TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 67-77
  • Ngondo wa 7

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 7
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/7
  • Disambombo dia 2/7
  • Dia lumingu dia 3/7
  • Dimue dia 4/7
  • Dibidi dia 5/7
  • Disatu dia 6/7
  • Dinayi dia 7/7
  • Ditanu dia 8/7
  • Disambombo dia 9/7
  • Dia lumingu dia 10/7
  • Dimue dia 11/7
  • Dibidi dia 12/7
  • Disatu dia 13/7
  • Dinayi dia 14/7
  • Ditanu dia 15/7
  • Disambombo dia 16/7
  • Dia lumingu dia 17/7
  • Dimue dia 18/7
  • Dibidi dia 19/7
  • Disatu dia 20/7
  • Dinayi dia 21/7
  • Ditanu dia 22/7
  • Disambombo dia 23/7
  • Dia lumingu dia 24/7
  • Dimue dia 25/7
  • Dibidi dia 26/7
  • Disatu dia 27/7
  • Dinayi dia 28/7
  • Ditanu dia 29/7
  • Disambombo dia 30/7
  • Dia lumingu dia 31/7
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 67-77

Ngondo wa 7

Ditanu dia 1/7

Mbampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.​—Mat. 28:18.

Tudi ne bua kuikala mu malanda ne Yezu bua kushishabu kuandamuna masambila etu. Bualu ebu kabuena bulomba anu kujikija masambila etu ne tshiambilu tshia ne: “mu dîna dia Yezu” bu mukiya kampanda to. Kadi tudi ne bua kujingulula mudi Yehowa ukuata mudimu ne Yezu bua kuandamuna masambila etu. Yezu wakambila bapostolo ne: “Tshintu tshionso tshinudi nulomba mu dîna dianyi, nennuenzelatshi.” (Yone 14:13) Nansha mudibi ne: Yehowa ke utu uteleja masambila etu ne uandamuna, mmupeshe Yezu bukokeshi bua kukumbaja malu adiye upangadija. Bualu bukuabu, kumpala kua Nzambi kuandamuna masambila etu, udi umona ni tudi batumikile mubelu uvua Yezu wa mufile. Tshilejilu, Yezu wakamba ne: “Binuabuikidila bantu bilema biabu, Tatu wenu wa mu diulu neanubuikidile penu; kadi nuenu kanuyi babuikidile bantu bilema biabu, Tatu wenu kakunubuikidila penu bienu bilema to.” (Mat. 6:14, 15) Nunku, kuenzela bakuabu malu mushindu utudi basue bua Yehowa ne Yezu batuenzelawu kudi ne mushinga wa bungi! w20.04 22 §6

Disambombo dia 2/7

Tudi tunuambila lumu luimpe bua nulekele bintu bia tshianana ebi, nuye kudi Nzambi wa muoyo.​—Bien. 14:15.

Mupostolo Paulo wakajingulula malu avua bantu bavuaye uyisha basue, pashishe kubayishaye bilondeshile malu au. Tshilejilu, bantu bavuaye muyishe mu Luseta bavua ne dimanya dikese dia Mifundu anyi kabavua bayimanye muine to. Nunku Paulo wakabeleshisha meji mu mushindu uvuabu mua kumvua. Wakakula bua dikuama dia bia pa madimi ne mushindu udi Nzambi mutufuke bua kusanka ne muoyo utudi nawu. Wakamba mêyi, kufilaye ne bilejilu bivua bantu mua kumvua lukasa. Ikala ne busunguluji bua kumanya malu adi bantu ba mu teritware webe basue ne ubayishe bilondeshile malu au. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kumanya malu adi muntu musue paudi uya kudiye anyi ubuela kuende? Ikala utangila mudi muaba uudi. Pamuapa muntu au udi udima mu mpata, ubala mukanda, ulongolola moto, anyi wenza mudimu mukuabu. Biobi bikumbana, tuadija nende muyuki bilondeshile tshidiye wenza atshi. (Yone 4:7) Nansha bilamba bidi muntu muvuale bidi mua kukuambila bualu. Bidi mua kuikala bileja ditunga diabu, mudimu wende, anyi manaya atuye munange. w20.04 11 §11, 12

Dia lumingu dia 3/7

Numupuila ntatu yenu yonso, bualu yeye udi unutabalela.​—1 Pet. 5:7.

Bamue bana betu badi ne malu adi abasamisha mutu bikole menemene batu bumvua mijilu ya mu mpala ibimana ne bumvua bibatonda padibu miaba idibu ne bantu bakuabu. Nansha mudibi mua kubatonda bua kuikala munkatshi mua bantu ba bungi, batu anu baya mu bisangilu, mu mpuilu, ne mu mpungilu. Bidi mua kubakolela bua kuyukila ne bantu badibu kabayi bamanye, tshibi bayukila ne bantu mu buambi. Biobi bikuenzekela pebe nunku, umanye ne: nudi ba bungi. Vuluka ne: Yehowa udi usanka bua muudi uditatshisha ne anyima webe yonso. Dibenga diebe dia kumulekela ntshijadiki tshia ne: udi ukubenesha ne ukupesha bukole buudi nabu dijinga. (Filip. 4:6, 7) Wewe wenzela Yehowa mudimu nansha muudi usama, muikale ne butekete, anyi bua bungi bua malu adi akusamisha mutu, ikala mutuishibue ne: udi usankisha Yehowa. Ba bungi ba kutudi kabena tumatuma to, nansha nanku tudi tunanukila bonso. (2 Kol. 4:16) Bu mudi Yehowa utuambuluisha, tuetu bonso netunyeme lubilu elu too ne ku ndekelu! w20.04 31 §20, 21

Dimue dia 4/7

Ngikadilu yende idi kayiyi imueneka idi imueneka bimpe . . . ku bintu bidi bifukibue.​—Lomo 1:20.

Meji a Nzambi adi amuenekela bimpe menemene ku mushindu udiye muenze buloba. (Eb. 3:4) Buloba ndibulunge dia pa buadi bualu budi ne bionso bidi bikengedibua bua bantu kuikala ne muoyo. Mu mushindu kampanda, buloba mbuenze anu bu mazuwa mu mbuu mualabale. Kadi kudi dishilangana dinene pankatshi pa buloba ne mazuwa menza kudi bantu muwule ne bantu. Tshilejilu, bantu badi mu mazuwa bobu badipatuila kabu kapepe kimpe ka oksijene, badienzela biabu biakudia ne abu mâyi, kabayi bimansha butshiafu, badi mua kulala matuku a bungi mu mazuwa au anyi? Bantu badimu abu kabakunenga to, badi bafua. Kadi buloba bobu budi bukumbana kulama bifukibua miliyare ne miliyare ne muoyo. Budi bupatula kapepe kimpe ka oksijene, biakudia, ne mâyi bitudi nabi dijinga bua kuikala ne muoyo kabiyi bijika to. Nansha mudi butshiafu buonso bushala anu pa buloba apa, buloba budi anu buimpe, muaba muimpe wa kusombela. Bidi bienzeka nanku bishi? Yehowa mmubufuke ne bukole bua kukudimuna bintu bia bibi bilua bia bimpe. w20.05 20 §3, 4

Dibidi dia 5/7

Kanuena nufua bulelela to.​—Gen. 3:4.

Satana uvua wambila Eva ne: Yehowa uvua muena dishima. Pakenza Satana nunku, wakalua Diabolo, anyi mushiminyinyanganyi. Eva wakadingibua bibi be! Wakitaba tshia Satana. (1 Tim. 2:14) Wakamueyemena yeye pamutu pa kueyemena Yehowa. Bualu abu buakangatshisha Eva dipangadika dibi menemene. Wakapangadija bua kubenga kutumikila Yehowa. Wakabanga kudia tshimuma tshivua Yehowa mukandike. Pashishe kuluaye kupesha Adama. (Gen. 3:6) Anji elabi meji bua tshivua Eva ne bua kuikala muambile Satana. Fuanyikijabi ne: uvua mumuambile ne: “Wewe tshiena mukumanye to, kadi ndi mumanye Yehowa Tatu wanyi; ndi mumunange ne mmueyemena. Mmutupeshe ne Adama bintu bionso bitudi nabi. Wakupeshi muoyo mukole wa kumuamba bibi nanku nganyi? Ale, nkatukile apa!” Anji elabi meji disanka divua Yehowa mua kuikala nadi bu yeye mumvue mêyi a kudi muanende wa bakaji udi mumunange a mushindu eu adi aleja mudiye mumulamate! (Nsu. 27:11) Eva kavua munange Yehowa ne dinanga dia lulamatu to; nansha Adama pende kavua mulombodibue kudi ngikadilu au to. Bu muvua Adama ne Eva kabatshiyi ne dinanga edi, bakapangila bua kuakuila dîna diende kudi mushiminyinyanganyi au. w20.06 4 §10, 11

Disatu dia 6/7

Bakaji badi bamanyisha lumu luimpe badi musumba munene.​—Mis. 68:11.

Bana betu ba bakaji mba kuela kalumbandi bua bionso bidibu benza mu mudimu wa Yehowa. Mu midimu itubu benza mudi dibaka ne dilongolola nzubu ya bulongolodi, diyisha pamue ne bena mu tusumbu tua miakulu mikuabu, ne dienza mudimu wa budisuile ku betele. Batu benza kabidi mudimu wa diambuluishangana padiku bipupu, wa dikudimuna mikanda yetu, wa bumpanda-njila ne wa bumisionere. Bualu bukuabu, bakaji basela batu bambuluisha babayabu bua bamone mua kukumbaja midimu yabu ya mu tshisumbu ne ya mu bulongolodi bua Yehowa. Bana betu ba balume badi ne midimu eyi kabavua mua kufika ku diyikumbaja bimpe bu “mapa mikale bantu” bu bakaji babu kabayi babambuluisha nansha. (Ef. 4:8) Bakulu ba meji mbamanye ne: bana betu ba bakaji badi “musumba munene” wa benji ba mudimu, ne batu batamba kubabala pabu munkatshi mua bambi ba lumu luimpe bapiluke. Bakulu bamanye kabidi ne: bana betu ba bakaji ba lulamatu badi bashindame mu nyuma batu bamanye kuambuluisha bana betu ba bakaji batshidi bansonga bua kutantamena ntatu bimpe. (Tito 2:3-5) Kakuyi mpata, bana betu ba bakaji mbakumbane bua tuetu kubaleja dianyisha. w20.09 23-24 §13, 14

Dinayi dia 7/7

Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.​—Mat. 18:14.

Bantu bavua kumpala benzela Yehowa mudimu kadi banji kulekela dimuenzelawu, Yehowa katu ubapua muoyo to. Nansha mudimu uvuabu bamuenzele, katu uwupua muoyo to. (Eb. 6:10) Muprofete Yeshaya wakafila tshilejilu tshimpe tshia dikema bua kuleja mudi Yehowa utabalela bantu bende. Wakafunda ne: “Bu mulami wa mikoko, yeye nealame tshisumbu tshiende tshia mikoko. Neasangishe bana ba mikoko pamue ne diboko diende, neabambule mu tshiadi tshiende.” (Yesh. 40:11) Mmunyi mutu Mulami munene wa mikoko eu umvua padi mukoko nansha umue ujimina? Yezu wakaleja mudi Yehowa umvua pakakonkaye bayidi bende ne: “Nudi nuela meji kayi? Muntu yeye muikale ne mikoko lukama ne umue udi ujimina, kakushiya mikoko 99 pa mikuna ne kuya kukeba udi mujimine anyi? Yeye muwupete, bulelela ndi nnuambila ne: udi usanka bikole bua uvua mujimine au kupita bua 99 idi kayiyi mijimine.”​—Mat. 18:12, 13. w20.06 19-20 §8, 9

Ditanu dia 8/7

Muntu mulume yeye wipatshila bua kuikala mutangidi, udi ujinga mudimu muimpe.​—1 Tim. 3:1.

Mudimu wonso utudi tuenzela Yehowa ndiakalenga kutudi. (Mis. 27:4; 84:10) Muanetu kampanda yeye mudiakaje bua kuenza mudimu kampanda wa pa buawu, ngua kuela kalumbadi. Kadi padiye upeta mudimu kampanda mu bulongolodi, kena ne bua kuela meji ne: mmupite tshidiye atshi to. (Luka 17:7-10) Tshipatshila tshiende tshidi ne bua kuikala tshia kuenzela bakuabu mudimu ne budipuekeshi buonso. (2 Kol. 12:15) Bible udi ne bilejilu bidi bitudimuija bia bantu bavua bela meji ne: bavua bapite tshivuabu atshi. Diotelefe uvua umona yeye ne: uvua mua kuenza bionso, ukeba “muaba wa kumpala” mu tshisumbu. (3 Yone 9) Lutambishi luakasaka Uziya bua kuenza mudimu uvua Yehowa kayi mumuambile bua kuenza. (2 Kul. 26:16-21) Abashaloma wakasaka bantu muinshimuinshi bua bamutue panyima bu muvuaye ujinga kuikala mukalenge. (2 Sam. 15:2-6) Anu mudi malu adi Bible mulonde aa aleja patoke, Yehowa katu usanka ne bantu badi badikebela butumbi to. (Nsu. 25:27) Mu kupita kua matuku, lutambishi ne kujinga malu manene bitu bifikisha anu ku kabutu.​—Nsu. 16:18. w20.07 4 §7, 8

Disambombo dia 9/7

Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.​—Gal. 6:5.

Kudi mêku a bena Kristo adi maye mu matunga makuabu bua kudikuba anyi kupeta mudimu. Dîba adi, bana babu badi mua kubanga kulonga mu tulasa tudibu balongesha mu muakulu munene wa mu ditunga dikadibu adi. Bidi mua kulomba kabidi baledi bua kulonga muakulu au bua kupeta mudimu. Kadi muaba udibu au wowu tshisumbu anyi kasumbu kakese ka muakulu wabu wa ku dibela, nebabuele mu tshisumbu kayi? Tshia muakulu munene wa mu ditunga adi anyi? Peshi tshia muakulu wabu wa ku dibela? Mfumu wa dîku udi ne bua kusungula tshisumbu tshidi dîku diende ne bua kubuela. Bu mudi bualu ebu bubatangila anu bobu, udi ne bua kukonkonona tshidi tshitambe buimpe bua dîku diende. Tudi ne bua kunemeka dipangadika dia mfumu wa dîku. Nansha yeye muangate dipangadika kayi, mbimpe tuditabe ne tumone ne: dîku adi didi ne muaba wa mushinga mu tshisumbu tshietu.​—Lomo 15:7. w20.08 30 §17, 18

Dia lumingu dia 10/7

Nzambi wakasungula bintu bitekete bia panu.​—1 Kol. 1:27.

Tuetu basue bua Yehowa atupeshe bukole, katuena ne bua kuela meji ne: bukole butudi nabu, tulasa tutudi balonge, mushindu mutudi bakole, anyi bintu bitudi nabi ke bidi bileja mushinga utudi nawu to. Bintu ebi ki mbidi bituvuija ne mushinga ku mêsu kua Yehowa to. Mu bulelela, “kakuena bena meji ba bungi mu mubidi, kakuena bantu ba bungi badi ne bukole, kakuena bantu ba bungi badi baledibue mu mêku a bantu banene” munkatshi mua batendeledi ba Nzambi to. (1 Kol. 1:26) Nunku kuedi meji ne: bu muudi kuyi ne bintu bidi bimueneka ne mushinga, kuena mua kuenzela Yehowa mudimu to. Wewe mona nsombelu webe mu mushindu muimpe. Mumona bu mushindu uudi mua kumona mudi bukole bua Yehowa bukuambuluisha. Tshilejilu, wewe umvua buôwa padi bantu bela malu audi muitabuje mpata, lomba Yehowa dikima bua wakuila ditabuja diebe. (Ef. 6:19, 20) Wewe ne disama dia munanunanu, lomba Yehowa bukole buudi nabu dijinga bua udifile mu mudimu wende bilondeshile muudi mukokeshile. Musangu wonso uudi umona mudi Yehowa ukuambuluisha, ditabuja diebe didi dikola ne udi upeta bukole bua bungi. w20.07 16 §9

Dimue dia 11/7

[Kebayi] tshia kumpala Bukalenge.​—Mat. 6:33.

Tuetu basue kuteka Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu tudi ne bua kufuana Abalahama, uvua mudiakaje bua kudipangisha amue malu bua kusankisha Nzambi. (Mâko 10:28-30; Eb. 11:8-10) Kuedi meji ne: wewe kuakupeta ntatu to. Nansha bantu badi badifile mu dienzela Yehowa mudimu matuku abu onso a muoyo badi anu ne bua kutuilangana pabu ne ntatu. (Yak. 1:2; 1 Pet. 5:9) Lelu, kudi malu a bungi adi atusaka bua kushala batuishile mêsu ku matuku atshilualua. Malu adi enzeka pa buloba adi aleja bimpe ne: tukadi mu matuku a ndekelu a mu matuku a ku nshikidilu. Mu masanka atuapeta mu bukokeshi bua Bukalenge nemuikale kabidi dia kumonangana ne balela betu bakavua bafue. Tshikondo atshi, Yehowa neafute Abalahama, mmumue ne: neamubishe yeye ne bena mu dîku diende. Newikalaku dîba adi bua kubakidila anyi? Anu bu Abalahama, newikalaku anu wewe mudiakaje bua kudipangisha amue malu bua Bukalenge bua Nzambi, mushale ne lulamatu nansha mu ntatu, ne mulonge mua kuindila Yehowa ne lutulu.​—Mika 7:7. w20.08 5-6 §13, 14; 7 §17

Dibidi dia 12/7

Uleje lulamatu too ne ku lufu, ne nenkupeshe tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.​—Buak. 2:10.

Tudi bamanye ne: baluishi betu bobu batushipe, Yehowa neatubishe ku lufu. Tudi batuishibue ne: kakuena tshienzabu tshidi mua kututulakaja ne Yehowa to. (Lomo 8:35-39) Padi Yehowa mutulaye ne: neatubishe ku lufu, mmuleje mudiye ne meji a dikema! Padiye mutulaye nunku, mmunyenge Satana tshimue tshia ku bia mvita bituye uluisha nabi bantu ne mmutupeshe tuetu dikima dia katshia ne katshia. Baluishi ba Yehowa bobu bafuna bua kukushipa, newikale ne dishindika dia ne: yeye neakubishe ku lufu anyi? Ntshinyi tshidi mua kukuleja ne: newikale nadi? Udi mua kudiela nkonko bu mudi: ‘Mapangadika a makese onso andi ngangata dituku dionso adiku aleja ne: ndi mueyemene Yehowa anyi?’ (Luka 16:10) ‘Nsombelu wanyi udi uleja ne: ndi mueyemene mulayi wa Yehowa wa ne: neampeshe bintu bindi nabi dijinga meme muteke Bukalenge buende pa muaba wa kumpala anyi?’ (Mat. 6:31-33) Wewe muandamune ne: Eyowa, newikale mudilongolole bua diteta kayi dionso diakufikila.​—Nsu. 3:5, 6. w20.08 17-18 §15, 16

Disatu dia 13/7

Enza muebe muonso bua kumueneka kumpala kua Nzambi bu muntu muanyishibue, muena mudimu udi kayi ne bualu bua kumvuila bundu, ulongesha dîyi dia bulelela bimpe menemene.​—2 Tim. 2:15.

Bidi bikengela tulue bapiluke mu dilongesha Dîyi dia Nzambi. Mu bisangilu ke mutudi mua kulonga mua kupiluka. Kadi tuetu basue kufikisha bakuabu ku dimona ne: bulelela bua mu Bible budi bushuwa ne mushinga, tudi ne bua kushala balame tshibidilu tshia kudilongela Bible. Bidi bikengela tukoleshe ditabuja dietu ne Dîyi dia Nzambi. Kabiena bilomba anu dibala dia Bible patupu to. Bidi bitulomba bua tuikale tuelengana meji a bitudi tubala ne tuenza makebulula mu mikanda, bua tumvue Dîyi dia Nzambi bimpe ne tuditumikile. (1 Tim. 4:13-15) Dîba adi netuikale bakumbane bua kulongesha bakuabu Bible bimpe. Kulongesha muntu paku kakuena anu kumvuija kumubadila Dîyi dia Nzambi patupu to. Bidi bikengela tuambuluishe bantu bua bumvue bimpe tshidi mvese kampanda wamba ne mudiye ubatangila. Tuetu bikale ne programe muimpe wa kudilongela ne tumulonda, nebituambuluishe bua kulua balongeshi bimpe ba Dîyi dia Nzambi.​—2 Tim. 3:16, 17. w20.09 28 §12

Dinayi dia 14/7

Nuele meji bimpe bua [Yezu] . . . , bua kanutshioki ne kanulekedi to.​—Eb. 12:3.

Tuetu bele meji ku malu onso adi Yehowa wenza bua kutuambuluisha, tudi mua kudifila mu mudimu wa buambi. Tshilejilu, udi utupesha biakudia bia mu nyuma bipite bungi mu mikanda ya pa mabeji ne ya mu biamu. Kudi kabidi bidibu bakuate bia kuteleja, bikuabu mbienzela mu filme, ne binga bidi ku TV wetu wa jw ku Enternete. Anji elabi meji, malu adi mu site wetu adi mu miakulu mipite pa 1 000! (Mat. 24:45-47) Bualu bukuabu budi mua kutuambuluisha bua kutungunuka ne kudifila mu mudimu wa buambi nkulonda tshilejilu tshia Yezu. Kakalekela tshintu nansha tshimue tshimushiya mu ditanaji bua kumupangisha bua kumanyisha bantu bulelela to. (Yone 18:37) Kakakuluka mu buteyi pavua Satana mumuleje “makalenge onso a pa buloba ne butumbi buawu”; ne pavua bantu basue kumuteka mukalenge kakitaba to. (Mat. 4:8, 9; Yone 6:15) Dijinga dia kupeta bubanji kadivua dimulobesha to, nansha buluishi bukole kabuakamuzakeja to. (Luka 9:58; Yone 8:59) Padibu bateta ditabuja dietu, tuetu bavuluke mubelu wa mupostolo Paulo udi mu mvese wa lelu nebituambuluishe bua kushala badifile mu mudimu wa buambi. w20.09 9-10 §6, 7

Ditanu dia 15/7

Nulue bidikiji banyi anu bu mundi meme muidikiji wa Kristo.​—1 Kol. 11:1.

Bidi bituenza disanka dia bungi bua mutudi ne bana betu ba bakaji bavule badi benza mudimu mukole mu tshisumbu! Badi benzamu midimu ne bandamunamu, ne batu kabidi bayisha. Bakuabu batu bambuluisha mu dilongolola Nzubu wa Bukalenge, ne batu batabalela bena Kristo nabu ne muoyo umue. Nansha nanku, batu batuilangana ne ntatu. Kudi badi balama baledi babu bakadi bakulakaje. Bakuabu badi babaluisha kudi bena mu mêku abu. Banga baledi badi badikoleshila bana diboko dia nkaya badi baditatshisha bikole bua kubadiisha. Bua tshinyi kuakula tshilumbu tshia dikankamija bana betu ba bakaji? Bualu bena panu kabatu batamba kutua bantu bakaji mushinga udi mubakumbanyine to. Bible pende udi utubela bua tuikale tubakankamija. Tshilejilu, mupostolo Paulo wakalomba bena mu tshisumbu tshia ku Lomo bua bakidile Foibe ne ‘bamuambuluishe mu bionso bidiye mua kuikala nabi dijinga.’ (Lomo 16:1, 2) Paulo uvua mukolele mu bantu bavua ne tshilele tshia kumona bantu bakaji bu bashadile. Kadi pakavuaye mulue muena Kristo, uvua widikija Yezu, utua bantu bakaji mushinga ne ubenzela malu ne bulenga. w20.09 20 §1, 2

Disambombo dia 16/7

Nuvuije bantu . . . bayidi, . . . nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.​—Mat. 28:19, 20.

Bua tuetu kuambuluisha balongi betu bua kupeta dijinga dia kuyisha tudi mua kubela nkonko bu mudi eyi: “Mmunyi mudi nsombelu webe mushintuluke bua ditumikila diebe dia tshidi Bible ulongesha? Kuenaku umona ne: bakuabu badi pabu dijinga ne kuteleja mukenji wa mu Bible anyi? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kubambuluisha?” (Nsu. 3:27; Mat. 9:37, 38) Ikala muvuluke ne: Yezu uvua mutuambile bua kulongesha bakuabu mua “kutumikila malu onso” avuaye muambe. Mu malu au mudi kabidi mikenji mitambe bunene ibidi, wa kunanga Nzambi ne kunanga muinetu. Yonso ibidi idi ipetangana bikole ne mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. (Mat. 22:37-39) Mu bulelela, dinanga ke bualu bunene budi busaka muntu bua kuyisha. Kuyisha lumu luimpe kudi mua kuenza bamue balongi buôwa. Kadi tudi mua kubajadikila ne: Yehowa yeye mubambuluishe, nebafike ku dijikija ditshina dia bantu ku kakese ku kakese.​—Mis. 18:1-3; Nsu. 29:25. w20.11 3 §6-8

Dia lumingu dia 17/7

Katutu banji kulekela kusambila bua bualu buenu.​—Kolos. 1:9.

Paudi ulongolola dilonga dia Bible, ikala usambila bua mulongi webe au ne bua majinga ende. Lomba Yehowa akuambuluishe bua ulongeshe malu adi afumina mu Bible mu mushindu walenga muoyo wende. Ikala muvuluke ne: tshipatshila tshiebe ntshia kumuambuluisha bua aye mutangile ku batismo. Bidi bikengela ikale uyukila ne Yehowa. Mushindu kayi? Mpadiye umuteleja ne umusambila. Udi uteleja Nzambi padiye ubala Bible dituku dionso. (Yosh. 1:8; Mis. 1:1-3) Kankamija mulongi webe bua ikale usambila Yehowa dituku dionso bua kuyukila nende. Ikala usambila ne muoyo mujima kumpala kua nuenu kutuadija kulonga ne panudi nujikija, utela mulongi webe mu disambila yeye muteleje. Padiye umvua muudi usambila, neamanye pende ne: udi ne bua kusambila ne muoyo mujima ne kusambila Yehowa mu dîna dia Yezu Kristo. (Mat. 6:9; Yone 15:16) Anji elabi meji muikala dibala Bible dituku dionso (diteleja Yehowa) ne disambila (diyukila ne Yehowa) mua kuambuluisha mulongi webe bua kusemena pabuipi menemene ne Nzambi!​—Yak. 4:8. w20.10 8 §8; 9 §10, 11

Dimue dia 18/7

[Nulama] buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.​—Ef. 4:3.

Dijinga divua nadi bena Kristo ba kumpala bua kuenza malu mu bulongame ne kuikala mu ditalala didi kabidi dimueneka mu bulongolodi bua Yehowa lelu. (Bien. 16:4, 5) Tuangate tshilejilu etshi: Wewe muye kulonda Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi mu tshisumbu tshikuabu, nansha mene mu ditunga dikuabu, newudianjile kumanya mualombolabu dilonga adi ne tshiena-bualu tshialongabu. Neumvue diakamue anu bu udi mu tshisumbu tshienu! Anu nyuma wa Nzambi ke udi mua kuenza bua buobumue bua nunku buikalaku. (Sef. 3:9, dim.) Ntshinyi tshiudi mua kuenza? Diebeja ne: ‘Ntuku ngenza bua buobumue ne ditalala bikale mu tshisumbu anyi? Ntu ntumikila bantu badi balombola anyi? Bantu bakuabu badi mua kungeyemena, nangananga meme ne midimu mu tshisumbu anyi? Ntu ngenza malu pa dîba diawu anyi? Ntu ngambuluisha bakuabu anyi? Ntu mene ne muoyo wa kuenza mudimu anyi?’ (Yak. 3:17) Wewe mumone ne: kudi muaba uudi mua kuakaja, lomba Yehowa nyuma wende. Wewe ne tshibidilu tshia kulekela nyuma eu ufumba bumuntu buebe ne wakaja bienzedi biebe, bena Kristo nebe nebatambe kukunanga ne kukuleja dianyisha. w20.10 23 §12, 13

Dibidi dia 19/7

Nulue benji ba dîyi, kanuyi anu bateleji patupu.​—Yak. 1:22.

Dîyi dia Nzambi didi anu bu lumuenu. (Yak. 1:23-25) Ba bungi ba kutudi batu baditangila mu lumuenu kumpala kua kumbukabu ku mbelu. Dîba adi, pikalaku bia kuakaja badi babakiakaja pamutu pa bantu bakuabu kuyabu kubimona. Bia muomumue, tuetu tubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, tudi mua kumanya mishindu itudi mua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne ngenzelu wetu wa malu. Bana betu ba bungi batu bamona ne: mbimpe kukonkonona mvese wa ku dituku mu dinda dionso kumpala kua kumbuka kumbelu. Batu benza bua ngelelu wabu wa meji alonde bidibu babale. Nunku munda mua dituku dijima, badi bakeba mishindu idibu mua kutumikila mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi ivuabu bapete mu mvese au. Bualu bukuabu, tudi kabidi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi, tudibala ne tuelangana meji a bitudi babale abi dituku dionso. Bidi mua kumvuika anu bu bualu bua bilele, kadi mbumue bua ku malu a mushinga wa bungi atudi ne bua kuenza bua kushala anu mu njila mubumbakane udi ufikisha ku muoyo. Mu ngumvuilu kampanda, Dîyi dia Nzambi ditu dienza mudimu anu bu tshiamu tshia baminganga tshitubu bakuata natshi bantu foto bua kumona tshidi munda muabu. Kadi bua mibelu itudi tupeta mu Bible ne kudi baleji mpala ba Nzambi kutuambuluishayi, tudi ne bua kuikala ne didipuekesha. w20.11 18 §3; 20 §8

Disatu dia 20/7

Bisumbu biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana ku dituku ne ku dituku.​—Bien. 16:5.

Nansha muvuabu batamba kukengesha bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala, kuvua bikondo bivuabu ne ditalala. Ntshinyi tshivuabu benze bikondo abi? Balume ne bakaji ba lulamatu abu bakayisha lumu luimpe kabayi balekela. Mukanda wa Bienzedi udi wamba ne: ‘Bakenda mu ditshina dia Yehowa.’ Bakatungunuka ne kuyisha lumu luimpe; bua bualu abu, ‘bavua benda anu bavulangana.’ Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa wakababenesha bua muvuabu bayisha ne tshisumi mu bikondo bia ditalala. (Bien. 9:26-31) Dîba dionso divua bayidi ba kumpala bapeta mpunga wa kuyisha, bavua bayisha. Tshilejilu, pakamanya mupostolo Paulo ne: bavua bamunzuluile tshiibi tshinene pavuaye mu Efeso, wakababidila mpunga au bua kuyisha ne kuvuija bantu bayidi mu tshimenga atshi. (1 Kol. 16:8, 9) Bayidi bakenza muabu muonso bua kuamba “lumu luimpe lua dîyi dia Yehowa.” (Bien. 15:30-35) Ntshinyi tshiakenzeka? Ke tshidibu bambe mu mvese wa lelu. w20.09 16 §6-8

Dinayi dia 21/7

Lufu [ndufumine] kudi muntu umue.​—1 Kol. 15:21.

Pakenza Adama mpekatu, wakadikebela yeye ne ndelanganyi yende lufu. Tutshidi tukenga bibi anu bua dibenga diende dia kutumikila Nzambi adi. Kadi bu mukadi Nzambi mubishe Muanende ku lufu, tudi mua kupeta nsombelu mulenga kumpala eku. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Dibishibua dia bafue didi difumina padi kudi muntu umue,” Yezu. Wakeleshisha bena Kolinto meji wamba ne: “Bualu anu bu mudi bantu bonso bafua mu Adama, nunku kabidi mu Kristo bonso nebapete muoyo.” (1 Kol. 15:22) Pavua Paulo muambe mudi “bantu bonso bafua mu Adama” uvua wakula bua banganyi? Bua tuetu ndelanganyi ya Adama. Bu mutudi bapiane mpekatu ne dipanga bupuangane kudi Adama, ke bualu kayi tudi tufua. (Lomo 5:12) Adama kakuikala munkatshi mua bantu ‘bapeta muoyo’ to. Mulambu wa tshiakupikulangana natshi wa Kristo kawakumuambuluisha to, bualu uvua mupuangane ne uvua mubenge kutumikila Nzambi ku bukole. Neapete difutu dia muomumue ne dia bantu bikala “Muana wa muntu” mua kuangata bu “mbuji,” mmumue ne: nebaye mu “kabutu ka tshiendelele.”​—Mat. 25:31-33, 46; Eb. 5:9. w20.12 5 §13, 14

Ditanu dia 22/7

Yehowa . . . udi umona bena budipuekeshi.​—Mis. 138:6.

Buobu kabayi batupesha mudimu kampanda mu bulongolodi buetu, mbimpe tuela meji a tshilejilu tshia banjelu ba lulamatu. Pavua mukalenge Ahaba ukokesha, Yehowa wakambila banjelu bua bafile ngenyi ya mushindu wa kudingakaja mukalenge mubi au. Banjelu ba bungi bakafila ngenyi yabu, kadi Nzambi wakangata anu lungenyi lua muanjelu umue ne kumuambilaye ne: tshivuaye muambe atshi tshivua ne bua kukumbana. (1 Bak. 22:19-22) Banjelu bakuabu abu bavuaku batekete mu maboko, pamuapa badiambila ne: ‘Ndi mujimije dîba dianyi bua kufila ngenyi imvua nayi’ anyi? Tòo. Banjelu batu ne budipuekeshi bua dikema ne bonso batu basue bua butumbi buye anu kudi Yehowa. (Bal. 13:16-18; Buak. 19:10) Ikala uvuluka diakalenga ditudi nadi dia kubikidibua ku dîna dia Nzambi ne kumanyisha Bukalenge buende. Ki midimu idi ituvuija ne mushinga ku mêsu kua Nzambi to. Yehowa ne bena Kristo netu badi batunanga bikole patudi ne budipuekeshi. Nanku lomba Yehowa akuambuluishe bua ushale anu ne budipuekeshi. Ela meji bua bilejilu bimpe bionso bia batendeledi ba Yehowa bena budipuekeshi bidibu bafunde mu Dîyi diende. Ikala mudiakaje bua kuenzela bana benu mudimu mu mushindu uudi mua kukokesha.​—1 Pet. 5:5. w20.12 26 §16, 17

Disambombo dia 23/7

Nuitabe bua kuangata tshifulu tshia lupandu, ne muele wa mvita wa nyuma, mbuena kuamba ne: dîyi dia Nzambi.​—Ef. 6:17.

Tshifulu tshia lupandu nditekemena didi Yehowa mutupeshe dia ne: neatubishe ku lufu ne neafute bonso badi benza disua diende. (1 Tes. 5:8; 1 Tim. 4:10; Tito 1:1, 2) Ditekemena dia lupandu didi dikuba bieledi bietu bia meji. Didi dienza bua tushale batuishile mêsu pa milayi ya Nzambi ne dienza bua tumone ntatu itudi nayi mu mushindu muimpe. Tudi tuvuala tshifulu etshi patudi tuela meji mutu Nzambi uela. Tshilejilu, katuena bateke ditekemena dietu mu biuma bidi mua kujimina lelu ne malaba to, kadi tudi baditeke kudi Nzambi. (Mis. 26:2; 104:34; 1 Tim. 6:17) Muele wa mvita wa nyuma m’Bible Dîyi dia Nzambi. Muele au udi ne bukole bua kutapa mashimi kuapandulula ne kumbusha bantu ku bupika bua malongesha a dishima ne ku bibidilu bibi. (2 Kol. 10:4, 5; 2 Tim. 3:16, 17; Eb. 4:12) Tudi tulonga mua kuluangana mvita ne muele au mudibi bikengela patudi tudilongela ne padi bulongolodi bua Nzambi butulongesha.​—2 Tim. 2:15. w21.03 27 §4; 29 §10, 11

Dia lumingu dia 24/7

Mvua mu tshidiila tshidibu babikila ne: Patemo bua kuakula bua bualu bua Nzambi ne kufila bumanyishi bua bualu bua Yezu.​—Buak. 1:9.

Nansha pavuabu baye kumuela muntu amu bua muvuaye uyisha bua Yezu, mupostolo Yone uvua anu welela bakuabu meji. Tshilejilu, wakafunda mukanda wa Buakabuluibua buvuabu bamupeshe, kuwutuminaye bisumbu bua bimanye “malu adi ne bua kuenzeka mu katupa kîpi emu.” (Buak. 1:1) Pashishe, pamuapa pakavuabu bamupatule mu tshidiila tshia Patemo atshi, wakafunda Evanjeliyo udi mulonde nsombelu wa Yezu ne mudimu wende. Wakafunda kabidi mikanda mikuabu isatu bua kukankamija bena Kristo nende ne kubakolesha. Udi peba mua kuidikija Yone bua muvuaye anu mushale uditatshisha bua bakuabu ne kuleja muudi munange bantu ku malu audi usungula bua kuenza mu nsombelu webe. Bena mu bulongolodi bua Satana mbasue bua wangate dîba diebe dionso ne makanda ebe onso bua kuenza malu adi anu bua diakalenga diebe wewe, bua upete makuta anyi wende lumu. Kadi pa buloba bujima, bamanyishi ba Bukalenge bua Nzambi badi badipangisha amue malu badi bobu bangata dîba diabu dia bungi bua kuyisha lumu luimpe ne bambuluisha bantu bua kusemena pabuipi ne Yehowa. w21.01 10 §9, 10

Dimue dia 25/7

Yonatana wakatuadija kumunanga anu bu muvuaye mudinange yeye muine.​—1 Sam. 18:1.

Yonatana uvua mua kumvuila Davidi mukawu; ne bu muvuaye muana wa Mukalenge Shaula, uvua mua kusumisha wamba ne: yeye ke uvua ne bukenji bua kupiana nkuasa wa bukalenge wa tatuende. (1 Sam. 20:31) Kadi Yonatana uvua ne budipuekeshi ne uvua ne lulamatu kudi Yehowa. Nunku dipangadika dia Yehowa dia ne: Davidi ke wapingana Shaula mu nkuasa, Yonatana wakaditua mpanda ne muoyo mujima. Uvua kabidi ne lulamatu kudi Davidi, nansha muvua dimulamata diende adi dijule Shaula bukuku. (1 Sam. 20:32-34) Yonatana uvua munange Davidi bikole, nunku kavua umumvuila mukawu nansha. Yonatana uvua tshilobo tshia mvita ne uvua mupiluke mu diyiluangana ne buta ne mikete. Yeye ne tatuende bavua bamanyike bikole bu bantu bavua “bapite nyunyi ya mikanku ku lubilu” ne “bapite nyama ya ntambue ku bukole.” (2 Sam. 1:22, 23) Nunku Yonatana uvua mua kudiuwuja bua malu a kukema avuaye wenza. Kadi kavua uditemba ne Davidi anyi umumvuila mukawu bua malu mimpe avuaye pende wenza to; uvua umuanyisha bua dikima divuaye nadi ne bua muvuaye mueyemene Yehowa. Tshilejilu, Davidi mumane kushipa Goleyata, Yonatana wakabanga kumunanga anu muvuaye mudinange yeye muine. w21.01 21 §6; 22 §8, 9

Dibidi dia 26/7

Ku mutu kua mukaji kudi mulume.​—1 Kol. 11:3.

Bena Kristo bonso badi ku bukokeshi bupuangane bua Yezu Kristo. Kadi padi mukaji muena Kristo usedibua, udi ulua kabidi ku bukokeshi bua muntu mupange bupuangane. Bidi mua kumutatshisha. Nunku padi muanetu wa bakaji ujinga bua bamusele, mbimpe adiebeje ne: ‘Ntshinyi tshidi tshindeja ne: mulume eu neikale mfumu muimpe wa dîku? Utu wangata malu a mu nyuma ne mushinga mu nsombelu wende anyi? Biobi kabiyi nanku, tshidi tshindeja ne: nealombole dîku bimpe mu malu a mu nyuma panselaye ntshinyi?’ Ki nkujike to, udi ne bua kudiebeja kabidi ne: ‘Meme muine eu, nngikadilu kayi mimpe indi nayi yangambuluisha mu dibaka dianyi? Ntu ne lutulu ne muoyo wa kupa anyi? Ndi mu malanda makole ne Yehowa anyi?’ (Muam. 4:9, 12) Mapangadika adi mukaji wangata kumpala kua kubuelaye mu dibaka atu enza pawu bua ikale ne disanka dia bungi anyi dikese pamuselabu. Bana betu ba bakaji ba bungi menemene batu tshilejilu tshimpe mu dikokela babayabu. Mba kuela diboko muulu! w21.02 8 §1, 2

Disatu dia 27/7

Luaku mu Makedonia, utuambuluishe.​—Bien. 16:9.

Bidimu bidi panshi ebi, bamanyishi ba bungi mbalonge muakulu mukuabu bua kualabaja mudimu wabu ne kuya mu bisumbu bia muakulu mukuabu mudibu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Muntu nkayende ke udi mua kuangata dipangadika edi bua kuyisha mudimu wa Bukalenge kumpala. Nansha mudibi mua kubalomba bidimu ndambu bua kumanyabu muakulu mukuabu au bimpe, batu bambuluisha tshisumbu bikole. Ngikadilu yabu mimpe ne dimanya didibu nadi bitu bikolesha tshisumbu ne bitshishindamija. Tudi banange bana betu batu badipangisha amue malu aba bikole! Kasumbu ka bakulu kakena mua kubenga bua kulombela muanetu kampanda mudimu wa bukulu anyi busadidi anu bualu ki mmuanji kushikuluja muakulu wa tshisumbu tshiabu atshi to. Bakulu nebimanyine pa malu malomba a mu Mifundu bua kushisha kuteka muntu mukulu anyi musadidi, kabayi bimanyina pa mushindu udiye wakula muakulu wa tshisumbu tshiabu to.​—1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9. w20.08 30 §15, 16

Dinayi dia 28/7

Bana betu, panudi nutuilangana ne mateta mashilashilangane, nuangate bualu ebu bu disanka dilelela.​—Yak. 1:2.

Bantu badi mua kuela meji ne: bua bobu kuikala ne disanka anu bobu ne makanda a mubidi mimpe, ne makuta a bungi, ne bikale mu ditalala ne bena mu dîku diabu. Kadi disanka divua Yakobo muakuile diodi ntshitupa tshia dimuma dia nyuma muimpe wa Nzambi ne kaditu dilondeshila nsombelu wa muntu to. (Gal. 5:22) Muena Kristo udi upeta disanka anyi udiumvua dia bungi padiye mumanye ne: udi usankisha Yehowa ne ulonda tshilejilu tshia Yezu. (Luka 6:22, 23; Kolos. 1:10, 11) Disanka dia nunku didi ditema munda mua muena Kristo didi anu bu mudilu wa muendu udi utema bawukuba kudi mbungu anyi tshilawudi. Muntu katu udijimija bua disama anyi bua lutatu lua makuta to. Kena nansha mua kudijimija bualu badi bamuseka anyi bamuluisha kudi bena mu dîku diabu anyi kudi bantu bakuabu to. Musangu wonso udi baluishi bajinga kutujimijila disanka, diodi kaditu dijika to, kadi didi divula dilunduka anu bu ludimi lua kapia. Makenga atudi tupeta bua ditabuja dietu adi ajadika ne: tudi bayidi balelela ba Kristo. (Mat. 10:22; 24:9; Yone 15:20) Ke bualu kayi Yakobo wakafunda mêyi adi mu mvese wa lelu aa. w21.02 28 §6

Ditanu dia 29/7

Dîyi dimpe didi [disanguluja muoyo].​—Nsu. 12:25.

Wewe mupete mvese idi ileja ne: tudi tupeta bukole patudi tushala talala ne tueyemena Yehowa, ditatshisha ukuate imue ya kudiyi idi itamba kuleja bualu abu. Bua wewe kuyikuata, bidi mua kuikala bimpe wewe kuyibala ne dîyi dikole anyi kuyifunda ne kushala uyitapa dîsu. Bavua batumine Yoshua dîyi bua ikale ubala mukanda wa Mikenji pa tshibidilu ne dîyi dia panshi panshi bua kushishaye kuenza malu ne meji. Malu avuaye ubala au avua mua kumuambuluisha kabidi bua kikadi ne buôwa to, kadi ikale ne dikima dia kulombola bantu ba Nzambi. (Yosh. 1:8, 9) Mvese ya bungi idi mu Dîyi dia Nzambi idi mua kukupesha ditalala dia munda mu nsombelu ivua mua kuikala mikusamishe mutu anyi mikupampakaje. (Mis. 27:1-3; Nsu. 3:25, 26) Patutu mu bisangilu, malu atubu balongeshamu, mandamuna atu bana betu bafilamu, ne miyuki idi ikolesha itutu tuyukila ne bena Kristo netu bitu bitukankamija. (Eb. 10:24, 25) Bidi kabidi mua kutukankamija bikole tuetu tukuatshila balunda betu ba kueyemena ba mu tshisumbu malu adi matutonde. w21.01 6 §15, 16

Disambombo dia 30/7

Ikala tshilejilu kudi bena lulamatu.​—1 Tim. 4:12.

Pauvua mubatijibue, uvua muleje muuvua ne ditabuja dikole ne mueyemene Yehowa. Yehowa pende uvua ne disanka dia kukupesha diakalenga dia kubuela mu dîku diende. Mpindieu bidi bikengela bua ushale mumueyemene. Bidi mua kuikala bipepele bua kueyemena Yehowa dîba diudi ujinga bua kuangata mapangadika adi mua kushintulula nsombelu webe, kadi utu wenza tshinyi bua malu makuabu? Bidi ne mushinga wa bungi bua kueyemena Yehowa paudi wangata mapangadika nansha wowu atangila dipitshisha kapepe, mudimu wa bianza, anyi bipatshila biebe bikuabu. Kudieyemenyi to. Kadi mbimpe ukebe mêyi manene a mu Bible adi atangila nsombelu webe, pashishe uatumikile. (Nsu. 3:5, 6) Wewe wenza nanku neusankishe Yehowa ne bena mu tshisumbu nebakunemeke. Mu bulelela, udi pebe mupange bupuangane bu tuetu bonso; nunku kudi misangu iwenza bilema. Kadi kabikupangishi bua kuenza tshionso tshiudi mua kuenza mu mudimu wa Yehowa to. w21.03 6 §14, 15

Dia lumingu dia 31/7

Ngakasungidibua mukana mua ntambue.​—2 Tim. 4:17.

Bena mu dîku dienu badi bakuluisha anyi? Peshi udi mu ditunga mudibu belele mudimu wetu mikenji mipite bungi anyi mene bawukandike? Pikalabi nanku, mvese idi ilonda eyi idi mua kukukankamija wewe muyibale: 2 Timote 1:12-16 ne 4:6-11, 17-22. Mupostolo Paulo uvua mufunde mvese eyi pavuaye mu buloko. Kumpala kua kubala mvese eyi, sambila uleje Yehowa lutatu luebe ne muudi udiumvua bua lutatu alu. Muambile malu masunguluke. Pashishe mulomba akuambuluishe bua upete mêyi manene adi mu malu a Paulo adibu balonde adi aleja ntatu ivuaye nayi. Mêyi au neakuambuluishe bua umanye tshia kuenza bua luebe lutatu. Yehowa ukavua mudimuije Paulo ne: bavua ne bua kumukengesha bua muvuaye muena Kristo. (Bien. 21:11-13) Mmunyi muakamuambuluishaye? Uvua wandamuna masambila ende, kumupeshaye ne bukole mu kupita kua matuku. Paulo uvua mutuishibue ne: uvua ne bua kupeta difutu divuaye mutatshile. Yehowa wakasaka kabidi balunda ba Paulo bavua bashale bamulamate bua kumuambuluishabu. w21.03 17-18 §14, 15, 19

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu