Ngondo 6
Disatu dia 1/6
Katuvua badisuike bua kunupesha anu lumu luimpe lua Nzambi nkayalu to, kadi ne kudifila kabidi ne tuetu bine.—1 Tes. 2:8.
Balongeshi badi ne bua kutabalela balongi babu ne muoyo umue, babamona bu bena Kristo nabu ba malaba. Ki mbipepele bua bobu kulekela balunda babu ba panu ne kushintuluka mudibi bikengela bua kuenzela Yehowa mudimu to. Balongeshi bapiluke ba Dîyi dia Nzambi batu baleja bena mu tshisumbu balongi babu bualu bobu aba badi mua kubambuluisha pabu bua kuya kumpala. Dîba adi, balongi badi mua kupeta dijinga dia kusomba ne bantu ba Nzambi, ne bobu aba badi mua kubambuluisha bua kushemesha bulunda ne Yehowa ne kubakankamija padibu bapeta ntatu. Tudi basue bua mulongi yonso wa Bible umvue ne: ukadi pende muena mu tshisumbu ne muena mu dîku dietu dia mu nyuma. Tudi basue bua dinanga didi mu dîku dietu dia bena Kristo dimukoke. Nunku nebikale bipepele bua yeye kulekela disomba ne bantu badi kabayi bamuambuluisha bua kunanga Yehowa. (Nsu. 13:20) Balunda bende ba kumpala bobu bamulekele, neamanye ne: udi mua kupeta balunda balelela mu bulongolodi bua Yehowa.—Mâko 10:29, 30; 1 Pet. 4:4. w20.10 17 §10, 11
Dinayi dia 2/6
Mbampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.—Mat. 28:18.
Tuetu basue kudia bulunda ne Yehowa, tudi ne bua kuikala balunda ba Yezu. Bua tshinyi bidi nanku? Tuangate malu abidi tshianana. Bua kumpala, Yezu wakambila bayidi bende ne: “Tatu muine mmununange bikole, bualu nudi bannange bikole.” (Yone 16:27) Wakamba kabidi ne: “Muntu kena mua kulua kudi Tatu kayi mupitshile kundi to.” (Yone 14:6) Kujinga bua kuikala mulunda wa Yehowa kuyi mudie bulunda bukole ne Yezu nkuenze anu bu kujinga bua kubuela mu nzubu kuyi ubuelela ku tshiibi to. Yezu wakafuanyikija bualu bua muomumue ebu pavuaye mudiambe ne: udi “tshiibi bua mikoko.” (Yone 10:7) Buibidi, Yezu uvua widikija ngikadilu ya Tatuende bimpe menemene. Wakambila bayidi bende ne: “Muntu yonso udi mummone mmumone kabidi Tatu.” (Yone 14:9) Nunku, mushindu muimpe utudi mua kufika ku dimanya Yehowa nkulonga nsombelu wa Yezu. Patudi tuenda tulonga malu a Yezu, tudi tulua kumunanga bikole. Padi bulunda buetu ne Yezu buende bukola, tudi tulua kunanga Tatuende bikole. w20.04 21-22 §5, 6
Ditanu dia 3/6
Ndi nsankila mu matekete, . . . pandi ne butekete ke pandi ne bukole.—2 Kol. 12:10.
Udi mu bulalu bua disama peshi mu kakalu ka balema anyi? Mpombombo ya binu ikadi mitshioke peshi umona bitayitayi anyi? Biobi nanku, udi mua kunyema ne bansonga batshidi tumatuma anyi? Eyowa! Bakulakaje ba bungi ne bantu bakadi batekete mubidi badi banyemena mu njila udi ufikisha ku muoyo. Kabena mua kunyema ne makanda abu nkayabu to. Kadi badi bapetela bukole kudi Yehowa padibu batelejila bisangilu ku telefone anyi balonda bia ku Enternete mu JW Stream. Mbaditue kabidi mu mudimu wa divuija bantu bayidi padibu bayisha baminganga ne balela babu. Kuteketshi mu mikolo wamba ne: bu muudi kutshiyi ne makanda a mubidi, kutshiena ne bukole bua kunyemena mu njila udi ufikisha ku muoyo nansha. Yehowa mmukunange bua muudi mumuitabuje ne munanukile bidimu bia bungi. Udi dijinga ne diambuluisha diende mpindieu bikole kupita kumpala, ne kakukulekela to. (Mis. 9:10) Yeye neasemene pabuipi nebe bikole menemene. w20.04 29 §16, 17
Disambombo dia 4/6
Ndi ngenza malu onso bua lumu luimpe, bua meme kuluyisha bakuabu.—1 Kol. 9:23.
Mbiena-bualu kayi biudi mua kuyukila ne muntu udi utendelela? Keba bua kumanya malu adi muntu au witabuja autu witabuja pebe. Udi mua kuikala utendelela anu Nzambi umue, witaba pamuapa ne: Yezu ke Musungidi wa bantu, anyi pamuapa witabuja ne: tudi mu tshikondo tshia malu mabi tshikadi pa kujika. Buelela pa malu anudi nuenu bonso nuitabuja bua kumuambila mukenji wa mu Bible mu mushindu udi umukoka ntema. Tumanye ne: bantu kabatu bitabuja malu onso atubu babalongesha mu bitendelelu biabu to. Nunku nansha wewe mumane kujingulula tshitendelelu tshia muntu, keba bua kumanya malu atuye yeye nkayende witabuja. Muanetu kampanda udi misionere udi uleja ne: kudi bantu badi bamba ne: badi bitabuja Busantu bunsantu kadi kabayi mua kuikala bitabuja mu bulelela ne: Tatu, Muana, ne nyuma muimpe nNzambi umue to. Udi wamba ne: “Kumanya bualu abu kudi kuenza bua bikale bipepele menemene bua kumanya malu adi muntu witabuja atudi petu tuitabuja.” Nunku keba bua kumanya tshidi bantu bitabuja menemene. Dîba adi, anu bu mupostolo Paulo, udi mua ‘kulua malu onso kudi bantu ba mishindu yonso.’—1 Kol. 9:19-22. w20.04 10 §9, 10
Dia lumingu dia 5/6
Mu tshikondo atshi tshisamba tshienu netshipanduke, muntu yonso udibu basangana bafunde mu mukanda.—Dan. 12:1.
Tudi mua kuikala ne dishindika dia ne: netutue matuku atshilualua tshiadi bualu Danyele ne Yone mbatujadikile ne: bantu badi benzela Yehowa ne Yezu mudimu nebapanduke ku tshikondo tshia dikenga ditu kadiyi dianji kukuata bantu edi. Danyele udi wamba ne: bantu badi bapanduka mbena mêna adibu “bafunde mu mukanda.” Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mêna etu ikale mu mukanda au? Tudi ne bua kuleja patoke ne: tudi bitabuje Yezu, Muana wa mukoko wa Nzambi. (Yone 1:29) Bidi bikengela tubatijibue bua kuleja ne: tudi badilambule kudi Nzambi. (1 Pet. 3:21) Tudi kabidi ne bua kuenza muetu muonso bua kuambuluisha bakuabu bua bamanye Yehowa bua tuleje ne: tudi tutua Bukalenge bua Nzambi mpanda. Tshikondo tshitudi etshi ke tshikondo tshia tuetu kueyemena Yehowa ne bulongolodi buende budi buenza ne batendeledi ba lulamatu. Etshi ke tshikondo tshia kutua Bukalenge bua Nzambi mpanda. Tuetu benze nanku, netusungidibue pabutulabu mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud kudi Bukalenge bua Nzambi. w20.05 16 §18, 19
Dimue dia 6/6
Yehowa wanyi, dîna diebe didi dishalaku kashidi.—Mis. 135:13.
Adama ne Eva bavua bamanye dîna dia Yehowa, bamanye kabidi malu a mushinga a bungi a muene dîna adi. Bavua bamanye ne: yeye ke uvua mubafuke, mubapeshe muoyo, mubapeshe Mparadizu muimpe wa kusombela, ne mupeshe yonso wa kudibu muene dibaka mupuangane. (Gen. 1:26-28; 2:18) Kadi bavuaku ne bua kushala benza mudimu ne meji abu mapuangane bua kuelangana meji bua bintu bionso bivua Yehowa mubenzele anyi? Bavuaku ne bua kutungunuka ne kunanga Yehowa bikole ne kumuleja dianyisha dia bungi anyi? Nkonko eyi yakapeta mandamuna pakabateta muluishi wa Nzambi. Pavua Satana muakuile mukana mua nyoka, wakebeja Eva ne: “Nzambi uvua muambe bulelela ne: kanuena ne bua kudia mitshi yonso idi mu budimi ebu anyi?” (Gen. 2:16, 17; 3:1) Lukonko alu luvua ne tubidi tua ndumbi bualu luakabanga kunyanga Eva lungenyi. Nzambi yeye uvua mubambile bua badie mitshi yonso, pa kumbusha anu umue. (Gen. 2:9) Satana uvua muenze bua bimueneke bu ne: Nzambi uvua ne minu mikole. Eva uvua mua kuikala mudiebeje ne: ‘Nzambi eu udi mua kuikala mutusokoke tshintu anyi?’ w20.06 3-4 §8, 9
Dibidi dia 7/6
Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima.—Kolos. 3:13.
Kudi batendeledi ba Yehowa badibu banyingalaje kudi bena Kristo nabu. Mupostolo Paulo wakaleja ne: kudi misangu itudi mua kuikala “tshilumbu ne” muanetu. Badi mua kuikala nansha bakadi batuenzele malu mabi. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kushala tudiilangana dînu. Tshiji tshidi mua kufikisha muntu ku dilekela kudisangisha ne bantu ba Yehowa. Muanetu Pablo wa mu Amerike wa kuinshi bakamushiminyina ne: uvua wenza malu mabi, bua bualu abu, kumutulabu midimu mu tshisumbu. Ntshinyi tshiakenzaye? Udi wamba ne: “Ngakafiika munda, meme kubanga kukosa makasa mu bisangilu ku kakese ku kakese, kulekela ne buambi.” Anyi kondo ka muoyo kadi mua kushala kalumbuluisha muntu uvua muenze mpekatu kale, kamufikisha ku dimona ne: Nzambi ki mmumunange to. Nansha bikalaye uvua munyingalale ne bamufuile luse, udi mua kumona ne: kena kabidi ukumbana bua kuikala mutendeledi wa Nzambi to. Ke muvua muanetu Francisco mumone pende, ne kukosaye makasa mu bisangilu. w20.06 19 §6, 7
Disatu dia 8/6
Muntu mudimuke udi umona njiwu, udi usokoma.—Nsu. 22:3.
Mbimpe tumanye mua kujingulula malu adi mua kutukebela njiwu ne tukeba mushindu wa kuepuka. (Eb. 5:14) Tshilejilu, mbimpe tumanye mua kusungula mishindu mimpe ya kujikija nayi lutetuku ne meji. Misangu ya bungi batu baleja anu malu a tshiendenda ku TV anyi mu filme. Malu a nunku atu abungamija Nzambi ne enzela batu baamona bibi. Nunku tutu tuepuka dijikija lutetuku didi mua kukepesha dinanga ditudi banange Nzambi ku kakese ku kakese. (Ef. 5:5, 6) Tudi ne bua kuikala ne busunguluji bua kumona njiwu idi malu a dishima adi batontolodi bamuangalaja mua kutukebela. Tshilejilu, badi mua kuenza bua tupete dielekana bua katueyemenyi bana betu ne bulongolodi bua Yehowa. (1 Tim. 4:1, 7; 2 Tim. 2:16) Malu a dishima a nunku adi mua kutekesha ditabuja dietu. Bua tshinyi katuena ne bua kuitaba malu a batontolodi au? Bualu mmalu adibu batangalaja “kudi bantu badi banyanguke mu meji ne kabayi ne bulelela.” Tshipatshila tshiabu ntshia kujudija “dikokangana ne dielangana mpata.” (1 Tim. 6:4, 5) Mbasue bua tuitabe mashimi abu ne tulekele kueyemena bana betu. w20.09 29 §13, 15
Dinayi dia 9/6
[Kukebi] anu diakalenga [diebe nkayebe], kadi [utungunuke] ne kukeba dia muntu mukuabu.—1 Kol. 10:24.
Mulume ne mukajende badi ne bua kunangangana ne kunemekangana. (Ef. 5:33) Bible udi utulongesha bua tuikale ne tshibidilu tshia kufila pamutu pa kuikala ne tshia kuangata. (Bien. 20:35) Nngikadilu kayi wambuluisha mulume ne mukajende bua kuikala kunangangana ne kunemekangana? Ndidipuekesha. Didipuekesha dikadi diambuluishe bena Kristo ba bungi badi baselangane bua kuikala ne disanka dia bungi mu mabaka abu. Tshilejilu, mulume kampanda diende Steven udi wamba ne: “Mulume ne mukajende badi ne bua kueleshangana diboko nangananga padi bilumbu bijuka. Pamutu pa kuamba ne: ‘Ntshinyi tshindi meme musue?’ Mbimpe kuamba ne: ‘Ntshinyi tshitudi tuetu basue?’” Muena kuende Stephanie udi pende ne lungenyi alu. Udi wamba ne: “Kakuena muntu udi mua kujinga kusomba ne muluishi wende to. Patu bilumbu bijuka, tutu tukeba muaba udi bualu. Pashishe tutu tusambila, tuenza makebulula, ne tuyukila bua bualu abu. Pamutu pa tuetu kuluishangana, tutu tuluisha tuetu tshilumbu.” Malu a mulume ne mukajende adi enda bimpe padi yonso wa kudibu kayi wela meji ne: mmupite tshidiye atshi to. w20.07 3-4 §5, 6
Ditanu dia 10/6
Mvua nya kumpala mu buena Yuda bikole kupita bantu ba bungi ba mulongo wanyi ba mu tshisamba tshietu.—Gal. 1:14.
Paudi wenzela Yehowa mudimu, kueyemenyi bukole buebe anyi mamanya ebe to. Mupostolo Paulo uvua mulonge bikole. Bavua bamulongeshe kudi Gamaliele, umue wa ku balombodi bena Yuda bavuabu banemeka bikole tshikondo tshiende atshi. (Bien. 5:34; 22:3) Tshikondo kampanda, Paulo wakalua muntu munene mu bena Yuda. (Bien. 26:4) Kadi Paulo kavua udieyemena to. Paulo uvua ne disanka dia kulekela bintu bionso bivua bimuvuija ne bukole bilondeshile mmuenenu wa bena panu. (Filip. 3:8; dim.) Paulo wakapeta ntatu ya bungi bua muvuaye mulue muena Kristo. Bena mu tshisamba tshiabu bavua bamukine. (Bien. 23:12-14) Bakamuela kabidi mututu ne kumuelabu mu buloko kudi bena Lomo nende. (Bien. 16:19-24, 37) Bualu bukuabu, Paulo wakajingulula kabidi ne: uvua mupange bupuangane ne bivua bimukolela bikole bua kuenza tshidi tshimpe. (Lomo 7:21-25) Kadi pamutu pa kulekela baluishi bende anyi bilema biende bimutekesha, yeye uvua ‘usankila mu matekete.’ Bua tshinyi? Bualu pavuaye ne butekete, ke pavuaye umona tshianza tshia Nzambi mu nsombelu wende.—2 Kol. 4:7; 12:10. w20.07 16 §7, 8
Disambombo dia 11/6
Muntu yonso udi uleja ditabuja kundi, . . . neenze malu manene kupita aa.—Yone 14:12.
Lelu, bidi bikengela tuetu kudifila bikole menemene ku mudimu wa buambi. Yezu wakamanyisha ne: panyima pa lufu luende, mudimu eu uvua ne bua kualabala bikole ne kushala utungunuka. Pavua Yezu mubishibue ku lufu, wakenzela bayidi bende bakuabu tshishima, bobu kukuata mishipa mipite bungi. Wakabuelela pa mpunga awu bua kuleja bayidi bende ne: mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi uvua ne mushinga wa bungi kupita mudimu kayi mukuabu wonso. (Yone 21:15-17) Kumpala kua Yezu kubandaye mu diulu, wakambila bayidi bende ne: mudimu wa buambi uvuaye mutuadije uvua ne bua kusambuka mikalu ya Isalele kuya kule menemene. (Bien. 1:6-8) Bidimu bia bungi pashishe, wakaleja mupostolo Yone mu tshikena kumona malu avua ne bua kuenzeka “mu dituku dia Mukalenge.” Mu malu au, wakamona kabidi bualu bua dikema ebu: Ku bulombodi bua banjelu, “lumu luimpe lua tshiendelele” luvua luenda luyishibua kudi “tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.” (Buak. 1:10; 14:6) Mbimueneke bimpe ne: lelu Yehowa mmusue bua tuenze petu mudimu munene wa kuyisha eu too ne padiwu ujika. w20.09 9 §5
Dia lumingu dia 12/6
Bua ditabuja, pavuabu batete Abalahama, wakenza bu ukavua mulambule Izaka.—Eb. 11:17.
