TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 77-87
  • Ngondo wa 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Dimue dia 1/8
  • Dibidi dia 2/8
  • Disatu dia 3/8
  • Dinayi dia 4/8
  • Ditanu dia 5/8
  • Disambombo dia 6/8
  • Dia lumingu dia 7/8
  • Dimue dia 8/8
  • Dibidi dia 9/8
  • Disatu dia 10/8
  • Dinayi dia 11/8
  • Ditanu dia 12/8
  • Disambombo dia 13/8
  • Dia lumingu dia 14/8
  • Dimue dia 15/8
  • Dibidi dia 16/8
  • Disatu dia 17/8
  • Dinayi dia 18/8
  • Ditanu dia 19/8
  • Disambombo dia 20/8
  • Dia lumingu dia 21/8
  • Dimue dia 22/8
  • Dibidi dia 23/8
  • Disatu dia 24/8
  • Dinayi dia 25/8
  • Ditanu dia 26/8
  • Disambombo dia 27/8
  • Dia lumingu dia 28/8
  • Dimue dia 29/8
  • Dibidi dia 30/8
  • Disatu dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 77-87

Ngondo wa 8

Dimue dia 1/8

Nuenu kanuyi nanyi kanuena ne tshinudi mua kuenza to.​—Yone 15:5.

Anu bantu badi bashemeshe bulunda ne Yezu ke bapeta masanka a ku mulambu wa ku tshiakupikulangana natshi. Yezu wakamba ne: uvua ne bua ‘kufila muoyo wende bua balunda bende.’ (Yone 15:13) Batendeledi ba Nzambi bavua ne muoyo kumpala kua Yezu kulua pa buloba nebalonge malu ende bua bafike ku dimunanga. Bobu abu nebabishibue; kadi nansha muvuabu bantu bakane, nebikale dijinga ne kudia bulunda ne Yezu bua kushishabu kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 17:3; Bien. 24:15; Eb. 11:8-12, 24-26, 31) Tudi ne disanka dia kuenza mudimu ne Yezu mu diyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne dilulongesha. Pavua Yezu pa buloba, uvua mulongeshi. Bu mudiye mutu wa tshisumbu, katshia wapingana mu diulu mmutungunuke ne kulombola mudimu wa kuyisha ne kulongesha. Udi umona bionso biudi uditatshisha bua kuenza bua kuambuluisha bantu ba bungi bua bafike ku dimumanya yeye ne Tatuende ne udi ubianyisha. Mu bulelela, bua tuetu kukumbaja mudimu eu anu Yehowa ne Yezu batuambuluishe.​—Yone 15:4. w20.04 22 §7, 8

Dibidi dia 2/8

Bakalenge babidi aba . . . nebasombe ku mêsa amue bua kuambilangana malu a dishima.​—Dan. 11:27.

Muanzu wa “mukalenge wa ku nord” ne wa “mukalenge wa ku sud” mmianzu ivua nayi bakokeshi bena tshididi bavua eu ku nord eu ku sud kua Isalele wa kale. (Dan. 10:14) Too ne mu Pentekoste wa mu 33, tshisamba tshia Isalele ke tshivua tshisamba tshia Nzambi. Kadi katshia anu ku dîba adi, Yehowa wakaleja patoke ne: uvua wangata bayidi ba Yezu ba lulamatu bu tshisamba tshiende. Ke bualu kayi, tshitupa tshinene tshia mêyi a buprofete adi mu Danyele nshapita wa 11 katshiena tshitangila tshisamba tshia Isalele to, kadi tshidi tshitangila bayidi ba Kristo. (Bien. 2:1-4; Lomo 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Kabidi, mu kupita kua bidimu, bakalenge bashilashilangane mbalue eu mukalenge wa ku nord eu mukalenge wa ku sud. Nansha nanku, bavua ne malu a muomumue avuabu benza. Bua kumpala, bakalenge abu bavua bakokesha miaba ivua bantu ba Nzambi ba bungi anyi bavua babakengesha. Buibidi, bavua baleje ku malu avuabu benzela bantu ba Nzambi ne: bavua bakine Yehowa Nzambi mulelela. Buisatu, bakalenge babidi aba bavua baluangana bafuila bukalenge. w20.05 3 §3, 4

Disatu dia 3/8

Nendue tshindi nsungula bua kulua.​—Ekes. 3:14.

Bua Yehowa kuenza bua bualu kayi buonso buenzeke, utu ulua tshionso tshidi tshikengela kulua bua kukumbaja bualu budiye mulongolole. Yehowa udi mua kuenza kabidi bua bena mudimu bende bapange bupuangane balue tshionso tshidi tshikengela kulua bua bamuenzele mudimu ne bakumbaje bualu budiye mulongolole. (Yesh. 64:8) Mu mishindu eyi, Yehowa udi wenza bua disua diende dienzeke. Tshintu nansha tshimue katshiena mua kumupangisha bua kuenza bua malu adiye mulongolole akumbane to. (Yesh. 46:10, 11) Tudi mua kunanga Tatu wetu wa mu diulu bikole menemene patudi tuelangana meji bua malu adiye muenze ne bua adiye mutuambuluishe bua kuenza. Tshilejilu, patudi tuelangana meji bua bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke, bidiye muenze ebi bidi bitukemesha bikole menemene. (Mis. 8:3, 4) Patudi tuelangana kabidi meji a tshidi Yehowa mutuvuije bua kukumbaja disua diende, tudi tumunemeka bikole menemene. Dîna dia Yehowa ndia kutshina bushuwa! Didi dikongoloja bumuntu buonso bua Tatu wetu, malu onso akadiye muenze, ne onso enzaye.​—Mis. 89:7, 8. w20.06 9-10 §6, 7

Dinayi dia 4/8

Nzambi . . . udi upesha bantu bonso muoyo, ne mueyelu.​—Bien. 17:24, 25.

Kapepe kimpe ka oksijene nkapepe kadi kambuluisha bimue bifukibue bua kuikala ne muoyo, nansha tuetu kabidi. Mbatshinke ne: mu tshidimu tshijima, bifukibua bidi ne muoyo bitu bikoka kapepe ka oksijene bungi tshianana. Bifukibue bimue bimue ebi bitu bipatula kapepe ka kabi kadibu babikila ne: gaze karbonike. Nansha nanku, bifukibue ebi kabitu bijikija oksijene onso to, ne tshibuashibuashi katshitu tshipatakana ne kapepe ka kabi anyi gaze karbonike to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmufuke kabidi mitshi mishilashilangane minene ne mikese idi ikoka kapepe ka kabi aku ne ipatula ka kimpe. Bu mudi dishintuluka dia kapepe edi dipatula kapepe katudi tukoka, didi dijadika tshidi mu mvese wa lelu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi ne dianyisha dia bungi bua buloba buetu buimpe ebu ne bua bintu bimpe bionso bidipu? (Mis. 115:16) Tshilejilu, mbimpe tuikale tuelangana meji a bintu bidi Yehowa muenze. Bualu ebu nebutusake bua kusakidila Yehowa dituku dionso bua bintu bimpe bidiye mutupeshe. Tudi tuleja kabidi ne: tudi tusanka ne buloba patudi tulama muaba utudi basombele ne mankenda mudibi bikengela. w20.05 22 §5, 7

Ditanu dia 5/8

Bulelela, nenjidile dîna dianyi dinene, divua dinyanga munkatshi mua bisamba.​—Yeh. 36:23.

Yehowa mmuenze malu ne meji ne lutulu ne buakane mu tshilumbu tshia Satana. Mmuleje kabidi mudiye wa bukole buonso mu mishindu bungi kabuyi kubala. Kupita bionso, dinanga diende didi dimuenekela mu bionso bidiye wenza. (1 Yone 4:8) Yehowa mmuenze mudimu kayi utshioka bua kujidila dîna diende. Satana utshidi utungunuka ne kushiminyina dîna dia Nzambi malu too ne lelu. Udi ufikisha bantu ku diela mpata ne: Nzambi kena ne bukole, mmutu mubi, kena ne meji, ne kena ne dinanga to. Tshilejilu, udi usua kufikisha bantu ku ditaba ne: Yehowa ki mMufuki to. Padi bantu bitaba ne: Nzambi utuku, Satana udi wenza bua bamone ne: Nzambi mmuntu mubi muena malu makole, ne mikenji yende idi yelangana muonji mu nshingu ne mmibi. Mmulongeshe too ne bantu ne: Yehowa nNzambi wa muoyo mubi udi kayi luse bualu utu wosha bantu mu iferno wa kapia. Padibu bitaba mashimi aa, bidi bipepela bua bobu kuenza bualu bukuabu ebu: kubenga bukokeshi buakane bua Yehowa. Kumpala kua kubutulabu Satana, neakutete pebe bua kumulekela. Neakumbaje tshidiye ukeba anyi? w20.06 5 §13-15

Disambombo dia 6/8

[Kakuena] muena Greke anyi muena Yuda, ditengudibua anyi dibenga kutengudibua, muntu wa ku babende, muena Sekutia, mupika, anyi muntu mudikadile; kadi Kristo udi malu onso ne mu bionso.​—Kolos. 3:11.

Mu bisumbu bia bungi nemuikale bana betu badi bapatata bua kuakula muakulu mupiamupia. Bidi mua kubakolela bua kumvuija bidi munda muabu. Tuetu katuyi tuimanyina pa dimanya diabu dia muakulu, netumone mudibu banange Yehowa ne basue kumuenzela mudimu. Tuetu bamone ngikadilu yabu milenga eyi, netunemeke bana betu aba bikole ne netubatue mushinga. Muntu nansha umue wa kutudi kakubambila ne: “Tshiena nenu dijinga” anu bualu kabena bakula muakulu wetu bimpe to. (1 Kol. 12:21) Tudi tuela Yehowa tuasakidila wa bungi bua mudiye mupeshe yonso wa kutudi muaba mu tshisumbu tshiende. Nansha tuetu balume anyi bakaji, bajike anyi basele, bana anyi bakulumpe, tuakula muakulu kampanda bimpe anyi tupatata nawu, tudi ne mushinga wa bungi kudi Yehowa ne kudi umue ne mukuabu. (Lomo 12:4, 5; Kolos. 3:10) Tutungunukayi koku ne kukeba kabidi mishindu ya bungi ya kuleja mutudi banange muaba utudi nawu ne udi nawu bakuabu mu tshisumbu tshia Yehowa. w20.08 31 §20-22

Dia lumingu dia 7/8

Bamue bantu bakadisangisha kudiye, kuluabu bena kuitabuja.​—Bien. 17:34.

Nansha muvua tshimenga tshia Atena tshiuwule ntente ne mpingu, ne malu a masandi, ne nkindi ya bampangano, mupostolo Paulo kavua mulekele bua kubayisha to; kavua nansha mulekele malu avuabu bamuamba amutekesha mu mikolo to. Paulo muine wakalua muena Kristo nansha muvuaye “mupendi wa Nzambi, mukengeshanganyi ne mupange bukalanga.” (1 Tim. 1:13) Anu muvua Yezu umona ne: Paulo uvua mua kulua muyidi, ke muvua Paulo umona pende bena Atena. Kavua muele bua tshiombe musabu to. (Bien. 9:13-15) Mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba mishindu yonso bakalua bayidi ba Yezu. Pavua Paulo ufundila bena Kristo ba mu tshimenga tshia Kolinto tshia mu Grese, wakamba ne: kumpala bena mu tshisumbu atshi bakuabu bavua benji ba malu mabi anyi bena buenzavi bua dikema. Kuluaye kuamba ne: “Ke muvua bamue ba munkatshi muenu nanku. Kadi nudi basukudibue.” (1 Kol. 6:9-11) Uvuaku mua kuela meji ne: bantu abu bavua mua kushintuluka ne kulua bayidi anyi? w20.04 12 §15, 16

Dimue dia 8/8

Mbikumbane! . . . Angata muoyo wanyi.​—1 Bak. 19:4.

Bakulu kabena ne bua kuikala ne lukasa lua kubipisha bantu badi batuadija kudiebeja bikala kuenzela Yehowa mudimu kuikale ne bualu bua nsongo. Pamutu pa kubapisha, badi ne bua kuditatshisha bua kumvua bua tshinyi badi bakula mudibu bakula amu ne benza malu mudibu baenza amu. Dîba adi ke didibu mua kushisha kukeba mvese misunguluke idi ikengedibua bua kubambuluisha. Muprofete Eliya wakanyema mukalenge mukaji Yezabele. (1 Bak. 19:1-3) Wakamona ne: mudimu wende kawuvua ne bua nsongo to, kujingaye too ne bua kufua. (1 Bak. 19:10) Pamutu pa Yehowa kupisha Eliya, wakamujadikila ne: kavua nkayende to. Wakamujadikila kabidi ne: uvua mua kueyemena bukole bua Nzambi, kabidi ne: kutshivua mudimu wa bungi uvua mumuindile. Yehowa wakamuteleja bimpe pavuaye wamba malu avua mamutonde ne wakamupesha midimu mikuabu. (1 Bak. 19:11-16, 18) Bualu ebu budi butulongesha ne: tuetu bonso, kadi nangananga bakulu, tudi ne bua kuenzela mikoko ya Yehowa malu ne bulenga. Nansha muntu yeye wakula ne tshiji anyi umvua bu ne: Yehowa kena mua kumufuila luse, bakulu badi ne bua kumuteleja padiye uleja mudiye udiumvua. Dîba adi nebaditatshishe bua kujadikila mukoko udi mujimine au ne: Yehowa udi uwangata ne mushinga. w20.06 22 §13, 14

Dibidi dia 9/8

Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo.​—Nsu. 17:17.

Yehowa mmusue bua tuikale ne disanka dia kusomba ne balunda ne balela betu. (Mis. 133:1) Yezu uvua ne balunda bimpe. (Yone 15:15) Bible udi utuleja buimpe bua kuikala ne balunda balelela. (Nsu. 18:24) Udi utuambila kabidi ne: ki mbimpe tuikale tuditola to. (Nsu. 18:1) Bantu ba bungi batu bamona ne: miaba ya kupetelangana ku Enternete mmushindu wa kupeta balunda ba bungi ne udi wambuluisha bua kubenga kumvua bunkaya. Kadi tudi ne bua kutapa ntala kudimuka patudi tubuela miaba ya dipetelangana eyi. Malu adibu balonge mmaleje ne: bantu badi bapitshisha dîba dia bungi mu ditangila foto ne bintu bidibu bafunda miaba ya dipetelangana ku Enternete badi mua kufika ku didimona nkaya ne ku dibungama. Bua tshinyi? Bumue bualu mbua ne: bantu batu batamba kuela anu foto ya malu manene akadibu benze, bela anu foto yabu ya mimpe ayi, ya balunda babu, ne ya miaba mimpe ikadibu baye. Padi muntu udi umona foto ya nunku udifuanyikija nabu udi mua kumona bu ne: nsombelu wende kena ne bualu bua nsongo, anyi ne: yeye mmulue kufilangana pa buloba apa. w20.07 5-6 §12, 13

Disatu dia 10/8

Bapostolo ne bakulu bakadisangisha pamue bua kukonkonona tshilumbu etshi.​—Bien. 15:6.

Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/10/1988 (mu Mfualansa) tshiamba: “Bakulu badi ne bua kumanya ne: Kristo udi mua kulombola lungenyi lua mukulu kayi yonso wa mu kasumbu ka bakulu ne nyuma muimpe bua kufila dîyi dinene dia mu Bible didi dikengela bua kumanya tshia kuenza anyi bua kuangata dipangadika dinene. (Bien. 15:7-15) Nyuma muimpe katu wenza mudimu anu ne mukulu umue to.” Mukulu udi unemeka bakulu nende katu anu ujinga kuakula wa kumpala mu bisangilu bia bakulu misangu yonso to. Katu ushiya tshisangilu atshi tshishala tshiende to, anyi wela meji ne: tshidiye yeye wamba ke tshidibu ne bua kulonda to. Kadi utu ufila wende mmuenemu ne budipuekeshi, mumanye ne: ki mmumanye pende bionso to. Padi bakuabu bakula, udi ubateleja ne ntema yonso. Bualu bua mushinga mbua ne: yeye mumanye mêyi kampanda manene a mu Bible, muoyo udi umusaka bua kualeja binende ne mmudiakaje bua kulonda bulombodi bua “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” (Mat. 24:45-47) Bakulu bobu baleja mudibu banangangane ne banemekangana padibu benza bisangilu biabu abi, nyuma muimpe neikale nabu. Neabalombole kabidi bua kuangata mapangadika mimpe.​—Yak. 3:17, 18. w20.08 27 §5, 6

Dinayi dia 11/8

Tungunuka ne kutshimuna malu mabi ku malu mimpe.​—Lomo 12:21.

Baluishi ba mupostolo Paulo bavua ne bukole bua bungi menemene kumupita. Bavua batamba kumututshisha ne bamuelesha mu buloko. Bakakengesha kabidi Paulo kudi bantu bavua ne bua kuikala bangatshibue bu balunda bende. Too ne bamue bena Kristo ba mu tshisumbu bakamuluisha. (2 Kol. 12:11; Filip. 3:18) Kadi Paulo wakatshimuna bantu bonso bavua bamuluisha abu. Munshindu kayi? Wakatungunuka ne kuyisha nansha muvuabu bamuluisha amu. Wakashala mulamate bena Kristo nende nansha muvuabu bamuela mâyi ku makasa. Tshivua tshipite bionso ntshia ne: wakashala mulamate Nzambi too ne ku lufu. (2 Tim. 4:8) Kakatantamena ntatu mikole yonso ayi ku bukole buende to, kadi wakayitantamena bualu uvua weyemena Yehowa. Batu bakuseka anyi bakukengesha anyi? Tshipatshila tshiebe ntshia kubueja Dîyi dia Nzambi mu mioyo ne mu meji a bantu badi basue kumanya Yehowa ne kumanya tshidi Bible wamba. Bua wewe kukumbaja tshipatshila etshi, ikala wandamuna nkonko ya bantu ne Bible. Padi bantu bakuenzela malu mabi, ikala ubanemeka ne ikala nabu bimpe, ne ikala wenzela bantu bonso malu mimpe too ne baluishi bebe.​—Mat. 5:44; 1 Pet. 3:15-17. w20.07 17-18 §14, 15

Ditanu dia 12/8

Didipuekesha diebe didi dimvuija muntu munene.​—2 Sam. 22:36.

Mu bulelela, tudiku mua kuamba ne: Yehowa utu ne didipuekesha anyi? Eyowa, anu mudi Davidi muleje mu mêyi ende adi kuulu eku. (Mis. 18:35) Pamuapa Davidi uvua uvuluka dîba divua muprofete Samuele mulue kuabu bua kuela mukalenge mupiamupia wa Isalele manyi. Ku ba Davidi bavua muanda mukulu, ne yeye ke uvua wa mukala. Nansha nanku, yeye ke uvua Yehowa musungule bua kupingana pa muaba wa Mukalenge Shaula. (1 Sam. 16:1, 10-13) Davidi uvua ne bua kuikala muambe pende anu muvua mufundi kampanda wa misambu muambe bua Yehowa ne: “Udi winama panshi bua kutangila diulu ne buloba, ujula muntu mupuekele mu lupuishi. Udi ujula mupele . . . bua kumusombesha pamue ne bantu banene.” (Mis. 113:6-8) Yehowa udi uleja mudiye ne didipuekesha ku mushindu udiye wenzela batendeledi bende bapange bupuangane malu. Udi witaba bua bamutendelele ne ubavuija kabidi balunda bende. (Mis. 25:14) Yehowa wakangata dipangadika dia kufila Muanende bua atufuile bua mibi yetu bua tupete mushindu wa kudia nende bulunda. Yehowa utu ne luse ne uditeka pa muaba wa bakuabu bikole menemene! w20.08 8 §1-3

Disambombo dia 13/8

[Yehowa] ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue, kadi mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.​—2 Pet. 3:9.

Yehowa ukadi mumane kuteka dîba diabutulaye bulongolodi bubi ebu. (Mat. 24:36) Kakuzuka bua kububutula dîba kadiyi dianji kukumbana to. Udi ne dijinga dikole dia kubisha bafue, kadi udi ne lutulu. (Yobo 14:14, 15) Muindile too ne padi tshikondo tshikumbana bua yeye kushisha kubabisha ku lufu. (Yone 5:28) Kudi malu adi atusaka bua tuetu kuleja Yehowa dianyisha bua lutulu luende. Anji elabi meji: Bua lutulu lua Yehowa, bantu ba bungi, too ne tuetu kabidi, mbapete mushindu wa ‘kunyingalala bua mpekatu yabu.’ Yehowa mmusue bua bantu ba bungi bapete mushindu wa kupeta muoyo wa tshiendelele. Tulejayiku mutudi ne dianyisha bua lutulu luende elu. Mushindu kayi? Tuenzayi muetu muonso bua kukeba bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele” ne tubambuluishe bua banange Yehowa ne bamuenzele mudimu. (Bien. 13:48) Dîba adi nebatute diakalenge bua lutulu lua Yehowa, anu mutudi baditute petu. w20.08 18 §17

Dia lumingu dia 14/8

Mmanyisha njila yebe, Yehowa wanyi; Ndongesha tujila tuebe.​—Mis. 25:4.

Malu adi mulongi ulonga mu dilonga dia Bible adi ne bua kulenga meji ende kulenga kabidi ne muoyo wende bua atumikile bidiye ulonga. Yezu uvua ulongesha bantu malu a bungi, ne bavua basue ikale ubalongesha. Kadi bantu bavua bamulonda bualu uvua kabidi ulenga mioyo yabu. (Luka 24:15, 27, 32) Mbimpe bua mulongi webe amone ne: Yehowa mmuntu mulelela udiye mua kudia nende bulunda ne amumone bu Tatuende, Nzambi wende, ne Mulunda wende. (Mis. 25:5) Panudi nulonga, koka ntema ya mulongi ku ngikadilu mimpe ya Nzambi. (Ekes. 34:5, 6; 1 Pet. 5:6, 7) Ikala wenza nanku mu dilonga dionso dinudi nulonga nende. Muambuluisha bua ikale umona mudi Yehowa ne ngikadilu mimpe bu mudi dinanga, bulenga, ne diditeka pa muaba wa bakuabu. Yezu wakamba ne: “Mukenji mutambe bunene ne wa kumpala” ngua “kunanga Yehowa Nzambi webe.” (Mat. 22:37, 38) Ambuluisha mulongi webe bua anange Yehowa bikole. w20.10 10 §12

Dimue dia 15/8

Yezu uvua munange Mâta ne muanabu wa bakaji ne Lazalo.​—Yone 11:5.

Yezu uvua utua bantu bakaji bonso mushinga. (Yone 4:27) Kadi bua bakaji bavua benza disua dia Nzambi Yezu uvua ubanemeka bobu bikole. Bualu bua mushinga budi ne: uvua ubangata bu bana babu ba bakaji ne wakabatela pamue ne bantu balume bavuaye wangata bu bena mu dîku diabu dia mu nyuma. (Mat. 12:50) Yezu uvua kabidi mulunda wabu mulelela. Tuangate tshilejilu tshia Mariya ne Mâta. Bidi bimueneka ne: bonso babidi bavua bajike. (Luka 10:38-42) Mêyi a Yezu ne bienzedi biende bivua bibasanguluja. Mariya uvua udiumvua mudilekelele bua kusomba ku makasa ende bu muyidi wende. Mâta yeye bu muvuabi bimutonde bua muvua Mariya kayi umuambuluisha, wakadiumvua pende mudilekelele bua kukuatshila Yezu bualu abu. Yezu wakambuluisha bakaji babidi abu bua kulonga malu a mushinga mukole anu muaba au. Wakalua kukumbula kabidi bakaji aba ne muanabu Lazalo misangu mikuabu bua kuleja muvuaye ubatabalela. (Yone 12:1-3) Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua muvua Mariya ne Mâta bamanye ne: bavua mua kunyemena kudi Yezu pavua Lazalo musame bikole to.​—Yone 11:3. w20.09 20 §3; 21 §6

Dibidi dia 16/8

Bavua bela meji ne: Bukalenge bua Nzambi buvua ne bua kumueneka dîba adi.​—Luka 19:11.

Bayidi ba Yezu bavua batekemene ne: Bukalenge bua Nzambi buvua ne bua “kumueneka dîba adi” anyi tshikondo tshiabu atshi bua kubumbusha ku bukokeshi bua bena Lomo. Tudi bindile dituku diumbusha Bukalenge bua Nzambi malu mabi onso ne kutubueja mu bulongolodi bupiabupia bua buakane ne muoyo mujima. (2 Pet. 3:13) Nansha nanku bidi bitulomba tushale ne lutulu ne tuindile dîba dikadi Yehowa mulongolole. Yehowa wakashila Noa dîba dikumbane dia kuibaka buatu ne dia kuenza mudimu bu “muyishi wa buakane.” (2 Pet. 2:5; 1 Pet. 3:20) Yehowa wakateleja Abalahama pavuaye wenda umukudika nkonko bua dipangadika diende dia kubutula bantu ba mu tshimenga tshibi tshia Sodoma ne tshia Amola. (Gen. 18:20-33) Yehowa wakashala ne lutulu lua katshia ne katshia kudi tshisamba tshia Isalele tshivua katshiyi ne lulamatu munkatshi mua bidimu ne bidimu. (Neh. 9:30, 31) Lelu Yehowa mmushile bantu bonso badiye mukoke kudiye dîba bua ‘banyingalale bua mpekatu.’ Ntshijadiki tshia ne: utshidi ne lutulu. (2 Pet. 3:9; Yone 6:44; 1 Tim. 2:3, 4) Tshilejilu tshia Yehowa tshidi tshitusaka kabidi bua kuikala ne lutulu patudi tutungunuka ne kuyisha ne kulongesha. w20.09 10 §8, 9

Disatu dia 17/8

Nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu.​—Bien. 24:15.

Padi Yehowa ubisha bantu ku lufu, udi ubabisha ne bumuntu buvuabu nabu ne wenza bua bavuluke malu avua mu mutu muabu. Elabi meji bua tshidi bualu ebu bumvuija. Yehowa mmukunange bikole ufika too ne ku dilama malu onso audi welela meji, audi wakula, audi wenza, ne muudi udiumvua. Nanku dîba diasuaye kukubisha ku lufu, nebikale bipepele bua yeye kukubisha wewe muikale ne bumuntu ne ngenzelu wa malu anu muuvua kumpala amu ne neuvuluke malu onso avua mu mutu muebe. Mukalenge Davidi uvua mumanye ne: Yehowa mmumanye yonso wa kutudi bimpe menemene. (Mis. 139:1-4) Tudi tumvua bishi patudi tumanya ne: Yehowa mmutumanye bimpe menemene? Patudi tuelangana meji bua mudi Yehowa mutumanye bimpe menemene, kabitutondi to. Bua tshinyi? Vuluka ne: utu ututabalela bikole. Utu munange bumuntu bua yonso wa kutudi bikole menemene. Udi umona malu onso adi atufikila adi enza bua tuikale tshitudi etshi. Ebu bualu budi butukankamija bikole be! Katuedi meji nansha musangu umue ne: tudi nkayetu to. Yehowa udi ku luseke luetu ku munite ne ku munite, ukeba mishindu ya kutuambuluisha.​—2 Kul. 16:9. w20.08 17 §13, 14

Dinayi dia 18/8

Nenkupeshe busunguluji ne nenkulongeshe njila uudi ne bua kuendela.​—Mis. 32:8.

Yehowa utu musue kulongesha bantu bende. Mmusue bua bamumanye, bamunange, bikale bana bende bananga ne bikale ne muoyo wa kashidi. Bionso ebi kabivua mua kuenzeka bu yeye kayi utulongesha to. (Yone 17:3) Yehowa wakalongesha bantu bende ku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala. (Kolos. 1:9, 10) Nyuma muimpe, anyi “muambuluishi” uvua Yezu mulaye, wakambuluisha kabidi bayidi bikole. (Yone 14:16) Nyuma muimpe wakambuluisha bayidi bua kumvua Dîyi dia Nzambi ne kubavuluija malu a bungi avua Yezu muenze ne muambe, avuabu mua kulua kubala pashishe mu Evanjeliyo. Dimanya edi diakakolesha ditabuja dia bena Kristo ba kumpala, kuvudija kabidi dinanga divuabu banange nadi Nzambi ne Muanende, ne divuabu nadi munkatshi muabu. Tshikondo tshietu etshi, Yehowa ukavua muambe ne: “ku ndekelu kua matuku,” bantu ba bisamba bionso bavua ne bua kupuila ku mukuna wende wa mu tshimfuanyi bua balongeshibue njila yende. (Yesh. 2:2, 3) Tudi tumona mudi mêyi a buprofete au ende akumbana lelu. w20.10 24 §14, 15

Ditanu dia 19/8

Muntu udi ne dijingulula dia malu udi upeta meji a kulombola nawu.​—Nsu. 1:5.

Ntshinyi tshidi mua kufikisha muntu ku dibenga mubelu wa nsongo wa kudi mulunda muimpe? Lutambishi. Bena lutambishi batu basue “kumvua malu adi abafunya matshi.” Batu ‘babenga kuteleja bulelela.’ (2 Tim. 4:3, 4) Batu badimona bena meji, kabayi dijinga ne mibelu to. Kadi mupostolo Paulo wakafunda ne: “Bikala muntu wela meji ne: udi ne mushinga wa bungi pende kayi nawu, udi udidinga.” (Gal. 6:3) Mukalenge Solomo wakumvuija bualu ebu bimpe wamba ne: “Muana wa meji udi mupele mmupite mukalenge udi muntu mukulumpe kadi mutatakane udi kayi ne lungenyi lukumbane bua kuteleja didimuija.” (Muam. 4:13) Mona tshiakenza mupostolo Petelo pavua mupostolo Paulo mumupingaje mu njila bakaji ne bana bisombe. (Gal. 2:11-14) Petelo uvua ne bua kuikala anu mumvue bibi bua mushindu uvua Paulo muakule ne bua muvuaye mumubelele pa bantu. Kadi Petelo uvua ne meji. Wakitaba mubelu, kakashala mukuatshile Paulo tshiji to. Wakalua kubikila Paulo panyima pa matuku ne: “muanetu munanga.”​—2 Pet. 3:15. w20.11 21 §9, 11, 12

Disambombo dia 20/8

Nuvuije bantu . . . bayidi . . . , nubalongesha.​—Mat. 28:19, 20.

Ntshinyi tshiambuluisha balongi ba Bible bikole bua kuyabu kumpala mu nyuma? Dibuela mu bisangilu. Malu a mu Bible adibu balongesha mu bisangilu neavudije dimanya diabu, kukolesha ditabuja diabu, ne kubambuluisha bua kunanga Nzambi bikole. (Bien. 15:30-32) Ne kabidi mumanyishi udi ne bua kuambila mulongi muvuaye yeye muine mufike ku ditumikila mikenji ya Nzambi bualu dinanga divuaye munange nadi Yehowa divua dienda divula. (2 Kol. 7:1; Filip. 4:13) Padi balongi ba Bible bamanyangana ne bamanyishi ba lulamatu bashilashilangane, bilejilu biabu bidi bibaleja mua kutumikila dîyi dia Kristo dia kunanga Nzambi ne muinetu. (Yone 13:35; 1 Tim. 4:12) Badi bamona mudi bamanyishi abu bapita ne ntatu ya buena idibu batuilangana pabu nayi, bibalongesha ne: malu adi akengedibua kuenza bua kulua bayidi ba Kristo ki mmabapite makanda to. (Dut. 30:11) Muntu yonso wa mu tshisumbu udi mua kuambuluisha balongi ba Bible mu mishindu mishilashilangane bua kuyabu kumpala mu nyuma.​—Mat. 5:16. w20.11 5 §10-12

Dia lumingu dia 21/8

[Ndi] muluangane ne nyama ya luonji ku Efeso.​—1 Kol. 15:32.

Pamuapa mupostolo Paulo uvua wakula bua muvuaye muluangane ne nyama yetu eyi mu Efeso. (2 Kol. 1:8; 4:10; 11:23) Anyi uvua mua kuikala wakula bua bena Yuda bavua bamuluisha ne bantu bakuabu bavua bu “nyama ya luonji.” (Bien. 19:26-34; 1 Kol. 16:9) Nansha bikalabi ne: bivua bishi, bua Paulo yeye uvua anu mutuilangane ne njiwu ya lufu. Nansha nanku uvua anu mutekemene malu malenga avua kumpala. (1 Kol. 15:30, 31; 2 Kol. 4:16-18) Tudi mu bikondo bia njiwu. Kudi bamue bana betu badibu benzela malu a buenzavi. Bakuabu badi miaba idi mvita, kabayi badiumvua mu bukubi. Bakuabu bobu badi benzela Yehowa mudimu mu matunga adibu belele mudimu wetu mikenji mipite bungi anyi bawukandike; pine apu bafuane kubashipa peshi kubela mu buloko. Nansha nanku bana betu bonso aba badi batungunuka ne kutendelela Yehowa. Bua bualu abu badi tshilejilu kutudi. Kabena ne buôwa to, bualu mbamanye ne: nansha bobu babashipe tshikondo etshi, Yehowa mmubalaye tshintu tshitambe buimpe matuku atshilualua. w20.12 9 §3, 4

Dimue dia 22/8

Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi. Nuenu nudi budimi bua Nzambi budibu badima, nzubu wa Nzambi.​—1 Kol. 3:9.

Bikadiku bikutonde bua mudi bantu ba mu teritware webe kabayi bakuteleja anyi bua muudi upeta anu bantu bakese ku mbanza yabu anyi? Dîba dia nunku, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulama disanka diebe anyi kudivudija? Bidi ne mushinga bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa mudimu wa buambi. Bidi biumvuija tshinyi? Difila mu dimanyisha Dîna dia Nzambi ne Bukalenge buende. Yezu wakamba patoke ne: anu bantu bakese ke bapeta njila udi ufikisha ku muoyo. (Mat. 7:13, 14) Patudi tuyisha, tudi ne diakalenga dia kuenza mudimu ne Yehowa ne banjelu. (Mat. 28:19, 20; Buak. 14:6, 7) Bantu badi basue kuenzela Yehowa mudimu ke badiye ukoka kudiye. (Yone 6:44) Nanku muntu yeye kayi musue kuteleja mukenji wetu lelu, udi mua kuwuteleja musangu mukuabu utualua kumutangila. Muanetu wa bakaji mukuabu diende Deborah udi wamba ne: “Ditekeshibua mu mikolo ntshia mvita tshia dikema tshidi Satana mua kuenza natshi mudimu.” Nansha nanku bia mvita bionso bia Satana kabiena ne bua nsongo kumpala kua Yehowa Nzambi to. w20.12 26 §18-19; 27 §21

Dibidi dia 23/8

Tutungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi difumina kudi Nzambi.​—1 Yone 4:7.

Bena Kristo ba bungi ba lulamatu badi ne bua kuenza mudimu wa bianza dituku dionso bua kudiambuluisha bobu bine ne mêku abu. Nansha nanku, bamanyishi ba lulamatu aba badi batua bulongolodi bua Nzambi mpanda mu mishindu idibu bakokeshila. Tshilejilu, kudi badi bambuluisha padi bipupu bienzeka, bakuabu badi bambuluisha mu mudimu wa luibaku, ne muntu yonso udi ne mushindu wa kufila mapa bua mudimu wetu udi wenzeka buloba bujima. Badi benza malu onso aa bualu mbanange Nzambi ne binabu. Lumingu luonso eu, tudi tuleja mutudi banange bena Kristo netu patudi tubuela mu bisangilu ne tufilamu mandamuna. Nansha tuetu batshioke, tutu anu tuyamu. Nansha malu owu matutonde, tutu anu tufila mandamuna. Kabidi nansha mutudi tuetu bonso, muntu ne yende ntatu, tutu tukankamija bakuabu kumpala kua bisangilu anyi panyima pabi. (Eb. 10:24, 25) Tudi ne disanka dia bungi bua mudimu udibu benza kudi bena Kristo netu aba! w21.01 10 §11

Disatu dia 24/8

Katukebi bua kudileja bu ne: tudi bapite bakuabu.​—Gal. 5:26.

Bitu bikolela bena lutambishi bua kuela bakuabu kalumbandi, bajinga bua babatumbishe bobu. Batu basue kuditemba kudi bakuabu ne bajinga kubapita. Pamutu pa kulongesha bakuabu ne kubapesha bukokeshi, bamue batu bamba ne: “Wewe musue bua bualu kampanda buenzeke bimpe, dienzelabu wewe nkayebe.” Mmumue ne: mudibu bobu basue. Muena lutambishi utu musue kuikala ne mushinga wa bungi kupita bakuabu ne utu ne mukawu. Tuetu bamone ne: tudi ne lutambishi, tudi ne bua kusambila Yehowa ne muoyo mujima bua atuambuluishe bua ‘tukudimune meji’ etu bua ngikadilu mubi eu kedi miji munda muetu to. (Lomo 12:2) Tudi ne disanka dia bungi bua tshilejilu tshia Yehowa! (Mis. 18:35) Tudi bamone didipuekesha diende mu mushindu udiye wenzela basadidi bende malu, ne tudi basue kumuidikija. Bualu bukuabu, mu Bible mudi bilejilu bimpe bia bantu bavua bamanye mikalu yabu ne bikale ne diakalenga dia kuenda ne Nzambi. Tudi basue kubidikija. Tuikalayiku anu tupesha Yehowa bunême ne butumbi bidi bimuakanyine.​—Buak. 4:11. w20.08 13 §19, 20

Dinayi dia 25/8

Bantu badi babuela mu dibaka nebikale ne makenga mu mubidi wabu.​—1 Kol. 7:28.

Dibaka ndipa dipuangane dia kudi Nzambi, kadi bantu bobu mbapange bupuangane. (1 Yone 1:8) Ke bualu kayi Dîyi dia Nzambi ditu didimuija balume ne bakaji babu ne: nebapete ntatu ididi dibikila ne: “makenga mu mubidi wabu.” Yehowa utu ulomba balume bena Kristo bua kukumbajila bena mu mêku abu majinga abu a mu nyuma ne a ku mubidi, ne bikala babenzela malu adi abaleja ne: badi babatabalela. (1 Tim. 5:8) Kadi bakaji basela pabu nansha mudibu ne bia bungi bia kuenza, badi ne bua kukeba dîba dituku dionso bua kubala Dîyi dia Nzambi, kuelangana meji a bidibu babala, ne kusambila Yehowa ne muoyo mujima. Bidi mua kubakolela bua kuenza nunku. Bakaji batu ne bia bungi bia kuenza, kadi bidi bikengela bua bakebe dîba dia kuenza nanku. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmusue bua yonso wa kutudi adie nende bulunda bua nsungansunga ne abulame. (Bien. 17:27) Mbiumvuike bimpe ne: bidi mua kulomba mukaji bua adienzeje bikole bua kukokela bayende udi mupange bupuangane. Kadi yeye mumvue bua tshinyi Bible udi umulomba bua kukokela bayende ne muitabe tshidiye wamba atshi, nebimuteketele bua kutumikilaye mukenji udi Yehowa mumuelele eu. w21.02 9 §3, 6, 7

Ditanu dia 26/8

Mushinga wa ditabuja dienu udi mutetshibue eu udi upatula dinanukila.​—Yak. 1:3.

Ntatu mmienze anu bu kapia katubu bafula naku bintu bu mudi miele. Patshidi muele eu mu kapia, badi mua kuwubendeka bipepele. Kadi padibu bawupatula ne utalala, udi uume ntshiontshiontshi. Ke mudibi, patudi tunanukila mu ntatu, ditabuja dietu didi dikola. Ke bualu kayi Yakobo wakafunda ne: “Dinanukila dikumbaje mudimu wadi, bua nuenu nuikale bakumbane kanuyi kalema mu malu onso.” (Yak. 1:4) Patudi tumona mudi ntatu ikolesha ditabuja dietu, tudi mua kunanukilamu ne disanka. Yakobo mmuleje kabidi amue malu adi mua kutujimijila disanka. Bualu bua kumpala ndipanga kumanya tshia kuenza. Patudi mu lutatu, tutu dijinga ne diambuluisha dia Yehowa bua tuangate mapangadika adi amusankisha, adi ambuluisha bena Kristo netu, ne akolesha ditabuja dietu tuetu bine. (Yel. 10:23) Tudi dijinga ne meji bua kumanya tshia kuenza ne tshitudi mua kuambila badi batuluisha. Tuetu katuyi bamanye tshia kuenza, tudi mua kuteketa mu mikolo ne kujimija disanka dietu ne lukasa luonso. w21.02 28 §7-9

Disambombo dia 27/8

Nunangangane bikole ne muoyo umue.​—1 Pet. 1:22.

Yehowa udi tshilejilu kutudi mu bualu ebu. Bu mudiye mutunange bikole, tuetu anu bamulamate, kakuena tshiamupangisha bua kutunanga nanku to. (Lomo 8:38, 39) Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “bikole” udi ne lungenyi lua kudienzeja ne muetu muonso bua kunanga bakuabu. Kudi misangu idibi kabiyi mua kuikala bipepele bua kunanga bana betu, bitulomba bua tudienzeje bua kuenza nanku. Padi bakuabu batunyingalaja, mbimpe tutungunuke ne ‘kulejangana muoyo mule ne dinanga, kudienzeja ne muoyo umue bua kulama buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.’ (Ef. 4:1-3) Katuakuimanyina pa bilema bia bana betu to. Netudienzeje ne muetu muonso bua kumona bana betu mudi Yehowa ubamona. (1 Sam. 16:7; Mis. 130:3) Kudi misangu itubi bitukolela bua kunangangana bikole ne bena Kristo netu, nangananga tuetu bamanye bilema biabu. Bidi bimueneka ne: ke lutatu luvua nalu bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala, anu muvuabi bua Evodi ne Sentishe. Mupostolo Paulo wabasengelela bua “bikale ne meji amue mu Mukalenge.”​—Filip. 4:2, 3. w21.01 22-23 §10, 11

Dia lumingu dia 28/8

Nuenu bansongalume, ndi nnufundila bualu nudi ne bukole ne dîyi dia Nzambi ndishale munda muenu ne nudi batshimune mubi.​—1 Yone 2:14.

Bana betu bakadi bakulakaje badi banuanyisha nuenu bansongalume bikole bualu nudi nuenzela nabu Yehowa mudimu “dikaya dituangane ne dikaya dikuabu.” (Sef. 3:9) Mbanange tshisumi tshienu ne mushindu unudi nuenza mudimu udibu banupeshe ne makanda ne musangelu. Batu banuanyisha be! Bansongalume wetu, kanupu muoyo nansha kakese ne: Yehowa mmununange ne udi unueyemena. Ukavua muambe ne: mu matuku a ku nshikidilu, kuvua ne bua kuikala tshisumbu tshinene tshia bansongalume bavua ne bua kudifila ku budisuile. (Mis. 110:1-3) Mmumanye ne: nudi bamunange ne basue kumuenzela mudimu ne muoyo wenu mujima. Nanku ikala ne bakuabu lutulu ne ikala ne lutulu kuudi wewe muine. Paudi wenza bilema, itaba bua bakulongeshe ne itaba dinyoka didibu bakupesha, ubimona bu bidi bifuma kudi Yehowa. (Eb. 12:6) Enza muebe muonso bua kukumbaja midimu yonso idibu bakupesha. Bualu bua mushinga menemene mbua ne: mu bualu buonso buudi wenza, enza bua Tatuebe wa mu diulu ikale udisua nebe.​—Nsu. 27:11. w21.03 7 §17, 18

Dimue dia 29/8

Wewe mutekete mu maboko mu bikondo bia ntatu, bukole buebe nebukepe.​—Nsu. 24:10, dim.

Kudi malu a bungi adi mua kututekesha mu maboko. Amue a kudiwu mbilema bitudi tuenza, dipanga kuikala bakumbane bua kuenza amue malu, ne masama. Tudi mua kutela kabidi dipanga kupeta mudimu kampanda utudi bajinge mu mudimu wa Yehowa anyi padibu batuambila bua kuyisha mu teritware mudi bantu ba bungi kabayi bateleja mukenji wetu. Mbipepele bua tuetu kumona bilema bietu ne matekete etu mu mushindu mubi. Nanku tudi mua kubanga kuela meji ne: bua bilema bitudi tuenza, Yehowa kakutuitabila bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia nansha. Kuela meji mushindu eu nkubi kutambe. Bible udi uleja ne: pakumbusha Yezu Kristo, bantu bonso “mbenze mpekatu.” (Lomo 3:23) Kadi Mufundishi wa Bible katu utulangana bilema anyi ujinga bua tulue bapuangane mpindieu to. Kadi yeye nTatu wa dinanga udi musue kutuambuluisha. Utu kabidi ne lutulu. Udi umona mutudi tuluangana ne butekete butudi nabu ne tuluangana bua kulekela kudimona mu mushindu mubi, ne udi pabuibi bua kutuambuluisha.​—Lomo 7:18, 19. w20.12 22 §1-3

Dibidi dia 30/8

Ndekelu wa bionso, bana betu, tungunukayi ne kusanka, ne kupingajibua mu njila.​—2 Kol. 13:11.

Tuetu bonso tudi mu luendu batangile mu buloba bupiabupia, muatukokeshabu kudi mulombodi muimpe Yehowa. Dituku dionso edi, tudi tudienzeja bua kulonda njila udi ufikisha ku muoyo. Kadi anu muvua Yezu muambe, njila au mmubumbakane ne imue misangu bitu bikole bua kumulonda. (Mat. 7:13, 14) Bu mutudi bapange bupuangane, mbipepele bua tuetu kupambuka mu njila eu. (Gal. 6:1) Tuetu basue kushala mu njila mubumbakane, tudi ne bua kuitaba bua kuakaja ngelelu wetu wa meji, mmuenenu wetu wa malu, ne malu atudi tuenza. Mupostolo Paulo udi utukankamija bua “kupingajibua mu njila.” Ki mbipepele bua kukonkonona meji etu ne mushindu utudi tudiumvua to. Bua tshinyi? Bualu muoyo wetu utu utudinga, ne bidi mua kutukolela bua kumanya kudiwu mua kutufikisha. (Yel. 17:9) Mbipepele bua tuetu kudishima ne “meji a dishima.” (Yak. 1:22) Nunku mbimpe tudikonkonone ne Dîyi dia Nzambi. Diodi didi dijandula tshitudi munda muetu, mmumue ne: “meji ne malu adi muoyo musue kuenza.”​—Eb. 4:12, 13. w20.11 18 §1-3

Disatu dia 31/8

Nuikale ba kumpala mu dipeshangana bunême.​—Lomo 12:10.

Tuetu ne didipuekesha ne tumanya mikalu yetu, nebitupepelele bua kuikala ne disanka. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu patudi bamanye ne: kudi amue malu atudi katuyi mua kuenza, padi bakuabu batuambuluisha netubaleje dianyisha ne netuikale ne disanka. Tshilejilu, vuluka dîba divua Yezu muondope bena nsudi dikumi. Anu muntu umue ke uvua mupingane kudiye bua kumuela tuasakidila bua muvuaye mumuondope disama dibi ditambe adi. Muntu au kavua mua kudiondopa yeye nkayende to. Bu muvuaye ne didipuekesha ne mumanye ne: kavua mua kudiondopa, wakaleja dianyisha bua diambuluisha divuaye mupete ne kutumbishaye Nzambi bua bualu abu. (Luka 17:11-19) Bantu badi ne didipuekesha ne bamanye mikalu yabu batu basomba bimpe ne bakuabu ne bitu bipepele bua kupetabu balunda ba pa muoyo. Bua tshinyi? Bualu mbamanye bimpe ne: bantu bakuabu batu ne ngikadilu mimpe ne batu babeyemena. Bantu badi ne didipuekesha ne bamanye mikalu yabu batu basanka padi bakuabu benza midimu idibu babapeshe bimpe ne kabatu badikanda bua kubela kalumbandi ne kubapesha bunême to. w20.08 12 §17, 18

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu