Ngondo 2
Disatu dia 1/2
Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubila.—Mis. 145:18.
Yehowa utu utabalela batendeledi bende bikole. Udi pabuipi ne yonso wa kutudi, udi umona patudi babungame peshi batekete mu maboko. (Mis. 145:18, 19) Elabi meji muvuaye mutabalele muprofete wende Eliya. Muena lulamatu au uvua ne muoyo tshikondo tshivua tshisamba tshia Isalele mu lutatu lukole. Bavua bakengesha batendeledi ba Yehowa bibi menemene, ne Eliya ke uvua baluishi ba bukole bavua baluisha Nzambi batue mutu. (1 Bak. 19:1, 2) Bualu bukuabu buvua butonda Eliya mbua muvuaye wela meji ne: anu yeye nkayende ke uvua mushale wenzela Yehowa mudimu wa buprofete. (1 Bak. 19:10) Nzambi kakashala muvunge maboko to. Wakatuma muanjelu bua kujadikila muprofete wende ne: kavua nkayende to, kadi kutshivua bena Isalele bakuabu ba bungi bavua batshina Nzambi. (1 Bak. 19:5, 18) Yezu wakajadikila bapostolo bende ne disanka dionso ne: bavua ne bua kupeta dîku dinene dia mu nyuma. (Mâko 10:29, 30) Yehowa udi Mfumu wa dîku dietu dia mu nyuma mmutulaye pende ne: neambuluishe bantu bonso badi basue kumuenzela mudimu.—Mis. 9:10. w21.06 8-9 §3, 4
Dinayi dia 2/2
Muntu udi mufume kudi Nzambi udi uteleja mêyi a Nzambi.—Yone 8:47.
Bantu ba bungi ki mbanange kututeleja to, bualu malu a mu Bible atudi tulongesha adi ela ngenyi ya dishima ya bitendelelu patoke. Bamfumu ba bitendelelu badi balongesha bena kuitabuja babu ne: Nzambi utu unyoka bantu babi mu ngena. Badi benda ne dilongesha dia dishima edi bua bantu bashale ku bukokeshi buabu. Tuetu batendeledi ba Yehowa Nzambi wa dinanga tudi tuela dilongesha dia dishima edi patoke. Bamfumu ba bitendelelu badi balongesha kabidi bantu ne: anyima katu ufua to. Dilongesha edi ki ndia mu Bible to, ne tutu tuleja bantu kudidi difumine. Bu diodi dilelela, dibishibua ku lufu kadivua dilua kabidi ne mushinga to. Mu bitendelelu bia bungi badi balongesha ne: malu onso adi atuenzekela mmamana kulongolola kudi Nzambi peshi kudi bukole kampanda budi kabuyi bumueneka. Kadi tuetu tudi tulongesha ne: muntu udi ne budikadidi bua kudisunguila malu ne kusungula bikalaye musue kutendelela Nzambi. Ntshinyi tshitu bamfumu ba bitendelelu benza padibu bumvua nanku? Misangu ya bungi bitu bibafikisha munda bikole. Tuetu banange bulelela, tudi ne bua kuitaba mêyi a Nzambi ne kuatumikila. (Yone 8:45, 46) Katuena tuenza bu Satana Diabolo to, tuetu tudi balamate ku bulelela balamatshilamu. Katuena mua kuenza bualu budi bubengangana ne malu atudi tuitabuja nansha kakese. (Yone 8:44) Nzambi udi ulomba bantu bende wamba ne: “Nukine malu mabi ne muoyo umue” ne “nulamate malu mimpe,” anu bu muakenza Yezu.—Lomo 12:9; Eb. 1:9. w21.05 10 §10, 11
Ditanu dia 3/2
Kandamenayi Diabolo, ne yeye neanunyeme.—Yak. 4:7.
Tudi mua kuenza tshinyi tuetu bamone ne: tukadi ne lutambishi anyi ne lukuka? Kudi mushindu wa kushintuluka! Mupostolo Paulo wakamba ne: bavua “bakuatshibue [kudi Diabolo] ne muoyo” badi mua kupanduka mu buteyi abu. (2 Tim. 2:26) Ufunde ulame, Yehowa udi ne bukole bupite bua Satana. Nanku tuetu tuitaba diambuluisha didi Yehowa utupesha, tudi mua kupanduka ku buteyi anyi disoka dionso didi Diabolo wela. Pamutu pa kuikala anu kupanduka mu mateyi anyi masoka a Satana misangu yonso, mbimpe tuepuke anu onso. Tudi mua kuenza nanku anu Nzambi yeye mutuambuluishe. Nanku ikala ulomba Yehowa dituku dionso bua akuambuluishe bua umone bikala bikadilu bibi ebi ni bikadi bibange kunyanga meji ebe ne bienzedi biebe. (Mis. 139:23, 24) Kubilekedi bikukuata mu buteyi to! Satana mmulembe bantu munkatshi mua bidimu binunu ne binunu. Kadi bakadi pa kumusuika ne kulua kumubutula. (Buak. 20:1-3, 10) Tudi bindile dituku adi ne muoyo mujima. Kutuadijila ku mpindieu, tushale badimuke bua kuepuka mateyi a Satana. Enza muebe muonso mua kuenza bua kulu muena lutambishi anyi muena lukuka to. Ikala mudisuike bua ‘kukandamena Diabolo, ne yeye neakunyeme.’ w21.06 19 §15-17
Disambombo dia 4/2
Lombayi Mfumu wa dinowa bua atume bena mudimu mu dinowa diende.—Mat. 9:38.
Yehowa utu usanka padi muntu witaba bulelela bua mu Bible ne ubuyisha pende bantu bakuabu. (Nsu. 23:15, 16) Bushuwa Yehowa udi ne disanka dia bungi padiye umona mudi mudimu wa diyisha wenzeka lelu! Tshilejilu, nansha muvuaku tshipupu tshia korona mu tshidimu tshia mudimu tshia 2020, tuvua balombole malonga a Bible 7 705 765, bambuluishe bantu 241 994 bua kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua. Bayidi bapiabapia aba nebalombole pabu malonga a Bible ne nebavuije bantu ba bungi bayidi. (Luka 6:40) Tuikale batuishibue ne: tudi tusankisha Yehowa patudi tuenza mudimu wa divuija bantu bayidi eu. Kuvuija bantu bayidi mmudimu mukole, kadi bu mudi Yehowa utuambuluisha tudi mua kulongesha bayidi bapiabapia mua kunanga Tatu wetu wa mu diulu. Katuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kuikala kulonga Bible nansha ne muntu umue anyi? Tuetu tulomba bantu bonso batudi tupetangana nabu bua kulonga Bible, tshialua kuenzeka tshidi mua kutukemesha. w21.07 6-7 §14-16
Dia lumingu dia 5/2
Bu mundi nsanka bua nzubu wa Nzambi wanyi, kudi kabidi tshibutshilu tshianyi meme nkayanyi tshia or ne arjan tshindi mfila ku nzubu wa Nzambi wanyi.—1 Kul. 29:3.
Mukalenge Davidi wakafila makuta ende a bungi ne bintu biende bua kukuatshisha mudimu wa dibaka dia ntempelo. (1 Kul. 22:11-16) Tuetu katutshiyi ne bukole bua kubuela mu mudimu wa luibaku lua nzubu ya bulongolodi buetu, tudi mua kutungunuka ne kufila bintu bietu mutudi petu bakokeshile bua kutua mudimu eu mpanda. Tudi kabidi mua kusambulujila bansonga dimanya ditukadi bapete. Tukonkonone kabidi tshilejilu tshidi mupostolo Paulo mutushile mu bualu bua dipeshangana bintu. Wakambila Timote utshivua nsonga bua bikale baye nende mu mudimu wa bumisionere ne uvua umulongesha mishindu yende ya kuyisha ne ya kulongesha. (Bien. 16:1-3) Malu avua Paulo mulongeshe Timote akamuvuija mulongeshi ne muyishi muimpe wa lumu luimpe. (1 Kol. 4:17) Timote wakalua kuangata mishindu ya kuyisha ne kulongesha ivua Paulo mumulongeshe ayi, yeye kuyilongesha pende bakuabu. w21.09 12 §14, 15
Dimue dia 6/2
Mukawu ne matandu bidi munkatshi muenu.—1 Kol. 3:3.
Tshilejilu tshia Apolo ne tshia Paulo tshidi mua kutulongesha tshinyi? Bonso babidi bavua bamanye Mifundu bimpe menemene. Bavua bamanyike bikole ne bavua balongeshi ba dipoko. Bavua kabidi bambuluishe bantu ba bungi bua kulua bayidi. Kadi kabavua bumvuilangana mukawu nansha. (Bien. 18:24) Mu kuamba kuimpe, matuku makese Apolo mumane kumbuka mu Kolinto, Paulo wakamusengelela bua apinganamu. (1 Kol. 16:12) Apolo uvua mukuate mudimu bimpe ne mamanya ende bua kuambuluisha mu mudimu wa kumanyisha lumu luimpe ne bua kukolesha bena Kristo nende. Tudi kabidi bajadike ne: Apolo uvua ne budipuekeshi. Tshilejilu, kakuena muaba nansha umue mu Bible udibu bambe ne: uvua mudibingishe pavua Akila ne Pisikila ‘bamumvuije njila wa Nzambi mu mushindu mujalame menemene’ to. (Bien. 18:24-28) Paulo uvua mumanye mudimu muimpe wonso uvua Apolo wenza. Kadi kakasamisha mutu wela meji ne: bantu bavua mua kulua kumona Apolo bu udi mumupite yeye to. Budipuekeshi bua Paulo ne lungenyi luimpe luvuaye nalu bidi bimuenekela mu mibelu ivuaye mupeshe bena mu tshisumbu tshia ku Kolinto.—1 Kol. 3:4-6. w21.07 18-19 §15-17
Dibidi dia 7/2
Ba bungi nebavuijibue bakane.—Lomo 5:19.
Adama ne Eva bavua babenge kutumikila Nzambi ku bukole; nanku bivua bikumbane bua bobu kubipata mu dîku dia Yehowa. Ntshinyi tshivua ne bua kufikila bana bavuabu balua kulela? Yehowa mmunange bantu, nunku mmulongolole bua bana ba bantu badi bamutumikila balue bena mu dîku diende. Mmuenze nanku ku diambuluisha dia mulambu uvua Yezu Kristo Muanende mulela umuepele mufile. (Yone 3:16) Bantu 144 000 ba lulamatu mbalue bana ba Nzambi anu bualu Yezu wakafila mulambu au. (Lomo 8:15-17; Buak. 14:1) Kudi kabidi bantu bakuabu ba lulamatu miliyo bungi kabuyi kubala badi batumikila Nzambi ne benza disua diende. Badi ne ditekemena dia kulua bena mu dîku diende panyima pa ditetshibua dia ndekelu ku ndekelu kua bidimu tshinunu. (Mis. 25:14; Lomo 8:20, 21) Nansha lelu eu bakadi babikila Yehowa mufuki wabu ne: “Tatu.” (Mat. 6:9) Bantu babishibua ku lufu nebapete pabu mpunga wa kulonga malu adi Yehowa musue bua batumikile. Badi bitaba bua kutumikila mikenji yende nebalue pabu bena mu dîku diende. w21.08 5 §10, 11
Disatu dia 8/2
[Numanye] malu adi ne mushinga wa bungi.—Filip. 1:10.
Bavua bapeshe mupostolo Paulo mudimu wa kumanyisha lumu luimpe. Nunku uvua muwangate ne mushinga wa bungi mu nsombelu wende munkatshi mua bidimu bia bungi. Uvua uyisha “miaba ya bantu ba bungi ne ku nzubu ne ku nzubu.” (Bien. 20:20) Uvua uyisha miaba yonso ne dîba dionso divuaye upeta mpunga wa kuyisha. Tshilejilu pavuaye muindile bena diende ku Atena, wakatuadija kuyisha bantu banene bavuaye mupetangane nabu lumu luimpe, ne bamue ba kudibu bakamuteleja. (Bien. 17:16, 17, 34) Nansha pavuaye mu “nkanu,” uvua uyisha bantu bavuaye umonangana nabu. (Filip. 1:13, 14; Bien. 28:16-24) Paulo uvua wenza mudimu bimpe bitambe ne dîba diende. Misangu ya bungi uvua ulomba bakuabu bua baye nende mu mudimu wa buambi. Tshilejilu, mu luendu luende lua kumpala lua bumisionere bakaya ne Yone Mâko, pashishe mu luibidi bakaya ne Timote. (Bien. 12:25; 16:1-4) Paulo uvua muenze muende muonso bua kulongesha bantu babidi aba mua kulombola tshisumbu, mua kukumbaja mudimu wa bulami, ne mua kulua balongeshi ba dilambu.—1 Kol. 4:17. w22.03 27 §5, 6
Dinayi dia 9/2
[Nzambi] kena kule ne yonso wa kutudi.—Bien. 17:27.
Bakuabu badi babenga bua kuitaba ne: kudi Mufuki, bamba ne: bobu batu bitaba anu bidibu bamona ne abu abidi. Kadi kudi bintu bidi kabiyi bimueneka bidibu bajadike ne: bidiku, bu mudi bukole budi nabu buloba bua kukoka bintu. Ditabuja didibu bakuile mu Bible ndishindamene diodi pa bijadiki bia “malu malelela adi kaayi amueneka.” (Eb. 11:1) Bitu bikengela bua muntu adienzeje bua yeye kupeta bijadiki ne bitu bilomba dîba. Nanku bantu ba bungi kabatu basue kukuata mudimu au to. Muntu udi kayi musue kudikebela bijadiki udi mua kufika ku diamba ne: Nzambi katuku to. Bamue bena malu a sianse mbafike ku dituishibua ne: Nzambi ke udi mufuke bintu bionso bidiku padibu balonge bimue bijadiki. Kumpala kabavua bitaba ne: Mufuki utuku to, bualu kabavua babalongeshe bualu ebu ku iniversite to. Kadi mpindieu mbafike ku dimanya Yehowa ne ku dimunanga. Nunku mbimpe tuetu bonso tukoleshe ditabuja dietu kudi Nzambi, nansha tuetu balongele mu tulasa kayi. w21.08 14 §1; 15-16 §6, 7
Ditanu dia 10/2
Yehowa udi muimpe kudi bantu bonso, ne luse luende ludi lumuenekela mu midimu yende yonso.—Mis. 145:9.
Yezu wakafila tshilejilu tshia muana mujimine bua kutuambuluisha bua kumvua mudi Yehowa musue kufuila bantu luse ne muoyo mujima. Muana wa mu tshilejilu etshi wakumbuka kuabu ne “wakanyangakaja bintu biende mu nsombelu wa buenzavi.” (Luka 15:13) Pashishe, wakanyingalala bua nsombelu wende mubi au, kudipuekeshaye ne kupinganaye kuabu. Ntshinyi tshiakenza tatuende? Yezu wakamba ne: ‘Patshivua muana kule, tatuende wakamumona, kumvuaye luse, kuyaye lubilu, kumupukila ne kumutuaye mishiku ne bulenga.’ Tatu kavua mufuishe muanende bundu to. Kadi wakamumvuila luse ne kumubuikidilaye, kumupingajaye kumbelu. Muana mujimine au uvua muenze mpekatu munene, kadi bu muvuaye munyingalale tatuende wakamufuila luse. Tatu wa luse wa mu tshilejilu etshi udi uleja Yehowa. Yezu wakaleja mu mushindu udi ulenga ku muoyo mudi Tatuende musue kubuikidila benji ba mpekatu badi banyingalala ne muoyo mujima.—Luka 15:17-24. w21.10 8 §4; 9 §6
Disambombo dia 11/2
Nzambi [mmutume] ntema yende kudi bisamba bikuabu bua musangu wa kumpala bua kupatulamu tshisamba bua dîna diende.—Bien. 15:14.
Lelu eu bamfumu ba bitendelelu mbenze mudimu ne bukokeshi budibu nabu bua kusokoka malu onso adi aleja ne: Nzambi udi ne dîna disunguluke. Mbadiumbushishe mu Bible yabu, ne mu imue miaba mbakandike too ne bantu bua kuditela mu bitanda biabu. Bidi bimueneka patoke ne: anu Bantemu ba Yehowa nkayabu ke badi banemeka dîna dia Yehowa ne baditumbisha mudibi bikengela. Tutu tumanyisha bantu dîna dia Nzambi bikole menemene kupita bitendelelu bikuabu bionso. Tudi tudienzeja bikole bua kuikala ne nsombelu udi uleja ne: tudi Bantemu ba Yehowa. (Yesh. 43:10-12) Tukadi bapatule Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia bungi bupite pa miliyo 240. Mu Bible eu mbapingaje dîna dia Yehowa miaba yonso ivuabu badiumbushe kudi bakudimunyi ba Bible bakuabu. Tudi tupatula mikanda yetu itu itumbishisha dîna dia Yehowa mu miakulu mipite pa 1 000. w21.10 20-21 §9, 10
Dia lumingu dia 12/2
Bikala muanenu mulue mupele munkatshi muebe . . . , kukoleshi muoyo webe anyi kuikadi ne minu mikole kudi muanenu mupele to.—Dut. 15:7.
Tudi tutendelela Yehowa patudi tuambuluisha bena Kristo netu badi dijinga ne dikuatshisha. Yehowa uvua mulaye bua kufuta bena Isalele bavua bapesha bapele bintu ne muoyo mujima. (Dut. 15:10) Bushuwa musangu wonso utudi tuambuluisha muena Kristo netu udi dijinga ne dikuatshisha, Yehowa udi umona anu bu ne: tudi tumupesha Yeye. (Nsu. 19:17) Tshilejilu, pavua bena Kristo ba ku Filipoyi batumine Paulo bintu pavuaye mu buloko, wakamba bua tshienzedi tshiabu atshi ne: tshivua “mulambu muanyishibue, udi usankisha Nzambi.” (Filip. 4:18) Ela meji a badi mu tshisumbu tshienu udiebeja ne: ‘kudiku muntu undi mua kuambuluisha anyi?’ Bitu bisankisha Yehowa padiye utumona tuangata dîba dietu, tudifila ne bukole buetu, ne mamanya etu, ne tufila bintu bitudi nabi bua kuambuluisha badi dijinga ne dikuatshisha. Utu umona tshienzedi atshi bu mushindu utudi tumutendelela. (Yak. 1:27) Bidi bilomba dîba ne bilomba kudienzeja bua kutendelela Yehowa. Kadi kuenza nanku ki nkunême bujitu to. (1 Yone 5:3) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tutu tuenza nanku bua mutudi bananga Yehowa ne bena Kristo netu. w22.03 24 §14, 15
Dimue dia 13/2
Utu ubandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba diende.—Mat. 5:45.
Tuetu bele meji a ntatu idi bana betu batuilangana nayi, netumanye mua kuditeka pa muaba wabu. Tshilejilu, muanetu wa bakaji kampanda udi mua kuikala ne disama dikole. Nansha mutuye kayi udiabakena, kadi udi pamuapa mua kusanka bikole muntu yeye mumuambuluishe. Katuenaku mua kumulambila tshiakudia anyi kumulongoluela mu nzubu anyi? Muanetu wa balume kampanda udi mua kuikala mujimije mudimu wende. Katuenaku mua kuikala tumupesha tumakuta tshibi kayi umanya ne: tuetu ke badi baafile, bua kumuambuluisha too ne padiye upeta mudimu mukuabu anyi? Ki mbimpe tuindile bua bena Kristo netu batulombe diambuluisha bua tuetu kushisha kubaleja luse to. Anu bu Yehowa, tudianjile kubenzela malu kampanda bua kubambuluisha. Yehowa utu utubandishila dîba dituku dionso nansha tuetu katuyi bamulombe. Dîba ditu diambuluisha bantu bonso, nansha badi kabayi ne dianyisha. Yehowa udi uleja mudiye mutunange padiye utupesha bitudi nabi dijinga. Tudi petu banange Yehowa bikole bualu nNzambi wa malu mimpe ne udi upeshangana bintu! w21.09 22-23 §12, 13
Dibidi dia 14/2
Wewe, Yehowa, udi muimpe ne udi mudiakaje bua kubuikidilangana; udi muwule tente ne dinanga dia lulamatu kudi bonso badi bakubila.—Mis. 86:5.
Dinanga dia Nzambi dia lulamatu didi dimusaka bua kubuikidilangana. Padi Yehowa umona muntu udi muenze mpekatu unyingalala ne ulekela malu mabi, dinanga dia lulamatu didi dimusaka bua kumubuikidila. Mufundi wa misambu Davidi wakamba bua Yehowa ne: “Ki mmutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu, peshi mutupingajile tshivua tshikumbanyine bilema bietu to.” (Mis. 103:8-11) Davidi uvua mufike kudimona mudi muntu mua kudipisha, umvua bibi padi kondo kende ka muoyo kamulubakaja. Kadi uvua mulonge kabidi ne: Yehowa ‘mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ Tshitu tshisaka Yehowa bua kubuikidilangana ntshinyi? Diandamuna didi mu mvese wa lelu. Eyowa, anu muvua Davidi muambe mu disambila, Yehowa utu ubuikidilangana bualu mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu kudi bantu bonso badi bamulomba luse. Mbimpe ne mbikumbane bua tuetu kumvua bibi patudi tuenza mpekatu. Diumvua bibi adi didi mua kutusaka bua kunyingalala ne kuenza tshidi tshikengela bua kuakaja bilema bietu abi. w21.11 5 §11, 12
Disatu dia 15/2
Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.—Mat. 6:9.
Yehowa mmunange dîna diende ne mmusue bua muntu yonso adinemeke. (Yesh. 42:8) Kadi mbapende dîna diende edi kukadi bidimu binunu bisambombo. (Mis. 74:10, 18, 23) Bualu ebu buakatuadija pavua Diabolo (mmumue ne: “Mushiminyinyanganyi”) mubande Nzambi. Wakamba muvua Nzambi kayi mupeshe Adama ne Eva tshintu tshivuabu natshi dijinga. (Gen. 3:1-5) Katshia anu tshikondo atshi badi babanda Yehowa ne malu a dishima, bamba mudiye kayi musue kupesha bantu bidibu nabi dijinga menemene. Bivua bitonda Yezu bikole bua muvuabu bapenda dîna dia Tatuende. Anu Yehowa nkayende ke udi ne bukenji bua kukokesha mu diulu ne pa buloba, ne mushindu wende wa kukokesha mmuimpe mutambe. (Buak. 4:11) Kadi Diabolo mmutete bua kupambuisha banjelu ne bantu, ubafikisha ku diela meji ne: Nzambi kena ne bukenji abu to. Mu katupa kakese emu nebakose tshilumbu etshi musangu umue bua kashidi. Yehowa neabingishibue palejaye ne: anu Bukalenge buende ke budi mua kuenza bua kuikale ditalala dilelela ne bukubi pa buloba. w21.07 9 §5, 6
Dinayi dia 16/2
Nensankile mu Yehowa bikole; nengikale ne disanka mu Nzambi wa lupandu luanyi.—Hab. 3:18.
Mfumu wa dîku yonso eu utu musue kukebela mukajende ne bana bende tshiakudia, tshia kuvuala ne muaba wa kulala. Udi ne lutatu lua mua kupeta dikuta anyi? Biobi nanku, mmumue ne: udi utantamena tshikondo tshikole. Nansha nanku, tshikondo tshikole etshi tshidi mua kukuambuluisha bua kukolesha ditabuja diebe. Sambila Yehowa, ubale mêyi a Yezu adi Matayi 6:25-34 ne welengane meji a malu avuaye muambe au. Ela kabidi meji a bilejilu bia bantu ba matuku etu aa bidi bijadika mudi Yehowa wambuluisha badi bamuenzela mudimu ne tshisumi. (1 Kol. 15:58) Wewe wenza nanku nebienze bua wikale mutuishibue ne: Yehowa neakuambuluishe anu muvuaye muambuluishe bantu bakuabu bavua ne ntatu ya buena iudi pebe nayi. Mmumanye biudi nabi dijinga, mmumanye kabidi mudiye mua kukupeteshabi. Wewe mumone tshianza tshia Yehowa mu nsombelu webe, nebikoleshe ditabuja diebe ne nebikuambuluishe bua kunanukila mu ntatu mikole yalua kumpala eku. w21.11 20 §3; 21 §6
Ditanu dia 17/2
Muntu yeye muenze mpekatu, tudi ne muambuluishi kudi Tatu, Yezu Kristo.—1 Yone 2:1.
Bena Kristo ba bungi mbakoleshe ditabuja diabu padibu balonge bualu bua tshia kupikulangana natshi. Mbatungunuke ne kuyisha nansha babaluisha ne mbananukile mu ntatu ya mishindu ne mishindu mu nsombelu wabu mujima. Tuangate tshilejilu tshia mupostolo Yone. Uvua muyishe bantu bulelela bua Kristo ne bua tshia kupikulangana natshi ne lulamatu luonso munkatshi mua bidimu bipite pa 60. Pakavuaye ne bidimu bitue ku 100, bena mu bukalenge bua Lomo bakavua bamumona bu uvua ubaluisha, ke bobu kumuela mu buloko mu tshidiila tshia Patemo. Mbubi kayi buvuaye muenze? “Kuakula bua bualu bua Nzambi ne kufila bumanyishi bua bualu bua Yezu.” (Buak. 1:9) Yone uvua tshilejilu tshimpe tshitambe tshia ditabuja ne dinanukila! Mu mikanda ya mu Bible idi Yone mufunde udi uleja mudiye munange Yezu bikole ne mudiye ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Mmuakulamu misangu mipite pa lukama bua tshia kupikulangana natshi peshi bua malu mimpe aditshi tshipetesha bantu. (1 Yone 2:2) Mbimueneke patoke ne: Yone uvua wanyisha tshia kupikulangana natshi utshianyishilamu. w21.04 17 §9, 10
Disambombo dia 18/2
Kuena ne bua kuela mpudi matshi mulawu anyi kutekela mpofu tshintu mu njila.—Lew. 19:14.
Yehowa mmusue bua batendeledi bende bikale benzela badi ne bulema kampanda malu malenga. Tshilejilu, uvua muambile bena Isalele bua kabedi bampudi matshi mulawu to. Kubela mulawu kudi mua kumvuija kubakengesha anyi kubamba mêyi mabi. Kuenza nanku nkubi be! Bu mudibu kabayi bumvua bidibu babamba, kabakuikala ne mushindu wa kudibingisha to. Mu Lewitiki 19:14 badi baleja kabidi ne: Nzambi uvua muambile batendeledi bende bua kubenga “kutekela mpofu tshintu mu njila.” Mukanda mukuabu udi wamba bua bantu bavua ne bulema kampanda ne: “Pa kale mu Azi bavua babenzela malu ne tshikisu.” Pamuapa muntu wa muoyo mubi udi mua kutekela mpofu tshintu tshidi mua kumushindisha kumpala bua kumuenzela bibi anyi anu bua kumuseka. Lukinu lua dikema! Mukenji uvua Yehowa muelele batendeledi bende eu uvua mubambuluishe bua bamone ne: mbimpe bikale baditeka pa muaba wa badi ne bulema. w21.12 8-9 §3, 4
Dia lumingu dia 19/2
Yakoba wakumvua buôwa bua bungi, kupampakanaye.—Gen. 32:7.
Yakoba uvua wamba kufua wela meji ne: tutuende utshivua umumvuila bukuku. Nanku wakasambila ne muoyo mujima, kukuatshilaye Yehowa bualu abu. Pashishe kutuminaye Esau bintu bia bungi menemene. (Gen. 32:9-15) Ndekelu wa bionso, pakatuilanganabu tshimona mêsu, Yakoba wakadipuekesha kumpala kua muanabu. Kuinamaye panshi kumpala kua Esau misangu muanda-mutekete mijima! Yakoba uvua ne budipuekeshi. Ke bualu kayi wakaleja muanabu kanemu, kulengejanganabu nende. (Gen. 33:3, 4) Muaba eu tudi bapete dilongesha dia muvua Yakoba mulongolole malu bua kutuilanganaye ne muanabu Esau. Wakalomba Yehowa diambuluisha ne budipuekeshi buonso. Pashishe wakenza malu avua apetengana ne disambila diende, kuenzaye tshionso tshivuaye mua kuenza bua kulengejanganaye ne muanabu. Pakatuilanganabu, Yakoba kakelangana ne Esau bua kumanya uvua mupile ne uvua mubinge nansha! Kadi tshipatshila tshiende tshivua tshia kulengejangana ne muanabu. Udi mua kuidikija tshilejilu tshia Yakoba anyi?—Mat. 5:23, 24. w21.12 25 §11, 12
Dimue dia 20/2
Nzambi mmunene kupita mioyo yetu ne mmumanye malu onso.—1 Yone 3:20.
Paudi wela meji bua mudi Yezu mufue bua mpekatu yebe ibuikidibue, udi mua kuamba ne: ‘Meme tshiena nkumbana bua yeye kumfuila to.’ Tshidi mua kukuambishisha nanku ntshinyi? Muoyo wetu wa bantu bapange bupuangane udi mua kutushima, tubanga kuela meji ne: katuena ne mushinga ne kabena mua kutunanga to. (1 Yone 3:19) Dîba dia nunku, bidi bikengela tuvuluka ne: “Nzambi mmunene kupita mioyo yetu.” Dinanga didi nadi Tatu wetu wa mu diulu ne luse ludiye utufuila mbinene kupita meji mabi adi mua kutuluila a ne: ki mmutunange ne kena mua kutubuikidila mpekatu to. Bidi bikengela tulonga bua kuitaba ne: Yehowa mmutunange. Bua kuenza nanku, anu tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi diende, tshia kusambila, ne tshia kuikala kudisangisha ne bantu badi bamutendelela. Bua tshinyi kuenza nanku kudi ne mushinga? Newikale wenda ujingulula bimpe menemene mudi Yehowa ne ngikadilu mimpe ya bungi. Neufike ku dimona mudiye mukunange. Wewe welangana meji a biudi ubala mu Dîyi dia Nzambi dituku dionso, udi mua kufika ku dimona malu mu mushindu muimpe, ubanga “kululamija malu” mu lungenyi luebe ne mu muoyo webe.—2 Tim. 3:16. w21.04 23-24 §12, 13
Dibidi dia 21/2
Nendidile Nzambi ne dîyi dikole, ne yeye neanteleje.—Mis. 77:1.
Kulonga nkayaku kakuena mua kukolesha ditabuja dietu to. Mbimpe tuelangane meji a malu atudi tulonga. Tuakulabi bua mufundi wa Misambu 77. Uvua mubungame bualu uvua mumone ne: Yehowa uvua mumubenge yeye ne bena Isalele nende bakuabu. Bua bualu abu, wakapanga kulala butuku bujima. (Mvese 2-8) Wakenza tshinyi? Wakambila Yehowa ne: “Nengelangane meji a mudimu webe wonso ne nengelangane meji a ngenzelu yebe ya malu.” (Mvese wa 12) Mufundi wa misambu eu uvua bushuwa mumanye malu avua Yehowa muenzele bantu bende ku kale, kadi wakadiebeja ne: “Nzambi mmupue muoyo bua kuleja luse luende anyi? Peshi tshiji tshiende ntshifikishe luse luende ku dimana anyi?” (Mvese wa 9) Uvua muelangane meji a midimu ya Yehowa ne muvuaye muenzele bantu bende malu ne luse ku kale. (Mvese wa 11) Ke bualu kayi wakatuishibua ne: Yehowa kavua mua kulekela bantu bende to. (Mvese wa 15) w22.01 30-31 §17, 18
Disatu dia 22/2
Ku mêsu kuende, buonso buabu badi ne muoyo.—Luka 20:38.
Ntshinyi tshitu Yehowa umvua bua balume ne bakaji ba lulamatu bakadi bafue? Udi ne dijinga dikole dia kubamona kabidi! (Yobo 14:15) Anji elabi meji mudi Yehowa ujinga menemene bua kumona kabidi mulunda wende Abalahama! (Yak. 2:23) Anyi bua kumona kabidi Mose uvuaye uyukila nende “mpala ne mpala.” (Ekes. 33:11) Udi kabidi ujinga ne muoyo mujima bua kumvua mudi Davidi ne bimbi ba misambu bakuabu bimba misambu milenga ya kumutumbisha nayi. (Mis. 104:33) Nansha mukadi balunda ba Yehowa aba bafue, ki mmubapue muoyo to. (Yesh. 49:15) Mmuvuluke kalu ne kalu konso ka muvua batendeledi bende aba. Dimue dituku neabajule ku lufu, ne neatuadije kabidi kuteleja masambila abu menza ne muoyo mujima ne kuitaba padibu bamutendelela. Wewe mufuishe muntu, malu aa adi mua kukusamba. Pavua buntomboji bujuke mu Edene Yehowa uvua mumanye ne: malu avua ne bua kunyanguka bibi bitambe kumpala kua kuluawu kulengela. Yehowa mmukine malu mabi, ne dienzelangana malu adi kaayi makane ne tshikisu bidi mu bantu lelu. w21.07 10 §11; 12 §12
Dinayi dia 23/2
Tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.—1 Yone 3:18.
Patudi tubananga, bidi bileja ne: tudi ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu Yezu ki mmufile muoyo wende anu buebe nkayebe to, mmuwufile kabidi bua bena Kristo nebe. Bu muvuaye muanyishe bua kubafuila, mmumue ne: badi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. (1 Yone 3:16-18) Tudi tuleja mutudi babanange mu mushindu utudi tubenzela malu. (Ef. 4:29, 31–5:2) Tshilejilu, tudi tubambuluisha padibu basama anyi padibu mu lutatu lukole, anyi kabidi padi bipupu bibakuata. Kadi tshia kuenza ntshinyi padi muinebe ukuamba anyi ukuenzela bualu budi bukunyingalaja? Utu ne tshibidilu tshia kulaminangana munda anyi? (Lew. 19:18) Pikalabi nanku, londa mubelu eu: “Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye tshilumbu ne mukuabu. Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.” (Kolos. 3:13) Musangu wonso utudi tubuikidila bena Kristo netu, tudi tuleja Tatu wetu wa mu diulu ne: tudi tuanyisha tshia kupikulangana natshi mu bulelela. w21.04 18 §12, 13
Ditanu dia 24/2
Nukuate . . . mudimu ne [bipedi bienu] bua kukuatshishangana.—1 Pet. 4:10.
Tudi mua kuenzela Yehowa mudimu wa bungi ne kuambuluisha bantu ba bungi bua bafike ku dibatijibua. Kadi tudi tumona ne: tudi tuenza malu onso au anu bualu Yehowa udi utuambuluisha. Tshilejilu tshia Apolo ne tshia mupostolo Paulo tshidi tshitulongesha kabidi ne: patudi ne midimu ya bungi mu tshisumbu, tudi kabidi ne mushindu wa kuenza bia bungi bua kulamamu ditalala. Bitu bituenza disanka patudi tumona bana betu badi ne midimu mu tshisumbu bambuluisha bua kulama ditalala ne buobumue munkatshi muetu. Batu benza nanku padibu batupesha mibelu miangatshila mu Dîyi dia Nzambi, ne padibu kabayi bakoka ntema ya bantu kudibu kadi bayituma kudi Yezu Kristo utudi ne bua kuidikija. (1 Kol. 4:6, 7) Tuetu bonso tudi ne mamanya ne bipedi bia kudi Nzambi. Tudi mua kumona ne: katuena ne bua nsongo butudi tuenza to. Kadi tuvuluke ne: bikese bitudi tuenza bua kulama ditalala mu tshisumbu bidi anu bu tumanda tudi tukuatakaja bipese bia tshilamba tshijima. Mbimpe tudienzeje bua kumbusha lungenyi lua ditembangana munkatshi muetu. Tudisuikayi ne muoyo mujima bua kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu.—Ef. 4:3. w21.07 19 §18, 19
Disambombo dia 25/2
Muanenu neajuke.—Yone 11:23.
Ikala mutuishibue ne: neumone pabishabu bantu baudi mufuishe ku lufu. Bu muvua Yezu mupuekeshe binsonji dîba divuaye usamba balunda bende bavua babungame bikole abu, bidi bileja ne: dibisha bantu ku lufu mbualu budiye nabu ku muoyo. (Yone 11:35) Udi mua kusamba badi bafuishe. Yezu kavua anu mudile ne Mâta ne Mariya patupu to, kadi uvua kabidi mubateleje ne mubakoleshe ku muoyo. (Yone 11:25-27) Tudi petu mua kuenzela bantu bonso badi bafuishe bia muomumue. Mukulu mukuabu wa mu Australie diende Dan udi wamba ne: “Pavua mukajanyi mufue mvua dijinga ne dikankamija. Bana betu ba bungi ne bakaji babu bavua anu ku luseke luanyi butuku ne munya anu bua kunteleja. Bavua bandekela ndila kabiyi bibatonda to. Bavua bangambuluisha kabidi bua kuenza midimu kampanda bu mudi kusukula mashinyi, kuya mu tshisalu, ne kulamba biakudia pamvua meme muine tshiyi ne bukole bua kuyenza. Bavua basambila nanyi misangu yonso. Bavua bushuwa baleje ne: bavua balunda balelela ne bana betu badi ‘baledibue bua bikondo bia dikenga.’”—Nsu. 17:17. w22.01 16 §8, 9
Dia lumingu dia 26/2
Muntu udi uteleja mibelu idi ifila muoyo udi ne muaba munkatshi mua bena meji.—Nsu. 15:31.
Yehowa mmusue tupeta diakalenga. (Nsu. 4:20-22) Utu utuleja mudiye mutunange patuye utupesha mibelu ku diambuluisha dia Bible, dia mikanda yetu, anyi dia muena Kristo netu udi mushindame mu nyuma. (Eb. 12:9, 10) Tuma meji ku mubelu, pamutu pa kuatuma ku mushindu udibu baufila. Misangu mikuabu tudi mua kumona ne: ki mbafile mubelu mu mushindu muimpe menemene to. Bushuwa bidi bikengela ne: muntu udi ufila mubelu adienzeje bua kuufila mu mushindu udibu mua kuwitaba bipepele. (Gal. 6:1) Nansha nanku padibu batupesha mubelu mbimpe tutume meji ku mushindu udiwu mua kutuambuluisha, nansha tuetu tuela meji ne: udi mutupeshawu au ki muufile anu bimpe to. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mbualu kayi buimpe budi mu mubelu udibu bampeshe eu nansha mundi tshiyi muanyishe mudibu baumpeshe? Tshienaku mua kukeba mudiwu mua kungambuluisha pamutu pa kutangila anu bilema bia udi muumpeshe anyi?’ Tuetu tukeba anu tshidi mua kutuambuluisha mu mibelu idibu batupesha netuleje mutudi ne meji. w22.02 12 §13, 14
Dimue dia 27/2
Divuluija dia Yehowa ndia kueyemena, didi divuija muntu udi kayi ne dimanya muena meji.—Mis. 19:7.
Yehowa mmumanye ne: bitu biangata matuku a bungi bua kufika ku dilekela meji mabi ne bibidilu bibi ne bitu bikengela kudienzeja bikole. (Mis. 103:13, 14) Nansha nanku, udi utuambuluisha ne Dîyi diende, ne nyuma wende, ne bulongolodi buende bua tupete meji, bukole, ne dikuatshisha ditudi nadi dijinga bua kushintulula bumuntu buetu. Bible akuambuluishe bua umanye tshiudi menemene. Dîyi dia Nzambi didi anu bu lumuenu; didi mua kukuambuluisha bua kukonkonona mushindu uutu wela meji, uutu wakula, ne uutu wenza malu. (Yak. 1:22-25) Yehowa udi pende pabuipi misangu yonso bua kukuambuluisha. Yeye mmumanye tshidi tshimpe buebe wewe bualu mmumanye tshidi muoyo webe. (Nsu. 14:10; 15:11) Nunku ikala ne tshibidilu tshia kumusambila ne kudilongela Dîyi diende dituku dionso. Ikala mutuishibue ne: mikenji ya Yehowa ke idi mimpe kupita mikuabu yonso. Bualu bonso budi Yehowa utulomba bua kuenza butu anu bua diakalenga dietu. Bantu batu banemeka mikenji yende batu badiangata ne mushinga, balua ne nsombelu wa nsongo, ne bapeta disanka dilelela.—Mis. 19:8-11. w22.03 4 §8-10
Dibidi dia 28/2
Tumayi mioyo yenu ku bimanu bikolesha biende. Kenketayi bibumba biende bikolesha, bua numone mua kulondela bena mu bipungu bia bantu bialua bualu buende.—Mis. 48:13.
Tudi tutendelela Yehowa patudi tuibaka miaba ya dienzela ntendelelu ne tuyilama bimpe. Badi bamba mu Bible ne: mudimu wa kuenza ntenta wa tshitendelelu ne bintu biende uvua “mudimu wa tshijila.” (Ekes. 36:1, 4) Lelu eu kabidi, Yehowa udi wangata mudimu wa dibaka Nzubu ya Bukalenge ne nzubu yetu mikuabu ya malu a ntendelelu bu wa tshijila. Bena Kristo netu bakuabu batu bafila dîba diabu dia bungi mu mudimu eu. Tudi tubanyisha bikole bua bionso bidibu benza mu mudimu wa Bukalenge eu. Batu kabidi badifila mu mudimu wa diyisha. Bamue ba kudibu badi mene mua kuikala ne dijinga dia kulua bampanda-njila. Bakulu badi mua kuleja ne: badi batua midimu ya dibaka eyi mpanda padibu kabayi belakana bua kulekela bena Kristo netu badi benza mudimu mukole eu balue bampanda-njila bobu bakumbaje malu malomba. Nansha tuetu bapiluke mu midimu ya luibaku peshi katuyi bapiluke, tuetu bonso tudi mua kuambuluisha bua kulama miaba yetu eyi bimpe ne mankenda. w22.03 22 §11, 12