Dîku dia Abalahama divua kabidi ne lutatu lunene. Mukajende Sala uvuaye munange uvua nkumba. Bualu abu buvua bubatonde bidimu ne bidimu. Ndekelu wa bionso, Sala wakafila Hagâ muena mudimu wende kudi Abalahama bua abalelele bana. Kadi pakavua Hagâ kuulu kule bua kulela Yishemaele, wakabanga kupotela Sala. Nsombelu wakanyanguka, kufikishabi Sala ku dipata Hagâ kumbelu. (Gen. 16:1-6) Kamana kamana, Sala wakapeta pende difu, kulelelaye Abalahama muana wa balume, Abalahama kumuinyikaye ne: Izaka. Abalahama uvua munange Yishemaele ne Izaka bonso babidi. Kadi bu muvua Yishemaele usombesha Izaka kasekaseka, Abalahama wakadimona muenzejibue bua kumuipata yeye ne mamuende. (Gen. 21:9-14) Pashishe, Yehowa wakambila Abalahama bua amulambule Izaka. (Gen. 22:1, 2; Eb. 11:17-19) Mu nsombelu yonso ibidi eyi, Abalahama uvua anu ne ditekemena dia ne: Yehowa neenze bua malu alue kuenda bimpe bua bana bende bonso babidi. w20.08 4 §9, 10
Dimue dia 13/6
[Vualayi] bumuntu bupiabupia buvua bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne lulamatu bia bushuwa.—Ef. 4:24.
Elabi meji bua disanka dikale nadi bantu babishibua ku lufu pikalabu benda bavula bumuntu bua kale ne batumikila mikenji miakane ya Nzambi. Bua bantu benza nunku, dibishibua diabu nedikale dibishibua dia muoyo, mmumue ne: nebabanyishile bua kusomba mu Mparadizu tshiendelele. Kadi bantu batombokela Nzambi kabakubanyishila bua kunyanga ditalala dia mu Mparadizu to. (Yesh. 65:20; Yone 5:28, 29) Pikala Bukalenge bua Nzambi bukokesha, bantu bende bonso nebamone mudi mêyi adi Nsumuinu 10:22 malelela. Adi amba ne: “Dibenesha dia Yehowa ke didi divuija muntu mubanji, ne Yeye kena utentekapu dikenga.” Bu muikala nyuma wa Yehowa wambuluisha bantu ba Nzambi, nebalue babanji mu nyuma, mmumue ne: nebende bafuana Yezu ne nebende balua bapuangane. (Yone 13:15-17; Ef. 4:23) Dikutu dionso bukole buabu bua mubidi nebuende buvula ne nebikale benda balua bantu bimpe. Dîba adi, nsombelu neikale wa disanka dia dikema!—Yobo 33:25. w20.08 17 §11, 12
Dibidi dia 14/6
Nudienzeje bua kusomba mu ditalala, bua kubenga kubuelakana mu malu a bakuabu.—1 Tes. 4:11.
Mbimpe tumanye ne: kudi bana betu bakuabu badi bajike badi bangate dipangadika dia kushala anu nanku. Bakuabu bobu mbasue kubuela mu dibaka, kadi ki mbanji kupeta kambela ka pa yabu minu to. Bakuabu bine badi mua kuikala bafuishe bena dibaka nabu. Nansha bobu mu nsombelu kayi, mbimpe bena mu tshisumbu kubebeja bua kumanya bua tshinyi ki mbanji kubuela mu dibaka peshi kujinga bua kubakebela wa kuselangana nende anyi? Kadi bobu kabayi bakuambile bualu, badi mua kumvua bishi wewe mubambile bua kubakebela muntu? (1 Tim. 5:13) Bana betu bajike nebikale ne disanka tuetu tubatue mushinga bua ngikadilu yabu mimpe kabiyi bua mutudi tubumvuila luse bua bujike buabu to. Pamutu pa kubumvuila luse, mbimpe tubatue mushinga bua lulamatu luabu. Patudi tuenza nanku, kabakumvua bu ne: tudi tubambila ne: “Tshiena nenu dijinga to.” (1 Kol. 12:21) Kadi nebamone ne: tudi tubanemeka ne tuangata muaba udibu nawu mu tshisumbu ne mushinga. w20.08 29 §10, 14
Disatu dia 15/6
[Kristo] wakamuenekela bana betu bapite pa 500 musangu umue.—1 Kol. 15:6.
Pashishe Yezu wakamuenekela mupostolo Paulo nkayende. (1 Kol. 15:8) Paulo (Shaula) uvua mu njila mutangile ku Damaseke dîba divuaye mumvue dîyi dia Yezu mubishibue ku lufu ne mumumone mu tshikena kumona mu butumbi bua mu diulu. (Bien. 9:3-5) Bualu buvua Paulo mumone ebu buvua bujadika kabidi ne: dibishibua dia Yezu kadivua muanu to. (Bien. 26:12-15) Bujadiki buvua Paulo mua kufila ke buvua nangananga bamue bantu mua kuitaba ne muoyo mujima bualu kumpala uvua ukengesha bena Kristo. Pakatuishibuaye ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, wakadienzeja bikole bua kujadikila bakuabu bualu abu. Pavuaye umuangalaja lumu lua muvua Yezu mufue kadi mulue kubishibua, uvua ututshibua, bamuela mu buloko, ne imue misangu mazuwa amutshibukila pa mâyi; nansha nanku uvua anu unanukila. (1 Kol. 15:9-11; 2 Kol. 11:23-27) Paulo uvua mutuishibue bikole ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, ke yeye kudifila bua kuyisha bantu bakuabu bualu ebu nansha biakumona lufu. Bujadiki bua kudi bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala aba kabuenaku bukushindikila ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu anyi? Kabuenaku butamba kukushindikila ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu kumpala eku anyi? w20.12 3 §8-10
Dinayi dia 16/6
Nuenu [bakebe Yehowa], neenze bua numupete.—2 Kul. 15:2.
Udi mua kudiebeja ne: ‘Ntu mbuela mu bisangilu pa tshibidilu anyi?’ Patudi tubuela mu bisangilu bidi bulongolodi bua Yehowa bulongolole, tudi tupeta bukole bua kuikala kuenzela Yehowa mudimu ne bana betu badi batukankamijamu. (Mat. 11:28) Udi mua kudiebeja kabidi ne: ‘Ntu ne tshibidilu tshia kudilongela anyi?’ Biwikala ne dîku, nutu nuenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso anyi? Lukonko lukuabu: Utu wenza mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi ne muebe muonso anyi? Bua tshinyi mbimpe kudiela nkonko eyi? Bible udi utuambila ne: Yehowa utu ukonkonona bidi mu meji etu ne mu mioyo yetu, nanku tudi ne bua kuenza petu nanku. (1 Kul. 28:9) Tuetu bamone ne: bidi bikengela tushintulule bipatshila bietu, anyi tuakaje lungenyi luetu, nansha meji etu, tudi ne bua kulomba Yehowa bua atuambuluishe tushintulule malu aa. Edi ke dîba dia tuetu kudilongolola bua mateta adi matuindile kumpala eku. w20.09 19 §19, 20
Ditanu dia 17/6
Muntu yonso wa munkatshi muenu udi kayi ushiya bintu biende bionso, kena mua kuikala muyidi wanyi to.—Luka 14:33.
Yezu wakafila tshilejilu bua kuleja tshidi muntu ne bua kuenza yeye musue kulua muyidi wende. Wakakula bua muntu udi musue kuibaka tshibumba ne bua mukalenge udi musue kuya ku mvita. Yezu wakamba ne: muibaki wa tshibumba udi ne bua ‘kuanji kusomba, kubadika bungi bua makuta adiye ne bua kutula’ bua kumona ni udi mua kutshijikija, kuambaye kabidi ne: mukalenge udi ne bua “kuanji kusomba, kukeba lungenyi” bua kumona bikale basalayi bende mua kukumbaja tshidiye musue kuenza. (Luka 14:27-32) Bia muomumue, Yezu uvua mumanye ne: muntu udi musue kulua muyidi wende udi ne bua kukonkonona bimpe menemene tshidiye ne bua kuenza bua kumulonda. Ke bualu kayi bidi bikengela tukankamije balongi betu ba Bible bua tuikale tulonga nabu lumingu luonso. Bu muudi mulongeshi, ikala udilongolola bimpe dîba dionso diudi ujinga bua kuya kulongesha muntu Bible. Dianjila kuela meji a muudi mua kulongesha mulongi webe malu au mu mushindu mupepele udi umvuika bimpe, muikale nende mu lungenyi, bua aumvue bipepele ne aatumikile.—Neh. 8:8; Nsu. 15:28a. w20.10 7 §5; 8 §7
Disambombo dia 18/6
Nunku, ndayi nuvuije bantu . . . bayidi, . . . nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.—Mat. 28:19, 20.
Mêyi adi Yezu muambe mmatoke. Tudi ne bua kulongesha bantu malu adiye muambe bua kulongesha. Kadi mu mêyi ende mudi bualu kampanda bua mushinga butudi katuyi ne bua kupua muoyo to. Yezu kavua muambe ne: ‘Nubalongeshe malu onso andi munuambile’ to. Kadi uvua muambe ne: Nubalongeshe “mua kutumikila malu onso andi munuambile.” Bua kutumikila bualu busunguluke ebu patudi tulonga Bible ne muntu, kabiena bikengela tumulongeshe anu tshia yeye kuenza to, kadi bidi bikengela kabidi tumuludike. (Bien. 8:31) Kutumikila mêyi kampanda kudi kumvuija kualonda. Patudi tulongesha bantu Bible, tudi tubalongesha tshidi Nzambi utulomba. Kadi katuena ne bua kuimanyina apu to. Tudi ne bua kulongesha balongi betu ba Bible mua kutumikila bidibu balonga mu nsombelu wabu wa buatshia buila. (Yone 14:15; 1 Yone 2:3) Ku bitudi tuenza, tudi mua kuleja balongi betu mudibu mua kutumikila mêyi manene a mu Bible a nshindamenu mu tulasa, ku mudimu, ne padibu bapitshisha kapepe. Patudi ne balongi betu, tudi mua kusambila Yehowa bua nyuma wende abalombole.—Yone 16:13. w20.11 2-3 §3-5
Dia lumingu dia 19/6
“Ki nku tshiluilu tshia basalayi, anyi ku bukole, kadi nku nyuma wanyi,” ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.—Zek. 4:6.
Bayidi ba Yezu bakapeta kabidi ntatu mikuabu. Tshilejilu, mivungu ya Mifundu ivuabu nayi ivua mikese. Kabavua ne mikanda ivua yumvuija Bible mutudi nayi lelu to. Lutatu lukuabu ndua ne: bayidi bavua kabidi ne bua kuyisha bantu bavua bakula miakulu ya bungi mishilashilangane. Nansha muvuaku ntatu yonso eyi, bayidi ba tshisumi abu bakenza tshivua tshimueneka bu tshivua katshiyi mua kuenzeka. Mu bidimu bitue ku 30, bakavua bayishe lumu luimpe “munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.” (Kolos. 1:6, 23) Tshikondo tshietu etshi, Yehowa utshidi utungunuka ne kulombola bantu bende ne kubapesha bukole bua benze disua diende. Udi utamba kutulombuela kupitshila ku Dîyi diende difundisha ku bukole bua nyuma muimpe. Mbalejamu mudimu uvua Yezu muenze ne dîyi divuaye mutumine bayidi bende bua kutungunuka ne mudimu ukavuaye mutuadije. (Mat. 28:19, 20) Yehowa kena ne kansungansunga to; ukavua muambe ne: lumu luimpe luvua ne bua kuyishibua “kudi tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.” (Buak. 14:6, 7) Mmusue bua muntu yonso apete mushindu wa kumvua mukenji wa Bukalenge. w20.10 21 §6-8
Dimue dia 20/6
Wewe udi upandisha badi badipuekesha, kadi mêsu ebe kaena atangila badi badibandisha.—2 Sam. 22:28.
Mukalenge Davidi uvua munange “mikenji ya Yehowa.” (Mis. 1:1-3) Uvua mumanye ne: Yehowa utu upandisha badi badipuekesha kadi kena utangila badi baditambisha nansha. Ke bualu kayi Davidi wakalekela mikenji ya Nzambi ishintulula ngelelu wende wa meji. Wakafunda ne: “Nentumbishe Yehowa udi mumpeshe mibelu. Nansha mêba a butuku, meji a munda muanyi menemene adi ambela.” (Mis. 16:7) Tuetu bikale ne budipuekeshi, netulekele Dîyi dia Nzambi dishintulula ngelelu wetu mubi wa meji kumpala kua tuetu kuenza bualu bubi butudi tuelela meji abu. Mifundu minsantu idi anu bu dîyi ditudi tumvua dituambila ne: “Njila nyeye eu. Endelayimu.” Idi itudimuija nanku dîba ditudi tusua kupambuka mu njila, tusua kuya ku dia bakaji anyi ku dia balume. (Yesh. 30:21) Tuetu tuteleja Yehowa, nebituambuluishe tuetu bine mu mishindu ya bungi. (Yesh. 48:17) Tshilejilu, muntu mukuabu yeye mumone ne: bidi bikengela atupingaje mu njila, kabiakututonda to. Netusemene pabuipi menemene ne Yehowa bualu tudi tuitaba ne: udi utuenzela malu anu bu bana bende bananga.—Eb. 12:7. w20.11 20 §6, 7
Dibidi dia 21/6
Pakumvuabu bua dibishibua dia bafue, bamue bakatuadija kumuseka.—Bien. 17:32.
Pamuapa bamue bena mu Kolinto bakavua pabu bitabe dilongesha dia dishima adi. (1 Kol. 15:12) Kabidi bakuabu bavua mua kuikala bela meji ne: dibishibua dia bantu ku lufu mbualu bua mu tshimfuanyi. Bavua bela meji ne: patshivua muntu muena mpekatu kayi muena Kristo, uvua “mufue,” kadi padiye mulue muena Kristo, mmupetulule “muoyo.” Nansha bobu ne bualu kayi buvua bubasaka bua kuela meji nanku, kuamba ne: dibishibua dia bantu ku lufu kadienaku kuvua kuleja muvua ditabuja diabu dia patupu. Bikalabi ne: Nzambi kavua mubishe Yezu ku lufu, nanku kakuvua tshiakupikulangana natshi tshivuabu bafile to, ne bonso buabu batshivua anu mu mpekatu. Nunku bantu bavua bamba ne: kakuena dibishibua dia bantu ku lufu kabavua ne ditekemena dilelela to. (1 Kol. 15:13-19; Eb. 9:12, 14) Mupostolo Paulo yeye nkayende uvua mumanye ne: ‘bakavua bajule Kristo ku lufu.’ Dibishibua dia Yezu ku lufu divua dipite dibishibua dia bantu bavuabu bajule ku lufu kumpala bualu bobu bavua balue kufua kabidi. Paulo wakamba ne: Yezu uvua “mamuma a kumpala a badi balale tulu mu lufu.” Yeye ke muntu wa kumpala uvua mubishibue bu tshifukibua tshia mu nyuma, ne yeye ke muntu wa kumpala ku diya mu diulu.—1 Kol. 15:20; Bien. 26:23; 1 Pet. 3:18, 22. w20.12 5 §11, 12
Disatu dia 22/6
Bavua babashila mêyi avua bapostolo ne bakulu . . . basuike bua baatumikile.—Bien. 16:4.
Mu tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala, Kasumbu kaludiki ka mu Yelushalema kavua kenza mudimu mu buobumue bua kulama bulongame ne ditalala munkatshi mua bantu ba Nzambi. (Bien. 2:42) Tshilejilu, pakajuka tshilumbu tshia ditengudibua bu mu 49 P.Y., kasumbu kaludiki kakatangila tshilumbu atshi ku bulombodi bua nyuma muimpe. Bu tshisumbu tshishale tshipanduluke bua tshilumbu etshi, mudimu wa buambi kawuvua mua kuenda bimpe to. Nansha muvua bapostolo ne bakulu bikale bena Yuda, kabavua balonda bilele bia bena Yuda anyi balonda tshivua bavua babilongeshangana bamba bamba kufua to. Kadi bakatangila mu Dîyi dia Nzambi ne kulondabu bulombodi bua nyuma muimpe bua kuangatabu dipangadika dimpe. (Bien. 15:1, 2, 5-20, 28) Tshiakenzeka ntshinyi? Yehowa wakabenesha dipangadika diabu, ditalala ne buobumue kushalabi mu tshisumbu, mudimu wa buambi pawu kuasawu nkela mutangile kumpala. (Bien. 15:30, 31; 16:5) Mu matuku etu aa kabidi, bulongolodi bua Yehowa budi buenza bua kuikala bulongame ne ditalala munkatshi mua bantu ba Yehowa. w20.10 22-23 §11, 12
Dinayi dia 23/6
Muananyi Solomo, muntu udi Nzambi musungule.—1 Kul. 29:1.
Bukulakaja, masama, anyi malu makuabu bidi mua kutupangisha bua kupeta mudimu kampanda mu bulongolodi buetu. Tuetu mu nsombelu wa buena eu, tshilejilu tshia mukalenge Davidi tshidi mua kutuambuluisha. Pakamuambilabu ne: ki nyeye uvuabu basungule bua kuibaka ntempelo wa Nzambi, wakatua muntu uvua Nzambi musungule bua kuenza mudimu au mpanda ne muoyo mujima pende mutekemene bua kuenza mudimu au wamba kufua. Davidi wakafila too ne bintu bia bungi bua mudimu au. Etshi si ntshilejilu tshimpe tshia dikema tshia kulonda! (2 Sam. 7:12, 13; 1 Kul. 29:3-5) Muanetu Hugues wa mu France wakalekela mudimu wa bukulu bua kusama kuende, ne kavua nansha mua kuenza tumidimu tukese tua kumbelu kuende to. Wakafunda ne: “Kumpala mvua ndimona tshitshiyi ne mushinga ne ndiumvua mutekete mu maboko bikole. Kadi mu kupita kua matuku, ngakamona ne: bu mundi nsama, bidi bikengela ngitabe ne: tshiena mua kuenza kabidi malu mumvua ngenza kumpala to, ne mvua mpeta disanka pamvua ngenzela Yehowa mudimu muanyi mumvua mukokeshile. Anu bu Gedeona ne bantu balume 300 bavuaye nabu, bonso buabu bakatshioka, kadi bakatungunuka ne kuluangana. Meme panyi nentungunuke anu ne kuluangana!”—Bal. 8:4. w20.12 25 §14, 15
Ditanu dia 24/6
Tutungunukayi ne kunangangana.—1 Yone 4:7.
Mu mukanda mudiye muakule bua nsombelu wa Yezu, mupostolo Yone mmuakule bua “dinanga” misangu ya bungi kupita mudi Evanjeliyo mikuabu yonso isatu misambakaja kaba kamue miakule. Mikanda idi mifundisha ku bukole bua nyuma ayi idi ileja ne: bualu buonso budi muena Kristo wenza, dinanga ke didi ne bua kumusaka bua kubuenza. (1 Yone 4:10, 11) Kadi biakangata Yone matuku bua kulonga bualu abu. Patshivua Yone nsonga, kuvua misangu ivuaye uleja muvuaye kayi ne dinanga. Tshilejilu, dituku dikuabu, Yezu uvua mu luendu ne bayidi bende batangile ku Yelushalema kadi banji kupitshila mu Samalea. Bena mu musoko kampanda wa mu Samalea amu kabakabakidila to. Yone wakamba bua kubikila kapia kafume mu diulu kabutule bantu bonso ba mu musoko au! (Luka 9:52-56) Musangu mukuabu kabidi, bidi bimueneka ne: Yone ne muanabu Yakobo bakambila mamuabu bua ambile Yezu abapeshe miaba minene mu Bukalenge buende. Pakamanya bapostolo bakuabu tshivua Yakobo ne Yone benze, bakafiika munda bikole! (Mat. 20:20, 21, 24) Kadi nansha muvua Yone muenze bilema bionso ebi, Yezu uvua anu mumunange.—Yone 21:7. w21.01 8-9 §3, 4
Disambombo dia 25/6
Kristo kakadisankisha to.—Lomo 15:3.
Yehowa utu wangata mapangadika bua diakalenga dia bakuabu. Tshilejilu, pavuaye muangate dipangadika dia kufuka muoyo, kabivua bua disanka diende yeye to, kadi wakajinga bua kutufuka bua tuikale petu ne disanka dia kuikala ne muoyo. Kakuvua muntu uvua mua kumuenzeja bua kufila Muanende bua kutubuikidila mpekatu to. Yeye nkayende wakangata dipangadika dia kufila mulambu au bua diakalenga dietu. Yezu pende uvua wangata mapangadika avua nangananga bua diakalenga dia bakuabu. Tshilejilu, wakabenga bua kuikisha nansha muvuaye mutshioke bualu uvua musue kulongesha musumba wa bantu. (Mâko 6:31-34) Mfumu muimpe wa dîku mmumanye ne: bumue bua ku malu manene adiye ne bua kuenza nkuangata mapangadika mimpe bua bena mu dîku diende, ne katu unaya ne bualu abu to. Katu wangata mapangadika tshianana tshianana anyi bilondeshile mudiye mubike to. Kadi udi ulekela bua Yehowa amulongeshe. (Nsu. 2:6, 7) Yeye wenza malu mushindu au, neikale wela meji bua kuambuluisha bakuabu, kabiyi bua diakalenga diende yeye to. (Filip. 2:4) Mulume yeye uditatshisha bua kulonda tshilejilu tshia Yehowa ne Yezu, neikale mfumu wa dîku muimpe. w21.02 7 §19-21
Dia lumingu dia 26/6
Asa wakenza malu mimpe ne makane ku mêsu kua Yehowa Nzambi wende.—2 Kul. 14:2.
Patshivua mukalenge Asa nsonga, uvua ne budipuekeshi ne dikima. Tshilejilu, pavuaye mupingane tatuende Abiya mu bukalenge, wakabanga kumbusha ntendelelu wa mpingu. “Wakambila kabidi bena Yuda bua kukeba Yehowa Nzambi wa bankambua babu ne bua kutumikila mikenji yende ne mêyi ende.” (2 Kul. 14:1-7) Bualu bukuabu, pavua Zela muena Etshiopi mubuele mu Yuda ne basalayi 1 000 000, Asa wakaleja muvuaye ne meji bualu wakalomba Yehowa diambuluisha wamba ne: “Yehowa wanyi, buebe wewe kabiena ne bualu nansha baudi wambuluisha bikale ba bungi anyi kabayi ne bukole. Tuambuluisha koku, Yehowa Nzambi wetu, bualu tudi tukueyemena.” Mêyi malenga avua Asa muambe aa avua aleja muvuaye ne ditabuja dikole dia ne: Yehowa udi ne bukole bua kusungila bantu bende. Asa wakeyemena Tatuende wa mu diulu; nunku “Yehowa wakatshimuna bena Etshiopi.” (2 Kul. 14:8-12) Kakuyi mpata, bivua bienza buôwa bua bungi bua kudimona kumpala kua basalayi 1 000 000, kadi Asa yeye wakabatshimuna. w21.03 5 §12, 13
Dimue dia 27/6
Nunangangane bikole.—Lomo 12:10.
Mu Bible mudi miyuki ya bantu bapange bupuangane bavua banangangane bikole. Tuakule bua Yonatana ne Davidi. Bible udi wamba ne: “Yonatana ne Davidi bakalamatangana, bobu kudia bulunda bukole, ne Yonatana wakatuadija kumunanga anu bu muvuaye mudinange yeye muine.” (1 Sam. 18:1) Yehowa uvua musungule Davidi bua kulua mukalenge, upingana Shaula mu nkuasa. Pakamanya Shaula bualu abu, wakumvuila Davidi mukawu mubi, kukebaye bua kumushipa. Kadi Yonatana muana wa Shaula kakaditua ku tshia tatuende mu tshifufu tshiende tshia kushipa Davidi to. Yonatana ne Davidi bakalayangana bua kushala balunda ne kuikalabu anu bakuatshishangana. (1 Sam. 20:42) Bidi bikemesha bikole bua muvua Yonatana ne Davidi banangangane bikole mushindu au, bualu kuvua malu avua mua kubapangisha bua kudia bulunda bua katapula kateka buvuabu abu. Tshilejilu, Yonatana uvua mukulumpe kudi Davidi ku bidimu bitue ku 30. Yonatana uvua mua kuela meji ne: Davidi anu pa buende apu, mbua nsongo kayi budiye nabu bua yeye kulua mulunda wanyi. Kadi kavua muele meji mushindu au to. Uvua umunemeka bikole. w21.01 21-22 §6, 7
Dibidi dia 28/6
Bana betu, panudi nutuilangana ne mateta mashilashilangane, nuangate bualu ebu bu disanka dilelela.—Yak. 1:2.
Yezu wakalaya bayidi bende ne: bavua ne bua kuikala ne disanka dia pa diodi. Wakambila kabidi bavua bamunange ne: bavua ne bua kupeta ntatu. (Mat. 10:22, 23; Luka 6:20-23) Tudi ne disanka dia kuikala bayidi ba Kristo. Kadi tudi tumvua bishi patudi tumanya ne: bena mu dîku dietu badi mua kutuluisha, mbulamatadi udi mua kutukengesha, bena mudimu netu anyi balongi netu badi mua kutusaka bua kuenza bualu bubi? Mu kuamba kuimpe, malu aa adi mua kututonda. Bantu kabatu bamona dikengeshibua bu bualu bua kusankila to. Pabu ke bualu budi Dîyi dia Nzambi dituambila bua kuenza. Tshilejilu, muyidi Yakobo mmufunde ne: patudi mu ntatu, mbimpe tuyimone bu bualu bua disanka, katuyilekedi itutekesha to. (Yak. 1:2, 12) Yezu wakamba pende ne: nansha bobu batukengesha, mbimpe tuikale anu ne disanka. (Mat. 5:11) Yehowa wakasaka Yakobo ku bukole bua nyuma bua kufundila bena Kristo nende abu bua kubapesha mibelu ivua mua kubambuluisha bua kuikala anu ne ditalala nansha bobu batuilangana ne ntatu. w21.02 26 §1, 2; 27 §5
Disatu dia 29/6
[Epuka] biyukiyuki bia patupu bidi binyanga tshintu tshia tshijila.—1 Tim. 6:20.
Bamue bena Kristo ba mu tshikondo tshia Timote kabakangata diakalenga divuabu nadi dia kuikala benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi ne mushinga to. Munkatshi muabu muvua Dema, Fugelo, Hêmogene, Humenayo, Alesandelo, ne Fileto. (1 Tim. 1:19, 20; 2 Tim. 1:15; 2:16-18; 4:10) Bidi bimueneka ne: kumpala bantu bonso aba bavua bashindame mu nyuma, kadi bakalua kulengulula tshintu tshia mushinga mulelela tshivuabu bapete. Mmunyi mutu Satana uteta kutusaka bua tulekele bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe? Mona amue mayele atuye ukuata nawu mudimu. Utu musue kubuelela mu malu a dijikija nawu lutetuku bua kutufikisha ku malu, ku ngenyi ne ku bibidilu bidiye mumanye ne: nebitupangishe bua kukuata bulelela bikole. Utu usaka bantu bua kutuamba anyi kutukengesha bua tupete buôwa tulekele kuyisha. Utu ujinga kabidi kutulobesha bua tuteleje malongesha a batontolodi bua tufike ku dilekela bulelela. Tuetu katuyi batape ntala badimuke, tudi mua kutuadija kulekela bulelela ku kakese ku kakese.—1 Tim. 6:21. w20.09 27 §6-8
Dinayi dia 30/6
Yehowa neateleje dilomba dianyi dia kuanyishibua; Yehowa neitabe disambila dianyi.—Mis. 6:9.
Mulunda webe anyi muena mu dîku mmukunyingalaje anyi? Biobi nanku, wewe mukonkonone bualu bua Abashaloma muana wa Davidi nebikuambuluishe. (2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14) Ambila Yehowa muudi umvua bua mushindu mubi udibu bakuenzele malu muikale ne bualu buudi usua kubala abu mu mutu. (Mis. 6:6-8) Pashishe, fuanyikija muvua Davidi ne bua kuikala mumvue pavua malu onso aa enda amuenzekela. Uvua munange Abashaloma ne weyemena Ahitofele. Nansha nanku, bonso babidi bakamuenza kantu. Bakamunyingalaja bibi menemene bajinga too ne bua kumushipa. Malu onso aa avua mua kufikisha Davidi ku dibenga kueyemena balunda bende bakuabu, umona bu ne: bobu bonso bakadi baditue ku tshia Abashaloma. Bivua mua kumufikisha ku diela meji anu buende yeye ne kunyema nkayende. Peshi uvua mua kumona ne: kuende nkujike. Kadi wakalomba Yehowa bua amuambuluishe. Wakalomba kabidi balunda bende bua bamuambuluishe. Pashishe wakenza malu ne lukasa bua kukumbaja mapangadika avuaye muangate. Wakashala weyemena Yehowa ne balunda bende. w21.03 15 §7, 8; 17 §10, 11