TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es22 dib. 37-46
  • Ngondo 4

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 4
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/4
  • Disambombo dia 2/4
  • Dia lumingu dia 3/4
  • Dimue dia 4/4
  • Dibidi dia 5/4
  • Disatu dia 6/4
  • Dinayi dia 7/4
  • Ditanu dia 8/4
  • Disambombo dia 9/4
  • Dia lumingu dia 10/4
  • Dimue dia 11/4
  • Dibidi dia 12/4
  • Disatu dia 13/4
  • Dinayi dia 14/4
  • DITUKU DIA TSHIVULUKILU
    Panyima pa dibuela dia dîba
    Ditanu dia 15/4
  • Disambombo dia 16/4
  • Dia lumingu dia 17/4
  • Dimue dia 18/4
  • Dibidi dia 19/4
  • Disatu dia 20/4
  • Dinayi dia 21/4
  • Ditanu dia 22/4
  • Disambombo dia 23/4
  • Dia lumingu dia 24/4
  • Dimue dia 25/4
  • Dibidi dia 26/4
  • Disatu dia 27/4
  • Dinayi dia 28/4
  • Ditanu dia 29/4
  • Disambombo dia 30/4
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2022
es22 dib. 37-46

Ngondo 4

Ditanu dia 1/4

Malu . . . avuabu bafunde kale bavua baafunde bua kutulongesha.​—Lomo 15:4.

Udi mu lutatu kampanda lukole anyi? Pamuapa kudi muntu wa mu tshisumbu tshienu udi mukunyingalaje. (Yak. 3:2) Anyi bena mudimu nebe peshi balongi benu badi mua kuikala bakuseka bua muudi wenzela Yehowa mudimu. (1 Pet. 4:3, 4) Bena mu dîku dienu badi mua kuikala pabu bakupangisha mua kubuela mu bisangilu anyi bua kuambila bakuabu malu audi muitabuje. (Mat. 10:35, 36) Wewe ne lutatu lua lukusamisha mutu bikole udi mua kumvua nansha bua kubilekela. Kadi ikala mutuishibue ne: nansha wewe mupete lutatu lua mushindu kayi, Yehowa neakupeshe meji a mua kupita nalu ne bukole bua kunanukila. Mu Bible Yehowa mmufundishamu malu a muvua bantu bapange bupuangane bapite ne ntatu mikole. Bua tshinyi? Bua bitulongeshe. Ke tshivua Yehowa musake mupostolo Paulo bua afunde. Patudi tubala malu au bidi mua kutukolesha ku muoyo ne kutupesha ditekemena. Kadi bua malu au kutuambuluishawu, kabiena bikengela tuikale anu tubala Bible patupu to. Tudi ne bua kuenza bua malu atudi tubala mu Bible afumbe meji etu ne alenge muoyo wetu. w21.03 14 §1, 2

Disambombo dia 2/4

Monayi madimi, mmatoke bua kunowa.​—Yone 4:35.

Utu umona bantu baudi uyisha lumu luimpe bu ntete ikadi mikole bua kutula anyi? Biobi nanku, malu asatu aa neenzeke: Tshia kumpala, neuzuke bua kubayisha. Tshikondo tshia kunowa tshitu tshîpi; kakutu dîba dia kujimija to. Tshibidi, paudi umona bantu baudi uyisha bitaba lumu luimpe, newikale ne disanka. Bible udi wamba ne: “Bantu [batu] basanka tshikondo tshia dinowa.” (Yesh. 9:3) Tshisatu, neumone ne: muntu yonso eu udi mua kulua muyidi; nunku neumuyishe bilondeshile malu atuye musue. Yezu kavua umona ne: bena Samalea kabavua mua kulua bayidi to; kadi bayidi bende bobu bavua mua kuikala babamona nanku. Mbimpe tuikale tumona petu ne: bantu batudi tuyisha badi mua kulua bayidi ba Kristo. Mupostolo Paulo mmutushile dikasa dimpe dia kulonda. Uvua mumanye malu kampanda avua bantu bavuaye uyisha bitabuja, ujingulula malu avuabu basue, ne ubamona bu bantu bavua mua kulua bayidi ba Yezu. w20.04 8-9 §3, 4

Dia lumingu dia 3/4

Lukita ne muaba wa kabutu bidi buashi ku mêsu kua Yehowa. Kadi netuambe tshinyi bua mioyo ya bantu!​—Nsu. 15:11.

Pamutu pa kubipisha malu adi muntu wenza, ditatshisha bua kumvua mudiye umvua. Anu Yehowa ke udi mua kutumvua bimpe menemene. Nanku mulomba akuambuluishe bua wikale umona bakuabu mudiye ubamona ne bua umanye mua kumvuila bakuabu. Kuena mua kusunguluja bantu ba kumvuila ne ba kubenga kumvuila to. Bonso buabu badi mua kuikala batuilangana ne ntatu ya buena ivua Yona, Eliya, Hagâ, ne Lota batuilangana nayi. Mu nsombelu ya bungi badi mua kuikala badikebele ntatu nkayabu. Mu kuamba kuimpe, yonso wa kutudi ukadiku anu mudikebele ntatu. Ke bualu kayi Yehowa mmuambilamu padiye utulomba bua tuikale tuditeka pa muaba wa bakuabu. (1 Pet. 3:8) Patudi tutumikila Yehowa, tudi tukolesha buobumue bua dîku dietu dia dikema dia pa buloba bujima. Nunku tudisuikayi koku bua tuikale tuteleja bakuabu, tubalonga, ne tubumvuila! w20.04 18-19 §15-17

Dimue dia 4/4

Kristo wakakenga bua bualu buenu, kunushilaye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.​—1 Pet. 2:21.

Yezu uvua utumikila Yehowa mu mushindu mupuangane. Nunku umue mushindu utudi tutumikila Yehowa nkulonda tshilejilu tshia Yezu bimpe menemene. (Yone 8:29) Bua kutungunuka ne kuenda mu bulelela, tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa nNzambi wa bulelela, kutuishibua kabidi ne: malu onso adiye utuambila mu Bible Dîyi diende, mbulelela. Tudi ne bua kuikala kabidi batuishibue ne: Yezu m’Masiya uvuabu balaye. Lelu bantu ba bungi badi babenga bua kuitaba ne: bakadi bele Yezu manyi bua ikale Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Yone wakadimuija bena Kristo ne: kuvua “bena mashimi ba bungi” bavua mua kupambuisha bantu bavua kabayi bitabuje bulelela budi butangila Yehowa ne Yezu ne muoyo umue. (2 Yone 7-11) Wakafunda ne: “Nnganyi udi muena dishima? Ki mmuntu udi uvila ne: Yezu kena Kristo anyi?” (1 Yone 2:22) Mushindu umuepele utudi mua kuenza bua kabatushimi nkulonga Dîyi dia Nzambi. Anu tuetu benze nanku ke tuetu kufika ku dimanya Yehowa ne Yezu. (Yone 17:3) Kuenza nanku nekutuambuluishe kabidi bua kutuishibua ne: tudi bapete bulelela. w20.07 21 §4, 5

Dibidi dia 5/4

Disuikayi bua kubenga kuteka tshilenduishi anyi tshipumbishi kumpala kua muanenu.​—Lomo 14:13.

Umue mushindu utudi mua kuepuka dilua “tshilenduishi” kudi banyemi netu ba lubilu ngua kuitaba bidibu basue padiku mushindu pamutu pa kusunsuma anu bua bitabe tshietu. (Lomo 14:19-21; 1 Kol. 8:9, 13) Tuetu tuenza nunku, netushilangane ne munyemi wa lubilu luetu lua ku makasa elu, utu udienzeja bua kupeta difutu anu buende yeye. Muntu yonso utu umona anu disanka diende yeye. Nunku badi mua kujinga kusakila bakuabu bua babapite. Kadi tuetu katuena tujinga kupitangana ku lubilu to. (Gal. 5:26; 6:4) Tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha bantu ba bungi bua basambuke mushonyi wa ndekelu ne bapete difutu dia muoyo. Ke bualu kayi tutu tuditatshisha bua kutumikila mubelu uvua mufunde ku nyuma wa kubenga ‘kutangila anu malu etu nkayetu, kadi kutangila kabidi malu a bakuabu.’ (Filip. 2:4) Mu lubilu lutudi tunyema, Yehowa mmutulaye bimpe ne: tuetu banyeme too ne ku ndekelu, netupete difutu didiye mutujadikile, mmumue ne: muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi mu Mparadizu pa buloba. w20.04 28 §10; 29 §12

Disatu dia 6/4

Aba mbantu badi bafume mu dikenga dinene.​—Buak. 7:14.

Bena Kristo balume ne bakaji miliyo ya bungi nebabuele mu buloba bupiabupia. Bantu bapanduka pa buloba aba nebadimuenene muatshimunyibua kabidi lufu, mmumue ne: dibishibua dia bantu miliyo ne miliyo bavua bafue kale. Anji elabi meji bungi bua disanka dituikala nadi bua ditshimunyibua dia lufu mushindu au! (Bien. 24:15) Bantu bonso badi balamate Yehowa ne muoyo mujima nebikale batshimunyi, batshimuna too ne lufu lutudi bapiane kudi Adama. Nebasombe ne muoyo kashidi. Mbimpe muena Kristo yonso ikale ne dianyisha bua mêyi adi atukolesha avua Paulo mufundile bena Kolinto bua dibishibua dia bantu ku lufu. Tudi ne malu onso adi atusaka bua kuleja mutudi tuitaba mubelu wa Paulo wa ne: tuikale ne bia bungi bia kuenza mpindieu “mu mudimu wa Mukalenge.” (1 Kol. 15:58) Tuetu tuenza mudimu au bikole ne lulamatu luonso, netupete petu nsombelu wa disanka matuku atshilualua. Nsombelu wa matuku atshilualua neikale yeye mulenga kupita tshintu kayi tshionso tshitudi mua kudifuanyikijila mpindieu. Dîba adi nebimueneke bushuwa ne: mudimu wetu mukole utudi tuenza mu Mukalenge kawena tshianana nansha. w20.12 13 §16, 17

Dinayi dia 7/4

Biluilu biabu badisangishe pamue bua kuluisha yeye uvua musombe pa kabalu ne tshiluilu tshiende.​—Buak. 19:19.

Bidi bimueneka ne: mêyi adi mu Yehezekele 38:10-23, mu Danyele 2:43-45 ne 11:44–12:1, ne mu Buakabuluibua 16:13-16, 21 adi akula bua malu a muomumue. Biobi nanku, malu adi alonda aa neenzeke. Tshikondo kampanda panyima pa dikenga dinene dimane kutuadija, “bakalenge ba pa buloba bujima budi bantu basombele” nebadisange. (Buak. 16:13, 14) Didisanga diabu adi ke didi dilua tshidi Bible ubikila ne: “Goga wa mu buloba bua Magoga.” (Yeh. 38:2) Bisamba biadisanga abi nebiele bantu ba Nzambi mvita ya ndekelu ya katshi ku dînu. Pavua mupostolo Yone wakula bua tshikondo atshi, wakamona mabue manene a mvula alokela baluishi ba Nzambi. Mabue a mvula a mu tshimfuanyi au adi mua kuikala aleja mukenji wa kuamba kakuyi ditshina muntu wambabu kudi bantu ba Yehowa ikala mua kujula Goga wa ku Magoga luonji bua kuela bantu ba Nzambi mvita ne tshipatshila tshia kubabutula bonso pa buloba.​—Buak. 16:21. w20.05 15 §13, 14

Ditanu dia 8/4

Binuikala nuenu, nansha munudi bantu babi, bamanye mua kupesha bana benu bintu bimpe, kadi Tatu wa mu diulu kakupesha badi bamulomba nyuma muimpe anyi?​—Luka 11:13.

Bukole buenzeji bua Nzambi ndipa ditudi ne bua kuangata ne mushinga. Tudi mua kufika ku dileja dianyisha dia bungi bua nyuma muimpe tuetu tuelangana meji a malu adi nyuma muimpe mukumbaje tshikondo tshietu etshi. Kumpala kua Yezu kubanda mu diulu, wakambila bayidi bende ne: “Nenupete bukole panupuekela nyuma muimpe, ne nenuikale bantemu banyi . . . too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:8) Nyuma muimpe mmuambuluishe bua batendeledi ba Yehowa ba pa buloba bujima bapite pa miliyo 8 ne tshitupa basangishibue. Tudi kabidi mu Mparadizu wa mu nyuma bualu nyuma wa Nzambi mmutuambuluishe bua kupeta ngikadilu mimpe bu mudi dinanga, disanka, ditalala, lutulu, bulenga, buimpe, ditabuja, bupole, ne didikanda. Ngikadilu eyi ke idi yenza “dimuma dia nyuma.” (Gal. 5:22, 23) Bushuwa nyuma muimpe ndipa dia dikema! w20.05 28 §10; 29 §13

Disambombo dia 9/4

Bu muvua lufu lufumine kudi muntu umue, dibishibua dia bafue didi difumina padi kudi muntu umue.​—1 Kol. 15:21.

Kudi malu a bungi adi atusaka bua kuamba ne: bantu bakidile badi babishibua ku lufu nebamanye balela babu. Tshilejilu, tuetu bimanyine pa dibishibua dikadi dienzeke, bidi bimueneka ne: Yehowa neafukulule bantu mu mushindu wa ne: tshimuekelu tshiabu, ngakuilu wabu, ne ngelelu wabu wa meji bikale bia buena bivuabu nabi matuku makese kumpala kua kufuabu. Vuluka ne: Yezu wakafuanyikija lufu ne tulu, kufuanyikijaye kabidi dibishibua ku lufu ne dibishibua ku tulu. (Mat. 9:18, 24; Yone 11:11-13) Patu muntu ubika ku tulu, tshimuenekelu tshiende ne ngakuilu wende mbia buena bivuaye nabi dîba divuaye muye kulala ne mmumanye malu onso avuaye nawu mu mutu. Tuangate tshilejilu tshia Lazalo. Bu muvuaye mufue kukavua matuku anayi, mubidi wende ukavua mubange kubola. Nansha nanku, pavua Yezu mumubishe ku lufu, bana babu ba bakaji bakamumanya musangu umue, ne Lazalo wakabamanya pende.​—Yone 11:38-44; 12:1, 2. w20.08 14 §3; 16 §8

Dia lumingu dia 10/4

Lupandu luetu ndua kudi Nzambi wetu udi musombe mu nkuasa wa bukalenge ne kudi Muana wa mukoko.​—Buak. 7:10.

Tshidi tshienza bua bela manyi bikale bashilangane ne mikoko mikuabu ki mmushinga udibu nawu ku mêsu kua Nzambi to. Bobu bonso badi ne mushinga wa muomumue kudiye, bualu uvua mubasumbe bonso ku mushinga wa muomumue, mmumue ne: mufile muoyo wa Muanende munanga. Mbashilangane anu ku ne: bela manyi badi ne ditekemena dia kuya mu diulu kadi mikoko mikuabu yoyi idi ne ditekemena dia kusomba pa buloba. Kadi buonso buabu badi ne bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi ne kudi Kristo. (Mis. 31:23) Manya kabidi ne: nyuma wa Nzambi udi mua kuenza mudimu ne bukole bua muomumue abu kutudi tuetu bonso. Bidi biumvuija ne: Yehowa udi upesha muntu yonso nyuma wende bilondeshile tshidi muntu au natshi dijinga, nansha yeye muela manyi anyi wa mu mikoko mikuabu. Yehowa mmupeshe mutendeledi wende yonso udi mudilambule kudiye ditekemena dia dikema bua matuku atshilualua. (Yel. 29:11) Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo tshidi tshipetesha yonso wa kutudi mpunga munene wa kutumbisha Nzambi ne Kristo bua tshidibu batuenzele bua tumone mua kupeta muoyo udi kawuyi ne ndekelu. Kakuyi mpata, Tshivulukilu ke mpunga wa mushinga mukole menemene utu nende bena Kristo balelela bua kudisangisha. w21.01 18 §16; 19 §19

Dimue dia 11/4

Nutungunuke ne kuenza nunku.​—1 Kol. 11:25.

Bantu ba bungi badi babuela mu Tshivulukilu badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba. Kadi bua tshinyi badi babuelamu? Bua bualu bua muomumue butu busaka bantu bua kubuela mu difesto dia dibaka dia mulunda wabu. Mbasue kuleja mudibu banange mulume ne mukaji badi baselangana ne mbasue kubatua mpanda. Nunku bena mu mikoko mikuabu badi babuela mu Tshivulukilu bualu mbasue kuleja mudibu banange Kristo ne bela manyi ne babatua mpanda ne kuleja kabidi mudibu ne dianyisha bua mulambu wa Yezu udi wenza bua bapete mushindu wa kusomba kashidi pa buloba. Bualu bukuabu bua mushinga budi bubasaka bua kubuela mu Tshivulukilu budi ne: mbasue kutumikila dîyi didi Yezu mubatumine. Pavua Yezu muenze didia dia pa buadi adi ne bapostolo bende ba lulamatu, wakabambila ne: “Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.” (1 Kol. 11:23-26) Ke bualu kayi badi batungunuka ne kubuela mu Didia dia dilolo dia Mukalenge bidimu bionso bitshidi bamue bela manyi ne muoyo pa buloba apa. w21.01 17-18 §13, 14

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Yone 12:12-19; Mâko 11:1-11

Dibidi dia 12/4

Mu bualu ebu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua bua bualu buetu, ne: Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende.​—1 Yone 4:9.

Bua dinanga kuikaladi dilelela, didi ne bua kumuenekela mu bienzedi. (Fuanyikija ne Yakobo 2:17, 26.) Tshilejilu, Yehowa mmutunange. (1 Yone 4:19) Dinanga diende didi dimuenekela mu mêyi mimpe adiye mufundishe mu Bible. (Mis. 25:10; Lomo 8:38, 39) Kadi tudi batuishibue ne: Nzambi ki mmutunange anu ku bidiye wamba to, mmutunange kabidi ku bidiye wenza. Yehowa wakitaba bua Muanende munanga akenge ne atufuile. (Yone 3:16) Tudi mua kuela kabidi mpata tuamba ne: Yehowa ki mmutunange bulelela anyi? Tudi tuleja mutudi banange Yehowa ne Yezu patudi tubatumikila. (Yone 14:15; 1 Yone 5:3) Yezu muine si mmututumine dîyi bua tunangangane. (Yone 13:34, 35) Katuena ne bua kuleja bena Kristo netu mutudi babanange anu ku mêyi to, tudi ne bua kubaleja kabidi dinanga dietu ku bitudi tuenza.​—1 Yone 3:18. w21.01 9 §6; 10 §8

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Yone 12:20-50

Disatu dia 13/4

Ndi munubikile balunda.​—Yone 15:15.

Bela manyi badi ne ditekemena dia kuikala ne Yezu bua kashidi, bakokesha nende mu Bukalenge bua Nzambi. Bobu nebikale ne Kristo, tuambe ne: bamumona, bakula nende, ne basomba nende. (Yone 14:2, 3) Bua bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba, Yezu neabanange ne neabatabalele. Nansha muikalabu kabayi bamumona, malanda abu nende neashême bikole pikalabu ne muoyo udibu babalongoluele kudi Yehowa ne Yezu. (Yesh. 9:6, 7) Patudi tuitaba dibikila dia Yezu dia kulua balunda bende, tudi tupeta masanka a bungi. Tshilejilu, tudi tumona mudiye mutunange ne utukuatshisha patudi tuambangana apa. Tudi ne mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. Bualu bua mushinga mukole budi ne: bulunda buetu ne Yezu nebutufikishe ku bulunda budi bupite bulunda kayi buonso, tuambe ne: malanda a nsungansunga ne Yehowa Tatuende wa Yezu. Tudi ne diakalenga dia dikema dia kubikidibua balunda ba Yezu! w20.04 25 §15, 16

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 21:1-36

Dinayi dia 14/4

Mu Kristo bonso nebapete muoyo.​—1 Kol. 15:22.

Mupostolo Paulo uvua ufundila bena Kristo bela manyi ba mu Kolinto. Pavuabu mua kufua, bavua ne bua kubabisha ku lufu bua kuikalabu ne muoyo mu diulu. Bena Kristo aba ‘bavua babajidile mu buobumue ne Kristo Yezu, babikidibue bua kuikala bansantu.’ Uvua kabidi mutele “bantu badi balale tulu mu lufu mu buobumue ne Kristo.” (1 Kol. 1:2; 15:18; 2 Kol. 5:17) Paulo wakafunda mu mukanda mukuabu ne: bantu badi “mu buobumue [ne Yezu] bamufuane ku lufu luende” nebikale kabidi “nende mu buobumue bamufuane ku dibishibua diende ku lufu.” (Lomo 6:3-5) Yezu uvua mubishibue tshifukibua tshia mu nyuma kuyaye mu diulu. Ke tshiafikila kabidi bantu bonso “badi mu buobumue ne Kristo,” mmumue ne: bena Kristo bela manyi. Paulo wakafunda ne: bavua bajule Kristo bu “mamuma a kumpala a badi balale tulu mu lufu.” (1 Kol. 15:20) Vuluka ne: bantu bakuabu bu mudi Lazalo, bakabishibua ku lufu, kadi anu Yezu ke muntu wa kumpala uvua mubishibue ku lufu muikale tshifukibua tshia mu nyuma bua kupeta muoyo wa tshiendelele. w20.12 5-6 §15, 16

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Matayi 26:1-5, 14-16; Luka 22:1-6

DITUKU DIA TSHIVULUKILU
Panyima pa dibuela dia dîba
Ditanu dia 15/4

Netuikale ne Mukalenge misangu yonso.​—1 Tes. 4:17.

Bela manyi badi bajikija lubilu luabu pa buloba lelu badi babishibua ku lufu diakamue bua kuya mu diulu. Ke tshidi mupostolo Paulo muambe mu 1 Kolinto 15:51, 52. Bana babu ne Kristo nebikale ne disanka dia bungi bua dibishibua diabu. Bible udi utuambila mudimu wikala bela manyi babishibua ne bua kuenza mu diulu. Yezu udi ubambila ne: “Muntu udi utshimuna ne ulonda bienzedi bianyi too ne ku ndekelu, nemmupeshe bukokeshi ku mutu kua bisamba, ne neakokeshe bantu ne dikombo dia tshiamu bua basunsudibue bu malongo a diima, anu bu mundi mupete bukokeshi kudi Tatu wanyi.”​—Buakabuluibua 2:26, 27. w20.12 12 §14, 15

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Matayi 26:17-19; Mâko 14:12-16; Luka 22:7-13 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 13:1-5; 14:1-3

Disambombo dia 16/4

Bakadi bajule Kristo ku lufu.​—1 Kol. 15:20.

Padi mupostolo Paulo mubikile Yezu ne: “mamuma a kumpala,” uvua usua kuleja ne: kuvua bantu bakuabu bavuabu ne bua kujula ku lufu bua kupeta muoyo mu diulu. Bapostolo ne bantu bakuabu “badi mu buobumue ne Kristo” bavua ne bua kulonda Yezu. (1 Kol. 15:18) Mu tshikondo tshiakanyine, nebabajule pabu ne mubidi wa mu nyuma bua kuya mu diulu anu bu Yezu. Dibishibua ku lufu bua kuya mu diulu bua bantu “badi mu buobumue ne Kristo” kadivua dianji kutuadija tshikondo tshivua Paulo ufundila bena Kolinto to. Kadi Paulo wakaleja ne: divua ne bua kuenzeka mu matuku atshivua alua, babisha “muntu ne muntu mu mulongo wende: Kristo mamuma a kumpala, pashishe bantu ba Kristo mu tshikondo tshia dikalaku diende.” (1 Kol. 15:23; 1 Tes. 4:15, 16) Lelu tudi mu tshikondo tshia “dikalaku” dia Kristo tshikavua Bible muambe. Bushuwa, bapostolo ne bena Kristo bakuabu bela manyi bakavua bafue bavua ne bua kuindila tshikondo etshi bua kupetabu difutu diabu mu diulu ne kuikalabu “mu buobumue [ne Yezu] bamufuane ku dibishibua diende ku lufu.”​—Lomo 6:5. w20.12 5 §12; 6 §16, 17

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Yone 19:1-42

Dia lumingu dia 17/4

Mubidi udi ukunyibua muikale ubola; udi ubishibua kawuyi ubola.​—1 Kol. 15:42.

Mupostolo Paulo uvua wakula bua bantu badi babishibua ku lufu ne mubidi udi ukumbanyina mu diulu, “wa mu nyuma.” (1 Kol. 15:43, 44) Pavua Yezu pa buloba, uvua ne mubidi wa mashi ne mâyi. Kadi pakabishibuaye ku lufu, “wakalua nyuma udi ufila muoyo,” kupinganaye mu diulu. Bela manyi nebabishibue pabu ne mubidi wa nyuma. Paulo wakumvuija ne: “Anu bu mutudi bangate tshimfuanyi tshia udi muenza ne lupuishi, ke mutuangata kabidi tshimfuanyi tshia wa mu diulu.” (1 Kol. 15:45-49) Mbimpe tumanye ne: Yezu kavua mubishibue ku lufu ne mubidi wa mashi ne mâyi to. Ke tshivua Paulo muleje pakambaye ne: “Musunyi ne mashi kabiena mua kupiana Bukalenge bua Nzambi” mu diulu to. (1 Kol. 15:50) Bapostolo ne bela manyi bakuabu kabakubishibua ku lufu kuya mu diulu ne mubidi wa mashi ne mâyi udi ubola nansha. w20.12 10-11 §10-12

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 20:1

Dimue dia 18/4

Lufu, ditshimuna diebe didi penyi? Lufu, kalonda kebe kadi penyi?​—1 Kol. 15:55.

Bamue bayidi ba Yezu ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bafunde bua ditekemena dia kuya mu diulu. Nzambi ke uvua mubasake ku bukole bua nyuma wende bua kufunda malu au. Mupostolo Yone wakumvuija ne: “Tudi mpindieu bana ba Nzambi, kadi tshituikala ki ntshianji kumueneshibua to. Tudi bamanye ne: padiye umueneshibua, netuikale bu yeye.” (1 Yone 3:2) Nunku padibu bajula bena Kristo bela manyi ku lufu bua kuya mu diulu, ki mbamanye tshikalabu to. Kadi padibu bapeta difutu diabu kudi Yehowa, nebamumone ne abu abidi. Bible ki mmuleje kalu ne kalu konso kadi katangila dibishibua ku lufu bua kuya mu diulu to, kadi mupostolo Paulo yeye uvua mufunde amue malu adi atangila dibishibua edi. Bela manyi nebikale ne Kristo ‘pajimijaye mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole.’ Nebabutule kabidi ‘muena lukuna wa ndekelu, lufu.’ Ndekelu wa bionso, Yezu pamue badiye ukokesha nabu nebaditeke bobu ne bintu bionso ku bukokeshi bua Yehowa. (1 Kol. 15:24-28) Netshikale tshikondo tshimpe be! w20.12 8 §2

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Yone 20:2-18

Dibidi dia 19/4

Nunku ndi ne ditekemena [dia] . . . ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.”​—Bien. 24:15.

Bena Kristo ba lulamatu badi kabayi ne ditekemena dia kuya kusomba ne Kristo mu diulu badi pabu ne ditekemena dia kubishibua ku lufu. Bible udi wamba ne: mupostolo Paulo ne bantu bakuabu badi baya mu diulu badi mu “dibishibua dia bantu ku lufu didi didianjila kumpala.” (Filip. 3:11) Mêyi aa adi aleja ne: nekuikale dibishibua dia bantu dikuabu dikala mua kulonda. Bidi bipetangana ne tshivua Yobo muambe bua matuku atshivua alua. (Yobo 14:15) “Bantu ba Kristo [bikalaku] mu tshikondo tshia dikalaku diende” nebikale ne Yezu mu diulu pajimijaye mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole buonso. Nansha ‘muena lukuna wa ndekelu, lufu’ nebamujimije pende. Bushuwa, lufu lutudi bapiane kudi Adama, kaluakukuata kabidi bantu badibu babishe kulu bua kuya mu diulu nansha. (1 Kol. 15:23-26) Bantu badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba mbatekemene bualu budi mu mêyi a Paulo adi mu mvese wa lelu aa. Mbiumvuike bimpe ne: muntu udi kayi muakane nansha umue kakubuela mu diulu to; nunku mêyi aa adi aleja ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu matuku atshilualua pa buloba apa. w20.12 6-7 §18, 19

Disatu dia 20/4

[Kristo] uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.​—Gal. 2:20.

Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi mua kunjadikila ne: Yehowa utshidi munnange?’ Mu kuamba kuimpe, etshi si ndukonko diandamuna. Kukadi bidimu bia bungi mpindieu, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: “Tudi mua kudimona tuenda tusesuka, ne misangu ya bungi tudimona tukadi benzulule amue malu mabi atuvua tuenza kumpala kua kutuadija kuenzela Yehowa mudimu. . . . Kuambi ne: udi muenze mpekatu udi Yehowa kayi mua kukubuikidila to. Satana ke udi musue bua wele meji nanku. Wewe umvua bibi bua mpekatu uudi muenze, ntshijadiki tshia ne: kuena muntu mubi to, ne Yehowa udi mua kukufuila luse. Dipuekesha, utungunuke ne kulomba Yehowa bua akubuikidile, akupeteshe kondo ka muoyo kimpe ne akuambuluishe.” Kumpala kua mupostolo Paulo kuluaye muena Kristo, uvua muenze mpekatu minene ya bungi. Bushuwa uvua uvuluka bivuaye muenze. (1 Tim. 1:12-15) Kadi buende yeye, tshia kupikulangana natshi tshivua dipa difila buende yeye nkayende. Ke tshivua tshiambuluisha Paulo bua kadipishi upitshisha to, kadi adifile bua kuenzela Yehowa mudimu ne muende muonso, mutangile anu kumpala. w20.11 27 §14; 29 §17

Dinayi dia 21/4

Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi, bualu yeye udi upesha bantu bonso ne tshianza tshilekelela, kayi ubatobolola, ne nebamupeshawu.​—Yak. 1:5.

Satana udi ututeta kabidi mu mishindu ya bungi bua kuenza malu mabi. Ntshinyi tshitutu tuenza? Bidi mua kuikala bipepele bua kudiambila ne: ki mbibi menemene to. Tshilejilu, tudi mua kuela meji ne: ‘Ebi bindidimbi ki mbibi menemene bia bangipatshila mu tshisumbu to.’ Wewe udiambila nanku udi udishima. Mbimpe tudiele nkonko ya buena eyi: ‘Satana udi ujinga kupandulula muoyo wanyi ne buteyi ebu anyi? Meme muenze bualu bubi ebu, tshiakupendeshisha dîna dia Yehowa anyi? Bualu ebu nebunsemeje pabuipi menemene ne Nzambi anyi? Peshi nebunsemeje kule nende?’ Elangana meji a nkonko eyi. Sambila bua upete meji a kuyandamuna bimpe kuyi udishima to. Tuetu benze nanku netudikube bimpe menemene. Nebituambuluishe bua kukandamena diteta ne muoyo umue, anu muvua Yezu muenze pakambaye ne: “Umbuka, Satana!” (Mat. 4:10) Vuluka ne: kuikala ne mioyo ibidi kakuena ne bualu bua nsongo to. w20.06 12-13 §16, 17

Ditanu dia 22/4

Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu amu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi to, kadi ele meji bua ikale ne meji mimpe.​—Lomo 12:3.

Tutu tukokela mikenji ya Yehowa ne budipuekeshi buonso, bamanye ne: Yehowa utu anu mumanye tshidi tshitambe buimpe buetu tuetu. (Ef. 4:22-24) Didipuekesha didi ditusaka bua kuenza disua dia Yehowa kumpala kua dietu tuetu ne kumona bakuabu bu batupite. Bua bualu abu, tudi tubuela mu malanda mimpe ne Yehowa ne bena kuitabuja netu. (Filip. 2:3) Kadi tuetu katuyi badimuke, bantu ba mu bulongolodi bua Satana badi ne lutambishi ne badinangi badi mua kutunyanga. Bidi bimueneka ne: bualu ebu buvua buteke bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala mu njiwu, bualu mupostolo Paulo wakafundila bena Lomo ne: “Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu amu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi to, kadi ele meji bua ikale ne meji mimpe.” Paulo uvua mumanye ne: kuonso eku, muntu yonso eu utu musue kudimona ne mushinga kampanda. Kadi didipuekesha nedituambuluishe bua kubenga kudimona ne mushinga kupitshisha. Nedituambuluishe kabidi bua kubenga kumona ne: tudi ne mushinga wa bungi kupita bakuabu. w20.07 2 §1, 2

Disambombo dia 23/4

Kabavua batatshisha buloba ne kabavua bamuela mvita . . . to.​—2 Kul. 14:6.

Tshikondo tshia ditalala tshivuaku mu matuku a mukalenge Asa tshiakalua anu kujika. Tshiluilu tshinene tshia basalayi muliyo mujima tshiakalua tshifumina ku Etshiopi. Bavua batshilombola kudi Zela. Uvua mutuishibue ne: yeye ne tshiluilu tshiende nebatshimune Yuda. Kadi Asa yeye kavua mueyemene bungi bua bantu to, uvua mueyemene Nzambi. Wakasambila ne: “Tuambuluisha koku, Yehowa Nzambi wetu, bualu tudi tukueyemena, ne tudi balue bua kuluisha musumba wa bantu eu mu dîna diebe.” (2 Kul. 14:11) Nansha muvua tshiluilu tshia bena Etshiopi ne basalayi bapite ba Asa misangu mitue ku ibidi, Asa uvua mumanye ne: Yehowa uvua ne dikanda ne bukole bua kuambuluisha bantu bende. Yehowa kakamuela mâyi ku makasa to; bakatshimuna tshiluilu tshia bena Etshiopi bibi bitambe. (2 Kul. 14:8-13) Katuena bamanye malu onso afikila yonso wa kutudi kumpala eku to; kadi tshitudi bamanye ntshia ne: tshikondo tshionso tshia ditalala didi nadi bantu ba Nzambi lelu katshiakushala bua kashidi to. Vuluka, Yezu wakadianjila kuamba ne: mu matuku a ku nshikidilu, ‘bisamba bionso nebikine’ bayidi bende.​—Mat. 24:9. w20.09 17-18 §14-16

Dia lumingu dia 24/4

Ndi nsankila . . . mu bipendu.​—2 Kol. 12:10.

Kakutu muntu utu musue bua bamupende to. Kadi baluishi betu bobu batupenda batupendelamu ne tushala batume meji anu ku bidibu bamba abi, bidi mua kututekesha. (Nsu. 24:10) Kadi mmushindu kayi utudi ne bua kumona bipendu bidi baluishi batupenda? Anu bu mupostolo Paulo, mbimpe ‘tusankile mu bipendu.’ Bua tshinyi? Bualu bipendu ne buluishi mmalu adi aleja ne: tudi bayidi balelela ba Yezu. (1 Pet. 4:14) Yezu wakamba ne: bavua ne bua kukengesha bayidi bende. (Yone 15:18-20) Ke tshivua tshienzeke mu bidimu lukama bia kumpala. Tshikondo atshi, bantu bonso bavua ne mmuenenu wa malu wa bena Greke bavua bamona bena Kristo bu bantu bavua kabayi balonge anyi bashadile. Bena Yuda bavua bamona pabu bena Kristo bu bantu bavua ‘kabayi balonge ne bantu tshianana,’ anu muvuabu bamona mupostolo Petelo ne Yone. (Bien. 4:13) Bavua bamona bena Kristo bu bavua kabayi ne bualu bua nsongo. Bu muvuabu kabayi babuelakana mu malu a tshididi, kabavua ne tshivuabu mua kuenzela mbulamatadi to, ne bavua babamona bu bantu ba kuimansha ku diyala. Bena Kristo ba kumpala abu bakateketa mu mikolo bualu baluishi babu bavua babamona mu mushindu mubi anyi? Tòo. w20.07 14-15 §3, 4

Dimue dia 25/4

Tutungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi difumina kudi Nzambi, ne muntu yonso udi unangangana mmuledibue kudi Nzambi ne mmumanye Nzambi.​—1 Yone 4:7.

Mupostolo Yone uvua munange bena Kristo nende bikole ne uvua uditatshisha bua nsombelu wabu wa mu nyuma. Mibelu ivuaye mubapeshe mu mikanda isatu ivuaye mubafundile ku nyuma wa Nzambi idi ileja bualu ebu bimpe menemene. Bidi bitukankamija bikole patudi tumanya ne: balume ne bakaji badibu bele manyi bua kukokesha ne Kristo badi pabu anu bu Yone! (1 Yone 2:27) Tutumikilayiku mibelu ivuaye mufile eyi. Tudisuikayi bua kuenda mu bulelela, tutumikila Yehowa mu malu onso a mu nsombelu wetu. Longa Dîyi dia Nzambi, ne udieyemene. Ikala ne ditabuja dikole kudi Yezu. Benga malongesha a bantu ne a batontolodi. Padibu bakusaka bua kuikala ne nsombelu wa mpala ibidi ne kuenza mpekatu, kuitabi to. Tumikila mikenji mitumbuke ya Yehowa ya bikadilu. Tubuikidilayi bana betu badi batunyingalaje, ne tuambuluishayi badi dijinga ne diambuluisha; bualu kuenza nunku nekubambuluishe bua bashale ne ditabuja dikole. Dîba adi, nansha tuetu bapete ntatu ya mushindu kayi, netutungunuke anu ne kuenda mu bulelela. w20.07 24-25 §15-17

Dibidi dia 26/4

Nzambi mmulongolole tshitupa tshia mubidi tshionso anu bu muvuaye musue.​—1 Kol. 12:18.

Bua dinanga, Yehowa mmupeshe mutendeledi wende yonso wa lulamatu wende muaba mu tshisumbu tshiende. Nansha mutudi ne midimu mishilangane, tuetu bonso tudi ne mushinga ne yonso wa kutudi udi dijinga ne mukuabu. Mupostolo Paulo uvua muleje bimpe ne: muntu nansha umue wa kutudi kena mua kutangila mutendeledi wa Yehowa mukuabu umuambila ne: “Tshiena nebe dijinga” to. (1 Kol. 12:21) Bua tshisumbu kuikalatshi mu ditalala, tudi ne bua kutuangana mushinga ne kueleshangana diboko. (Ef. 4:16) Patudi tueleshangana diboko mu buobumue, muntu yonso udi umvua ne: mbamunange ne tshisumbu tshidi tshikola. Bakulu bonso ba bisumbu mbateka ku nyuma muimpe wa Yehowa. Nansha nanku, yonso wa kudibu udi ne biende bipedi ne diende dimanya. (1 Kol. 12:17) Bakuabu badi mua kuikala balue bakulu anu matuku adi panshi aa ne kabayi ne dimonamona dia malu dia nsongo. Bakuabu bukulakaja ne masama bidi mua kuikala bibapangisha mua kuenza amue malu. Nansha nanku, mukulu nansha umue kena mua kutangila mukulu nende ne kumuambila ne: “Tshiena nebe dijinga” to. Kadi mukulu yonso udi ne bua kulonda mubelu wa Paulo udi mu Lomo 12:10. w20.08 26 §1, 2; 27 §4

Disatu dia 27/4

Malu a panu apa adi enda ashintuluka.​—1 Kol. 7:31.

Yehowa udi utulombola mu njila udi ufikisha ku muoyo ku diambuluisha dia tshitupa tshia bulongolodi buende tshidi pa buloba. Bushuwa, katutu tujanguluka bua kulonda buludiki bua mu Bible butudi tupeta mu malu a ntendelelu ne a bikadilu to. Kadi ntshinyi tshitutu tuenza patu bulongolodi bua Nzambi bushintulula malu, bilenga ne nsombelu wetu mu amue malu, tshilejilu bu mudi kupana Nzubu wa Bukalenge? Tuetu tuvuluka ne: mudimu wonso utudi tuenza eu tudi tuwenza bua Yehowa, ne yeye ke udi ulombola bulongolodi buende, katuakujimija disanka dietu nansha. (Kolos. 3:23, 24) Mukalenge Davidi mmutushile tshilejilu tshimpe tshia muvuaye mufile makuta bua kuibaka ntempelo. Wakamba ne: “Meme ne tshisamba tshianyi tudi banganyi bua tuetu kufila milambu ya budisuile mushindu eu? Bualu bintu bionso bidi bifumina kuudi, ne tuetu tudi bakupeshe anu tshidi tshifumine ku tshianza tshiebe wewe.” (1 Kul. 29:14) Patudi tufila makuta, tuetu petu tudi tupesha Yehowa tshidi tshifumine ku tshianza tshiende yeye. Nansha nanku, patudi tufila dîba dietu, makanda etu ne makuta etu bua kukuatshisha mudimu udiye musue bua wenzeke, udi usanka bikole.​—2 Kol. 9:7. w20.11 22-23 §14-16

Dinayi dia 28/4

Muntu udi utangila matutu kakupuola to.​—Muam. 11:4.

Buetu tuetu Bantemu ba Yehowa, ki mbungi bua bantu batudi tubueja mu bulongolodi budi buleja ne: mudimu wetu udi wenda bimpe to. (Luka 8:11-15) Yehowa udi umona ne: mudimu wetu udi wenda bimpe patudi tunanukila mu diyisha lumu luimpe ne dilongesha dia bantu. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu tudi tumutumikila yeye ne Muanende. (Mâko 13:10; Bien. 5:28, 29) Kudi bualu bukuabu budi butusaka kabidi bua kuyisha mpindieu: Nshikidilu wa bulongolodi ebu ukadi mulembelele! Dîba didi dishale bua kuenza mudimu udi usungila bantu eu ndikese menemene. Kuladikiji malu anyi kuedi meji ne: bidi bikengela windile too ne palengela malu bua ushishe kuenza mudimu wa mushinga eu to. Keba tshia kuenza mpindieu bua ukoleshe dijinga dia kuyisha diudi nadi, vudija dimanya diebe dia malu a mu Bible, peta dikima, ne ikale uditatshisha bua kuenza tshidi tshikengedibua nansha biobi bikole. Disangisha ne bantu miliyo 8 badi benza mudimu wa diloba bantu bua upete pebe disanka dia kudi Yehowa. (Neh. 8:10; Luka 5:10) Ikala mudisuike bua kuenza mudimu eu ne muebe muonso ne kutungunuka ne kuwenza too ne padi Yehowa wamba ne: kuajiki. w20.09 7 §18-20

Ditanu dia 29/4

Lama tshidibu bakupeshe.​—1 Tim. 6:20.

Katulekedi dijinga dia kupeta bintu bia ku mubidi bivule ditubueja mu ditanaji to. “Bukole bua mashimi bua biuma” budi mua kufimpakaja dinanga ditudi banange Yehowa, kutuuyisha dianyisha ditudi nadi bua Dîyi dia Nzambi, ne dijinga dietu dia kudimanyisha bakuabu. (Mat. 13:22) Tuetu basue kukuba bintu bidi Yehowa mutupeshe, mbimpe tudiakaje bua kuenza malu lukasa patudi tumona njiwu. Mbimpe tuikale petu badilongolole bua kumanya tshia kuenza patudi tumona diakamue batuadija kuleja malu a tshiendenda, a tshikisu, anyi a batontolodi ku Enternete, mu filme anyi mu ndongamu wa ku TV. Tuetu badianjile kudilongolola, netuenze malu ne lukasa bua kuepuka malu adi mua kunyanga lungenyi luetu ne kushala mu malanda mimpe ne Yehowa. (Mis. 101:3; 1 Tim. 4:12) Tudi ne bua kulama bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe, mmumue ne: bulelela bua mu Bible budi tshintu tshia mushinga mukole ne diakalenga ditudi nadi dia kubulongesha bakuabu. Tuetu tuenza nanku, netuikale ne kondo ka muoyo katoke, nsombelu wa nsongo, ne disanka dia kuambuluisha bantu bakuabu bua bamanye pabu Yehowa. w20.09 30 §16-19

Disambombo dia 30/4

Neumone Mulongeshi webe Munene ne mêsu ebe.​—Yesh. 30:20.

Ukadi mubatijibue anyi? Biobi nanku, udi muleje bantu patoke muudi muitabuje Yehowa ne musue kumuenzela mudimu pamue ne bulongolodi buende. Lelu, Yehowa udi ulombola bulongolodi buende mu mushindu udi uleja bumuntu buende, uleja malu adiye mulongolole, ne uleja mikenji yende ya malu a bikadilu. Mona ngikadilu ya Yehowa isatu idi imuenekela mu bulongolodi buende. Wa kumpala, “Nzambi kena ne kansungansunga to.” (Bien. 10:34) Dinanga diakasaka Yehowa bua kufila Muanende “bua bantu bonso bu tshia kupikulangana natshi.” (1 Tim. 2:6; Yone 3:16) Yehowa udi wenza mudimu ne bantu bende bua kuyisha bantu bonso badi mua kuteleja lumu luimpe. Mu mushindu eu, udi wambuluisha muntu yonso udi musue kupeta masanka a ku tshia kupikulangana natshi bua aapete. Ngikadilu muibidi, Yehowa nNzambi wa bulongame ne wa ditalala. (1 Kol. 14:33, 40) Bua bualu ebu, tudi ne bua kutekemena bua batendeledi bende bamuenzele mudimu bikale tshisumbu tshidi tshienza malu mu bulongame ne mu ditalala. Ngikadilu muisatu, Yehowa ‘mMulongeshi Munene.’ (Yesh. 30:21) Ke bualu kayi bulongolodi buende mbudifile mu dilongesha Dîyi diende difundisha ku bukole bua nyuma, mu tshisumbu ne mu buambi. w20.10 20 §1-3

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu