TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es23 dib. 37-46
  • Ngondo 4

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 4
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/4
  • Dia lumingu dia 2/4
  • Dimue dia 3/4
  • DITUKU DIA TSHIVULUKILU
    Panyima pa dibuela dia dîba
    Dibidi dia 4/4
  • Disatu dia 5/4
  • Dinayi dia 6/4
  • Ditanu dia 7/4
  • Disambombo dia 8/4
  • Dia lumingu dia 9/4
  • Dimue dia 10/4
  • Dibidi dia 11/4
  • Disatu dia 12/4
  • Dinayi dia 13/4
  • Ditanu dia 14/4
  • Disambombo dia 15/4
  • Dia lumingu dia 16/4
  • Dimue dia 17/4
  • Dibidi dia 18/4
  • Disatu dia 19/4
  • Dinayi dia 20/4
  • Ditanu dia 21/4
  • Disambombo dia 22/4
  • Dia lumingu dia 23/4
  • Dimue dia 24/4
  • Dibidi dia 25/4
  • Disatu dia 26/4
  • Dinayi dia 27/4
  • Ditanu dia 28/4
  • Disambombo dia 29/4
  • Dia lumingu dia 30/4
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
es23 dib. 37-46

Ngondo 4

Disambombo dia 1/4

Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele.​—Yone 3:16.

Yezu uvua muleje mudiye mutunange bikole pavuaye muitabe bua kufila muoyo wende bua bualu buetu. (Yone 15:13) Kakuena tshintu nansha tshimue tshitudi mua kufuta Yehowa ne Yezu bua dinanga didibu batunange nansha. Kadi tudi mua kuleja dianyisha ditudi nadi bua dinanga edi mu mushindu utudi tuenza malu mu nsombelu wetu dituku dionso. (Kolos. 3:15) Bela manyi batu bangata tshia kupikulangana natshi ne mushinga wa bungi, bualu tshiotshi ke tshidi tshienze bua bapete ditekemena didibu nadi. (Mat. 20:28) Yehowa mmubabale bu bakane ne mmubangate bu bana bende bua ditabuja diabu mu mulambu wa Kristo. (Lomo 5:1; 8:15-17, 23) Bena mu mikoko mikuabu pabu badi ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Bu mudibu baleja ditabuja mu mulambu wa Kristo, mbalue bakezuke kumpala kua Nzambi ne mbatekemene bua kupanduka ku “dikenga dinene.” (Buak. 7:13-15) Mushindu umue udi bela manyi ne bena mu mikoko mikuabu baleja dianyisha didibu nadi bua tshia kupikulangana natshi mpadibu babuela mu Tshivulukilu tshidimu tshionso. w22.01 23 §14, 15

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Matayi 21:18, 19, 21:12, 13; Yone 12:20-50

Dia lumingu dia 2/4

Kristo wakatusumba.​—Gal. 3:13.

Bivua bitonde Yezu bua bualu buvuabu ne bua kumushipele. Bavua bamufunde ne malu a dishima bamba ne: uvua mupende Nzambi; mmumue ne: kayi unemeka ni nNzambi ni ndîna diende. (Mat. 26:64-66) Pavua Yezu uvuluka anu bualu abu bivua bimubungamija bikole menemene, ujinga nansha bua Tatuende amuepule ku difuishibua bundu adi. (Mat. 26:38, 39, 42) Bivua bikengela bapopele Yezu ku mutshi bua kupikulaye bena Yuda ku mulawu uvuabu bedibue. (Gal. 3:10) Bavua bitabe bua kutumikila Mikenji ya Nzambi kadi kabatshiyi bayitumikila to. Bua nanku, mulawu uvuabu bedibue uvua mulue kuditenteka pa mpekatu wa Adama uvuabu bapiane. (Lomo 5:12) Mikenji ya Nzambi ivuabu belele bena Isalele ivua yamba ne: muntu yeye muenze mpekatu udi mukumbanyine lufu bavua ne bua kumushipa. Pashishe, bavua mua kukudika tshitalu tshiende ku mutshi. (Dut. 21:22, 23; 27:26) Nunku bu muvuabu bakudike Yezu ku mutshi, bivua bienze bua tshisamba tshivua tshimubenge atshi tshipikudibue bua mulambu wende au. w21.04 16 §5, 6

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Matayi 21:33-41; 22:15-22; 23:1-12; 24:1-3

Dimue dia 3/4

Ndi mfila muoyo wanyi.​—Yone 10:17.

Elabi meji bua tshivua tshienzekele Yezu dituku diende dia ndekelu pa buloba. Udi udilekelela mu bianza bia basalayi ba bena Lomo, badi bamuela mfimbu kakuyi luse. (Mat. 26:52-54; Yone 18:3; 19:1) Badi bamuela mfimbu wa umujula mibundabunda ne umutapa mputa pambidi. Pashishe bamuambuisha mukamba wa bujitu pa makaya masunsula ne mputa. Yezu udi utuadija kupulumuna mukamba au mutangile nawu muaba wayabu kumushipela; kadi katantshi aka badi bakuata mupitshi wa njila mukuabu bua amuambuilawu. (Mat. 27:32) Padi Yezu ufika muaba au, basalayi badi bamupopela bianza ne makasa ku mutshi au. Bu mudibu bamupopele ku mutshi, bujitu buende budi bumupanda mputa miaba idi misonso ayi. Balunda bende badi ne kanyinganyinga kakole, mamuende eku mu muadi, kadi bakokeshi bena Yuda bobu benda bamuseka. (Luka 23:32-38; Yone 19:25) Mêba adi enda apita Yezu mu dikenga dia kanyawu. Muoyo wa munda ne bisulusulu biende mbishikile, ukadi utata bua kupuyakana. Kumpala kua Yezu kukulaye muoyo, udi wenza disambila dia ndekelu dia katshimu. Pashishe udi winyika mutu ukula muoyo. (Mâko 15:37; Luka 23:46; Yone 10:18; 19:30) Bushuwa Yezu mmufue lufu lua luenda luya nende bitekete bitekete, wenda usuba ne mupuekeshibue milongo! w21.04 16 §4

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Matayi 26:1-5, 14-16; Luka 22:1-6

DITUKU DIA TSHIVULUKILU
Panyima pa dibuela dia dîba
Dibidi dia 4/4

Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.​—Luka 22:19.

Yezu wakambila bapostolo bende ba lulamatu 11 bualu bua bipungidi bibidi: tshipungidi tshipiatshipia ne tshipungidi tshia Bukalenge. (Luka 22:20, 28-30) Bipungidi abi biakapetesha bapostolo abu ne bantu bakuabu ndambu mushindu wa kuluabu bakalenge ne bakuidi mu diulu. (Buak. 5:10; 14:1) Anu bashadile bela manyi badi bipungidi bibidi ebi bitangila ke badi mua kudia diampa ne kunua mvinyo mu Tshivulukilu. Yehowa mmubapeshe ditekemena dia dikema! Ditekemena dia kuya mu diulu, dia kubenga kufua ne kubenga kubola, dia kukokesha pamue ne Yezu Kristo ukadibu babishe ku lufu ne bashadile ba ku bantu 144 000. Pa kumbusha bionso abi, nebikale kabidi ne diakalenga dia pa buadi dia kumona Yehowa ne abu abidi. (1 Kol. 15:51-53; 1 Yone 3:2) Bela manyi mbamanye ne: bidi bikengela bashale anu ne lulamatu too ne ku lufu luabu.​—2 Tim. 4:7, 8. w22.01 21 §4, 5

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Matayi 26:17-19; Luka 22:7-13 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 26:20-56

Disatu dia 5/4

Newikale nanyi mu Mparadizu.​—Luka 23:43.

Mbapopele benzavi babidi ku mutshi muaba uvua Yezu pende au. (Luka 23:40, 41) Umue wa kudibu udi utangila Yezu umuambila ne: “Umvuluke pawabuela mu Bukalenge buebe.” (Luka 23:42) Bu muvua Yezu mumanye ne: Tatuende utu ufuilangana luse, wakamba mêyi avua mapeshe muenzavi ukavua pa kufua au ditekemena. (Mis. 103:8; Eb. 1:3) Yehowa utu musue kutubuikidila ne kutufuila luse. Utu wenza nanku anu patudi tunyingalala ne muoyo umue bua malu mabi atuvua benze kale ne tuleja ditabuja dia ne: badi mua kutubuikidila mpekatu ku diambuluisha dia mashi avua Yezu Kristo muele panshi. (1 Yone 1:7) Bidi mua kukolela bamue bantu bua kuitaba ne: Yehowa udi mua kubabuikidila bilema bivuabu benze kale. Biobi bikuenzekela nanku, ela meji a bualu ebu: Katupa kakese kumpala kua Yezu kufua, wakambila muenzavi uvuabu bapopele ku mutshi bualu buvua buleja muvuaye mumufuile luse pende utshibangilaku ku dimuitabuja. Yehowa kakufuilaku pende batendeledi bende badi bamulamate luse lua bungi?​—Mis. 51:1; 1 Yone 2:1, 2. w21.04 9 §5, 6

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Matayi 27:1, 2, 27-37

Dinayi dia 6/4

Yezu uvua muambe ne: “Bualu buakumbanyi!”​—Yone 19:30.

Bu Yezu muvua mushale ne lulamatu too ne ku lufu, wakakumbaja malu a bungi. Bua kumpala, wakaleja ne: Satana mmuena dishima. Wakaleja ne: muntu mupuangane udi mua kushala ne lulamatu lupuangane nansha Satana muenze tshinyi. Buibidi, wakafila muoyo wende bua kutupikula. Lufu luende lua mulambu alu ke ludi luenze bua bantu bapange bupuangane bangatshibue bakane ku mêsu kua Nzambi, ne lubapeshe mushindu wa kuikala ne muoyo wa kashidi. Buisatu, wakaleja mudi bumfumu butambe bunene bua Yehowa buakane ne wakumbusha tshipendu tshivuabu bapende dîna dia Tatuende. Tumonayiku petu dituku dionso bu dietu dia ndekelu dia kuleja mutudi ne lulamatu! Dîba adi, nansha tuetu batuilangane ne lufu, netuikale bakumbane bua kuamba ne: “Yehowa, ndi muenze muanyi muonso bua kushala ne lulamatu, kuleja mudi Satana muena dishima, kubingisha dîna diebe ne bumfumu buebe!” w21.04 12 §13, 14

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 28:2-4

Ditanu dia 7/4

Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.​—Mat. 17:5.

Bakadi babande Yezu ne malu a dishima, bamupishe ku tshilumbuluidi bua malu adiye kayi muenze. Mpindieu badi bamuseka bamukengesha ne tshikisu tshionso, pashishe bamupopele ku mutshi wa makenga. Misonso idi imupanda bianza ne makasa. Padiye uteta kupuyakana anyi kuakula, bidi bimusama. Kadi bidi bikengela anu akula bualu udi ne malu a mushinga a kuamba. Bushuwa, mêyi a ndekelu avua Yezu muambe mmatulongeshe malu a mushinga wa bungi! Mmatuvuluije ne: bidi bikengela tuikale tubuikidila bakuabu ne tuikale batuishibue ne: Yehowa neatubuikidile petu. Tudi ne diakalenge dia kuikala ne dîku dia mu nyuma dia dikema dia bena Kristo netu badi badiakaje bua kutuambuluisha. Kadi patudi dijinga ne diambuluisha, tudi ne bua kudileja bakuabu. Tudi bamanye ne: Yehowa neatuambuluishe bua kunanukila mu diteta kayi dionso didi mua kutufikila. Tudi bamone kabidi mudibi ne mushinga bua kumona dituku dionso bu dietu dia ndekelu dia kuleja mutudi ne lulamatu, batuishibue ne: mioyo yetu idi mu bianza bia Yehowa. w21.04 8 §1; 13 §17

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Matayi 28:1, 5-15

Disambombo dia 8/4

Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele: bende bakumanya wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uuvua mutume, Yezu Kristo.​—Yone 17:3.

Kulonda mu makasa a Yezu kudi kufikisha ku muoyo wa tshiendelele. Pavua nsongalume kampanda mubanji muebeje tshivuaye mua kuenza bua kupetaye muoyo wa tshiendelele, Yezu wakamuandamuna ne: “Luaku, undonde.” (Mat. 19:16-21) Yezu wakambila bena Yuda bakuabu bavua kabayi bitaba muvuaye Kristo ne: “Mikoko yanyi idi . . . indonda. Ndi nyipesha muoyo wa tshiendelele.” (Yone 10:24-29) Tudi tuleja ditabuja kudi Yezu patudi tutumikila malu avuaye mulongeshe mu mêyi ne mu bienzedi. Tuetu tuenza nanku netushale tuendela mu njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele. (Mat. 7:14) Kumpala kua kulonda mu makasa a Yezu bimpe menemene, tudi ne bua kuenda kumumanya. ‘Kuenda kumanya’ Yezu mbualu butudi ne bua kutungunuka ne kuenza. Tudi ne bua kumumanya bimpe menemene, mmumue ne: kumanya ngikadilu yende, ngelelu wende wa meji, kumanya ne mikenji yende. Nansha tuetu ne bidimu bungi kayi mu bulelela, bidi bikengela tutungunuke ne kuenda kumanya Yehowa ne Muanende. w21.04 4 §9, 10

Dia lumingu dia 9/4

Kumpala [mvua] mupendi wa Nzambi, [ne] mukengeshanganyi.​—1 Tim. 1:13.

Kuvua ne bua kuikala misangu ivua mupostolo Paulo umvua bimutonda pavuaye uvuluka bivuaye muenze kale. Yeye nkayende wakadiamba ne: uvua muenji wa mpekatu “wa kumpala.” Diamba diende dia nanku kadiena ditukemesha to! (1 Timote 1:15) Kumpala kua kumanyaye bulelela, uvua wenda ukebangana ne bena Kristo mu tshimenga ne mu tshimenga, welesha bamue mu maloko ne wanyisha pende bua bashipe bakuabu. (Bien. 26:10, 11) Anji tetabi kudifuanyikijila mu lungenyi muvua Paulo mua kuikala mumvue pavuaye utuilangana ne nsonga muena Kristo muena tatuende uvuabu bashipe ne dianyisha diende! Bilema bivua Paulo muenze bivua bimutonda, kadi uvua mumanye ne: kavua mua kubishintulula kabidi to. Uvua muitabuje ne: Kristo uvua mumufuile, kufundaye ne dishindika dionso ne: “Ndi tshindi etshi bua ngasa wa Nzambi.” (1 Kol. 15:3, 10) Bidi bitulongesha tshinyi? Itaba ne: Kristo mmukufuile ne mmukulongoluele njila bua wewe kudia bulunda bushême bua nsungansunga ne Yehowa. (Bien. 3:19) Tshidi Nzambi natshi bualu ntshitudi tuenza mpindieu ne tshituenza matuku atshilualua, ki mpekatu ituvua benze kale.​—Yesh. 1:18. w21.04 23 §11

Dimue dia 10/4

Nutete mêyi mamba ku bukole bua nyuma bua kumona ni adi afumina kudi Nzambi, bualu baprofete ba dishima ba bungi mbapatuke pa buloba.​—1 Yone 4:1.

Nansha muvua bena Yuda ba bungi ba mu tshikondo tshia Yezu kabayi bele meji ne: bivua bikengela Masiya afue, mona tshivua mêyi a buprofete madianjile kumanyisha mu Mifundu: “Yeye wakupumuna muoyo wende too ne ku lufu ne wakabadibua munkatshi mua bashipi ba mikenji; wakambula mpekatu wa bantu ba bungi, ne wakakuila bashipi ba mikenji.” (Yesh. 53:12) Nanku bena Yuda kabavua ne bualu bua kulendukila bua muvua Yezu mushipibue bu muenji wa mpekatu to. Lelu eu tudi mua kupueka bua kubenga kulenduka tuetu bakeba bua kumanya malu mudiwu. Mu Muyuki wa pa Mukuna, Yezu wakadimuija bavua bamuteleja ubambila ne: bamue bantu ‘nebabashiminyine malu mabi a mishindu yonso.’ (Mat. 5:11) Satana ke udi ukebesha malu a dishima aa. Udi usaka baluishi betu bua kutangalajilabu bantu badi banange bulelela malu mabi a dishima. (Buak. 12:9, 10) Tudi ne bua kubenga malu a dishima adibu balonda kudi baluishi betu. Katulekedi malu a dishima a nunku atukuatshisha buôwa anyi atekesha ditabuja dietu nansha kakese. w21.05 11 §14; 12 §16

Dibidi dia 11/4

Kanutshinyi to; nudi ne mushinga wa bungi kupita mishamisha ya bungi.​—Mat. 10:31.

Ambuluisha mulongi webe wa Bible bua kueyemena Yehowa. Yezu wakajadikila bayidi bende ne: bu muvua Yehowa mubanange, uvua ne bua kubambuluisha. (Mat. 10:19, 20, 29, 30) Vuluija mulongi webe ne: Yehowa neamuambuluishe pende. Udi mua kusambila nende bua bipatshila bidiye mudifundile bua amanye mua kueyemena Yehowa. Muanetu Franciszek wa mu Pologne udi wamba ne: “Mulongeshi wanyi uvua utamba kutela bipatshila bianyi mu masambila avuaye wenza. Pangakamona muvua Yehowa wandamuna masambila ende, ngakatuadija kusambila diakamue. Ngakamona muvua Yehowa ungambuluisha dîba dimvua ndomba ku mudimu wanyi mupiamupia bua kuya kubuela mu mpungilu ne mu bisangilu.” Yehowa utu utabalela balongi betu ba Bible bikole menemene. Mmumanye mudi bena Kristo baditatshisha bikole bua kulongesha bantu bua basemene kudiye, ne mmubanange bua bualu abu. (Yesh. 52:7) Nansha wewe kuyi ulonga Bible ne muntu patudi tuakula apa, udi mua kufila bamanyishi bakuabu mu malonga abu bua wambuluishe pebe balongi abu bua baye too ne ku batismo. w21.06 7 §17, 18

Disatu dia 12/4

Disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne udi ubala mikenji Yende ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku.​—Mis. 1:2.

Tudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha bua mutudi ne Dîyi dia Nzambi tuetu tudibala pa tshibidilu. Mbimpe tuikale ne programe wa kubala Bible ne kumulonga pa tshibidilu, ki nkumubala anu patudi tumona ne: tudi ne dîba to. Tuetu tudienzeja bua kulonda programe au, ditabuja dietu nedikale anu dikole. Bishilangane ne “bena meji ne bamanyi ba mukanda” ba mu bulongolodi ebu, tuetu tudi ne ditabuja dikole dishindamene pa malu malelela adi mu Dîyi dia Nzambi. (Mat. 11:25, 26) Bu mutudi balonge mukanda wa tshijila eu, tudi bafike ku dimanya bua tshinyi nsombelu wa bantu mmunyanguke pa buloba ne tshialua Yehowa kuenza bua bualu abu. Nanku tudisuikayi bua kukolesha ditabuja dietu ne kuambuluisha bantu ba bungi bua bikale pabu ne ditabuja kudi Mufuki wetu. (1 Tim. 2:3, 4) Tushalayi ne mioyo kuulu kuulu bindile dituku dikala bantu bonso badi ne muoyo pa buloba mua kutumbisha Yehowa ne mêyi adi mu Buakabuluibua 4:11 a ne: “Wewe, Yehowa Nzambi wetu, udi mukumbane bua kuangata butumbi . . . bualu wakafuka bintu bionso.” w21.08 19 §18-20

Dinayi dia 13/4

Mu dinanga dia buena muntu, nunangangane bikole.​—Lomo 12:10.

Bakulu ke badi ne mudimu wa kufila mibelu padibi bikengela bualu mbalami. Badi ne bua kudienzeja bua kufila mibelu mimpe idi mua kukankamija bantu ne kubasaka ku diyitumikila, mibelu yikala mua ‘kusankisha muoyo.’ (Nsu. 27:9) Bakulu batu banange bena Kristo nabu. Imue misangu batu baleja mudibu babanange padibu babela muntu udi wenda usesuka mu njila. (Gal. 6:1) Kadi kumpala kua mukulu kuakulaye ne muntu au mbimpe anji ele meji a amue malu avua mupostolo Paulo muleje bua dinanga. “Dinanga didi ne lutulu ne bulenga. . . . Didi dikolesha muoyo mu malu onso, ditabuja malu onso, ditekemena malu onso, dinanukila mu malu onso.” (1 Kol. 13:4, 7) Mukulu yeye muelangane meji a mvese eyi nebimuambuluishe bua atangilule tshitu tshimusaka bua kufila mibelu ne bua ayukile ne muena Kristo nende au mu mushindu muakanyine. Pamuapa muntu udibu bapesha mibelu au neayitabe bipepele yeye mumone ne: mukulu au udi umutabalela. w22.02 14 §3; 15 §5

Ditanu dia 14/4

Kadi bakatomboka, kunyingalajabu nyuma wende muimpe.​—Yesh. 63:10.

Yehowa mmufuke bana bende ba mu diulu ne ba pa buloba bapuangane kabayi kalema. Pashishe Satana (mmumue ne: “Muluishi”) muanjelu uvua mulue kutomboka, wakasaka Adama ne Eva bavua bantu bapuangane bua kutombokelabu Yehowa. Banjelu bakuabu ne bantu kabidi bakalonda pabu dikasa dibi adi. (Yuda 6) Yehowa wakadimona muedibue mâyi ku makasa. Kadi wakananukila mu bionso ebi, ne neatungunuke ne kunanukila too ne pafika tshikondo tshiabutulaye bantomboji bonso. Tshikondo atshi bena lulamatu bonso badi bananukila ne Yehowa mu bulongolodi bua malu mabi ebu nebapete disulakana dia dikema! Satana wakabanda Yobo ne batendeledi bakuabu bonso ba Yehowa ba lulamatu wamba ne: badi bamutendelela anu bualu udi ubabenesha. (Yobo 1:8-11; 2:3-5) Diabolo mmusumishe bualu buende abu too ne lelu. (Buak. 12:10) Tuetu bananukile mu ntatu ne bashale balamate anu Yehowa bualu tudi bamunange netuenze wetu mudimu bua kujadika mudi Satana muena dishima. w21.07 9 §7, 8

Disambombo dia 15/4

Umbushayi bienzedi bienu bibi ku mêsu kuanyi; lekelayi kuenza malu mabi.​—Yesh. 1:16.

Mupostolo Paulo uvua mufile tshilejilu bua kutulongesha ne: kushintuluka kudi ne mushinga wa bungi. Uvua mufunde ne: tudi ne bua kupopela bumuntu buetu bua kale “ku mutshi.” (Lomo 6:6) Tudi mua kuamba kabidi ne: mbimpe tulonde tshilejilu tshia Yezu. Tulekele tulekelamu ngikadilu ne bienzedi bidi Yehowa mukine. Tuetu benze nanku netuikale ne kondo ka muoyo kakezuke ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 17:3; 1 Pet. 3:21) Yehowa kakushintulula mikenji yende bua kutusankisha to. Kadi tuetu mbadi ne bua kushintulula bumuntu buetu bua tuikale tutumikila mikenji yende. (Yesh. 1:17, 18; 55:9) Nansha wewe mumane kubatijibua, mbimpe utungunuke ne kukandamena majinga mabi. Sambila Yehowa umulombe diambuluisha, eyemena nyuma wende, kudieyemenyi wewe nkayebe to. (Gal. 5:22; Filip. 4:6) Tudi ne bua kuedienzeja bikole bua kuvula bumuntu bua kale ne kubenga kubuvualulula. w22.03 6 §15-17

Dia lumingu dia 16/4

[Yehowa] neakuambuluishe.​—Mis. 55:22.

Yehowa mmulaye ne: tuetu tukeba tshia kumpala Bukalenge ne tutumikila mikenji yende neatupeshe tshiakudia, tshia kuvuala, ne muaba wa kulala. (Mat. 6:33) Tuetu beyemene mêyi a Yehowa aa, katuakuela meji ne: bintu bia ku mubidi bia mu bulongolodi ebu bidi mua kutukuba ne kutupesha disanka dia kashidi to. Tudi bamanye ne: bualu bumuepele budi mua kutupetesha ditalala dilelela nkuenza disua dia Yehowa. (Filip. 4:6, 7) Nansha tuetu ne mushindu wa kusumba bintu bia bungi, mbimpe tumanye ni tudi ne dîba anyi makanda a kuenza nabi mudimu ne kubilama bimpe. Tudiku banange bintu bitudi nabi bikole menemene anyi? Mbimpe tuvuluke ne: Nzambi mmusue bua tuikale bena mu dîku diende badi benza mudimu udiye mutupeshe. Mmumue ne: katuyi tulekela tshintu tshitubueja mu ditanaji to. Bushuwa katuena basue kufuana muntu uvua mubenge mpunga uvuabu bamupeshe wa kuenzela Yehowa mudimu ne diakalenga dia kulua muena mu dîku diende, bionso ebi anu bualu uvua munange bintu bivuaye nabi bikole menemene.​—Mâko 10:17-22. w21.08 6 §17

Dimue dia 17/4

Andamuna kumpala kua muntu yonso.​—1 Pet. 3:15.

Neumanye bumuntu buende ne ngikadilu yende, ne neufike ku dijingulula ne: ngikadilu ayi ke idi imuenekela mu bintu bidiye mufuke. Idi itujadikila ne: Yehowa udiku bulelela, ne ebu ki mbualu budi muntu mudifuanyikijile mu lungenyi to. (Ekes. 34:6, 7; Mis. 145:8, 9) Paudi ufika ku dimanya Yehowa bimpe menemene, nebikoleshe ditabuja diebe kudiye, neumunange bikole, ne malanda ebe nende neasheme bikole. Ambila bakuabu malu adi makupeteshe ditabuja kudi Nzambi. Kadi newenze tshinyi muntu uudi uyisha yeye mukuebeje bua kumanya Nzambi ni utuku bushuwa kadi kuyi mumanye tshia kumuandamuna? Keba malu adibu bumvuije a mvese ya mu Bible mu umue wa ku mikanda yetu, pashishe uyukila nende malu au. Udi kabidi mua kulomba diambuluisha kudi muanetu mukuabu mupiluke. Nansha muntu au muitabe anyi kayi muitabe diandamuna diwamupesha, makebulula audi muenze neakuambuluishe wewe. Nebikoleshe ditabuja diebe menemene. w21.08 18 §14, 15

Dibidi dia 18/4

Tshiyi ndikanda bua kunuambila.​—Bien. 20:20.

Kabiena bikengela tulekele bintu bionso bitudi banange bua tuetu kushisha kusankisha Yehowa to. (Muam. 5:19, 20) Kadi tuetu badilaminyine bua kudifila mu mudimu wa Nzambi anu bualu katuena basue kulekela bimue bintu bitudi banange, tudi mua kuenza tshilema tshia buena tshia muntu wa mu tshilejilu tshia Yezu. Uvua muenze mudimu mukole bua kupeta bintu bimpe bia bungi kadi kavua uditatshishe bua malu a Nzambi to. (Luka 12:16-21) Patutu tupeta ntatu, tutu tusambila bua Nzambi atuambuluishe ne tunana lungenyi bua kumanya tshitudi mua kuenza bua kuyitantamena. (Nsu. 3:21) Yehowa udi utubenesha mu mishindu ya bungi. Tudi mua kumuleja dianyisha dietu bua malu mimpe adiye utuenzela patudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kumutumbisha. (Eb. 13:15) Netuikale ne mushindu wa kuenza malu a bungi mu mudimu utudi tuenzela Yehowa. Nanku neatuenzele malu mimpe a bungi. Dituku dionso, tukebayiku mishindu itudi mua ‘kulabula bua tumone ne: Yehowa mmuimpe.’ (Mis. 34:8) Dîba adi netuikale anu bu Yezu wakamba ne: “Biakudia bianyi nkuenza disua dia yeye udi muntume ne kujikija mudimu wende.”​—Yone 4:34. w21.08 30-31 §16-19

Disatu dia 19/4

Lutambishi ludi lulua kumpala kua dibutuka, ne lungenyi lua didibandisha ludi lulua kumpala kua dikuluka.​—Nsu. 16:18.

Satana mmusue bua tuikale ne lutambishi. Mmumanye ne: patudi nalu tudi tumufuana ne tupangila muoyo wa tshiendelele. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakamba ne: muntu udi mua “kudiuwuja ne lutambishi ne kupona mu dilumbuluisha didi Diabolo mupete.” (1 Tim. 3:6, 7) Bualu ebu budi mua kuenzekela muntu yonso wa kutudi nansha tuetu tutshibuelelaku mu bulongolodi anyi tukadi benzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi. Bantu bena lutambishi batu badinange anu bobu. Satana mmusue kutusaka bua tudinange tuetu kupita mutudi banange Yehowa, nangananga patudi tupeta ntatu. Tshilejilu, bakadiku bakushiminyine bualu anyi? Bakadiku bakuenzele bualu bubi anyi? Bidi mua kusankisha Satana yeye mumone ne: udi wela Yehowa anyi bena Kristo nebe tshilumbu pambidi. Diabolo mmusue kabidi bua wele meji ne: mushindu muimpe wa kujikija ntatu nkuenza malu muudi wewe musue pamutu pa kulonda buludiki budi Yehowa ukupesha mu Dîyi diende.​—Muam. 7:16, 20. w21.06 15 §4, 5

Dinayi dia 20/4

“Ikalayi ne bukole, nuenu bantu bonso ba mu buloba ebu,” ke mudi Yehowa wamba, “ne enzayi mudimu. Bualu ndi nenu,” ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.​—Hag. 2:4.

Yehowa wakapesha muprofete Hagai mudimu wa mushinga mukole. Pamuapa Hagai uvua munkatshi mua bena Yuda ba lulamatu bavua bapingane mu Yelushalema mu 537 K.Y., bafumina mu Babilona muvuabu babakuate baye nabu. Pashishe pakafikabu mu Yelushalema, bakatuadija kuibaka nzubu wa Yehowa anyi ntempelo. (Eze. 3:8, 10) Kadi panyima pa matuku makese, bakatuadija kubaluisha bua kabibaki ntempelo au to; ke bobu kuteketa mu mikolo, kulekelabu kumuibaka. (Eze. 4:4; Hag. 1:1, 2) Ke bualu kayi mu 520 K.Y., Yehowa wakatuma Hagai bua abambuluishe bapetulule tshisumi ne bajikije dibaka ntempelo au. (Eze. 6:14, 15) Mukenji uvua Hagai mumanyishe uvua wa kukolesha ditabuja kudi Yehowa. Tshiambilu tshia ne: “Yehowa wa biluilu” tshivua ne bua kuikala tshibakoleshe. Yehowa udi ne bukokeshi pa tshiluilu tshinene tshia banjelu. Nunku bivua bikengela bena Yuda bamueyemene bua kujikijabu mudimu au bimpe. w21.09 15 §4, 5

Ditanu dia 21/4

Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.​—Yone 13:35.

Lelu Bantemu ba Yehowa mbanangangane pabu ne badi mu buobumue. Tudi bashilangane ne bitendelelu bikuabu bualu tudi banange bana betu nansha bobu ba mu tshisa kayi, ba dikoba kayi anyi nansha bobu bafumina muaba kayi. Tudi tumona dinanga edi mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu. Bualu ebu butu butujadikila kabidi ne: tudi mu ntendelelu udi Yehowa wanyisha. (Yone 13:34) Bible udi utulomba bua ‘tunangangane bikole.’ (1 Pet. 4:8) Tudi mua kuleja mutudi banange bana betu patudi tubafuila luse ne tupua malu mabi adibu batuenzele muoyo. Tudi kabidi tukeba mushindu wa kupesha bana betu bintu ne kubakidila ku nzubu yetu, too ne badi batuenzele bibi. (Kolos. 3:12-14) Patudi tunangangana nunku, tudi tuleja ne: tudi bena Kristo balelela. w21.10 22 §13, 14

Disambombo dia 22/4

Kadi muntu udi munange [muanende] udi umunyoka ne muoyo mujima.​—Nsu. 13:24.

Kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu kudiku mua kumuambuluisha bua kushintuluka anyi? Eyowa. Bantu ba bungi bavua benze mpekatu munene mbafike ku dimona ne: mapangadika avua bakulu bangate ne dîsu dikole avua mabambuluishe bua kujingulula ne lukasa tshilema tshiabu, bua kushintuluka ne kupingana kudi Yehowa. (Eb. 12:5, 6) Tuangate tshilejilu. Mulami wa mikoko udi umona ne: mukoko kampanda udi usama. Mmumanye ne: bua kuondopa disama didiwu nadi bidi bikengela kuwuteka pa nkayawu. Pabi mikoko itu misue kuikala mu tshisumbu. Idi mua kutuadija kukengakana padibu bayiteka pa nkayayi. Kadi abi bidiku biumvuija ne: mulami udi ne tshikisu padiye umbusha mukoko mu mikuabu bua kuwondopa anyi? Nansha kakese. Mmumanye ne: yeye muwulekele mu mikuabu, disama nediyitampakene. Padiye uwuteka pa nkayawu, udi ukuba tshisumbu tshijima tshia mikoko. w21.10 10 §9, 10

Dia lumingu dia 23/4

Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua bamone bienzedi bienu bimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.​—Mat. 5:16.

Tudi ne diakalenga dinene dia kuikala mu dîku dia bana betu ba pa buloba bujima badi banangangane. Tudi basue bua bantu ba bungi balue bua tutendelele nabu Nzambi wetu. Ke bualu kayi, mbimpe tudimuke bua katuenji bualu nansha bumue budi mua kufikisha bantu ku diakula bibi bua batendeledi ba Yehowa anyi bua Tatu wetu wa mu diulu to. Tudi tudienzeja bua kuikala ne bikadilu bimpe bidi mua kukoka bantu ku lumu luimpe. Misangu mikuabu, bamue bantu badi mua kuakula bibi bua bualu buetu anyi mene kutukengesha bua mutudi tutumikila Tatu wetu wa mu diulu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu tumvua buôwa bua kuambila bakuabu malu atudi tuitabuja? Tudi mua kueyemena Yehowa ne Muanende bua batuambuluishe. Yezu wakambila bayidi bende ne: kabaditatshishi bua mushindu wa kuakula anyi bua tshia kuamba to. Bua tshinyi? Wakabumvuija ne: “Tshinudi ne bua kuamba nebanupeshatshi pa dîba adi; bualu ki nganu nuenu badi bakula to, kadi nyuma wa Tatu wenu ke udi wakuila mukana muenu.”​—Mat. 10:19, 20. w21.09 24 §17, 18

Dimue dia 24/4

Nengambile Yehowa ne: “Wewe udi tshinyemenu tshianyi ne muaba wanyi mukolesha wa kusokomena.​—Mis. 91:2.

Mose wakatela pende muaku wa muomumue wa difuanyikija nawu pavuaye muakule bua tshinyemenu. (Mis. 90:1, dim.) Bualu bukuabu, pakavua Mose mikolo ku tshina, wakakula bua bualu bukuabu budi butukolesha ku muoyo, wamba ne: “Nzambi udi tshinyemenu katshia ku bikondo bia kale, maboko ende a tshiendelele adi muinshi muebe.” (Dut. 33:27) Tshiambilu tshia ne: “Maboko ende a tshiendelele adi muinshi muebe” tshidi tshiumvuija tshinyi bua Yehowa? Padi Yehowa tshinyemenu tshietu, tudi tudiumvua mu bukubi. Kadi misangu mikuabu tudi mua kutungunuka ne kumvua batekeshibue mu mikolo. Mu bikondo bia nanku, Yehowa neatuenzele tshinyi? (Mis. 136:23) Neatuele mu maboko ende a tshiendelele, utujula ne bulenga buonso, ne utuambuluisha bua kumvua bimpe. (Mis. 28:9; 94:18) Tudi bamanye ne: tudi mua kueyemena Nzambi misangu yonso. Dimanya adi didi dituambuluisha bua kuvuluka ne: Nzambi udi utubenesha mu mishindu ibidi. Wa kumpala, nansha tuetu basombele muaba kayi, tudi bamanye ne: Yehowa neatukube misangu yonso. Muibidi, Tatu wetu wa mu diulu udi mutunangane udi ututabalela bikole. w21.11 6 §15, 16

Dibidi dia 25/4

Nudi babungamijibue . . . kudi mateta mashilashilangane.​—1 Pet. 1:6.

Yezu uvua mumanye ne: dienzelengana malu ne kansungansunga divua mua kuteka ditabuja dia bayidi bende mu diteta. Wakafila tshilejilu tshidi mu mukanda wa Luka bua kubambuluisha bua bamone mua kupita ne lutatu alu. Yezu wakalonda muyuki wa mukaji mukamba uvua udidila mulumbuluishi kampanda uvua kayi muntu muakane bua bakose tshilumbu tshiende bimpe. Mukaji au uvua mutuishibue ne: yeye musuminyine mulumbuluishi au uvua mua kumumvuila. Mulumbuluishi au wakalua kuandamuna dilomba diende adi ku shoo. Bidi bitulongesha tshinyi? Yehowa katu wenzelangana malu ne kansungansunga to. Ke bualu kayi Yezu wakamba ne: “Nunku, bushuwa, Nzambi kakuenza bua kubingisha basungula bende badi bamudidila munya ne butuku” anyi? (Luka 18:1-8) Kuambaye kabidi ne: “Padi Muana wa muntu ulua, neasangane bulelela ditabuja edi pa buloba anyi?” Tuetu tukenga bualu badi batuenzela malu ne kansungansunga, mbimpe tuikale ne lutulu ne tunanukile bua tuleje ne: tudi ne ditabuja anu bu dia mukaji mukamba au. Tuetu ne ditabuja dia nanku, netuikale batuishibue ne: Yehowa neatuambuluishe. Bidi bikengela tuikale batuishibue kabidi ne: disambila ditu ne bukole bua bungi. w21.11 23 §12; 24 §14

Disatu dia 26/4

Mmunyi mudi nsongalume mua kulama njila wende mukezuke? Mpadiye mudimuke ne wenza malu bilondeshile dîyi diebe.​—Mis. 119:9.

Bansonga wetu, nutu imue misangu numvua bu ne: mikenji ya Yehowa idi inupangisha bua kuenza amue malu anyi? Ke tshidi Satana musue. Mmusue bua nutume meji enu ku malu adi bantu badi mu njila mualabale benza, ku tshidi tshimueneka bu masanka adibu bobu nawu. Mmusue bua nuele meji ne: kanuena nuenu ne masanka mu nsombelu bu balongi benu anyi bu bantu banutu numona ku Enternete to. Satana mmusue bua numone ne: mikenji ya Yehowa idi inupangisha bua kusanka kusankilamu. Vulukayi ne: Satana ki mmusue bua badi bendela mu njila mualabale au bamanye tshidi tshibindile kumpala to. (Mat. 7:13, 14) Kadi Yehowa yeye mmunuleje masanka mavule anuapeta nuenu bashale mu njila udi ufikisha ku muoyo.​—Mis. 37:29; Yesh. 35:5, 6; 65:21-23. w21.12 23 §6, 7

Dinayi dia 27/4

Ufuila muanenu luse ne muoyo mujima.​—Mat. 18:35.

Tudi bamanye ne: bidi bikengela tuikale tufuilangana luse; ke tshidi tshimpe kuenza. Kadi bidi mua kutukolela bua kuikala kuenza nanku. Ke muvua mupostolo Petelo mua kuikala pende mumvue misangu kampanda. (Mat. 18:21, 22) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha? Bualu bua kumpala, anji ela meji bua bungi bua misangu idi Yehowa mukufuile luse. (Mat. 18:32, 33) Katuena nansha bakumbane bua yeye kutufuila luse to, kadi udi utufuilalu ku budisuile. (Mis. 103:8-10) Nanku “tuetu petu tudi benzejibue bua kunangangana.” Kufuilangana luse ki mbualu butudi tuenza patudi basue to. Mbualu butudi benzejibue bua kuenzela bena Kristo netu. (1 Yone 4:11) Bualu buibidi, ela meji a tshitu tshienzeka patutu tufuila muntu luse. Bidi mua kuambuluisha muntu udi mutuenzele bibi au, kuenza bua buobumue buikale mu tshisumbu, kukuba malanda etu ne Yehowa, ne kutumbusha bujitu pa makaya. (2 Kol. 2:7; Kolos. 3:14) Bualu bua ndekelu, sambila yeye udi utulomba bua kufuilangana luse au. Kulekedi Satana unyanga ditalala didi pankatshi pebe ne bena Kristo nebe to. (Ef. 4:26, 27) Tudi dijinga ne diambuluisha dia Yehowa bua kuepuka dipona mu buteyi bua Satana. w21.06 22 §11; 23 §14

Ditanu dia 28/4

Newikale mukalenge wa Isalele.​—1 Sam. 23:17.

Davidi uvua unyema bua kusungila muoyo wende. Shaula mukalenge wa Isalele wa bukole uvua wenza muende muonso bua kumushipa. Tshikondo tshivua Davidi wenda unyema atshi, wakatudila mu tshimenga tshia Nobo pavuaye dijinga ne biakudia, kulombaye anu mampa atanu patupu. (1 Sam. 21:1, 3) Panyima pa matuku, yeye ne bantu bende bakaya kusokoma mu lubuebue anyi nyongolo. (1 Sam. 22:1) Ntshinyi tshiakafikisha Davidi ku nsombelu eu? Shaula uvua udiila Davidi dînu bualu bantu ba bungi bavua bamunange ne bualu uvua mutshimune mvita ya bungi. Shaula uvua mumanye kabidi ne: Yehowa ukavua musungule Davidi bua kuluaye mukalenge. (1 Sam. 23:16, 17) Bu muvua Shaula muikale mukalenge wa Isalele ne muikale ne tshiluilu tshinene tshia basalayi ne bantu ba bungi bamutue mpanda, Davidi uvua ne bua kunyema bua kusungila muoyo wende. Shaula uvuaku wela meji ne: uvua mua kupangisha Yehowa bua kuteka Davidi mukalenge anyi? (Yesh. 55:11) Ki mbaleje nanku mu Bible to, kadi tshitudi mua kuikala bamanye ntshia ne: Shaula uvua udiela yeye nkayende muonji mu nshingu. Bantu batu batombokela Nzambi batu bafuishibua bundu misangu yonso! w22.01 2 §1, 2

Disambombo dia 29/4

Nikodemo . . . wakalua kudiye butuku.​—Yone 3:1, 2.

Yezu uvua wenza mudimu wa diyisha bikole. Wakaleja mudiye munange bantu pavuaye ubayisha dîba dionso divua mpunga umueneka. (Luka 19:47, 48) Ntshinyi tshivua tshimusaka bua kuenza nanku? Yezu uvua uditeka pa muaba wabu. Misangu mikuabu bantu ba bungi bavua balua kudiye bua kuteleja mêyi ende, bibafikisha yeye ne bayidi bende too ne ku ‘dipangila nansha ne mushindu wa kudia biakudia.’ (Mâko 3:20) Musangu kampanda pavua muntu mukuabu musue kuyukila ne Yezu butuku, Yezu wakitaba. Bantu ba bungi ba ku bavua bateleje Yezu kabatu balue bayidi bende to. Kadi bonso bavua bamuteleje bavua bapete bumanyishi. Lelu eu bidi bikengela bua tuetu petu tupeteshe bantu bonso mpunga wa kuteleja lumu luimpe. (Bien. 10:42) Bidi mua kutulomba bua kuakaja mushindu wetu wa diyisha bua kukumbaja bualu ebu. Pamutu pa kuikala kuyisha anu mêba atudi tuetu basue, mbimpe tuitabe bua kushintulula programe wetu bua kuyisha mêba atudi mua kutuilangana ne bantu ba bungi. Tuetu benze nanku Yehowa neasanke bikole. w22.01 17 §13, 14

Dia lumingu dia 30/4

Muntu mukokeshe muntu mukuabu bua kumukengesha.​—Muam. 8:9.

Lelu eu mbikolele ba bungi bua kueyemena bantu badi ne bukokeshi. Mbamone ne: bena ku tubadi ne bena malu a tshididi batu batamba kutua ku tshia babanji ne bantu banene, balengulula bapele. Bualu bukuabu, bamue bamfumu ba bitendelelu badi benza malu mabi, bifikisha too ne bamue bantu ku dibenga kueyemena Nzambi. Nunku tuetu tulonga Bible ne muntu, mbimpe tumuambuluishe bua amanye mua kueyemena Yehowa ne bantu badiye muteke bua kutulombola. Bushuwa ki mbalongi ba Bible nkayabu badi ne bua kulonga mua kueyemena Yehowa ne bulongolodi buende to. Nansha tuetu bakadi ne bidimu bia bungi mu bulelela tudi petu ne bua kuvuluka ne: mushindu utu Yehowa wenza malu utu anu mutambe buimpe. Misangu mikuabu tutu tutuilangana ne nsombelu idi mua kuteta dieyemena dietu kudi Yehowa. w22.02 2 §1, 2

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu