Ngondo 5
Dia lumingu dia 1/5
Wakatungunuka ne kubakokela.—Luka 2:51.
Patshivua Yezu muana, wakadisuika bua kutumikila baledi bende. Pavua baledi bende bamuludika kavua utuuna, wela meji ne: yeye uvua mumanye malu a bungi mubapite to. Kakuyi mpata, bu muvua Yezu muanabute, kavua uteka bilele mu midimu ivua pa makaya ende to. Wakenza muende muonso bua kulongela mudimu wa bianza kudi tatuende mudiishi bua kutua dîku diabu tshianza. Baledi ba Yezu bavua pamuapa bamuambile bua diledibua diende dia mu tshishima ne tshivua batuadi ba mukenji ba Nzambi bambe bua bualu buende. (Luka 2:8-19, 25-38) Yezu kavua umona ne: bivuabu bamuambila abi bivua bikumbane to; yeye nkayende uvua kabidi udilongela Mifundu. Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Yezu uvua mulongi muimpe wa Dîyi dia Nzambi? Patshivuaye muana, balongeshi ba mu Yelushalema “bavua anu bakema bikole bua lungenyi luende ne mandamuna ende.” (Luka 2:46, 47) Patshivuaye anu ne bidimu 12 tshianana, ukavua mudijadikile yeye nkayende ne: Yehowa uvua Tatuende.—Luka 2:42, 43, 49. w20.10 29-30 §13, 14
Dimue dia 2/5
Bakadi bajule Kristo ku lufu.—1 Kol. 15:12.
Kuitabuja dibishibua dia Yezu ku lufu ke nshindamenu wa ditekemena ditudi nadi tuetu bena Kristo. Pavua Paulo mutuadije kuakula bua dibishibua dia bantu ku lufu, uvua mutele malu a mushinga asatu aa: 1) “Kristo wakafua bua mpekatu yetu.” 2) “Bavua bamujiike.” 3) Bavua “bamujule dituku disatu bu muvua Mifundu miambe.” (1 Kol. 15:3, 4) Lufu lua Yezu, dijikibua diende, ne dibishibua diende ku lufu bidi bituambuluisha ku tshinyi? Muprofete Yeshaya uvua mudianjile kuamba ne: Yezu uvua ne bua ‘kumbushibua mu buloba bua badi ne muoyo’ ne bavua ne bua ‘kumupesha muaba wa kumujiikilabu pamue ne bantu babi.’ Ki nkujike to, Yeshaya uvua muambe kabidi ne: Masiya uvua ne bua ‘kuambula mpekatu wa bantu ba bungi.’ Yezu wakafila mulambu wa kupikulangana nawu bua malu onso aa kuenzekawu. (Yesh. 53:8, 9, 12; Mat. 20:28; Lomo 5:8) Nunku, lufu lua Yezu, dijiikibua diende, ne dibishibua diende ku lufu bidi bienza nshindamenu wa ditekemena ditudi nadi dia kupikudibua ku mpekatu ne ku lufu ne dia kumonangana kabidi ne balela betu bakadi bafue. w20.12 2-3 §4-6; 5 §11
Dibidi dia 3/5
Mundi meme ne malu adi mua kunsaka bua kueyemena malu a mubidi kupita bakuabu. Pikala muntu mukuabu wela meji ne: udi ne malu adi amusaka bua kueyemena malu a mubidi, meme ndi nawu mapite.—Filip. 3:4.
Mupostolo Paulo uvua utamba kuyisha mu nsunagoga ya bena Yuda. Tshilejilu, mu nsunagoga wa mu Tesalonike, “munkatshi mua mbingu isatu, dituku dionso dia Nsabatu, uvua [weleshisha bena Yuda] meji ne malu a mu Mifundu.” (Bien. 17:1, 2) Bivua bimueneka ne: uvua udiumvua mudilekelele pavuaye mu nsunagoga. Uvua muana wa muena Yuda. (Bien. 26:4, 5) Bu muvua Paulo mumanye bena Yuda, uvua ukumbana kubayisha ne dieyemena anyi ne dishindika dionso. (Filip. 3:5) Pakavua baluishi ba Paulo bamuenzeje ku bukole bua kunyema mu Tesalonike ne pashishe mu Beloya, wakaya ku Atena. Muomu amu kabidi, “wakatuadija kueleshishangana meji ne bena Yuda ne bantu bakuabu bavua batendelela Nzambi mu nsunagoga.” (Bien. 17:17) Kadi pavuaye uyisha muaba wa tshisalu, wakapeta bantu ba mushindu mukuabu. Mu bantu abu muvua bena nkindi ne bantu ba bisamba bikuabu bavua bamona mukenji wa Paulo bu “dilongesha dipiadipia.” Bakamuambila ne: “Udi wamba amue malu adi umvuika menyi ku matshi etu.”—Bien. 17:18-20. w20.04 9 §5, 6
Disatu dia 4/5
Pandi njinga kuenza bualu buimpe, bualu bubi budi nanyi.—Lomo 7:21.
Paudi uluangana ne butekete kampanda, kuikadi udipisha to. Vuluka ne: bu mututu tuetu bonso tuenza bilema, tutu bonso dijinga ne ngasa wa Yehowa utuye utupesha ku butuangaji bua mulambu wa kupikulangana nawu. (Ef. 1:7; 1 Yone 4:10) Tuye kudi bena Kristo netu badi dîku dietu dia mu nyuma bua batukankamije! Badi mua kututeleja bimpe patudi tujinga kubakuatshila bualu, bobu kutuambila mêyi mimpe adi mua kutusanguluja. (Nsu. 12:25; 1 Tes. 5:14) Muanetu kampanda wa bakaji wa mu Nigeria diende Joy uvua uteketa mu maboko misangu ne misangu udi wamba ne: “Ndi ndiebeja muvua nsombelu wanyi mua kuikala bu bena Kristo nanyi kabayiku. Dikankamija ditu bena Kristo nanyi bankankamija ntshijadiki tshia ne: Yehowa udi wandamuna masambila anyi. Tshilejilu tshiabu ntshindongeshe mua kukankamija badi ne muoyo musunsuke.” Kadi mbimpe tumanye ne: bena Kristo netu kabena mua kumanya dîba dionso ditudi dijinga ne dikankamijibua to. Nanku bidi mua kukengela bua tuetu nkayetu tudiyile kudi muena Kristo kampanda udi mushindame mu nyuma bua kumuleja mutudi dijinga ne diambuluisha. w20.12 23-24 §7, 8
Dinayi dia 5/5
Ndi munubikile balunda.—Yone 15:15.
Pa tshibidilu, wewe musue kudia bulunda ne muntu, bualu bua kumpala buutu wenza nkusomba nende. Panudi nuyukila, nuambilangana malu enu, nudi nulua balunda. Kadi bua kudia bulunda ne Yezu, kudi amue malu adi mua kutupangisha. Bumue bua ku malu au budi ne: katutu banji kumonangana ne Yezu mpala ne mpala to. Bena Kristo ba kumpala ba bungi bavua pabu ne lutatu elu. Nansha nanku, mupostolo Petelo wakaleja ne: “Nansha munudi kanuyi banji kumumona, nudi bamunange. Nansha munudi kanuyi numumona mpindieu, nudi nuleja ditabuja kudiye.” (1 Pet. 1:8) Nunku nansha muutu kuyi muanji kumona Yezu, kudi mushindu wa kudia nende bulunda. Bualu bukuabu mbua ne: katuena mua kuyukila ne Yezu to. Patutu tusambila, Yehowa ke ututu tuambila malu etu. Bushuwa, tutu tusambila mu dîna dia Yezu, kadi katutu tumuambila yeye malu to. Yezu muine katu musue bua tumusambile to. Bua tshinyi? Bualu disambila ngumue mushindu wa kutendelela Yehowa, ne anu yeye ke utudi ne bua kutendelela. (Mat. 4:10) Nansha nanku, tudi anu mua kuleja ne: tudi banange Yezu. w20.04 20 §1-3
Ditanu dia 6/5
[Nzambi] neanushindamije, neanukoleshe.—1 Pet. 5:10.
Banyemi ba lubilu ba mu Grese bavua ne bua kutantamena imue ntatu bu mudi ditshioka ne bisama. Kadi tshivuabu beyemena tshivua anu malu avuabu balonge ne bukole buabu. Tudi petu anu bu banyemi ba lubilu abu bualu mu lubilu lutudi batu batulongesha mua kunyema. Kadi tuetu tudi bapite banyemi ba lubilu luetu elu. Tudi ne muaba utudi mua kupetela bukole bua buyila ne panshi. Patudi tueyemena Yehowa, udi utulaya bua kutulongesha ne kutupesha kabidi bukole bua bungi! Mupostolo Paulo wakatantamena ntatu ya bungi. Bavua bamupenda ne bamukengesha. Kuvua kabidi misangu ivuaye udiumvua mutekete ne uvua ne bua kutantamena tshivuaye mubikile ne: “dieba mu mubidi.” (2 Kol. 12:7) Kadi pamutu pa kumona ntatu ayi bu katamba ka kuapuka naku, uvua uyimona bu mpunga wa kueyemena Yehowa. (2 Kol. 12:9, 10) Bu muvuaye ne lungenyi lua nunku, Yehowa wakamuambuluisha mu ntatu yende yonso ayi. w20.04 29 §13, 14
Disambombo dia 7/5
Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu . . . kayi mumukoke nansha.—Yone 6:44.
‘Kuenza mudimu pamue’ ne Yehowa ne tshitupa tshia mu diulu tshia bulongolodi buende ntshintu tshikuabu tshitudi natshi tshitudi katuyi tumona. (2 Kol. 6:1) Tudi tuenza nanku dîba dionso ditudi tuyisha. Paulo wakamba buende yeye ne bua badi benza pabu mudimu eu ne: “Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” (1 Kol. 3:9) Patudi tuyisha, tudi kabidi benzejanganyi ba mudimu ne Yezu. Vuluka ne: yeye mumane kuambila bayidi bende ne: “Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi,” wakamba kabidi ne: “Ndi nenu.” (Mat. 28:19, 20) Kadi bua banjelu? Tudi ne diakalenga dia dikema dia kulombodibua kudi banjelu patudi tumanyisha “lumu luimpe lua tshiendelele . . . [kudi] badi basombele pa buloba”! (Buak. 14:6) Bu mudi bena mu diulu batuambuluisha nunku, mmalu kayi adi enda enzeka? Patudi tumiamina ntete ya mukenji wa Bukalenge, kudi idi imata mu mioyo idi misue kuwitaba ne itoloka. (Mat. 13:18, 23) Nnganyi udi wenza bua ntete ya bulelela itoloke ne ikuame? Yezu udi umvuija bualu abu mu mvese wa lelu. w20.05 30 §14, 15
Dia lumingu dia 8/5
Lekelayi kuikala nufumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu.—Lomo 12:2.
Lelu eu dishipa mabaka didi dipandulula mêku miliyo ne miliyo. Nansha bena mu dîku badi basombele mu nzubu umue badi mua kuikala kabatshiyi mu malanda masheme. Mufidi wa mibelu kampanda ya malu a mêku udi wamba ne: “Udi mua kusangana mamu ne tatu ne bana, yonso wa kudibu muikale katadi wa pa buende; badi mua kuikala eu ku ordinatere, wawa ne tablete, mukuabu utua minu mu telephone anyi unaya manaya a video. Nansha mudibu bonso mu nzubu umue, ki mbamanyangane bimpe nansha.” Katuena basue nyuma wa bena panu badi kabayi ne dinanga atufumbe to. Kadi mbimpe tunange bena mu mêku etu bikole, tunange kabidi ne bana betu mu ditabuja. (Lomo 12:10) Tshiambilu etshi: kunangangana bikole tshidi tshiumvuija tshinyi? Tshidi tshiumvuija nangananga malanda makole adi pankatshi pa bena mu dîku. Ke mutudi ne bua kunangangana ne bena Kristo netu nanku. Patudi tunangangana bikole, tudi tulama buobumue buetu, bualu ntendelelu mulelela udi ulomba kuikala mu buobumue.—Mika 2:12. w21.01 20 §1, 2
Dimue dia 9/5
Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe.—Mis. 86:11.
Bena mu tshisumbu kampanda tshia banayi ba ndundu tshidi mu buobumue tshidi tshiotshi mua kutshimuna bipepele kupita tshidi katshiyi mu buobumue. Bua muoyo webe kuikala bu tshisumbu tshidi mua kutshimuna atshi, anu meji ebe, malu audi musue, ne majinga ebe bikale tshintu tshimue bua kuenzela Yehowa mudimu. Vuluka ne: Satana mmusue kutuvuija ne mioyo ibidi. Mmusue bua meji ebe, malu audi musue, ne majinga ebe biluishangane ne mikenji ya Yehowa ne bibengangane nayi. Kadi bua wewe kuenzela Yehowa mudimu, anu muoyo webe wowu mujima. (Mat. 22:36-38) Kuitabi bua Satana akuvuije ne mioyo ibidi nansha! Sambila Yehowa anu muvua Davidi musambile emu: “Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe.” Enza muebe muonso mua kuenza bua kuenza malu bilondeshile disambila diebe adi. Dituku dionso, ikale mudisuike bua mapangadika ebe, ni mmakese ni mmanene, aleje ne: udi utshina dîna dia Yehowa dia tshijila bikole menemene. Bu muudi Ntemu wa Yehowa, wewe wenza nanku, newenze malu adi aleja tshidi dîna adi bimpe. (Nsu. 27:11) Nunku tuetu bonso netukumbane bua kuamba pamue ne muprofete Mika ne: “Tuetu netuende mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu kashidi ne tshiendelele.”—Mika 4:5. w20.06 13 §17, 18
Dibidi dia 10/5
Yeye neapatuke ne luonji lukole bua kushipa ne kubutula bantu ba bungi.—Dan. 11:44.
Mvita yelabu kudi mukalenge wa ku nord pamue ne mbulamatadi mikuabu yonso ya pa buloba bujima eyi neyijule Wa Bukole Buonso tshiji ne neyikebeshe mvita ya Armagedone. (Buak. 16:14, 16) Dîba adi, mukalenge wa ku nord pamue ne matunga makuabu onso adi enza pawu Goga wa ku Magoga nebibutudibue; katuakuakula kabidi bualu buende to, bualu “kakuakuikala muntu wa kumuambuluisha to.” (Dan. 11:45) Mvese wa kumpala wa Danyele nshapita wa 12 udi uleja malu makuabu a muikala mukalenge wa ku nord ne matunga adi madisange nende mua kufika ku nshikidilu wabu ne mutuasungidibua tuetu. (Dan. 12:1) Mvese eu udi umvuija tshinyi? Mikaele ndîna dikuabu dia Kristo Yezu, Mukalenge wetu udi ukokesha. ‘Mmuimanyine’ bantu ba Nzambi katshia ku 1914 pavuabu bajadike Bukalenge buende mu diulu. Matuku makese kumpala eku, “neimane” anyi neenze tshia musangu umue mu mvita ya Armagedone. Mvita ayi neyikale bualu bua ndekelu buenzeka mu tshidi Danyele ubikila ne: “tshikondo tshia dikenga,” dibi ditambe, bualu kaditu dianji kukuata bantu to.—Buak. 6:2; 7:14. w20.05 15-16 §15-17
Disatu dia 11/5
Bakapueka ne Jozefe mu Ejipitu.—Gen. 39:1.
Patshivua Jozefe mupika ne pakaluabu kumuela mu buloko, kavua ne tshivuaye mua kuenza bua kushintulula nsombelu wende to. Ntshinyi tshivua tshienze bua ikale anu ne mmuenenu muimpe wa malu? Pamutu pa kushala mutume meji anu ku malu atshivuaye kabidi kayi ne mushindu wa kuenza, wakadifila bua kuenza mudimu uvuabu bamupeshe. Jozefe uvua mudifile mu dienza malu avua asankisha Yehowa. Bua bualu abu, Yehowa uvua ubenesha bualu buonso buvua Jozefe wenza. (Gen. 39:21-23) Bualu bua Jozefe budi butuvuluija ne: bena panu badi ne tshikisu ne nebatuenzele malu mabi. Nansha muena Kristo netu udi mua kutunyingalaja. Kadi tuetu tumona Yehowa bu Dibue dietu anyi Tshinyemenu tshietu, katuakuteketa mu maboko anyi kulekela dimuenzela mudimu to. (Mis. 62:6, 7; 1 Pet. 5:10) Vuluka kabidi ne: Jozefe uvua mua kuikala ne bidimu bitue ku 17 pavua Yehowa mumuloteshe bilota abi. Bidi bileja ne: Yehowa utu weyemena batendeledi bende batshidi bansonga. Lelu bansonga ba bungi badi anu bu Jozefe. Mbeyemene pabu Yehowa. Bamue ba kudibu mbabele too ne mu maloko kabayi ne bubi budibu benze, bionso abi anu bualu ki mbasue kunyanga lulamatu luabu kudi Yehowa to.—Mis. 110:3. w20.12 16 §3; 17 §5, 7
Dinayi dia 12/5
Kubikilabu bapostolo, kubelabu mfimbu, ne kubatuminabu dîyi bua kabakudi kabidi mu dîna dia Yezu nansha.—Bien. 5:40.
Pavuabu bakengesha mupostolo Petelo ne Yone bua muvuabu balonda Yezu ne balongesha bakuabu malongesha ende, bakamona bualu abu bu diakalenga. (Bien. 4:18-21; 5:27-29, 41, 42) Bayidi abu kabavua ne bualu bua kumvuila bundu to. Mu kupita kua bidimu, bena Kristo ba kumpala bavua ne budipuekeshi abu bakenzela bantu malu mimpe a bungi kupita avua baluishi babu benze. Tshilejilu, mikanda ya mu Bible ivuabu bafunde kudi bamue ba ku bena Kristo abu itshidi yambuluisha bantu bungi kabuyi kubala ne ibapesha ditekemena. Bukalenge buvuabu bambila bantu bukadiku, ne bukadi pa kukokesha bukua bantu buonso. (Mat. 24:14) Kadi bukalenge bua bukole bua bena Lomo buvua bukengeshe bena Kristo bukadi buye kuabu bantu babupue ne muoyo; kadi bayidi ba lulamatu abu bobu bakadi bakalenge mu diulu. Baluishi babu bobu bakadi bafue; ne biobi bienzeke bua bababishe ku lufu, nebabakokeshe kudi bukalenge buvuabu babambila kudi bena Kristo bavuabu bakine abu.—Buak. 5:10. w20.07 15 §4
Ditanu dia 13/5
[Abalahama] uvua muindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela, tshidi Nzambi muikale muenji ne muibaki.—Eb. 11:10.
Abalahama uvua ne ditabuja dikole mu milayi ya Nzambi, bienze anu bu ne: uvua mumone Muela manyi, anyi Masiya uvua ne bua kuikala Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Ke bualu kayi Yezu wakambila bena Yuda ba mu tshikondo tshiende ne: “Abalahama tatuenu wakasanka bikole bua ditekemena dia kumona dituku dianyi, wakadimona, kusankaye.” (Yone 8:56) Mbimueneke patoke ne: Abalahama uvua mumanye ne: ndelanganyi yende ivua ne bua kuenza Bukalenge buvuabu ne bua kujadika kudi Yehowa ne uvua musue kuindila bua Yehowa akumbaje mulayi wende au. Mmunyi muvua Abalahama muleje ne: uvua musue kuindila tshimenga, anyi Bukalenge buenza kudi Nzambi? Tshia kumpala, Abalahama kavua mulue muena dia bukalenge nansha bumue bua pa buloba to. Wakashala kayi usomba muaba umue ne kayi utua mukalenge nansha umue wa pa buloba mpanda to. Bualu bukuabu, Abalahama kavua mujinge kuenza buende bukalenge to. Kadi wakatungunuka ne kutumikila Yehowa ne wakindila bua akumbaje mulayi wende. Pavuaye muenze nanku, wakaleja muvuaye ne ditabuja dia dikema kudi Yehowa. w20.08 3 §4, 5
Disambombo dia 14/5
Muntu udi mufue mmubingishibue ku mpekatu wende.—Lomo 6:7.
Yehowa mmulaye ne: mu Bukokeshi bua Kristo, muntu nansha umue kakuamba ne: “Ndi nsama.” (Yesh. 33:24) Nunku bonso babishibua ku lufu nebikale ne mibidi mimpe kabayi basama. Kadi kabakulua bapuangane diakamue to, tshianana balela babu badi mua kupanga bua kubamanya. Bidi bimueneka ne: mu Bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu, bantu bonso nebalue bapuangane ku kakese ku kakese. Yezu neapingajile Tatuende Bukalenge anu padi bidimu tshinunu bijika. Dîba adi, Bukalenge nebuikale bukadi bujikije mudimu wabu wonso, too ne wa divuija bantu bapuangane. (1 Kol. 15:24-28; Buak. 20:1-3) Anji elabi meji muumvua dîba diwakidila balela bebe. Disanka diwumvua nedikusekeshe anyi nedikudidishe? Newimbile Yehowa misambu ya kumutumbisha nayi bua bungi bua disanka diwikale nadi anyi? Kakuyi mpata, neunange Tatuebe wa mu diulu bikole ne neunange Muanende bua mudibu banange bantu ne benze bua dibishibua ku lufu dikalaku. w20.08 16-17 §9, 10
Dia lumingu dia 15/5
Muntu yonso udi ne tshiende tshipedi tshia kudi Nzambi, eu ne tshia mushindu kampanda, mukuabu ne tshia mushindu kansanga.—1 Kol. 7:7.
Mupostolo Paulo uvua ukankamija bena Kristo bua kumona ni badi mua kuenzela Yehowa mudimu bu bajike. (1 Kol. 7:8, 9) Paulo kavua upepeja bena Kristo bavua bajike to. Si wakasungula Timote utshivua nsonga ne uvua mujike bua kuenza midimu ya mushinga mu mudimu wa Yehowa. (Filip. 2:19-22) Ke bualu kayi ki mbimpe kuela meji ne: muanetu kampanda mmukumbane anyi ki mmukumbane bua kuenza mudimu kampanda anu bualu udi mu dibaka anyi bualu mmujike to. (1 Kol. 7:32-35, 38) Yezu nansha Paulo kabavua balongeshe ne: bena Kristo badi ne bua kusela anyi kushala bajike to. Kadi ntshinyi tshitudi mua kuamba bua dibuela mu dibaka anyi dishala mujike? Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/10/2012 mu Mfualansa ntshiandamune lukonko elu bimpe, tshiamba ne: “Mu bulelela, [dibaka ne bujike] mmapa a kudi Nzambi. . . . Yehowa katu umona [bujike] bu bualu bua kumvuila bundu anyi kubungamena to.” Ke bualu kayi tudi ne bua kunemeka muaba udi nawu bana betu bajike mu tshisumbu. w20.08 28 §8, 9
Dimue dia 16/5
Bua dituku adi ne dîba adi muntu nansha umue ki mmumanye, . . . anu Tatu.—Mat. 24:36.
Mu amue matunga, patu bantu bumvua lumu luimpe lutudi tuyisha batu baluzukila; bualu lolu luine si ke luvuabu bakeba! Mu makuabu owu bantu kabatu batamba kusankidila malu a Nzambi to. Bantu ba muaba uudi bobu batu bishi? Nansha bobu mushindu kayi, Yehowa mmutekemene bua tutungunuke tuetu ne kuyisha too ne padiye yeye nkayende umona ne: biakumbanyi. Padi tshikondo tshidi Yehowa mukose tshikumbana, mudimu wa buambi newimane, pashishe “nshikidilu nealue.” (Mat. 24:14) Yezu wakaleja malu avua ne bua kuenzeka ne nsombelu ivua ne bua kuleja ne: tukadi mu matuku a ku nshikidilu, ne biobi ebi bivua mua kubueja bayidi bende mu ditanaji, bapangila mua kuenza mudimu wa kuyisha. Wakadimuija bayidi bende bua ‘bashale batabale.’ (Mat. 24:42) Lelu tudi tutuilangana ne malu adi mua kutubueja mu ditanaji a buena avua mapangishe bantu ba mu tshikondo tshia Noa bua kuteleja bualu buvuaye ubadimuija. (Mat. 24:37-39; 2 Pet. 2:5) Ke bualu kayi, tudi basue kudifila mu dienza mudimu wa buambi udi Yehowa mutupeshe. w20.09 8 §1, 2, 4
Dibidi dia 17/5
Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.—2 Tim. 3:12.
Satana udi ne “tshiji tshikole.” Nunku tuetu tuela meji ne: tudi mua kuepuka tshiji tshiende atshi mu mushindu kampanda anyi kansanga, tudi tudishima. (Buak. 12:12) Mu matuku makese emu, tuetu bonso netupete mateta bua ditabuja dietu. “Dikenga dinene dia buena ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku tshibangidilu tshia buloba too ne mpindieu” dikadi pa kukuata bantu bonso ba panu. (Mat. 24:21) Tshikondo atshi, bena mu dîku dietu badi mua kutukudimukila anyi mbulamatadi udi mua kukandika midimu yetu. (Mat. 10:35, 36) Neweyemenaku pebe Yehowa bua akuambuluishe ne akukube muvua mukalenge Asa muenze anyi? (2 Kul. 14:11) Yehowa ukadi mubange kutulongolola bua ditabuja dietu dikale dikole bua malu adi matuindile kumpala eku. Udi wenda ulombola “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua ikale utupesha “biakudia . . . mu tshikondo tshiakanyine” bua kutuambuluisha bua tuikale bashindame patudi tumutendelela. (Mat. 24:45) Nunku yonso wa kutudi udi ne bua kuenza muende muonso bua kuikala ne ditabuja dikole kudiye.—Eb. 10:38, 39. w20.09 18 §16-18
Disatu dia 18/5
Muoyo wa mukalenge udi bu tusulu tua mâyi mu tshianza tshia Yehowa. Yeye udi uwutuma kuonso kudiye musue.—Nsu. 21:1.
Bualu kampanda bobu mu diumvuangana ne malu adi Yehowa mulongolole, udi mua kusaka bantu badi ne bukokeshi ku diambuluisha dia nyuma wende bua kuenza tshidiye musue. Bantu badi mua kumbula munkoloji munene bua kutuma mâyi a kasulu kampanda kua tshianana bua bakumbaje bualu kampanda budibu balongolole. Bia muomumue, Yehowa udi mua kuenza mudimu ne nyuma wende bua kusaka bamfumu bua kuenza malu adi umvuangana ne tshidiye mulongolole. Patuye wenza nanku, bantu badi ne bukokeshi batu bumvua muoyo ubasaka bua kuangata mapangadika adi ambuluisha bantu ba Nzambi. (Fuanyikija ne Ezela 7:21, 25, 26.) Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Mbimpe tuikale tusambidila “bakalenge ne bonso badi ne bukokeshi” padibu bangata mapangadika adi alenga buena Kristo buetu ne mudimu utudi tuenzela Yehowa. (1 Tim. 2:1, 2, dim.; Neh. 1:11) Anu muvua bena Kristo ba kumpala benze, tutu petu tusambidila bena Kristo netu badi mu buloko bikole.—Bien. 12:5; Eb. 13:3. w20.11 15 §13, 14
Dinayi dia 19/5
Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza.—Mat. 28:19.
Biobi bikale ne: wewe ke uvua ulonga ne muyidi mupiamupia, newikale ne disanka diyila ne panshi paudi umumona ubatijibua! (1 Tes. 2:19, 20) Bayidi bapiabapia badi babatijibua badi “mikanda [mimpe] ya kudianyisha nayi,” ki nganu bua badi balonge nabu to, kadi kabidi bua tshisumbu tshijima. (2 Kol. 3:1-3) Bidi bienza disanka bua kumona ne: padibu benze makumi bua mu tshikondo tshia bidimu binayi, bungi bua balongi ba Bible butuvua tufila mu luapolo ngondo yonso pa buloba bujima buvua butue ku miliyo 10. Anu bua bidimu abi kabidi makumi menza adi aleja ne: bantu bapite pa binunu 280 bavua babatijibue tshidimu tshionso balue Bantemu ba Yehowa ne bayidi bapiabapia ba Yezu Kristo. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha bantu ba bungi badi mu miliyo ne miliyo ya balongi ba Bible aba bua kubatijibua? Bu mutshidi Yehowa ne lutulu ushila bantu dîba ne mpunga bua kuluabu bayidi ba Kristo, tudi basue kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kubambuluisha bua bafike ku batismo ne lukasa luonso. Dîba didi dishale ndikese menemene!—1 Kol. 7:29a; 1 Pet. 4:7. w20.10 6 §1, 2
Ditanu dia 20/5
Nzambi kena wanyisha badibandishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.—Yak. 4:6.
Mukalenge Shaula kakatumikila Yehowa to. Pavua muprofete Samuele mumuleje bualu abu, yeye wakabenga kuitaba ne: uvua muenze tshilema. Wakabanga kuakula udibingisha, uleja muvua tshivuaye muenze atshi katshiyi tshibi menemene, eku wela bakuabu tshilumbu pambidi. (1 Sam. 15:13-24) Shaula ukavua muenze bualu bua muomumue kumpala. (1 Sam. 13:10-14) Bia dibungama, wakapeta lutambishi mu muoyo. Kakitaba bua kuakaja ngelelu wende wa meji to, ke kayi Yehowa wakamunyoka, kumuelaye nyima. Bua tshilejilu tshia Shaula kutupeteshatshi dilongesha, mbimpe tudiele nkonko eyi: ‘Pantu mpeta mubelu udi untangila mu Dîyi dia Nzambi, ntu nkeba bua kudibingisha anyi?’ Ntu ngamba mudi malu andi ngenza au kaayi mabi menemene anyi? Ntu ngela bakuabu tshilumbu pambidi anyi? Tuetu bandamune lukondo nansha lumue ne: eyowa, tudi ne bua kushintulula ngelelu wetu wa meji, tshianana tudi mua kupeta lutambishi lua bungi mu muoyo, biobi kusaka Yehowa bua kubenga kutuangata kabidi bu balunda bende. w20.11 20 §4, 5
Disambombo dia 21/5
Vuluka Mufuki webe Munene mu matuku a bunsonga buebe, kumpala kua matuku a dikenga kulua ne kua bidimu kufika biwamba ne: “Tshiena kabidi nabi disanka to.”—Muam. 12:1.
Nsonga wetu, Sungula uwenzele mudimu. Udi ne bua kudijadikila wewe nkayebe tshidi Yehowa, kumanya tshidi disua diende, ne muudi mua kuenza disua diende adi mu nsombelu webe. (Lomo 12:2) Nunku newikale mukumbane bua kuangata dipangadika ditambe bunene mu nsombelu webe, mmumue ne: dia kuenzela Yehowa mudimu. (Yosh. 24:15) Wewe mulame tshibidilu tshiebe tshia kubala ne kudilongela Bible, dinanga diudi munange nadi Yehowa neditungunuke ne kuvula, ditabuja diebe kudiye nedikole padi bikole. Sungula bua kuteka disua dia Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe. Mu bulongolodi bua Satana mutu lungenyi lua ne: muntu yeye mukuate mudimu ne mamanya ende bua kukeba diakalenga diende yeye, neikale ne disanka. Kadi tudi bamanye ne: bantu badi baditue anu mu dikeba bintu bia ku mubidi badi badisunsula “mubidi mujima ne tunyinganyinga tua bungi.” (1 Tim. 6:9, 10) Kadi wewe uteleja Yehowa ne usungula bua kuteka disua diende pa muaba wa kumpala, neutute diakalenge ne “newenze malu ne meji.”—Yosh. 1:8. w20.10 30-31 §17, 18
Dia lumingu dia 22/5
Ndi . . . ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi . . . , bualu mvua mutumibue bua bualu ebu.—Luka 4:43.
Mu tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala, mukenji uvua Yezu uyisha uvua upetesha bukua bantu buonso ditekemena. Wakatumina bayidi bende dîyi bua batungunuke ne mudimu ukavuaye mutuadije, bua kufila bumanyishi “too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:8) Mu bulelela, kabavua mua kuenza mudimu eu ne bukole buabu nkayabu to. Bavua ne bua kuikala dijinga ne nyuma muimpe, uvua “muambuluishi” uvua Yezu mubalaye. (Yone 14:26; Zek. 4:6) Bayidi ba Yezu bakapeta nyuma muimpe mu Pentekoste mu tshidimu tshia 33 P.Y. Nyuma muimpe wakabambuluisha, kutuadijabu diakamue kuyisha, mutantshi mukese bantu binunu ne binunu kuitababu lumu luimpe. (Bien. 2:41; 4:4) Pakajuka buluishi, bayidi abu kabakatshina to, kadi bakalomba Nzambi diambuluisha. Bakasambila bamba ne: “Wambuluishe bapika bebe bua batungunuke ne kuamba dîyi diebe ne dikima dionso.” Ke kuluabu kuwujibua tente ne nyuma ne kutungunukabu ne ‘kuamba dîyi dia Nzambi ne dikima.’—Bien. 4:18-20, 29, 31. w20.10 21 §4, 5
Dimue dia 23/5
Kristo wakafua bua mpekatu yetu bu muvua Mifundu miambe; kabidi . . . bavua . . . bamujule.—1 Kol. 15:3, 4.
Bua tshinyi tudi batuishibue ne: Yehowa uvua mubishe Yezu ku lufu? Kuvua bantu ba bungi bavua bamone Yezu ne abu abidi bavua bajadike ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu. (1 Kol. 15:5-7) Mupostolo Paulo mmutele bantu abu mubangishe ne Petelo (Kefa). Bayidi bakuabu ndambu bakamba muvua Petelo mudimuene dibishibua dia Yezu ku lufu. (Luka 24:33, 34) Paulo wakamba kabidi ne: “bapostolo 12” bakamona Yezu panyima pa dibishibua diende. Pashishe Kristo “wakamuenekela bana betu bapite pa 500 musangu umue,” pamuapa ku Galela mu tshisangilu tshia disanka tshidibu bakuile mu Matayi 28:16-20. Yezu wakalua kabidi “kumuenekela Yakobo.” Pamuapa Yakobo eu uvua muanabu ne Yezu uvua kumpala kayi witabuja Yezu bu Masiya to. (Yone 7:5) Pakamonaye Yezu uvua mubishibue ku lufu, ke yeye kutuishibua ne: uvua Masiya. Bu mu 55 P.Y. pavua Paulo mufunde mukanda eu, bantu ba bungi bavua bamone Yezu uvua mubishibue ku lufu batshivua ne muoyo; nunku muntu kayi yonso uvua ne mpata, uvua mua kubebeja. w20.12 3 §5, 7, 8
Dibidi dia 24/5
Yehowa neamukuatshishe pa bulalu buende bua disama.—Mis. 41:3.
Patudi tumvua mubidi ututatshisha, nangananga tuetu ne disama dia munanunanu, bidi mua kutukolela bua kuela meji mu mushindu muimpe. Nunku mbimpe tulombe Yehowa diambuluisha. Nansha mudiye kayi utuondopa mu tshishima lelu, bua kutusamba udi utusamba ne udi mua kutupesha bukole butudi nabu dijinga bua kunanukila. (Mis. 94:19) Tshilejilu, udi mua kusaka bena Kristo netu bua kulua kutuambuluisha patudi dijinga ne muntu udi mua kutuenzela midimu ya kumbelu anyi kutuyila mu tshisalu. Udi mua kusaka bena Kristo netu bua basambile netu. Udi nansha mua kutuvuluija mvese ya mu Dîyi diende idi ikankamija bu mudi idi yakula bua ditekemena dia dikema ditudi nadi dia kuikala bapuangane katuyi tusama mu bulongolodi bupiabupia budi butuindile kumpala eku. (Lomo 15:4) Kadi tudi anu mua kuteketa mu maboko bualu katuena mua kuyisha mutudi basue to. Muanetu wa bakaji kampanda diende Laurel wakashala muladika mu tshiamu tshivua tshimuambuluisha bua kupuyakana bidimu 37! Uvua kabidi ne disama dia kansere, ne bavua bamupande misangu ne misangu eku muikale kabidi ne masama makuabu a pa dikoba a munanunanu. Kadi kakashala muvunge maboko to. Uvua uyisha baminganga ne bantu bakuabu bavua balua kuende, nunku wakambuluisha bantu bobu bakese 17 bua kufikabu ku dipeta dimanya dijalame dia mu Bible! w20.12 24 §9; 25 §12
Disatu dia 25/5
Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?—Mis. 118:6.
Paulo uvua dijinga ne diambuluisha. Bu mu 56 P.Y., musumba wa bantu wakamukokela pambelu pa ntempelo wa mu Yelushalema ujinga bua kumushipa. Dituku diakalonda, pavuabu baye ne nende kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene, baluishi bende bakavua bambe kumusunsulula. (Bien. 21:30-32; 22:30; 23:6-10) Dîba adi, Paulo uvua mua kuikala mudikonke ne: ‘Nzambi wanyi, nentungunuke ne kukenga nunku too ne dîba kayi?’ Ndiambuluisha kayi divua Paulo mupete? Butuku bua dituku divuabu bamukuate, “Mukalenge” Yezu wakimana ku luseke luende umuambila ne: “Ikala ne dikima! Bualu anu bu muudi mufile bumanyishi buonso menemene pa bidi bintangila mu Yelushalema, ke muudi kabidi ne bua kufila bumanyishi ku Lomo.” (Bien. 23:11) Adi dikankamija divua dilue anu pa dîba diadi! Yezu wakela Paulo kalumbandi bua bumanyishi bukavuaye mufile mu Yelushalema. Wakamba kabidi ne: Paulo uvua ne bua kufika ku Lomo kakuyi bualu, bualu uvua kabidi ne bua kufilaku bumanyishi bukuabu. Paulo mumane kumona muvuabu bamujadikile nanku, uvua ne bua kuikala mudimone mu bukubi anu bu muana pambidi pa tatuende. w20.11 12 §1, 3; 13 §4
Dinayi dia 26/5
Tudi ne ditekemena . . . , dikale dikole, dishindame.—Eb. 6:19.
Ditekemena dietu dia Bukalenge didi “bu luongo lua anyima,” dienza bua tushale talala nansha tuetu mu ntatu anyi ne malu adi atusamisha mutu. Ikala welangana meji a bualu budi Yehowa mulaye bua ne: mu matuku atshilualua malu onso adi atusamisha mutu neaye kuabu. (Yesh. 65:17) Ikala udimona ukadi mu bulongolodi bupiabupia bua ditalala, muikale kamuyi bualu bua kusamishila mutu. (Mika 4:4) Neushindamije kabidi ditekemena diebe wewe udiambila bantu bakuabu. Enza muebe muonso bua kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. Wewe wenza nanku, newikale ne “dishindika dikole menemene dia ditekemena too ne ku ndekelu.” (Eb. 6:11) Bu mudi ndongoluetu wa malu eu wenda uya mutangile ku tshibungubungu, netupete ntatu ya bungi ikala mua kutusamisha mutu. Netuikale bakumbane mua kuyitua tshiadi ne kushala talala, katuyi tuenza nanku ku bukole buetu to, kadi mbualu tudi tueyemena Yehowa. Tulejayiku ku malu atudi tuenza ne: tudi tuitabuja bualu budi Yehowa mutulaye ebu: “Bukole buenu nebuikale mu dishala talalaa ne dikala ne dieyemena.”—Yesh. 30:15. w21.01 7 §17, 18
Ditanu dia 27/5
Yehowa [udi] ne dinanga dikole menemene.—Yak. 5:11.
Mona ne: Yakobo 5:11 udi utela dinanga dikole didi nadi Yehowa pamue ne ngikadilu wende mukuabu udi utukoka kudiye, ke luse. (Ekes. 34:6) Ditubuikidila mibi yetu ke umue mushindu udi Yehowa utuleja luse. (Mis. 51:1) Mu Bible, kuikala ne luse kudi kumvuija malu a bungi, ki nkubuikidilangana patupu to. Muntu udi ne luse udi umvua bibi anyi umvua muoyo wa munda umusama padiye umona muntu mu dikenga, pashishe umvua muoyo umusaka bua kumuambuluisha. Yehowa udi umvuija mudi dijinga dikole didiye nadi dia kutuambuluisha dikale dikole kupita mutu mamu umvua bua muanende. (Yesh. 49:15) Patudi mu dikenga, luse lua Yehowa ludi lumusaka bua kutuambuluisha. (Mis. 37:39; 1 Kol. 10:13) Tuetu tubuikidila bena Kristo netu katuyi tubalamina munda bua malu mabi adibu batuenzele, bidi bileja mutudi tubafuila luse. (Ef. 4:32) Kadi kudi mushindu munene utudi mua kuleja mutudi tumvuila bana betu luse; ngowu eu: kubakuatshisha mu ntatu yabu. Patudi tuenza nanku tudi tuidikija Yehowa, bualu kakuena muntu utu ulejangana dinanga dikole bu yeye to.—Ef. 5:1. w21.01 21 §5
Disambombo dia 28/5
Kristo . . . [mmunushile] tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene. —1 Pet. 2:21.
Bidi bikengela mfumu wa dîku ikale ne nkatshinkatshi. Kena ne bua kudibuinka mu mudimu wa bianza bua kuambuluisha bena mu dîku diende bikadi bimupangisha too ne bua kubakumbajila majinga abu a mu nyuma mudibi bikengela, kubalongesha anyi bua kubenzela malu adi abaleja mudiye ubatabalela to. Yehowa utu utulongesha ne utupesha dinyoka bualu mmumanye ne: nebituambuluishe bikole. (Eb. 12:7-9) Yezu pende udi widikija Tatuende, ulongesha bantu bonso badi ku bukokeshi buende ne dinanga dionso. (Yone 15:14, 15) Utu ufila mibelu ya bujitu kadi mu buimpe. (Mat. 20:24-28) Mmumanye bimpe ne: tudi bapange bupuangane ne tutu tutamba kuenza bilema. (Mat. 26:41) Mfumu wa dîku udi widikija Yehowa ne Yezu mmumanye ne: bena mu dîku diende batu benza bilema. Kena ukuatshila mukajende anyi bana bende “tshiji tshikole” to. (Kolos. 3:19) Kadi udi utumikila dîyi dinene didi mu Galatia 6:1 ne ubapingaja mu njila ne “meji a bupole,” mumanye ne: yeye pende utu wenza bilema. Anu bu Yezu, mmumanye ne: mushindu muimpe wa kulongesha mmu tshienzedi. w21.02 6-7 §16-18
Dia lumingu dia 29/5
Tshintu tshionso tshidi tshieyela, tshitumbishe Yah.—Mis. 150:6.
Yehowa wakafila tshia kupikulangana natshi bua kusumba muoyo wa muntu yonso wa mu tshisumbu, ne wa muntu yonso uvua mua kuitabuja Yezu. (Mâko 10:45; Bien. 20:28; 1 Kol. 15:21, 22) Ke bualu kayi mbikumbane bua mudiye muteke Yezu uvua mufile muoyo wende bua kupikula bantu bua ikale mfumu wa tshisumbu. Bu mudi Yezu mfumu wetu, udi ne bukokeshi bua kutuelela mikenji ne kulondesha bua tuyitumikile. Mikenji eyi idi ilombola muntu yonso, ilombola bena mu mêku, ne bena mu tshisumbu bonso mu malu a bikadilu. (Gal. 6:2) Kadi Yezu ki mmutuelele anu mikenji tshianana to. Udi udisha yonso wa kutudi ne mmumunange. (Ef. 5:29) Bana betu ba bakaji badi baleja mudibu banemeka Kristo padibu balonda buludiki bua bantu badiye muteke bua kubalama. Bana betu ba balume badi baleja ne: mbumvue mukenji wa bumfumu udi Yehowa muele padibu banemeka bana betu ba bakaji ne babangata ne mushinga. Padi bantu bonso ba mu tshisumbu bumvua mukenji wa bumfumu bimpe, tshisumbu tshidi tshishala mu ditalala. Bualu bunene mbua ne: tudi tutumbisha Yehowa Tatu wetu wa mu diulu. w21.02 18-19 §14-17
Dimue dia 30/5
Davidi wakebeja Yehowa.—1 Sam. 30:8.
Patshivua Davidi ne bantu bende babanda bapueka apu, bakashiya mêku abu kuyabu ku mvita. Pavua bena mu mêku abu bashale nkayabu apu, baluishi bakalua, bobu kubakuata kuya nabu. Davidi uvua mua kudiambila ne: bu munkadi mumanye mvita tshiyi mukenanyi, ndi mua kubalondakaja bua kusungila badibu bakuate abu. Kadi Davidi wakeyemena Yehowa bua amuludike. Wakebeja Yehowa ne: “Ndonde tshisumbu tshia benzavi etshi anyi?” Yehowa wakambila Davidi bua kubalonda, yeye kumujadikila ne: uvua ne bua kubatshimuna. (1 Sam. 30:7-10) Bualu ebu budi bukulongesha tshinyi? Ikala ulomba mibelu kumpala kua kuangata mapangadika. Yukila ne baledi bebe. Udi mua kupeta kabidi mibelu mimpe wewe uyukila ne bakulu bakadi bamonemone malu. Yehowa utu ubeyemena, mbimpe ubeyemene pebe. Yehowa utu ubangata bu “mapa” adiye mupeshe tshisumbu. (Ef. 4:8) Wewe widikija ditabuja diabu ne uteleja mibelu ya meji idibu bakupesha nebikuambuluishe. w21.03 4-5 §10, 11
Dibidi dia 31/5
[Tshintu nansha tshimue katshiena] mua kutupandulula ku dinanga dia Nzambi [to].—Lomo 8:38, 39.
Yezu wakamba ne: tuetu katuyi tuteka malu atudi tulonga mu tshienzedi, tudi benze anu bu muntu udi wibakila nzubu wende mu lusenga. Udi wenza mudimu mukole kadi unyanga makanda ende. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu padi tshipepele tshikole ne mvula bidituta ku nzubu aku udi upuka. (Mat. 7:24-27) Bia muomumue, tuetu katuyi tuteka bitudi tulonga abi mu tshienzedi, netuikale banyange makanda etu. Dîba adi patuapeta ntatu anyi patukengeshabu, ditabuja dietu kadiakuikala dikole to. Kadi patudi tulonga ne tuteka bitudi tulonga abi mu tshienzedi, tudi tuangata mapangadika mimpe, tupeta ditalala dia bungi, ne tukolesha ditabuja dietu. (Yesh. 48:17, 18) Bua tuetu kushala ne lulamatu mu ntatu bidi bikengela tuikale tusambila Yehowa bua kuleja ne: tudi bamueyemene ne tuikale tulonga Dîyi diende pa tshibidilu. Tudi ne bua kuikala tuvuluka kabidi ne: bualu bunene butudi mua kuenza nkutumbisha Yehowa. Tuikale batuishibue ne: Yehowa kakutulekela nansha kakese ne kakuena tshintu nansha tshimue tshidi muntu mua kuenza tshidi mua kumupangisha bua yeye kutunanga to.—Eb. 13:5, 6. w21.03 15 §6; 18 §20