TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es23 dib. 67-77
  • Ngondo wa 7

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 7
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/7
  • Dia lumingu dia 2/7
  • Dimue dia 3/7
  • Dibidi dia 4/7
  • Disatu dia 5/7
  • Dinayi dia 6/7
  • Ditanu dia 7/7
  • Disambombo dia 8/7
  • Dia lumingu dia 9/7
  • Dimue dia 10/7
  • Dibidi dia 11/7
  • Disatu dia 12/7
  • Dinayi dia 13/7
  • Ditanu dia 14/7
  • Disambombo dia 15/7
  • Dia lumingu dia 16/7
  • Dimue dia 17/7
  • Dibidi dia 18/7
  • Disatu dia 19/7
  • Dinayi dia 20/7
  • Ditanu dia 21/7
  • Disambombo dia 22/7
  • Dia lumingu dia 23/7
  • Dimue dia 24/7
  • Dibidi dia 25/7
  • Disatu dia 26/7
  • Dinayi dia 27/7
  • Ditanu dia 28/7
  • Disambombo dia 29/7
  • Dia lumingu dia 30/7
  • Dimue dia 31/7
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
es23 dib. 67-77

Ngondo wa 7

Disambombo dia 1/7

Pashishe [dinyoka] didi dilua kupatula dimuma dia buakane didi ne ditalala kudi bantu badidi dilongeshe.​—Eb. 12:11.

Kuipata muntu mu tshisumbu mmushindu udi Yehowa mulongolole malu. Udi unyoka muntu yonso bua diakalenga diende, too ne muenji wa mpekatu. Kudi bantu badi mua kuakula bibi bua mushindu udibu bakose tshilumbu; kadi tumanye ne: bantu ba nanku kabatu pa tshibidilu basue kuakula bibi bua udi muenze mpekatu au to. Katuena bamanye malu onso mudiwu to. Ke bualu kayi mbimpe kueyemena bakulu bavua mu komite wa dilumbuluisha bua dipangadika didibu bangate, bualu batu badienzeja bua kulonda mêyi manene a mu Bible ne kulumbuluisha bantu “bua Yehowa.” (2 Kul. 19:6) Wewe munemeke dipangadika didi bakulu bangate dia kuipata muntu uudi munange mu tshisumbu, udi bushuwa mua kuambuluisha muntu au bua apingane kudi Yehowa. Elizabeth udi wamba ne: “Bivua binsama ku muoyo bua mumvua tshiyi mua kuyukila ne muananyi wa balume mukulumpe anyi kumonangana nende. Kadi pakapinganaye kudi Yehowa, yeye muine wakamba ne: bavua bangate dipangadika dimpe bua muvuabu bamuipate. Panyima pa matuku wakalua kuleja ne: bivua bimulongeshe malu a bungi. w21.09 28-29 §11, 12

Dia lumingu dia 2/7

Wakamona mukaji mukamba mukuabu mukengi wela tukuta tukese tua binjanja tubidi tua mushinga mukese menemene.​—Luka 21:2.

Elabi meji bua mukaji au. Uvua mua kuikala mujinge kupesha Yehowa bia bungi. Kadi wakenza tshivuaye mukokeshe; wakapesha Yehowa tshiende tshionso tshivuaye natshi. Yezu uvua mumanye ne: tukuta tuende tuvua ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Tatuende. Nanku dilongesha dia mushinga ndiodi edi: Yehowa udi usanka patudi tumupesha tshietu tshionso tshitudi bakokeshe, mmumue ne: kumuenzela mudimu ne muoyo wetu wonso ne anyima wetu yonso. (Mat. 22:37; Kolos. 3:23) Yehowa udi usanka padiye utumona tuenza tshionso tshitudi tukumbana bua kuenza! Bualu ebu budi butangila kabidi bungi bua dîba ne makanda bitudi mua kufila mu malu a ntendelelu wetu, kusakidila ne mudimu wa buambi ne bisangilu. Mmunyi muudi mua kutumikila bualu budi mu muyuki wa mukaji mukamba? Ela meji bua bantu kampanda badi bajinga bua babajadikile ne: mudimu udibu benzela Yehowa udi umusankisha. Kudi mua kuikala muanetu wa bakaji kampanda udi udipisha anyi udimona katshiyi ne mushinga bua mudiye katshiyi ne bukole bua mubidi anyi ne makanda a kuyisha bikole muvuaye uyisha kumpala to. w21.04 6 §17, 19, 20

Dimue dia 3/7

Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga, bualu padiye ulua muntu muanyishibue, neapete tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.​—Yak. 1:12.

Yehowa mmumanye tshikondo tshidi tshiakanyine menemene bua kubutula bulongolodi bubi ebu. Bu mudiye ne lutulu mbiambuluishe bua bantu ba bungi bafike ku dimumanya, ne mpindieu musumba munene wa bantu miliyo ne miliyo badi bamutendelela ne bamutumbisha. Buonso buabu badi ne disanka bua mudi Yehowa munanukile tshikondo tshile too padibu baledibue, balonge mua kumunanga ne badilambule kudiye. Nebimueneke patoke ne: Yehowa uvua muangate dipangadika dimpe bua kunanukila pikalaye mua kufuta bantu bonso miliyo ne miliyo bikale bananukile too ne ku ndekelu. Yehowa udi anu “Nzambi wa disanka” nansha mudi Satana mukebeshe malu adi abungamija ne makenga. (1 Tim. 1:11) Tuetu petu tudi mua kulama disanka dietu eku bindile ne lutulu bua Yehowa avuije dîna diende dia tshijila, abingishe bumfumu buende ne atumbushile ntatu yonso itudi nayi. Tuikale badisuike bua kunanukila, bakoleshe muoyo bamanye ne: Tatu wetu wa mu diulu udi pende unanukila. w21.07 13 §18, 19

Dibidi dia 4/7

Tshintu tshimpe tshidiku mua kupatukila mu Nazaleta anyi?​—Yone 1:46.

Bantu ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala bakabenga bua kuitabuja Yezu. Buabu bobu, uvua anu muana wa muena mabaya wetu wa tshianana eu. Uvua kabidi wa mu Nazaleta, tshimenga tshivua bamue mua kuikala bamona katshiyi ne bualu bua nsongo. Nansha Natanaele wakalua muyidi wa Yezu wakanji kuamba ne: “Tshintu tshimpe tshidiku mua kupatukila mu Nazaleta anyi?” Uvua mua kuikala yeye mutume meji ku mêyi a buprofete adi mu Mika 5:2 akavua mamanyishe ne: Masiya uvua ne bua kuledibua ku Beteleheme, kadi ki ku Nazaleta to. Muprofete Yeshaya ukavua muambe ne: baluishi ba Yezu bavua ne bua kupanga bua ‘kuditatshisha bua malu onso a mu tshipungu [tshia Masiya].’ (Yesh. 53:8) Bu bantu abu bangate dîba dia kukonkonona malu onso muvuawu, bavua mua kufika ku dimanya ne: Yezu uvua muledibue mu Beteleheme ne uvua wa mu ndelanganyi ya mukalenge Davidi. (Luka 2:4-7) Nanku muaba uvua Yezu muledibue uvua upetangana ne mêyi a buprofete adi mu Mika 5:2. Kadi tshilumbu tshivua penyi? Bantu bavua bazuka bua kuamba malu anyi kuenza makuabu kabayi banji kuela meji bimpe to. Kabavua bamanye malu onso muvuawu to. Ke bualu kayi bavua balenduka. w21.05 2-3 §4-6

Disatu dia 5/7

Muntu muakane yeye . . . muntandishe, bualu ebu nebuikale pa mutu wanyi bu manyi.​—Mis. 141:5.

Mu Bible mudi bilejilu bimpe bia bantu bavuabu babeneshe bualu bakitaba mibelu. Tuakule bua Yobo. Nansha muvuaye munange Nzambi ne musue kuenza malu avua amusankisha kavua muntu mupuangane to. Yobo wakakula mêyi mabi pavuaye mu dikenga dikole. Yehowa ne Elihu bakamubela buludiludi bua bualu abu. Ntshinyi tshiakenza Yobo? Wakamba ne: “Mvua muakule, kadi tshiyi mujingulule . . . ndi mpingaja mêyi amvua mupatule. Ne ndi nnyingalala bua mpekatu yanyi mu lupuishi ne mu butu.” (Yobo 42:3-6, 12-17) Wakaleja muvuaye ne budipuekeshi pavuaye muitabe mibelu ivuabu bamupeshe kudi Elihu, nansha muvua Elihu muana mutekete bikole kudiye. (Yobo 32:6, 7) Bia muomumue budipuekeshi budi butuambuluisha bua kutumikila mibelu idibu batupesha, nansha tuetu tuela meji ne: kayena itutangila peshi muntu udi mutupeshayi udi mua kuikala muana mutekete kutudi. Mbimpe tuetu bonso tudienzeje bua kuikala ne ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe, ne bua kulua bamanyishi bapiluke ba lumu luimpe ne balongeshi bimpe. w22.02 11 §8; 12 §12

Dinayi dia 6/7

Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.​—Yone 13:35.

Bena mu tshisumbu bonso badi ne mudimu wa kukeba ditalala bua muntu yonso umvue ne: mbamunange bua kikadi udiumvua mu bunkaya to. Bitudi tuenza ne bitudi tuamba bidi mua kukankamija bakuabu bikole! Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha bantu badi nkayabu mu bulelela bua kumvuabu ne: badi pabu ne muaba mu tshisumbu? Wewe tuadija kudia bulunda ne bapiabapia. Udi mua kuenza nanku wewe wakidila bantu bapiabapia badi balua mu tshisumbu ne disanka dionso. (Lomo 15:7) Kadi dijinga diebe kadikadi anu dia kubela muoyo wa bulunda tshianana to, dikala dia kudia nabu bulunda mu kupita kua matuku. Nanku ikala utabalela bapiabapia ne disanka ne muoyo mujima. Teta bua kumanya ntatu idibu mua kuikala nayi, tshibi kuyi ubuelakana mu malu abu adi kaayi makutangile to. Bidi mua kukolela bamue bua kudiunzulula, nanku ikala mudimuke bua kubasumishi bua bakule to. Kadi udi mua kubela tunkonko ne budimu ne ubateleje ne lutulu padibu bakuandamuna. Tshilejilu, udi mua kubebeja bua bakuambile mudibu bafike ku dimanya bulelela. w21.06 11 §13, 14

Ditanu dia 7/7

Neyumvue dîyi dianyi, neyilue tshisumbu tshimue ne mulami umue.​—Yone 10:16.

Tutu tuanyisha diakalenga ditudi nadi dia kuenzela Yehowa mudimu mu buobumue, bikale “tshisumbu tshimue” ku bulombodi bua “mulami umue”! Mu mukanda wa Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa mu dibeji dia 165 badi bamba ne: “Bu mudi buobumue ebu bukuambuluisha, udi pebe ne bujitu bua kubulama.” Nunku mbimpe tuikale “tudienzeja bua kumona bena Kristo netu bu mudi Yehowa ubamona.” Ku mêsu kua Yehowa, tuetu bonso tudi “bana bakese” badi ne mushinga. Ke muutu pebe umona bena Kristo nebe anyi? Yehowa udi umona bualu buonso buudi wenza bua kuambuluisha bena Kristo nebe ne kubatabalela, ne udi wanyisha bikole. (Mat. 10:42) Tudi banange bena Kristo netu. Nunku tudi ‘badisuike bua kubenga kuteka tshilenduishi anyi tshipumbishi kumpala kua muanetu.’ (Lomo 14:13) Tudi tumona bena Kristo netu bu batupite tuetu, ne tudi basue kubafuila luse ne muoyo mujima. Katulekedi bakuabu batulenduisha to. Pamutu pa kuenza nanku, “tuipatshilayi malu adi afila ditalala ne malu adi akoleshangana.”​—Lomo 14:19. w21.06 24 §16, 17

Disambombo dia 8/7

Nzambi . . . udi ubikolesha.​—1 Kol. 3:7.

Tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi bimpe menemene ne tutumikila mibelu itudi tupetamu ne idi bulongolodi bua Nzambi butupesha, netupete ngikadilu ya buena Kristo ku kakese ku kakese. Netumanye kabidi Nzambi bimpe menemene. Yezu wakafila tshilejilu tshidi tshileja ne: mukenji wa Bukalenge utudi tuyisha udi anu bu kalutete kadi kenda kakola mu mioyo ya bantu bakane. Wakamba ne: “Mamiinu adi atoloka ne alepa, yeye [tuambe ne: tshidime] kena umanya mudibi bienzeka to. Buloba nkayabu budi bupatula mamuma ku kakese ku kakese, budi buanji bupatula kakolakola, pashishe miepu, ndekelu wa bionso ntete mikole mu miepu.” (Mâko 4:27, 28) Yezu uvua usua kuamba muaba eu ne: anu mudi mutshi mukese ukola ku kakese ku kakese, ke mudi kabidi muntu udi witaba mukenji wa Bukalenge wenza mashintuluka. Tshilejilu, padi balongi ba Bible basemena pabuipi ne Yehowa, tudi tutuadija kumona mashintuluka a bungi adibu benza. (Ef. 4:22-24) Kadi mbimpe tuvuluke ne: Yehowa ke udi ukolesha kalutete kakese aku. w21.08 8-9 §4, 5

Dia lumingu dia 9/7

Mbimpe kuanyisha bidi mêsu amona pamutu pa kuipatshila majinga ebe.​—Muam. 6:9.

Tudi mua kupeta disanka tuetu badikeba muaba udi ukengela kudikeba menemene. Muntu udi wanyisha “bidi mêsu amona” utu usanka ne bidiye nabi, bu mudi nsombelu udiye nende. Kadi muntu udi wipatshila majinga ende utu yeye ujinga tshintu tshidiye kayi nansha mua kupeta to. Bidi bitulongesha tshinyi? Bua tuetu kupeta disanka, mbimpe tutuishile mêsu pa bitudi nabi ne pa bitudi mua kukokesha bua kupeta. Kudiku bushuwa mushindu wa muntu kusanka ne bikadiye nabi anyi? Bantu ba bungi batu bela meji ne: kakuena mushindu to, bualu tutu basue kulonga mua kuenza bintu bipiabipia. Kadi kabiena nanku to. Tudi bushuwa mua kuanyisha bidi ‘mêsu etu amona’ kabiyi anu ku tshimfula muoyo to. Mmunyi mutudi mua kuenza nanku? Bua kupeta diandamuna, konkonona tshilejilu tshia ntalanta tshivua Yezu mufile mu Matayi 25:14-30 ne nangananga bua malu adi tshilejilu etshi tshitulongesha bua mutudi mua kupeta disanka ne kudivudija mu nsombelu utudi nende mpindieu. w21.08 21 §5, 6

Dimue dia 10/7

Ndi musombele muaba mutumbuke ne wa tshijila, kadi ndi kabidi ne aba badi bazajibue ne bapuekele mu lungenyi luabu.​—Yesh. 57:15.

Yehowa utu utabalela badi “bazajibue ne bapuekele mu lungenyi” luabu bikole. Tuetu bonso tudi mua kuambuluisha bana betu aba, ki mmudimu wa bakulu nkayabu to. Kubatabalela ne muoyo mujima ke umue mushindu utudi mua kubakankamija. Yehowa mmusue tuleje mikoko yende ya mushinga mukole eyi ne: mmuyinange. (Nsu. 19:17) Tudi kabidi mua kuambuluisha bana betu patudi tudipuekesha, katuyi tuditambisha bua mamanya atudi nawu. Katuena basue kukoka ntema ya bakuabu kutudi to, bualu badi mua kutumvuila mukawu. Kadi tuenzayi mudimu ne bipedi ne mamanya atudi nawu bua kukankamijangana. (1 Pet. 4:10, 11) Mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu udi mua kutulongesha bia bungi bua mutudi petu mua kuenzela bakuabu malu. Uvua muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia. Nansha nanku, uvua “mupole malu ne mupuekele mu muoyo.” (Mat. 11:28-30) Uvua ulongesha ne ngakuilu mupepele ne ufila bilejilu bivua bilenga mioyo ya bapuekele.​—Luka 10:21. w21.07 23 §11, 12

Dibidi dia 11/7

Ebeja . . . bakulu bebe, bobu nebakumanyishe.​—Dut. 32:7.

Tukebayi mushindu wa kuikala kuyukila ne bana betu bakadi bakulakaje. Bushuwa, mêsu abu adi mua kuikala akadi bitayitayi, bakadi benda badikoka, ne bidibu bamba kabitshiyi biumvuika bimpe. Kadi batshidi anu ne dijinga dia kuenza malu a bungi, ne badi ne “dîna dimpe” kudi Yehowa. (Muam. 7:1) Tuikalayi tuvuluka tshidi Yehowa mubanangile. Tutungunuke ne kubatua mushinga. Tuikalayi bu Elisha wakasengelela Eliya dituku dia ndekelu divuabu nende bua ashale anu mumulamate. Wakamuambila misangu isatu ne: “Tshiakukulekela to.” (2 Bak. 2:2, 4, 6) Ikala ukebaku dîba dia kuyukila ne bakulakaje, ubela nkonko ne dîyi dimpe bua kuleja muudi ubatabalela. (Nsu. 1:5; 20:5; 1 Tim. 5:1, 2) Udi mua kubela nkonko bu mudi eyi: “Pautshivua nsonga, ntshinyi tshivua tshikujadikile ne: uvua mupete bulelela?” “Mmushindu kayi uvua malu avua makufikile au makusemeje pabuipi ne Yehowa?” “Ntshinyi tshidi tshikupeteshe disanka mu mudimu wa Yehowa?” (1 Tim. 6:6-8) Pashishe ubateleja padibu bakulondela malu abu. w21.09 5 §14; 7 §15

Disatu dia 12/7

Nzambi yeye ke udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu adi amusankisha.​—Filip. 2:13.

Paudi wenza ne muebe muonso bua kutumikila mukenji wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi, udi uleja muudi munange Nzambi. (1 Yone 5:3) Anji elabi meji bua bualu ebu: Bu muuvua munange Yehowa bivua bikusake bua kuyisha bantu ku nzubu ne ku nzubu. Bivua bipepele bua wewe kutumikila mukenji eu anyi? Pamuapa kabivua bipepele to. Musangu wa kumpala uuvua muye kukokola ku tshiibi tshia bende panuvua mu buambi, uvua mumvue buôwa anyi? Bushuwa uvua ne buôwa! Kadi uvua mumanye ne: Yezu uvua musue bua wenze mudimu au, ke wewe kutumikila dîyi diende. Pashishe pawakalua kuyisha misangu ya bungi wakapepeja mudimu eu. Kadi netuambe tshinyi bua dilombola malonga a Bible? Utu umvua buôwa paudi wela meji bua dilombola malonga a Bible anyi? Bidi mua kuikala nanku. Kadi wewe mulombe Yehowa bua akuambuluishe bua udiate buôwa ne upete dikima dia kukeba wa kulonga nende Bible, udi mua kukuambuluisha bua ukoleshe dijinga dia kuvuija bantu bayidi. w21.07 3 §7

Dinayi dia 13/7

Bobu aba batuibue tshimanyinu pa tshianza tshiabu tshia balume anyi pa mpala yabu.​—Buak. 13:16.

Ku kale, bavua batua bapika tshimanyinu tshivua tshileja mfumuabu. Bia muomumue, lelu nebenzeje bantu bonso bua batuibue tshimanyinu tshia mu tshimfuanyi pa tshianza tshiabu anyi pa mpala yabu. Meji abu ne bienzedi biabu nebileje ne: badi batua malu a tshididi mpanda. Netuitabe bua kutuibua tshimanyinu tshia mu tshimfuanyi atshi, mmumue ne: tuitaba bua kutua mbulamatadi ya panu mpanda anyi? Babenga kutuibua tshimanyinu atshi nebakenge ne nebikale mu njiwu. Bible udi wamba ne: ‘Muntu nansha umue kakusumba anyi kakusumbisha pa kumbusha anu muntu udi ne tshimanyinu atshi.’ (Buak. 13:17) Kadi bantu ba Nzambi mbamanye tshikala Nzambi mua kuenzela bonso bikala ne tshimanyinu tshidibu bakuila mu Buakabuluibua 14:9, 10. Kabakutuibua tshimanyinu atshi to, kadi nebikale anu bu ne: mbafunde pa tshianza tshiabu ne: “Wa Yehowa.” (Yesh. 44:5) Etshi ke tshikondo tshia tuetu kukolesha lulamatu luetu kudi Yehowa. Tuetu benze nanku, Yehowa neambe ne: tudi bantu bende. w21.09 18 §15, 16

Ditanu dia 14/7

Bu mudi tshiamu tshisakisha tshiamu tshikuabu, ke mudi muntu usakisha mulunda wende.​—Nsu. 27:17.

Bakuabu badi mua kutuambuluisha bua kukumbaja mudimu wetu. Mupostolo Paulo uvua uleja Timote mishindu ya kuyisha ne ya kulongesha ne wakamukankamija bua kuambuluishaye nayi bakuabu. (1 Kol. 4:17) Anu bu Timote, bana betu bapiluke ba mu tshisumbu badi mua kutulongesha malu a bungi. Bidi kabidi bikengela kulomba Yehowa diambuluisha. Dîba dionso diudi uyisha, ulombe Yehowa diambuluisha. Nyuma muimpe wa Yehowa yeye kayi utuambuluisha, kakuena muntu udi mua kuenza bualu nansha bumue to. (Mis. 127:1; Luka 11:13) Paudi ulomba Yehowa diambuluisha mu disambila, umuambile malu masunguluke. Tshilejilu, mulomba bua akulombole kua muntu udi musue kumumanya ne mudiakaje bua kuteleja. Bidi bikengela wikale ne dîba dia kudilongela. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.” (Lomo 12:2) Tuetu ne dituishibua dikole dia ne: tudi bamanye bulelela budi butangila Nzambi, netuikale kabidi ne dituishibua dikole patudi tuyukila ne bantu mu buambi. w21.05 18 §14-16

Disambombo dia 15/7

Mudimu wenu mukole mu Mukalenge kawena tshianana nansha.​—1 Kol. 15:58.

Newenze tshinyi mulongi wa Bible yeye kayi uya kumpala mu dilonga diende ne bilomba bua ulekele kulonga nende pebe mudienzeje muebe muonso ne musambile bua bualu buende? Peshi newenze tshinyi wewe kuyi muanji kufikisha muntu nansha umue ku dibatijibua? Neutuadije kudipisha wela pamuapa meji ne: Yehowa kena ubenesha mudimu webe anyi? Yehowa utu umona mutudi tudienzeja ne tunanukila. Yeye utu usanka patudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza mu mudimu wende bua dinanga ditudi bamunange, nansha bantu babenga kututeleja. Paulo wakamba ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu.” (Eb. 6:10) Yehowa mmumanye bionso bitudi benze ne dinanga dituvua nadi nansha katuyi bafikishe mulongi wa Bible ku dibatijibua. Nanku mêyi a Paulo adi mu mvese wa lelu adi atutangila petu. w21.10 25 §4-6

Dia lumingu dia 16/7

Bonso badi Tatu umpesha nebalue kundi, ne tshiakuipata muntu udi ulua kundi nansha.​—Yone 6:37.

Mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu udi uleja muvuaye ne bulenga ne dinanga. Uvua mumanye ne: bavua ne bipedi ne nsombelu mishilangane. Nunku buonso buabu kabavua mua kuenza midimu ya muomumue anyi kuyisha mu mushindu wa muomumue to. Nansha nanku, uvua wanyisha bivua yonso wa kudibu wenza ne muende muonso. Tshilejilu tshia ntalanta tshivua Yezu mufile tshidi tshileja muvuaye ne lungenyi lua kumvuilangana. Mu tshilejilu atshi, mfumu wakapesha mupika yonso mudimu “bilondeshile tshivuaye mua kukokesha.” Umue wa ku bapika babidi ba tshisumi wakapeta bia bungi kupita mukuabu. Kadi mfumuabu wakabela bonso babidi kalumbandi ne mêyi a muomumue aa: “Udi muenze bimpe, mupika muimpe wa lulamatu!” (Mat. 25:14-23) Yezu udi utuenzela malu ne dinanga ne bulenga. Mmumanye ne: tudi ne bipedi ne nsombelu mishilangane, ne udi usanka patudi tudifila ne muetu muonso. Mbimpe tuenzele petu bakuabu malu anu bu Yezu. w21.07 23 §12-14

Dimue dia 17/7

Tshiakujula tshianza tshianyi bua kuenzela mukalenge wanyi bibi to.​—1 Sam. 24:10.

Davidi kavua mufuilangane luse misangu yonso to. Tshilejilu, pavua Nabala uvua muntu wa tshikisu muambe Davidi mêyi a kapeja ne mubenge kumupesha yeye ne bantu bende biakudia, Davidi wakafiika munda ne kuangataye dipangadika dia kumushipa yeye ne bantu balume ba mu nzubu muende bonso. Diakalenga, Abigayila mukaji wa Nabala uvua ne muoyo mule. Nunku ne lukasa luonso wakenza tshienzedi tshivua tshiambuluishe Davidi bua kubenga kuela mashi panshi. (1 Sam. 25:9-22, 32-35) Mona ne: pavua Davidi ne tshiji, wakamba muvua Nabala ne bantu ba balume ba mu dîku diende bakumbanyine lufu. Davidi wakalua kuamba kabidi ne: muntu wa mu tshilejilu tshia Natana uvua mukumbanyine lufu. Ntshinyi tshivua tshisake Davidi bua kuangata dipangadika dibi nunku pende uvua muntu uvua umvuilangana luse? Ela meji bua malu avua mamufikile. Tshikondo atshi kondo ka muoyo ka Davidi kavua kamupisha. Padi muntu wangatshila bakuabu mapangadika ne lukinu bidi bileja ne: kena mu malanda mimpe ne Yehowa to. w21.10 12 §17, 18; 13 §20

Dibidi dia 18/7

Nudi ne bua kuikala ba tshijila, bualu meme ndi wa tshijila.​—1 Pet. 1:16.

Mêyi a mvese wa lelu aa adi aleja ne: tudi petu mua kuidikija Yehowa udi tshilejilu tshitambe buimpe tshia dikala wa tshijila. Tudi ne bua kuikala ba tshijila mu bikadilu bietu. Bidi mua kumueneka bikole bualu tudi bantu bapange bupuangane. Mupostolo Petelo muine uvua pende muenze bilema bia bungi; kadi tshilejilu tshiende tshidi tshileja ne: tudi mua kulua ba tshijila. Patu bantu ba bungi bakula bua muntu wa tshijila batu bamona bobu muntu udi muvuale muzabi wa bamfumu ba bitendelelu, utu kayi ufukisha mimuemue ne kayi nansha useka ne bantu to. Kadi muntu wa tshijila katu nanku to. Bible udi wamba ne: Yehowa ngwa tshijila ne ‘nNzambi wa disanka.’ (1 Tim. 1:11) Ubikila kabidi bonso badi bamutendelela ne: “ba diakalenga.” (Mis. 144:15) Yezu pende wakapisha bantu bavua bavuala bilamba bia pa buabi ne benza malu mimpe anu bua kudileja kudi bantu. (Mat. 6:1; Mâko 12:38) Bena Kristo balelela mbamanye tshidi kuikala ba tshijila kumvuija bualu mbamanye tshidi Bible wamba. Tudi batuishibue ne: Nzambi wetu wa tshijila udi mutunange kena mua kutuelela mikenji itudi katuyi mua kukokesha bua kutumikila to. w21.12 2 §1, 3

Disatu dia 19/7

Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso.​—Mâk 12:30.

Yehowa mmutupeshe mapa a bungi, dimue dia ku mapa matambe bunene ntshipedi tshia kumutendelela. Patudi ‘tutumikila mikenji ya Yehowa’ tudi tumuleja ne: tudi bamunange. (1 Yone 5:3) Yezu uvua wakula bua tshivua Tatuende musue pavuaye mututumine dîyi bua kuvuija bantu bayidi ne kubabatiza. (Mat. 28:19) Uvua kabidi mututumine dîyi bua tunangangane. (Yone 13:35) Yehowa neakidile bantu badi bamutumikila, ne neababueje mu dîku dia batendeledi bende ba pa buloba bujima. (Mis. 15:1, 2) Nanga bakuabu. Dinanga ke ngikadilu mutambe bunene wa Yehowa. (1 Yone 4:8) Yehowa ukavua muleje ne: mmutunange kumpala mene kua tuetu kumumanya. (1 Yone 4:9, 10) Tudi tumuidikija patudi petu tunanga bakuabu. (Ef. 5:1) Mushindu muimpe mutambe utudi mua kuleja bantu mutudi babanange nkubambuluisha bua balonge malu a Yehowa patshidiku dîba. (Matayi 9:36-38) Patudi tuenza nanku tudi tubapetesha mpunga wa kulua bena mu dîku dia Nzambi. w21.08 5-6 §13-14

Dinayi dia 20/7

Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi.​—Yone 15:13.

Yezu uvua munange Yehowa bikole, ke bualu kayi uvua wenza anu disua dia Tatuende ne kufuaye bua bualu buetu. (Yone 14:31) Uvua muleje muvuaye munange bantu mu mushindu uvuaye wenza malu mu nsombelu wende pa buloba. Uvua muntu wa dinanga misangu yonso ne umvuila bakuabu nansha pavua bamue bamuluisha. Umue mushindu muimpe menemene uvuaye muleje ne: uvua munange bantu mpavuaye ubalongesha malu a Bukalenge bua Nzambi. (Luka 4:43, 44) Yezu uvua kabidi muleje mudiye munange Yehowa ne muoyo mujima, munange ne bantu pavuaye muitabe bua kukenga ne kufua lufu lubi ku bianza bia bantu babi. Tshienzedi tshiende atshi ntshitupeteshe mushindu wa kuikala ne muoyo kashidi. Tuvua badilambule kudi Yehowa ne babatijibue bualu tudi banange Tatuetu wa mu diulu eu. Nunku anu bu Yezu, mbimpe tuleje ne: tudi banange Yehowa mu mushindu utudi tuenzela bakuabu malu. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Muntu udi kayi munange muanabu udiye mumone, kena mua kunanga Nzambi udiye kayi mumone.”​—1 Yone 4:20. w22.03 10 §8, 9

Ditanu dia 21/7

Ikalayi badimuke bikole bua mushindu unudi nuenda kawikadi bu wa bantu badi kabayi ne meji, kadi wikale bu wa bena meji, nuenza malu bimpe bitambe ne dîba dienu.​—Ef. 5:15, 16.

Tutu banange patutu tusomba ne Yehowa. Nansha nanku, kudi lutatu elu: bu mutudi ne bia bungi bia kuenza, bidi mua kutukolela bua kukosa dîba dia kuenza malu etu a mu nyuma. Mudimu wa bianza, ditabalela bena mu mêku etu, ne malu makuabu bidi mua kutudia dîba dionso, tupangila ne dia kusambila, dia kudilongela, anyi dia kuelangana meji. Kudi tshintu tshikuabu tshidi mua kutudia dîba. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kulekela bintu bidi kabiyi ne bualu bubi munda muabi bitudia dîba dituvua mua kuenza malu adi atusemeja pabuipi ne Yehowa. Tshilejilu, mbia mushinga bua yonso wa kutudi kuikala upita kapepe. Kadi nansha dipita kapepe mu mushindu muimpe didi padi mua katudia dîba dia bungi ditudi mua kuenza malu etu a ntendelelu. Nanku mbimpe tuteke dipita kapepe pa muaba wadi.​—Nsu. 25:27; 1 Tim. 4:8. w22.01 26 §2, 3

Disambombo dia 22/7

Muntu wa ku babende udi musombe nenu neikale kunudi bu muena ditunga munkatshi muenu; udi ne bua kumunanga muudi mudinange.​—Lew. 19:34.

Pavua Yehowa muambile bena Isalele bua kunanga bantu nabu, kavua ubambila bua kunanga anu ba mu tshisamba tshiabu to. Uvua mubambile bua kunanga too ne bantu ba ku babende bavua munkatshi muabu. Ke tshidi Lewitiki 19:33, 34 uleja patoke. Bena Isalele bavua ne bua kuenzela bantu abu malu anu bu ‘bena ditunga,’ ne ‘kubananga’ anu muvuabu badinange. Tshilejilu, bena Isalele bavua ne bua kuanyishila bapele ne bantu ba ku babende bua kuangulula mpumbuluila mu madimi abu. (Lew. 19:9, 10) Dîyi dinene didi ditangila kunanga bantu ba ku babende didi ne mushinga bua bena Kristo lelu eu. (Luka 10:30-37) Mushindu kayi? Kudi bantu ba bungi badi bumbuka mu matunga abu baya kusombela mu matunga makuabu, ne bamue ba kudibu badi mua kuikala basombele pabuipi nenu. Mbimpe tuenzele balume, bakaji, ne bana aba malu ne kanemu. w21.12 12 §16

Dia lumingu dia 23/7

Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue.​—Mis. 34:10.

Lelu eu tuetu tueyemena Yehowa ne muoyo mujima bua atulombole, netuikale batuishibue kabidi bikole ne: udi ne bukokeshi bua kutusungila kumpala eku. Bua kufika ku dilomba mfumuetu wa mudimu atuitabile bua kubuela mu mpuilu anyi mu mpungilu peshi bua ashintulule programe wetu wa mudimu bua tuikale tupeta mushindu wa kubuela mu bisangilu bionso ne kuyisha bikole, bidi bikengela tuikale ne ditabuja ne tuikale banyishe bua kueyemena Yehowa. Fuanyikijabi ne: mfumuebe wa mudimu udi ubenga dilomba diebe ne ukuipata ku mudimu. Newikalaku anu ne ditabuja dia ne: Yehowa kakukulekela nansha, ne neatungunuke ne kukupesha biudi nabi dijinga anyi? (Eb. 13:5) Bana betu ba bungi badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba badi mua kukulondela malu adi aleja muvua Yehowa mubambuluishe mu tshikondo tshivuabu bajinga bua abambuluishe menemene. Yehowa ngwa lulamatu. Bu mutudi tuenda ne Yehowa, katuena ne bua kutshina malu adi alua kumpala to. Tuetu batungunuke anu ne kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, Nzambi wetu kakutulekela nansha kakese. w22.01 7 §16, 17

Dimue dia 24/7

Kanuena nulumbuluisha bua muntu kadi nudi nulumbuluisha bua Yehowa.​—2 Kul. 19:6.

Ntshinyi tshidi mua kuteka dieyemena dietu kudi bakulu mu diteta? Tutekabi ne: muntu udibu bipate au mmulunda webe wa pa muoyo. Bidi mua kukutonda ubanga kudiambila ne: pamuapa bakulu ki mbalondolola malu onso bimpe to, peshi udiebeja bua kumanya bikalabu bakose tshilumbu atshi bimpe muvua Yehowa mua kutshikosa. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kumona dipangadika adi mu buimpe? Mbimpe tuvuluke ne: kuipata muntu mu bulongolodi mbualu budi Yehowa mulongolole budi buambuluisha tshisumbu ne muenji wa mpekatu. Bobu balekele muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu, udi mua kunyanga bantu bakuabu. (Gal. 5:9) Kabidi kakumona ne: tshivuaye muenze atshi mmpekatu mubi mutambe, anyi ne: bidi bikengela ashintulule mmuenenu wende wa malu ne bienzedi biende bua Yehowa amuanyishe kabidi to. (Muam. 8:11) Tuikale bajadike ne: patu bakulu bangata dipangadika dia kuipata muntu mu bulongolodi, kabatu bamona mudimu wabu bu bualu bua bilele to. w22.02 5-6 §13, 14

Dibidi dia 25/7

Kakuzaza dilenge didibu baboze, kakujima mukaba wa muendu udi ufuima to.​—Mat. 12:20.

Ikala ne lutulu ne muena malu mimpe. Padi muntu ubenga kuitaba mibelu ya mu Bible, mbimpe kuikala ne lutulu ne muena malu mimpe. Kabiena bikengela mukulu afiike tshiji bobu kabayi bitabe diakamue mibelu idiye ufila anyi bobu kabayi bayitumikile to. Nanku padi mukulu usambila pa nkayende, mbimpe alombe Yehowa bua ambuluishe muntu udiye uya kupesha mibelu bua amanye bua tshinyi badi bamupesha mibelu ne ayitumikile. Mukulu yeye ne lutulu ne muikale muntu wa malu mimpe, muntu udiye wambuluisha ne mibelu au kakuimanyina anu pa mushindu udiye umubela to, kadi neimanyine nangananga pa bikalaye mua kuamba. Mu kuamba kuimpe, bidi bikengela kuangatshila mibelu yonso mu Dîyi dia Nzambi. Tudi basue bua mibelu itudi tufila ikale miakanyine ne ‘idi isankisha muoyo.’​—Nsu. 27:9. w22.02 18 §17; 19 §19

Disatu dia 26/7

Bualu butekemena budibu baladikije budi busamisha muoyo.​—Nsu. 13:12.

Patudi tulomba Yehowa bukole bua tutantamene lutatu anyi butekete kampanda, tudi mua kumona ne: udi unenga bua kutuandamuna. Bua tshinyi Yehowa katu wandamuna masambila etu onso diakamue? Utu umona ne: tudi ne ditabuja patudi tumusambila ne muoyo mujima. (Eb. 11:6) Tuetu tusambila Yehowa bua atuambuluishe bua tuenze malu adi amusankisha, mbimpe tudienzeje bua kuenza disua diende. (1 Yone 3:22) Nunku patudi tusambila Yehowa bua tulekele tshilele kampanda tshibi, bidi mua kutulomba bua kuikala ne lutulu ne kudienzeja bikole bua kutshilekela. Yezu wakaleja ne: Nzambi kakuandamuna masambila etu onso diakamue to. Wakamba ne: “Tungunukayi ne kulomba, nebanupeshe; tungunukayi ne kukeba, nenupete; tungunukayi ne kukokola, nebanunzuluile; bualu muntu yonso udi ulomba, badi bamupesha; muntu yonso udi ukeba, udi upeta; ne muntu yonso udi ukokola, nebamunzuluile.”​—Mat. 7:7, 8. w21.08 8 §1; 10 §9, 10

Dinayi dia 27/7

Ndi munange mikenji yebe be! Ndi ngelangana meji ayi dituku dijima.​—Mis. 119:97.

Bua wewe kukolesha ditabuja diebe dia Mufuki, mbimpe utungunuke ne kulonga Dîyi dia Nzambi. (Yosh. 1:8) Ela meji a malu onso avua Bible mudianjile kumanyisha akadi makumbane, ne a mudi malu mashilashilangane adibu bafundamu apetangana. Wewe muenze nanku nebikoleshe ditabuja diebe dia ne: mbatufuke kudi Mufuki wetu wa dinanga udi ne meji. Yeye ke uvua mufundishe Bible. (2 Tim. 3:14; 2 Pet. 1:21) Paudi ulonga Dîyi dia Nzambi, keba bua kumanya mudi mibelu idimu mua kukuambuluisha. Tshilejilu, Bible ukavua muleje katshia anu ku kale ne: dinanga dia makuta ditu dikebelangana njiwu ne “tunyinganyinga tua bungi.” (1 Tim. 6:9, 10; Nsu. 28:20; Mat. 6:24) Bushuwa, mubelu udi mu Bible wa kubenga kunanga makuta eu mmuimpe mutambe! Udiku mumanye mubelu mukuabu wa mu Bible uvua mukuambuluishe anyi? Tuetu tuanyisha mibelu ya mu Bible bikole, nebienze bua tueyemene Mufuki wetu wa dinanga ne tutumikile mibelu idiye utupesha bualu yeye ke udi mumanye tshidi tshimpe menemene buetu tuetu. (Yak. 1:5) Tuetu benze nanku netuikale ne disanka mu nsombelu wetu.​—Yesh. 48:17, 18. w21.08 17-18 §12, 13

Ditanu dia 28/7

Bualu Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.​—Eb. 6:10.

Biwikala wenda uya mutangile ku bukulakaja, ikala mutuishibue ne: Yehowa ki mmupue malu onso audi muenze mu mudimu wende muoyo to. Udi mudifile mu mudimu wa diyisha ne tshisumi. Udi munanukile mu ntatu too ne ivua ikubungamija bikole. Udi mutumikile mikenji miakane ya mu Bible, muenze midimu ya mushinga mu bulongolodi bua Yehowa ne mulongeshe bakuabu. Udi muenze muebe muonso bua kuibidilangana ne malu a bungi adi mashintuluke mu bulongolodi bua Yehowa. Udi mukankamije bana betu bakuabu badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Yehowa Nzambi mmukunange bikole bua lulamatu luebe. Mmulaye ne: “Kakulekela bena lulamatu bende nansha”! (Mis. 37:28) Udi ukujadikila wamba ne: “Too ne padi nsuki [yebe] itoka, meme nentungunuke ne [kukuambula].” (Yesh. 46:4) Nunku kuambi ne: bu muukadi mukulakaje, kuena kabidi ne bua nsongo buudi mua kuenza mu bulongolodi bua Yehowa to. Udi ne mushinga wa bungi! w21.09 3 §4

Disambombo dia 29/7

Yehowa mmufuile badi bamutshina luse.​—Mis. 103:13.

Yehowa udi ufuilangana luse bualu udi ne meji mapite bungi. Bible udi wamba ne: “meji adi afumina muulu . . . mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe.” (Yak. 3:17) Anu bu tatu wa dinanga, Yehowa mmumanye ne: luse luende ludi luambuluisha bana bende. (Yesh. 49:15) Luse lua Nzambi ludi lubapetesha ditekemena bua matuku atshilualua nansha mudibu bapange bupuangane. Nunku meji male a Yehowa ke adi amusaka bua kufuila bantu luse musangu wonso udibi bilomba kuenza nanku. Ku lukuabu luseke, luse lua Yehowa ludi ne mikalu. Bu mudiye ne meji, kena ufuila muntu luse padiye wela kalele mu malu mabi to. Fuanyikija ne: mutendeledi wa Nzambi udi wenza mpekatu ku bukole. Tshia kuenza ntshinyi? Paulo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe bua ‘kulekela kusomba’ nende. (1 Kol. 5:11) Benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala badi bipatshibua mu tshisumbu. Kuenza nunku kudi ne mushinga bua kukuba bena Kristo ba lulamatu ne kuleja mudi njila ya Yehowa mikezuke. w21.10 9-10 §7, 8

Dia lumingu dia 30/7

Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.​—2 Kol. 9:7.

Tudi tutendelela Yehowa patudi tukuatshisha mudimu wa Bukalenge ne mapa etu. Bena Isalele kabavua ne bua kumueneka kumpala kua Yehowa bianza bitupu to. (Dut. 16:16) Bavua ne bua kulua ne mapa muntu ne muntu muende muvuaye mukokeshile. Pavuabu benza nanku, bavua baleja dianyisha bua malu onso avua malongolola bua kubambuluisha mu nyuma. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi banange Yehowa ne tudi ne dianyisha bua malu onso adiye utuenzela? Umue mushindu nkufila mapa a makuta atudi tukokesha kufila bua kuambuluisha tshisumbu ne kukuatshisha mudimu udi wenzeka pa buloba bujima. Mupostolo Paulo uvua muambe ne: “Bikala dijinga didianjile kuikalaku, mbianyishibue nangananga bilondeshile bidi muntu nabi, kadi ki mbilondeshile bidi muntu kayi nabi to.” (2 Kol. 8:4, 12) Yehowa udi wangata mapa atudi tufila ne muoyo mujima ne mushinga wa bungi, nansha wowu a tukuta tukese.​—Mâko 12:42-44. w22.03 24 §13

Dimue dia 31/7

[Nuakule] ne mêyi a busambi kudi badi babungame, [nuambuluishe] badi batekete, [nuikale] ne lutulu kudi bantu bonso.​—1 Tes. 5:14.

Bakulu kabena mua kujikija ntatu yonso idi bantu ba Yehowa batuilangana nayi to. Nansha nanku, Yehowa mmusue bua bakulu benze muabu muonso bua kukankamija mikoko yende ne kuyikuba. Mmushindu kayi udi bakulu badi ne malu a bungi a kuenza mua kupeta dîba dia kuambuluisha bena Kristo nabu? Idikijayi tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Paulo uvua ukeba mpunga ya kuela bena Kristo nende kalumbandi ne kubakankamija. Mbimpe bakulu balonde tshilejilu tshiende tshia muntu uvua munange bakuabu; bikale benzela bantu ba Yehowa malu adi aleja ne: mbabanange. (1 Tes. 2:7) Paulo uvua wambila bena Kristo nende ne: uvua mubanange, kabidi ne: Yehowa pende uvua mubanange. (2 Kol. 2:4; Ef. 2:4, 5) Paulo uvua wangata bena mu tshisumbu bu balunda bende, upitshisha nabu dîba pamue. Uvua uleja muvuaye ubeyemena pavuaye ubambila malu avua amutatshisha ne matekete ende patoke. (2 Kol. 7:5; 1 Tim. 1:15) Paulo kavua utangila anu malu avua amutatshisha yeye to. Kadi uvua musue kuambuluisha bena Kristo nende. w22.03 28 §9, 10

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu