Ngondo 3
Disatu dia 1/3
Mu mushindu unuvua babienzele umue wa ku badi batambe bukese ba ku bana betu aba, nuvua babingenzele meme.—Mat. 25:40.
“Mikoko” idi Yezu muakuile mu tshilejilu tshidi mu Matayi 25:31-36 idi ileja bantu bakane ba mu matuku a ku nshikidilu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba, mmumue ne: mikoko mikuabu. Bantu bakane aba badi batua bana babu ne Kristo bela manyi batshidi pa buloba mpanda ne lulamatu luonso. Badi babakuatshisha mu mudimu wa kuyisha bantu pa buloba bujima ne kubavuija bayidi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tshidimu tshionso mu mbingu ya kumpala kua Tshivulukilu, bena mu mikoko mikuabu batu badifila mu kampanye ka pa buloba bujima ka dibikila bantu batu bitaba lumu luimpe bua kubuela mu Tshivulukilu. Batu kabidi bambuluisha bua kulongolola malu onso adi akengedibua bua Tshivulukilu tshienzeke mu bisumbu bionso bia pa buloba bujima, nansha mudiku kakuyi bela manyi mu bisumbu bia bungi. Bena mu mikoko mikuabu batu basanka bikole bua kukuatshisha bana babu ne Kristo mushindu eu. Mbamanye ne: Yezu udi umona bionso bidibu benzela bana babu ne Kristo bela manyi aba bienze anu bu ne: badi bamuenzelabi yeye muine.—Mat. 25:37-40. w22.01 22 §11, 12
Dinayi dia 2/3
Muntu yonso udi mummone mmumone kabidi Tatu.—Yone 14:9.
Patudi tuidikija ngikadilu ya Yezu ne mushindu uvuaye wenzela bantu malu, tshilejilu luse luvuaye mumvuile muena nsudi, muakumvuilaye mukaji uvua ne disama dikole, ne muakaditekaye pa muaba wa bavua bafuishe, tudi tuidikija kabidi Yehowa. (Mâko 1:40, 41; 5:25-34; Yone 11:33-35) Patudi tuenda tuidikija ngikadilu ya Yehowa, tudi tusemena kabidi pabuipi nende menemene. Kulonda mu makasa a Yezu kudi kutuambuluisha bua bulongolodi bubi ebu kabutubueji mu ditanaji. Yezu wakamba butuku bua muladilu wa lufu luende ne: “Ndi mutshimune ba pa buloba.” (Yone 16:33) Uvua musue kuamba ne: kavua mulekele ngelelu wa meji wa ba pa buloba, ne bipatshila biabu, ne malu avuabu benza bimunyanga to. Yezu kavua mupue bualu buvuabu bamutumine pa buloba muoyo nansha kakese; uvua mulue bua kubingisha Yehowa. Kadi netuambe tshinyi buetu tuetu? Kudi malu a bungi mu bulongolodi ebu adi mua kutubueja mu ditanaji. Kadi tuetu badifile mu dienza disua dia Yehowa kakuyi ditanaji anu bu Yezu, ‘netutshimune’ petu ba pa buloba.—1 Yone 5:5. w21.04 3-4 §7, 8
Ditanu dia 3/3
[Tshintu nansha tshimue katshiena] mua kutupandulula ku dinanga dia Nzambi [to].—Lomo 8:39.
Mupostolo Paulo Uvua mumanye bualu buvua Yezu mulaye bua ne: ‘muntu yonso udi uleja ditabuja kudi Yezu udi upeta muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 3:16; Lomo 6:23) Kakuyi mpata, Paulo uvua pende mu bantu bavua baleja ditabuja mu tshia kupikulangana natshi. Uvua mutuishibue ne: Yehowa mmudiakaje bua kubuikidila nansha bantu badi benze mpekatu minene bobu banyingalale. (Mis. 86:5) Paulo uvua ne ditabuja dia ne: Nzambi uvua mumunange bikole bualu uvua mumanye ne: uvua mutume Yezu bua kumufuila. Udi mumone mêyi adi akolesha ku muoyo adi ku ndekelu kua Galatiya 2:20 au anyi? Paulo udi wamba ne: “Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” Paulo kavua wela meji ne: Nzambi kavua mua kumunanga bualu uvua muntu mubi, muenze bu uvua wamba ne: ‘Ndi mmona bua tshinyi Yehowa udi mua kunanga bakuabu kayi mua kunnanga meme to.’ Wakavuluija bena Lomo ne: “Patutshivua benji ba mpekatu, Kristo wakatufuila.” (Lomo 5:8) Bulelela, dinanga dia Nzambi kaditu ne mikalu to! Paulo uvua mutuishibue bikole menemene bua bukole budi nabu dinanga dia Nzambi. Paulo uvua mumanye bungi bua lutulu luvua Yehowa muleje tshisamba tshia Isalele. w21.04 22 §8-10
Disambombo dia 4/3
Bualu mona tshidi dinanga dia Nzambi diumvuija: bua tutumikile mikenji yende.—1 Yone 5:3.
Paudi ulonga Bible ne mulongi webe, muambuluisha bua afike ku dinanga Yehowa. Mushindu kayi? Keba mishindu ya kumuambuluisha bua amanye ngikadilu mikuabu ya Yehowa. Muambuluisha bua amone mudi Yehowa muikale Nzambi wa disanka udi wambuluisha badi bamunange. (1 Tim. 1:11; Eb. 11:6) Umuleje ne: yeye utumikila bidiye ulonga, neapete masanka, ne umumvuije ne: masanka adiye upeta au adi aleja mudi Yehowa mumunange. (Yesh. 48:17, 18) Padi dinanga didi mulongi munange Yehowa dikola, muoyo newikale umusaka anu kumusaka bua kushintulula bualu buonso budi bukengedibua. Bua mulongi wa Bible kufikaye too ne ku batismo, nebimulombe bua ikale udipangisha amue malu. Bidi mua kulomba bamue balongi ba Bible bua kudipangisha bimue bintu bia ku mubidi. Bidi mua kulomba bakuabu bua kulekela balunda badi kabayi banange Yehowa. Bakuabu bobu badi mua kubalekela kudi bena mu mêku abu batu kabayi basue Bantemu ba Yehowa. Yezu uvua mulaye ne: bantu badi bamulonda kabakuedibua mâyi ku makasa to. Yehowa neabapeshe dîku dia mu nyuma didi dibanange.—Mâko 10:29, 30. w21.06 4 §8, 9
Dia lumingu dia 5/3
Bandishayi mêsu enu ne monayi madimi, mmatoke bua kunowa.—Yone 4:35.
Mupostolo Paulo uvua mufuanyikije mudimu wa divuija bayidi ne wa dikuna bintu, uleja ne: kudi bualu bukuabu butudi ne bua kuenza pa kumbusha dikuna. Uvua muvuluije bena mu Kolinto ne: “Meme mvua mukune, Apolo uvua mumiamine mâyi . . . Nuenu nudi budimi bua Nzambi budibu badima.” (1 Kolinto 3:6-9) Tudi tuenza mudimu mu “budimi bua Nzambi.” Nunku tudi tukuna mamiinu patudi tuyisha bantu ne tuamiamina mâyi patudi tubalongesha. Kadi tudi bamanye ne: Nzambi ke udi ukolesha bintu bitudi tukuna. Tudi ne diakalenga dia dikema dia kuyisha ne kulongesha bakuabu bulelela! Mudimu eu udi bushuwa utupetesha disanka. Mupostolo Paulo uvua muambuluishe bantu ba bungi ku Tesalonike bua kulua bayidi wakaleja bualu ebu pavuaye muambe ne: “Ditekemena dietu anyi disanka dietu anyi tshifulu tshietu tshia butumbi tshia disanka dia bungi kumpala kua Mukalenge wetu Yezu tshikondo tshia dikalaku diende ntshinyi? Mu bulelela, ki nnuenu anyi? Bulelela, nudi butumbi buetu ne disanka dietu.”—1 Tes. 2:19, 20; Bien. 17:1-4. w21.07 3 §5; 7 §17
Dimue dia 6/3
Kanupetudi umue wa ku bana bakese aba [to].—Mat. 18:10.
Yehowa mmutukoke tuetu bonso kudiye. (Yone 6:44) Anji elabi meji bua bualu abu. Padi Yehowa mutangile mu bantu binunu ne binunu badi pa buloba apa bimpe bimpe, mmumone bualu kampanda bua mushinga munda muebe, mmumone ne: udi muntu udi munange malu malelela, udi mua kufika ku dimunanga. (1 Kul. 28:9) Yehowa mmukumanye, udi ukumvua ne mmukunange. Bualu ebu budi bukolesha ku muoyo be! Yehowa udi ukutabalela bikole, udi utabalela kabidi bena Kristo nebe bonso. Yezu uvua mufuanyikije Yehowa ne mulami wa mikoko bua tumvue bualu ebu bimpe. Padi mukoko umue mu mikoko 100 ujimina, ntshinyi tshidi mulami wenza? Udi ‘ushiya mikoko 99 pa mikuna ne uya kukeba udi mujimine au.’ Padiye uwupeta kena uwufiikila munda to. Kadi udi usanka. Bidi bitulongesha tshinyi? Mukoko ne mukoko udi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Yezu uvua muambe ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.”—Mat. 18:12-14. w21.06 20 §1, 2
Dibidi dia 7/3
Semenayi pabuipi ne Nzambi.—Yak. 4:8.
Patudi tuela meji a ditekemena dilelela ditudi nadi dia malu adi alua ne a dinanga dia kashidi didi Nzambi mutunange, bidi bikolesha dinanga ditudi petu banange Yehowa, bikolesha kabidi malanda atudi badie nende. (Lomo 8:38, 39) Bidi bitusaka bua kulonda mu makasa a Yezu. (1 Pet. 2:21) Matuku atu madianjile dia Tshivulukilu, tutu tubala ne tuela meji a malu adibu balonde mu Bible a mushindu uvua Yezu mupitshishe matuku ende a ndekelu a pa buloba, a lufu luende, ne a dibishibua diende ku lufu. Pashishe dilolo dia Tshivulukilu tutu tulonda muyuki utu utuvuluija mudi Yezu mutunange. (Ef. 5:2; 1 Yone 3:16) Patudi tubala malu adi atangila tshilejilu tshia Yezu tshia didifila bua bakuabu ne tuela meji a malu au, tudi tudiumvua benzejibue bua “kutungunuka ne kuenda anu bu muvua yeye au muende.” (1 Yone 2:6) Bidi bitusaka bua tudisuike bua kushala anu mu dinanga dia Nzambi. (Yuda 20, 21) Tudi tushala mu dinanga dia Nzambi patudi tudienzeja bua kumutumikila, kutumbisha dîna diende, ne kusankisha muoyo wende. (Nsu. 27:11; Mat. 6:9; 1 Yone 5:3) Dibuela mu Tshivulukilu didi ditusaka kabidi bua kuikala badisuike bikole bua kuenza malu dituku dionso benze anu bu badi bambila Yehowa ne: ‘ndi musue kushala mu dinanga diebe bua kashidi!’ w22.01 23 §17; 25 §18, 19
Disatu dia 8/3
Nudisunguile unuenzela mudimu. —Yosh. 24:15.
Yehowa mmutupeshe budikadidi bua kudisunguila malu. Tudi mua kusungula tshitudi basue kuenza mu nsombelu wetu. Nzambi wetu wa dinanga utu usanka patudi tusungula bua kumuenzela mudimu. (Mis. 84:11; Nsu. 27:11) Bu mutudi ne budikadidi ebu tudi ne mushindu wa kuangata mapangadika makuabu mimpe a bungi. Anu bu Yezu, tudi mua kusungula bua kukeba diakalenga dia bakuabu kumpala kua dietu. Dimue dituku pavua Yezu ne bapostolo bende bapungile bikole, bakaya muaba mutalale uvua kawuyi bantu bua bobu kuikisha. Kadi kabiakenzeka anu muvuabu bajinga amu to, bualu musumba wa bantu wakalua kubasangana. Bantu abu bavua bajinga bua Yezu abalongeshe bamba kufua. Yezu kakafiika munda to, kadi wakabumvuila luse. Ntshinyi tshiakenzaye? “Wakatuadija kubalongesha malu a bungi.” (Mâko 6:30-34) Tuetu tuidikija Yezu, tuangata dîba dietu bua kuambuluisha bakuabu ne tuenza nanku ne bukole buetu buonso, tudi tutumbisha Tatu wetu wa mu diulu.—Mat 5:14-16. w21.08 3 §7, 8
Dinayi dia 9/3
Muntu yonso . . . apete tshidiye mua kusankila bua bualu buende nkayende, kayi udifuanyikija ne muntu mukuabu to.—Gal. 6:4.
Yehowa mmunange bantu ne mmunange bintu bia mishindu mishilashilangane. Bualu ebu budi bumuenekela ku bintu bia dikema bidiye mufuke, too ne ku bantu. Mmufuke yonso wa kutudi mu mushindu wa pa buawu. Ke bualu kayi, katu utufuanyikija ne bantu bakuabu nansha. Udi ukonkonona muoyo webe, umona tshiudi munda menemene. (1 Sam. 16:7) Mmumanye kabidi biudi mua kuenza bimpe, biudi kuyi mua kuenza bimpe ne mushindu uudi mukole. Kena ukulomba malu adi makupite bukole audi kuyi mua kuenza to. Mbimpe tuidikije Yehowa, tudimona anu mudiye utumona. Dîba adi netuikale ne “meji mimpe,” katuyi tuela meji ne: tudi bapite tshitudi anyi bashadile to. (Lomo 12:3) Bushuwa, tuetu tulonda tshilejilu tshimpe tshia muanetu wa balume anyi wa bakaji kampanda wa lulamatu udi uyisha bimpe menemene bidi mua kutuambuluisha. (Eb. 13:7) Tshilejilu tshiende tshidi mua kutuambuluisha bua kuakaja nyishilu wetu. (Filip. 3:17) Kadi kudi dishilangana pankatshi pa kuidikija tshilejilu tshimpe tshia muntu ne kudifuanyikija nende. w21.07 20 §1, 2
Ditanu dia 10/3
Bandishayi mêsu enu mu diulu, numone. Udi mufuke bintu ebi nnganyi?—Yesh. 40:26.
Wewe ubandila nyama, bikunyibua, ne mitoto ne ntema yonso, udi mua kukolesha ditabuja diebe dia Mufuki. (Mis. 19:1) Wewe mubilonge bikole, neutuishibue kabidi bikole ne: Yehowa ke Mufuki. Paudi wenda ulonga bintu bia mu bufuki, tabalela bikole malu adibi bikulongesha bua Mufuki wetu. (Lomo 1:20) Tshilejilu, dîba ditu dituma luya ne butoke bidi biambuluisha bintu bidi ne muoyo pa buloba. Kadi didi dituma kabidi nsese mikuabu mibi idi mua kuenzela bintu bidi ne muoyo pa buloba bibi. Nunku bivua bikengela tukubibue ku nsese ayi, ne ke mudibi bienzeka! Mushindu kayi? Buloba buetu ebu mbunyunguluka kudi tshibungibungi tshia ozone tshidi tshitukuba ku nsese mibi ayi. Padi nsese mibi itu dîba dituma ayi ikola bikole, tshibungibungi atshi tshidi tshivula patshi. Kuenaku umona ne: kudi ne bua kuikala Mufuki wa dinanga udi ne meji a bungi udi muenze bua bikale nanku anyi? w21.08 17 §9, 10
Disambombo dia 11/3
Muntu yonso udi munange Nzambi udi kabidi ne bua kunanga muanabu.—1 Yone 4:21.
Nansha muntu mumane kubatijibua, mbimpe tutungunuke ne kumunanga ne kumunemeka. (1 Yone 4:20) Tudi mua kuenza nanku mushindu kayi? Tshia kumpala mpatudi tumuangata bu muntu wa kueyemena. Tshilejilu, katuakuela meji ne: udi ne meji mabi anyi ne budinangi tuetu katuyi bumvue bimpe bua tshinyi mmuenze bualu kampanda to. Pamutu pa nanku netumutue mushinga, tumumona bu mutupite tuetu. (Lomo 12:10; Filip. 2:3) Bushuwa, tudi ne bua kufuila bantu bonso luse ne kubenzela malu mimpe. Tuetu basue kulua bena mu dîku dia Yehowa bua kashidi mbimpe tuikale tutumikila Dîyi diende. Tshilejilu Yezu wakatulongesha ne: tudi ne bua kufuila bantu bonso luse ne kubenzela malu mimpe, too ne baluishi betu. (Luka 6:32-36) Imue misangu bidi mua kutukolela bua kuenza nanku. Pikalabi nanku, mbimpe tulonge mua kuela meji bu Yezu ne mua kuenza malu anu bu yeye. Patudi tuenza muetu muonso bua kutumikila Yehowa ne kuidikija Yezu, tudi tuleja Tatu wetu wa mu diulu ne: tudi basue kulua bena mu dîku diende bua kashidi. w21.08 6 §14, 15
Dia lumingu dia 12/3
[Numone] ni tshiakunukanguila biibi bia mu diulu ne kunulokeshila dibenesha.—Mal. 3:10.
Longa mua kueyemena Yehowa. Mmulaye bua kutulokeshila mabenesha bu mvula patudi tumueyemena ne tumuenzela mudimu ne muetu muonso. Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua benzele Yehowa mudimu bikole. Misangu ya bungi Yehowa uvua ubabenesha pavuabu benza bualu kampanda bua kuleja ne: mbamueyemene. Tshilejilu, Abalahama wakumbuka kuende “nansha muvuaye kayi mumanye kuvuaye uya,” nunku Yehowa wakamubenesha anu pakumbukaye. (Eb. 11:8) Yakoba pende wakabeneshibua anu panyima pa yeye mumane kuluangana mvita ne muanjelu. (Gen. 32:24-30) Pakavua tshisamba tshia Isalele pa kubuela mu Buloba Bulaya, bantu bakasabuka anu pakimana bakuidi mu Musulu wa Yadene. (Yosh. 3:14-16) Bilejilu bia Bantemu ba Yehowa ba matuku etu aa badi beyemene Yehowa ne balabaje mudimu wabu bidi mua kukuambuluisha pebe. w21.08 29-30 §12-14
Dimue dia 13/3
Kuebeji ne: “Bua tshinyi matuku a kale avua mimpe kupita a lelu?”—Muam. 7:10.
Nuenu bana betu bakulakaje nudi bamanye bimpe muvua malu enda kale, kadi nudi bamone kabidi ne: bidi bikengela kuibidilangana ne ngenzelu wa malu mupiamupia. Nuenu bana betu bakulakaje badi babatijibue matuku adi panshi aa, nudi penu [ne bia bungi bia kufila]. Bansonga nebikale ne disanka dia kuteleja malu anukadi bamonemone ne tshidiwu manulongeshe. Nuenu “nupeshangana bintu,” mmumue ne: nulongesha bakuabu malu anudi bamanye, Yehowa neanubeneshe bikole. (Luka 6:38) Panudi nuenu bana betu bakulakaje nudia bulunda ne bansonga, nenuikale ne mushindu wa kukankamijangana. (Lomo 1:12) Yonso wa kunudi udi ne tshintu tshia mushinga tshidi mukuabu kayi natshi to. Bana betu bakadi bakulakaje badi ne dimanya ne mbamonemone malu bua bungi bua bidimu bikadibu benze. Bansonga bobu badi ne bukole ne makanda. Padi bansonga ne bakulakaje benza mudimu pamue bu balunda, badi batumbisha Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange ne badi bambuluisha bena mu tshisumbu bakuabu bonso. w21.09 8 §3; 13 §17, 18
Dibidi dia 14/3
Tuetu tudi tuyisha Kristo uvuabu bashipele ku mutshi, udi tshilenduishi kudi bena Yuda.—1 Kol. 1:23.
Bua tshinyi mushindu uvua Yezu mufue uvua mulenduishe bena Yuda ba bungi? Buabu bobu, bu muvua Yezu mufuile ku mutshi, bivua bileja ne: uvua muena tshibawu ne muenji wa mpekatu; kavua Masiya to. (Dut. 21:22, 23) Bena Yuda bavua balenduke bua malu avua menzekele Yezu abu bakabenga bua kuitaba ne: Yezu kavua ne bualu bubi buvuaye muenze, anyi ne: bavua bamushiminyine malu, peshi kabidi ne: bavua bamuenzele malu mabi. Bantu bavua balumbuluisha Yezu kabakalumbuluisha mu buakane to. Bena ku tshilumbuluidi tshinene tshia bena Yuda bavua balongolole tshisangilu tshia lukasa lukasa bua kumulumbuluisha, kabayi nansha balonde tshivua mikenji ya mua kulumbuluishangana yamba to. (Luka 22:54; Yone 18:24) Balumbuluishi abu bavua ne bua kuanji kuteleja malu avuabu babanda nawu Yezu ne bijadiki bivua bileja ne: uvua muenze malu mabi bua kuleja muvuabu kabayi ne kansungansunga. Kadi bobu bavua bakeba “tshijadiki tshia dishima tshia kupisha natshi Yezu bua kumona mua kumushipa.” (Mat. 26:59; Mâko 14:55-64) Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, balumbuluishi babi abu bakapesha basalayi ba bena Lomo bavua balama lukita luende “bitupa bia arjan bipite bungi” bua batangalaje lumu lua dishima bua kumvuija bua tshinyi lukita luvua munda mutupu.—Mat. 28:11-15. w21.05 11 §12, 13
Disatu dia 15/3
Bua dituku adi ne dîba adi muntu nansha umue ki mmumanye, nansha banjelu ba mu diulu, nansha Muana, kadi anu Tatu.—Mat. 24:36.
Yehowa udi mua kubutula bulongolodi bubi ebu dîba dionso didiye musue. Kadi tudi ba diakalenga bua mudiye ne lutulu. Bantu bonso ba mu ndelenganyi ya Adama ne Eva badi baledibua bapange bupuangane. Kadi Yehowa udi anu mubanange ne ubatabalela, mmulaye kabidi bua kubutula ndongueluelu mubi wa malu eu. (1 Yone 4:19) Mmulongolole dituku diumbushaye ntatu yonso idi nayi bantu. Mbimpe dinanga didi Yehowa mutunange ditusake bua kutungunuka ne kunanukila nende mu ntatu, nansha biobi mua kuangata tshikondo tshile. Yehowa udi tshilejilu tshimpe tshia mua kunanukila. Yezu wakananukila pende anu bu Tatuende. Pavuaye pa buloba, wakananukila pavuabu bamuamba mêyi mabi, bamufuisha bundu, ne pavuabu bamupopele ku mutshi bua bualu buetu. (Eb. 12:2, 3) Bushuwa tshilejilu tshia Yehowa tshia dinanukila tshiakapesha Yezu bukole bua kunanukila. Tshidi mua kutupesha petu bukole abu. w21.07 12-13 §15-17
Dinayi dia 16/3
Tungunukayi ne kufuilangana luse anu bu mudi Tatu wenu ufuilangana luse.—Luka 6:36.
Dituku dionso edi tudi tumona mudi Tatu wetu wa mu diulu utufuila luse. (Mis. 103:10-14) Bayidi ba Yezu bavua bapange bupuangane. Nansha nanku uvua ubafuila luse ne ubabuikidila. Wakitaba too ne bua kufila muoyo wende bua kutubuikidila mpekatu. (1 Yone 2:1, 2) Tudi tukolesha dinanga didi munkatshi muetu patudi ‘tufuila bana betu luse ne muoyo mujima.’ (Ef. 4:32) Bushuwa, bidi mua kutukolela imue misangu bua kufuila bakuabu luse, nanku mbimpe tuikala tudienzeja. Muanetu wa bakaji mukuabu wakamona ne: tshiena-bualu tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ne: “Tufuilangane luse ne muoyo mujima” tshiakamuambuluisha bua kuenza anu nanku. Udi wamba ne: “Tshivua tshileje ne: paudi ufuila bakuabu luse, kabiena biumvuija ne: udi wanyisha bubi budibu bakuenzele abu anyi upepeja lutatu ludibu bakukebele to. Kadi paudi ubafuila luse, kuakubalamina kabidi munda bua bubi abu to, dîba adi udi upeta ditalala.” Patudi tufuila bena Kristo netu luse ne muoyo mujima, tudi tuleja ne: tudi babanange ne tudi tuidikija Tatu wetu Yehowa. w21.09 23-24 §15, 16
Ditanu dia 17/3
Badi [batendelela Nzambi] badi ne bua kutendelela . . . ne bulelela.—Yone 4:24.
Yezu uvua munange bulelela bua Nzambi ne malu aluaye kuenza. Nsombelu wende uvua uvuangana ne bulelela abu ne uvua ubulongesha bakuabu. (Yone 18:37) Bayidi bende balelela bavua pabu banange bulelela bikole. (Yone 4:23, 24) Mupostolo Petelo muine wakabikila ntendelelu wa bena Kristo ne: “njila wa bulelela.” (2 Pet. 2:2) Bu muvua bena Kristo ba kumpala banange bulelela bikole bavua babenga malongesha a mu bitendelelu, ne bilele bia buena kuetu ne ngenyi ya bantu bivua bibengangane ne bulelela. (Kolos. 2:8) Nansha lelu, bena Kristo balelela badi badienzeja bikole bua “kuenda mu bulelela,” benza muabu muonso bua malu adibu bitaba ikale mashindamene mu Bible, ne nsombelu wabu mujima ikale upetangana ne Dîyi dia Yehowa. (3 Yone 3, 4) Bantemu ba Yehowa kabatu bamba ne: mbamanye malu onso adi mu Bible bimpe menemene to. Imue misangu, batu benza bilema patubu bumvuija malongesha kampanda a mu Bible ne patubu bafila buludiki mu tshisumbu. Patu bena mu Kasumbu kaludiki bamona ne: mbimpe tuakaje ngumvuilu wetu wa bualu kampanda anyi ngenzelu wa bualu kasanga kabatu baladikija malu to. Patubu bapeta butoke bua dilongesha kampanda, batu badiakaja mudibi bikengela. w21.10 21-22 §11, 12
Disambombo dia 18/3
Muntu udi weyemena Yehowa mmunyunguluka kudi dinanga Diende dia lulamatu.—Mis. 32:10.
Mu bikondo bia kale, bimanu bivua binyunguluke tshimenga kampanda bivua bikuba benamu kudi baluishi. Bienzedi bia Yehowa bia dinanga dia lulamatu bidi pabi bu tshimanu tshidi tshitukuba ku bualu buonso budi mua kunyanga bulunda buetu nende. Dinanga dia Yehowa dia lulamatu didi dimusaka kabidi bua kutukoka kudiye. (Yel. 31:3) Muimbi wa misambu Davidi wakatela muaku mukuabu wa difuanyikija nawu udi uleja mudi Nzambi ukuba batendeledi bende. Wakafunda ne: “Nzambi ntshinyemenu tshianyi tshikole, Nzambi mundeji wa dinanga dia lulamatu.” Wakamba kabidi bua Yehowa ne: “Yeye udi dinanga dianyi dia lulamatu ne muaba wanyi wa kusokomena, tshinyemenu tshianyi tshia bukubi ne musungidi wanyi, ngabu wanyi, ne Yeye mmuaba undi nsokomena.” (Mis. 59:17; 144:2) Bua tshinyi Davidi wakafuanyikija dinanga dia Yehowa dia lulamatu ne muaba wa kusokomena anyi tshinyemenu? Nansha tuetu basombele muaba kayi pa buloba, bu mutudi batendeledi ba Yehowa, yeye neatukube mudibi bikengela bua tumone mua kulama bulunda buetu bua mushinga mukole butudi badie nende. w21.11 6 §14, 15
Dia lumingu dia 19/3
Nengelangane meji a mudimu webe wonso.—Mis. 77:12.
Pakajuka tshipepele tshikole pa mâyi dîba divua Yezu ne bayidi bende mu buatu, Yezu wakabuelela pa mpunga au bua kubambuluisha bafike ku dijingulula ne: bivua bikengela bakoleshe ditabuja diabu. (Mat. 8:23-26) Pavua tshipepele tshikole atshi tshituta, mâyi enda uula mu buatu Yezu yeye uvua mu tulu tukole. Bayidi bavua ne buôwa bukole, kuyabu kumubisha bamulomba bua abapandishe. Mukalenge wakabebeja ne dîyi dimpe ne: “Bua tshinyi nudi ne buôwa nunku, nuenu bena ditabuja dikese?” Udi unanukila mu “tshipepele tshikole” anyi? Pamuapa udi ukenga bua tshipupu kampanda tshidi tshienzeke. Peshi udi mua kuikala ne disama dia munanunanu didi dikuzengeja mu lungenyi kuyi mumanye tshia kuenza. Imue misangu bidi mua kukukebela kanyinganyinga, kadi kukalekedi kakupangisha bua kueyemena Yehowa to. Ikala usambila bikole bua usemene pabuipi nende. Ela meji a misangu kampanda ikadi Yehowa mukuambuluishe bua bikoleshe ditabuja diebe. (Mis. 77:11) Nebienze bua wikale mutuishibue ne: kakukulekela nansha. w21.11 22 §7, 10
Dimue dia 20/3
Kanuena ne bua kuiba [to].—Lew. 19:11.
Muntu udi mua kuamba ne: yeye kayi muangate tshintu tshidi katshiyi tshiende nansha musangu umue, udi utumikila mukenji eu. Kadi udi mua kuikala wiba mu mishindu mikuabu. Tshilejilu, ngenda-mushinga udi upanyisha bintu ne bipiminu bia bujitu anyi bipiminu bia bintu bikuabu bia dishima bua kudingakaja badi bamusumba bintu, udi ubiba mu mushindu kampanda. Lewitiki 19:13 badi balejamu ne: buivi ne dipanga bululame mu malu a mishinga bidi bipetangana. Badi bambamu ne: “Kuena ne bua kudia mukuebe bintu” to. Nunku, muntu yeye kayi muena bululame mu malu a mishinga mmumue ne: udi wiba. Mukenji wa muanda-mukulu uvua wamba ne: kuiba nkubi. Kadi malu adibu bumvuije mu Lewitiki adi atuambuluisha bua kujingulula mushindu utudi mua kuteka dîyi dinene divua mu mukenji au mu tshienzedi. Tuetu tuela meji a mushindu utu Yehowa umona dipanga bululame ne buivi nebituambuluishe. Nunku tudi mua kudiebeja ne: ‘Pandi ngela meji a tshidibu bambe mu Lewitiki 19:11-13, ndiku mmona ne: bidi bikengela nshintulule amue malu mu nsombelu wanyi, nangananga mushindu untu ngenza mudimu wanyi anyi?’ w21.12 9-10 §6-8
Dibidi dia 21/3
Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.—Kolos. 3:13.
Paudi usambila Yehowa pa nkayebe, vuluka bilema bisunguluke biudi muenze munkatshi mua dituku pashishe umulombe bua akubuikidile. Kadi wewe muenze mpekatu munene, bidi bikengela umonangane ne bakulu. Nebakuteleje ne nebakupeshe mibelu mimpe ya mu Dîyi dia Nzambi. Nebasambile nebe, balomba Yehowa bua akubuikidile ne mulambu wa Yezu ‘bua wondopibue’ mu nyuma. (Yak. 5:14-16) Kuelangana meji a tshia kupikulangana natshi nekutuambuluishe bikole. Bidi mua kukuenza bibi wewe muele meji a muvua Muana wa Nzambi mukenge. Kadi paudi utamba kuelangana meji a mulambu uvua Yezu mufile, dinanga diudi mumunange yeye ne Tatuende didi dikola kabidi bikole. Tshidimu tshionso tudi tuvudija dianyisha dietu dia tshia kupikulangana natshi patudi tubuela mu Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu ne tubikila bakuabu ne tshisumi tshionso bua balue kubuelamu pabu. Yehowa mmutupeshe diakalenga dia dikema dia kulongesha bakuabu malu a Muanende! w21.04 18-19 §13-16
Disatu dia 22/3
Wakatuadija kubalongesha malu a bungi.—Mâko 6:34.
Elabi meji a bualu buakenzaye pavua musumba wa bantu mumulonde ku mukuna. Yezu uvua musambile butuku bujima. Uvua ne bua kuikala mupungile bikole, kadi pakamonaye musumba wa bantu au wakumvuila bapele bavua munkatshi muabu ne bantu bavua basama luse. Wakabondopa ne kubelelaye kabidi muyuki wa tshikuma wa katshia ne katshia utubu babikila ne: Muyuki wa pa Mukuna. (Luka 6:12-20) Yezu uvua kabidi utabalela bakuabu nansha dîba divuaye ujinga kuikala nkayende. Udi mua kudifuanyikijila tshivua Yezu mumvue pavuabu bamuambile ne: mbakose mulunda wende Yone Mubatiji mutu anyi? Badi bamba mu Bible ne: “Pakumvua Yezu bualu [bua lufu lua Yone] ebu, wakumbuka muaba au mu buatu, kuyaye muaba uvua kawuyi bantu bua kuikalaye nkayende.” (Mat. 14:10-13) Musumba wa bantu wakamudianjidila muaba uvuaye uya au. (Mâko 6:31-33) Uvua mumone ne: bavua ne dijinga dikole dia kukoleshibua mu nyuma, ke yeye kubambuluisha diakamue.—Luka 9:10, 11. w22.02 21 §4, 6
Dinayi dia 23/3
[Ikalayi] mu ditalala ne bantu bonso.—Lomo 12:18.
Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu bajingulule ne: tudi benzele muena Kristo netu bibi? Tudi mua kusambila Yehowa ne muoyo mujima. Tudi mua kumulomba bua abeneshe bionso bitudi tuenza bua kulengejangana ne muanetu. Mbimpe tukebe kabidi dîba dia kudiela tuetu bine ku tshipimu. Tudi mua kudiela nkonko bu mudi: ‘Ntuku ngitaba pandi mu tshilema, ndipuekesha ndomba luse ne ndengejangana ne muanetu anyi? Yehowa ne Yezu nebumvue mushindu kayi meme muele tshidia tshia kumpala bua kulengejangana ne muanetu wa balume anyi wa bakaji?’ Mandamuna atuafila adi mua kutusaka bua kuteleja Yezu ne kudipuekesha kuya kudi muanetu bua kulengejangana nende. Patudi tuya kudi muanetu bua kulengejangana nende, mbimpe tuikale ne budipuekeshi. (Ef. 4:2, 3) Mbimpe tuyukile ne muntu utudi benzele bibi au ne tshipatshila tshia kumuambuluisha bua atukije kanyinganyinga kadiye naku. Tuikalayi bamanye ne: kulengejangana ne muanetu kudi ne mushinga wa bungi kupita kumanya patupu udi mupile ne udi mubinge.—1 Kol. 6:7. w21.12 26 §13-16
Ditanu dia 24/3
Wakamona tshimenga ne kudilaye bua bualu buatshi.—Luka 19:41.
Yezu uvua ne kanyinganyinga ku muoyo bualu uvua mumanye ne: bena mu tshimenga tshiabu ba bungi bakavua bamane kuleja ne: nebabenge kuitaba mukenji wa Bukalenge. Nunku bua bualu abu, bavua ne bua kubutula Yelushalema ne kuya ne bena Yuda bonso bavua bapanduka mu bupika. (Luka 21:20-24) Bia dibungama, bantu ba bungi bakabenga kuteleja Yezu anu mukavuaye mumanyishe. Muaba unudi basombele bantu ba bungi batuku bitaba mukenji wa Bukalenge anyi batu baubenga? Pikalabi ne: anu bakese menemene ke batu bitaba paudi udienzeja bua kubalongesha bulelela, ntshinyi tshidi binsonji bivua Yezu mupuekeshe mua kukulongesha? Yehowa utu utabalela bantu. Didila divua Yezu mudile adi didi dituvuluija ne: Yehowa utu utabalela bantu bikole. “Ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue, kadi mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.” (2 Pet. 3:9) Lelu eu tuetu petu tudi tuleja mutudi banange bantu netu patudi tuenza muetu muonso bua kubayisha lumu luimpe.—Mat. 22:39. w22.01 16 §10-12
Disambombo dia 25/3
Ndi mukulamate bikole; tshianza tshiebe tshia balume ntshinkuate bikole.—Mis. 63:8.
Wewe welangana meji a malu adi Yehowa mukuenzele wewe pa nkayebe ne adiye muenzele bantu bakuabu, ditabuja diebe nedikole menemene. Tshidi tshipite bionso tshidi ne: neunange Yehowa bikole. Dinanga ndipite ngikadilu mikuabu bualu nedikusake bua utumikile Yehowa, udipangishe amue malu bua kumusankisha, ne utantamene lutatu kayi luonso. (Mat. 22:37-39; 1 Kol. 13:4, 7; 1 Yone 5:3) Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi tshipite kudia bulunda bua nsungansunga ne Yehowa to! (Mis. 63:1-7) Kupu muoyo ne: kusambila, kulonga, ne kuelangana meji kudi mu malu a ntendelelu wetu. Nanku anu bu Yezu, keba muaba udi kawuyi mutoyi bua kuenza malu aa. Umbusha tshintu tshionso tshidi mua kukubueja mu ditanaji. Sambila Yehowa bua wikale ne meji kaba kamue paudi uenza. Wewe wenza malu bimpe bitambe ne dîba diebe lelu, Yehowa neakupeshe muoyo wa kashidi mu bulongolodi buende bupiabupia.—Mâko 4:24. w22.01 31 §18-20
Dia lumingu dia 26/3
Nukine malu mabi ne muoyo umue.—Lomo 12:9.
Meji atudi nawu ke atu alombola bienzedi bietu. Ke bua tshinyi Yezu wakatulongesha bua kuepuka meji adi mua kutufikisha ku dienza mpekatu munene. (Mat. 5:21, 22, 28, 29) Bushuwa, tudi basue kusankisha Tatu wetu wa mu diulu. Nunku kuepuka diakamue meji mabi onso adi atuluila mu lungenyi kudi ne mushinga wa bungi menemene! Yezu wakamba ne: “Tshintu tshionso tshidi tshipatuka mukana tshidi tshifumina mu muoyo.” (Mat. 15:18) Mêyi atutu tupatula mukana ke atu aleja tshitudi munda menemene. Nanku diebeja ne: ‘Ntu mbenga kushima nansha biobi mua kunkebela lutatu meme muambe bulelela anyi? Bikalabi ne: ndi mulume wa bende peshi mukaji musela, ntu ntabalela bua kubenga kulamakanangana ne badi kabayi balume nanyi anyi bakaji nanyi anyi? Ntu ngepuka mineku ya bundu mu mushindu wonso anyi? Muntu yeye mumbunde, ntu ndienzeja bua kubenga kukuata tshiji anyi?’ Nebikuambuluishe wewe muelangane meji a nkonko eyi bimpe menemene. Nunku wewe musue kuvula bumuntu bua kale udi ne bua kulekela dishima, kulekela ne mineku ya bundu mu mayuki ebe. w22.03 5 §12-14
Dimue dia 27/3
Meji nga badi bakeba mibelu.—Nsu. 13:10.
Bantu batu balomba mibelu kabayi bindila bua balue kubapeshayi, batu baya kumpala mu nyuma lukasa kupita batu kabayi balomba mibelu. Ke bualu kayi mbimpe wikale ulomba mibelu. Ndîba kayi ditudi mua kulomba muena Kristo netu mibelu? Tangila imue nsombelu: 1) Muanetu wa bakaji udi ulomba mumanyishi kampanda mupiluke bua bayishe nende pashishe umulomba mibelu ya mudiye mua kulua mulongeshi muimpe. 2) Muanetu wa bakaji mukuabu udi mujike udi ujinga kusumba bimue bilamba, mpindieu udi uya kudi muanetu wa bakaji kansanga mushindame mu nyuma bua amuambuluishe ne ngenyi ya bidiye mua kusumba. 3) Badi bapesha muanetu wa balume kampanda muyuki wa patoke bua musangu wa kumpala. Udi ulomba ngamba-malu mupiluke bua amuteleje bimpe menemene padiye wambulula ne amuambile miaba idiye mua kuakaja. Nansha muanetu ukadi muela miyuki munkatshi mua bidimu bia bungi udi pende mua kulomba mibelu kudi bangamba-malu bapiluke ne pashishe kuyitumikila.—Nsu. 19:20. w22.02 13 §15-17
Dibidi dia 28/3
Tshiena nkayanyi to, kadi Tatu uvua muntume udi nanyi.—Yone 8:16.
Yehowa mmutunange ne udi ututabalela, anu muvuaye munange Yezu ne umutabalela pavuaye pa buloba wenza mudimu mukole uvuaye mumupeshe. (Yone 5:20) Wakamuambuluisha bua kushalaye anu ne ditabuja dikole, kumukankamijaye pavuaye ne kanyinganyinga, ne kuenzaye bua apete bintu bivuaye nabi dijinga. Wakambila kabidi Muanende ne: uvua mumunange ne uvua umuanyisha. (Mat. 3:16, 17) Bu muvua Yezu mutuishibue ne: Tatu wende wa mu diulu uvua mumunange ne umuambuluisha misangu yonso, kavua udimona nkaya to. Anu bu Yezu, tuetu bonso tudi badimuene mudi Yehowa mutunange mu mishindu ya bungi. Anji elabi meji: Yehowa mmutukoke kudiye ne mmutupeshe bana betu ba bungi badi batunange, badi benza anu bua tuikale ne disanka ne batukankamija patudi ne tunyinganyinga. (Yone 6:44) Yehowa udi utupesha kabidi bionso bitudi nabi dijinga bua tushale anu ne ditabuja dikole. Udi utukumbajila too ne majinga etu dituku dionso. (Mat. 6:31, 32) Patudi tuela meji a mudi Yehowa mutunange, tudi tumunanga petu bikole. w21.09 22 §8, 9
Disatu dia 29/3
Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.—Kolos. 3:9.
Nsombelu webe uvua mushindu kayi kumpala kua wewe kutuadija kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa? Bitu bitonda ba bungi ba kutudi patubu bela meji a nsombelu uvuabu nende. Pamuapa tuvua tuela meji ne tuenza malu bipetangana ne lungenyi lua bena panu lua tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Bikalabi ne: bivua nanku, mmumue ne: ‘katuvua ne ditekemena ne katuvua ne Nzambi panu apa.’ (Ef. 2:12) Kadi pauvua mutuadije kulonga Bible wakafika ku dimanya ne: udi ne Tatu webe wa mu diulu udi mukunange bikole. Wewe kujingulula ne: bua kusankisha Yehowa ne kubuela mu dîku diende dia badi bamutendelela, bidi bikengela ushintulule malu a bungi mu nsombelu webe, ushintulule mushindu webe wa dimona malu, ne ngelelu webe wa meji. Uvua ne bua kudibidija bua kuikala kutumikila mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Ef. 5:3-5) Yehowa Mufuki wetu ne Tatu wetu wa mu diulu ke udi ne bukenji bua kuleja mudi bena mu dîku diende ne bua kuikala benza malu. Nunku udi utulomba bua ‘kuvula bumuntu bua kale ne bienzedi biabu’ bua kushisha kubatijibua. w22.03 2 §1-3
Dinayi dia 30/3
Ndi ne mikoko mikuabu.—Yone 10:16.
Bena mu mikoko mikuabu [batu] basanka bua kubuela mu Tshivulukilu nansha mudibu kabayi badia diampa ne banua mvinyo, bua kuela meji a ditekemena didibu nadi. Batu bindila ne muoyo kuulu kuulu bua kuteleja muyuki wa Tshivulukilu. Mu muyuki au batu bakula bua malu a bungi ikalabu mua kuenzela bantu ba lulamatu kudi Kristo ne bantu 144 000 bakokesha pamue nende mu bukokeshi bua bidimu tshinunu. Bantu bakokeshila mu diulu abu nebambuluishe bua kuvuija buloba Mparadizu ne kufikisha bantu ku bupuangane ku bulombodi bua Yezu Kristo mfumuabu. Bena mu mikoko mikuabu badi babuela mu Tshivulukilu batu ne disanka dia bungi padibu bela meji a muakumbana milayi ya mu Bible bu mudi eyi idi mu Yeshaya 35:5, 6; 65:21-23; ne mu Buakabuluibua 21:3, 4. Padibu badifuanyikija bobu bine ne bantu badibu banange bakadi mu Mparadizu, bidi bikolesha ditekemena diabu dia malu atshilualua ne dipangadika diabu dia kushala balamate anu Yehowa kashendende.—Mat. 24:13; Gal. 6:9. w22.01 21 §5-7
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 26:6-13
Ditanu dia 31/3
Muana wa muntu [uvua] mulue bua . . . kufila muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.—Mâko 10:45.
Tshia kupikulangana natshi ntshinyi? Padibu batshitela mu Mifundu ya tshiena Greke, tshidi tshileja mushinga uvua Yezu mufute bua kukuula tshivua Adama mujimije. (1 Kol. 15:22) Bua tshinyi bivua bikengela bua enze nanku? Bualu mu Mikenji ya Mose, mikenji ya buakane ya Yehowa ivua ilomba bua bafile muoyo ku muoyo. (Ekes. 21:23, 24) Adama uvua mujimije muoyo wende wa muntu mupuangane. Bua kulonda buakane bua Nzambi, Yezu wakafila muoyo wende mupuangane. (Lomo 5:17) Nanku wakalua “Tatu wa Tshiendelele” wa bonso badi baleja ditabuja mu tshia kupikulangana natshi. (Yesh. 9:6; Lomo 3:23, 24) Yezu uvua muanyishe bua kulambula muoyo wende bualu uvua munange Tatuende wa mu diulu bikole, mutunange ne tuetu. (Yone 14:31; 15:13) Bua dinanga adi, uvua mudisuike bua kushala mulamate Tatuende too ne ku ndekelu, ne kuenza anu disua diende. Ke bualu kayi wakashala ne lulamatu too ne ku lufu. Bua bualu ebu, Yehowa neakumbaje malu avuaye mulongoluele bantu ne buloba katshia ku tshibangidilu. w21.04 14 §2, 3
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Matayi 21:1-11, 14-17