TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 108-118
  • Ngondo wa 11

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 11
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/11
  • Disatu dia 2/11
  • Dinayi dia 3/11
  • Ditanu dia 4/11
  • Disambombo dia 5/11
  • Dia lumingu dia 6/11
  • Dimue dia 7/11
  • Dibidi dia 8/11
  • Disatu dia 9/11
  • Dinayi dia 10/11
  • Ditanu dia 11/11
  • Disambombo dia 12/11
  • Dia lumingu dia 13/11
  • Dimue dia 14/11
  • Dibidi dia 15/11
  • Disatu dia 16/11
  • Dinayi dia 17/11
  • Ditanu dia 18/11
  • Disambombo dia 19/11
  • Dia lumingu dia 20/11
  • Dimue dia 21/11
  • Dibidi dia 22/11
  • Disatu dia 23/11
  • Dinayi dia 24/11
  • Ditanu dia 25/11
  • Disambombo dia 26/11
  • Dia lumingu dia 27/11
  • Dimue dia 28/11
  • Dibidi dia 29/11
  • Disatu dia 30/11
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 108-118

Ngondo wa 11

Dibidi dia 1/11

Padi muntu wandamuna bualu kumpala kua kumvua mudi malu, Nditshimbakana ne dipuekeshibua dia milongo.​—Nsu. 18:13.

Bua dipanga kumanya amue malu, tudi mua kuamba Yona ne: kavua muntu wa kueyemena, anyi mene kayi ne lulamatu to. Yehowa wakamuambila buludiludi bua kuya kumanyisha mukenji wa dilumbuluisha mu Niniwe. Pamutu pa kutumikila, wakabuela mu mazuwa kuyilaye luseke lukuabu, “kule ne Yehowa.” (Yona 1:1-3) Bu wewe Yehowa, uvua mua kumupeshilula mudimu au anyi? Pamuapa kuvua mua kumupeshawu kabidi to. Kadi Yehowa wakamona malu makuabu avua mamusake bua kumupeshilula mudimu au. (Yona 3:1, 2) Yona wakaleja tshivuaye menemene pavuaye usambila. (Yona 2:1, 2, 9) Kakuyi mpata disambila diende adi ndimue dia ku masambila avuaye wenza; didi dituambuluisha bua kumona ne: kavua anu muntu uvua munyeme mudimu wende to. Mêyi ende adi aleja ne: uvua muena budipuekeshi, uvua uleja dianyisha, ne mudisuike bua kutumikila Yehowa. Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua muvua Yehowa kayi muimanyine pa bivua Yona muenze, muandamune disambila diende, ne mutungunuke ne kuenza nende mudimu wa buprofete to! Nunku bidi ne mushinga bua mukulu yonso kuikala wanji “kumvua mudi malu” kumpala kufila mubelu. w20.04 15 §4-6

Disatu dia 2/11

[Paulo] uvua ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu, umvuija ne ufila bijadiki bia mu Mifundu.​—Bien. 17:2, 3.

Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakitaba malongesha au ne bavua beyemena nyuma muimpe bua abambuluishe bua bumvue Dîyi dia Nzambi. Bavua batuishibue bobu bine ne: malongesha aa nga mu Bible. (Bien. 17:11, 12; Eb. 5:14) Kabavua bibakile ditabuja diabu pa dinanga nkayadi to, ne kabavua benzela Yehowa mudimu anu bualu bavua bumvua bimpe pavuabu badisangisha ne bena kuitabuja nabu to. Kadi ditabuja diabu divua dibakila pa “dimanya dijalame dia Nzambi.” (Kolos. 1:9, 10) Bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi kabutu bushintuluka to. (Mis. 119:160) Tshilejilu, kabutu bushintuluka padi muena Kristo netu mutuenzele bibi anyi muenze mpekatu munene to. Kabutu nansha bushintuluka patutu tutuilangana ne ntatu to. Nunku bidi bikengela tumanye malongesha a mu Bible bimpe menemene ne tutuishibue ne: mbulelela. Ditabuja dietu dikole dibakila pa bulelela bua mu Bible nedienze bua katutenkakanyi bikondo bia ntatu, anu mudi luongo mua kujalamija mazuwa dîba dia tshipepele tshikole. w20.07 9 §6, 7

Dinayi dia 3/11

Wakatutumina . . . dîyi bua kuyisha bantu ne kufila bumanyishi buonso menemene.​—Bien. 10:42.

Yezu udi umona malu atudi tuenzela bana babu bela manyi anu bu ne: tudi tumuenzela yeye. (Mat. 25:34-40) Mushindu munene utudi tukuatshisha bela manyi nkudifila ne muetu muonso mu mudimu uvua Yezu muambile bayidi bende bua kuenza. Mudimu au ngua kuvuija bantu bayidi. (Mat. 28:19, 20) Bua bana babu ne Kristo kukumbaja mudimu munene wa kuyisha udi wenzeka pa buloba bujima lelu, anu bobu babambuluisha kudi “mikoko mikuabu.” (Yone 10:16) Wewe muikale wa mu mikoko mikuabu, dîba dionso diudi mu mudimu eu, udi uleja ne: udi munange bela manyi, munange kabidi Yezu. Tudi tudia kabidi bulunda ne Yehowa ne Yezu patudi tufila makuta etu bua kuambuluisha mudimu udibu balombola. (Luka 16:9) Tshilejilu, tudi mua kuambuluisha mudimu wa pa buloba bujima ne makuta etu; mu mudimu au mudi kuambuluisha bantu badi bikumina bienzekele. Tudi kabidi mua kukuatshisha tshisumbu tshietu ne makuta ne kuambuluisha bantu batudi bamanye ne: badi bakenga.​—Nsu. 19:17. w20.04 24 §12, 13

Ditanu dia 4/11

Yeye kakuleja Nzambi wa batatuende kanemu nansha. . . . Kadi yeye neatumbishe nzambi wa miaba mikolesha.​—Dan. 11:37, 38.

Bua kukumbaja mêyi aa, mukalenge wa ku nord kakaleja “Nzambi wa batatuende kanemu” nansha kakese to. Mushindu kayi? Bu muvua Union soviétique ne tshipatshila tshia kujikija bualu bua bitendelelu, wakajinga bua kupangisha bantu bua kutendelela muvuabu benza kuonso eku. Bua kukumbaja bualu abu, mbulamatadi wa Union soviétique ukavua muele mukenji katshia ku 1918 bua batuadije kulongesha mu tulasa ne: Nzambi katuku to. Mmushindu kayi uvua mukalenge wa ku nord eu ‘mutumbishe nzambi wa miaba mikolesha’? Union soviétique wakatula makuta bungi tshianana bua kukolesha tshiluilu tshiende ne kuenza bingoma binene bia mbutula binunu ne binunu bua kukolesha bukalenge buende. Mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud bakafika ku dipeta bia mvita bia bungi bia bukole bua kushipa nabi bantu bungi kabuyi kubala! Mukalenge wa ku nord wakakuatshisha mukalenge wa ku sud bua kuenzabu bualu kampanda bunene; ‘bakateka tshintu tshia muendi tshidi tshikebesha kabutu,’ mmumue ne: Bulongolodi bua matunga masanga.​—Dan. 11:31. w20.05 6-7 §16, 17

Disambombo dia 5/11

Muanenu eu . . . uvua mujimine, mmumueneke.​—Luka 15:32.

Nnganyi udi mua kuditua mu dikeba dia bantu badi balekele bisangilu ne buambi? Tuetu bonso, mmumue ne: bakulu, bampanda-njila, bena mu mêku abu, ne bamanyishi bonso. Udi ne mulunda anyi mulela webe ukadi mulekele bisangilu ne buambi anyi? Ukadiku mutuilangane ne muntu wa nunku mu mudimu wa ku nzubu ne ku nzubu anyi pautu uyisha muaba utu bantu ba bungi anyi? Muntu eu yeye musue kutumina bakulu ba tshisumbu tshienu adrese wende anyi nimero yende ya telefone, uye kubapeshayi. Muanetu kampanda udi mukulu diende Thomas udi wamba ne: “Ntu nganji ngebeja bana betu bashilashilangane ni mbamanye muaba udi bana betu ba mu tshisumbu badi kabatshiyi babuela mu bisangilu ne bayisha basombele mpindieu. Anyi ntu ngebeja bamanyishi ni mbamanye muntu yonso udi katshiyi ubuela mu bisangilu. Pashishe, pantu nya kumonangana ne bana betu bakadi balekele bisangilu ne buambi, ntu mbebeja mudi bana babu ne balela babu bakuabu. Bakuabu bavua baya ne bana babu mu bisangilu, ne bana babu aba bavua mua kuikala bamanyishi tshikondo kampanda. Tudi mua kuambuluisha bana aba pabu bua bapingane kudi Yehowa.” w20.06 24 §1; 25 §6, 7

Dia lumingu dia 6/11

Nemvuluke midimu ya Yah; Nemvuluke bienzedi biebe bia kukema bia kale.​—Mis. 77:11.

Mu bifukibue bionso bia pa buloba, anu bantu ke badi bakumbana kulonga malu a bikadilu; badi benza nanku padibu bavuluka malu a kale ne baakonkonona. Ke bualu kayi, tudi mua kupeta bikadilu bimpe ne kushintulula mushindu utudi tuela meji ne tuenza malu. (1 Kol. 6:9-11; Kolos. 3:9, 10) Nansha nanku, mbimpe tulongeshe kondo ketu ka muoyo bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Eb. 5:14) Tudi mua kulonga mua kunanga bantu, kuditeka pa muaba wabu, ne kubumvuila luse. Tudi kabidi mua kuikala ne buakane bu bua Yehowa. Umue mushindu utudi tuleja ne: tudi ne dianyisha bua lubatshi ludi Yehowa mutupeshe nkuikala kuvuluka misangu yonso ikadi Yehowa mutuambuluishe ne mutusambe. Bualu ebu nebukoleshe dishindika dietu dia ne: neatuambuluishe matuku kumpala. (Mis. 77:12; 78:4, 7) Mushindu mukuabu nkuvuluka malu mimpe adi bantu bakuabu batuenzela ne kubaleja dianyisha bua bidibu benza. Bakebuludi ba malu mbalue kumanya ne: bitu bipepele bua bantu batu balejangana dianyisha kuikalabu ne disanka. w20.05 23 §12, 13

Dimue dia 7/11

Tshina dîna dia butumbi ne dia kutshina edi, dîna dia Yehowa Nzambi webe.​—Dut. 28:58.

Elabi meji muvua Mose mumvue pavuaye mu disoso dia dibue ne mumone butumbi bua Yehowa pakavuabu bupite muaba uvuaye. Mukanda wa Étude perspicace des Écritures udi uleja ne: “Tshivua mua kuikala bualu bunene buvua butamba kukemesha ne bufila ditshina dia kunemeka Nzambi buvua muntu nansha umue kayi muanji kumona kumpala kua Yezu Kristo kulua.” Mose wakumvua mêyi avuabu ne bua kuikala bambe kudi muanjelu adi alonda aa: “Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela, udi uleja dinanga dia lulamatu kudi bantu binunu ne binunu; udi ubuikila bilema, dishipa dia mikenji ne mpekatu.” (Ekes. 33:17-23; 34:5-7) Mose uvua mua kuikala uvuluka tshikena-kumona atshi pavuaye wakula bua dîna dia Yehowa mu mêyi adi mu mvese wa lelu. Patudi tutela dîna dia Yehowa, mbimpe tuelangane meji a Nzambi muena dîna edi. Tuikale tuvuluka ngikadilu yende bu mudi bukole, meji, buakane, ne dinanga. Kuelangana meji bua ngikadilu eyi ne bua mikuabu kudi mua kutuambuluisha bua kumutshina bikole.​—Mis. 77:11-15. w20.06 8-9 §3, 4

Dibidi dia 8/11

Tungunuka mu malu auvua mulonge ne avuabu bakufikishe ku ditaba.​—2 Tim. 3:14.

Yezu wakamba ne: bavua ne bua kumanyina bayidi bende ku dinanga didibu banangangane nadi. (Yone 13:34, 35) Kadi bua tuetu kuikala ne ditabuja dikole, bidi bilomba malu makuabu. Ditabuja dietu kadiena ne bua kushindamena anu pa dinanga dia buena Kristo didi nadi bantu ba Nzambi to. Bua tshinyi? Bualu ditabuja dietu diodi dishindamene anu pa dinanga adi, tudi mua kudijimija bipepele. Tshilejilu, tudi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu, anyi mene mukulu, anyi mpanda-njila muenze mpekatu munene. Tudi kabidi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu mutuenzele bibi anyi mulue mutontolodi, anyi wamba ne: malu atudi bitabuje ki mmalelela to. Nunku tuetu basue bua ditabuja dietu dikole, didi ne bua kushindamena pa malanda makole atudi badie ne Yehowa. Nunku dinanga diudi munange nadi Yehowa ne bantu bende didi mua kukuambuluisha bua kupetaku ndambu wa ditabuja. Kadi bidi kabidi ne mushinga wa bungi menemene bua kulonga Bible ne muoyo umue, kumvua biudi ulonga, ne kuenza makebulula, bua kutuishibua ne: malu a Yehowa audi ulonga au mbulelela. Bidi bikengela udijadikile wewe nkayebe ne: Bible udi utulongesha malu malelela adi atangila Yehowa.​—Lomo 12:2. w20.07 8 §2, 3

Disatu dia 9/11

Ambuluishayi badi batekete.​—Bien. 20:35.

Malu a bungi adi menzeke adi aleja ne: banjelu badi benza netu mudimu bua kutuambuluisha bua tupete bantu badi ne dijinga dikole dia kupingana kudi Yehowa. (Buak. 14:6) Tshilejilu, Silvio wa mu ditunga dia Équateur uvua usambila bikole bua muntu amuambuluishe bua kupingana mu tshisumbu. Pavuaye wenda usambila, wakumvua bakokola ku tshiibi. Bakulu babidi ke bavua bakokola abu. Pavuabu basombe nende apu, bavua ne disanka dia kutuadija kumupesha diambuluisha divuaye ukengela. Netupete disanka dia bungi dia kuambuluisha bantu badi batekete mu nyuma bua bapingane kudi Yehowa. Mona tshidi Salvador mpanda-njila udi utamba kutabalela bantu badi balekele bisangilu ne buambi wamba: “Imue misangu, ntu ndimona nkadi mpuekesha binsonji bua disanka. Bidi binsankisha bikole menemene bua kumona ne: Yehowa mmupingaje umue wa ku mikoko yende idiye munange kudiye, muwumbushe mu bulongolodi bua Satana, kabidi ne: ndi mupete diakalenga dia kuenza nende mudimu eu.” Biwikala muanji kulekela kudisangisha ne bantu ba Yehowa, ikala mutuishibue ne: Yehowa utshidi anu mukunange. Yehowa utshidi anu ne mêsu ku njila mukuindile bua upingane, ne neakuakidile ne disanka. w20.06 29 §16-18

Dinayi dia 10/11

Neumone Mulongeshi webe Munene.​—Yesh. 30:20.

Bu mudi Yehowa ‘Mulongeshi wetu Munene,’ mmutufundishile bilejilu bia bantu mu Dîyi diende bua kutulongesha. (Yesh. 30:21) Patudi tuelangana meji a bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua ne ngikadilu idi isankisha Nzambi bidi bitulongesha malu a bungi. Tudi tulonga kabidi malu a bungi patudi tukonkonona tshivua tshifikile bantu bavua bapangile mua kuleja ngikadilu mimpe eyi. (Mis. 37:37; 1 Kol. 10:11) Vuluka tshivua tshifikile mukalenge Shaula. Patshivuaye nsonga, uvua mumanye mikalu yende ne uvua mene muelakane bua kuangata mudimu kampanda munene. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Kadi pakapita matuku, wakapeta dikamakama. Wakaleja ngikadilu mubi eu makutu makese bamane kumuteka mukalenge. Wakapangila mua kuleja lutulu dîba kampanda divuaye muindile muprofete Samuele. Kulambulaye mulambu wa kuosha pende kayi ne bukokeshi bua kuwulambula. Bua bualu abu, Yehowa wakamubenga, kuluaye kujimija ne bukalenge. (1 Sam. 13:8-14) Tshilejilu etshi tshiotshi tshitudimuije ne tuetu tuepuka dienza malu atudi katuyi ne bukenji bua kuenza, dîba adi netuleje mutudi ne meji. w20.08 10 §10, 11

Ditanu dia 11/11

Nunemeke bantu badi . . . banulombola mu Mukalenge.​—1 Tes. 5:12.

Mu bulelela, Yehowa mmupeshe tshisumbu tshiende “mapa mikale bantu” ku diambuluisha dia Kristo. (Ef. 4:8) Mu “mapa mikale bantu” aa mudi bena mu Kasumbu kaludiki, bambuluishi ba bena mu Kasumbu kaludiki, bena mu komite ya filiale, batangidi ba bijengu, balongeshi ba mu tulasa tua malu a mu Bible, bakulu, ne basadidi ba mudimu. Mbateke bana betu bonso aba ku nyuma bua kulama mikoko ya bende ya Yehowa ya mushinga ne kuenzela tshisumbu mudimu. (1 Pet. 5:2, 3) Mbateke bana betu ku nyuma bua kuenza midimu mishilashilangane. Anu bu mudi bitupa bishilashilangane bia mubidi (bu mudi bianza ne makasa) bienza mudimu bua kuambuluisha mubidi mujima, bana betu badibu bateke ku nyuma badi benza mudimu mukole bua kuambuluisha tshisumbu tshijima. Kabena bakeba bua bantu babatumbishe to. Kadi badi baditatshisha bikole bua kuambuluisha bena Kristo nabu ne kubakolesha. (1 Tes. 2:6-8) Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua balume ba mukaba badi bateka majinga a bakuabu kumpala kua abu aba! w20.08 21 §5, 6

Disambombo dia 12/11

Ndayi nuvuije bantu . . . bayidi.​—Mat. 28:19, 20.

Bumue bua ku malu adi atusaka bua kuyisha budi ne: Tudi tuyisha bualu bantu badi ‘batatshishibua, ne mbalekelela,’ badi ne dijinga dikole dia kulonga bulelela bua Bukalenge. (Mat. 9:36) Yehowa mmusue bua bantu ba mishindu yonso bafike ku dimanya dijalame dia bulelela bua bapandishibue. (1 Tim. 2:4) Patudi tuela meji a mudi mudimu wetu wa kuyisha usungila bantu, muoyo neutusake bua kutungunuka ne kuwenza. Tudi tusungila mioyo ya bantu. (Lomo 10:13-15; 1 Tim. 4:16) Bidi bikengela tuikale petu ne bia kuyisha nabi bidi bikengedibua ne tuikale kabidi bamanye mua kuyisha nabi. Yezu wakambila bayidi bende mêyi masunguluke a kulonda a mua kulobabu bantu. Wakabambila tshia kuambula, muaba wa kuyishila, ne tshia kuamba. (Mat. 10:5-7; Luka 10:1-11) Lelu, bulongolodi bua Yehowa mbutupatuile Bintu bietu bia kulongesha nabi; biobi abi mbia mudimu bidi bituambuluisha bua kuyisha bimpe be! Batu batulongesha kabidi mua kuyisha nabi. Malu adibu batulongesha au adi atuambuluisha bua kuikala ne dituishibua ne kupeta dimanya bitudi nabi dijinga bua kuyisha bimpe.​—2 Tim. 2:15. w20.09 4 §6, 7, 10

Dia lumingu dia 13/11

Tshiena ne disanka dinene kupita edi: bua meme kumvua ne: bana banyi badi batungunuka ne kuenda mu bulelela.​—3 Yone 4.

Fuanyikijabi disanka divua mupostolo Yone ne bua kuikala nadi pavuaye mumvue ne: bantu bavuaye muambuluishe bua kumanya bulelela bavua batungunuka ne kuenzela Yehowa Nzambi mudimu ne lulamatu luonso. Bavua batuilangana ne ntatu ya bungi, ne Yone uvua wenza ne muende muonso bua kukolesha ditabuja dia bena Kristo ba lulamatu aba, bavuaye wangata bu bana bende ba mu nyuma. Tutu tumvua petu disanka padi bana batudi balele anyi bantu batudi tuambuluisha bua kumanya bulelela badilambula kudi Yehowa ne batungunuka ne kumuenzela mudimu. (3 Yone 3) Pabuipi ne mu 98 P.Y., nyuma wa Yehowa wakasaka Yone bua kufunda mikanda isatu. Uvua mufunde mikanda ayi bua kuambuluisha bena Kristo ba lulamatu bua bashale anu bitabuje Yezu ne batungunuke ne kuenda mu bulelela. Yone uvua usamisha mutu bua muvua balongeshi ba dishima benda banyanga bisumbu. (1 Yone 2:18, 19, 26) Batontolodi abu bavua bamba muvuabu bamanye Nzambi, kadi kabavua batumikila mikenji ya Yehowa to. w20.07 20 §1-3

Dimue dia 14/11

Lejayi ditabuja kudi Nzambi; lejayi kabidi ditabuja kundi.​—Yone 14:1.

Tudi ne ditabuja mu mukenji utudi tuyisha, ke bualu kayi muoyo wetu udi uzuka bua kuwambila bantu ba bungi menemene. Tudi beyemene milayi idi mu Dîyi dia Nzambi. (Mis. 119:42; Yesh. 40:8) Tudi tumona mudi mêyi a buprofete a mu Bible akumbana matuku etu aa. Tudi badimuene mudi bantu balengeja nsombelu wabu padibu batumikila mibelu ya mu Bible. Bualu ebu budi bukolesha dituishibua dietu dia ne: lumu luimpe lua Bukalenge mmukenji udi muntu yonso ne bua kumvua. Tudi kabidi tuitabuja Yehowa muena mukenji utudi tuyisha, ne tuitabuja Yezu udiye muteke Mukalenge wa Bukalenge buende. Nansha nsombelu kayi mutufikile, Yehowa neikale anu tshinyemenu tshietu ne bukole buetu. (Mis. 46:1-3) Bualu bukuabu, tudi bashindike ne: mu diulu mudi Yezu amu udi ulombuelamu mudimu wa diyisha, wenza nanku ne bukole ne bukokeshi budi Yehowa mumupeshe. (Mat. 28:18-20) Ditabuja didi dikolesha dituishibua dietu dia ne: Yehowa neabeneshe bitudi tuditatshisha bua kuenza. w20.09 12 §15-17

Dibidi dia 15/11

Mmungenzele bualu buimpe menemene. . . . Mmuenze tshivuaye mua kuenza.​—Mâko 14:6, 8.

Kudi misangu idi bana betu ba bakaji mua kuikala dijinga ne wa kubakuila padibu mu lutatu kampanda. (Yesh. 1:17) Tshilejilu, mukaji mukamba anyi muanetu wa bakaji udi dibaka difue udi mua kuikala dijinga ne muntu udi mua kumuakuila ne kumuambuluisha bua kukumbaja amue malu avua bayende wenza. Muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje udi mua kuikala dijinga ne wa kumuambuluisha bua kuyukila ne baminganga. Peshi muanetu kampanda udi mpanda-njila eku wambuluisha mu midimu mikuabu ya mu bulongolodi buetu udi mua kuikala dijinga ne wa kumuakuila padibu bamuamba mudiye kayi uyisha bu bampanda-njila nende bakuabu. Tuangatayi tshilejilu tshia Yezu. Kavua ujingakana bua kuakuila bakaji ba lulamatu pavua bantu babumvua bibi. Tshilejilu, wakakuila Mariya pavua Mâta wakula bibi bua bualu buende. (Luka 10:38-42) Wakamuakuila kabidi pavua bantu bakuabu bamba muvuaye muenze tshintu tshibi. (Mâko 14:3-9) Yezu uvua mumanye tshivua tshisake Mariya bua kuenza nanku, kumuelaye kalumbandi. Wakamba too ne mêyi a buprofete a ne: bavua ne bua kuakula bua tshienzedi tshiende tshimpe atshi “miaba yonso idibu bayisha lumu luimpe elu pa buloba bujima.” w20.09 24 §15, 16

Disatu dia 16/11

Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi mu bianza bienu, nuenza mudimu bu batangidi, kanuyi benzeja ku bukole, kadi ku budisuile kumpala kua Nzambi.​—1 Pet. 5:2.

Mulami muimpe wa mikoko uvua mumanye ne: mukoko uvua mua kujimina. Nunku pavuawu ujimina, kavua uwututa pavuaye uwupeta to. Tumone tshilejilu tshidi Nzambi mutushile pavuaye wambuluisha basadidi bende bavua banji kupambuka kudiye bua tshikondo kampanda. Muprofete Yona wakanyema mudimu wende. Nansha nanku, Yehowa kakamulekela diakamue to. Bu mudi Yehowa mulami muimpe, wakamupandisha ne kumuambuluisha bua apetulule bukole buvuaye nabu dijinga bua kukumbaja mudimu wende. (Yona 2:7; 3:1, 2) Pashishe, Nzambi wakenza mudimu ne muonji wa tshilowalowa bua kuambuluisha Yona bua umvue ne: muoyo wa muntu yonso udi ne mushinga. (Yona 4:10, 11) Bualu ebu budi butulongesha ne: bakulu kabena ne bua kuikala ne lukasa ku dilekela muntu ukadi mulekele bisangilu ne buambi to. Kadi badi baditatshisha bua kumvua tshidi tshipambuishe mukoko au. Padi mukoko au upingana kudi Yehowa, bakulu badi bawutabalela ne dinanga dionso. w20.06 20-21 §10-12

Dinayi dia 17/11

Nebabapeshe diambuluisha dikese.​—Dan. 11:34.

Union soviétique mumane kukuluka mu 1991, bantu ba Nzambi bavua muntu muonso amu bakapetaku “diambuluisha dikese,” mmumue ne: tshikondo kampanda tshia budikadidi. Bua bualu abu bakabanga kuyisha badilekelele, ne panyima pa matuku makese, bungi bua bamanyishi ba mu matunga avua enza Union soviétique buakavula, kuluabu binunu ne binunu. Ku kakese ku kakese, ditunga dia Russie ne matunga makuabu avua madisange nende bakalua mukalenge wa ku nord. Bua ditunga anyi matunga adi madisange kuluawu mukalenge wa ku nord anyi mukalenge wa ku sud, anu owu 1) makokeshe miaba idi bantu ba Nzambi ba bungi anyi mabakengeshe, 2) menze malu adi aleja ne: adi aluisha Yehowa ne bantu bende, ne 3) maluangane ne mukalenge mukuabu au. Russie ne matunga adi madisange nende adi ne makokeshe miaba idi bantu ba Nzambi anyi mmabakengeshe, makandike mudimu wetu wa buambi ne makengeshe bana betu. Malu aa adi aleja ne: mmakine Yehowa ne bantu bende. Mmaditue mu diluishangana ne mukalenge wa ku sud, mmumue ne: Bukokeshi bua bukole bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis. w20.05 12-13 §3, 4

Ditanu dia 18/11

Wikale mudimuke . . . mu dilongesha diebe.​—1 Tim. 4:16.

Bu mudi kulongesha kusuikakane ne kuvuija bantu bayidi, tudi basue bua ndongeshilu wetu ikale muimpe menemene. Tutu tulongesha bantu miliyo ne miliyo bulelela bua mu Bible. Tutu banange malu a mu Dîyi dia Nzambi atutu tulongesha. Nunku muoyo udi mua kutusaka bua kupita kuakula bua malu atudi banange. Kadi nansha muntu yeye ulombola Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi, Dilonga dia Bible dia tshisumbu, anyi ulongesha muntu Bible, kena ne bua kuikala wakula bia bungi to. Bua kuenza bua Bible nkayende akule, mulongeshi udi ne bua kuikala udikanda, kayi anu ujinga bua kumvuija malu onso adiye mumanye pa mvese kampanda wa mu Bible anyi pa tshiena-bualu kansanga to. (Yone 16:12) Anji fuanyikijabi dimanya dia malu a mu Bible diuvua nadi dîba diuvua mubatijibue ne diudi nadi mpindieu. Pamuapa dîba adi, uvua mumanye anu malongesha a nshindamenu a mu Bible patupu. (Eb. 6:1) Udi muenze bidimu bia bungi bua kulonga malu audi mumanye lelu. Nanku kujingi bua kulongesha mulongi mupiamupia malu onso musangu umue to. w20.10 14-15 §2-4

Disambombo dia 19/11

Yeye si mmuena mabaya, muana wa Mariya.​—Mâko 6:3.

Yehowa wakasunguila Yezu baledi bimpe ba dikema. (Mat. 1:18-23; Luka 1:26-38) Mêyi avua Mariya muambe ne muoyo mujima adi mu Bible adi aleja muvuaye munange Yehowa ne Dîyi diende bikole. (Luka 1:46-55) Nansha Jozefe pende, mushindu uvuaye mutumikile tshivua Yehowa mumuambile udi uleja ne: uvua mumunange ne uvua musue kumusankisha. (Mat. 1:24) Mona ne: Yehowa kavua musunguile Yezu baledi ba kantu ku bianza to. Mulambu uvua Jozefe ne Mariya bafile pakavuabu balele Yezu udi uleja ne: bavua bamutatshi wa yombo. (Luka 2:24) Bu muakaluabu kulela bana muanda mutekete anyi kupita apu, bavua mua kuikala kabayi ne makuta anyi bintu bia bungi to. (Mat. 13:55, 56) Yehowa wakakuba Yezu ku imue njiwu, kadi kakamukuba ku ntatu yonso to. (Mat. 2:13-15) Tshilejilu, Yezu uvua ne balela bende bavua kabayi kumpala bitaba ne: uvua Masiya. (Mâko 3:21; Yone 7:5) Pamuapa Yezu uvua kabidi mupete kanyinganyinga bua lufu lua tatuende mudishi Jozefe. w20.10 26-27 §4-6

Dia lumingu dia 20/11

Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.​—Eb. 13:5.

Bikadiku bikufikile bua kudimona nkaya kuyi ne muntu udi mua kukuambuluisha bua kumona mua kupita ne lutatu kampanda anyi? Bikadi bifikile ba bungi, too ne batendeledi ba Yehowa ba lulamatu. (1 Bak. 19:14) Bikalabi bikadi bikufikile, vuluka mulayi wa Yehowa eu: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” Ke bualu kayi tudi tuamba ne dituishibua dionso ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.” (Eb. 13:5, 6) Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo nende ba mu Yudaya mêyi aa bu mu 61 P.Y. Mêyi ende aa adi atuvuluija tshidi mufundi wa misambu muambe mu Misambu 118:5-7. Anu bu mufundi wa misambu, Paulo uvua mumanye ne: Yehowa uvua umuambuluisha bualu ukavua mumuambuluishe misangu ya bungi. Tshilejilu, bidimu bipite pa bibidi kumpala kua yeye kufundila bena Ebelu, wakapanduka ku tshipepele tshikole tshivua tshituta pa mbuu pavuaye wenza luendu. (Bien. 27:4, 15, 20) Mu luendu alu ne mu matuku a kumpala kualu, Yehowa wakambuluisha Paulo mu mishindu mishilashilangane. w20.11 12 §1, 2

Dimue dia 21/11

Kuebeji ne: “Bua tshinyi matuku a kale avua mimpe kupita a lelu?”​—Muam. 7:10.

Bua tshinyi ki mbimpe tushale tuela meji ne: nsombelu wetu wa kale ke uvua muimpe? Dijinga matuku a kale didi mua kutusaka bua kuvuluka anu malu mimpe atuvua bapete kale. Tuakulabi bua bena Isalele. Pakumbukabu mu Ejipitu, bakapua kasuba kavuabu babamueneshamu muoyo ne lukasa luonso. Bobu kuimanyina anu pa biakudia bilenga bivuabu badia, bamba ne: “Kaa! Tudi tuvuluka mishipa ituvua tudia tshianana mu Ejipitu ne tuyijinga, kabidi ne konkombre, pasteke, matungulu a puaro, matungulu a tshianana ne matungulu a ayi!” (Nom. 11:5) Mu bulelela, bavua babidia “tshianana” anyi? Tòo. Bavua bakenga bibi be! Bavua babakengesha bu bapika mu Ejipitu amu bibi menemene. (Ekes. 1:13, 14; 3:6-9) Kadi panyima pa matuku bakapua ntatu ayi muoyo, kujingabu matuku a kale. Bakimanyina pa bikondo bia malu mimpe a mu Ejipitu pamutu pa kuimanyina pa malu mimpe avua Yehowa ufuma ku dibenzela. Tshikadilu tshiabu atshi katshiakasankisha Yehowa to.​—Nom. 11:10. w20.11 25 §5, 6

Dibidi dia 22/11

Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi batekeshibue mu maboko.​—Mis. 34:18, dim.

Imue misangu tudi mua kubanga kuela meji a mudi muoyo wetu muikale wa tshitupa tshîpi ne mudi matuku etu “muwule tente ne ntatu.” (Yobo 14:1) Ke bualu kayi imue misangu bidi mua kuenza bua tutekete mu maboko. Ke tshivua tshifikile batendeledi ba Yehowa ba bungi ba kale. Bakuabu bakajinga too ne bua kufua. (1 Bak. 19:2-4; Yobo 3:1-3, 11; 7:15, 16) Kadi Yehowa Nzambi uvuabu bayemena uvua ubasamba ne ubakankamija. Nzambi mmufundishe malu abu au bua kutusamba ne kutukankamija. (Lomo 15:4) Tuangate tshilejilu tshia Yakobo muana wa Jozefe. Mu mupodi wa dîsu, Jozefe wakumbuka kuabu kuvuabu bamunange kudi tatuende kuluaye mupika mushadile wa muena mudimu kampanda uvua kayi mumanye Yehowa. Muena mudimu au uvua wenza mudimu mu lubanza lua mukalenge mu Ejipitu. (Gen. 37:3, 4, 21-28; 39:1) Pashishe mukaji wa Potifâ wakamushiminyina ne: uvua ukeba kulala nende ku bukole. Potifâ wakelesha Jozefe mu buloko kayi wanji kulondesha muvua tshilumbu, bobu kulua kumukanga ne milonda mu buloko amu. (Gen. 39:14-20; Mis. 105:17, 18) Bushuwa, Jozefe uvua ne malu avua amutekesha mu maboko! w20.12 16-17 §1-4

Disatu dia 23/11

Dîna diebe dijidibue.​—Mat. 6:9.

Ke bualu bua kumpala bua ku malu manene avua Yezu muambe bua kutela mu disambila. Kadi Yezu uvua usua kuamba tshinyi? Kujidila tshintu kudi kumvuija kutshivuija tshinsantu, tshitoke, anyi tshikezuke. Kadi bamue badi mua kudiebeja ne: ‘Dîna dia Yehowa kaditu kuonso eku dinsantu, ditoke, ne dikesuke anyi?’ Bua kuandamuna, bidi bikengela tuele meji a malu atu dîna dietu edi dikongoloja. Dîna kadiena anu nsangilu wa maleta adibu bafunde pa dibeji anyi bamba mukana to. Mona tshidi Bible wamba: “Mbimpe kusungula dîna dimpe pamutu pa bubanji bua bungi.” (Nsu. 22:1; Muam. 7:1) Bua tshinyi dîna didi ne mushinga nunku? Bualu didi dileja lumu lua muenadi anyi tshidi bakuabu bamona bua muenadi. Nanku tshidi ne bualu ki mmushindu udi dîna dimueneka pa dibeji anyi nansha mushindu udibu badiamba mukana to; tshidi ne bualu menemene ntshidi tshiluila bantu mu lungenyi padibu bamona dîna adi anyi badiumvua. Padi bantu bashiminyina Yehowa malu, tshidibu baluisha ndumu luende. Padibu baluisha lumu luende, badi banyanga dîna diende. w20.06 3 §5-7

Dinayi dia 24/11

Ndi ne dipampakana dikole, ndi nkuebeja, Yehowa wanyi, nebitungunuke mutantshi bule kayi?​—Mis. 6:3.

Tudi mua kubanga kusamishila amue malu mutu bikole bitupangisha ne bua kuela meji a malu makuabu. Tshilejilu, tudi mua kumona ne: katuakupeta makuta bungi bukumbane bua kusumba bintu bitudi nabi dijinga anyi kuela meji ne: tudi mua kusama tuetu kupangila mua kuya ku mudimu anyi mene kuwujimija. Tudi mua kuela kabidi meji ne: dîba dituasakibua bua kushipa mikenji ya Nzambi, tudi mua kuyishipa. Malu aa adi mua kubanga kutusamisha mutu. Matuku makese kumpala eku Satana neasake bantu badi ku bukokeshi buende bua kubunda bantu ba Nzambi, bua bualu abu tudi mua kubanga kusamisha mutu bua tshituenza dîba adi. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mbibi bua kusamishilaku malu aa mutu anyi? Tudi bamanye ne: Yezu uvua muambile bayidi bende ne: “Lekelayi kuditatshisha” anyi kusamisha mutu. (Mat. 6:25) Yezu uvua usua kuamba ne: katuena ne bua kuditatshisha nansha bua bualu bumue anyi? Tòo! Vuluka ne: kale kuvua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua ne malu avuabu baditatshishila anyi basamishila mutu, kadi Yehowa utshivua anu ubanyisha. (1 Bak. 19:4) Yezu uvua utukankamija, bualu ki mmusue bua tutambe kusamisha mutu bua bintu bitudi nabi dijinga, tupanga ne mua kuenzela Nzambi mudimu bimpe to. w21.01 3 §4, 5

Ditanu dia 25/11

Ku mutu kua mukaji kudi mulume.​—1 Kol. 11:3.

Mulume udi ne dibanza dia kutumikila tshidi Yehowa ne Yezu bamba mu malu adiye wenzela bena mu dîku diende. (1 Pet. 3:7) Bu mudi Yehowa Mfumu wa dîku diende dia mu diulu ne pa buloba, udi ne bukokeshi bua kuelela bana bende mikenji ne kulondesha bua bayitumikile. (Yesh. 33:22) Bu mudi Yezu mfumu wa tshisumbu tshia bena Kristo, udi pende ne bukokeshi bua kuela mikenji ne kulondesha bua bayitumikile. (Gal. 6:2; Kolos. 1:18-20) Mfumu wa dîku udi pende ne bukokeshi bua kuangatshila bena mu dîku diende mapangadika, ulonda tshilejilu tshia Yehowa ne Yezu. (Lomo 7:2; Ef. 6:4) Kadi bukokeshi buende budi ne mikalu. Tshilejilu, mikenji idiye wela idi ne bua kuimanyina pa mêyi manene a mu Bible. (Nsu. 3:5, 6) Mfumu wa dîku kena ne bukokeshi bua kuelela badi kabayi ba mu dîku diende mikenji to. (Lomo 14:4) Bualu bukuabu, padi bana bende bakola ne bumbuka kumbelu, badi batungunuka ne kumunemeka, kadi kabatshiena kabidi ku bukokeshi buende to.​—Mat. 19:5. w21.02 2-3 §3-5

Disambombo dia 26/11

[Kumbaja] majinga a [bebe wewe].​—1 Tim. 5:8.

Umue mushindu munene udi mfumu wa dîku uleja mudiye munange bena mu dîku diende ngua kubakumbajila majinga abu a ku mubidi. Kadi udi ne bua kuvuluka ne: bintu bia ku mubidi kabiena mua kukumbaja majinga a mu nyuma a bena mu dîku diende to. (Mat. 5:3) Pakavua Yezu ukeba kukuula muoyo pa mutshi wa makenga, wakajinga kutuishibua ne: bavua ne bua kutabalelela Marie. Nansha mukavua Yezu ukunga ne lufu amu, wakambila Yone bua kutabalela Mariya. (Yone 19:26, 27) Muanetu udi mfumu wa dîku udi mua kuikala ne midimu minene ya bungi. Bikalaye muena mudimu muaba kampanda, udi ne bua kuwenza ne muoyo mujima bua ngenzelu wende wa mudimu atumbishishe Yehowa. (Ef. 6:5, 6; Tito 2:9, 10) Udi mua kuikala kabidi ne midimu mu tshisumbu, bu mudi wa kulama mikoko ne kuikala ntunga mulongo mu mudimu wa buambi. Bidi kabidi ne mushinga bua ikale ulonga Bible ne mukajende ne bana bende. Nebikale ne disanka bua bualu buonso budiye wenza bua bikale ne disanka ne bikale ne makanda a ku mubidi ne a mu nyuma.​—Ef. 5:28, 29; 6:4. w21.01 12 §15, 17

Dia lumingu dia 27/11

[Mukaji wa tshitembu] udi utangila mudimu wa ba mu nzubu muende.​—Nsu. 31:27.

Dîyi dia Nzambi didi dileja mudimu udi nawu mukaji wa tshitembu, diamba ne: udi utangila ba mu nzubu muende, usumba madimi, uapanyisha, ne wenda mushinga. (Nsu. 31:15, 16, 18) Mukaji ki mmupika udi kayi yeye mua kufila luende lungenyi kudi bayende to. Kadi bayende udi umueyemena ne uteleja bidiye wamba. (Nsu. 31:11, 26) Padi mulume wenzela mukajende malu mimpe ne umunemeka, mukajende neikale ne disanka dia kumukokela. Nansha muvua Yezu muenze malu manene kavua umona ne: kukokela bumfumu bua Yehowa kuvua kumupuekesha milongo to. (1 Kol. 15:28; Filip. 2:5, 6) Bia muomumue, mukaji wa tshitembu udi ulonda tshilejilu tshia Yezu kakumona dikokela bayende bu dipuekeshibua dia milongo to. Kakukokela bayende anu bualu mmumunange to, kadi neamukokele nangananga bua mudiye munange Yehowa ne umunemeka. Mukaji muena Kristo udi ukokela bayende kakumutua mu nyima padiye umuambila bua kushipa mukenji wa Nzambi anyi dîyi dinene dia mu Bible to. w21.02 11 §14, 15; 12 §19

Dimue dia 28/11

Dikenga didi dilela dinanukila.​—Lomo 5:3.

Dinanga didi batendeledi ba Yehowa bamunange ke ditu dibambuluisha bua kunanukila patubu babakengesha. Tshilejilu, pavua kabadi kanene ka bena Yuda katumine bapostolo dîyi bua balekele kuyisha, dinanga divuabu banange Nzambi diakabasaka bua “kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bien. 5:29; 1 Yone 5:3) Dinanga dikole dia nunku didi dikolesha kabidi bena Kristo netu lelu. Ba bungi ba kudibu mbashale ne lulamatu padi mbulamatadi mibi ya tshikisu mibakengeshe. Pamutu pa tuetu kuteketa mu mikolo padi bena panu batukina, tudi tuetu ne disanka dia kunanukila. (Bien. 5:41; Lomo 5:4, 5) Pamuapa bidi mua kutukolela bikole bua kunanukila biobi ne: bena mu dîku dietu ke badi batukine. Patudi tutuadija kulonga bulelela, bena mu dîku dietu badi mua kuela meji ne: tudi bapambuke. Bakuabu pabu badi mua kuela meji ne: tudi bajimije lungenyi. (Fuanyikija ne Mâko 3:21.) Badi nansha mua kutukisa anyi kutulenga bianza pambidi. Buluishi bua nunku kabuena mua kutukemesha to. Yezu wakamba ne: “Bena lukuna ba muntu nebikale ba mu nzubu muende.”​—Mat. 10:36. w21.03 21 §6, 7

Dibidi dia 29/11

Muntu yonso udi ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.​—Yak. 1:19.

Paudi uya kufila mumanyishi kampanda bua kulonga ne muntu Bible wikale ne ntema padi mulongeshi ne mulongi wende wa Bible bayukila, ubateleja bimpe. Dîba adi neushishe kumanya tshia kuamba ne dîba dia kutshiamba. Kadi mbimpe wikale ne busunguluji. Tshilejilu, ki mbimpe ubange kutua mu nsampu kutua mu kaleji, ukadi ujimija too ne lungenyi luvua nalu mulongeshi, anyi ubanga kumvuija tshiena-bualu tshikuabu to. Kadi umvuija malu mu mêyi makese, anyi fila tshilejilu, peshi ela lukonko bua kutokesha bualu budiye ulongesha. Imue misangu udi mua kumona ne: kuena anu ne tshia nsongo tshia kuamba to. Nansha nanku, wewe wela mulongi kalumbandi ne umutabalela, bidi mua kumuambuluisha bikole bua kuyaye kumpala. Biobi bikumbana, udi mua kumulondela mu mêyi makese muwakalonga bulelela, muwakatantamena lutatu kampanda, anyi muudi mumone tshianza tshia Yehowa mu nsombelu webe. (Mis. 78:4, 7) Pamuapa tshiwambila mulongi atshi ke tshidiye mene mua kuikala natshi dijinga. Bidi mua kukolesha ditabuja diende anyi kumukankamija bua kuya too ne ku batismo. w21.03 10 §9, 10

Disatu dia 30/11

Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.​—Mat. 28:19.

Patudi tuyisha bantu baya kumpala, nnganyi utudi ne bua kututshila bikashi? Paulo wakandamuna lukonko elu pakafundilaye tshisumbu tshia bena Kolinto mêyi aa: “Meme mvua mukune, Apolo uvua mumiamine mâyi, kadi Nzambi uvua wenda ubikolesha; nunku muntu udi ukuna anyi udi umiamina mâyi kena ne mushinga, kadi anu Nzambi udi ubikolesha.” (1 Kol. 3:6, 7) Anu bu Paulo, tudi ne bua kuikala tututshila Yehowa bikashi padi bantu batudi tuyisha baya kumpala. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha bua diakalenga ditudi nadi dia ‘kuenza mudimu pamue’ ne Nzambi ne Kristo ne banjelu? (2 Kol. 6:1) Tudi mua kuenza nanku patudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kuambila bakuabu lumu luimpe. Katuena ne bua kukuna ntete ya bulelela tshianana to, tudi kabidi ne bua kuyimiamina mâyi. Padi muntu uleja ne: mmusue bitudi tumuambila, tudi tuenza muetu muonso bua kumupinganyina bua kutuadija kulonga nende Bible. Padi dilonga adi dienda diya kumpala, tudi tusanka patudi tumona Yehowa wenda wambuluisha mulongi au bua kushintulula ngelelu wende wa meji ne mudiye udiumvua. w20.05 30 §14, 16-18

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu