TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 88-97
  • Ngondo wa 9

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 9
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/9
  • Ditanu dia 2/9
  • Disambombo dia 3/9
  • Dia lumingu dia 4/9
  • Dimue dia 5/9
  • Dibidi dia 6/9
  • Disatu dia 7/9
  • Dinayi dia 8/9
  • Ditanu dia 9/9
  • Disambombo dia 10/9
  • Dia lumingu dia 11/9
  • Dimue dia 12/9
  • Dibidi dia 13/9
  • Disatu dia 14/9
  • Dinayi dia 15/9
  • Ditanu dia 16/9
  • Disambombo dia 17/9
  • Dia lumingu dia 18/9
  • Dimue dia 19/9
  • Dibidi dia 20/9
  • Disatu dia 21/9
  • Dinayi dia 22/9
  • Ditanu dia 23/9
  • Disambombo dia 24/9
  • Dia lumingu dia 25/9
  • Dimue dia 26/9
  • Dibidi dia 27/9
  • Disatu dia 28/9
  • Dinayi dia 29/9
  • Ditanu dia 30/9
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 88-97

Ngondo wa 9

Dinayi dia 1/9

Pashishe, nengitshikijile bantu ba mishindu yonso nyuma wanyi.​—Yoe. 2:28.

Petelo wakatela mêyi a buprofete a Yoele mu mushindu mushilangane kakese. (Bien. 2:16, 17) Muaba udi Yoele wamba ne: “pashishe,” Petelo yeye mmuambe ne: “Mu matuku a ku nshikidilu,” bavua ne bua kuitshikijila “bantu ba mishindu yonso” nyuma wa Nzambi. (Muaba eu, badi bakula bua matuku a ku nshikidilu a ndongoluelu wa malu wa bena Yuda.) Bualu ebu budi buleja ne: kuvua kupite matuku a bungi kumpala kua tshivua Yoele muambe kukumbana. Panyima pa Nzambi mumane kuitshikijila bena Kristo ba kumpala nyuma wende mu mushindu wa dikema, ke pakatuadijabu kuyisha too ne miaba ya kule. Ke bualu kayi tshikondo tshivua mupostolo Paulo mufundile bena Kolosayi mukanda bu mu 61, wakamba muvua lumu luimpe luyishibue “munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.” (Kolos. 1:23) Tshikondo atshi, “bifukibua bionso” bivua biumvuija bitupa bia buloba bivua Paulo ne bantu bakuabu mua kuya. Lelu, bu mudi Yehowa mutuambuluishe ne nyuma wende wa bukole, lumu luimpe nduye kule bikole, “too ne ku ntengu ya buloba”!​—Bien. 13:47. w20.04 6-7 §15, 16

Ditanu dia 2/9

Meme nkayanyi nenkebe mikoko yanyi, ne nenyilame.​—Yeh. 34:11.

Yehowa mmunange yonso wa kutudi, munange too ne mikoko mikuabu yonso idi kayiyi mu tshisumbu tshiende tshia mikoko. (Mat. 18:12-14) Nzambi wakalaya ne: uvua ne bua kukeba mikoko yende ivua mijimine ne kuyambuluisha bua ipetulule makanda a mu nyuma. Wakaleja kabidi malu masunguluke avuaye ne bua kuenza, ne malu au ngavua balami bena Isalele ne bua kuenza pavua mukoko ujimina. (Yeh. 34:12-16) Tshia kumpala, mulami wa mikoko uvua ne bua kukeba mukoko, ne bualu ebu buvua mua kumulomba dîba dia bungi ne makanda a bungi. Pavuaye uwupeta, uvua ulua nawu mu tshisumbu tshia mikoko. Pashishe, mukoko wowu mutapike anyi wamba kufua ne nzala, uvua uwambuluisha, tuambe ne: ujingila mputa tshilamba, uwambula, ne uwudiisha. Bu mudi bakulu balami ba “tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi,” badi ne bua kuenza malu a muomumue aa bua kuambuluisha mukoko wonso udi mupambuke mu tshisumbu. (1 Pet. 5:2, 3) Bakulu badi bawukeba, bawambuluisha bua upingane mu tshisumbu tshia mikoko, ne bawambuluisha mu nyuma mudibi bikengela bua kuleja mudibu bawunange. w20.06 20 §10

Disambombo dia 3/9

Madimi, mmatoke bua kunowa.​—Yone 4:35.

Yezu uvua mumone ne: bia pa madimi bikavua bikole bua kubinowa bualu uvua muindile ne: bantu ba bungi nebamulonde anyi? Tòo. Mifundu ivua midianjile kuleja ne: bavua ne bua kumuitabuja anu kudi bantu bakese. (Yone 12:37, 38) Yezu uvua kabidi ne tshipedi tshia dikema tshia kumanya malu avua mu mioyo ya bantu. (Mat. 9:4) Nansha nanku, Yezu wakatamba kudifila bua bantu bakese bavua mua kulua kumuitabuja; kadi uvua uyisha kabidi bantu bonso ne tshisumi. Tuetu katuena mua kumanya bidi mu mioyo ya bantu to, nunku katuena ne bua kudianjila kuelela muntu anyi bena mu teritware wetu meji ne: nebitabe anyi kabakuitaba to. Kadi tuikale tumona ne: badi mua kushintuluka. Vuluka tshivua Yezu muambile bayidi bende. Madimi mmatoke, mmumue ne: akadi makumbane kunowa. Bantu badi mua kushintuluka ne kulua bayidi ba Kristo. Yehowa udi umona bantu badi mua kulua bayidi aba bu “bintu bia mushinga.” (Hag. 2:7) Tuetu tumona bantu mudi Yehowa ne Yezu babamona, netumanye malu a mu nsombelu wabu ne adibu basue. Katuakubamona bu benyi to, kadi bu bantu badi mua kulua bena Kristo netu. w20.04 13 §18, 19

Dia lumingu dia 4/9

Ndi munubikile balunda, bualu ndi munumanyishe malu onso andi mumvue kudi Tatu wanyi.​—Yone 15:15.

Dîyi dia Nzambi didi ditulongesha patoke ne: tudi ne bua kushala banange Yezu bua kusankisha Yehowa. Bumue bua ku malu atudi mua kuenza bua kulua balunda ba Yezu nkumumanya. Tudi mua kumumanya patudi tubala mukanda wa Matayi, wa Mâko, wa Luka, ne wa Yone. Patudi tuelangana meji bua malu a nsombelu wa Yezu adi mu Bible, tudi tufika ku dinanga Yezu ne ku dimunemeka bua muvuaye wenzela bantu malu mimpe. Tshilejilu, nansha muvuaye Mfumu, kavua umona bayidi bende bu bapika to. Kadi uvua ubambila malu ende. Yezu uvua ukenga nabu udila nabu. (Yone 11:32-36) Nansha baluishi bende bakitaba ne: uvua mulunda wa bantu bavua bitabe mukenji wende. (Mat. 11:19) Patudi tuidikija muvua Yezu wenzela bayidi bende malu, tudi tulengeja malanda etu ne bakuabu, tumvua disanka dia bungi, tumunanga ne tumunemeka kabidi bikole. w20.04 22 §9, 10

Dimue dia 5/9

Mukalenge wa ku sud neadilongolole bua mvita ne tshiluilu tshinene menemene ne tshia bukole.​—Dan. 11:25.

Mu 1870, Grande-Bretagne wakalua bukalenge bunene pa buloba, ne uvua ne biluilu bia bukole butambe. Bukalenge abu ke buvua tshimfuanyi tshia lusengu lukese luvua lutshimune nsengu mikuabu isatu, mmumue ne: ditunga dia France, dia Espagne, ne dia Pays-Bas. (Dan. 7:7, 8) Nunku yeye ke uvua mulue mukalenge wa ku sud mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Tshikondo tshimue tshimue atshi, ditunga dia États-Unis diakalua ne bubanji bua bungi kupita matunga makuabu ne divua dieleshangana diboko ne Grande-Bretagne. Mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima, États-Unis ne Grande-Bretagne bakadisuika tshimuku, kuenzabu tshiluilu tshia basalayi tshia bukole. Tshikondo atshi, bakalua Bukokeshi bua bukole bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis. Anu muvua Danyele mumane kuamba, mukalenge eu wakapeta “tshiluilu tshinene menemene ne tshia bukole.” Mu matuku a ku nshikidilu aa, bukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis ke budi buenza mukalenge wa ku sud. w20.05 4 §7, 8

Dibidi dia 6/9

Muaba udi tusulu tupueka, muaba au ke uditu tupingana bua kupueka kabidi.​—Muam. 1:7.

Mâyi adi pa buloba mudiwu amu bualu mbateke buloba ntanta mukumbanangane menemene ne dîba. Bobu busemene pabuipi ne dîba nansha kakese, mâyi onso adipu adi uma, bushala bume bu dibue, kapatshiyi tshintu ne muoyo. Bobu busemene kule ne dîba nansha kakese, mâyi onso adi akuata dibue, bobu buine pabu bukuata dibue. Bu mudi Yehowa muteke buloba anu muaba wabu, dinyunguluka dia mâyi didi ditulama ne muoyo. Dîba didi diosha mâyi adi mu mbuu ne makuabu adi pa buloba, pashishe adi abuka bua kuya kuenza mavuba. Tshidimu tshionso etshi, dîba didi dibuisha litre ya mâyi miliyo ne miliyo. Mâyi aa adi enza matuku matue ku dikumi mu tshibuashibuashi kumpala kua kulokawu bu mvula anyi bu neje. Ndekelu wa bionso, mâyi aa adi apingana mu mbuu ne mu misulu kuvuawu mafume, ne dinyunguluka adi dibangulula. Yehowa mmuenze bua mâyi ikale anyunguluka mushindu eu bua buloba buikale anu ne mâyi. Bualu ebu budi bujadika ne: udi ne meji ne bukole.​—Yobo 36:27, 28. w20.05 22 §6

Disatu dia 7/9

Nenupete bukole panupuekela nyuma muimpe.​—Bien. 1:8.

Yezu wakatulomba bua tutungunuke ne kusambila bua batupeshe nyuma muimpe. (Luka 11:9, 13) Yehowa utu utupesha bukole, too ne “bukole budi bupite bua pa tshibidilu” ku diambuluisha dia nyuma eu. (2 Kol. 4:7) Nyuma wa Nzambi eu udi mua kutuambuluisha bua kunanukila mu lutatu luonso lutudi mua kupeta. Nyuma muimpe udi kabidi mua kutuambuluisha bua kukumbaja midimu itudi tuenzela Nzambi, udi mua kulengeja bipedi bietu anyi kukolesha mamanya atukadi nawu. Patudi tupatula bipeta bimpe mu midimu eyi, katuena ne bua kudituta tshianza pa tshiadi to, kadi tumanye ne: nyuma wa Nzambi ke udi mutuambuluishe. Tudi mua kuleja ne: tudi tuangata nyuma wa Nzambi ne mushinga wa bungi patudi tusambila bua atuambuluishe bua tujingulule meji anyi majinga mabi atudi nawu munda muetu. (Mis. 139:23, 24) Patudi tuenza nanku, Yehowa udi mua kutuambuluisha ne nyuma wende bua tufike ku dimanya meji mabi au. Ke bualu kayi tudi ne bua kusambila bua nyuma wa Nzambi atupeshe bukole bua kudikandamena. Dîba adi netuleje mutudi badisuike bua kubenga kuenza bualu budi mua kusaka Yehowa bua kulekela dituambuluisha ne nyuma wende.​—Ef. 4:30. w20.05 28-29 §10-12

Dinayi dia 8/9

Ndi mubamanyishe dîna diebe.​—Yone 17:26.

Patudi tubingisha dîna dia Yehowa, tudi tuidikija Yezu Kristo. Yezu wakamanyisha dîna dia Tatuende pavuaye uditela ne uluila lumu lua Yehowa. Tshilejilu, Bafalese bavua bamba muvua Yehowa muntu mubi, muena malu makole, muikale kule ne bantu, ne kayi luse. Kadi Yezu yeye uvua ubenga bivuabu bamba abi, uleja bantu ne: Tatuende katu ne malu makole to, utu ne lutulu, ngua dinanga, ne utu ufuilangana luse. Uvua widikija ngikadilu ya Tatuende bimpe menemene mu nsombelu wende wa buatshia buila, biambuluisha kabidi bantu bua bamanye Tatuende. (Yone 14:9) Anu bu Yezu, tudi mua kuambila bakuabu malu a Yehowa. Dîba adi, nebamanye dîna dia tshijila dia Yehowa ne nebadinemeke. Tudi mua kubalongesha kabidi tubambila mudi Yehowa muikale Nzambi muimpe wa dinanga. Patudi tuenza nanku, tudi tutonkola malongesha a dishima adi atangila Yehowa ne malu adibu bamushiminyina. Ku mêyi etu ne bienzedi bietu, tudi tuleja bantu bakuabu tshidi Yehowa menemene. Tudi tubingisha dîna edi patudi tuambuluisha bantu bua balekele mmuenenu mubi udibu mua kuikala nende bua dîna edi. w20.06 6 §17, 18

Ditanu dia 9/9

Katukebi bua kudileja bu ne: tudi bapite bakuabu, tukebesha ditembangana munkatshi muetu, tualakanangana.​—Gal. 5:26.

Mu kuamba kuimpe, muntu udi mua kubuela miaba ya dipetelangana ku Enternete, tshilejilu, bua kupetangana ne balela bende ne balunda bende. Kadi kutu muanji kumona pebe ne: bintu bikuabu bitu bantu bela miaba eyi, batu babiela ne tshipatshila tshia kudileja anyi? Batu anu bu batu bambila bantu ne: “Ntangila umone.” Bakuabu bobu batu bafunda too ne malu a dipanga bukalanga anyi a busenji ku foto idibu bobu anyi bantu bakuabu bela. Bualu ebu budi bubengangana kabidi ne didipuekesha ne diditeka pa muaba wa bakuabu bidibu balombe bena Kristo bua kuikala nabi. (1 Pet. 3:8) Wewe muikale ubuela miaba ya dipetelangana ku Enternete, diebeja ne: ‘Bintu bindi mfunda, foto ne filme bindi ngela, bidiku bileja bakuabu ne: ndi ndileja anyi? Bidi mua kujula bakuabu mukawu anyi?’ Bena Kristo kabatu ne dijinga dia kudileja to. Badi batumikila mubelu wa mu Bible udi mu mvese utudi tukonkonona lelu. Didipuekesha nedituambuluishe bua kuepuka lungenyi lua bena panu lua kudileja.​—1 Yone 2:16. w20.07 6 §14, 15

Disambombo dia 10/9

[Mvua] kumpala mupendi wa Nzambi, mukengeshanganyi ne mupange bukalanga. Nansha nanku, bakandeja luse bualu mvua muenze malu mu dipanga.​—1 Tim. 1:13.

Kumpala kua mupostolo Paulo kuluaye muyidi wa Kristo, uvua muntu mupange malu uvua ukengesha bayidi ba Yezu. (Bien. 7:58) Yezu nkayende wakimanyika Paulo uvuabu babikila tshikondo atshi ne: Shaula, bua kakengeshi kabidi tshisumbu tshia bena Kristo to. Yezu ukavua mu diulu wakakula nende, ne kumufofomijaye mêsu. Bua Paulo kubangaye kumona kabidi, bivua bikengela bua bantu ba buena bavuaye ukengesha abu bamuambuluishe. Paulo wakadipuekesha, kuitabaye bua muyidi kampanda diende Anania amutabeje mêsu. (Bien. 9:3-9, 17, 18) Pashishe Paulo wakamanyika bikole mu tshisumbu tshia bena Kristo. Kadi bualu buvua Yezu mumulongeshe mu njila wa ku Damaseke kakabupua muoyo musangu nansha umue to. Paulo wakashala udipuekesha ne uvua witaba diambuluisha dia kudi bena Kristo nende ne disanka dionso. Wakitaba ne: bavua ‘diambuluisha divua dimukolesha.’​—Kolos. 4:10, 11, dim. w20.07 18-19 §16, 17

Dia lumingu dia 11/9

Tatu wenu mmuanyishe bua kunupesha Bukalenge.​—Luka 12:32.

Nansha mudi Yehowa wa bukole buonso, utu upesha bantu bakuabu bukokeshi bua kuenza midimu ivuaye mua kuenza. Tshilejilu, mmuteke Yezu bua ikale Mukalenge wa Bukalenge buende ne neapeshe bantu 144 000 bakokesha nende ndambu wa bukokeshi. Mu bulelela, Yehowa ukadi mulongeshe Yezu bua kuikala Mukalenge ne Muakuidi munene. (Eb. 5:8, 9) Mmulongeshe kabidi bakokesha ne Yezu mua kuenza mudimu wabu. Kadi kena ubapesha mudimu eu pashishe ubanga kubalondolola ne mu kazadi to. Kadi mmumanye ne: nebenze disua diende. (Buak. 5:10) Bikala Tatuetu wa mu diulu utu kayi ukengela diambuluisha dia kudi muntu upesha bakuabu bukokeshi bua kuenza amue malu, katuenaku petu ne bua kuenza nanku anyi? Tshilejilu, udi tatu wa dîku anyi mukulu anyi? Bua wewe kuidikija Yehowa, ikala upesha bakuabu midimu iuvua mua kuenza kuyi ulua ubalondolola to. Paudi widikija Yehowa nunku, baudi upesha mudimu nebawenze, neubalongeshe, ne nebikale badimona bakumbane bua kuenza mudimu.​—Yesh. 41:10. w20.08 9 §5, 6

Dimue dia 12/9

Muana wa muntu uvua mulue kukeba tshivua tshijimine ne kutshipandisha.​—Luka 19:10.

Yehowa mmusue bua tumone mikoko yende idi mijimine bishi? Yezu mmutushile tshilejilu tshia kulonda. Uvua mumanye ne: mikoko ya Yehowa yonso idi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi, ke bualu kayi wakenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kuambuluisha “mikoko mijimine ya nzubu wa Isalele” bua ipingane kudi Yehowa. (Mat. 15:24) Bu muvua Yezu mulami muimpe wa mikoko, wakaditatshisha kabidi bikole bua kajimiji mukoko wa Yehowa nansha umue. (Yone 6:39) Mupostolo Paulo wakalomba bakulu ba mu tshisumbu tshia Efeso bua kuidikija tshilejilu tshia Yezu. Wakabambila ne: “[Nudi] ne bua kuambuluisha badi batekete ne [nudi] ne bua kuvuluka mêyi a Mukalenge Yezu pavuaye yeye nkayende muambe ne: ‘Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.’” (Bien. 20:17, 35) Mbimueneke patoke ne: lelu bakulu badi ne mudimu wa pa buawu mu tshilumbu etshi. Mukulu kampanda wa mu ditunga dia Espagne diende Salvador udi wamba ne: “Pandi mmona mushindu udi Yehowa utabalela mikoko yende idi mijimine, bidi binsaka bua kuenza tshionso tshindi mua kuenza bua kuyambuluisha. Ndi mutuishibue ne: Yehowa mmusue bua nyitabalele.” w20.06 23 §15, 16

Dibidi dia 13/9

Malu a kale mmajimine.​—Buak. 21:4.

Yehowa mmusue bua tulue bapuangane, kadi neanji kushala ne lutulu too ne padi bidimu tshinunu bijika. Mmusue kutubuikidila mpekatu too ne padi tshikondo atshi tshikumbana. Bualu ebu budi butusaka petu bua kuikala kuimanyina pa ngikadilu mimpe ya bakuabu ne kuikala nabu lutulu. Yezu ne banjelu bavua ne disanka dia bungi pavuabu bafuke baloba. Kadi elabi meji disanka dikalabu nadi pamonabu buloba buwule ne bantu bapuangane badi banange Yehowa ne bamuenzela mudimu. Elabi meji bua disanka diumvua bantu bavua basumbibue pa buloba bua kuya kukokesha ne Kristo mu diulu pamonabu bukua bantu buenda bupeta masanka bua mudimu wakuatabu. (Buak. 4:4, 9-11; 5:9, 10) Elabi kabidi meji dîba dikala bantu badila bua disanka pamutu pa kudila bua tunyinganyinga; pikala masama, tunyinganyinga, ne lufu kabitshiyiku. Mu dindila tshikondo atshi, ikale mudisuike bua kuidikija Tatu wetu wa dinanga, wa meji, ne wa lutulu. Wewe muenze nanku, newikale anu ne lutulu nansha wewe mupete ntatu ya mushindu kayi. (Yak. 1:2-4) Tudi ne disanka dia bungi bua mulayi wa Yehowa wa ne: “Nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu.”​—Bien. 24:15. w20.08 19 §18, 19

Disatu dia 14/9

Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele.​—Mat. 24:14.

Bible ndipa dimpe dia kudi Nzambi. Tatu wetu wa mu diulu wakamufundisha kudi bantu ku nyuma wende bualu udi utabalela bana bende ba pa buloba bikole menemene. Mu Bible, Yehowa udi wandamuna nkonko mitambe bunene itudi mua kudiela, bu mudi: Tudi bafume kuepi? Tudi ne muoyo bua tshinyi? Mmalu kayi adi matuindile kumpala eku? Yehowa mmusue bua bana bende bonso bapeta mandamuna a nkonko eyi. Ke bualu kayi mu bidimu nkama ne nkama, mmusake bantu bua kukudimunabu Bible mu miakulu ya bungi. Lelu wa ndaya eu, bakadi bakudimune Bible mujima anyi bamukudimune tshitupa mu miakulu mipite pa 3 000! Bible ke mukanda udibu batambe kukudimuna ne babanye katshia bia mikanda biabanga. Tudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha bua Bible tuetu tumubala dituku dionso, tuelangana meji a malu adiye ulongesha, ne tuenza muetu muonso bua kutumikila malu au. Tudi mua kuleja kabidi ne: tudi tuleja Nzambi dianyisha tuetu tuenza muetu muonso bua kuambila bantu ba bungi mukenji udi mu Bible.​—Mis. 1:1-3; Mat. 28:19, 20. w20.05 24-25 §15, 16

Dinayi dia 15/9

Dîyi dia Yehowa ndilue . . . tshikebeshi tshia bipendu ne tuseku dituku dijima.​—Yel. 20:8.

Bantu ba muaba uvuabu batume muprofete Yelemiya bua kuyisha kabavua bamuteleja to. Musangu kampanda wakateketa mu maboko, kumvuaye bua kubilekela. Kadi kakalekela to. Bua tshinyi? “Dîyi dia Yehowa” divua bu kapia munda mua Yelemiya, ne yeye kavua mua kukalama to! (Yel. 20:9) Ke mudibi bituenzekela petu patudi tuwuja meji etu ne mioyo yetu ne Dîyi dia Nzambi. Bualu ebu budi butusaka kabidi bua kuikala kulonga Bible dituku dionso ne kuela meji a bitudi tubala. Dîba adi, disanka dietu didi mua kutungunuka ne kuvula, ne bantu ba bungi badi mua kututeleja. (Yel. 15:16) Nanku wewe mutekete mu maboko, lomba Yehowa akuambuluishe. Neakuambuluishe bua kumanya mua kupita ne bilema biudi wenza, butekete buebe anyi paudi usama. Neakuambuluishe bua wikale ne mmuenenu muimpe wa midimu ya mu bulongolodi. Neakuambuluishe kabidi bua wikale ne mmuenenu muimpe wa mudimu webe wa buambi. Bualu bukuabu, ikala ukuatshila Tatuebe wa mu diulu yebe yonso idi mikutonde. Yeye mukuambuluishe, neutshimune ditekeshibua mu maboko. w20.12 27 §20, 21

Ditanu dia 16/9

[Usengelele] . . . bakaji bakulumpe bu bamamu, bansongakaji bu bana benu ba bakaji, ne bukezuke buonso.​—1 Tim. 5:1, 2.

Bua bamue bana betu ba bakaji, bisangilu ke muaba munene utubu batuilangana ne bena Kristo nabu. Nanku tudi basue kuikala tubasankidila bikondo abi, tuyukila nabu, ne tubaleja mutudi tubatabalela. Anu bu Yezu, mbimpe tuikale tukeba petu dîba dia kusomba ne bana betu ba bakaji. (Luka 10:38-42) Tudi nansha mua kubabikila bua kudia nabu kambele anyi kupitshisha nabu kapepe. Patudi tubabikila nanku, mbimpe miyuki yetu ikale idi ikolesha. (Lomo 1:11, 12) Bakulu pabu badi ne bua kuidikija Yezu. Uvua mumanye ne: bujike buvua mua kutatshisha bakuabu, kadi wakaleja bimpe ne: kubuela mu dibaka anyi kulela bana ki mbidi bipetesha disanka dia kashidi to. (Luka 11:27, 28) Kadi kuteka mudimu wa Yehowa pa muaba wa kumpala ke kudi kupetesha disanka dia kashidi. (Mat. 19:12) Bidi bikengela nangananga bakulu bikale benzela bena Kristo nabu bakaji malu bu bana babu ba bakaji ne bu bamamuabu. Mbimpe bikale bangata dîba dia kumpala kua bisangilu anyi dia panyima pabi bua kuyukila ne bana betu ba bakaji. w20.09 21-22 §7-9

Disambombo dia 17/9

Tshidime udi utungunuka ne kuindila bintu bimpe . . . Nuenu penu ikalayi ne lutulu.​—Yak. 5:7, 8.

Mu Isalele, tshidime uvua ukuna bintu panyima pa mvula mbedi ne ulua kubipola tshikondo tshia mvula ya ndekelu. (Mâko 4:28) Tuetu bidikije lutulu lua tshidime, netuleje mutudi ne meji. Kadi bidi mua kutukolela bua kuenza nanku. Tuetu bantu bapange bupuangane, patutu tuenza mudimu kampanda tutu basue kumona bipeta biawu musangu umue. Kadi tuetu basue bua kabudimi ketu kakuamishe bintu, tudi ne bua kuikala tukatabalela, mmumue ne: kudimamu, kukunamu bintu, kuikala kubipila, ne kubiela mâyi. Kuvuija bantu bayidi kutu kulomba paku mudimu wa bungi. Bitu bilomba dîba bua tuetu kufikisha bantu batudi tulongesha ku diumbusha kansungansunga ne ku dikala ne dinanga. Lutulu luetu nelutuambuluishe bua katuteketshi mu mikolo padi ntatu itufikila. Nansha padi bantu bakuabu batuteleja, tudi ne bua kuikala anu ne lutulu. Katuena mua kuenzeja balongi betu ba Bible bua kuyabu kumpala mu nyuma to. Kuvua misangu ivua too ne bayidi ba Yezu bikale ne lujoko lua kumvua bivuaye ulongesha. (Yone 14:9) Tuvulukayi ne: tuetu tudi mua kukuna ne kuela mâyi, kadi Nzambi ke udi ubikolesha.​—1 Kol. 3:6. w20.09 11 §10, 11

Dia lumingu dia 18/9

Nentumbishe Yehowa ne muoyo wanyi mujima mu tshisangilu tshia bantu bakane ne mu tshisumbu.​—Mis. 111:1.

Tuetu bonso tutu basue bua balongi betu ba Bible baye too ne ku batismo. Mushindu umue muimpe wa kubambuluisha nkubakankamija bua bikale babuela mu bisangilu. Misangu ya bungi balongi batu batuadija kubuela mu bisangilu musangu umue batu baya kumpala lubilu lua dikema. Balongeshi bakuabu batu bambila balongi ne: dilonga dia Bible didi dibambuluisha bua kumanya tshitupa tshia malu atu Bible ulongesha, tshitupa tshikuabu tshidi tshishale nebatshilongele mu bisangilu. Bala Ebelu 10:24, 25 ne mulongi webe ne umuleje buimpe bua kubuela mu bisangilu. Muambila bualu kampanda buudi mulonge mu bisangilu matuku adi panshi aa, umuambila nabu ne disanka dionso. Ke tshidi mua kutamba kumusaka bua kuya mu bisangilu pamutu pa kumuambila anu tshianana bua aluamu. Malu amona mulongi webe padiye ubuela mu bisangilu bua musangu wa kumpala neikale mapite makuabu onso akadiye mumone mu bitendelelu bikuabu bikadiye mubuele kule ne kule. (1 Kol. 14:24, 25) Neapetanganamu ne bantu badi tshilejilu tshimpe tshidiye mua kuidikija ne bamuambuluisha bua kuya too ne ku batismo. w20.10 10-11 §14, 15

Dimue dia 19/9

Mmulongeshi kayi udi bu [Nzambi]?​—Yobo 36:22.

Nyuma wa Nzambi neakuambuluishe bua kutumikila malu audi ubala ne ulonga mu Dîyi dia Nzambi. Sambila pebe bu mufundi wa misambu uvua muambe ne: “Yehowa wanyi, ndongesha malu a njila webe. Nengendele mu bulelela buebe. Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe.” (Mis. 86:11) Nanku tungunuka ne kudia biakudia bia mu nyuma bidi Yehowa utupeshila mu Dîyi diende ne kudi bulongolodi buende. Mu bulelela, tshipatshila tshiebe ki ntshia kupeta anu dimanya patupu to. Udi musue kubueja bulelela mu muoyo webe ne kubutumikila. Nyuma wa Yehowa udi mua kukuambuluisha bua kuenza nanku. Udi kabidi mua kukankamija bena Kristo nebe. (Eb. 10:24, 25) Bua tshinyi? Bualu mbena mu dîku dienu dia mu nyuma. Sambila bua nyuma wa Nzambi akuambuluishe bua wikale ufila mandamuna mu bisangilu ne muoyo umue ne wikale udilongolola bimpe menemene paudi ne mudimu wa kuenzamu. Wewe wenza nunku udi uleja Yehowa ne Muanende ne: udi munange “mikoko” yabu ya mushinga mukole. (Yone 21:15-17) Mu katupa kîpi emu, anu bulongolodi budi nyuma wa Nzambi ulombola ke buashala nkayabu pa buloba apa. w20.10 24-25 §15-17

Dibidi dia 20/9

Bonso bakamushiya, kunyemabu.​—Mâko 14:50.

Ntshinyi tshivua Yezu muenzele bapostolo bende bua muvuabu banji kuteketa mu mikolo tshikondo kampanda? Katupa kakese Yezu mumane kubishibua ku lufu, wakambila bayidi bende bakuabu ne: “Kanutshinyi to! Ndayi, nuambile bana betu lumu elu [lua ne: ndi mubike ku lufu].” (Mat. 28:10a) Yezu kakabenga bapostolo bende to. Nansha muvuabu bamushiye, yeye uvua anu ubabikila ne: “bana betu.” Yezu uvua pende ufuilangana luse ne ubuikidilangana anu bu Yehowa. (2 Bak. 13:23) Bia muomumue, muoyo utu utusama bikole bua bantu badi balekela kuyisha. Mbana betu ne tudi babanange! Tutshidi tuvuluka mudimu mukole uvua bena kuitabuja netu aba benze kale ne dinanga dionso, bakuabu mbawenze pamuapa bidimu bia bungi menemene. (Eb. 6:10) Tudi tumvua bibi patudi katutshiyi tubamona! (Luka 15:4-7) Nunku tukankamijayi bana betu bakadi balekela kuya mu bisangilu ne kuyisha bua kutuadijilula kubuela mu bisangilu. Padi muntu uvua mulekele kubuela mu bisangilu ulua ku Nzubu wa Bukalenge, mbimpe tumuakidila ne disanka dionso. w20.11 6 §14-17

Disatu dia 21/9

Kanuyi dia muamua dia malu adi mafunda.​—1 Kol. 4:6.

Mona tshivua Yezu muenze pavua Yakobo ne Yone pamue ne mamuabu baye kumulomba bua abenzele bualu buvuaye kayi ne bukokeshi bua kuenza. Wakabambila kayi udia tshibanga ne: dipeshangana miaba bua kusomba ku dia balume anyi ku dia bakaji diende mu Bukalenge buende didi mu bianza bia Tatuende wa mu diulu. (Matayi 20:20-23) Yezu wakaleja ne: uvua mumanye mikalu yende. Kavua musue kuenza bualu buvua Yehowa kayi mumupeshile bukokeshi bua kuenza to. (Yone 12:49) Mmunyi mutudi mua kumuidikija? Tudi tuleja mutudi tuidikija Yezu patudi tutumikila mubelu udi mu mvese wa lelu eu. Nanku dîba didibu batulomba mubelu, musangu nansha umue katuitabijiji bakuabu mmuenenu wetu anyi katubambidi tshidi tshituluila mu meji diakamue to. Kadi tudi ne bua kukeba bua kumanya tshidi Bible anyi mikanda yetu yamba. Tuetu tuenza nanku, tudi tuleja mutudi bamanye mikalu yetu ne tuleja ne: ‘mêyi makane’ a Wa Bukole Buonso atu mapite dietu dimanya.​—Buak. 15:3, 4. w20.08 11-12 §14, 15

Dinayi dia 22/9

Kuikadi muakane kupitshisha ne pa mikalu, peshi kudileji muena meji mapitepite bungi. Bua tshinyi udi ne bua kudikebela kabutu?​—Muam. 7:16.

Mmalu kayi atudi ne bua kuelela meji kumpala kua kupesha muntu mibelu? Kumpala kua kuyukila nende, diebeja ne: ‘Ndi nsua kumueneka “muakane kupitshisha ne pa mikalu” anyi?’ Muntu udi muakane kupitshisha ne pa mikalu utu ulumbuluisha bakuabu, kayi wimanyina pa mikenji ya Yehowa to, kadi pa yende yeye, ne pamuapa katu ne luse to. Wewe mumane kudikonkonona ne mumone anu ne: bidi bikengela kumupesha mibelu, muleje muaba udi bualu, ne umuele nkonko idi imuelesha meji bua amone ne: tshivuaye muenze tshivua tshibi. Wenze bua biudi wamba bikale bimanyine mu Mifundu minsantu, eku uvululuka ne: Nzambi ke wabadilaye malu, ki ng’wewe to. (Lomo 14:10) Eyemena meji adi mu Dîyi dia Nzambi. Paudi upesha muntu mibelu, ikala ne luse anu bu lua Yezu. (Nsu. 3:5; Mat. 12:20) Bua tshinyi? Bualu Yehowa neatuenzele malu anu mushintu utudi tuenzelangana petu.​—Yak. 2:13. w20.11 21 §13

Ditanu dia 23/9

Lekelayi kulumbuluishangana bilondeshile tshimuenekelu, kadi nulumbuluishe ne dilumbuluisha diakane.​—Yone 7:24.

Udi mua kujinga bua bantu bambe tshiudi bimanyine pa dikoba diebe, mudi ku mêsu kuebe, anyi bilondeshile bunene ne bule buebe anyi? Katuena tuela meji nanku to. Ke bualu kayi bidi bituenza disanka bua kumanya ne: Yehowa katu umona tshitudi bilondeshile tshidi bantu bobu bamona to! Tshilejilu, pavua Samuele utangila bana ba Yishai, kavua mumone tshivua Yehowa yeye mumone to. Yehowa uvua muambile Samuele ne: umue wa ku bana ba Yishai uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele. Nnganyi au? Pavua Samuele mumone Eliaba muanabute wa Yishai, wakamba ne: “Bushuwa, muela manyi wa Yehowa mmuimane kumpala kuende muaba eu.” Eliaba uvua ne tshimuenekelu bu tshia mukalenge. “Kadi Yehowa wakambila Samuele ne: ‘Kutangidi tshimuenekelu tshiende ne bule buende to, bualu ndi mumubenge.’” Bidi bitulongesha tshinyi? Yehowa udi wamba kabidi ne: “Muntu wetu eu udi umona tshidi tshimueneka ku mêsu, kadi Yehowa yeye udi umona mu muoyo.” (1 Sam. 16:1, 6, 7) Mbimpe tulonda tshilejilu tshia Yehowa mu nsombelu ne bana betu. w20.04 14 §1; 15 §3

Disambombo dia 24/9

Bandishayi mêsu enu ne monayi madimi, mmatoke bua kunowa.​—Yone 4:35.

Yezu uvua wendela mu madimi, pamuapa mu a orje itshivua tshibeji anyi miana. (Yone 4:3-6) Tshikunyibua atshi tshivua tshienza ngondo mitue ku inayi bua kutulabu ntete yatshi. Yezu wakamba bualu kampanda buvua bumueneka kabuyi bumvuika to. Wakamba ne: “Bandishayi mêsu enu ne monayi madimi, mmatoke bua kunowa.” (Yone 4:35, 36) Uvua usua kuamba tshinyi? Bidi bimueneka ne: Yezu uvua wakula bua dinowa dia bantu dia mu tshimfuanyi. Mona tshivua tshifuma ku dienzeka. Yezu ukavua muyishe mukaji muena Samalea, yeye kumuteleja! Kadi pabi bena Yuda kabavua bapetangana ne bena Samalea to. Nunku pavuaye wakula bua madimi avua ‘matoke bua kunowa,’ musumba wa bena Samalea ukavua mumvuile bualu bua Yezu kudi mukaji au uvua wenda ulua kudiye bua kumuteleja. (Yone 4:9, 39-42) Mukanda kampanda udi umvuija malu a mu Bible udi wamba bua bualu ebu ne: “Luzuku luvua nalu bantu abu . . . luvua luleja ne: bavua bu ntete ikavua mikole mikumbane kutula.” w20.04 8 §1, 2

Dia lumingu dia 25/9

Tuelelanganayi kabidi meji bua kusakangana ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.​—Eb. 10:24.

Bisangilu bitu bituambuluisha bua kuikala badipaye bua kuyisha, bienza anu bu ne: bidi bitupesha mayele makuabu a mua kuluangana mvita. Tshilejilu, tudi tulonga mua kuyisha bimpe menemene ne biamu bia mudimu bidi mu Bintu bietu bia kulongesha nabi. Nanku ikala ulongolola bisangilu bionso bimpe. Paukadi mu bisangilu, bilondesha ne ntema. Padibi bijika, teka malu audi mulongamu mu tshienzedi. Wewe wenza malu aa, neulue “musalayi muimpe wa Kristo Yezu.” (2 Tim. 2:3) Badi batuambuluisha kabidi kudi banjelu ba bukole bungi kabuyi kuamba. Anji elabi meji bua tshidi muanjelu umue tshianana mua kuenza! (Yesh. 37:36) Mpindieu ela meji a tshidi tshiluilu tshia banjelu ba bukole mua kuenza. Kakuena muntu anyi demon udi mua kutua tshiluilu tshia Yehowa tshia bukole tshiadi to. Tudi mua kuamba ne: Ntemu umue udi ne lulamatu kusangisha ne Yehowa badi benza tshiluilu tshinene. (Bal. 6:16) Atshi si ntshiotshi! Ikala uvuluka malu aa padi bena mudimu nenu, balongi benu, anyi balela bebe badi kabayi Bantemu bakuamba anyi bakuenzela bualu budi mua kukutekesha mu mikolo. Funda ulame, kuena nkayebe mu mvita iudi uluangana to. Udi ulonda buludiki bua Yehowa. w21.03 29 §13, 14

Dimue dia 26/9

Bikalabu kabayi ne bua kujula bafue, “tudiayi, tunuayi, bualu malaba netufue.”​—1 Kol. 15:32.

Mupostolo Paulo uvua mua kuikala muangatshile mêyi aa mu Yeshaya 22:13. Mvese eu udi uleja tshivua meji a bena Isalele. Pamutu pa kusemenabu pabuipi ne Nzambi, bavua bajinga bobu nsombelu wa bisankasanka. Mu kuamba kuimpe, bena Isalele bavua ne ngelelu wa meji wa ne: “Diaku bintu, kuena mumanye diwafua.” Ke mudi bantu ba bungi bamba kabidi lelu. Tudi bumvue bimpe ne: Yehowa neajule bantu ku lufu, nunku mbimpe tumanye bantu batudi ne bua kusomba nabu. Bena Kristo ba mu Kolinto bavua ne bua kuepuka disomba ne bantu bavua bamba ne: dibishishua dia bantu ku lufu kadienaku. Bidi bitulongesha ne: ki mbimpe tuikala tusomba ne bantu badi kabayi bela meji a matuku atshilualua, baditue anu mu bisankansanka to; kakuena bualu buimpe nansha bumue butudi mua kupetela kudibu to. Kusomba nabu kudi mua kunyanga ngelelu muimpe wa meji wa muena Kristo mulelela ne bikadilu biende. Kudi mene mua kumufikisha ku dienza mpekatu. Ke bualu kayi Paulo wakababela ne dîsu dikole ne: “Petululayi lungenyi mu mushindu muakane ne nulekele kuenza mpekatu.”​—1 Kol. 15:33, 34. w20.12 9 §3, 5, 6

Dibidi dia 27/9

Ku mutu kua mulume yonso kudi Kristo; ku mutu kua mukaji kudi mulume; ku mutu kua Kristo kudi Nzambi.​—1 Kol. 11:3.

Mvese eu udi uleja mushindu udi Yehowa mulongolole dîku diende dia mu diulu ne pa buloba. Muntu udi ne bumfumu udi ne malu manene abidi a kukumbaja: udi ukokesha ne udi ne dibanza dia kutumikila udi mumupeshe bumfumu abu. Yehowa ke udi “ku mutu” anyi ke udi ne bukokeshi bua ndekelu, ne bana bende bonso, ba mu diulu ne ba pa buloba, badi ne bua kutumikila tshidiye wamba. (Lomo 14:10; Ef. 3:14, 15) Yehowa mmupeshe Yezu bukokeshi ku mutu kua tshisumbu, kadi Yezu udi utumikila Yehowa mu malu adiye utuenzela. (1 Kol. 15:27) Yehowa mmupeshe kabidi mulume bukokeshi mu dîku. Ntshinyi tshidi mulume mua kuenza bua kuikala mfumu muimpe wa dîku? Udi ne bua kuanji kumvua tshidi Yehowa umulomba. Bidi bikengela kabidi amanye bua tshinyi Yehowa mmupeshe bamue bantu bumfumu, ne tshidiye mua kuenza bua kuidikija tshilejilu tshia Yehowa ne tshia Yezu. Bua tshinyi bidi ne mushinga wa bungi? Bualu Yehowa mmupeshe bamfumu ba mêku ndambu wa bukokeshi, ne mmutekemene bua bakokeshe bimpe.​—Luka 12:48b. w21.02 2 §1-3

Disatu dia 28/9

Meme, Yehowa, ndi Nzambi webe, Yeye udi ukulongesha bua diakalenga diebe.​—Yesh. 48:17.

Mbimpe tuikale tuidikija Yehowa bua mutuye wangata dipangadika dia kupua amue malu muoyo. Tshilejilu, Yehowa utu ne lubatshi lua pa luolu, kadi tuetu tunyingalala, udi wangata dipangadika dia kutufuila luse ne kupua bilema bietu muoyo. (Mis. 25:7; 130:3, 4) Mmusue bua tuenzele petu bantu bakuabu nanku padibu batulomba luse bua bilema bidibu batuenzele. (Mat. 6:14; Luka 17:3, 4) Tudi mua kuleja dianyisha bua buongo bua dikema budibu batupeshe tuetu tuenza nabu mudimu bua kutumbisha udi mutupeshabu. Bantu bakuabu batu benza mudimu ne buongo buabu anu bua kudisankisha, tuambe ne: kudielela yabu mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Bu mudi Yehowa mutufuke, mbimpe tumanye anu ne: mikenji yende mmipite mikenji yonso itudi mua kudielela. (Lomo 12:1, 2) Patudi tutumikila mikenji yende, tudi tupeta ditalala. (Yesh. 48:18) Tudi tumanya kabidi ne: tudi ne muoyo bua kutumbisha Mufuki wetu ne Tatu wetu ne tumusankisha.​—Nsu. 27:11. w20.05 23-24 §13, 14

Dinayi dia 29/9

Nunangangane bikole.​—Lomo 12:10.

Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kunanga bena Kristo netu bikole lelu? Patudi tufika ku dimanya bena Kristo netu bimpe, bidi mua kupepela bua tuetu kubumvua ne kubananga bikole. Bukole budibu anyi miaba idibu bakolele kabitupangishi bua kudia nabu bulunda to. Vuluka, Yonata uvua mukulu kudi Davidi ku bidimu bitue ku 30; nansha nanku wakadia nende bulunda. Mu tshisumbu tshienu mudiku muanetu udi mukulumpe kuudi anyi muana kuudi uudi mua kudia nende bulunda anyi? Wewe udia bulunda bua mushindu eu, udi uleja muudi ‘munange tshisumbu tshijima tshia bana benu.’ (1 Pet. 2:17) Kunanga bena Kristo netu bikole kudi kumvuija kudia bulunda ne muntu yonso mu tshisumbu anyi? Tòo, mbikole bua kuenzekabi nanku. Tuetu banange malu a muomumue ne adi bamue bana betu banange pabu, tudi mua kulamakanangana nabu bikole kupita mutudi ne bakuabu; ki mbibi to, bidi anu mua kuenzeka. Yezu uvua ubikila bapostolo bende bonso ne: “balunda,” kadi uvua mutambe kunanga Yone. (Yone 13:23; 15:15; 20:2) Nansha nanku, kavua umuenzela malu mimpe kupita muvuaye wenzela bakuabu nansha.​—Mâko 10:35-40. w21.01 23 §12, 13

Ditanu dia 30/9

Nudi numueneka bu bantu badi batshina banzambi kupita bantu bakuabu.​—Bien. 17:22.

Mupostolo Paulo kavua muyishe bantu ba bisamba bikuabu mu Atena mushindu wa muomumue ne uvuaye muyishe bena Yuda mu nsunagoga to. Wakatangila bintu bivua muaba au bimpe bimpe, kumonaye bintu bivua bileja ne: bantu abu bavua batendelela. (Bien. 17:23) Paulo wakalua kukeba bualu buvua bupetangana ne ntendelelu wabu eku bupetangana kabidi ne bulelela bua mu Mifundu. Nunku Paulo uvua mudiakaje bua kushintulula nyishilu wende. Wakambila bena Atena ne: mukenji wende uvua ufumina kudi “Nzambi udi kayi mumanyike” uvuabu bajinga kutendelela. Nansha muvua bantu ba bisamba bikuabu kabayi bamanye Mifundu, Paulo kakabalekela to. Kadi uvua ubamona bu ntete ikavua mikole bua kunowa, yeye kushintulula mushindu uvuaye ubayisha lumu luimpe. Anu bu Paulo, ikala utangila mudi muaba uudi. Keba bua kumanya bintu bidi bileja malu adi bantu ba mu teritware webe bitabuja. Mmunyi mudi muntu mulengeje kumbelu kuende? Dîna diende, bilamba bidiye muvuale, mushindu udiye mudilengeje, nansha miaku idiye upatula mukana bidi bileja tshitendelelu tshiende anyi? w20.04 9-10 §7, 8

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu