Ngondo 5
Dimue dia 1/5
Nuele meji bimpe bua yeye udi munanukile.—Eb. 12:3.
Bua dinanga, Yehowa mmufundishe Evanjeliyo inayi mu Dîyi diende idi yenza bua tuende tumanya Muanende. Evanjeliyo eyi idi ilonda malu a mu nsombelu wa Yezu ne a mudimu wende wa buambi. Malu au adi atuleja bivua Yezu muambe, bivuaye muenze, ne atuleja muvuaye udiumvua. Mikanda inayi eyi idi ituambuluisha bua ‘kuela meji bimpe’ bua tshilejilu tshia Yezu anyi kutshikonkonona bimpe. Mu mikanda ayi mudi makasa adi Yezu mushiye. Nanku patudi tukonkonona Evanjeliyo, tudi tuenda tumanya Yezu bimpe menemene. Tuetu benze nanku, netulonde mu makasa ende bimpe menemene. Bua malu adi mu Evanjeliyo au kutuambuluishawu bikole, ki mbimpe tuabala anu tshianana to. Bidi bikengela tukebe dîba dia kualonga bimpe bimpe ne kuelela meji bikole. (Fuanyikija ne Yoshua 1:8, dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.) Enze bua bikale anu bu ne: uvuaku pavua malu audi wenda ubalawu enzeka. Teta kudifuanjikila wenda umona bintu, umvua mikuma, ne wenda umvua tshivua tshienzeke. Udi mua kukebulula mu bintu bia kudilongele nabi bidi bulongolodi buetu butupatuile. w21.04 4-5 §11-13
Dibidi dia 2/5
Tuetu tudi tuyisha Kristo uvuabu bashipele ku mutshi, udi tshilenduishi kudi bena Yuda.—1 Kol. 1:23.
Bidimu nkama ya bungi kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba, Yehowa ukavua mumanyishe mu Dîyi diende ne: bavua ne bua kutungila Masiya ku bitupa bia arjan 30. (Zek. 11:12, 13) Mumutungidi uvua ne bua kuikala umue wa ku balunda bende. (Mis. 41:9) Muprofete Zekâya wakafunda pende ne: “Kuma mulami wa mikoko, ne tshisumbu tshia mikoko tshitangalake.” (Zek. 13:7) Bantu badi basue malu makane kabavua mua kulekela malu aa abalenduisha to, kadi bivua mua kukolesha ditabuja diabu pavuabu bamona mêyi a buprofete aa akumbanyina Yezu. Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Mu bikondo bietu ebi, kudi bamue Bantemu bamanyike bimpe badi balekele bulelela balue batontolodi, bakeba mpindieu bua kupambuisha bakuabu. Badi bamuangalajila Bantemu ba Yehowa ngumu mibi mu bibejibeji, ku tudiomba, ku TV, ne ku Enternete, babashiminyina malu ne balonda makuabu kabayi bamba bulelela buonso to. Nansha nanku kabiena bilenduisha bantu badi basue malu makane to. Bobu mbamanye ne: Bible ukavua mudianjile kumanyisha ne: malu a nunku avua ne bua kuenzeka.—Mat. 24:24; 2 Pet. 2:18-22. w21.05 11 §12; 12-13 §18, 19
Disatu dia 3/5
Njila wa bantu bakane udi bu butoke bua bukenke bua mu dinda too ne padi munda munya mukumbana.—Nsu. 4:18.
Bible uvua muleje patoke ne: bantu bavua ne bua kupeta dimanya dijalame mu bungi bua matuku. (Kolos. 1:9, 10) Yehowa utu usokoluela bantu bulelela ku kakese ku kakese, nunku mbimpe tuikale ne lutulu, tuindile too ne patumvua bulelela bimpe menemene. Patu bena mu Kasumbu kaludiki bamona ne: mbimpe tuakaje ngumvuilu wetu wa bualu kampanda anyi ngenzelu wa bualu kasanga kabatu baladikija malu to. Bena mu bitendelelu bia bungi lelu batu bashintulula malongesha abu bua kusankisha bantu anyi bua kukoka ba bungi kudibu. Kadi Bantemu ba Yehowa batu bashintulula bobu malu bualu mbasue kusemena pabuipi ne Nzambi ne kumutendelela anu muvua Yezu muenze. (Yak. 4:4) Katutu tushintulula malu bua kulonda mukadi bantu ba bungi baya to, kadi mbualu tudi bumvue Bible bimpe. Tuetu tutu banange bulelela!—1 Tes. 2:3, 4. w21.10 22 §12
Dinayi dia 4/5
Numupuila ntatu yenu yonso.—1 Pet. 5:7.
Nntshinyi tshiudi mua kuenza wewe udimona nkaya? Ikala utuma meji ku mushindu udi Yehowa ukuambuluisha. (Mis. 55:22) Wewe wenza nanku neumone ne: kuena nkaya to. Ela kabidi meji a mudi Yehowa wambuluisha bena Kristo nebe batu pabu badiumvua mu bunkaya. (1 Pet. 5:9, 10) Muanetu Hiroshi, udi muenze bidimu bia bungi muikale nkayende Ntemu mu dîku diabu udi wamba ne: “Kumanya ne: tuetu bonso tudi tuenza ne muetu muonso bua kuenzela Yehowa mudimu kudi mua kukankamija bena Kristo netu badi mu bulelela kadi badiumvua mu bunkaya.” Ikala kabidi ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma. Mu malu au mudi kusambila Yehowa bua kumuambila muudi udiumvua. Mbimpe wikale ubala Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu, welangana meji a malu masunguluke adimu adi aleja mudi Yehowa mukunange. Bena Kristo bakuabu batu bakuata imue mvese itu ibakankamija mu mutu, bu mudi Misambu 27:10 ne Yeshaya 41:10. Bakuabu bobu batu bateleja mêyi makuata a mikanda yetu ya kulonga padibu balongolola bisangilu anyi a dibala dia Bible padibu babala Bible. Bitu bibambuluisha bua kabatambi kudiumvua mu bunkaya. w21.06 9, 10 §5-8
Ditanu dia 5/5
Kuakutshina bualu nansha bumue bua tshimpitshimpi budi butshinyisha.—Nsu. 3:25.
Udi mu kanyinganyinga udila anu kudila bua muudi mufuishe anyi? Ikala ubala miyuki ya mu Bible ya bavuabu babishe ku lufu bua ukoleshe ditabuja diebe dia ne: nebabishe bantu ku lufu. Udi udila unyingalala bualu mbipate mulela webe mu tshisumbu anyi? Ikala udilongela bua wikale mutuishibue ne: mushindu utu Nzambi unyoka bantu mmuimpe mutambe. Ikala umona lutatu luonso ludi lukukuata bu mpunga wa wewe kukolesha ditabuja diebe. Ikala wambila Yehowa yebe yonso ya munda. Kuikadi uditola to, kadi ikala pabuipi ne bena Kristo netu. (Nsu. 18:1) Enza malu akuambuluisha bua kunanukila, nansha uenza ne binsonji ku mêsu. (Mis. 126:5, 6) Tungunuka ne kubuela bisangilu, kuya mu buambi, ne kubala Bible. Tuma lungenyi luebe ku malu mimpe adi asankisha adi Yehowa mukulongoluele. Wewe umona mushindu udi Yehowa ukuambuluisha, nebikoleshe kabidi ditabuja diebe kudiye bikole. w21.11 23 §11; 24 §17
Disambombo dia 6/5
Bia muomumue, Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.—Mat. 18:14.
Mmushindu kayi udi bayidi ba Yezu bikale bu “bana bakese”? Mbanganyi batubu bangata bu bantu ba mushinga mu bulongolodi ebu? Babanji, bantu badi bamanyike, ne bantu ba bukole. Kadi bayidi ba Yezu bobu kabatu babangata pa tshibidilu bu bantu ba mushinga to, batu babamona anu bu “bana bakese” ba tshianana aba. (1 Kol. 1:26-29) Kadi Yehowa yeye katu ubamona nanku to. Ntshinyi tshivua tshisake Yezu bua kuakulaye bua “bana bakese aba”? Bayidi bende bavua bamuele lukonko ne: “Nnganyi menemene udi mutambe bunene mu Bukalenge bua mu diulu?” (Mat. 18:1) Bena Yuda ba bungi tshikondo atshi bavua bamona ne: kuikala ne mianzu minene ke kuvua ne mushinga menemene. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Bantu bavua bapitshisha matuku abu onso a muoyo anu mu dikeba dia lumu, dijinga kumanyika, kuanyishibua ne kunemekibua kudi bantu.” Yezu uvua mumanye ne: bivua bikengela bua bayidi bende benze ne muabu muonso bua kujomona lungenyi lua ditembangana lua bena Yuda luvua mu mitu yabu. w21.06 20 §2; 21 §6, 8; 22 §9
Dia lumingu dia 7/5
Mafuta ne musenga wa manananshi bidi bisankisha muoyo; nunku bulunda bushême budi bufumina ku lungenyi lufila ne muoyo mujima.—Nsu. 27:9.
Mupostolo Paulo mmukulu uvua mushiye tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Pavua bena Kristo ba ku Tesalonike dijinga ne mibelu, Paulo kakelakana bua kubapeshayi to. Mu mikanda ivuaye mubafundile, uvua muanji muakule bua mudimu wabu wa ditabuja, bua mudimu wabu mukole muenza ne dinanga, ne bua dinanukila diabu. Uvua muele meji a nsombelu uvuabu nende, mubaleje muvuaye mumanye ne: bavua ne ntatu ne bavua bananukila mu dikenga. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Uvua kabidi muambile bana betu abu ne: bavua tshilejilu tshimpe bua bena Kristo bakuabu. (1 Tes. 1:8, 9) Bakumvua disanka dia bungi bua muvua Paulo mubele kalumbandi ne muoyo mujima! Bivua bimueneke patoke ne: Paulo uvua munange bena Kristo nende bikole. Ke bualu kayi uvua mukumbane bua kupesha bena ku Tesalonike mibelu ivua miakanyine mu mikanda yonso ibidi ivuaye mubatumine.—1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12. w22.02 15 §6
Dimue dia 8/5
Yeye neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu, ne lufu kaluakuikalaku kabidi [to].—Buak. 21:4.
Satana udi ukuata mudimu ne bamfumu ba bitendelelu bia dishima bua kulongesha bantu ne: Yehowa udi ne tshikisu ne yeye ke udi ukebela bantu makenga. Bakuabu batu mene balongesha bantu ne: patu bana batekete bafua, Nzambi ke utu ubangata bualu udi dijinga ne banjelu bakuabu mu diulu. Etshi si nkupotela Nzambi bibi be! Kadi tuetu tudi bamanye tshidi bulelela. Padi disama dikole ditukuata anyi patudi tufuisha, katutu tuela Nzambi tshilumbu pambidi nansha. Kadi tudi batuishibue ne: dituku nedilue diakajaye malu onso. Mbimpe tuambile muntu yonso udi musue kututeleja ne: Yehowa nNzambi wa dinanga. Dîba adi Yehowa udi mua kuandamuna udi umuyobola. (Nsu. 27:11) Yehowa nNzambi utu uditeka pa muaba wa bakuabu. Bitu bimusama ku muoyo padiye utumona tudila pamuapa bua mudibu batukengesha, patudi tusama, peshi bua bilema bietu. (Mis. 22:23, 24) Mmumanye makenga atudi nawu; mmusue kuajikija ne neaajikije.—Fuanyikija Ekesode 3:7, 8; Yeshaya 63:9. w21.07 9-10 §9, 10
Dibidi dia 9/5
Ne uvua mumuase tshifulu tshia butumbi ne bunême.—Mis 8:5.
Mu katupa kîpi emu, bantu badi batumikila Nzambi nebapete diakalenga dia pa buadi dia kunanga Yehowa ne kumutendelela bua kashidi. Yezu neumbushe nsombelu mubi uvua Adama ne Eva bakebeshe pavuabu bangate dipangadika dia kumbuka mu dîku dia Nzambi. Yehowa neabishe bantu bavule ku lufu ne neabapeshe mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele bikale ne makanda a mubidi mimpe pa buloba bukudimuna Mparadizu. (Luka 23:42, 43) Palua bantu bonso badi batendelela Yehowa bapuangane, nebapete “butumbi ne bunême” bivua Davidi muakuile. Wewe muikale wa mu “musumba munene,” udi ne ditekemena dimpe dia dikema. (Buak. 7:9) Nzambi mmukunange; mmusue bua ulue muena mu dîku diende. Nunku enza muebe muonso bua kumusankisha. Dituku dionso, ikala muvuluke malu adi Nzambi mulaye. Ikala wangata diakalenga diudi nadi dia kutendelela Tatu wa mu diulu ne mushinga, ne nanga ditekemena diudi nadi dia kumutumbisha bua kashidi! w21.08 7 §18, 19
Disatu dia 10/5
Netupuole . . . tuetu katuyi batshioke.—Gal. 6:9.
Muprofete Yelemiya wakayisha mu bidimu bitue ku 40 munkatshi mua bantu bavua kabayi basue kumuteleja ne bavua bamuluisha. Wakateketa mu mikolo bikole pavua baluishi ‘bamupenda ne bamuseka’; yeye kutuadija too ne kuela meji a kulekela mudimu uvuabu bamupeshe. (Yel. 20:8, 9) Kadi kakalekela to! Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kutantamena ngenyi mibi ayi ne kupetulula disanka mu mudimu wende? Uvua mutuishile mêsu ende pa malu manene abidi. Bua kumpala, mukenji wa kudi Nzambi uvuaye umanyisha bantu uvua wa “matuku atshilualua mimpe ne ditekemena.” (Yel. 29:11) Buibidi, Yehowa uvua musungule Yelemiya bua abikidibue ku dîna diende ne amanyishe bantu mukenji wende. (Yel. 15:16) Tuetu petu lelu bu mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi tuyisha bantu mukenji udi ubapetesha ditekemena ne tubingisha dîna diende. Tuetu batuishile mêsu etu pa malu aa, netuikale ne disanka mu mudimu wetu nansha bantu batuteleja anyi kabayi batuteleja. Nunku kuteketshi mu mikolo anyi kulekedi mulongi webe wa Bible yeye kayi uya kumpala muuvua mutekemene to. Mudimu wa kuvuija bantu bayidi udi utulomba bua kuikala ne lutulu.—Yak. 5:7, 8. w21.10 27 §12, 13
Dinayi dia 11/5
Tumbushayi kabidi bujitu buonso ne mpekatu udi utujingila bipepele.—Eb. 12:1.
Nansha tuetu tuenzela Yehowa mudimu kukadi bidimu bungi kayi, mbimpe tutungunuke ne kukolesha ditabuja dietu kudiye ne kudilama. Bua tshinyi? Bualu ditabuja dietu didi mua kuteketa tuetu katuyi badimuke. Vuluka ne: ditabuja ndishindamene pa malu malelela adi kaayi amueneka. Mbipepele bua tuetu kupua malu atudi katuyi tumona muoyo. Ke bualu kayi Paulo wakabikila dipangila ditabuja ne: “Mpekatu udi utujingila bipepele.” Nunku ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kubenga kupika mu buteyi ebu? (2 Tes. 1:3) Tshia kumpala, lomba Yehowa nyuma wende muimpe, ne ikala wenza nanku misangu yonso. Bua tshinyi? Bualu ditabuja nngikadilu wa dimuma dia nyuma. (Gal. 5:22, 23) Katuena mua kukolesha ditabuja kudi Mufuki wetu ne kudilama nyuma wende yeye kayi mutuambuluishe to. Tuetu batungunuke ne kulomba Yehowa nyuma wende, neatupeshaye. (Luka 11:13) Tudi nansha mua kusambila ne: “[Tupeshaku] ditabuja dia bungi.” (Luka 17:5) Tshibidi, ikala ulonga Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu.—Mis. 1:2, 3. w21.08 18-19 §16-18
Ditanu dia 12/5
Nsuki mitoke idi tshifulu tshia butumbi.—Nsu. 16:31.
Bana betu bakadi bakulakaje badi mua kuambuluisha mu malu a bungi. Nansha mudibu mua kuikala kabatshiyi ne bukole buvuabu nabu kumpala, badi ne dimanya dia bungi didibu bapete bua bungi bua bidimu bikadibu benze. Yehowa udi mua kutungunuka ne kukuata nabu mudimu mu mishindu ya bungi. Tshilejilu Bible udi wakula bua bena lulamatu bavua batungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu ku bukulakaja. Tshilejilu, Mose wakatuadija mudimu wa buprofete ne wa kulombola tshisamba tshia Isalele pakavuaye ne bidimu bitue ku 80. Danyele wakatungunuka ne kuenza mudimu bu muprofete wa Yehowa too ne pakavuaye ne bidimu bipite pa 90. Mupostolo Yone pende ukavua ne bidimu bipite pa 90 pavuaye mufunde mukanda wa Buakabuluibua ku bukole bua nyuma wa Nzambi. Mu Bible badi bakula anu kakese bua Shimeona “uvua muntu muakane ne mudifile kudi Nzambi.” Kadi Yehowa yeye uvua mumumanye bimpe, ne wakamupesha diakalenga dia kumona Yezu patshivuaye muana ne dia kuamba mêyi a buprofete avua atangila muana au ne mamuende.—Luka 2:22, 25-35. w21.09 3-4 §5-7
Disambombo dia 13/5
Yehowa wanyi, muoyo wanyi kawena ne didibandisha, . . . nansha meme muine tshiena ngipatshila malu mapite bunene.—Mis. 131:1.
Mbimpe baledi bikale badimuke bua kubenga kufuanyikija muana ne muana mukuabu anyi kumulomba bua kuenza malu adiye kayi mua kukokesha to, bualu bidi mua kutekesha muana mu maboko. (Ef. 6:4) Muanetu wa bakaji mukuabu diende Sachiko udi wamba ne: “Mamu uvua musue bua nkuate ku mateta ne mpue yonso, bualu bumvua tshiyi mua kukokesha to. Nansha munkadi mujikije kalasa kukadi bidimu bia bungi, misangu mikuabu ntu ndiambila ne: pamuapa Yehowa kena wanyisha tshindi ngenza mu mudimu wende to, nansha mundi ndifila ne muanyi muonso.” Mukalenge Davidi wakamba ne: kavua ‘wipatshila malu mapite bunene’ anyi wenza malu avua mamupite bukole to. Budipuekeshi buende ‘buakamutukija ne kumupuwisha.’ (Mis. 131:2) Mêyi a Davidi aa adi mua kulongesha baledi tshinyi? Mbimpe baledi bikale ne budipuekeshi kabayi bajinga bua bobu ne bana babu benze malu adi mabapite bukole to. Padi baledi bambuluisha muana bua adifundile bipatshila bimpe, mbimpe bitabe bidiye mua kuenza ne bidiye kayi mua kuenza bua adimone ne mushinga. w21.07 21-22 §5, 6
Dia lumingu dia 14/5
Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.—Gal. 6:5.
Yehowa mmutupeshe tuetu bonso budikadidi bua kudisunguila malu. Mmumue ne: tudi mua kusungula bua kumutumikila anyi kubenga kumutumikila. Kudi bamue bansonga bavua baledi babu kabayi tshilejilu tshimpe tshia kulonda mu ditendelela Yehowa, kadi basungule bobu bua kushala balamate Yehowa too ne lelu. Kudi bakuabu pabu bavua baledi babu benze muabu muonso bua kubakolesha mu diumvuangana ne mêyi manene a mu Bible, kadi padibu bakole balue kubenga bua kutendelela Yehowa. Nanku yonso wa kutudi udi ne bua kudiangatshila dipangadika dia kutendelela Yehowa anyi kubenga kumutendelela. (Yosh. 24:15) Baledi wetu, nuenu ne kanyinganyinga bualu muana mmulekele kutendelela Yehowa, lekelayi kudipisha nuamba ne: bionso ebi ntshilema tshietu! Misangu mikuabu, tatu anyi mamu ke utu ulekela bulelela ne umbuka kumbelu. (Mis. 27:10) Bidi mua kubungamija bana bibi menemene bualu batu beyemena baledi babu babangata bu tshilejilu tshia kulonda. Bana wetu, patubu bipata muledi mu tshisumbu, ikalayi bajadike ne: Yehowa pende mmumanye kanyinganyinga kanudi naku. Mununange et udi wanyisha lulamatu luenu. Vulukayi kabidi ne: kanuena ba kuela tshilumbu pambidi bua mapangadika a baledi benu to. w21.09 27 §5-7
Dimue dia 15/5
Yehowa udi unyoka bantu badiye munange.—Eb. 12:6.
Tudi mua kufuanyikija muena Kristo udi muipatshibue mu tshisumbu ne mukoko udi ne diasama dia tshiambu didi mua kuambulukila mikoko mikuabu. Udi usama mu nyuma. (Yak. 5:14) Disama dia mu nyuma didi mua kuambulukila bakuabu ne lukasa anu mutubi bua masama makuabu a ku mubidi. Ke bualu kayi imue misangu bitu bimpe kumbusha muntu udi usama mu nyuma mu tshisumbu. Dinyoka edi didi dileja mudi Yehowa munange batendeledi bende ba lulamatu badi mu tshisumbu, ne didi mua kusaka muenji wa mpekatu ku dinyingalala. Muntu udi muipatshibue mu tshisumbu udi mua kutungunuka ne kubuela mu bisangilu bua kudishibua mu nyuma ne kukoleshibua. Yeye musue, udi mua kuangata mikanda bua kudibadila ne kudilongela, ne udi mua kulonda ndongamu ya ku TV wa JW. Padi bakulu bamona mashintuluka adiye wenza, badi mua kumupesha mibelu ne buludiki ku musangu ne ku musangu bua kumuambuluisha bua kupetulula makanda a mu nyuma bua alue tshiakabidi Ntemu wa Yehowa. w21.10 10 §9, 11
Dibidi dia 16/5
Ki muntu yonso udi umbikila ne: ‘Mukalenge, Mukalenge,’ wabuela mu Bukalenge bua mu diulu to.—Mat. 7:21.
Lelu eu, tudi tulonda muvua bena Kristo ba kumpala batendelela mu malu makuabu kabidi. Tshilejilu, tudi balongolola anu bu bena Kristo ba kumpala. Tudi ne batangidi bena ngendu, bakulu, ne basadidi ba mudimu anu muvuabu babilongolole kudi bapostolo mu bidimu lukama bia kumpala. (Filip. 1:1; Tito 1:5) Anu bu bena Kristo ba kumpala tutu tunemeka tshidi mikenji ya Yehowa yamba bua masandi ne dibaka ne bua mashi adi mikale tshintu tshia tshijila. Tutu tukuba kabidi tshisumbu kudi bantu badi kabayi basue kutumikila mikenji ya Nzambi. (Bien. 15:28, 29; 1 Kol. 5:11-13; 6:9, 10; Eb. 13:4) Bible mmutuleje patoke ne: kudi anu “ditabuja dimue” didi Nzambi wanyisha. (Ef. 4:4-6) Tudi ne diakalenga dia kuikala munkatshi mua bantu ba Yehowa ne dia kumanya bulelela bua Yehowa ne malu aluaye kuenza! Nanku mbimpe tuenze muetu muonso bua kukuata ku bulelela bikole ne dishindika dionso. w21.10 22-23 §15-17
Disatu dia 17/5
Dilongololayi, nushale bimane, ne numone lupandu lua Yehowa bua bualu buenu.—2 Kul. 20:17.
Mukalenge Yehoshafata wakapeta lutatu lunene. Tshiluilu tshinene tshia basalayi ba bena Amona, bena Moaba, ne bantu ba mu buloba bua ku mikuna bua Seî bakalua bua kumuela yeye ne dîku diende ne bena mu tshisamba tshiende mvita. (2 Kul. 20:1, 2) Ntshinyi tshivuaye muenze? Wakalomba Yehowa bua amuambuluishe ne amupeshe bukole. Disambila divua Yehoshafata muenze ne budipuekeshi didi mu 2 Kulondolola 20:5-12 didi dileja muvuaye mueyemene Tatuende wa mu diulu bikole menemene. Yehowa wakambila Yehoshafata mukana mua muena Lewi kampanda diende Yahaziele mêyi adi mu mvese wa lelu. Yehoshafata wakeyemena Yehowa ne muoyo wende wonso, kuenzaye anu muvuabu bamuambile. Pakapatukaye yeye ne bena mu tshisamba tshiende bua kukungamangana ne baluishi, kakateka balume ba mvita kumpala kua tshiluilu to, kadi wakateka bimbi ba misambu bavua kabayi ne bia mvita. Yehowa kakalekela Yehoshafata upueka ne mâyi to; wakamutshimuina tshiluilu tshia baluishi abu.—2 Kul. 20:18-23. w21.11 15-16 §6, 7
Dinayi dia 18/5
Mbua dinanga dia lulamatu dia Yehowa butudi katuyi bafike ku nshikidilu wetu, bualu luse luende kalutu lushikila.—Muad. 3:22.
Patudi tupeta lutatu kampanda, tuikalayi bashindike ne: Yehowa neatuambuluishe bua tulame anu muoyo wetu mutoke. (2 Kol. 4:7-9) Tudi batuishibue ne: Yehowa neatunange anu ne dinanga diende dia lulamatu bualu anu mudi mufundi wa misambu mutujadikile “dîsu dia Yehowa didi ditangila badi bamutshina, badi bindila dinanga diende dia lulamatu.” (Mis. 33:18-22) Kumpala kua tuetu kutuadija kuenzela Yehowa mudimu, tuvua bamone muvua Nzambi mutunange anu mudiye munange bantu bonso. Kadi bu mutudi batendeledi bende mmutunange kabidi ne dinanga diende dia lulamatu. Dinanga adi didi dimusaka bua kutuela mu maboko ende a bukubi. Neikale anu pabuipi netu ne neakumbaje malu onso malenga adiye mutulaye. Mmusue bua tuikale balunda bende bua kashidi. (Mis. 46:1, 2, 7) Ke bualu kayi nansha tuetu bapete lutatu lua mushindu kayi, Yehowa neatupeshe bukole budi bukengela bua tulame anu muoyo wetu mutoke. w21.11 7 §17, 18
Ditanu dia 19/5
Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima.—Kolos. 3:13.
Ba bungi ba kutudi tudi bamanye bantu bavua balamine bakuabu munda, pamuapa munkatshi mua bidimu bia bungi. Balamine bu mudi bena mudimu nabu, balongi babu, anyi balela babu munda. Tuvulukayi ne: bana babu ne Josefe dikumi bavua bamulamine munda. Bualu abu buakabafikisha ku dimuenzela malu ne lukinu. (Gen. 37:2-8, 25-28) Kadi Josefe yeye kakabenzela bualu bubi to. Pakavuaye ne bukokeshi ne muikale ne mushindu wa kudisombuela, wakasungula yeye bua kubenzela malu ne luse. Josefe kavua mubalamine munda to. Pamutu pa nanku, wakenza malu bipetangana ne mubelu uvuabu balue kufunda pashishe mu Lewitiki 19:18. (Gen. 50:19-21) Bena Kristo badi basue kusankisha Nzambi balonde tshilejilu tshia Josefe. Uvua mufuile bana babu luse pamutu pa kudisombuela. Yezu mmutubele bua tuikale tufuila bantu badi batuenzela bibi luse. (Mat. 6:9, 12) Mupostolo Paulo pende wakabela bena Kristo nende wamba ne: “Bana betu bananga, kanudisombuedi.”—Lomo 12:19. w21.12 11 §13, 14
Disambombo dia 20/5
Udi ukumbaja dijinga dia bonso badi bamutshina; udi umvua muadi wabu wa dilomba diambuluisha, ne udi ubasungila.—Mis. 145:19.
Mu dia 14 ngondo wa Nisana, mu 33 P.Y., Yezu wakaya mu budimi bua Getesemane, kupumuinaye Yehowa yende ya munda. (Luka 22:39-44) Dîba divuaye ne kanyinganyinga kakole adi “wakasengelela . . . ne mbila mikole ne binsonji.” (Eb. 5:7) Yezu uvua musambile bua malu kayi butuku bua muladilu wa lufu luende abu? Uvua mulombe Yehowa amupeshe bukole bua ashale anu mumulamate ne enze anu disua diende. Yehowa wakateleja disambila divua Muanende muenze ne kanyinganyinga kakole adi, kutumaye muanjelu bua kumukolesha. Yezu uvua muvuluke bujitu buvuaye nabu pa makaya bua kubingisha dîna dia Tatuende. Yehowa uvua muteleje Yezu pavuaye musambile ne muoyo mujima. Ntshinyi tshivua tshienze bua amuteleje? Bualu Yezu uvua utamba kuditatshisha bua kushala anu mulamate Tatuende ne kubingisha dîna diende. Tuetu tutamba kuditatshisha petu bua malu a muomumue, Yehowa neandamune masambila etu a dilomba diambuluisha.—Mis. 145:18. w22.01 18 §15-17
Dia lumingu dia 21/5
Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza . . . , nubalongesha.—Mat. 28:19, 20.
Lelu bantu ba bungi batu babenga bua kututeleja bualu katutu tubuelakana mu malu a tshididi to. Batu basue bua tuikale tuelela bantu tukanda tshikondo tshia masungula. Kadi tuetu tudi bajingulule ne: ku mêsu kua Yehowa, tuetu basungule muntu kampanda bua kutulombola, tudi tumubenga yeye. (1 Sam. 8:4-7) Bantu badi mua kuela meji ne: bidi bikengela tuibake tulasa ne mpitadi ne tuenze malu makuabu a diambuluisha bantu. Badi babenga kututeleja bualu tuetu tudi baditue anu mu mudimu wa kuyisha, katuyi tudifila mu dijikija ntatu idi mu bantu. Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. (Mat. 7:21-23) Mudimu wetu munene udi ne bua kuikala wa kuenza bualu budi Yezu mututumine dîyi bua kuenza. Katuena tusamisha mutu bua malu a tshididi ne bua ntatu ya mu nsombelu ya bantu nansha. Tudi banange bantu ne tuditatshisha bua ntatu idibu nayi, kadi tudi bamanye ne: mushindu mutambe buimpe wa kubambuluisha nkubalongesha bua Bukalenge bua Nzambi ne kubambuluisha bua kudia bulunda ne Yehowa. w21.05 7 §19, 20
Dimue dia 22/5
Mu matuku a ku nshikidilu nekuikale bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi.—2 Tim. 3:1.
Nansha mudi bakokeshi ba bungi lelu eu bamba mudibu benzela Nzambi mudimu, ki mbasue kulekela kukokesha to. Padi bakokeshi ba lelu bakengesha bayidi ba Yezu anu bu bakokeshi ba mu tshikondo tshiende, badi babenga Muela manyi wa Yehowa. (Bien. 4:25-28) Mmpunga kayi udi Yehowa upesha bantu badi babenga kuteleja lumu luimpe? Misambu 2:10-12 udi wandamuna ne: “Nanku mpindieu, nuenu bakalenge, lejayi busunguluji; itabayi mubelu, nuenu balumbuluishi ba pa buloba. Enzelayi Yehowa mudimu ne ditshina, ne sankayi nuenda nuzakala. Nemekayi muana, tshianana Nzambi neafiike munda, ne nenujimine mu njila, bualu tshiji tshiende tshidi tshibanda lukasa. Bonso badi banyemena kudiye mba diakalenga.” Yehowa mmupeshe bantu bonso abu mpunga wa kuangata mapangadika mimpe, ne kuitaba Bukalenge buende. Nansha nanku matuku adi mashale mmakese. (Yesh. 61:2) Etshi ke tshikondo menemene tshidi bantu ne bua kumanya bulelela ne kuenzela Yehowa mudimu. w21.09 15-16 §8, 9
Dibidi dia 23/5
Bu mutudi ne biakudia ne bilamba, tusanke ne bintu ebi.—1 Tim. 6:8.
Paulo uvua usua kuamba ne: mbimpe tusanke ne tshintu kayi tshionso tshitudi natshi. (Filip. 4:12) Malanda etu ne Nzambi ke tshietu tshia mushinga menemene, ki ntshintu nansha tshimue tshia ku mubidi tshitudi natshi to. (Hab. 3:17, 18) Pakavua bena Isalele benze bidimu 40 mu tshipela Mose wakabambila ne: “Yehowa Nzambi webe mmukubeneshe mu malu onso audi muenze. . . . Yehowa Nzambi webe uvua nebe mu bidimu 40 ebi, ne kuena mupangile tshintu nansha tshimue.” (Dut. 2:7) Yehowa wakapesha bena Isalele mana bua kudia mu bidimu bionso 40 abi. Bilamba biabu bivuabu bapatuke nabi mu Ejipitu kabiakasunsuka nansha. (Dut. 8:3, 4) Tuetu balonge mua kusanka ne bitudi nabi nebisankishe Yehowa. Mmusue bua tuikale tuleja dianyisha bua bionso bidiye utupesha nansha biobi bikese ne bua tumanye ne: bionso abi ndibenesha dia kudiye. w22.01 5 §10, 11
Disatu dia 24/5
Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso, Kueyemenyi dijingulula diebe dia malu.—Nsu. 3:5.
Balume wetu, nudi ne mudimu wa kutabalela bena mu mêku enu, nanku nudi nuenza midimu mikole bua kubalama ne kubakuatshisha. Panudi nupeta ntatu, nudi mua kuela meji ne: nuenu nkayenu nudi mua kudijikijilayi. Kadi epukayi lungenyi lua kudieyemena. Ikalayi nusambila Yehowa pa nkayenu numulomba bukole. Ikalayi kabidi nusambila ne bakaji benu ne muoyo mujima. Ikala ulonga Bible ne mikanda yetu ne utumikila mibelu iudi upetamu bua upete buludiki bua kudi Yehowa. Bantu bakuabu kabakuanyisha mapangadika audi muangate mu diumvuangana ne Bible to. Badi mua kukuambila ne: makuta ne bintu biudi usumba ne makuta au nebikube bena mu dîku diebe bimpe menemene. Kadi wavuluka tshilejilu tshia mukalenge Yehoshafata. (2 Kul. 20:1-30) Uvua weyemena Yehowa ne malu avuaye wenza avua aleja nanku. Yehowa kakalekela muena lulamatu wende au to, ne kakukulekela pebe to.—Mis. 37:28; Eb. 13:5. w21.11 15 §6; 16 §8
Dinayi dia 25/5
Nzambi . . . katu wenza bibi nansha.—Dut. 32:4.
Nzambi mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende, nunku tutu basue kumona benzela bantu malu mimpe. (Gen. 1:26) Kadi bu mutudi anu bantu bapange bupuangane, tudi mua kumona malu mu mushindu mubi nansha tuetu tuela meji ne: tudi ne bijadiki bionso. Tshilejilu, vuluka muvuabi kabiyi bisankishe Yona pavua Yehowa muangate dipangadika dia kufuila bena mu Niniwe luse. (Yona 3:10–4:1) Kadi mona tshiakenzeka bua muvua Yehowa mubafuile luse. Mioyo ya bantu bapite pa 120 000 ba mu Niniwe bavua banyingalale bua mibi yabu yakapandishibua! Ndekelu wa bionso biakamueneka patoke ne: Yona ke uvua ne bua kuakaja mmuenenu wende, ki nYehowa to. Yehowa ki mmuenzejibue bua kumvuija bantu tshidiye wangatshila mapangadika to. Bushuwa, Yehowa wakanyishila batendeledi bende ba pa kale bua baleje mmuenenu uvuabu nende bua mapangadika avuaye muangate anyi avuaye usua kuangata. (Gen. 18:25; Yona 4:2, 3) Imue misangu uvua umvuija tshivuaye wangatshila dipangadika kampanda. (Yona 4:10, 11) Nansha nanku, Yehowa kena anu muenzejibue bua kutuambila tshidiye wangatshila mapangadika to. Bu mudiye Mufuki wetu, kabiena bikengela ne: tumuanyishile bua yeye kuenza bualu, anyi ne: tubuitaba yeye mumane kubuenza to.—Yesh. 40:13, 14; 55:9. w22.02 3-4 §5, 6
Ditanu dia 26/5
Muntu udi mutambe bunene munkatshi muenu alue muana ku bonso, ne muntu udi ulombola alue bu muena mudimu.—Luka 22:26.
Tudi tuenza malu bu ‘bana’ patudi ‘tumona bakuabu bu batupite tuetu.’ (Filip. 2:3) Tuetu tuenza ne muetu muonso bua kuikala ne lungenyi alu, katuakuikala tutamba kunyingalaja bakuabu to. Bena Kristo netu bonso aba mbatupite mu bualu kampanda anyi kansanga. Mbipepele bua kumona bualu abu patudi tutuishila mêsu etu pa ngikadilu yabu mimpe. Mbimpe tulame mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena Kolinto eu mu mioyo yetu: “Nnganyi udi ukuvuija mushilangane ne mukuabu? Mu bulelela, ntshinyi tshiudi natshi tshiuvua kuyi mupetele kudi mukuabu? Biwikala bushuwa uvua mutshipetele kudi mukuabu, bua tshinyi udi uditumbisha bienze bu ne: kuvua mutshipetele kudi mukuabu?” (1 Kol. 4:7) Mbimpe tuepuke meji mabi a dikoka ntema ya bakuabu bua batutumbishe peshi a dimona ne: tudi bapite bakuabu. Muanetu kampanda wa balume yeye wenza miyuki mimpe idi bantu banyisha bikole anyi muanetu kansanga wa bakaji upeta bantu kakuyi lutatu bua kulonga nabu Bible, bonso babidi badi ne bua kutumbisha Yehowa misangu yonso bua bualu abu. w21.06 22 §9, 10
Disambombo dia 27/5
Kuna mamiinu ebe . . . ne kulekedi tshianza tshiebe tshikisha.—Muam. 11:6.
Bidi bienda bikolela Bantemu ba bungi bua kupetabu bantu ku mbanza yabu. Bamue bamanyishi mbasombele miaba idi nzubu anyi mpangu itu bantu kabayi mua kubuela tshianana tshianana to. Kudi mua kuikala nsentedi ku nzubu aku anyi ku tshiibi tshia lupangu, udi kayi mua kubueja muntu padi benamu kabayi bamubikile to. Bamanyishi bakuabu bobu badi ne teritware udibu bapeta anu bantu bakese. Banga bobu batu bayisha miaba ya kule itu anu bantu bakese basombele. Bamanyishi badi mua kuenda ntanta mile bua kukeba muntu umue; muine au bafika kabayi nansha bamupeta to! Tuetu tuyisha miaba ya mushindu eu, katulekedi to. Yisha mêba mashilashilangane. Tudi mua kupeta bantu ba bungi tuetu tuyisha mêba atudi mua kubapeta ku nzubu; bualu muntu wetu yonso eu utu anu ne diende dîba dituye upingana ku nzubu. Bana betu ba bungi batu bamona ne: bitu bimpe kuyisha mu mapingaja anyi ku dilolo bualu batu bapeta bantu ba bungi mêba au. Kabidi mêba au ngatu bena kumbelu bakadi basombe badilekelele ne muntu udi mua kuyikila nabu bipepele. w21.05 15 §5, 7
Dia lumingu dia 28/5
Badi batungunuka ne kuntendelela tshianana, bualu badi balongesha mikenji ya bantu bu malongesha a nshindamenu.—Mâko 7:7.
Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Bitu bitonda bantu ba bungi patubu bamona Bantemu ba Yehowa kabayi basekelela nabu bibilu bidi kabiyi bipetangana ne Mifundu, bu mudi tshia mifikilu ya diledibua ne Nowele. Bakuabu batu bafiika munda patu Bantemu ba Yehowa kabayi benza nabu bibilu bia buena ditunga anyi kabayi balonda bilele bia dîba dia madilu bidi bibengangana ne Dîyi dia Nzambi. Bantu badi balenduka mushindu eu badi mua kuela meji ne: bobu ke badi batendelela Nzambi mudiye wanyisha. Kadi bobu balonda bilele bia bantu babenga malongesha a mu Bible adi umvuika bimpe, kabena mua kumusankisha to. (Mâko 7:8, 9) Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. Mbimpe tunange mikenji ya Yehowa ne mêyi ende manene bikole. (Mis. 119:97, 113, 163-165) Tuetu banange Yehowa katuakulonda bilele bidi kabiyi bimusankisha to. Katuakuitaba bua tshintu nansha tshimue tshitupangishe bua kunanga Yehowa to. w21.05 6 §15, 16
Dimue dia 29/5
Lama bieledi biebe bia meji mu malu onso, nanukila mu ntatu, enza mudimu wa muambi.—2 Tim. 4:5.
Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutumikila mubelu wa mupostolo Paulo eu? Bua tuetu kukolesha ditabuja dietu, bidi bikengela tuikale tudilongela pa tshibidilu, tusambila misangu ne misangu, ne tudifila mu mudimu udi Yehowa mutupeshe bua kuenza. (2 Tim. 4:4) Tuetu ne ditabuja katuakumvua buôwa patudi tumvua ngumu mibi idibu batangalajila Bantemu to. (Yesh. 28:16) Dinanga ditudi banange Yehowa, Dîyi diende, ne bena Kristo netu nebituambuluishe bua kabatupambuishi kudi bantu badi balekele bulelela. Mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba bungi bavua balenduke, kubengabu Yezu. Kadi kuvua bakuabu ba bungi bavua bamuitabe. Mu bobu abu muvua muena ku Tshilumbuluidi Tshinene tshia bena Yuda umue ne “musumba munene wa bakuidi” kabidi. (Bien. 6:7; Mat. 27:57-60; Mâko 15:43) Bia muomumue lelu eu, bantu miliyo ne miliyo ki mbalenduke to. Bua tshinyi? Bualu mbamanye bulelela bua mu Bible ne mbabunange. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Ditalala divule didi kudi bantu badi banange mikenji yebe; kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kubalenduisha.”—Mis. 119:165. w21.05 13 §20, 21
Dibidi dia 30/5
Bukole buanyi budi buenda buvuijibua bupuangane mu butekete.—2 Kol. 12:9.
Paulo uvua mumanye ne: tshionso tshivuaye wenza mu mudimu wa Yehowa, uvua utshienza ne bukole bua kudi Nzambi, kabivua ku bukole buende yeye to. Nansha muvua Paulo mutuilangane ne ntatu bu mudi dikengeshibua, diedibua mu buloko, ne ntatu mikuabu, Yehowa uvua mumupeshe bukole bua kukumbajaye mudimu wende wa diyisha bimpe menemene ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe. Timote mulunda wa Paulo utshivua nsongalume uvua pende weyemena Nzambi bua amupeshe bukole bua kukumbajaye mudimu wende wa diyisha. Uvua ufila Paulo mu ngendu mile ya bumisionere. Paulo uvua umutuma kabidi miaba mikuabu bua aye kukumbula bisumbu ne kubikankamija. (1 Kol. 4:17) Timote uvua ne bua kuikala mudiumvue kayi mukumbane to. Pamuapa ke bualu kayi Paulo uvua mumuambile ne: “Muntu nansha umue kapetudi bunsonga buebe nansha kakese.” (1 Tim. 4:12) Tshine tshikondo atshi, Timote uvua pende ne diende dieba mu mubidi, uvua ne “tusamasama.” (1 Tim. 5:23) Nansha nanku, uvua mumanye ne: nyuma muimpe wa Yehowa udi ne bukole bua bungi ne uvua ne bua kumupesha bukole buvuaye nabu dijinga bua kuyishaye lumu luimpe ne kuambuluisha bena Kristo nende.—2 Tim. 1:7. w21.05 21 §6, 7
Disatu dia 31/5
Ulame mikoko yebe bimpe.—Nsu. 27:23.
Dîyi dinene didi mu Yakobo 1:19 didi ditangila badi bapeshangana mibelu. Yakobo wakafunda ne: “Muntu yonso udi ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula, ne lujoko ku dikuata tshiji.” Mukulu udi mua kuela meji ne: mmumanye malu onso, kadi bidi nanku bushuwa anyi? Badi batuvuluija mu Nsumuinu 18:13 ne: “Padi muntu wandamuna bualu kumpala kua kumvua mudi malu, nditshimbakana ne dipuekeshibua dia milongo.” Mbimpe kudiumvuila malu mudiwu mukana mua muntu nkayende. Mmumue ne: kuanji kumuteleja kumpala kua kuakula. Mukulu udi mua kuela nkonko eyi: “Mmalu kayi audi mua kuikala nawu matuku aa?” “Ndi mua kukuambuluisha mushindu kayi?” Bakulu bobu baditatshisha bua kumanya malu mudiwu, nebikale pamuapa bipepele bua bobu kuambuluisha bana babu ne kubakankamija. Kufila mibelu mimpe kakuena kumvuija anu kubala imue mvese patupu peshi kupesha anu muntu lungenyi kampanda lumue anyi ibidi to. Bena Kristo netu mbasue kumona ne: tudi tubatabalela, tudi tubumvua ne tudi basue kubambuluisha. w22.02 17 §14, 15