mua kupeta ntatu ne makenga bua dilonda Yezu to. (Mat. 16:24) Anyi bavua mua kuikala bela meji ne: kuikala muena Kristo nkuikala ne nsombelu wa kayi ntatu, muikale anu wa masanka. Kadi mu bulongolodi bua malu mabi ebu, nekuikale anu ntatu. Nsombelu idi mua kushintuluka, itujimijila disanka bua tshikondo kampanda. (Mis. 6:6; Muam. 9:11) Bena Kristo netu ba bungi menemene batu baleja mudibu batuishibue ne: mbapete bulelela. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu nansha muena Kristo nabu yeye mubenzele bibi anyi mutuadije kuenza malu adi Bible ukandika, ditabuja diabu kaditu ditenkakana to. (Mis. 119:165) Misangu yonso itubu batuilangana ne diteta, ditabuja diabu ditu anu dikola, kaditu diteketa to. (Yak. 1:2-4) Tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole dia mushindu au. w20.07 8 §1; 9 §4, 5

Dimue dia 12/12

Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi.​—Yak. 1:5.

Kumpala kua kubala Bible, sambila bua Yehowa akuambuluishe bua umone mudi malu awabala au mua kukuambuluisha. Tshilejilu, wewe ukeba mibelu ya mua kupita ne lutatu kampanda, lomba Yehowa bua upete mêyi manene a mu Bible adi mua kukulombola bua umanye tshia kuenza. (Filip. 4:6, 7) Yehowa mmutufuke ne tshipedi tshia dikema tshia kudifuanyikijila malu mu lungenyi. Bua malu audi ubala kumuenekawu ne: avua menzeke bushuwa, teta kudifuanyikijilawu mu lungenyi ne diteka pa muaba wa muntu udibu bakuila. Teta kumona malu avuaye umona ne teta kumvua muvuaye mua kuikala umvua. Pashishe welengana meji. Kuelangana meji kudi kumvuija kuela meji bikole bua malu audi ubala ne kukeba mua kumanya mudiwu akutangila wewe muine. Kudi kuambuluisha bua kutuangaja malu audi umona mu lungenyi ne kumvua bualu buudi ubala mu buondoke. Kubala Bible kakuyi dielangana meji nkuenze anu bu kushala mutangile bitupa bia dikalu ditulakaja diela mu karton. Kuelengana meji kudi kutuambuluisha bua kumona muikala dikalu bobu badilamakaja. w21.03 15 §3-5

Dibidi dia 13/12

Ndi ne dianyisha dia bungi kudi Nzambi . . . tshiyi ndekela kukuvuluka mu misengelelu yanyi butuku ne munya.”​—2 Tim. 1:3.

Mupostolo Paulo uvua mua kushala wela meji ne: bu yeye nansha kayi mulue muena Kristo wa tshisumi kabavua mua kumuela mu buloko to. Uvua mua kuikala mufiikile bena mu Asia munda bualu bavua bamulekele, ne kubanga kumona balunda bende bakuabu mu mushindu mubi. Kadi kakenza nanku to. Nansha mukavua lufu lumununkile, kuvua bualu bua mushinga wa bungi buvuaye kayi mupue muoyo to, bua kutumbisha Yehowa. Wakatungunuka ne kuela meji a muvuaye mua kukankamija bakuabu. Wakashala usambila bua kuleja muvuaye mueyemene Yehowa. Pamutu pa kushalaye unyingalala bua muvuabu bamulekele, yeye wakaleja muvuaye ne dianyisha dia bungi bua dikuatshisha dia kudi balunda bende bavua bashale bamuambuluisha. Wakashala kabidi ulonga Dîyi dia Nzambi. (2 Tim. 3:16, 17; 4:13) Bualu bua mushinga mbua ne: uvua ne dishindika dikole dia ne: Yehowa ne Yezu bavua bamunange. w21.03 18 §17, 18

Disatu dia 14/12

Anu mudibu basangisha lupela ne baluosha mu kapia, ke muikalabi ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu.​—Mat. 13:40.

Tshikondo kampanda mu bidimu bia 100 ne bia mu njila, bena Kristo ba dishima bapite bungi bakabuela mu tshisumbu tshia bena Kristo balelela. Bakavua ne malongesha a bampangano, kabatshiyi balonda bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi to. Kubangila anu ku dîba adi too ne ku ndekelu kua bidimu bia 1800, kakuvua tshisumbu tshia batendeledi ba Nzambi tshilongolola pa buloba to. Bena Kristo ba dishima bakavula anu bu bisonsa bia lupela, kupangishabi bua kumanya bena Kristo balelela. (Mat. 13:36-43) Bua tshinyi kumanya bualu ebu kudi ne mushinga? Bualu kudi kuleja ne: tshitudi tubala mu Danyele nshapita wa 11 bua mukalenge wa ku nord ne wa ku sud katshiena mua kuikala tshiakula bua bakokeshi anyi makalenge bivua bikokeshe kutuadijila mu bidimu bia 100 ne bia mu njila too ne mu 1870 to. Kakuvua tshisumbu tshia bantu ba Nzambi tshilongolola tshivuabu mua kuluisha to. Kadi bidimu bikese panyima pa 1870, kuvua mushindu wa kumanya mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud kabidi. w20.05 3 §5

Dinayi dia 15/12

Tshisamba ntshibande tshilue mu buloba buanyi.​—Yoe. 1:6.

Yoele wakamanyisha tshipupu tshia mpasu ivua ne bua kunyangakaja buloba bua Isalele, kudia tshintu tshionso tshivuayi imona! (Yoe. 1:4) Kukadi bidimu bia bungi bitudi tuamba ne: mêyi a buprofete aa adi tshimfuanyi tshia mushindu udi bantu ba Nzambi baditue mu mudimu wa kuyisha benze bu tshisumbu tshia mpasu idi kayiyi kuimanyika. Tuvua bumvue ne: mudimu eu udi ukengesha “buloba” anyi bantu badi ku bukokeshi bua balombodi ba bitendelelu. Kadi patudi tukonkonona mvese idi kuulu ne kuinshi, tudi tumona ne: bidi bikengela tuakajilule ngumvuilu wetu. Mona tshidi Yehowa ulaya bua tshipupu tshia mpasu atshi: “Nentume muntu wa ku nord [mpasu] kule nenu.” (Yoe. 2:20) Bu mpasu mikale tshimfuanyi tshia Bantemu ba Yehowa bua mudibu batumikila dîyi dia Yezu dia kuvuija bantu bayidi, bua tshinyi Yehowa uvua mua kulaya bua kuyituma kule? (Yeh. 33:7-9; Mat. 28:19, 20) Bidi bimueneka bimpe ne: tshidi Yehowa utuma kule ntshintu anyi mmuntu udi lukuna ne batendeledi bende ba lulamatu, kadi ki mbobu to. w20.04 3 §3-5

Ditanu dia 16/12

Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi.​—Yak. 1:5.

Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza wewe mumone ne: Yehowa ki mmuandamune disambila diebe ne lukasa? Yakobo udi wamba ne: udi ne bua ‘kutungunuka ne kulomba’ Nzambi. Wewe utungunuka ne kumulomba meji kabitu bimutonda to. Kakukufiikila munda to. Patudi tulomba Tatu wetu wa mu diulu meji bua kunanukila mu ntatu, udi utupeshawu “ne tshianza tshilekelela.” (Mis. 25:12, 13) Utu umona ntatu itudi nayi, uditeka pa muaba wetu, ne mmusue kutuambuluisha. Ebu si mbualu butudi ne bua kusankila! Kadi mpindieu, mmunyi mutu Yehowa utupesha meji? Ku diambuluisha dia Dîyi diende. (Nsu. 2:6) Bua kuapeta, tudi ne bua kulonga Dîyi dia Nzambi ne mikanda yetu itu yumvuija malu a mu Bible. Kadi bualu ki mbua kuwuja dimanya mu mutu tshianana to. Tudi ne bua kutumikila mibelu ya Nzambi bua meji ende akuate mudimu wawu. Yakobo wakafunda ne: “Nulue benji ba dîyi, kanuyi anu bateleji patupu.” (Yak. 1:22) Patudi tutumikila mibelu ya Nzambi, tudi tulua bena ditalala ba menemene, bafuidianganyi ba luse, katuyi ne malu makole. (Yak. 3:17) Ngikadilu eyi idi yenza bua tumanye mua kupita ne lutatu nansha lua mushindu kayi katuyi tujimija disanka dietu to. w21.02 29 §10, 11

Disambombo dia 17/12

Tshitupa tshionso . . . [tshidi] tshiambuluisha mubidi bua kukolawu.​—Ef. 4:16.

Mulongi wa Bible udi mua kufika ku batismo bipepele padi bena mu tshisumbu bakuabu bamuambuluisha pabu. Mumanyishi yonso udi ne tshiende tshidiye mua kuenza bua tshisumbu tshidiunde. Muanetu mukuabu udi mpanda-njila udi wamba ne: “Batu bamba ne: dikolesha muana mbualu bua musoko mujima. Ndi ngela meji ne: ke mudibi kabidi bua divuija bantu bayidi; pa tshibidilu bitu bilomba bua bena mu tshisumbu bonso bambuluishe muntu bua kufikaye too ne ku batismo.” Bena mu dîku, balunda, ne balongeshi ba mu tulasa batu bambuluisha muana bua kuluaye muntu mukole. Batu bakankamija muana ne bamulongesha malu a mushinga bua kushishaye kukola. Bia muomumue, bamanyishi badi mua kupesha balongi ba Bible mibelu, kubakankamija, ne kubapesha tshilejilu tshimpe bua baye too ne ku batismo. (Nsu. 15:22) Wewe ulonga ne muntu, bua tshinyi mbimpe wikale usanka padi bamanyishi bakuabu bambuluisha mulongi webe au? Bualu badi pabu mua kumuambuluisha bua kuya kumpala. w21.03 8 §1-3

Dia lumingu dia 18/12

Tuetu bambe ne: “Katuena ne mpekatu,” tudi tudishima tuetu nkayetu.​—1 Yone 1:8.

Bena Kristo bonso, bana ne bakulumpe, badi ne bua kudimuka padi bantu bakuabu babasaka bua kuikala ne nsombelu wa mpala ibidi. Mupostolo Yone wakaleja ne: katuena mua kuikala tuenda mu bulelela eku benzavi to. (1 Yone 1:6) Tuetu basue bua Nzambi atuanyishe lelu ne mu matuku atshilualua, tuikale tuenza malu bamanye ne: udi utumona. Nansha bantu kabayi bamona malu atudi tuenza mu musokoko, Yehowa yeye udi umona tshionso tshitudi tuenza. (Eb. 4:13) Tudi ne bua kubenga mmuenenu udi nende bena panu bua mpekatu. Mu tshikondo tshia Yone, batontolodi bavua bamba ne: muntu uvua mua kuenza mpekatu ku budisuile tshibi ushala anu mu malanda ne Nzambi. Lelu, tudi munkatshi mua bantu badi ne mmuenenu wa malu wa mushindu au. Bantu ba bungi badi bamba mudibu bitabuja Nzambi, kadi kabena bitabuja mmuenenu udi nende Yehowa bua mpekatu, nangananga mu tshilumbu tshia disangila dia mulume ne mukaji to. Kudi bilele kampanda bia malu a masandi bidi Yehowa wamba ne: mbibi. Kadi bantu abu bobu badi bamba ne: muntu yeye musue kuenza malu au ki mbibi to. w20.07 22 §7, 8

Dimue dia 19/12

Tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.​—1 Yone 3:18.

Utuku pebe wakuila bana betu ba bakaji padibu dijinga ne wa kubakuila anyi? Tuangatabi tshilejilu etshi. Bamue bamanyishi badi bamona ne: muanetu kampanda udi bayende kayi Ntemu utu utamba kufika bisangilu bimane kubanga ne patubu bamba anu ne: Amen, utu upatuka uya; bamona kabidi ne: katu utamba kulua ne bana bende to. Nunku badi bamuamba mudiye kayi wela bayende mutoyi bua amulekele ikale ulua ne bana mu bisangilu. Kadi kabayi bamanye ne: muanetu wa bakaji au utu wenze muende muonso mua kuenza bua kulua mu bisangilu. Kena mua kudienzela malu nkayende; peshi kudiangatshila bana kabiyi ku dianyisha dia bayende to. Wewe muele muanetu au kalumbandi ne wambila bakuabu malu mimpe adiye wenza, udi mua kukoseshaku nkutshi muadi. Bakulu mbamanye bimpe ne: Yehowa mmusue bua bikale babenzela malu bimpe. (Yak. 1:27) Nunku batu bidikija Yezu, kabayi bajinga kukolesha malu, bela mikenji padibi kabiyi nansha bilomba kuyela to. (Mat. 15:22-28) Padi bakulu baditatshisha bua kuambuluisha bana betu ba bakaji, bidi bibajadikila ne: mbabanange. w20.09 24-25 §17-19

Dibidi dia 20/12

[Nzambi] mmumanyishe mukalenge Nebukadenesâ malu adi ne bua kuenzeka.​—Dan. 2:28.

Muprofete Danyele uvua misangu yonso ulomba Yehowa ne budipuekeshi buonso bua amuludike. Tshilejilu, pavua Yehowa muenze nende mudimu bua kumvuija Nebukadenesâ tshilota, kakadituta tshianza mu tshiadi ne: yeye ke uvua mutshiumvuije to. Kadi wakapesha Yehowa butumbi buonso ne kuambaye ne: yeye ke uvua mutshiumvuije. (Dan. 2:26-28) Bidi bitulongesha tshinyi? Bana betu bobu basanka ne miyuki itudi tuenza anyi tuetu tupatula bipeta bimpe mu buambi, Yehowa ke wa kupesha butumbi bua malu onso au. Tumanye ne: Yehowa yeye kayi mutuambuluishe, katuena mua kuenza malu au to. (Filip. 4:13) Tuetu tumona malu mushindu eu, tudi tuidikija kabidi Yezu. Utu anu weyemena Yehowa. (Yone 5:19, 30) Katu muanji kujinga bua kunyenga Tatuende wa mu diulu bumfumu to. Filipoyi 2:6 udi utuambila ne: Yezu kavua “muele meji bua kuangata muaba wa Nzambi, mbuena kuamba ne: kuikala mumue ne Nzambi” to. Uvua ukokela, mumanye mikalu yende, ne unemeka bumfumu bua Tatuende. w20.08 11 §12, 13

Disatu dia 21/12

Nyemayi mu mushindu wa [kutshimuna].​—1 Kol. 9:24.

Bantu bakuabu badi banyemena mu njila udi ufikisha ku muoyo batu malu atu abafikila adi bakuabu kabayi mua kumona anyi mua kumvua to. Wewe muikale ne bulema anyi mutekete mubidi ne umona ne: bakuabu kabena bakumvua, tshilejilu tshia Mefibosheta tshidi mua kukupesha bukole. (2 Sam. 4:4) Uvua ne bulema, ne mukalenge Davidi wakamuangata bibi. Nansha nanku, kakapeta meji mabi to; wakaleja dianyisha bua malu mimpe avua mamuenzekele. Wakaleja Davidi dianyisha bua malu mimpe akavuaye mumuenzele. (2 Sam. 9:6-10) Nanku pavua Davidi muangate Mefibosheta bibi, Mefibosheta kavua muimanyine yeye pa atshi to. Kakashala udiila Davidi dînu bua tshilema atshi to. Kakela nansha Yehowa tshilumbu pambidi bua tshivua Davidi muenze atshi to. Wakimanyina pa tshivuaye mua kuenza bua kukuatshisha mukalenge uvua Yehowa musungule. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) Yehowa wakafundisha tshilejilu tshimpe tshia Mefibosheta mu Dîyi diende bua tshitulongeshe.​—Lomo 15:4. w20.04 26 §3; 30 §18, 19

Dinayi dia 22/12

Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.​—1 Kol. 3:9.

Badi mua kuteka bamue bana betu mu tshisumbu bua bikale bamisionere, bampanda-njila ba pa buabu, anyi ba pa tshibidilu. Mu bulelela, pa buloba bujima, bana betu mbaditue mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. Nansha mudi bana betu aba kabayi nangananga ne bintu bia ku mubidi bia nsongo, Yehowa mmubabeneshe bikole menemene. (Mâko 10:29, 30) Tudi banange bana betu abu, ne tudi ne disanka dia bungi bua mutudi nabu mu tshisumbu! Anu bana betu batudi batele aba ke badi ne muaba mu tshisumbu anyi? Tòo. Muambi wa lumu luimpe yonso udi ne mushinga kudi Nzambi ne mu tshisumbu. (Lomo 10:15; 1 Kol. 3:6-8) Bidi nanku bualu tshimue tshia ku bipatshila binene bia tshisumbu ntshia kuvuija bantu bayidi ba Mukalenge wetu Yezu Kristo. (Mat. 28:19, 20; 1 Tim. 2:4) Bantu bonso badi bayisha ne tshisumbu (bakadi babatijibue ne badi kabayi banji kubatijibua) batu baditatshisha bua kuteka mudimu eu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu.​—Mat. 24:14. w20.08 21 §7, 8

Ditanu dia 23/12

Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.​—Mat. 28:20.

Yezu neatuambuluishe patudi tutuilangana ne ntatu anu mudi mvese wa lelu uleja. Mu bulelela, mêyi a Yezu adi atupesha bukole. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu amue matuku tutu tupeta ntatu itu itukolela mua kupita nayi. Tshilejilu, patutu tufuisha, katutu tushala ne kanyinganyinga anu bua matuku makese to, tudi mua kushala naku bidimu bia bungi. Bakuabu batu batatshishibua ne ntatu itu ilua matuku a ku bukulakaje. Kadi bakuabu bobu batu ne matuku atu malu abapita bashale bakabungame. Nansha nanku, tudi tupeta bukole bua kutungunuka ne kuya kumpala bualu tudi bamanye ne: Yezu udi netu “matuku onso,” too ne mu matuku atudi tupeta ntatu mikole menemene. (Mat. 11:28-30) Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: Yehowa udi utuambuluisha ku butuangaji bua banjelu. (Eb. 1:7, 14) Tshilejilu, banjelu batu batukuatshisha ne batulombola patudi tuyisha ‘lumu luimpe lua Bukalenge’ kudi bantu ba “tshisamba tshionso, tshisa tshionso, [ne] muakulu wonso.”​—Mat. 24:13, 14; Buak. 14:6. w20.11 13-14 §6, 7

Disambombo dia 24/12

Meji a mu muoyo wa muntu adi bu mâyi male, kadi muntu udi ne dijingulula dia malu udi uasuna.​—Nsu. 20:5.

Mbimpe mulongi wetu umvue ne: malu adiye ulonga adi afumina mu Dîyi dia Nzambi. (1 Tes. 2:13) Mmunyi mutudi mua kumuambuluisha? Kankamija mulongi bua ikale wambila bantu malu adiye ulonga. Pamutu pa wewe kuikala anu umumvuija mvese yonso, muambila ikale ukumvuija pende mikuabu. Ambuluisha mulongi amone mudi Dîyi dia Nzambi dimutangila yeye. Muela nkonko idi mua kumusaka bua kuleja mudiye wela meji anyi umvua bua mvese idiye ubala anyi bua afile wende mmuenenu bua mvese ayi. (Luka 10:25-28) Tshilejilu, udi mua kumuebeja ne: “Mmunyi mudi mvese eu mukuambuluishe bua kumona umue wa ku ngikadilu ya Yehowa?” “Mmunyi mudi tshidi Bible muambe etshi mua kukuambuluisha?” “Udi umvua bishi bua bualu buudi mulonge ebu?” Tshidi ne mushinga ki mbungi bua malu adi mulongi mumanye to, kadi mmushindu udiye munange malu adiye mumanye ne uatumikila. Enza bua Bible ikale ulongesha. Udi ne bua kuikala ne budipuekeshi wewe musue kulengeja mishindu yebe ya kulongesha. w20.10 15 §5, 6

Dia lumingu dia 25/12

Kuna mamiinu ebe mu dinda ne kulekedi tshianza tshiebe tshikisha too ne dilolo.​—Muam. 11:6.

Tuikale bajadike ne: mudimu wa kuyisha newujike anu pa dîba diawu. Mona tshivua tshienzeke mu tshikondo tshia Noa. Yehowa wakaleja ne: utu mumanye kuenza malu anu pa dîba diawu menemene. Bidimu bitue ku 120 kumpala, wakakosa dîba divua Mvula wa kabutu ne bua kutuadija. Panyima pa bidimu bia bungi, Yehowa wakapesha Noa mudimu wa kuenza buatu. Noa wakenza pamuapa bidimu 40 anyi 50 muditue anu mu mudimu mukole kumpala kua Mvula wa kabutu kutuadija. Nansha muvua bantu kabayi bamuteleja, wakatungunuka ne kubayisha bua kubadimuija too ne pakamba Yehowa ne: dîba dia kubuela mu buatu dikavua dikumbane. Pashishe, pakakumbana dîba, “Yehowa wakamukangila tshiibi.” (Gen. 6:3; 7:1, 2, 16) Yehowa ukadi pa kuimanyika mudimu wa kuyisha; ‘neakangile’ bulongolodi bua Satana tshiibi, mmumue ne: neabubutule, pashishe ulua kuenza bulongolodi bupiabupia bua buakane. Mu dindila tshikondo atshi, tuidikijayiku Noa ne bakuabu bavua kabayi balekele tshianza tshiabu tshikisha. Tushalayiku badifile mu mudimu wa buambi, tuikalayi ne lutulu, ne tuikala ne ditabuja dikole mu milayi ya Yehowa. w20.09 13 §18, 19

Dimue dia 26/12

Malu onso enzeke bimpe ne mu bulongame.​—1 Kol. 14:40.

Kuoku kakuyi bantu badi ne bumfumu, dîku dia Yehowa didi mua kubanga kuenza malu mu tshikutukutu, binyangila benamu disanka. Tshilejilu, bantu kabakumanya ne: nnganyi udi ne bua kuangata mapangadika a ndekelu ne nnganyi udi ne bua kuenza bua baakumbaje to. Bikalabi ne: Nzambi mmuenze bimpe bua mudiye mulongolole bua bamue bantu bikale ne bumfumu, bua tshinyi bualu ebu budi butonda bakaji ba bungi? Bualu balume ba bungi badi babenga bua kutumikila mikenji idi Yehowa muelele bena mu mêku ne balonda bobu bilele bia bankambua babu anyi bia miaba idibu bakolele. Badi mua kukengesha kabidi bakaji babu bua kudiumvuabu bimpe. Tshilejilu, mulume udi mua kudiata mukajende ujinga bua kudiangata ne mushinga anyi bua kuleja bakuabu ne: yeye nkalume ka mukaba. Udi mua kuela meji ne: kena mua kuenzeja mukajende bua amunange to, kadi udi mua kumuenzeja bua ikale umutshina. Nunku padiye umutshina nanku udi mua kumukokesha bimpe. Ngelelu wa meji ne bilele bia mushindu eu bidi bivuija bakaji bu tusonsa tua kunuina mu maluvu ne bidi bibengangana ne tshidi Yehowa musue.​—Ef. 5:25, 28. w21.02 3 §6, 7

Dibidi dia 27/12

Numupuila ntatu yenu yonso, bualu yeye udi unutabalela. ​—1 Pet. 5:7.

Bena Kristo batu ne malu abasamisha mutu batu basulakana patubu bakuatshila Yehowa malu au ne muoyo mujima. Yehowa udi mua kuandamuna masambila ebe umona ukupesha “ditalala [diende] didi dipite dijingulula dionso dia malu [dia bantu].” (Filip. 4:6, 7) Yehowa utu utupesha ditalala adi ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe udi ne bukole bua bungi. (Gal. 5:22) Paudi usambila Yehowa, munzuluila muoyo webe. Muambila malu masunguluke. Muleja bualu mudibu, ne mumvuija muudi umvua bua bualu abu. Koku mushindu wa kujikija bualu buudi nabu, mulomba meji bua umanye tshia kuenza ne bukole bua kubuenza. Koku kakuyi tshia kuenza bua lutatu luudi nalu, lomba Yehowa akuambuluishe bua kuikadi utamba kusamisha mutu to. Wewe wamba malu masunguluke paudi usambila, dîba didi Yehowa wandamuna masambila au, neumone bimpe menemene mudiye muandamune. Yeye kayi mukuandamune lukasa, kulekedi kusambila to. Bushuwa Yehowa musue bua wikale usambila wamba malu masunguluke, kadi mmusue kabidi bua usuminyine ne kusambila.​—Luka 11:8-10. w21.01 3 §6, 7

Disatu dia 28/12

[Yezu] wakabambila ne: “Bantu bonso kabena bitaba dîyi adi to, anu aba badi ne tshipedi atshi.”​—Mat. 19:11.

Lelu mu bisumbu mudi mêku ne amue a kudiwu ki mmalele bana to. Mudi kabidi bana betu ba bungi bajike. Mmunyi mutudi mua kumona bajike aba? Tumonayi muvua Yezu umona bujike. Pavuaye pa buloba, kavua musele to. Wakashala mujike ne kudifilaye ne muoyo mujima mu mudimu uvua Nzambi mumupeshe. Yezu kavua mulongeshe ne: bidi bikengela kubuela mu dibaka anyi kubenga kubuelamu to. Kadi wakamba ne: bena Kristo bakuabu badi mua kusungula bua kushala bajike. (Mat. 19:11, 12) Yezu uvua unemeka bajike. Kavua ubamona bu bantu bashadile anyi bu ne: mbapangile tshintu kampanda to. Anu bu Yezu, mupostolo Paulo wakashala pende mujike pavuaye wenza mudimu wende wa kuyisha. Paulo kavua mulongeshe ne: mbibi bua muena Kristo kubuela mu dibaka to. Uvua mumanye ne: tshivua dipangadika dia muntu nkayende. w20.08 28 §7, 8

Dinayi dia 29/12

Nzambi udi dinanga.​—1 Yone 4:16.

Mupostolo Yone uvua mulale muboboke, ne kuvua malu a bungi avua mamuenzekele. Uvua mupete kabidi ntatu ivua mua kuikala mitekeshe ditabuja diende. Kadi uvua wenza muende muonso bua kutumikila mikenji ya Yezu, kutumikila ne wa kunanga bena Kristo nende. Ke bualu kayi uvua mushindike ne: Yehowa ne Yezu bavua bamunange ne bavua ne bua kumupesha bukole bua kutantamena lutatu nansha lua mushindu kayi. (Yone 14:15-17; 15:10) Kakuvua tshivua Satana anyi bena mu bulongolodi buende mua kuenza bua kupangisha Yone bua kunanga bena Kristo nende ne kubaleja muvuaye mubanange ku mêyi ne ku bienzedi to. Anu bu Yone, tudi petu mu bulongolodi budi mu bianza bia Satana, nzambi wa lukinu lubi. (1 Yone 3:1, 10) Mmusue bua tulekele kunanga bena Kristo netu, ne mmuindile bua tuetu tumukanguile tshialu bua akuate wende mudimu. Bana betu, tudisuikayiku bua kunanga bena Kristo netu, kubaleja dinanga adi ku bitudi tuamba ne kubajadikiladi ku bitudi tuenza. Dîba adi, netuikale ne disanka dia mutudi mu dîku dia Yehowa ne kuikala ne muoyo nekuikale anu kutusankisha.​—1 Yone 4:7. w21.01 13 §18, 19

Ditanu dia 30/12

Nzambi udi ufila bukole bua kunanukila.​—Lomo 15:5.

Nsombelu udiku pa buloba budibu bakokesha kudi Satana ebu udi mua kukola mua kupita nende, imue misangu tupanga tshia kuenza. (2 Tim. 3:1) Yehowa mmumanye ntatu idi itufikila, nunku katuena ne bua kusamisha mutu peshi kumvua buôwa to. Patudi dijinga ne diambuluisha, udi utulaya bua kutukuata ne tshianza tshiende tshia balume tshia bukole. (Yesh. 41:10, 13) Tudi batuishibue ne: Yehowa neatuambuluishe, ne Bible udi utupesha bukole butudi nabu dijinga bua kutantamena lutatu kayi luonso. Mu filme yetu, mu drama ya diteleja patupu, ne biena-bualu bia “Nuidikije ditabuja diabu” mudi malu adi ambuluisha bua biudi ubala mu Bible bimueneke ne: bivua menzeke bushuwa. Nanku kumpala kua wewe kumona filme, kuteleja drama, anyi kubala bualu bua muntu kampanda, lomba Yehowa akuambuluishe bua upete malongesha a mushinga audi mua kutumikila. Ikala udifuanyikija pa muaba wa muntu udibu bakuila. Elangana meji a tshivua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu abu benze ne muvuaye mubambuluishe bua kutantamena ntatu. Pashishe wangate malongesha audi upeta adi akutangila uateke mu tshienzedi. Ela Yehowa tuasakidila bua diambuluisha dikadiye mubange kukupesha. Keba mishindu iudi mua kukankamija bakuabu ne kubakuatshisha bua uleje muudi ne dianyisha bua diambuluisha adi. w21.03 19 §22, 23

Disambombo dia 31/12

Bana badi bumpianyi bua kudi Yehowa.​—Mis. 127:3.

Nuenu baselangane ne nukeba kulela bana, diebejayi ne: ‘Bu mudi muoyo wa muana ne mushinga, tudi bantu badi ne budipuekeshi ne banange Yehowa badiye mua kusungula bua kutabalela muana waledibua anyi?’ (Mis. 127:4) Biwikale ukadi mulele, diebeja ne: ‘Ntu ndongesha bana banyi bua kuangata dienza mudimu mukole ne mushinga anyi?’ (Muam. 3:12, 13) ‘Ntu ngenza muanyi muonso bua kukuba bana banyi ku njiwu idibu mua kutuilangana nayi anyi?’ (Nsu. 22:3) Kuena mua kukuba bana bebe ku ntatu yonso to. Kuenza nanku nkutapa nsanga ne tshielele. Kadi wewe utungunuka ne kubalongesha ne dinanga dionso mudibu mua kueyemena mibelu idi mu Bible, neubalongolole bua bamanye tshia kuenza bua ntatu yabakuata mu nsombelu. (Nsu. 2:1-6) Tshilejilu, mulela wenu yeye mulekele kuenzela Yehowa mudimu, longesha bana bebe ne Bible bamone bua tshinyi bidi ne mushinga bua kushala balamate Yehowa. (Mis. 31:23) Nuenu bafuishe, leja bana bebe mvese ya mu Bible idi mua kubambuluisha bua kutantamena kanyinganyinga ka lufu ne kupeta ditalala.​—2 Kol. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16. w20.10 27 §7

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu