Ngondo 6
Dinayi dia 1/6
Mukaji mukamba mupele mukuabu wakalua, kuelaye tukuta tukese tua binjanja tubidi tua mushinga mukese menemene.—Mâko 12:42.
Mukaji mukamba au udi mu nsombelu wa lutatu lua dikema; bidi bimueneka ne: utu uluangana bikole bua kupeta nansha tshiakudia tshietu etshi. Nansha nanku, udi uya ku kashete kamue ne welamu tukuta tukese tua binjanja tubidi mu mushindu wa bantu kabayi bamona; katuena nansha tumvuika muditu tudila paditu tumata mu kashete to. Yezu yeye mmumanye bungi bua makuta adiye muele, mmuele lepitona ibidi anyi tukuta tubidi tua tukese menemene tuvuaku tshikondo atshi. Tuine atu katuena tukumbana bua kusumba natu nansha mushamusha umue to. Mishamisha ke ivua tunyunyi tua mushinga mushadile menemene tuvuabu bapana bua kudia. Bualu bua mukaji mukamba eu mbusankishe Yezu bikole. Nunku udi ubikila bayidi bende, ubaleja mukaji au wamba ne: “Mukaji mukamba mupele eu mmuele bia bungi kupita bakuabu bonso.” Pashishe udi umvuija ne: “Bonso [nangananga babanji] mbele biabu bia pa mutu, kadi yeye, nansha mudiye ukenga, mmuele bionso bivuaye nabi, biende bionso bivuaye nabi bua kudidisha.” (Mâko 12:43, 44) Pavua mukaji mukamba muena lulamatu au mufile tuende tukuta tuonso tuvuaye mushale natu dituku adi, uvua muteke muoyo wende mu bianza bia Yehowa bua amutabalele.—Mis. 26:3. w21.04 6 §17, 18
Ditanu dia 2/6
Nudi buwuje Yelushalema ne malongesha enu.—Bien. 5:28.
Yezu uvua ne mmuenenu muimpe wa mudimu wa kuyisha bidimu bionso bivuaye muenze mudimu eu pa buloba apa, ne mmusue bua bayidi bende bikale pabu nende. (Yone 4:35, 36) Patshivua Yezu ne bayidi bende, bavua ne disanka dia bungi dia kuyisha. (Luka 10:1, 5-11, 17) Kadi pavuabu bamukuate bamushipe, muoyo wa kuyisha wakanji kubajika bua tshikondo kampanda. (Yone 16:32) Pakavuaye mubishibue ku lufu, wakabakankamija bua badifile mu mudimu wa kuyisha. Pakavuaye mubande mu diulu, bakayisha ne tshisumi tshia bungi kufikishabi too ne baluishi babu ku didilakana anu mudibi baleje mu mvese wa lelu. Yezu uvua ulombola mudimu uvua bena Kristo ba kumpala abu benza, Yehowa wakababenesha, ne bantu ba bungi kuitababu mukenji uvuabu bayisha. Tshilejilu, mu Pentekoste wa mu 33 P.Y., bantu batue ku 3 000 bakabatijibua. (Bien. 2:41) Bungi bua bayidi buakatuadija kuvula bikole menemene. (Bien. 6:7) Nansha nanku, Yezu ukavua muambe kabidi ne: bantu ba bungi bavua ne bua kuitaba lumu luimpe mu matuku a ku nshikidilu.—Yone 14:12; Bien. 1:8. w21.05 14 §1, 2
Disambombo dia 3/6
Wa diakalenga mmuntu udi kayi upeta bualu bua kulendukila mu meme.—Mat. 11:6.
Utshidi muvuluke dîba diwakajingulula ne: uvua mupete bulelela anyi? Wakamona ne: mbimpe muntu yonso udi wenda eu itabe pende malu auvua mufike ku dibatuja au. Uvua mutuishibue ne: malu adi Bible ulongesha adi mua kubapetesha nsombelu wa nsongo mpindieu ne ditekemena dia dikema dia muoyo wa tshiendelele bua matuku atshilualua. (Mis. 119:105) Bua bualu abu, wakabanga kuambila balunda bebe bonso ne balela bebe malu auvua mulonge au, ubambilawu ne disanka dionso. Kadi ntshinyi tshiakenzeka? Biakakukemesha pauvua mumone ba bungi ba kudibu babenga biuvua ubambila. Kabiena ne bua kutukemesha padi bakuabu babenga malu a mu Bible atudi tuyisha to. Mu tshikondo tshia Yezu, bantu ba bungi bakamubenga, nansha muvuaye wenza bishima bivua bileja muvua Nzambi umuambuluisha. Tshilejilu, pavuaye mubishe Lazalo ku lufu, baluishi bende kabavua mua kuvila tshishima atshi to. Nansha nanku, balombodi ba bena Yuda kabavua bitaba ne: Yezu uvua Masiya to. Bakakeba too ne bua kumushipa yeye ne Lazalo!—Yone 11:47, 48, 53; 12:9-11. w21.05 2 §1, 2
Dia lumingu dia 4/6
[Katulekedi] kudisangisha kuetu pamue [to], . . . kadi tuikale tukankamijangana.—Eb. 10:25.
Ditatshisha bua kubuela bisangilu pa tshibidilu. Malu adibu balongeshamu neakuambuluishe ne neufike ku dimanya bena Kristo nebe. Keba balunda mu tshisumbu badi tshilejilu tshiabu mua kukuambuluisha, nansha badi bashilangane nebe ku bidimu anyi bakolele miaba mikuabu. Bible udi utuvuluija ne: meji atu “munkatshi mua banunu” anyi bantu bakulumpe. (Yobo 12:12) Bantu bakulumpe badi pabu mua kulongela malu a bungi kudi bansonga ba lulamatu. Davidi uvua muana bikole kudi Yonatana, kadi abi kabivua bibapangishe bua kudia bulunda bukole to. (1 Sam. 18:1) Bavua bambuluishangana bua kuenzela Yehowa mudimu nansha pavuabu mu ntatu mikole. (1 Sam. 23:16-18) Muanetu Irina udi nkayende Ntemu mu dîku diabu udi wamba ne: “Mu bulelela, bena Kristo netu badi mua kulua baledi betu anyi bana betu ba mu nyuma. Yehowa udi mua kubasaka bua kutukumbajila majinga etu.” Balunda bebe mbasue kukukuatshisha ne kukukankamija, kadi bidi bikengela bua wewe udiunzulule kudibu bua bamanye mudibu mua kukuambuluisha. w21.06 10, 11 §9-11
Dimue dia 5/6
Tatu wanyi wa mu diulu neanuenzele penu malu mushindu wa muomumue bikala yonso wa kunudi kayi ufuila muanabu luse ne muoyo mujima.—Mat. 18:35.
Yezu wakalua kufila tshilejilu tshia mukalenge kampanda ne mupika wende. Mukalenge au uvua mulekeele mupika wende au dibanza dinene divuaye kayi mua kukokesha bua kufuta nansha. Kadi pashishe mupika umue umue au wakabenga yeye bua kulekeela mupika nende dibanza dia tukuta tukese patupu divuaye nadi. Ndekelu wa bionso, mukalenge wakelesha mupika wa muoyo mubi au mu buloko. Tshivua mupika au muenze tshivua tshimukebele yeye muine dikenga, tshinyingalaje ne bantu bakuabu. Tshia kumpala, uvua munyingalaje mupika nende au pavuaye ‘mumueleshe mu buloko too ne pavuaye mua kufuta dibanza diende,’ kayi ne luse nansha lukese. Tshibidi, uvua mubungamije bapika bakuabu bavua bamone bualu abu. Pakamona “bapika nende tshivua tshienzeke, bakanyingalala bikole.” (Mat. 18:30, 31) Bia muomumue, malu atudi tuenza adi mua kunyingalaja bakuabu. Muntu yeye mutuenzele bualu bubi ne tubenga bua kumufuila luse, tshidi mua kuenzeka ntshinyi? Tshia kumpala, tudi tumunyingalaja bualu tudi tubenga kumufuila luse, tumulengulula ne katuyi tumuleja dinanga to. Tshibidi, bidi bitonda bantu bakuabu mu tshisumbu padibu bamona ne: katuena mu ditalala ne mukuetu au. w21.06 22 §11, 12
Dibidi dia 6/6
[Neayangakaje] badi banyangakaja buloba.—Buak. 11:18.
Satana mmunange kunyanga lungenyi lua bantu, pabu bafukibue ku tshimfuanyi tshia Nzambi. Pavua Yehowa Nzambi ‘mumone ne: bubi bua muntu buvua buvule pa buloba’ mu matuku a Noa, “wakanyingalala bua muvuaye muenze bantu pa buloba, ne muoyo wende wakamusama.” (Gen. 6:5, 6, dim., 11) Nsombelu ukadiku mulengele katshia ku tshikondo atshi anyi? Tòo! Diabolo udi usanka bikole padiye umona bantu baditua mu tshiendenda tshia masandi mu mishindu yatshi yonso, bu mudi disangila dia bantu badi kabayi baselengane ne dia bantu ba mubidi umue. (Ef. 4:18, 19) Satana utu usanka kabidi bikole patuye ufikisha batendeledi balelela ku dienza mpekatu. Mu bulombodi bua Satana, muntu udi ‘ukokesha muntu mukuabu bua kumukengesha’ ne unyanga kabidi buloba ne nyama idi Yehowa mulombe bantu bua kutabalela. (Muam. 8:9; Gen. 1:28) Bamue bamanyi badi baleja ne: malu adi bantu benza adi mua kufikisha ku dijimina dia mishindu mivule ya nyama ne ya bikunyibue kumpala kutudi tuya eku. w21.07 12 §13, 14
Disatu dia 7/6
[Yehowa] neamubuikidile mu mushindu mualabale.—Yesh. 55:7.
Bamue batendeledi ba Nzambi batshidi anu badipisha bua bilema bivuabu benze kale. Batshidi anu badiambila ne: Yehowa kakubafuila luse, nansha mukavuabu bamulombalu ne balekele malu mabi avuabu benze au. Biwikala umvua pebe nanku, kumanya ne: Nzambi mmudiakaje bua kunanga batendeledi bende ne dinanga dia lulamatu nekukuambuluishe bua kumuenzela mudimu ne disanka ne kondo ka muoyo kimpe. Tudi tuamba nanku bualu “mashi a Muanende Yezu adi atulengeja ku mpekatu yonso.” (1 Yone 1:7) Wewe mutekete mu mikolo bua bubi kampanda, vuluka ne: Yehowa mmudiakaje, eyowa, udi uzuka bua kubuikidila muntu udi munyingalale bua mpekatu yende. Mona dipetangana divua muimbi wa misambu Davidi muleje didi pankatshi pa dinanga dia lulamatu ne dibuikidilangana. Wakafunda ne: “Anu bu mudi diulu ditumbuke kupita buloba ke mudi dinanga diende dia lulamatu dinene kudi badi bamutshina. Anu bu mudi kudi dîba dipatukila kuikale kule menemene ne kudi dîba dibuelela ke mudiye musemeje dishipa dietu dia mikenji kule menemene netu.”—Mis. 103:11, 12. w21.11 5-6 §12, 13
Dinayi dia 8/6
Bana bende badi bajuka ne bamujingila diakalenga; bayende udi ujuka, udi umutumbisha.—Nsu. 31:28.
Mulume muena Kristo udi ne bua kupesha mukajende bunême. (1 Pet. 3:7) Kupesha muntu bunême kudi kumvuija kumutabalela mu mushindu wa pa buawu ne kumunemeka. Tshilejilu, mulume udi upesha mukajende bunême padiye umunemeka. Kena umulomba bua kuenza malu adiye kayi mua kukokesha to. Kena nansha umufuanyikija ne bakaji bakuabu to. Mukaji udi mua kumvua mushindu kayi bayende yeye umufuanyikija ne bakuabu mu mushindu mubi? Bayende wa muanetu Rosa udi kayi Ntemu, utu ufuanyikija muanetu eu misangu ya bungi ne bakaji bakuabu. Mêyi mabi atuye umuamba mmenze bua Rosa kikadi udiangata ne mushinga, umona bu ne: muntu nansha umue ki mmumunange to. Udi wamba ne: “Ntu njinga bua bikale bamvuluija misangu yonso ne: Yehowa udi ungangata ne mushinga.” Kadi mulume muena Kristo utu yeye upesha mukajende bunême. Mmumanye ne: malu adiye wenza adi akolesha malanda ende ne mukajende ne Yehowa kabidi. Mulume udi upesha mukajende bunême udi umutua makumbu, umuambila ne: mmumunange, ne umuela kalumbandi. w21.07 22 §7, 8
Ditanu dia 9/6
Nendeje lungenyi lua kuindila.—Mika 7:7.
Bitu bikutonda pautu kuyi upeta tshintu pa dîba diuvua mutshitekemene ne muoyo mujima anyi? Kadi neumvue bishi bobu bakuambile ne: kudi malu mimpe adi menze bua kupetshi tshintu tshiebe atshi pa dîba diuvua mutshitekemene? Nsumuinu 13:11 udi utulongesha bua kuikala ne lutulu. Udi wamba ne: “Biuma bipeta lukasa nebikepele, kadi biuma bia muntu udi ubisangisha ku kakese ku kakese nebivule.” Dîyi dinene edi didi ditulongesha ne: tuetu ne lutulu tuenza malu ne meji, netupatule bipeta bimpe. Nsumuinu 4:18 udi wamba ne: “Njila wa bantu bakane udi bu butoke bua bukenke bua mu dinda dinda budi buenda butoka anu kutoka too ne padi munda munya mukumbana.” Mêyi aa adi apetangana bimpe ne mushindu udi Yehowa ubuluila bantu bende malu adiye mulongolole bua kuenza, ubabuluilawu ku kakese ku kakese. Mvese eu udi kabidi utuambuluisha bua kujingulula mudi muena Kristo wenza mashintuluka mu nsombelu wende bua kusemena pabuipi ne Yehowa. Bitu bilomba tshikondo bua muntu kusemena pabuipi ne Yehowa. w21.08 8 §1, 3, 4
Disambombo dia 10/6
Mmeme eu! Untume!—Yesh. 6:8.
Bu mudi bulongolodi ebu buenda buya butangile ku tshibungubungu, tudi ne mudimu wa bungi wa kuenza. (Mat. 24:14; Luka 10:2; 1 Pet. 5:2) Tuetu bonso tudi basue kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Bana betu ba bungi mbalabaje mudimu wabu wa kuyisha. Bamue mbatekemene bua kulua bampanda-njila. Banga bua kuya kuenza mudimu ku Betele anyi kuya mu mudimu wa dibaka nzubu yetu ya malu a ntendelelu. Bana betu bakuabu ba bungi badi badienzeja bua kukumbaja malu malomba bua kulua basadidi anyi bakulu. (1 Tim. 3:1, 8) Yehowa udi usanka bikole padiye umona bantu bende badifila bua kuenza mudimu mushindu eu! (Mis. 110:3) Udiku mutekete mu maboko bualu kuena mukokeshe bua kukumbaja tshipatshila kampanda tshia mu nyuma tshiuvua mudifundile anyi? Pikalabi nanku, ambila Yehowa bualu buebe abu mu disambila. (Mis. 37:5-7) Udi kabidi mua kulomba mibelu kudi bana betu bashindame bua tshiudi mua kuenza bua kulengeja mudimu uudi wenzela Nzambi, pashishe wenze muebe muonso bua kutumikila mibelu ayi. Wewe muenze nanku, udi mua kufika ku dikumbaja tshipatshila tshiebe atshi. w21.08 20 §1; 21 §4
Dia lumingu dia 11/6
Yehowa . . . kakulekela bena lulamatu bende nansha.—Mis. 37:28.
Muprofete mukaji Ana uvua mukaji mukamba ukavua ne bidimu 84, kadi “kavua upangika ku ntempelo nansha.” Bu muvuaye uya ku ntempelo pa tshibidilu, Yehowa wakamubenesha kumupeteshaye diakalenga dia kumona Yezu patshivuaye muana. (Luka 2:36-38) Matuku etu aa, bakulakaje betu ba lulamatu ba bungi badi tshilejilu tshimpe tshitambe kudi bansonga. Tuetu bakebe dîba dia kubela nkonko ne tubateleja padibu batulondela malu mimpe adibu bamone mu bulongolodi bua Yehowa, nebitukankamije bikole. Bana betu bakadi bakulakaje badi ne mushinga wa bungi mu bulongolodi bua Yehowa. Mbadimuene ne abu abidi mudi Yehowa mubeneshe bulongolodi buende mu mishindu ya bungi ne mudiye mubabeneshe bobu bine. Bilema bivuabu benze mbibambuluishe bua kulonga malu a bungi a mushinga. Tuikalayi tubangata bu “mpokolo wa meji,” ne tulongela malu kudibu. (Nsu. 18:4) Tuetu tukeba dîba dia kubamanya bimpe, ditabuja dietu nedikole. w21.09 3 §4; 4 §7, 8; 5 §11, 13
Dimue dia 12/6
Udi mukese nealue tshinunu ne udi mushadile nealue tshisamba tshia bukole.—Yesh. 60:22.
Bantu ba Yehowa badi benza mudimu ne mamanya avua Yeshaya mubikile ne: “mabele a bisamba.” (Yesh. 60:5, 16) Bu mudi balume ne bakaji badi balua mu bulelela bikale ne mamanya mashilashilangane, tudi tuyisha lelu mu matunga 240 ne tudi tupatula mikanda mu miakulu mipite pa 1 000. Mudimu wa dinyukula bisamba udi wenzeka mu tshikondo tshia ku nshikidilu etshi udi wenzeja bantu bua kuangata dipangadika dinene dia kueyemena Bukalenge bua Nzambi anyi makokeshi a bantu. Nansha mudi bantu ba Yehowa batumikila mbulamatadi ya matunga adibu, kabena babuelakana mu malu a tshididi to. (Lomo 13:1-7) Mbamanye ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yetu yonso. Bukalenge abu ki mbua pa buloba to.—Yone 18:36, 37. w21.09 17-18 §13, 14
Dibidi dia 13/6
Pumunayi mioyo yenu kumpala kuende.—Mis. 62:8.
Padi muntu kampanda uudi munange ulekela kutendelela Yehowa, bidi bikengela utungunuke ne kukolesha ditabuja diebe ne dia bena mu dîku bakuabu. Mmushindu kayi uudi mua kuenza nanku? Ikala ne programe wa kubala Dîyi dia Nzambi, kuela meji a biudi ubala ne kubuela mu bisangilu bua upete bukole bua kudi Yehowa. Tatuende wa muanetu Joanna ne yayende bakalekela kutendelela Yehowa. Joanna udi wamba ne: “Ntu ngumvua muoyo wa munda utukija pantu mbala miyuki ya mu Bible bu mudi wa Abigayila, wa Esetê, wa Yobo, wa Jozefe, ne wa Yezu. Tshilejilu tshiabu ntshimpeteshe ngenyi mimpe idi mikepeshe kanyinganyinga kamvua naku.” Ikala usambila misangu yonso iudi umvua bualu bukubungamija. Sengelela Nzambi wetu wa dinanga bua akuambuluishe umone malu mutuye uamona, ‘akupeshe busunguluji ne akulongeshe njila uudi ne bua kuendela.’ (Mis. 32:6-8) Bua kuamba bulelela, bidi mua kukukolela bua kuambila Yehowa tshiudi umvua menemene. Kadi Yehowa mmumanye bimpe kanyinganyinga kaudi naku. Udi ukulomba bua umupuile yebe ya munda.—Ekes. 34:6; Mis. 62:7. w21.09 28 §9, 10
Disatu dia 14/6
Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.—Mat. 17:5.
Pasaka wa mu 32 P.Y., mumane kupita, mupostolo Petelo ne Yakobo ne Yone bakamona tshikena-kumona tshia dikema. Yezu wakandamuka kumpala kuabu pavuabu ku mukuna mule, pamuapa ku mukuna wa Hêmona. “Mpala wende wakatua nsese bu dîba, bilamba biende bia pa mutu biakabalakana bu butoke.” (Mat. 17:1-4) Bapostolo abu bakumvua Nzambi wamba ne: “Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.” Bapostolo basatu abu bakaleja mu nsombelu wabu mujima muvuabu bateleje Yezu. Mbimpe tubidikije. Tudi tuanyisha bikole mushindu udi Yehowa utupeshila buludiki kupitshila kudi Yezu Kristo udi “ku mutu kua tshisumbu.” (Ef. 5:23) Tuikalayi badisuike bua ‘kumuteleja’ anu bu mupostolo Petelo, ne Yakobo, ne Yone. Tuetu benze nanku, netupete masanka a bungi mpindieu ne masanka a tshiendelele matuku atshilualua. w21.12 22 §1; 27 §19
Dinayi dia 15/6
Nenkunyoke mu mushindu mukumbane.—Yel. 30:11.
Muena Kristo kampanda wa mu Kolinto uvua wenda masandi ne mukaji wa tatuende. Paulo wakalomba bena Kristo ba mu Kolinto bua kumuipatabu mu tshisumbu. Tshikadilu tshibi tshia muntu au tshivua tshienda tshinyanga bena mu tshisumbu bakuabu, bamue kabavua mene babumona bu bualu bua bundu to. (1 Kol. 5:1, 2, 13) Pakapita matuku, Paulo wakumvua ne: muntu au uvua mushintuluke bikole. Paulo wakambila bakulu bua “kumufuila luse ne bulenga buonso ne kumukolesha.” Paulo wakaleja tshivuabu ne bua kuenzela nanku wamba ne: “Bua dibungama dipite bukole kadilu kumuzengeja.” Paulo wakumvuila muntu uvua munyingalale au luse. Kavua musue bua kanyinganyinga kavua muntu au umvua bua malu avuaye muenze kamuzengeje, kamutshibuile panshi, kamupangishe bua kukeba bua bamufuile luse to. (2 Kolinto 2:5-8, 11) Anu bu Yehowa, bakulu batu basue kufuilangana luse. Batu bambulula dîsu padibi bikengela, kadi padiku mushindu batu baleja luse padibi bikengela kuenza nanku. Bobu kabayi bapesha benji ba mpekatu dinyoka, bidi bileja ne: kabena ne luse to. w21.10 11-12 §12-15
Ditanu dia 16/6
Kuena ne bua kudisombuela anyi [kulaminangana] . . . munda [to].—Lew. 19:18.
Malu adi atusama ku muoyo atu anu bu mputa itutu tutapika. Tumue tuputa tutu tua tukese; mikuabu minene bikole. Tshilejilu padi muntu ukeka bisekiseki udi mua kuditapa kaputa ku tshianza. Bushuwa bidi mua kumusama, kadi dituku didi dilonda anyi matuku abidi pashishe, kena pamuapa mua kuvuluka muaba uvuaye muditape to. Bia muomumue, amue malu atu atusama ku muoyo kaatu ne bua nsongo to. Tshilejilu, mulunda webe kampanda udi mua kuamba anyi kuenza bualu kampanda budi bukusama ku muoyo, kadi kakuyi anu tshidi tshikupangisha bua kumufuila luse to. Bua kuondopa mputa munene bidi mua kulomba bua doktere amutele ne amusuike. Kadi wewe udikuanya anu kudikuanya pa mputa au kakuuma lukasa to, ne udi nansha mua kubola. Bia dibungama, bantu bakuabu badi mua kuikala benza bia muomumue padibu babanyingalaje bibi bitambe. Badi mua kuikala batume meji anu ku kanyinganyinga kadibu bumvua ne ku bualu buvuabu babenzele. Kadi bantu badi balaminangana munda badi badienzela bibi nkayabu. Kutumikila mubelu udi mu mvese wa lelu nkuimpe kutambe! w21.12 12 §15
Disambombo dia 17/6
Bua tshinyi wewe udi ulumbuluisha muanenu?—Lomo 14:10.
Fuanyikijabi ne: mukulu kampanda udi usamisha mutu bua mvuadilu ne ndengejilu wa muena Kristo nende. Mukulu au udi mua kudiebeja ne: ‘Kudiku mvese kampanda udi unganyishila bua kufila mubelu anyi?’ Bu mudiye kayi musue kuambila muntu au bidiye yeye wela meji, mbimpe ebeje mukulu mukuabu peshi muena Kristo mukuabu mushindame bua bualu abu. Nanku badi mua kukonkonona bonso pamue mibelu ivua Paulo mufile bua mvuadilu ne didilengeja. (1 Tim. 2:9, 10) Muaba eu Paulo mmuakule bua mêyi manene adi atangila bantu bonso, wamba mudibi biakanyine bua mvuadilu wa muena Kristo ikale mukumbane, wa bupuekele ne kayi upendesha Nzambi to. Kadi kavua muleje mulongolongo wa malu adi muntu mua kuenza ne adiye kayi mua kuenza to. Uvua mumanye ne: bena Kristo badi mua kusungula bua kuvuala ne kudilengeja mudibu basue kadi bashale balamate anu Mifundu. Nunku bakulu mbimpe batangile bua kumanya bikala tshidi muntu musungule atshi tshidi tshileja bupuekele ne katshiena tshipendesha Nzambi to. Mbimpe tuikale bavuluke ne: bena Kristo babidi bashindame mu nyuma badi mua kusungula bua kuenza malu mu mishindu ibidi mishilangane idi kayiyi mibi to. Katuena ne bua kuenzeja bena Kristo netu bua balonde anu mutudi tuetu tumona malu to. w22.02 16 §9, 10
Dia lumingu dia 18/6
Enzelanganayi malu ne dinanga dia lulamatu ne luse.—Zek. 7:9.
Kudi malu mimpe a bungi adi atusaka bua tunange bena Kristo netu ne dinanga dia lulamatu. Mmalu kayi au? Mvese idi ilonda eyi idi itulejawu: “Kulekedi dinanga dia lulamatu ne lulamatu biumbuka kuudi. . . . Nunku newanyishibue ne neupete busunguluji buimpe ku mêsu kua Nzambi ne kua muntu.” “Muena dinanga dia lulamatu udi udienzela bimpe.” “Muntu udi wipatshila buakane ne dinanga dia lulamatu neapete muoyo.” (Nsu. 3:3, 4; 11:17, dim.; 21:21) Mvese eyi mmileje malu asatu adi atusaka bua kunanga bakuabu ne dinanga dia lulamatu. Bua kumpala, Yehowa udi utuangata ne mushinga wa bungi. Buibidi, tudi tudienzela bimpe. Tshilejilu, tudi tudia nabu bulunda buanenga matuku a bungi. Buisatu, netupete masanka a bungi kumpala eku, tupeta ne muoyo wa tshiendelele. Bushuwa tudi ne malu mimpe adi atusaka bua kutumikila mêyi a Yehowa a ne: “Enzelanganayi malu ne dinanga dia lulamatu ne luse.” w21.11 8 §1, 2
Dimue dia 19/6
Tupesha ditabuja dia bungi.—Luka 17:5.
Bikala malu avua matete ditabuja diebe mu matuku akadi mapite anyi adi aditeta lelu maleje ne: ki ndikole to, kuteketshi mu maboko to. Diambila ne: eu ke mpunga wa kukolesha ditabuja diebe. Ikala usambila bikole nangananga paudi mu lutatu lukole. Vuluka ne: Yehowa udi mua kusaka balela bebe anyi balunda bua kukupesha biudi nabi dijinga. Wewe muitabe bua Yehowa akuambuluishe bua kunanukila mu ntatu iudi nayi mpindieu, newikale mutuishibue kabidi ne: neakuambuluishe bua kunanukila mu lutatu kayi luonso luikala mua kukukuata matuku atshilualua. Yezu wakambuluisha bayidi bende bua kumanyabu ne: bidi bikengela bakoleshe ditabuja diabu, uvua kabidi mujadike bimpe ne: Yehowa neabambuluishe bua kunanukila mu ntatu ivua mua kubakuata mu matuku avua alua. (Yone 14:1; 16:33) Uvua mutuishibue ne: ditabuja dikole nediambuluishe bena mu musumba munene bua kupanduka ku dikenga dinene. (Buak. 7:9, 14) Newikale munkatshi muabu wewe muenze tshionso tshiudi mua kuenza mpindieu bua kukolesha ditabuja diebe.—Eb. 10:39. w21.11 25 §18, 19
Dibidi dia 20/6
Muanjelu wa Yehowa udi wasa tshitudilu tshinyunguluke bantu badi bamutshina.—Mis. 34:7.
Katuena mua kutekemena bua batukube petu mu tshishima nanku lelu eu to. Kadi tudi bamanye ne: muntu yonso udi weyemena Yehowa nansha yeye mufue lelu, neapete muoyo wa tshiendelele. Mu katupa kîpi emu, ditekemena ditudi nadi dia ne: Yehowa neatukube neditetshibue. Patubunda Goga wa ku Magoga, mmumue ne: bisamba bidisange, nebimueneke anu bu ne: badi mua kutushipa. Nebikengele tuikale batuishibue ne: Yehowa udi ne bukokeshi bua kutusungila ne neatusungile. Bisamba nebitumone anu bu mikoko milekelela kakuyi wa kutukuba. (Yeh. 38:10-12) Katuakuikala ne bia mvita, ne katuakuikala bamanye kuluangana to. Bisamba nebimone ne: mbipepele menemene bua kutubutula. Kabiakumona bitudi tuetu tumona ne mêsu a ditabuja to, mmumue ne: kabiakumona banjelu bikala banyunguluke bantu ba Nzambi, badiakaje bua kubaluila mvita. Bisamba kabiena ne mêsu a ditabuja to. Nebipapuke palua biluilu bia mu diulu kutuluangena mvita.—Buak. 19:11, 14, 15. w22.01 6 §12, 13
Disatu dia 21/6
Nunange tshisumbu tshijima tshia bana betu.—1 Pet. 2:17
Bena Kristo netu bonso badi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa, nunku mbimpe bikale kabidi ne mushinga ku mêsu kuetu. Bidi bikengela tuenze tshionso tshitudi mua kuenza bua kubakuba ne kubatabalela. Tuetu bamone ne: tudi banyingalaje muntu anyi bamutape ku muoyo, ki mbimpe kulengulula malu tudiambila ne: neatubuikidile bualu butudi bamuenzele ne neabupue muoyo to. Bua tshinyi bidi mua kuenzeka bua bamue bantu banyingalale? Bamue bena Kristo netu batu badimona bu bantu bashadile kudi bakuabu pamuapa bua muaba udibu bakolele. Bakuabu pabu batshidi bapiabapia mu bulelela; nunku ki mbanji kumanya ne: mbimpe bikale babuikidilangana to. Nunku nansha bobu batunyingalaje anyi tuetu bine banyingalaje bakuabu, tshitudi ne bua kuenza nkukeba mushindu wa kulengejangana. Bualu bukuabu, muntu utu yeye anu usunuka bua kabualu konso udi ne bua kumanya ne: tshikadilu atshi ki ntshimpe to, mbimpe ashintuluke. Bidi bikengela enze nanku bua ikale ne ditalala munda muende yeye muine ne bua ikale mu ditalala ne bakuabu. w21.06 21 §7
Dinayi dia 22/6
Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubila, ne bonso badi bamubila mu bulelela.—Mis. 145:18.
Yezu mmumanye muudi umvua. Bitu bituenza disanka dia bungi padibu batusamba kudi mulunda wetu udi utumvuila dîba ditudi tudiumvua bashikile, nangananga ukadi mutuilangane ne ntatu ya buena yetu. Yezu mmulunda au. Mmumanye mutu bantu bumvua padibu bazengele bakeba diambuluisha. Mmumanye butekete budi nabu yonso wa kutudi, ne neenze bua tupete dikuatshisha ditudi nadi dijinga “pa dîba dikumbane.” (Eb. 4:15, 16) Yezu wakitaba bua bamukoleshe kudi muanjelu mu budimi bua Getesemane. Mbimpe tuetu petu anu bu Yezu tuitabe diambuluisha didi Yehowa utupesha. Tudi mua kudipetela mu mikanda yetu, mu filme, mu muyuki kampanda, peshi padi bakulu anyi balunda betu badi bashindame mu nyuma balua kutukankamija. (Luka 22:39-44) Yehowa neakupeshe “ditalala dia Nzambi” ne neatukoleshe. Netupete “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu” patudi tusambila.—Filip. 4:6, 7. w22.01 18-19 §17-19
Ditanu dia 23/6
Bavua [bashiya] mêyi avua bapostolo . . . basuike.—Bien. 16:4.
Yehowa utu wenza malu makane misangu yonso. Kadi lutatu lutudi nalu ndua kueyemena bantu badiye muteke bua kutulombola. Tudi mua kuikala tudiebeja bikala bantu badiye mupeshe bukokeshi mu bulongolodi buende badi benza malu bilondeshile mikenji yende menemene anyi badi baenza mudibu bobu basue. Tshia kumanya ntshia ne: katuena mua kuamba mutudi tueyemena Yehowa tuetu katuyi tueyemena bantu badiye muteke bua kutulombola to, bualu yeye muine udi ubeyemena. Lelu eu Yehowa udi ukuata mudimu ne “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kulombola tshitupa tshia bulongolodi buende tshia pa buloba. (Mat. 24:45) Mupika eu udi ulombola bantu ba Nzambi pa buloba bujima, upesha bakulu ba mu bisumbu buludiki anu bu muvua kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala kenza. Bakulu pabu badi benza bua balonde buludiki abu mu bisumbu. Nanku patudi tulonda buludiki budibu batupesha kudi bulongolodi buetu ne kudi bakulu, tudi tuleja mutudi tueyemena mushindu utu Yehowa wenza malu. w22.02 4 §7, 8
Disambombo dia 24/6
Katulekedi kuenza malu mimpe nansha.—Gal. 6:9.
Tudi ne disanka dia bungi ne tudi tudisua bua mutudi Bantemu ba Yehowa. Bitu bituenza disanka patudi tuambuluisha muntu udi ‘muakaje muoyo wende bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele’ bua alue muena kuitabuja. (Bien. 13:48) Tutu tumvua anu bu Yezu. “Wakasanka bikole mu nyuma muimpe” pavua bayidi bende balue kumuambila malu mimpe avuabu bapete mu mudimu wa diyisha. (Luka 10:1, 17, 21) Mupostolo Paulo uvua mubele Timote wamba ne: “Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.” Yeye kusakidila wamba ne: “Paudi wenza nanku neudipandishe wewe muine ne bantu badi bakuteleja.” (1 Tim. 4:16) Nunku patudi tuyisha tudi tupandisha mioyo ya bantu. Tudi basue kuikala badimuke mu malu atudi tuenza bualu tudi bena dia Bukalenge bua Nzambi. Misangu yonso tudi basue kuenza malu mu mushindu udi utumbishisha Yehowa ne upetengana ne lumu luimpe lutudi tuyisha. (Filip. 1:27) Tudi tuleja ne: tudi ‘badimuke mu dilongesha dietu’ patudi tudilongolola bimpe bua mudimu wa diyisha ne tusambila Yehowa bua atuambuluishe kumpala kua kuyisha bakuabu. w21.10 24 §1, 2
Dia lumingu dia 25/6
Nuvuale bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10.
“Bumuntu bupiabupia” mmushindu wa diela meji ne wa dienza malu udi uleja ne: tudi tuidikija Yehowa. Muntu udi uvuala bumuntu bupiabupia padiye uleja ngikadilu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi mu nsombelu wende, ulekela nyuma eu ulombola meji ende, majinga ende, ne bienzedi biende. Tshilejilu, muntu wa mushindu au mmunange Yehowa ne bantu bende. (Mat. 22:36-39) Udi ulama disanka diende nansha yeye unanukila mu ntatu. (Yak. 1:2-4) Mmukebi wa ditalala. (Mat. 5:9) Mmuntu wa malu mimpe udi ne lutulu mu dienzela bakuabu malu. (Kolos. 3:13) Mmunange malu adi mimpe ne udi uenza. (Luka 6:35) Udi uleja mu bienzedi biende ne: udi ne ditabuja dikole kudi Tatu wende wa mu diulu. (Yak. 2:18) Nansha bamubunde udi ushala anu mupuwe, ne udi udikanda padiye mu diteta. (1 Kol. 9:25, 27; Tito 3:2) Bua kuvuala bumuntu bupiabupia, bidi bikengela tudienzeje bua kuikala ne ngikadilu yonso idibu batele mu Galatiya 5:22, 23 ne mu mvese mikuabu ya mu Bible. w22.03 8-9 §3, 4
Dimue dia 26/6
Nulue bidikiji banyi.—1 Kol. 11:1.
Bua kuidikija mupostolo Paulo, bakulu kabena anu ne bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu to, kadi badi kabidi mua kudiakaja bua kuikala kuyisha musangu wonso udibu bapeta mpunga. (Ef. 6:14, 15) Anu bu Paulo, bakulu badi mua kulongesha bamanyishi bakuabu anyi basadidi ba mudimu dîba didibu bayisha nabu. (1 Pet. 5:1, 2) Kadi ki mbimpe bakulu bikale badina ne kasuki mu midimu idibu nayi, bapangila too ne dîba dia kuenza mudimu wa buambi to. (Mat. 28:19, 20) Imue misangu mbimpe bikale babenga kuitaba midimu mikuabu bua kulama nkatshinkatshi. Bobu bele meji bimpe ne basambile bua bualu ebu, badi mua kufika ku dimona ne: bobu bitabe mudimu kampanda, pamuapa nebapangile bua kukumbaja malu adi ne mushinga wa bungi bu mudi: dilombola ntendelelu wa mu dîku, didifila ne tshisumi mu mudimu wa buambi, anyi dibidija bana babu balela mu mudimu au. Mbimpe bikale batuishibue ne: Yehowa mmumone dijinga diabu dia kuikala ne nkatshinkatshi mu malu onso. w22.03 27 §4, 7; 28 §8
Dibidi dia 27/6
Kanutshinyi badi bashipa mubidi kadi kabayi mua kushipa anyima.—Mat. 10:28.
Utshidi uvuluka buôwa buuvua nabu bua kulua Ntemu wa Yehowa anyi? Pamuapa uvua umona ne: kuvua mua kuyisha kumpala kua bantu nansha kakese. Peshi uvua mua kuikala ne buôwa bua ne: bena mu dîku dienu anyi balunda bebe bavua mua kukuluisha. Biobi nanku, udi mua kumvua mudi mulongi webe wa Bible umvua. Yezu wakamba ne: bantu bakuabu badi mua kumvua buôwa bua nunku. Kadi wakalomba bayidi bende bua kabalekedi buôwa bubapangisha bua kuenzela Yehowa mudimu to. (Mat. 10:16, 17, 27) Enda ulongesha mulongi webe wa Bible bua ikale wambila bakuabu malu adiye ulonga. Bayidi ba Yezu bavua mua kuikala bumvue buôwa pavuaye mubatume bua kuyisha. Kadi wakabambuluisha, kubambilaye muaba wa kuyisha ne tshivuabu mua kuyisha. (Mat. 10:5-7) Mmunyi muudi mua kuidikija Yezu? Ambuluisha mulongi webe bua amanye dîba didiye mua kuambila bakuabu malu adiye ulonga. Tshilejilu, muebeja ni mmumanye muntu udiye umona ne: yeye mulonge bualu kampanda bua mu Bible bidi mua kumuambuluisha. Pashishe umuleje mushindu mupepele wa kuyishaye muntu au bua amanye tshia kuamba. w21.06 6 §15, 16
Disatu dia 28/6
Nennyukule bisamba bionso, ne bintu bia mushinga bia bisamba bionso nebilue.—Hag. 2:7.
Bamue bantu bavua bapanduke pavua buloba bukanke mu ditunga dia Népal mu 2015 bakamba ne: “Mu minite mikese, nzubu ya kale ne magazen biakatuadija kupuka.” “Bantu bonso bavua bapange tshia kuenza . . . Bantu ba bungi bakamba ne: buvua bukanke bu mu minite ibidi. Kadi meme mvua mumone bu ne: buvua bukanke mu mêba a bungi.” Lelu, tudi mu tshikondo tshidi dinyukuka dia mushindu mukuabu dienzeka mu bisamba bionso. Muprofete Hagai ukavua muambe ne: “Mona tshidi Yehowa wa biluilu wamba: ‘Musangu mukuabu kabidi, mu katupa kakese, nenyukule diulu ne buloba ne mbuu ne buloba bume.’” (Hag. 2:6) Dinyukuka divua Hagai muambe adi ndishilangane ne dikanka dia buloba ditu dinyangakaja bintu, bualu diodi didi dipatula bipeta bimpe. Yehowa udi wamba ne: “Nennyukule bisamba bionso, ne bintu bia mushinga bia bisamba bionso nebilue; ne nenguwuje nzubu eu ne butumbi.” w21.09 14 §1-3
Dinayi dia 29/6
Nuenu ke badi bashale nanyi mu makenga anyi.—Luka 22:28.
Wewe mudie bulunda ne muntu, bua bobu kukola anu nuenu nuyukila misangu yonso nuambilangana yenu ya munda. Ke mudibi kabidi bua bulunda butudi badie ne Yehowa. Patudi tumusambila tumuambila yetu yonso ya munda, tudi tuleja mutudi tumueyemena ne bamanye ne: mmutunange. (Mis. 94:17-19; 1 Yone 5:14, 15) Ikala usomba ne balunda ba kueyemena; balunda abu ndipa dia kudi Yehowa. (Yak. 1:17) Tatu wetu wa mu diulu mmutupeshe dîku dia mu nyuma dia bena Kristo netu batu batuleja “dinanga mu bikondo bionso.” Bu mudiye muenze nanku mmuleje mudiye ututabalela. (Nsu. 17:17) Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Kolosayi, wakatelamu bena Kristo bavua bamuambuluishe, wamba ne: bavua ‘bamusamba bikole.’ (Kolos. 4:10, 11) Nansha Yezu Kristo uvua dijinga ne diambuluisha divuaye mupete kudi bantu ne banjelu bavua balunda bende, ne uvua uleja dianyisha. (Luka 22:43) Kuambila mulunda wetu udi mushindame mu ditabuja malu adi matutonde kakuena kuleja ne: tudi ne ditabuja ditekete to; kadi kudi mua kutukuba. w21.04 24-25 §14-16
Ditanu dia 30/6
[Dinanga] didi dikolesha muoyo mu malu onso, ditabuja malu onso, ditekemena malu onso, dinanukila mu malu onso.—1 Kol. 13:7.
Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza muena Kristo nebe yeye mukuenzele bualu budi bukunyingalaje bikole menemene? Enza ne muebe muonso bua kulama ditalala. Sambila Yehowa umuleje muudi udiumvua. Mulomba bua ambuluishe muntu udi mukuenzele bibi au ne akuambuluishe pebe bua umone ngikadilu mimpe idi nayi muntu au; mmumue ne: ngikadilu itu Yehowa munange kudiye. (Luka 6:28) Biobi bikukolela bua kupua bualu budi muanenu au mukuenzele muoyo, ela meji a mushindu muimpe menemene uudi mua kuyukila nende. Kuikadi anu uteka mu mutu ne: muanetu au uvua ne lungenyi lua kukunyingalaja to. (Mat. 5:23, 24) Paudi uyukila nende, akula mu mushindu udi uleja ne: kavua ne meji mabi to. Kadi pikalaye kayi musue kulengejangana nebe, newenze tshinyi? Wewe ‘tungunuka ne kumuleja lutulu.’ Kutshioki muanenu to. (Kolos. 3:13) Bualu bua mushinga menemene mbua ne: kumulaminyi munda nansha, bualu bidi mua kukunyangila malanda ne Yehowa. Kulekedi bualu nansha bumue bukulenduisha to. Wewe wenza nanku, neuleje muudi munange Yehowa kupita bualu kayi buonso.—Mis. 119:165. w21.06 23 §15