Ngondo wa 1
Dia lumingu dia 1/1
Mbalombodi bampofu.—Mat. 15:14.
Yezu wakela bamfumu ba bitendelelu ba mu tshikondo tshiende patoke ne dikima dionso bua bienzedi biabu bia lubombo. Tshilejilu, wakela Bafalese patoke bua muvuabu batamba kutabalela anu mushindu wa kuowa mâyi ku bianza kupita mua kutabalela baledi babu. (Mat. 15:1-11) Nansha muvua bamfumu ba bitendelelu kabayi banyisha bivua Yezu wamba, kabiakamupangisha bua kumanyisha bulelela to. Yezu wakela kabidi malongesha a dishima patoke. Kakamba ne: malu adi bantu bitabuja mu bitendelelu mmanyishibue onso kudi Nzambi to. Kadi wakamba ne: kudi bantu ba bungi badi mu njila mualabale udi ufikisha ku kabutu, ne bakese patupu badi mu njila mubumbakane. (Mat. 7:13, 14) Wakamba kayi udia tshibanga ne: bamue bantu nebambe mudibu benzela Nzambi mudimu, kadi pabu kabayi bamuenzelawu to. Wakadimuija bantu wamba ne: “Nudimukile baprofete ba dishima badi balua kunudi bavuale biseba bia mikoko, kadi munda badi mbua ya ditu idi ne lumpukusu. Nenubamanyine ku mamuma abu.”—Mat. 7:15-20. w21.05 9 §7, 8
Dimue dia 2/1
Mpala wende katshivua kabidi mubungame to.—1 Sam. 1:18.
Bavua basele Hana kudi muena Lewi mukuabu diende Elekana; bayende eu uvua mumunange wamba kufua. Kadi uvua ne mukaji mukuabu, diende Penina. Elekana uvua munange Hana bikole kupita Penina; nansha nanku “Penina uvua ne bana, kadi Hana kavua ne bana to.” Nunku Penina uvua usendeka Hana “kakuyi dikisha bua kumutatshisha mu lungenyi.” Bivua bimutonda bikole! ‘Uvua udila ne ubenga kudia.’ Nansha nanku, Bible kena uleja muaba nansha umue ne: Hana wakajinga kudisombuela to. Kadi uvua wambila Yehowa malu ende onso, umueyemena mumanye ne: neakaje malu. (1 Sam. 1:2, 6, 7, 10) Tshilejilu tshia Hana tshidi mua kutulongesha tshinyi? Muntu kampanda yeye ujinga bua nutembangane nende mu mushindu kansanga, vuluka ne: wewe udi mua kudikanda. Kuitabi bua nufike ku ditembangana nansha. Pamutu pa wewe kupingaja bubi ku bubi, keba mushindu wa kushala mu ditalala ne muntu au. (Lomo 12:17-21) Nansha yeye kayi mushintuluke to, wewe neulame ditalala dia mu muoyo. w21.07 17 §13, 14
Dibidi dia 3/1
Kangulayi mêsu ne nudilame ku nkuka ya mishindu yonso.—Luka 12:15.
Lukuka luakafikisha Yudasa Isakaliote ku ditungila Yezu bibi bitambe. Kumpala kavua ne lukuka to. (Luka 6:13, 16) Bidi bimueneka bimpe ne: Yudasa uvua mupostolo mukumbane ne wa kueyemena bualu bavua bamuteke bua ikale ulama kashete ka makuta. Kadi tshikondo kampanda Yudasa wakatuadija kuiba, nansha mukavuaye muteleje mibelu ivua Yezu mufile bua lukuka misangu ne misangu. (Mâko 7:22, 23; Luka 11:39) Lukuka lua Yudasa luakamueneka dîba divua bualu kampanda buenzeke kumpala kua kushipabu Yezu. Yezu ne bapostolo bende ne Mariya ne muanabu Mâta bavua baye kuendela Simona muena nsudi buenyi. Pavuabu benda badia, Mariya wakajuka kuelaye Yezu mafuta a mupuya muimpe mu mutu. Mafuta au avua mushinga mukole. Biakatonda Yudasa ne bapostolo bakuabu bikole. Bapostolo bakuabu bavua mua kuikala bela meji ne: makuta a mafuta au avua mua kubambuluisha bimpe mu mudimu wa kuyisha. Yudasa yeye uvua ne tubidi tua ndumbi. Uvua “muivi” ne musue kuiba makuta a mu kashete.—Yone 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luka 22:3-6. w21.06 18 §12, 13
Disatu dia 4/1
Meme muena dikenga! Nnganyi wansungila?—Lomo 7:24.
Kutu misangu iutu umvua midimu iudi nayi ikupita makanda, udiumvua kutshiyi ukumbana bua kuyenza yonso anyi? Biobi nanku, udi mua kumvua Paulo. Pavuaye usamisha mutu bua bena Kristo nende, kavua uwusamisha anu bua tshisumbu tshimue to, kadi bua “bisumbu bionso.” (2 Kol. 11:23-28) Udi ne disama dia munanunanu didi dikujimijila disanka anyi? Paulo uvua ne “dieba mu mubidi” divua dimutondesha nsombelu. Divua mua kuikala disama kampanda divuaye nadi, ne kavua ne tshia kuenza bua diodi kujika to. (2 Kol. 12:7-10) Bilema biutu wenza bitu bikutekesha mu maboko anyi? Nansha Paulo pende bivua bimutekesha imue misangu. Yeye nkayende wakadibikila ne: “muena dikenga” bua bungi bua mvita ivuaye uluangana bua kuenza tshidi tshimpe. (Lomo 7:21-24) Nansha muvua Paulo utuilangana ne mateta a mishindu ne mishindu ne nsombelu ivua imutekesha mu maboko, wakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tshivua tshimupeshe bukole bua kuenza nanku ntshinyi? Nansha muvuaye mumanye bimpe ne: uvua wenza bilema, uvua ne ditabuja dikole mu tshia kupikulangana natshi. w21.04 22 §7, 8
Dinayi dia 5/1
Muana wa muntu uvua mulue [bua] . . . kufila muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa ba bantu bungi.—Mâko 10:45.
Pavua Adama muntu mupuangane muenze mpekatu, uvua mudijimijile diakalenga dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele, ne mudijimijile kabidi bana bakaluaye kulela. Kakuvua tshivua mua kubingisha Adama bua bualu buvuaye muenze abu to. Uvua muenze mpekatu ku bukole. Kadi tuambe tshinyi bua bana bende? Bobu kabavua ne tshivuabu benze mu mpekatu wa Adama to. (Lomo 5:12, 14) Bu mukavuabu bakosele Adama tshibawu tshia lufu tshivua tshimukumbanyine, kuvuaku tshia kuenza bua kubapikula ku tshibawu atshi anyi? Eyowa! Adama mumane kuenza mpekatu, Yehowa wakamanyisha ku kakese ku kakese tshivuaye mulongolole bua kupikula ndelanganyi yende bungi kabuyi kubala ku mpekatu ne lufu. (Gen. 3:15) Nansha mutudi bapange bupuangane, tudi mua kudia bulunda bukole ne Yehowa anu bua tshia kupikulangana natshi. Midimu ya Diabolo neyibutuke butubutu anu bua tshia kupikulangana natshi. (1 Yone 3:8) Dijinga dia Yehowa dia ku tshibangidilu bua buloba nedikumbane anu bua tshia kupikulangana natshi. Buloba bujima nebulue mparadizu. w21.04 14 §1; 19 §17
Ditanu dia 6/1
Yonso wa kunudi abatijibue.—Bien. 2:38.
Musumba munene wa balume ne bakaji bavua bafumine mu matunga mashilashilangane bikale bakula miakulu mishilashilangane uvua mudisangishe kaba kamue. Bualu kampanda bua dikema buakenzeka dituku adi. Bena Yuda bakuabu bakatuadija kuakula diakamue mu miakulu ya ku dibela ya bantu bavua balue abu! Bualu abu buakakemesha bantu abu bikole menemene, kadi tshivua bena Yuda abu babambila ne tshivua mupostolo Petelo mulue kuambila bantu bonso tshivua tshiotshi ne mushinga wa bungi kupita. Bakabambila ne: bavua mua kusungidibua bobu baleje ditabuja mu Yezu Kristo. Bualu abu buakabalenga ku muoyo bikole menemene, kukonkabu ne: “Tuenze tshinyi?” Ke Petelo kubandamunaye ne: “Yonso wa kunudi abatijibue.” (Bien. 2:37, 38) Bualu bua pa buabu buakenzeka pashishe. Bantu batue ku 3 000 bakabatijibua dituku adi, kuluabu bayidi ba Kristo. Tshivua ntuadijilu wa mudimu munene wa kuvuija bantu bayidi uvua Yezu mutumine bayidi bende dîyi bua kuenza. Mudimu au utshidi wenzeka too ne lelu. w21.06 2 §1, 2
Disambombo dia 7/1
Meme mvua mukune, Apolo uvua mumiamine mâyi, kadi Nzambi uvua wenda ubikolesha; nunku muntu udi ukuna anyi udi umiamina mâyi kena ne mushinga, kadi anu Nzambi udi ubikolesha.—1 Kol. 3:6, 7.
Tudi mua kuikala basombele muaba udibi bikole bua kupeta ba kulonga nabu Bible. Bantu badi mua kuikala kabayi basue kuteleja mukenji wetu anyi mene bauluisha. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala batekemene ne: bantu abu nebatuteleje dikuabu? Vuluka ne: nsombelu wa bantu udi mua kushintuluka mu mupodi wa dîsu mu bulongolodi bua bimvundu ebu, nunku bantu bavua kabayi basue kututeleja kumpala, badi ndekelu wa bionso mua kulua kumona ne: badi dijinga ne malu a mu nyuma. (Mat. 5:3) Bantu bavua babenga anu kubenga bua kubala mikanda yetu bakalua kuitaba bua kulonga Bible. Tudi kabidi bamanye ne: Yehowa ke Mfumu wa dinowa. (Mat. 9:38) Mmusue bua tutungunuke anu ne kukuna ne kumiamina mâyi, kadi yeye nkayende ke wabikolesha. Nansha katuyi tulonga Bible ne muntu mpindieu, bidi bitukankamija bikole patudi tuvuluka ne: Yehowa neatufute bua didienzeja dietu, kadi ki mbua bungi bua bantu batudi bayishe to! w21.07 6 §14
Dia lumingu dia 8/1
Bana badi bumpianyi bua kudi Yehowa.—Mis 127:3.
Yehowa mmufuke bantu ne bukokeshi bua kulela bana, mubapeshe ne mudimu wa kubalongesha bua banange Nzambi ne bamuenzele mudimu. Nansha mudi Yehowa mupeshe banjelu bipedi bimpe bia bungi, ki mmubapeshe bukokeshi bua kulela bana to. Nunku mbimpe bantu badi bakolesha bana bikale baleja mudibu banyisha diakalenga edi. Mbapeshe baledi mudimu wa mushinga mukole wa kukolesha bana bilondeshile “mibelu ne didimuija bia Yehowa.” (Ef. 6:4; Dut. 6:5-7) Bua kuambuluisha baledi, bulongolodi bua Nzambi mbupatule bia kulongesha nabi bana bidi biumvuija malu a mu Bible, bu mudi: mikanda, filme, mijiki, ne bintu bikuabu bidi mu site wa jw.org. Bidi bimueneka patoke ne: Tatu wetu wa mu diulu ne muanende mbanange bana bikole. (Luka 18:15-17) Bitu bisankisha Yehowa bikole padi baledi bamueyemena ne benza muabu muonso bua kutabalela bana babu bananga. Baledi ba nunku badi bapetesha bana babu mpunga wa kulua bena mu dîku dia Yehowa bua kashidi. w21.08 5 §9
Dimue dia 9/1
Ditabuja . . . [ndileja] patoke dia malu malelela adi kaayi amueneka.—Eb. 11:1.
Bantu bakuabu badi bela meji ne: kuikala ne ditabuja nkuitaba bualu budi kabuyi ne tshijadiki. Kadi bilondeshile Bible adi ki nditabuja dilelela to. Mona ne: kuitabuja malu malelela adi kaayi amueneka bu mudi dikalaku dia Yehowa, dia Yezu, ne dia Bukalenge bua mu diulu nkushindamene pa bijadiki bidi bitufikisha ku dituishibua. (Eb. 11:3) Muanetu wa balume kampanda muena malu a sianse udi wamba ne: “Malu adi Bantemu ba Yehowa bitabuja adi ne nshindamenu wawu. Kabena babenga malu a sianse to.” Bua tshinyi bantu ba bungi badi bamba ne: Nzambi ki ngudi mufuke bintu bionso bidi ne muoyo paku kuikale bijadiki bia bungi bidi bileja bualu ebu? Bamue kabatu nansha banji kukebulula nkayabu bua kujadika ne: Mufuki utuku anyi katuku to. Robert ukadi mpindieu Ntemu wa Yehowa udi wamba ne: “Bu muvuabu kabayi bakula bua bufuki mu kalasa nansha ku mpukampuka, mvua ngela meji ne: kabatu bafuke bintu to. Pangakakumbaja bidimu 22 [ngakajingulula] ne: mu Bible mudi ngenyi mijalame idi ijadika ne: Mufuki udiku.” w21.08 15 §4, 5
Dibidi dia 10/1
Labulayi, numone ne: Yehowa mmuimpe.—Mis. 34:8.
Tudi tumanya ne: Yehowa mmuimpe patudi tubala Bible ne mikanda yetu, nansha patudi tumvua bakuabu balonda mudiye mubabeneshe. Kadi netufike ku dimanya bimpe menemene ne: Yehowa mmuimpe patudi ‘tulabula’ tuetu nkayetu buimpe buende. Tuangate tshilejilu etshi bua kumanya mutudi mua kuenza nanku. Fuanyikijabi ne: tudi tujinga kuditua mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba, kadi bua tuetu kukumbaja tshipatshila atshi, mbimpe tukepeshe malu mu nsombelu wetu. Tudi bamanye mulayi wa Yezu wa ne: tuetu bateke malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala, Yehowa neatupeshe bitudi nabi dijinga menemene, kadi pamuapa katutu banji kudimuenena dikumbana diawu mu nsombelu wetu to. (Mat. 6:33) Nansha nanku, bu mutudi tuitabuja mulayi wa Yezu au, tudi tudienzeja bua kukepesha bungi bua makuta atutu tutula, tuakaja programe wetu wa mudimu wa bianza ne tudifila bikole mu mudimu wa buambi. Tuetu benze nanku, netumone ne etu abidi mudi Yehowa utukumbajila majinga etu. Tudi ‘tudilabuila’ buimpe bua Yehowa. w21.08 26 §2
Disatu dia 11/1
[Kabakuanyisha] dilongesha didi dikolesha [nansha].—2 Tim. 4:3.
Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Bamfumu ba bitendelelu ba bungi batu bazakeela anu bantu banene, bena kantu ku bianza, ne bantu badibu bangata bu bena meji mu bulongolodi ebu bua kubuelabu mu bitanda biabu. Batu bazakeela bena kuitabuja bapiabapia abu nansha bobu bikale ne nsombelu anyi bikadilu bidi bibengangana ne mikenji ya Nzambi. Kadi anu bamfumu ba bitendelelu bamue bamue abu batu bapetula basadidi ba Yehowa ba bikadilu bikezuke badi bamutendelela ne tshisumi. Batu babapetula anu bualu bena panu kabatu babangata bu bantu banene to. Anu muakamba Paulo, Nzambi mmusungule bantu badibu “bapetula.” (1 Kol. 1:26-29) Nansha nanku, ku mêsu kua Yehowa basadidi bende ba lulamatu bonso badi ne mushinga. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ngenyi ya panu kayitupambuishi? (Mat. 11:25, 26) Katuikadi tumona bantu ba Nzambi mudi bena panu babamona to. Manya ne: bantu bena budipuekeshi ke batu Yehowa usungula bua kuenzabu disua diende. (Mis. 138:6) Ela kabidi meji bua bionso bidiye mukumbaje ne bantu badibu bangata kudi bena panu bu badi kabayi bena meji anyi kabayi bamanyi ba mukanda. w21.05 8 §1; 9 §5, 6
Dinayi dia 12/1
Nuvua bantumine bintu bua majinga anyi.—Filip. 4:16.
Mupostolo Paulo uvua muleje dianyisha bua diambuluisha divuaye mupete. Uvua ne budipuekeshi ne witaba diambuluisha dia kudi bena Kristo nende. (Filip. 2:19-22) Nuenu bana betu bakadi bakulakaje, kudi mishindu ya bungi inudi mua kuleja munudi ne dianyisha bua bansonga banudi nabu mu tshisumbu. Bobu basue kuikala banuambula bua kunushiya muaba kampanda, kunuyila mu tshisalu, anyi kunuenzela malu makuabu, itabayi bua nuleje munudi ne dianyisha. Monayi diambuluisha diabu bu mushindu udi Yehowa unuleja mudiye mununange. Nudi mua kufika ku didia nabu bulunda bukole. Ikalayi nutabalela bena dienu abu bua bakole mu nyuma, ne nubambile munudi ne disanka panudi numona bansonga bafika ku dienza midimu minene mu tshisumbu. Ikalayi kabidi nusomba nabu nubambila malu anukadi bamonemone. Nuenu nuenza nanku, ‘nenuleje munudi bena dianyisha’ kudi Yehowa bua bansonga badiye mukoke mu tshisumbu.—Kolos. 3:15; Yone 6:44; 1 Tes. 5:18. w21.09 11-12 §12, 13
Ditanu dia 13/1
Ku luse elu, butoke bua patshiatshia nebulue kutudi bufumina muulu.—Luka 1:78.
Yehowa mmunange bena Kristo netu. Kadi kabitu anu bipepele misangu yonso bua tuetu kubananga ne kubaleja ne: tudi babanange to. Imue misangu, bitu bitukolela nanku bualu tudi bafumine miaba ya bungi mishilangane ne tudi ne bilele bishilashilangane. Tuetu bonso tutu tuenza bilema bidi mua kufiikisha bakuabu munda anyi kubabungamija. Nansha nanku, tutu tudienzeja bua kunanga bena Kristo netu bikole. Mushindu kayi? Mpatudi tuidikija Tatu wetu, tunanga petu bena Kristo netu. (Ef. 5:1, 2; 1 Yone 4:19) Muntu udi ne luse utu umvua bibi padiye umona bakuabu bakenga; utu ukeba mishindu idiye mua kubambuluisha ne kubakolesha. Mushindu uvua Yezu wenzela bantu malu udi uleja mutu Yehowa ubumvuila luse. (Yone 5:19) Musangu kampanda pakamonaye musumba wa bantu “wakabumvuila luse, bualu bavua batatshishibue, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” (Mat. 9:36) Pamutu pa kunanga anu bantu abu patupu, wakakeba mushindu wa kubambuluisha. Wakondopa babedi, kukoleshaye bavua “batata ne midimu mikole ne bambule majitu mabapite.”—Mat. 11:28-30; 14:14. w21.09 22 §10, 11
Disambombo dia 14/1
[Nzambi] uvua ne luse; uvua ubabuikidila tshilema tshiabu, kayi ubabutula to.—Mis. 78:38.
Yehowa utu musue kumvuilangana luse. Mupostolo Paulo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: Nzambi ‘mmubanji mu luse.’ Muaba eu Paulo udi uleja mudi Nzambi ne luse bualu mmupeshe batendeledi bende bapange bupuangane badiye muele manyi ditekemena dia kupeta muoyo mu diulu. (Ef. 2:4-7) Kadi luse lua Yehowa ki ndushikile apu to. Muimbi wa misambu Davidi wakafunda ne: “Yehowa udi muimpe kudi bantu bonso, ne luse luende ludi lumuenekela mu midimu yende yonso.” (Mis. 145:9) Bu mudi Yehowa munange bantu, udi ubumvuila luse musangu wonso udiye umona ne: bidi bikengela kuenza nanku. Yezu mmumanye bimpe menemene mudi Yehowa musue kufuilangana luse kupita muntu mukuabu kayi yonso. Yehowa ne Yezu bavua basombe pamue mu diulu munkatshi mua bidimu binunu ne binunu kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba. (Nsu. 8:30, 31) Misangu ya bungi Yezu uvua umona muvua Tatuende ufuila bantu bena mpekatu luse. (Mis. 78:37-42) Pavua Yezu ulongesha bantu, uvua utamba kuakula bua ngikadilu mutambe buimpe wa Tatuende eu. w21.10 8-9 §4, 5
Dia lumingu dia 15/1
Tatu, utumbishe dîna diebe.—Yone 12:28.
Yehowa wakandamuna disambila adi ne dîyi dikole kumbukila mu diulu umuambila ne: uvua ne bua kuditumbisha. Yezu wakatumbisha dîna dia Tatuende pavuaye uyisha. (Yone 17:26) Nunku bua bena Kristo balelela, kutela dîna dia Nzambi ne kudimanyisha bakuabu ndiakalenga dinene. Mu bidimu lukama bia kumpala, katupa kakese bobu bamane kujadika tshisumbu tshia bena Kristo, Yehowa ‘wakatuma ntema yende kudi bisamba bikuabu bua kupatulamu tshisamba bua dîna diende.’ (Bien. 15:14) Bena Kristo ba tshikondo atshi bavua ne disanka dia bungi dia kutela dîna dia Nzambi ne kudimanyisha bakuabu. Bapostolo ne bayidi bavua baditela misangu ya bungi pavuabu bayisha bantu ne mbadifunde mu mikanda ya mu Bible ivuabu bafunde. Tshivuabu benze atshi tshiakaleja ne: anu bobu ke bavua bamanyisha bakuabu dîna dia Nzambi. (Bien. 2:14, 21) Bia muomumue lelu eu, Bantemu ba Yehowa ntshisamba bua dîna diende. w21.10 20-21 §8-10
Dimue dia 16/1
Konkonone bienzedi bia Yehowa bia dinanga dia lulamatu.—Mis. 107:43.
Dinanga dia Nzambi dia lulamatu didi dishalaku kashidi. Mbatele ngikadilu wa mushinga eu misangu 26 mu Misambu 136. Mu mvese wa kumpala, tudi tubala ne: “Elayi Yehowa tuasakidila, bualu yeye udi muimpe; dinanga diende dia lulamatu didi dishalaku kashidi.” (Mis. 136:1) Mu mvese 2 too ne mu wa 26, mudi mêyi aa: “Bualu dinanga diende dia lulamatu didi dishalaku kashidi.” Patudi tubala Misambu 136, bidi bitulenga ku muoyo bua kumona mudi Yehowa utungunuka ne kutunanga ne dinanga diende dia lulamatu mu mishindu ya bungi. Mêyi a ne: “Bualu dinanga diende dia lulamatu didi dishalaku kashidi” adi atujadikila ne: Nzambi udi utungunuka anu ne kunanga batendeledi bende. Bidi bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: dinanga didi Yehowa munange batendeledi bende kaditu dikupuka lukasa to. Mmunange bantu badi bamuenzela mudimu, udi ubalamata nangananga padibu mu ntatu. Mudibi bituambuluisha: Kumanya ne: Yehowa mmutunange kudi kutupetesha disanka ne bukole butudi tukengela bua kutantamena ntatu ne kutungunuka ne kumuenzela mudimu.—Mis. 31:7. w21.11 4 §9, 10
Dibidi dia 17/1
Mioyo yenu kayipampakanyi to. Lejayi ditabuja.—Yone 14:1.
Utuku umvua buôwa imue misangu pautu wela meji a malu adi matuindile kumpala eku bu mudi: dibutuka dia ntendelelu wa dishima, ditubunda dia Goga wa ku Magoga ne Mvita ya Armagedone anyi? Utuku udiebeja ne: ‘Pafika tshikondo atshi, nengikale anu ne ditabuja dikole diangambuluisha bua kupanduka penzeka malu adi akuatshisha buôwa au anyi?’ Mêyi a Yezu adi mu mvese wa lelu neakuambuluishe bikole ngenyi ya nunku yoyi ikuluila mu mutu. Netuakule bua mêyi au. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Mioyo yenu kayipampakanyi to. Lejayi ditabuja.” Tuetu ne ditabuja dikole, nebituambuluishe bua kunanukila mu malu kayi onso adi mua kutukuata kumpala eku. Tuetu bamanye tshitutu tuenza patutu tutuilangana ne malu adi ateta ditabuja dietu lelu eu, nebituambuluishe bua kumanya tshia kuenza bua kunanukila mu ntatu idi mituindile kumpala eku. Tuetu badianjile kumanya bualu ebu netujingulule nsombelu idi itulomba bua kuikala ne ditabuja dikole mpindieu. Musangu wonso utudi tunanukila mu lutatu kampanda ditabuja dietu didi dikola kabidi bikole, bituambuluisha bua kulua kunanukila mu idi mituindile kumpala. w21.11 20 §1, 2
Disatu dia 18/1
Pandi ne butekete ke pandi ne bukole.—2 Kol. 12:10.
Mupostolo Paulo uvua mukankamije Timote, mukankamije kabidi bena Kristo bonso, bua kukumbajabu mudimu wabu wonso menemene. (2 Tim. 4:5) Kadi imue misangu bitu bitukolela. Tshilejilu, elabi meji bua bana betu badi mu matunga mudibu bakandike mudimu wetu anyi bawulondakaja bikole. Batendeledi ba Yehowa badi batuilangana ne ntatu mishilashilangane idi mua kubatekesha mu maboko. Tshilejilu, ba bungi badi benza mudimu mêba mavule anu bua kukumbajila mêku abu majinga a nshindamenu. Badi mua kujinga kudifila bikole mu mudimu wa diyisha, kadi patudi tufika ku ndekelu kua lumingu badiumvua bapungile bikole. Bakuabu pabu badi ne mushindu wa kuyisha anu kakese menemene bua masama a munanunanu peshi bua bukulakaja; bakuabu mene kabayi nansha ne mushindu wa kupatuka pambelu. Kudi badi pabu badipisha misangu yonso badiambila ne: kabena ne mushinga ku mêsu kua Yehowa to. Nansha tuetu mu nsombelu wa mushindu kayi, Yehowa udi mua kutupesha makanda a kutantamena ntatu bua tutungunuke ne dimuenzela mudimu mutudi bakokeshile. w21.05 20 §1-3
Dinayi dia 19/1
Kanuena ne bua . . . [kunyanga] dîna dia Nzambi wenu [to].—Lew. 19:12.
Imue misangu bantu bakuabu badi mua kuikala batusaka bua kuenza malu adi kaayi apetangana ne disua dia Nzambi. Padibu benza nanku, bidi bitulomba bua kuangata dipangadika dinene. Mu Lewitiki 19:19 mudi dîyi dinene kampanda dia mushinga edi: “Kanuena ne bua kuvuala tshilamba tshienza ne manda a mishindu ibidi masambakane.” Mukenji eu uvua wambuluisha bua kutapulula bena Isalele ne bantu ba mu bisamba bivua bibanyunguluke. Lelu eu ki mbibi bua kuvuala bilamba bienza ne manda a mishindu ibidi masambakane, bu mudi bidi bienza ne ndanda ne miosa ya mikoko to. Kadi mbibi tuetu bafuane bantu badi benza malu adi kaayi apetangana ne tshidi Bible ulongesha. Mu bulelela, tudi banange balela betu, banange kabidi bantu bakuabu. Kadi malu atudi tuenza adi ne bua kuleja ne: tudi badiakaje bua kutumikila Yehowa nansha biobi bienza ne: tuikale bashilangane ne bantu bakuabu. Kuenza nanku kudi ne mushinga wa bungi tuetu basue kulua ba tshijila.—2 Kol. 6:14-16; 1 Pet. 4:3, 4. w21.12 5 §14; 6 §16
Ditanu dia 20/1
Tshiibi tshidi tshikese ne njila udi mubumbakane udi ufikisha ku muoyo.—Mat. 7:14.
Kudi mushindu wa kupeta njila au. Yezu wakamba ne: “Nuenu bashale mu dîyi dianyi, nudi bushuwa bayidi banyi, ne nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupeshe budikadidi.” (Yone 8:31, 32) Mbimpe muudi kuyi musungule njila udi bakuabu ba bungi basungule; kadi wewe udi mukebe bulelela. Uvua mutuadije kulonga Dîyi dia Nzambi bikole bua kumanya tshidiye utulomba bua kuenza, wewe kuteleja malongesha a Yezu. Wewe kulonga ne: Yehowa mmusue bua tuepuke malongesha a mu bitendelelu bia dishima ne bua tulekele dienza mafesto adi afuma mu bitendelelu abi. Udi mulonge kabidi ne: ki mbipepele bua kuenza tshidi Yehowa utulomba ne bua kulekela kuenza malu adi kaayi apetangana ne disua diende to. (Mat. 10:34-36) Bivua mua kuikala kabidi bikole bua wewa kushintuluka mudibi bikengela. Kadi wakenza muebe muonso bua kushintuluka bualu udi munange Tatu webe wa mu diulu ne udi musue kumusankisha. Udi usanka bikole bua bualu buebe!—Nsu. 27:11. w21.12 22 §3; 23 §5
Disambombo dia 21/1
Teleja, muananyi, ne itaba mêyi anyi.—Nsu. 4:10.
Mose udi tshilejilu tshimpe tshia muntu wakitaba dinyoka divuabu bamupeshe bua tshilema tshinene tshivuaye muenze. Musangu kampanda Mose wakafiika tshiji kumupangishabi bua kutumbisha Yehowa. Bua bualu abu, wakajimija diakalenga dia kubuela mu Buloba Bulaya. (Nom. 20:1-13) Pakalombaye Yehowa bua ashintulule dipangadika divuaye muangate adi, Yehowa wakamuambila ne: “Kuajiki! Kungambidi kabidi bualu abu to.” (Dut. 3:23-27) Mose kakasunuka to. Kadi wakitaba dipangadika adi, nunku Yehowa wakatungunuka anu ne kuenza nende mudimu wa kulombola Isalele. (Dut. 4:1) Tshilejilu tshia Mose ntshilejilu tshimpe tshitudi mua kuidikija bualu wakitaba mibelu. Mose wakaleja muvuaye muitabe mibelu ya Yehowa bualu wakashala anu ne lulamatu nansha muvuaye mujimije diakalenga divuaye wangata ne mushinga wa bungi. Tuetu bidikije tshilejilu tshia muntu wa lulamatu bu mudi tshia Mose nebituambuluishe. (Nsu. 4:11-13) Bena Kristo netu ba bungi mbidikije tshilejilu tshiende. w22.02 11 §9, 10
Dia lumingu dia 22/1
Yezu wakapuekesha binsonji.—Yone 11:35.
Lazalo mulunda wa Yezu wa pa muoyo wakasama ne kufuaye mu 32 P.Y. (Yone 11:3, 14) Lazalo uvua ne bana babu ba bakaji babidi, Mariya ne Mâta. Yezu uvua mubanange bonso basatu bikole. Pavua Mâta mumvue ne: Yezu uvua wenda ulua, wakaya lubilu bua kusambakena nende. Anji tetabi kudifuanyikijila kanyinganyinga kavua Mâta mua kuikala naku pakambilaye Yezu ne: “Mukalenge, bu wewe muikalapu, muanetu kavua mua kufua to.” (Yone 11:21, 32, 33) Mushindu uvua lufu lua Lazalo lutonde Mariya ne Mâta, ke uvua mua kuikala mufikishe Yezu ku dipuekesha binsonji. Biwikala ukadi mufuishe mulunda webe wa pa muoyo anyi mulela webe, Yehowa mmumanye muudi umvua. Yezu udi “tshimfuanyi tshilelela tshia bumuntu” bua Tatuende. (Eb. 1:3) Pavuaye mudile uvua muleje mutu Tatuende umvua padi muntu ufuisha. (Yone 14:9) Wewe mufuishe muntu uudi munange, ikala mutuishibue ne: Yehowa mmumone kanyinganyinga kaudi naku ne bidi bimusama ku muoyo bua bualu buebe. Mmusue kuondopa muoyo webe musunsuke.—Mis. 34:18; 147:3. w22.01 15 §5-7
Dimue dia 23/1
Ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua.—Lomo 10:17.
Wewe usambila Yehowa, umuteleja, ne welangana meji a malu ende, nebikuambuluishe bikole. Tshia kumpala, newikale wangata mapangadika mimpe. Bible udi wamba ne: “Muntu udi wenda ne bena meji nealue muena meji.” (Nsu. 13:20) Tshibidi, neulue mulongeshi muimpe. Patutu tulongesha muntu Bible, tshimue tshipatshila tshitambe bunene tshitutu natshi ntshia kumuambuluisha bua asemene pabuipi ne Yehowa. Tuetu tuyukila ne Tatu wetu wa mu diulu bikole, netumunange bikole ne netuikale bakumbane menemene bua kuambuluisha mulongi wetu bua amunange pende. Ke tshivua tshienzekele Yezu. Bayidi bende bakafika ku dinanga Tatuende bualu uvua ubambila malu ende mu mushindu uvua ubatua ku muoyo. (Yone 17:25, 26) Tshisatu, ditabuja diebe nedikole menemene. Mona tshitu tshienzeka pautu ulomba Nzambi bua akuambuluishe, akuludike, anyi akusambe. Misangu yonso itu Yehowa wandamuna masambila ebe aa, ditabuja diebe kudiye ditu dikola.—1 Yone 5:15. w22.01 30 §15-17
Dibidi dia 24/1
Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.—Kolos. 3:9.
Yehowa udi utulomba bua kulekela meji mabi ne bibidilu bibi bualu mmutunange bikole ne mmusue bua tuikale ne disanka mu nsombelu wetu. (Yesh. 48:17, 18) Mmumanye ne: bantu badi balekela majinga mabi abakokesha badi badienzela bibi, benzela ne bantu bakuabu bibi. Bualu ebu butu bumunyingalaja bikole. Balunda betu bakuabu ne bena mu dîku dietu badi mua kutuseka imue misangu bualu tudi tudienzeja bua kushintulula bumuntu buetu. (1 Pet. 4:3, 4) Badi mua kutuadija kutuambila ne: tudi ne budikadidi bua kuenza tshionso tshitudi basue, katulekedi muntu utuambila tshia kuenza to. Kadi tumanye ne: bantu batu babenga kulonda mikenji ya Yehowa kabatu anu ne budikadidi to. Bua kuamba bulelela, batu balekela ndongoluelu udi ku bukokeshi bua Satana ubafumba. (Lomo 12:1, 2) Tuetu bonso tudi ne bua kusungula ku malu abidi aa: Kulama bumuntu buetu bua kale budi mpekatu ne ndongoluelu wa Satana bifumba, peshi kuitaba bua Yehowa atushintulule tulue bantu bimpe batambe ku mpindieu.—Yesh. 64:8. w22.03 3 §6, 7
Disatu dia 25/1
Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo, ne bukole, nditue kupita muele wonso wa ntapa kubidi . . . ne didi mua kujingulula meji ne malu adi muoyo musue kuenza.—Eb. 4:12.
Patudi tuelangana meji a Dîyi dia Nzambi, netuikale tumona ntatu itudi nayi mu mushindu muimpe. Mona muvua Bible muambuluishe mukaji mukamba kampanda uvua mufuishe. Mukulu mukuabu uvua mumuambile bua kubala mukanda wa Yobo bua kulongaye malu avua mua kumuambuluisha. Pavuaye muwubale, uvua muanji kutuadija kupisha Yobo bua ngelelu wende wa meji mubi. Uvua udifuanyikijila mu lungenyi wenda umubela ne: “Yobo wetu! Lekela kutuma meji anu ku ntatu yebe!” Kadi pashishe kuluaye kumona ne: yeye pende uvua wela meji anu bu Yobo menemene. Wakakajilula mmuenenu wende wa malu, yeye kupeta bukole bua kutantamena kanyinganyinga ka muvuaye mufuishe bayende. Mushindu mukuabu udi Yehowa ukolesha batendeledi bende nku diambuluisha dia bena Kristo nabu. Paulo wakafunda ne: uvua ne dijinga dikole dia “kukankamijangana” ne bena Kristo nende.—Lomo 1:11, 12. w21.05 22 §10, 11; 24 §12
Dinayi dia 26/1
Newenze tshibilu bua Yehowa Nzambi webe matuku muanda mutekete muaba udi Yehowa usungula.—Dut. 16:15.
Bavua bambile bena Isalele ba pa kale ne: “Misangu isatu ku tshidimu bantu balume bebe bonso nebamueneke kumpala kua Yehowa Nzambi webe muaba udiye musungule.” (Dut. 16:16) Bavua ne bua kushiya nzubu yabu ne madimi abu kakuyi wa kualama to. Kadi Yehowa uvua mubalaye ne: “Muntu nansha umue kakualakana buloba buebe paudi uya bua kumona mpala wa Yehowa Nzambi webe.” (Ekes. 34:24) Bena Isalele bavua batshina Nzambi abu bavua beyemena Yehowa ne muoyo mujima, ke bualu kayi bavua benza mafesto a ku tshidimu tshionso. Nunku malu abu avua aya kumpala; bavua bakolesha ngumvuilu wabu wa mikenji ya Nzambi, belangana meji a malu mimpe avuaye ubenzela, ne basomba bimpe ne binabu bavua batendelela pabu Yehowa. Tutu petu tupeta masanka a muomumue patudi tudienzeja bua kuikala kubuela mu bisangilu. Anji elabi meji a mudibi bisankisha Yehowa padiye utumona badilongolole bua kufila mandamuna mimpe mu bisangilu, tuafila mu mêyi makese! w22.03 22 §9
Ditanu dia 27/1
Mmukumbane bua kuambuluisha bantu badibu bateta.—Eb. 2:18.
Yehowa uvua musue bua Yezu alonge mua kulua Muakuidi Munene. Yezu wakamona mudibi bikole bua muntu kutumikilaye Nzambi padiye mu diteta dikole. Uvua mu diteta dikole, yeye kusambila “ne mbila mikole ne binsonji.” Bushuwa, bu muvua Yezu nkayende mudiumvuile lutatu alu mutulu lukole, udi utumvuila ne ‘mmukumbane bua kutuambuluisha padibu batuteta.’ Tudi ne dianyisha dia dikema bua mudi Yehowa mututekele Muakuidi Munene muena luse, udi mua “kutumvuila mu matekete etu”! (Eb. 2:17; 4:14-16; 5:7-10) Yehowa uvua mulekele bua Yezu akenge bikole bua lukonko lunene elu lupete diandamuna: Bantu badi mua kushala anu balamate Yehowa nansha mu diteta dikole anyi? Satana udi wandamuna yeye ne: tòo! Udi wamba ne: bantu badi benzela Nzambi mudimu bualu udi ubapesha bintu. Wamba kabidi ne: ki mbanange Yehowa to. (Yobo 1:9-11; 2:4, 5) Yezu wakashala mulamate Nzambi, kulejaye mudi Satana muena dishima. w21.04 16, 17 §7, 8
Disambombo dia 28/1
Nunku, ndayi nuvuije bantu . . . bayidi . . . , nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.—Mat. 28:19, 20.
Kumpala kua mulongi wa Bible kubatijibuaye, udi ne bua kuteka malu adi Bible ulongesha mu tshienzedi. Padi mulongi wa Bible uteka bidiye ulonga mu tshienzedi, udi ulua bu “muena meji” wa mu tshilejilu tshivua Yezu mufile uvua mumbule muinshi mule bua kuibakila nzubu wende pa dibue dinene. (Mat. 7:24, 25; Luka 6:47, 48) Ambuluisha mulongi bua ashintulule malu mu nsombelu wende. (Mâko 10:17-22) Yezu uvua mumanye ne: bivua ne bua kukolela muntu mubanji bua kupana bintu biende bionso. (Mâko 10:23) Nansha nanku, wakamuambila anu bua kubipana. Bua tshinyi? Bualu Yezu uvua mumvue dinanga bua bualu buende. Imue misangu tudi mua kudikanda bua kukankamija mulongi wa Bible bua kuteka malu adiye ulonga mu tshienzedi, tuela meji ne: ki mmuanji kukumbana bua kushintulula malu adi akengedibua to. (Kolos. 3:9, 10) Kadi wewe uleja mulongi malu adiye ne bua kushintulula kumpala kua dîba, udi pende mua kubanga kushintuluka kumpala kua dîba. Wewe uyukila nende malu a mushindu eu, udi uleja muudi umutabalela.—Mis. 141:5; Nsu. 27:17. w21.06 3 §3, 5
Dia lumingu dia 29/1
Kristo . . . [mmunushile] tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.—1 Pet. 2:21.
Mupostolo Petelo udi wakula bua tshilejilu tshimpe tshia dinanukila mu makenga tshidi Yezu mushiye; kadi kudi mishindu mikuabu ya bungi itudi mua kuidikija Yezu. (1 Pet. 2:18-25) Mu bulelela, nsombelu mujima wa Yezu, mmumue ne: malu onso avuaye muambe ne avuaye muenze, ntshilejilu tshia tuetu kulonda. Bu mutudi bantu bapange bupuangane, tudi mua kukumbana menemene bua kulonda tshilejilu tshia Yezu anyi? Eyowa, tudi mua kukumbana. Vuluka ne: Petelo udi utulomba bua “kulonda mu makasa [a Yezu] bimpe menemene”; kadi ki mmuambe bua tualonde mu mushindu mupuangane to. Tuetu balonde mu makasa ende bimpe bimpe, tuenza muetu muonso mua kuenza nansha mutudi bantu bapange bupuangane, netutumikile mêyi a mupostolo Yone a ne: ‘Nutungunuke ne kuenda anu bu muvua yeye au [Yezu] muende.’ (1 Yone 2:6) Kulonda mu makasa a Yezu nekutusemeje pabuipi menemene ne Yehowa. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshitambe tshia mua kuikala ne nsombelu udi usankisha Nzambi. (Yone 8:29) Nanku tuetu tulonda mu makasa a Yezu, netusankishe Yehowa. Netuikale kabidi batuishibue ne: Tatu wetu wa mu diulu neasemene pabuipi ne badi baditatshisha bua kuikala balunda bende.—Yak. 4:8. w21.04 3 §4-6
Dimue dia 30/1
Yehowa udi usanka bua bantu bende.—Mis. 149:4.
Yehowa utu umona ngikadilu yetu mimpe; umona kabidi ne: tudi mua kulua bantu bimpe, ne utukoka kudiye. Tuetu bashale bamulamate, neashale netu pabuipi bua kashidi! (Yone 6:44) Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutunange ne utu utukuatshisha, nebitusake bua kumuenzela mudimu ne muoyo wetu mujima nansha tuetu tutuilangana ne ntatu. Kadi tuetu tuela meji ne: Nzambi kena ututabalela, “bukole [buetu] nebukepe.” (Nsu. 24:10) Patudi tuteketa mu mikolo katutshiyi tuitaba ne: Nzambi mmutunange, tudi tushila Satana muaba wa kubuelela bua yeye kutuluisha. (Ef. 6:16) Kudi bena Kristo bakuabu badi batuadije kuela meji ne: Yehowa ki mmubanange to, bitekesha ne ditabuja diabu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza padi meji a nunku atuluila? Tudi ne bua kuumbusha mu lungenyi diakamue! Lomba Yehowa akuambuluishe bua umbushe ‘meji adi alubakaja’ au ne upete ‘ditalala dia Nzambi dialama muoyo webe ne bieledi biebe bia meji.’ (Mis. 139:23; dim.; Filip. 4:6, 7) Vuluka kabidi ne: kuena nkayebe to. w21.04 20 §1; 21 §4-6
Dibidi dia 31/1
Nzambi . . . ke udi unupesha . . . dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.
Mmunyi muudi mufike ku dilua Ntemu wa Yehowa? Wakanji kumvua “lumu luimpe.” Pamuapa wakalumvuila kudi baledi bebe, muena mudimu nebe anyi mulongi wenu, peshi Bantemu bavua bakuyishe pavuabu mu buambi bua ku nzubu ne ku nzubu. (Mâko 13:10) Pashishe muntu kampanda wakangata dîba dia bungi bua kukulongesha Bible, wenza nanku ne muende muonso. Panuvua nuenda nulonga apu, uvua mufike ku dinanga Yehowa ne wewe kumanya ne: yeye pende mmukunange. Yehowa uvua mukukoke ku bulelela, mpindieu bu muukadi muyidi wa Yezu Kristo udi ne diakalenga dia kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 6:44) Bushuwa udi wela Yehowa tuasakidila bua muvuaye musake muntu kampanda bua kukulongesha bulelela ne mudiye muitabe bua wikale mutendeledi wende. Mpindieu bu mutudi bamanye bulelela, tudi ne diakalenga dia kuambuluisha bantu bakuabu bua badisange netu mu njila udi ufikisha ku muoyo. Tudi mua kuikala bapepeje bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, kadi bitukolela bua kukeba muntu wa kulongesha ne bua kulombola malonga a Bible. w21.07 2 §1, 2