Ngondo wa 10
Disambombo dia 1/10
“Nnganyi udi mufike ku dimanya meji a Yehowa bua kumulongesha?” Kadi tuetu tudi ne meji a Kristo.—1 Kol. 2:16.
Tuetu bafike ku dimanya Yezu bimpe, netuidikija mushindu uvua Yezu wela meji ne wenza malu. Patudi tuenda tumanya muvuaye wela meji ne tumuidikija, bulunda buetu nende budi bushêma. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yezu? Tuangate tshilejilu tshimue patupu. Yezu uvua utamba kuela meji a mua kuambuluisha bakuabu pamutu pa kudisankisha yeye. (Mat. 20:28; Lomo 15:1-3) Bu muvuaye ne meji a mushindu eu, uvua udipangisha amue malu ne ufuilangana luse. Malu avua bantu bamuamba kaavua amufiikisha munda tshianana tshianana to. (Yone 1:46, 47) Kavua ushala umona bantu bibi bua bilema bivuabu benze kale to. (1 Tim. 1:12-14) Yezu wakamba ne: “Bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35) Mbimpe udiebeje ne: “Ntu ndienzeja ne muanyi muonso bua kulama ditalala ne bena Kristo nanyi bua kuidikija Yezu anyi?” w20.04 24 §11
Dia lumingu dia 2/10
Nebajidile dîna dianyi.—Yesh. 29:23.
Nansha muudi mu bulongolodi budi buule ne bantu badi bashiminyina dîna dia Yehowa malu ne badipenda, udi ne diakalenga dia kuimanyina bulelela ne kubuakuila, uleja bantu ne: Yehowa ngua tshijila, mmuakane, mmuimpe, ne ngua dinanga. Udi mua kutua bukokeshi buende mpanda. Bua kubutua mpanda, leja bantu ne: anu buobu ke bukokeshi budi buakane menemene, ne buobu ke buapetesha bifukibua bionso ditalala ne disanka. (Mis. 37:9, 37; 146:5, 6, 10) Patudi tulongesha bantu bulelela bua mu Bible, tutu tutamba kuimanyina pa bumfumu bua Nzambi, tubaleja ne: Yehowa udi ne bukenji bua kukokesha mu diulu ne pa buloba, ne bidi nanku menemene. Tuetu bambe nanku, tudi bambilamu. Kadi nansha mudibi ne mushinga bua kutamba kulongesha bakuabu mikenji ya Nzambi, tshipatshila tshietu tshinene ntshia kubambuluisha bua bafike ku dinanga Yehowa Tatu wetu ne ku dimulamata. Nunku bidi bikengela tuikale tuimanyina pa ngikadilu mimpe ya Yehowa, tutamba kuakula bua tshidiye yeye muena dîna dia Yehowa. (Yesh. 63:7) Tuetu tulongesha mushindu eu, netuambuluishe bakuabu bua kunanga Yehowa ne kumutumikila bualu mbasue bua kumulamata. w20.06 6 §16; 7 §19
Dimue dia 3/10
Nnganyi udi muenze mukana mua muntu . . . ? Ki mmeme Yehowa anyi?—Ekes. 4:11.
Buongo bua muntu mbuenza mu mushindu wa dikema. Pautshivua mu difu dia mamuebe, buongo buebe buvua buenda buenzeka bilondeshile mukavuabu balongolole, ne binunu ne binunu bia selile mipiamipia ya buongo ivua yenda yenzeka ku munite ne ku munite! Bakebuludi ba malu badi batshinka ne: buongo bua muntu mukole budi ne selile ya pa buayi idibu babikila ne: nerone mitue ku miliyare lukama, yonso misanga idi ne bujitu bua kilo mitue ku umue ne tshitupa. Ebu bumue bua ku malu makese patupu a dikema atu buongo buenza patudi tuakula. Bua muaku wonso uudi upatula, buongo buebe budi bunyungisha miskle mitue ku lukama mu ludimi luebe, mu dibodi, mu mishiku, mu tshibanga, ne mu tshiadi. Miskle yonso eyi idi inyunga anu dîba diudi ujinga bua kupatula muaku ne muaku. Bualu kampanda buvuabu balonge mu 2019 buvua buleje ne: bana batshidibu balelelaku badi mua kumanya dîyi dia muntu ne muntu. Bualu ebu budi bujadika tshidi bakebuludi ba bungi bamba tshia ne: tudi baledibue ne tshipedi tshia kumanya miakulu ne kuyilonga. Bulelela, tshipedi tshietu tshia kuakula ndipa dia kudi Nzambi. w20.05 22-23 §8, 9
Dibidi dia 4/10
Uvua muindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela, tshidi Nzambi muikale muenji ne muibaki.—Eb. 11:10.
Abalahama wakitaba bua kulekela nsombelu muimpe uvuaye nende mu tshimenga tshia Ula. Bua tshinyi? Bualu uvua muindile “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela.” (Eb. 11:8-10, 16) Tshimenga tshivua Abalahama muindile mBukalenge bua Nzambi. Bukalenge abu mbuenza ne Yezu Kristo ne bena Kristo bela manyi 144 000. Paulo wakabikila Bukalenge ebu ne: “Tshimenga tshia Nzambi wa muoyo, Yelushalema wa mu diulu.” (Eb. 12:22; Buak. 5:8-10; 14:1) Yezu wakalongesha bayidi bende bua basambile bua Bukalenge ebu bulue bua disua dia Nzambi dienzeke pa buloba mudidi dienzeka mu diulu. (Mat. 6:10) Abalahama uvua mumanye malu onso a muikale Bukalenge bua Nzambi ne bua kuikala bulongolola anyi? Tòo. Malu au mmenze bidimu nkama ne nkama mikale “bualu busokoka bua tshijila.” (Ef. 1:8-10; Kolos. 1:26, 27) Kadi Abalahama uvua mumanye ne: imue ya ku ndelanganyi yende ivua ne bua kulua bakalenge. Yehowa wakamulaya bualu ebu kumutokeshilabu bimpe.—Gen. 17:1, 2, 6. w20.08 2-3 §2-4
Disatu dia 5/10
Tungunukayi ne kuenda mu buobumue [ne Mukalenge] bele miji, bibakibue munda muende ne bajalame mu ditabuja.—Kolos. 2:6, 7.
Tudi ne bua kubenga malongesha a batontolodi. Katshia anu ku ntuadijilu kua tshisumbu tshia bena Kristo, Diabolo mmuenze mudimu ne bena mashimi ba bungi bua kubueja dielakana mu meji a batendeledi ba Nzambi ba lulamatu. Ke bualu kayi, bidi bikengela tuikale bamanye mua kujingulula tshidi tshilelela ne tshia dishima. Baluishi betu badi mua kuenza mudimu ne Enternete anyi miaba ya dipetelangana ku Enternete bua kutekesha ditabuja dietu kudi Yehowa ne dinanga ditudi banange nadi bana betu. Uvuluke muntu udi panyima pa malu onso au, kuyitabi to! (1 Yone 4:1, 6; Buak. 12:9) Bua kukandamena buluishi bua Satana, bidi bikengela tueyemene Yezu bikole menemene ne tuikale ne ditabuja dikole mu mudimu udiye nawu mu malu adi Nzambi mulongolole. Tudi kabidi ne bua kueyemena anu bantu badi Yehowa wenza nabu mudimu lelu bua kulombola bulongolodi buende. (Mat. 24:45-47) Tudi tukolesha ditabuja dietu bikole menemene mu malu aa patudi ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi. Dîba adi, ditabuja dietu nedikale anu bu mutshi udi ne miji mibuele bikole muinshi mua buloba. Mupostolo Paulo wakamba bualu bua muomumue pakafundaye mêyi adi mu mvese wa lelu. w20.07 23-24 §11, 12
Dinayi dia 6/10
Muntu wetu eu udi umona tshidi tshimueneka ku mêsu, kadi Yehowa yeye udi umona mu muoyo.—1 Sam. 16:7.
Bua dipanga bupuangane, meji atu atusaka bua kulumbuluisha bakuabu anyi kuamba tshidibu bilondeshile tshimuenekelu tshiabu. (Yone 7:24) Kadi tuetu bimanyine anu pa tshidi mêsu etu amona, katuakumanya malu a bungi adi atangila muntu to. Tshilejilu, doktere nansha yeye mupiluke anyi ne dimanya dia bungi, yeye muimanyine anu pa tshidi mêsu ende amona kudi mubedi, kakumanya malu a bungi adi amutangila to. Yeye musue kumanya masama akadi mubedi au musame, mudiye udiumvua, ne kumanya bintu bikuabu bidi bimusama, udi ne bua kumuteleja ne ntema yonso. Doktere udi nansha mua kumutuma bua bamukuate foto bua kumanya tshidi tshimusama. Yeye kayi muenze nanku, kakumuondopa ne buanga budi bukengela to. Bia muomumue, tuetu bimanyine anu pa tshimuenekelu tshia bena Kristo netu, katuakubumvua bimpe menemene to. Tudi ne bua kuditatshisha bua kujingulula tshidibu munda. Bushuwa, katuena mua kumanya malu adi mu mioyo ya bantu. Kadi tudi mua kuenza muetu muonso bua kuidikija Yehowa. Utu uteleja batendeledi bende. Utu wanji umanya nsombelu wabu ne malu onso adi mabafikile. Utu ubumvuila kabidi. w20.04 14-15 §1-3
Ditanu dia 7/10
[Ela] meji bua [wikale] ne meji mimpe.—Lomo 12:3.
Bidi bikengela tuikale ne didipuekesha bualu bena lutambishi kabatu ne “meji mimpe” to. Bena lutambishi batu basue kutembangana ne basue kudileja ne: mbapite bakuabu. Meji adibu bela ne malu adibu benza bitu bitamba kubenzela bibi ne bienzela bakuabu bibi. Bobu kabayi bashintulule ngelelu wabu wa meji, Satana neafofomije meji abu ne neaanyange. (2 Kol. 4:4; 11:3) Muena didipuekesha yeye udi ne meji mimpe. Udi udiangata ne mushinga mukumbanyine kayi unekesha to, mumanye ne: bantu bakuabu mbamupite mu mishindu ya bungi. (Filip. 2:3) Mmumanye kabidi ne: “Nzambi kena wanyisha baditambishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.” (1 Pet. 5:5) Bantu badi ne meji mimpe ki mbasue bua Yehowa ikale muluishi wabu to. Bua kushala ne didipuekesha, tudi ne bua kutumikila mubelu wa mu Bible eu: “Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu, nuvuale bumuntu bupiabupia.” Bidi bikengela tulonge muvua Yezu udipuekesha ne tuenze muetu muonso bua kumuidikija bimpe menemene.—Kolos. 3:9, 10; 1 Pet. 2:21. w20.07 7 §16, 17
Disambombo dia 8/10
Mubidi [udi] umue kadi ne bitupa bia bungi.—1 Kol. 12:12.
Kuikala mu tshisumbu tshia Yehowa ndiakalenga dia dikema! Tudi mu Mparadizu wa mu nyuma udi muwule tente ne bantu ba ditalala ne ba disanka. Wewe udi ne muaba kayi mu tshisumbu? Mupostolo Paulo uvua mufuanyikije tshisumbu ne mubidi wa muntu. Wakafuanyikija kabidi muntu ne muntu wa mu tshisumbu ne bitupa bishilashilangane bia mubidi. (Lomo 12:4-8; 1 Kol. 12:12-27; Ef. 4:16) Dilongesha ditudi tupeta mu tshilejilu tshia Paulo ndia ne: yonso wa kutudi udi ne muaba wa mushinga mu dîku dia Yehowa. Paulo udi ubanga tshilejilu tshiende wamba ne: “Anu bu mutudi ne bitupa bia mubidi bia bungi mu mubidi umue, kadi bitupa bionso kabiyi ne mudimu wa muomumue, nunku tuetu, nansha mutudi ba bungi, tudi mubidi umue mu buobumue ne Kristo, kadi muntu ku muntu tudi bitupa bia mubidi bidi bilamakanangane tshimue ne tshikuabu.” (Lomo 12:4, 5) Paulo uvua musue kuamba tshinyi? Yonso wa kutudi udi ne wende mudimu mu tshisumbu, kadi yonso wa kutudi udi ne mushinga. w20.08 20 §1, 2; 21 §4
Dia lumingu dia 9/10
Yehowa wakamuebeja ne: “Neumudingakaje mushindu kayi?”—1 Bak. 22:21.
Baledi wetu, mmunyi munudi mua kuidikija didipuekesha dia Yehowa? Biobi bikumbana, ikalayi nuebeja bana benu bua bafile ngenyi ya mua kuenza mudimu kampanda. Ngenyi ayi yoyi ikumbana, nuyilonde. Yehowa udi kabidi tshilejilu tshia kulonda bua mutuye ushala ne lutulu nansha padi muntu udi umuenzela mudimu welesha mapangadika ende mpata. Wakateleja Abalahama pavuaye uleja muvuabi bimutonde bua dipangadika diende dia kubutula Sodoma ne Amola. (Gen. 18:22-33) Vuluka kabidi muvua Yehowa muenzele Sala muena kua Abalahama malu. Kavua mumvue bibi anyi mufiike munda pavua Sala museke bua bualu buvuaye mumulaye bua ne: uvua ne bua kuimita ku bukulakaje to. (Gen. 18:10-14) Kadi wakatua Sala mushinga. Baledi ne bakulu wetu, tshilejilu tshia Yehowa tshidi tshinulongesha tshinyi? Nutu nuenze tshinyi padi bantu badi ku bukokeshi buenu belesha mapangadika enu mpata? Nutu nusunsuma diakamue bua bayitabe anyi? Peshi nutu nuditatshisha bua kumvua mmuenenu wabu? Padi bantu badi ne bukokeshi bidikija Yehowa, bidi biambuluisha mêku ne bisumbu bikole. w20.08 10 §7-9
Dimue dia 10/10
Bukole buanyi budi buenda buvuijibua bupuangane mu butekete.—2 Kol. 12:9.
Patuakabanga kudisangisha ne Bantemu ba Yehowa bua musangu wa kumpala, tuvua mua kuikala tuzuka bua kuitaba diambuluisha divua bakuabu batupesha, bamanye ne: tuvua bana mu malu a mu nyuma ne tuvua ne malu a bungi a kulonga. (1 Kol. 3:1, 2) Kadi lelu, bituikale tukadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi ne bapete dimanya dia bungi, bidi mua kubanga kutukolela bua kuitaba diambuluisha dia kudi bakuabu, nangananga bobu batupesha nadi kudi muntu udi ne bidimu bishadile ku bietu mu bulongolodi. Kadi tumanye ne: Yehowa utu utamba kutukolesha ku diambuluisha dia bena Kristo netu. (Lomo 1:11, 12) Tuetu basue bua Yehowa atupeshe bukole, tudi ne bua kuitaba bua bena Kristo netu batuambuluishe. Muntu kena uya kumpala mu nyuma bua bukole budiye nabu, bua tulasa tudiye mulonge, bua makuta adiye nawu, anyi bua muaba udiye mukolele to. Kadi udi uya kumpala padiye ne budipuekeshi ne weyemena Yehowa. Tuetu bonso tuenzayiku malu asatu aa 1) Tuikale tueyemena Yehowa, 2) tuikale tulongela malu ku bilejilu bia mu Bible, ne 3) tuikale tuitaba diambuluisha dia kudi bena kuitabuja netu. Dîba adi, nansha tuetu ne butekete bua mushindu kayi, Yehowa neatupeshe bukole bua bungi. w20.07 14 §2; 19 §18, 19
Dibidi dia 11/10
[Lejayi] tshisumi tshia muomumue . . . bua kanulu bena lulengu, kadi nulue bidikiji ba bantu badi bapiana milayi ku diambuluisha dia ditabuja ne lutulu.—Eb. 6:11, 12.
Bidi mua kutukolela bua kuikala ne lutulu nangananga patudi tuyisha balela betu badi kabayi Bantemu. Dîyi dinene didi mu Muambi 3:1, 7 didi mua kutuambuluisha. Didi diamba ne: “Kudi . . . tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.” Tudi mua kuenza bua bikadilu bietu bimpe bibayishe mu tshimuma, tshibi eku tuenda tubabidila mpunga idi imueneka bua kubayisha bulelela. (1 Pet. 3:1, 2) Patudi tuyisha bantu ne tubalongesha ne dikima, tudi nabu bonso lutulu nansha bobu balela betu. Bilejilu bia bena lulamatu badibu bakuile mu Bible ne bia ba matuku etu aa bidi mua kutulongesha mua kuikala ne lutulu. Habakuka uvua ujinga bua malu mabi ajike wamba kufua, kadi wakaleja muvuaye ne lutulu pakambaye ne: “Nenshale muimane pa muaba wanyi wa bulami.” (Hab. 2:1) Mupostolo Paulo wakaleja dijinga divuaye nadi dia ‘kujikija’ mudimu wende. Nansha nanku, wakatungunuka ne “kufila bumanyishi buonso menemene bua lumu luimpe” ne lutulu luonso.—Bien. 20:24. w20.09 11-12 §12-14
Disatu dia 12/10
[Yezu] kavua muele meji bua kuangata muaba wa Nzambi, mbuena kuamba ne: kuikala mumue ne Nzambi.—Filip. 2:6.
Nansha mudi Yezu mulondele Yehowa ku bukokeshi, katu wela meji ne: mmupite tshidiye atshi to. Batendeledi ba Yehowa bena budipuekeshi badi balonda tshilejilu tshia Yezu batu banangangana, bualu dinanga ke didi dileja ne: tuetu ke badi mu bulongolodi bua Yehowa. (Luka 9:48; Yone 13:35) Kadi biobi bimueneke ne: kudi malu mu tshisumbu ne umona ne: bakulu mbaatangile ne mêsu, ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Pamutu pa kudiabakena, leja ne: udi ne budipuekeshi, londa mudi bantu badi balombola baya ne malu. (Eb. 13:17) Bua wewe kuenza nanku, diebeja ne: malu mine aa adi ne bualu menemene bikengela anu bua bakulu baatangile anyi? Bikengela baatangile anu mpindieu anyi? Biobi bine mbintangile anyi? Tuanji tuambabi, tshindi ngenza etshi nkukebesha buobumue mu tshisumbu anyi? Anyi ndi njinga bua bammone ne: ndi ne mushinga wa bungi? Yehowa udi wangata didipuekesha ne mushinga wa bungi kupita mamanya etu, ne wangata buobumue ne mushinga wa bungi kupita dienza malu bu mutoke. Ke bualu kayi, enza muebe muonso bua kuenzela Yehowa mudimu ne didipuekesha. Wewe wenza nanku, neukebeshe buobumue mu tshisumbu.—Ef. 4:2, 3. w20.07 4-5 §9-11
Dinayi dia 13/10
Yezu wakabambila ne: “Kanutshinyi to! Ndayi, nuambile bana betu lumu elu.”—Mat. 28:10.
Yezu wakasanka bikole pavua bakaji ba lulamatu kampanda bamuambuluishe ne “bintu biabu.” (Luka 8:1-3) Kavua mubalekele anu bamuambuluisha patupu to, kadi wakabayisha kabidi bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Tshilejilu, wakabamanyisha muvuaye ne bua kufua ne kubishibua ku lufu. (Luka 24:5-8) Wakalongolola lungenyi lua bakaji abu, anu muvuaye muenze bua bayidi bende, bua ntatu ivuabu ne bua kutuilangana nayi. (Mâko 9:30-32; 10:32-34) Ke bualu kayi nansha muvua bapostolo ba Yezu banyeme pavuabu bamukuate, bamue ba ku bakaji bavua bamuambuluishe bavua ku luseke luende pavuaye wenda ukuula muoyo ku mutshi wa makenga. (Mat. 26:56; Mâko 15:40, 41) Bakaji ba lulamatu kampanda ke bavua ba kumpala ba kumanya ne: bakavua bajule Yezu ku lufu. Wakabambila bua kuyabu kumanyisha bapostolo bende ne: bakavua bamujule ku lufu. (Mat. 28:5, 9, 10) Mu Pentekoste wa mu 33 P.Y., pavuabu bitshikijile bayidi nyuma muimpe, bidi bimueneka ne: munkatshi muabu muvua bantu bakaji. Nunku bonso bavua muaba au bavua bapete tshipedi tshia kuakula miakulu mienyi mu tshishima bua kuambila bakuabu “malu mimpe menemene a Nzambi.”—Bien. 1:14; 2:2-4, 11. w20.09 23 §11, 12
Ditanu dia 14/10
Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.—1 Tim. 4:16.
Mudimu wa kuvuija bantu bayidi mmudimu udi usungila mioyo ya bantu! Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Pavua Yezu mutume dîyi didi mu Matayi 28:19, 20, wakamba ne: “Ndayi nuvuije bantu . . . bayidi, nubabatiza.” Bua tshinyi kubatijibua kudi ne mushinga? Muntu yonso udi musue kupeta muoyo wa tshiendelele udi ne bua kubatijibua. Muntu udi musue kubatijibua udi ne bua kumanya ne: tudi tupeta lupandu anu bualu Yezu wakafua lufu lua mulambu ne wakabishibua ku lufu. Ke bualu kayi mupostolo Petelo wakambila bena Kristo nende ne: “Dibatiza [didi] dinupandisha penu mpindieu . . . ku diambuluisha dia dibishibua dia Yezu Kristo ku lufu.” (1 Pet. 3:21) Nunku padi muyidi mupiamupia ubatijibua, udi uditeka mu mulongo wa bantu balua kupeta lupandu. Bua kuvuija bantu bayidi, bidi bikengela ‘tumanye kulongesha.’ (2 Tim. 4:1, 2) Bua tshinyi? Bualu Yezu wakamba ne: “Ndayi nuvuije bantu . . . bayidi, nubalongesha.” Mupostolo Paulo wakamba bua ‘kusuminyina’ mu mudimu au, “bualu paudi wenza nanku neudipandishe wewe muine ne bantu badi bakuteleja.” w20.10 14 §1, 2
Disambombo dia 15/10
Kutuadijila ku mpindieu newikale ukuata bantu ne muoyo.—Luka 5:10.
Muyidi Petelo wakalonga mua kunanga diloba dia bantu. Yehowa wakamuambuluisha, kuluaye mulobi wa bantu wa dilambu. (Bien. 2:14, 41) Bualu bunene budi butusaka bua kuyisha mbua ne: tudi banange Yehowa. Dinanga ditudi bamunange didi mua kutuambuluisha bua kuyisha nansha tuetu tudimona pamuapa katuyi bakumbane. Pavua Yezu mubikile Petelo bua kuluaye mulobi wa bantu, wakamuambila ne: “Lekela kutshina.” (Luka 5:8-11) Petelo kavua ne buôwa bua tshivua mua kuenzeka yeye mulue muyidi to. Tshivua tshimupitshile ntshishima tshivua Yezu muenze bua kukuatabu mishipa mipite bungi; ke Petelo kudimona kayi mukumbanyine dilomba dia Kristo dia kuenza nende mudimu to. Bidi mua kukupitshila pebe paudi ujingulula tshidi kuikala muyidi wa Kristo kulomba. Biobi nanku, vudija dinanga diudi munange nadi Yehowa ne Yezu ne muntu nebe. Dîba adi, neumvue muoyo wa kuitaba dibikila dia Yezu dia kulua mulobi wa bantu.—Mat. 22:37, 39; Yone 14:15. w20.09 3 §4, 5
Dia lumingu dia 16/10
Nunku, ndayi nuvuije bantu . . . bayidi, . . . , [nubalongeshe].—Mat. 28:19, 20.
Tudi ne disanka dia kufila dîba dietu, makanda etu, ne makuta etu bua kupeta bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele.” (Bien. 13:48) Patudi tuenza nanku, tudi tulonda tshilejilu tshia Yezu. Wakamba ne: “Biakudia bianyi nkuenza disua dia yeye udi muntume ne kujikija mudimu wende.” (Yone 4:34; 17:4) Ke dijinga dinene ditudi petu nadi adi. Tudi basue kujikija mudimu udiye mutupeshe. (Yone 20:21) Tudi basue kabidi bua bakuabu, too ne bakadi bawulekele, batungunuke pabu ne kuwenza pamue netu. (Mat. 24:13) Kadi ki mbitekete bua kukumbaja mudimu munene udi Yezu mutupeshe to. Nansha nanku, katuena bawutue tshiadi nkayetu to. Yezu uvua mulaye ne: neikale netu. Patudi tuenza mudimu wa kuvuija bantu bayidi, tudi “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi” ne “bikale pamue ne Kristo.” (1 Kol. 3:9; 2 Kol. 2:17) Bu mudibi nanku, tudi mua kuwukumbaja. Kuenza mudimu eu ne kuambuluisha bakuabu bua kuwukumbaja ndiakalenga ne disanka dia dikema!—Filip. 4:13. w20.11 7 §19, 20
Dimue dia 17/10
Yezu wakatungunuka ne kukola mu meji ne mu mubidi ne mu dianyishibua kudi Nzambi ne kudi bantu.—Luka 2:52.
Misangu ya bungi, mapangadika atu baledi bangata atu alenga nsombelu wa bana babu munkatshi mua matuku a bungi. Bobu bangate mapangadika mabi, badi mua kukebela bana babu ntatu. Kadi bobu bangate mapangadika mimpe, badi bambuluisha bana babu bua kupetabu nsombelu wa disanka. Kadi bana badi ne bua kuangata pabu mapangadika mimpe. Dipangadika didi ditambe makuabu onso didi muntu yonso mua kuangata ndia kuenzela Yehowa Tatu wetu wa mu diulu muena dinanga mudimu. (Mis. 73:28) Baledi ba Yezu bavua badisuike bua kuambuluisha bana babu bua kuenzela Yehowa mudimu, ne mapangadika avuabu bangate avua aleja ne: kuenzela Nzambi mudimu ke tshipatshila tshinene tshivuabu natshi. (Luka 2:40, 41, 52) Yezu wakangata pende mapangadika mimpe avua mamuambuluishe bua kukumbaja mudimu uvuaye nawu mu malu avua Yehowa mulongolole. (Mat. 4:1-10) Pakakola Yezu, wakalua muntu muimpe, uvua ne lulamatu, ne uvua ne dikima. Muledi wetu yonso udi utshina Nzambi eu udi mua kudiumvua ne kuikala ne disanka yeye ne muana wa mushindu eu. w20.10 26 §1, 2
Dibidi dia 18/10
Mêsu ebe adi ne bua kutangila anu kumpala.—Nsu. 4:25.
Elabi meji bua bilejilu bisatu ebi: Muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje udi uvuluka malu mimpe avuaye muenze patshivuaye nsonga. Nansha mudi nsombelu mumukolele mpindieu, udi utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu muende mudiye ukokeshila. (1 Kol. 15:58) Dituku dionso edi udi udifuanyikija udimona yeye ne balela bende ne balunda bende mu buloba bupiabupia. Muanetu wa bakaji mukuabu udi uvuluka muvua muanetu mukuabu mumunyingalaje, kadi kayi musue kumulamina munda to. (Kolos. 3:13) Muanetu wa balume udi uvuluka bilema biende bia kale, kadi udi udifila bua kuenza tshionso tshidiye mua kuenza bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. (Mis. 51:10) Mbualu kayi bua muomumue budi bena Kristo basatu aba benze? Buonso buabu badi bavuluka malu avua mabenzekele kale, tshibi kabena batamba kutumaku meji to, kadi ‘mbatangile anu kumpala,’ ku malu atshilualua. Bua tshinyi bidi ne mushinga? Muntu yeye wendela mu kajila kalulame kadi wenda anu utangila panyima, kakuendelamu bimpe to. Bia muomue, tuetu tutuma meji etu anu ku malu avua matuenzekele kale, katuakuya kumpala mu mudimu wa Yehowa to.—Luka 9:62. w20.11 24 §1-3
Disatu dia 19/10
Wakamubedia ne kapeja.—1 Sam. 17:42.
Bavua bamona Davidi bu kamuntu ka kalendalenda kudi Goleyata tshilobo tshia mvita tshia bukole. Mu bulelela, Goleyata uvua mule wa mfiondo, muvuale bia mvita ne ku mênu, mumanye kuluangana mvita kayi ne mukenende. Kadi Davidi yeye, uvua muana uvua kayi mumanye bia mvita, umueneka bu uvua kayi ne tshia nsongo tshia kuluangana natshi. Davidi wakeyemena Yehowa bua amupeshe bukole, yeye kutshimuna muabilayi au. (1 Sam. 17:41-45, 50) Kuvua lutatu lukuabu luvua Davidi mutuilangane nalu luvua mua kuikala lumutekeshe. Yehowa uvua musungule Shaula bua ikale mukalenge wa Isalele, ne Davidi wakamuenzela mudimu ne lulamatu luonso. Kumpala, mukalenge Shaula uvua unemeka Davidi. Kadi pashishe, lutambishi luakasaka Shaula bua kubanga kumvuila Davidi mukawu. Shaula wakenzela Davidi malu mabi, kutetaye too ne bua kumushipa. (1 Sam. 18:6-9, 29; 19:9-11) Nansha muvua mukalenge Shaula wenzela Davidi malu mabi, Davidi yeye wakatungunuka ne kunemeka mukalenge uvua Yehowa muteke au. (1 Sam. 24:6) Davidi wakeyemena Yehowa bua amupeshe bukole buvuaye nabu dijinga bua kunanukila mu lutatu lukole alu.—Mis. 18:1, mutu wa mukanda. w20.07 17 §11-13
Dinayi dia 20/10
Mu tshikondo tshia ku nshikidilu, mukalenge wa ku sudneasakilangane nende [mukalenge wa ku nord].—Dan. 11:40.
Tshitupa tshinene tshia mêyi a buprofete a mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud tshikadi tshikumbane; nanku tuikale batuishibue ne: tshidi tshishale netshikumbane patshi. Bua tuetu kumvua mêyi a buprofete adi mu Danyele nshapita wa 11 bimpe, tumanye ne: adi akula anu bua bakalenge ne mbulamatadi bidi bikokeshe muaba udi bantu ba Nzambi ba bungi anyi bidi bibakengeshe. Bualu bukuabu, nansha mudi batendeledi ba Nzambi bikale anu kamoto pa buloba apa, bobu ke batubu batamba kukengesha. Bua tshinyi? Bualu Satana ne bulongolodi buende bujima badi ne tshipatshila tshinene tshimue etshi: kutshimuna bantu badi benzela Yehowa ne Yezu mudimu. (Gen. 3:15; Buak. 11:7; 12:17) Mêyi a buprofete adi Danyele mufunde adi apetangana kabidi ne mêyi a buprofete makuabu adi mu Bible. Ke bualu kayi, bua tuetu kufika ku diumvua mêyi a Danyele aa bimpe, anu tuetu baafuanyikije ne makuabu adi mu Bible. w20.05 2 §1, 2
Ditanu dia 21/10
Nebajule bafue mushindu kayi? Eyowa, nebalue ne mubidi wa mushindu kayi?—1 Kol. 15:35.
Bantu ba bungi lelu badi ne mmuenenu mishilangane bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua. Kadi Bible yeye udi ulongesha tshinyi? Padi muntu ufua, mubidi wende udi ubola. Kadi Yeye uvua mufuke diulu ne buloba udi mua kubisha muntu au, umupeshilula mubidi udi ukengedibua. (Gen. 1:1; 2:7) Mupostolo Paulo wakafila tshilejilu bua kuleja ne: kabiakukengela anu bua Nzambi abishe muntu ne mubidi umue umue au to. Anji elabi meji bua “lutete patupu.” Patubu balukuna, lutu lutoloka lulua tshikunyibua tshipiatshipia. Tshikunyibua atshi tshitu tshilua tshishilangane bikole ne kalutete kavuabu bakune. Paulo mmufile tshilejilu etshi bua kuleja ne: Mufuki wetu udi ne bukole bua kupesha muntu “mubidi bu mudiye musue.” Paulo uvua muambe kabidi ne: “Kudi kabidi mibidi ya mu diulu ne mibidi ya pa buloba.” Bidi biumvuija tshinyi? Bidi biumvuija ne: pa buloba tudi ne mubidi wa mashi ne mayi, kadi bua mu diulu, badimu badi ne mibidi ya mu nyuma, idi kayiyi imueka to, bu mudi ya banjelu.—1 Kol. 15:36-41. w20.12 9-10 §7-9
Disambombo dia 22/10
Nentate ne lungenyi too ne dîba kayi, ne kanyinganyinga mu muoyo wanyi dituku dionso?—Mis. 13:2.
Tuetu bonso tutu basue kuikala mu ditalala. Kakutu muntu utu musue kuikala ne malu amusamisha mutu anyi amutatshisha mu lungenyi to. Kadi kudi misangu itudi mua kuapeta, tukadi tudiela lukonko lua buena luvua mukalenge Davidi muele ludi mu mvese wa lelu elu. Kudi malu a bungi adi mua kutusamisha mutu, tudimona katuyi ne mushindu wa kupangisha amue a kudiwu bua kuenzekawu. Tshilejilu, tshidimu tshionso etshi, biakudia, bilamba, ne nzubu ya kufutshila bitu bibanda mushinga. Tuetu katutu ne dîyi dia kuamba bua kabibandi mushinga to. Katuena mua kukepesha bungi bua misangu idi bena mudimu netu anyi balongi betu mua kutusaka ku dienza bualu bua dipanga bululame anyi ku dienda masandi to. Katuena nansha mua kupangisha bantu bua kuenza malu mabi muaba utudi basombele to. Malu aa adi atuenzekela bualu tudi mu buloba mudi bantu ba bungi kabayi batumikila mêyi manene a mu Bible. Satana nzambi wa buloba ebu mmumanye ne: bantu bakuabu nebalekele “tunyinganyinga tua mu ndongoluelu wa malu eu” tubapangisha bua kuenzela Yehowa mudimu. (Mat. 13:22; 1 Yone 5:19) Ke bualu kayi buloba ebu mbuwule ne tunyinganyinga anyi malu adi atusamisha mutu! w21.01 2 §1, 3
Dia lumingu dia 23/10
Muntu yonso udi mukine muanabu mmushipianganyi, ne nudi bamanye ne: kakuena mushipianganyi udi ne muoyo wa tshiendelele ushala munda muende.—1 Yone 3:15.
Mupostolo Yone mmutulombe kabidi bua katukinyi bena Kristo netu to. Tuetu katuyi tutumikila mubelu eu, tudi tudishiya mu bianza bia Satana. (1 Yone 2:11) Ke tshivua tshienzekele bamue bantu ku ndekelu kua bidimu lukama bia kumpala. Satana uvua wenza muende muonso bua kufikisha bantu ba Nzambi ku dikinangana ne ku ditapuluka. Dîba divua Yone mufunde mikanda yende, mu tshisumbu mukavua bantu bavua baleja muvuabu ne lungenyi lua buena lua Satana. Tshilejilu, Diotelefe ukavua ukebesha matapuluka a dikema mu tshisumbu kampanda. (3 Yone 9, 10) Kavua unemeka baleji mpala bena ngendu bavuabu batuma kudi kasumbu kaludiki to. Mu tshisumbu muvua bantu bavua bakidila bakuabu bavuaye kayi musue to; yeye kujinga too ne bua kuipata bavua bakidilangana abu mu tshisumbu. Adi si ndikamakama dibi be! Lelu, Satana utshidi wenza muende muonso bua kupandulula bantu ba Nzambi ne kubatshimuna. Katulekediku lukinu lutupandulula to. w21.01 11 §14
Dimue dia 24/10
Pikalabu bajikije bumanyishi buabu, nyama wa luonji . . . neabele mvita, neabatshimune ne neabashipe.—Buak. 11:7.
Mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, mbulamatadi wa Allemagne ne wa Grande-Bretagne yakakengesha bantu ba Nzambi bualu bavua babenga kuya ku mvita. Mbulamatadi wa États-Unis pende wakela bana betu bavua balombola mudimu wa buambi mu buloko bua kukumbaja mêyi a buprofete a mu Buakabuluibua 11:7-10. Pashishe, mu bidimu bia 1930 ne nangananga mu mvita mibidi ya buloba bujima, mukalenge wa ku nord wakaluisha bantu ba Nzambi kayi luse. Hitler ne bantu bende bakakandika midimu ya bantu ba Nzambi. Baluishi aba bakashipa bantu ba Yehowa nkama ne nkama, kutumabu bakuabu binunu ne binunu mu tumponya tua dimueneshangana kasuba. Mukalenge wa ku nord wakakumbana bua ‘kunyanga muaba munsantu’ ne ‘kumbusha mulambu wa kufila ku musangu ne ku musangu.’ Wakenza nanku pavuaye mukandike mudimu wa buambi muwukandikilamu. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler mulombodi wabu wakafika too ne ku diditshipa wamba ne: neajikije bualu bua bantu ba Nzambi bonso mu Allemagne. w20.05 6 §12, 13
Dibidi dia 25/10
Mu dinanga dia buena muntu, nunangangane bikole. Nuikale ba kumpala mu dipeshangana bunême.—Lomo 12:10.
Tuetu banangangane bikole, lungenyi lua diditemba ne bakuabu kaluakubuela mu tshisumbu tshietu to. Vuluka ne: Yonatana kavua umvuila Davidi mukawu, ukeba bua yeye apingane mu nkuasa to. (1 Sam. 20:42) Tuetu bonso tudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yonatana. Kumvuidi benzejanganyi nebe ba mudimu mukawu bua mamanya abu to, ‘kadi ne didipuekesha, umone bakuabu bu bakupite wewe.’ (Filip. 2:3) Ikala mumanye ne: muena mu tshisumbu yonso udi ne buende bualu buimpe budiye mua kuenza bua kuambuluisha tshisumbu. Tuetu ne budipuekeshi, netumone ngikadilu mimpe idi nayi bana betu, ne tshilejilu tshiabu tshia lulamatu netshituambuluishe. (1 Kol. 12:21-25) Patudi tunangangana bikole bantu ba Nzambi nebatambe kuikala mu buobumue. Tudi tuleja mutudi bayidi ba Kristo, ne bualu ebu budi busaka bantu ba muoyo muakane bua kubuela mu ntendelelu mulelela. Kadi ku mutu kua bionso, tudi tutumbisha Yehowa “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso.”—2 Kol. 1:3. w21.01 24 §14; 25 §16
Disatu dia 26/10
Bu munudi kanuyi ba pa buloba, . . . ba pa buloba mbanukine.—Yone 15:19.
Lelu, batu batupepeja ne batuseka imue misangu, bamba mutudi katuyi balonge ne katuyi ne bua nsongo. Bua tshinyi? Bualu wetu mmuenenu wa malu mmushilangane ne utu nende bantu bakuabu. Tutu tuditatshisha bua kuikala ne didipuekesha, ne bupuekele, ne kuikala kutumikila. Kadi bena panu bobu batu basue kuela bena lutambishi, bena diambu, ne bantomboji ku misona. Bualu bukuabu, katutu tubuelakana mu malu a tshididi anyi tubuela mu busalayi bua ditunga nansha dimue to. Bena panu badi mu buatu buwule bantu ne mbasue bua tubuelamu. Bu mutudi tubenga kubuelamu, badi batumone bantu tshianana. (Lomo 12:2) Nansha mudi bena panu batupepeja, Yehowa yeye udi wenda wenza netu malu a dikema. Udi wenda wenzeja mudimu wa kuyisha wa katshia ne katshia utu kawuyi muanji kuenzeka. Lelu batendeledi bende batu bapatula mikanda itubu batamba kukudimuna pa buloba bujima ne bayabanya ne bambuluisha bantu bungi kabuyi kubala ne Bible bua kuakaja nsombelu wabu. Yehowa ke wa kututshila bikashi bua malu onso a dikema adi enda enzeka aa. w20.07 15 §5, 6
Dinayi dia 27/10
Ndi ngenza anu mudi Tatu mungambile bua kuenza.—Yone 14:31.
Yezu utu ukokela Yehowa, katu umukokela bualu ntshinyonga anyi bualu kena ne lungenyi to. Uvua ulongesha mu mushindu mupepele, malu umvuika bimpe. Bualu ebu budi buleja mudiye ne meji a bungi be! (Yone 7:45, 46) Yehowa uvua mumanye ne: Yezu uvua ne dimanya dia bungi, ke bualu kayi wakenza nende mudimu pavuaye ufuka diulu ne buloba. (Nsu. 8:30; Eb. 1:2-4) Bualu bukuabu, katshia Yezu wabishibua ku lufu, Yehowa mmumupeshe “bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” (Mat. 28:18) Nansha mudi Yezu ne dimanya dipiluke, utu anu ulonda buludiki bua Yehowa. Bua tshinyi udi wenza nanku? Bualu mmunange Tatuende. Mbimpe balume bikala bamanye ne: padi Yehowa ulomba mukaji bua akokele bayende ki mbualu utu umona bantu bakaji bu bantu bashadile to. Bua kujadika bualu ebu, yeye nkayende mmusungule bakaji ne balume bua kukokeshabu ne Yezu. (Gal. 3:26-29) Yehowa mmupeshe Muanende bukokeshi bua kuleja mudiye mumueyemene. Bia muomumue, mbimpe mulume wa meji apeshe pende mukajende ndambu wa bukokeshi. w21.02 11 §13, 14
Ditanu dia 28/10
Tudi tuangata bantu badi bananukile bu bena diakalenga.—Yak. 5:11.
Dîyi dia Nzambi didi anu bu lumuenu, dienza bua tumone tshitudi ne bua kuakaja ne mutudi mua kutshiakaja. (Yak. 1:23-25) Tshilejilu, tuetu bamane kulonga Dîyi dia Nzambi, tudi mua kumona ne: bidi bikengela tuikale tudikanda. Yehowa udi utuambuluisha bua tulonge mua kuikala ne bupole padi bantu batufiikisha munda anyi patudi kumpala kua malu adi atuenza tshiji. Mpindieu tudi mua kuela meji bimpe menemene ne kuangata mapangadika mimpe. (Yak. 3:13) Bushuwa, kumanya Bible bimpe mbualu bua mushinga wa bungi! Imue misangu tutu tumanya bualu butudi ne bua kuepuka anu patukadi bamane kuenza tshilema kampanda. Mushindu mutambe buimpe wa kupeta meji ngua kulongela ku malu mimpe adi bakuabu benze ne ku bilema bidibu benze. Ke bualu kayi Yakobo udi utukankamija bua kukonkonona bilejilu bia bantu badi Bible utela bu mudi Abalahama, Lahaba, ne Eliya. (Yak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Batendeledi ba Yehowa ba lulamatu abu bavua bakumbane bua kunanukila mu ntatu ivua mua kubajimijila disanka. Bilejilu biabu bia dinanukila bidi bileja ne: Yehowa yeye mutuambuluishe tudi petu mua kunanukila. w21.02 29-30 §12, 13
Disambombo dia 29/10
Ku dishintakaja dia ngenyi, malu malongolola neende bimpe, ne ku buludiki bua meji, luangana mvita yebe.—Nsu. 20:18.
Padi muntu ulonga ne mulongi wende, yeye ke udi ne mudimu wa kuenza bua umvue Dîyi dia Nzambi. Yeye mukulombe bua uye kumufila, umanye ne: wewe mudimu webe ngua kuambuluisha mulongeshi. Udi umuelesha diboko. (Muam. 4:9, 10) Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza menemene bua kuambuluisha mulongi wende au? Dilongolola bua dilonga dia Bible adi. Tshia kumpala, lomba mulongeshi akuambile malu a mulongi wende au nansha makese. Mmalu kayi a mulongi webe eu audi mua kungambila? Lelu nenulonge tshiena-bualu kayi? Udi musue bua akuate tshinyi mu dilonga dia lelu? Kudi bualu bundi mua kuenza anyi kubenga kuenza, peshi bundi mua kuamba anyi kubenga kuamba anyi? Ntshinyi tshindi mua kuamba bua kumukankamija bua aye kumpala? Tumanye ne: mulongeshi kena ne bua kuamba malu a mulongi wende adi bantu bakuabu kabayi ne bua kumanya to. Kadi tshidiye mua kuambila muinende tshidi mua kumuambuluisha. Muanetu kampanda udi misionere diende Joy udi wamba ne: “Malu andi ngambila utudi tuya nende mu buambi atu amuambuluisha bua kutabalela mulongi ne kumanya tshia kuamba patudi tulonga.” w21.03 9 §5, 6
Dia lumingu dia 30/10
Ba pa buloba bobu banukine, nudi bamanye ne: bavua bankine meme kumpala kua kunukinabu.—Yone 15:18.
Imue misangu batu batukina bualu tutu tutumikila mikenji miakane ya Nzambi. Mikenji eyi mmishilangane bikole ne mmuenenu wa malu ne bienzedi bia bena panu. Tshilejilu, bantu ba bungi lelu badi bamona ne: ki mbibi bua kuditua mu tshiendenda tshia masandi tshia buena tshivua natshi bantu bavua Nzambi mubutule mu Sodoma ne mu Amola to. (Yuda 7) Bu mutudi tutumikila mikenji ya mu Bible idi itangila malu aa, bantu ba bungi batu batuseka ne batuamba ne: tutu tushidisha malu be! (1 Pet. 4:3, 4) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua tunanukile padi bantu batukina ne batupenda? Mbimpe tuikale ne ditabuja dikole dia ne: Yehowa neatuambuluishe. Anu bu ngabu, ditabuja dietu didi mua “kujima . . . mikete yonso ya kapia ya mubi.” (Ef. 6:16) Kadi pa kumbusha ditabuja bidi bikengela tuikale kabidi ne dinanga. Bua tshinyi? Bualu dinanga “kadiena dikuata tshiji.” Didi dikolesha muoyo ne dinanukila mu malu onso adi asama ku muoyo. (1 Kol. 13:4-7, 13) Dinanga ditudi banange Yehowa, banange bena Kristo netu, nansha ditudi banange bantu badi batuluisha nedituambuluishe bua kunanukila padibu batukina. w21.03 20-21 §3, 4
Dimue dia 31/10
Kuikadi ufiika munda lukasa, bualu difiika dia munda ndisombe mu tshiadi tshia batshimbakane.—Muam. 7:9.
Misangu mikuabu tutu tubenga kuenza malu kampanda bua kuleja mutudi banange bena Kristo netu. Tshilejilu, katutu tufiika munda tshianana tshianana bua bidibu bamba to. Mona tshivua tshienzeke pakavua lufu lua Yezu lusemene pabuipi. Wakambila bayidi bende ne: bua bobu kupeta muoyo, anu bobu badie mubidi wende ne banue mashi ende. (Yone 6:53-57) Mêyi au akatonda bayidi bende ba bungi bikole kufikabu ne ku dimulekela, kadi balunda bende balelela kabakamulekela bobu to. Bakashala anu bamulamate. Kabavua bajingulule tshivua Yezu muambe to, ne tshivua mua kuikala pamuapa tshibakemeshe. Kadi balunda ba Yezu ba lulamatu abu kabakela meji ne: tshivuaye muambe tshivua tshibi ne bualu abu kubatondabu to. Kadi bakamueyemena, bamanye ne: uvua muambe bulelela. (Yone 6:60, 66-69) Bushuwa, kubenga kufiika munda tshianana tshianana bua bidi balunda betu bamba mbualu bua mushinga wa dikema! Pamutu pa kufiika munda, tudi tubambila bua batumvuije tshidibu basue kuamba.—Nsu. 18:13. w21.01 11 §13