TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es23 dib. 77-87
  • Ngondo wa 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/8
  • Disatu dia 2/8
  • Dinayi dia 3/8
  • Ditanu dia 4/8
  • Disambombo dia 5/8
  • Dia lumingu dia 6/8
  • Dimue dia 7/8
  • Dibidi dia 8/8
  • Disatu dia 9/8
  • Dinayi dia 10/8
  • Ditanu dia 11/8
  • Disambombo dia 12/8
  • Dia lumingu dia 13/8
  • Dimue dia 14/8
  • Dibidi dia 15/8
  • Disatu dia 16/8
  • Dinayi dia 17/8
  • Ditanu dia 18/8
  • Disambombo dia 19/8
  • Dia lumingu dia 20/8
  • Dimue dia 21/8
  • Dibidi dia 22/8
  • Disatu dia 23/8
  • Dinayi dia 24/8
  • Ditanu dia 25/8
  • Disambombo dia 26/8
  • Dia lumingu dia 27/8
  • Dimue dia 28/8
  • Dibidi dia 29/8
  • Disatu dia 30/8
  • Dinayi dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
es23 dib. 77-87

Ngondo wa 8

Dibidi dia 1/8

Tatu, bafuila luse.​—Luka 23:34.

Yezu uvua mua kuikala wamba basalayi bena Lomo bavua bamupopele misonso mu bianza ne mu makasa. Yezu kakitaba bua malu mabi avua bantu bamuenzele amufikishe ku dibakuatshila tshiji ne dibalamina munda to. (1 Pet. 2:23) Anu bu Yezu, bidi bikengela tuikale badiakaje bua kubuikidilangana. (Kolos. 3:13) Bantu bakuabu (kusangisha ne balela betu) badi mua kutuluisha bualu kabena bumvua malu atudi bitabuje anyi atudi tuenza to. Badi mua kutushiminyina malu, kutufuisha bundu kumpala kua bantu, kutuoshela mikanda, anyi mene kufuna bua kutujiwula. Pamutu pa kushala babalamine munda, mbimpe tulombe Yehowa akangule mêsu abu bua dimue dituku bitabe bulelela. (Mat. 5:44, 45) Imue misangu bidi mua kutukolela bua kubafuila luse, nangananga bobu batuenzele bualu bubi menemene. Kadi tuetu bashale balame tshiji anyi balaminangane munda, tudi tudienzela bibi tuetu nkayetu. (Mis. 37:8) Patudi tupangadija bua kubuikidilangana, malu mabi adibu batuenzele kaakutufikisha ku difiikilangana munda to.​—Ef. 4:31, 32. w21.04 8-9 §3, 4

Disatu dia 2/8

Bungi buine bua misangu . . . yakamufikishabu ku dinyingalala.​—Mis. 78:40.

Mbipate muntu kampanda uudi munange mu tshisumbu anyi? Bidi mua kuikala bikunyingalaja bikole! Anji elabi meji muvuabi ne bua kuikala bibungamije Yehowa pavua bamue banjelu bende bamutombokele! (Yuda 6) Ela kabidi meji kanyinganyinga kavuaye mua kuikala naku pavuaye umona bena mu tshisamba tshia Isalele tshivuaye munange bamutombokela misangu ne misangu. (Mis. 78:41) Ikala mutuishibue ne: Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange utu kabidi unyingalala padi muntu uudi pebe munange ulekela kumutendelela. Mmumanye kanyinganyinga kaudi naku. Bua luse luende neakukankamije ne neakukuatshishe mudibi bikengela. Padi muana ulekela kutendelela Yehowa, pa tshibidilu baledi batu badiebeja tshivuabu bapangile bua kuenza bua yeye kushala mu bulelela. Muanetu wa balume mukuabu udi wamba ne: “Ngakadiela tshilumbu pambidi. Meme kubanga too ne kulota bilota bibi.” Muanetu wa bakaji mukuabu uvua mutuilangane ne bualu bua muomumue. Uvua udiambila ne: “Mbualu bubi kayi bundi meme mamuende mua kuikala muenze? Mvua mumone ne: mvua mupangile mua kulongesha muananyi njila wa bulelela.” w21.09 26 §1, 2, 4

Dinayi dia 3/8

[Bakajingulula] ne: kabavua balonge ne bavua bantu tshianana.​—Bien. 4:13.

Bamue badi bela meji ne: bantu ba Yehowa kabena mua kulongeshangana malu a mu Bible bualu ki mbalonge tulasa tunene tua malu a Nzambi to. Kadi bidi bikengela bakonkonone malu mudiwu. Ke tshivua Luka umue wa ku bafundi ba Bible mudisuike bua kuenza. Wakenza muende muonso bua kulonga “malu onso kubangila ku ntuadijilu ne bujalame buonso.” Uvua musue bua bantu bavua babala malu avuaye mufunde ‘bamanye bimpe bulelela bua malu’ a Yezu avuabu bumvue. (Luka 1:1-4) Bena Yuda ba ku Beloya wa kale bavua anu bu Luka. Pakumvuabu lumu luimpe bua musangu wa kumpala, bakakonkonona Mifundu ya tshiena Ebelu bua kujadika bivuabu babambila. (Bien. 17:11) Bia muomumue, lelu bidi bikengela bua bantu bakonkonone pabu malu mudiwu. Badi ne bua kukonkonona tshidi Mifundu yamba bua kujadika malu adi bantu ba Nzambi babalongesha. Bidi bikengela kabidi balonge malu akadi bantu ba Nzambi benze bikondo bietu ebi. Bobu bakonkonone malu abu bimpe bimpe, lungenyi lua didianjila kumona malu mu mushindu mubi anyi biambamba bia bantu kabiakubafofomija to. w21.05 3 §7, 8

Ditanu dia 4/8

Unzululayi mioyo yenu bikole.​—2 Kol. 6:13.

Kudiku muntu mu tshisumbu tshienu uudi mua kubikila kuebe anyi? Kudi bikondo bidi bena Kristo netu mua kutamba kusanka bua tusombe nabu. Bidi mua kuikala lutatu kudi bamue bua kusomba ne balela babu badi kabayi bena kuitabuja padibu basekelela mafesto kampanda. Bakuabu badi mua kubungama bikole menemene dîba didi matuku kampanda akumbana bu mudi dituku divua kampanda wabu mufue. Patudi tubikila bena Kristo netu badi mu lutatu lua nunku bua kusomba nabu, tudi tubaleja mutudi ‘tuditatshisha ne muoyo mujima’ bua bualu buabu. (Filip. 2:20) Kudi malu a bungi adi mua kuenza bua muena Kristo adiumvue mu bunkaya imue misangu. Kadi katupu muoyo ne: Yehowa mmumanye bimpe mudiye udiumvua amu. Utu utupesha bitudi nabi dijinga, nangananga kupitshila kudi bena Kristo netu. (Mat. 12:48-50) Tuetu petu tudi tuleja Yehowa mutudi ne dianyisha bua malu adiye mutulongoluele ne dinanga dionso patudi tuenza ne muetu muonso bua kukuatshisha bena mu dîku dietu dia mu nyuma. Nansha tudiumvua mushindu kayi imue misangu, katuena nkayetu nansha bualu Yehowa udi anu netu! w21.06 13 §18-20

Disambombo dia 5/8

Nuikale anu ne bikadilu bimpe munkatshi mua bisamba, bua padibu banubanda bu benji ba malu mabi, badimuene nkayabu bienzedi bienu bimpe ne bafike ku ditumbisha Nzambi.​—1 Pet. 2:12.

Yezu uvua anu ne mmuenenu muimpe ne wakatungunuka ne kuyisha nansha muvua bamue kabayi basue kuteleja mukenji uvuaye uyisha. Bua tshinyi? Uvua mumanye ne: bantu bavua ne dijinga dia kumanya bulelela ne uvua musue kupesha ba bungi mpunga wa kuitaba mukenji wa Bukalenge. Uvua mumanye kabidi ne: bantu bavua babenga kumuteleja kumpala bavua mua kulua kuteleja pashishe. Mona tshivua tshienzeke mu dîku dia ba Yezu: mu bidimu bisatu ne tshitupa bivuaye muyishe, muanabu nansha umue kavua mulue muyidi wende to. (Yone 7:5) Kadi pakavuaye mubishibue ku lufu, bakalua bena Kristo. (Bien. 1:14) Katuena bamanye bantu balua kuitaba bulelela bua mu Bible butudi tuyisha to. Bitu biangata bantu bakuabu matuku a bungi bua kushishabu kuitaba malu atudi tulongesha. Nansha badi kabayi basue kututeleja batu bamona bikadilu bietu bimpe ne mmuenenu wetu muimpe wa malu, ne ndekelu wa bionso badi mua kufika ku “ditumbisha Nzambi.” w21.05 18 §17, 18

Dia lumingu dia 6/8

Panudi nuya, nuyishe, nuamba ne: “Bukalenge bua mu diulu mbusemene pabuipi.”​—Mat. 10:7.

Pavua Yezu pa buloba, wakapesha bayidi bende mudimu uvua ne bitupa bibidi uvuabu ne bua kukumbaja. Wakabambila bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge, ne tshia kuenza bua kuluyisha. (Luka 8:1) Tshilejilu, ukavua mudianjile kubaleja tshia kuenza pavua muntu uteleja lumu luimpe anyi ubenga kuluteleja. (Luka 9:2-5) Yezu uvua mumanyishe kabidi ne: lumu luimpe elu luvua ne bua kufika miaba ya bungi ne kulenga bantu ba bungi pavuaye muambe ne: bayidi bende bavua ne bua kuluyisha bua luikale “bujadiki kudi bisamba bionso.” (Mat. 24:14; Bien. 1:8) Uvua kabidi muambile bayidi bende bua kulongesha bantu mua kutumikila malu onso avuaye mubambile bua kuenza. Yezu uvua muleje ne: mudimu udi upandisha mioyo ya bantu eu uvua ne bua kuenzeka too ne matuku etu aa, “too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:18-20) Mu buakabuluibua buvuaye muleje Yone, Yezu uvua muleje patoke ne: mmusue bua bayidi bonso bambuluishe bantu bakuabu bua kumanya Yehowa.​—Buak. 22:17. w21.07 2-3 §3, 4

Dimue dia 7/8

Katukebi bua kudileja bu ne: tudi bapite bakuabu, tukebesha ditembangana munkatshi muetu, tualakanangana.​—Gal. 5:26.

Lelu lungenyi lua ditembangana ndufikishe bantu ba bungi ku budinangi. Tshilejilu, bangenda-mushinga ba bungi batu basue kupeta bia bungi kupita bakuabu kabayi nansha bamona ne: malu adibu benza adi atatshisha bantu bakuabu to. Munayi wa manaya udi nansha mua kuteyangana anu bua kukeba mushindu wa kutshimuna. Mulongi kansanga udi ufuila bua kubuela ku iniversite munene udi nansha mua kuibila ku mateta anu bua apete muaba. Bu mutudi bena Kristo, tudi bamanye ne: kuenza malu mushindu eu nkubi; bionso ebi ‘mmalu a mubidi.’ (Gal. 5:19-21) Kadi, bidiku mua kuenzeka bua bamue batendeledi ba Yehowa batuadije kukebesha lungenyi lua ditembangana mu tshisumbu pamuapa kabayi bajingulula bualu ebu anyi? Elu lukonko ndua mushinga mukole bualu lungenyi lua ditembangana ludi mua kunyanga buobumue buetu. Nebikale bimpe tuetu bakonkonone bilejilu bia balume ne bakaji ba lulamatu badibu bakuile mu Bible bavua bepuke lungenyi lua ditembangana. w21.07 14 §1, 2

Dibidi dia 8/8

Wa diakalenga mmuntu yonso udi utabalela muntu mupuekele; Yehowa neamusungile mu dituku dia dikenga.​—Mis. 41:1.

Dinanga dia lulamatu didi ditusaka bua kuambuluisha badi ne tunyinganyinga. Bana betu ba bungi ba malu malenga badi bambuluisha bena Kristo netu badi ne tunyinganyinga. Mbabanange bikole ne badi benza muabu muonso bua kubambuluisha. (Nsu. 12:25, dim.; 24:10) Ke tshivua mupostolo Paulo mutulombe bua kuenza. Uvua muambe ne: ‘Akulayi ne mêyi a busambi kudi badi babungame, nuambuluishe badi batekete, nuikale ne lutulu kudi bantu bonso.’ (1 Tes. 5:14) Mushindu mutambe buimpe uudi mua kuambuluisha muena Kristo netu udi ne tunyinganyinga ngua kumuteleja ne kumuambila ne: udi mumunange. Yehowa udi wanyisha bikole malu onso audi wenza bua kuambuluisha bantu bende. Nsumuinu 19:17 udi wamba ne: “Muntu udi uleja mupuekele luse udi usombesha Yehowa bintu, ne Yeye neamufute bua malu adiye wenza.” w21.11 10 §11, 12

Disatu dia 9/8

Labulayi, numone ne: Yehowa mmuimpe; wa diakalenga mmuntu udi unyemena kudiye.​—Mis. 34:8.

Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kuikala badilongolole bua malu adi matuindile kumpala eku? Mbimpe tuikale tusanka ne bitudi nabi ne nangananga bua malanda atudi nawu ne Yehowa. Tuetu bamanye Nzambi wetu bimpe menemene, nebikoleshe kabidi bikole dishindika ditudi nadi dia ne: udi ne bukokeshi bua kutukuba patubunda Goga wa ku Magoga. Mêyi a mvese wa lelu aa adi aleja bua tshinyi Davidi uvua mueyemene Yehowa, mutekemene ne: neamuambuluishe. Pa tshibidilu Davidi uvua weyemena Yehowa, ne Nzambi wende kakamuela mâyi ku makasa to. Pavuaye tshitende wakaluangana ne Goleyata muena Peleshete mule wa mfiondo, kuambilaye tshilobo tshia mvita atshi ne: “Dituku dia lelu edi Yehowa neakufile mu tshianza tshianyi.” (1 Sam. 17:46) Panyima pa matuku Davidi wakalua muena mudimu wa mukalenge Shaula. Mukalenge eu wakateta misangu ne misangu bua kumushipa. Kadi ‘Yehowa uvua ne’ Davidi. (1 Sam. 18:12) Bu muvua Davidi mumone muvua Yehowa mumuambuluishe mu matuku akavua mapite, uvua mujadike ne: Yehowa neatungunuke ne kumuambuluisha mu ntatu ivuaye utuilangana nayi dîba adi. w22.01 6 §14, 15

Dinayi dia 10/8

Bana ba balume bonso ba Nzambi batuadije kuela mbila ya disanka.​—Yobo 38:7.

Yehowa utu ne lutulu, wangata dîba dionso didi dikengela bua kuenza malu ende onso. Utu wenza nanku bua butumbi bua dîna diende ne bua diakalenga dia bantu. Tumonayi tshilejilu tshia muvuaye mulongoluele bantu buloba ku kakese ku kakese. Bible udi uleja muvuabu bafuke wamba ne: uvua mukose “bunene buabu,” mujiike “bitekelu bia makunji abu,” ne mulonge “dibue diabu dia mu ditumba.” (Yobo 38:5, 6) Uvua mene muangate too ne dîba bua kutangila mudimu wende. (Gen. 1:10, 12) Anji elabi meji bua bungi bua disanka divua banjelu bumvue pavuabu bamona tshintu tshionso tshipiatshipia tshivua Yehowa mufuke. Bible udi mene wamba ne: umue musangu bakatuadija “kuela mbila ya disanka.” Bualu ebu budi buleja ne: biakalomba Yehowa bidimu binunu ne binunu bua kufuka diulu ne buloba, ne bintu bionso bidi ne muoyo; kadi pakatangilaye bintu bionso bivuaye mufuke abi, wakamona ne: “bivua bimpe be.”​—Gen. 1:31. w21.08 9 §6, 7

Ditanu dia 11/8

Udi muenze bimpe, mupika muimpe wa lulamatu!​—Mat. 25:23.

Mu tshilejilu tshia Yezu, muntu uvua usua kuya ku luendu. Kumpalu kua kuasaye luendu, udi ubikila bapika bende upesha muntu ne muntu ntalanta bua kuenda nayi mushinga. Bu muvuaye mumanye bapika bende abu ne mumanye tshivua yonso wa kudibu mua kukokesha, wakapesha wa kumpala ntalanta itanu, kupeshaye mukuabu ibidi, ne muisatu kumupeshaye umue. Bapika babidi ba kumpala bakenza mudimu bimpe ne ntalanta ivuabu babapeshe, kupetabu makasa. Kadi muisatu yeye kavua muenze bualu nansha bumue ne ntalanta uvuabu bamupeshe to. Nunku bakamuipata ku mudimu. Mupika wa kumpala au, ne muibidi pende bakangata mudimu uvuabu babapeshe ne mushinga wa bungi. Nunku bakenzela mfumuabu mudimu ne muabu muonso, kumupetelabu ntalanta mikuabu bungi bu ivuaye mubapeshe ayi. Mfumuabu wakabafuta bua mudimu mukole uvuabu benze au. Bapika abu bavua basankishe mfumuabu bikole, ke mfumuabu kumonaye ne: bavua bakumbane bua kupeta midimu mikuabu ya bungi! w21.08 21 §7; 22 §9, 10

Disambombo dia 12/8

Musangu mukuabu kabidi . . . nenyukule diulu ne buloba.​—Hag. 2:6.

Yehowa mmuenze malu ne lutulu lua bungi mu matuku a ku nshikidilu aa. Ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to. (2 Pet. 3:9) Mmupeshe bantu bonso mpunga bua kunyingalala. Kadi lutulu luende ludi ne mikalu. Bantu badi babenga mpunga udiye ubapesha eu nebadimone mu nsombelu uvua nende Palô mu matuku a Mose. Yehowa wakambila Palô ne: “Dîba edi mvua mua kuikala muolole tshianza tshianyi bua kukutua wewe ne bantu bebe tshipupu tshibi, ne uvua mua kuikala mumane kujimijibua pa buloba. Kadi ndi mukushiye ne muoyo anu bua bualu ebu: bua kukuleja bukole buanyi ne bua dîna dianyi dimanyishibue pa buloba bujima.” (Ekes. 9:15, 16) Bisamba bionso nebifike ku dimanya ne: Yehowa nkayende ke Nzambi mulelela. (Yeh. 38:23) Dinyukula didibu bakuila mu mvese wa lelu didi dileja ne: bantu badi babenga bukokeshi bua Yehowa anu bu Palô, nebabutudibue bua kashidi. w21.09 18-19 §17, 18

Dia lumingu dia 13/8

Nusanke ne badi basanka; nudile ne badi badila.​—Lomo 12:15.

Udi unyingalala bualu mbipate muntu udi munange mu tshisumbu anyi? Ntshinyi tshiwenza bena mu tshisumbu bakuabu bobu bakuambila malu adi akubungamija? Bua kuamba malu mudiwu, kuedi meji ne: bantu bonso nebakule anu malu mimpe to. (Yak. 3:2) Tuetu bonso tudi bapange bupuangane. Ke bualu kayi kabikukemeshi muntu yeye mupange tshia kukuambila anyi muambe bualu budi bukutapa ku muoyo kayi nansha mujingulule to. Vuluka mubelu wa mupostolo Paulo eu: “Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye tshilumbu.” (Kolos. 3:13) Tutungunukayi ne kuambuluisha bena mu dîku ba lulamatu. Badi ne dijinga dia kumvua nangananga mpindieu ne: tudi babanange ne mbasue tuikale tubakankamija. (Eb. 10:24, 25) Kudi misangu itu bena mu dîku dia ba udibu bipate mu tshisumbu bamona ne: bena mu tshisumbu bakadi babenzela pabu malu anu bu bantu bipata. Ki mbimpe tubenzele malu nanku to! Mbimpe tuikale tuela bana badi baledi babu balekele kutendelela Yehowa kalumbandi ne tubakankamija. w21.09 29 §13, 14; 30 §16

Dimue dia 14/8

Muena meji udi uteleja ne udi upeta malongesha a bungi.​—Nsu. 1:5.

Padi muanetu ukadi mukulakaje uyukila ne utshidi nsonga bitu bibambuluisha bonso babidi. (Lomo 1:12) Bansonga wetu, nebinuambuluishe bua kuanyisha mushindu utu Yehowa wenzela batendeledi bende ba lulamatu malu kuwanyishilamu, ne muanetu mukulakaje au neamone ne: nudi bamunange. Neikale ne disanka dia kunulondela malu onso mimpe adi Yehowa mumuenzele. Bulengele bua mubidi butu bujimina padi muntu wenda ukulakaja, kadi bantu badi bashala balamate Yehowa batu anu benda bamulengelela tshidimu tshionso tshidi tshipita etshi. (1 Tes. 1:2, 3) Bua tshinyi bidi nanku? Bualu badi balekela nyuma wa Nzambi ubafumba ne ubalengeja mu kupita kua bidimu. Patudi tudienzeja bua kumanya bakulakaje betu aba bimpe, tubatua mushinga, ne tulongela malu a bungi kudibu, tudi tulua kumona mushinga udibu nawu bushuwa! Tshisumbu tshidi tshitanta padi bansonga bangata bakulakaje ne mushinga, ne bakulakaje pabu bangata bansonga ne mushinga. w21.09 7 §15-18

Dibidi dia 15/8

Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluisha nadi bakuabu.​—Mat. 7:1, 2.

Tudienzejayi bikole bua kumbusha lukinu ne kuikala “babanji mu luse” anu bu Nzambi wetu. (Ef. 2:4) Luse ki nganu mushindu utudi tudiumvua patupu to. Bushuwa luse “nkuikala ne bienzedi bidi bileja mutudi tuditeka pa muaba wa bakuabu.” Nunku tuetu bonso tudi ne bua kukeba bimpe bantu badi dijinga ne diambuluisha mu dîku dietu, mu tshisumbu, ne muaba utudi basombele. Bushuwa kudi mishindu ya bungi ya kuleja bantu luse! Kudiku muntu udi dijinga ne kumukolesha anyi? Tudiku mua kuambuluisha bantu pamuapa pa kubapesha biakudia anyi kubenzela malu kampanda adi mua kubambuluisha anyi? Kudiku muena Kristo kampanda udibu bapingaje mu tshisumbu udi dijinga ne balunda badi mua kumukolesha anyi? Tudiku mua kuyisha bantu lumu luimpe bua kubakolesha anyi? (Yobo 29:12, 13; Lomo 10:14, 15; Yak. 1:27) Tuetu bamanye ne: kudi muntu udi dijinga ne diambuluisha mu nsombelu eyi, netumone bualu ebu bu mpunga utudi bapete wa kuleja bantu luse. Patudi tuleja bantu luse, tudi tusankisha bushuwa Tatu wetu wa mu diulu udi “mubanji mu luse.” w21.10 13 §20-22

Disatu dia 16/8

Yehowa udi Mulami wanyi. Tshiakupangila tshintu nansha.​—Mis. 23:1.

Mu Misambu 23:1, Davidi mmutele bintu bidi ne mushinga wa bungi bu mudi: malu mimpe avua Yehowa mumuenzele bualu uvua wangata Yehowa bu Mulami wende. Yehowa wakamulombola mu “mu njila ya buakane,” ne wakamuambuluisha mu bikondo bimpe ne bibi kayi umulekela to. Davidi uvua mumanye ne: kavua mua kupangila ntatu mu nsombelu uvuaye nende “miaba ya [Yehowa ya] kudishila nyama idi ne bisonsa bia bungi” to. Misangu mikuabu uvua udiumvua mutekete mu mikolo, bienze anu bu ne: uvua wendela “mu tshibandabanda tshia mîdima mikole” muvuaye mua kutuilangana ne baluishi. Kadi bu muvua Yehowa Mulami wende, Davidi ‘kavua utshina bualu bubi’ to. Mmu ngumvuilu kayi muvua Davidi ‘kayi mupangile tshintu nansha tshimue’? Uvua ne bionso bivua bikengedibua bua kuikala mu malanda mashême ne Yehowa. Kabivua bikengela ikale anu ne bintu bia bungi bia ku mubidi bua kuikalaye ne disanka to. Davidi uvua usanka bua bionso bivua Yehowa umupesha. Tshivua ne mushinga wa bungi kudiye mmushindu uvua Yehowa umufuta ne umukuba. Mêyi a Davidi aa adi atulongesha ne: mbia mushinga bua kuikala ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tuangata bintu bia ku mubidi. w22.01 3-4 §5-7

Dinayi dia 17/8

Muntu yonso neapete difutu diende bilondeshile mudimu wende.​—1 Kol. 3:8.

Katshia anu ku kale, batendeledi ba Yehowa ba bungi mbatuilangane ne bantu bavua kabayi banange kuteleja lumu luimpe to. Tshilejilu, Noa uvua “muyishi wa buakane” pamuapa munkatshi mua bidimu bitue ku 40 peshi 50. (2 Pet. 2:5) Kakuyi mpata, uvua mutekemene ne: bantu bakuabu bavua mua kumuteleja. Kadi Yehowa kavua muambe ne: bivua mua kuenzeka nanku to. Pavuaye uleja Noa mua kuenza buatu, wakamuambila ne: “Udi ne bua kubuela mu buatu, wewe ne bana bebe ba balume ne mukajebe ne bakaji ba bana bebe.” (Gen. 6:18) Pavua Noa mulue kumanya bunene bua buatu buvua Nzambi mumuambile bua kuenza, uvua mua kuikala mufike ku dijingulula ne: bantu ba bungi kabavua mua kumuteleja to. (Gen. 6:15) Kadi anu mutudi bamanye, muntu nansha umue wa mu ndongoluelu mubi au kavua muteleje Noa to. (Gen. 7:7) Yehowa wakamona ne: Noa kavua muenze mudimu wende bimpe anyi? Tòo! Ku mêsu kua Yehowa, mudimu wa diyisha uvua Noa muenze uvua muimpe bualu uvua muwenze anu muvua Nzambi mumuambile bua kuenza.​—Gen. 6:22. w21.10 26 §10, 11

Ditanu dia 18/8

Mvua muwule tente pamvua muye, kadi Yehowa mmumpingaje bianza bitupu.​—Luta 1:21.

Elabi meji tshivua mêyi au mua kuikala menzele Luta! Uvua muenze muende muonso bua kuambuluisha Naomi. Uvua anu ku luseke luende, mudile nende, mumusambe, ne muende nende munkatshi mua matuku a bungi. Kadi Naomi udi wela bionso abi mu mâyi, wamba ne: “Yehowa mmumpingaje bianza bitupu.” Mêyi a Naomi au avua aleja anu bu ne: kavua ne dianyisha bua bionso bivua Luta mumuenzele to. Pamuapa mêyi au avua matape Luta ku muoyo! Nansha nanku, wakashala anu mulamate Naomi. (Luta 1:3-18) Muanetu wa bakaji kampanda udi ne tunyinganyinga udi mua kutuamba mêyi mabi, nansha mutudi tudienzeja bikole bua kumuambuluisha. Kadi kabitutondi to. Tuikale anu pabuipi nende ne tusambile Yehowa bua atupeshe mushindu wa kumusamba. (Nsu. 17:17) Muanetu wa bakaji kampanda udi mua kuanji kubenga diambuluisha dietu pende muikale nadi dijinga. Nansha nanku, dinanga dia lulamatu didi ne bua kutusaka bua tuenze muetu muonso bua katumulekedi to.​—Gal. 6:2. w21.11 11 §17-19

Disambombo dia 19/8

Nuenu bine nulue ba tshijila mu bikadilu bienu bionso.​—1 Pet. 1:15.

Mu Bible, muaku “wa tshijila” udi uleja nangananga bukezuke bua mu bikadilu ne bua mu malu a ntendelelu. Muaku eu udi mua kuikala kabidi ne lungenyi lua ditekibua ku luseke bua kuenzela Nzambi mudimu. Tudi mua kuamba kabidi ne: tudi ba tshijila patudi bakezuke mu bikadilu, tutendelela Yehowa mu mushindu udiye wanyisha, ne badie nende bulunda bushême. Yehowa ngwa tshijila mu malu onso. Nunku patudi tuela meji bua mudiye muitabe bua kudia netu bulunda bushême nansha mutudi bantu bapange bupuangane, bidi bitupitshila mutu. Yehowa mmukezuke mu malu onso. Mêyi avua baselafima bambe ke adi atujadikila bualu ebu. Baselafima mbanjelu batu pabuipi ne nkuasa wa butumbi wa Yehowa. Bamue ba kudibu bakamanyisha ne: “Wa tshijila, wa tshijila, wa tshijila udi Yehowa wa biluilu.” (Yesh. 6:3) Mu kuamba kuimpe, bua banjelu kuikalabu mu malanda a pa buawu ne Nzambi wa tshijila bivua bikengela bikale pabu ba tshijila. Bobu bine mba tshijila. w21.12 3 §4, 5

Dia lumingu dia 20/8

Nunku ikalayi badimuke bikole bua mushindu unudi nuenda kawikadi bu wa bantu badi kabayi ne meji, kadi wikale bu wa bena meji, nuenza malu bimpe bitambe ne dîba dienu.​—Ef. 5:15, 16.

Pa tshibidilu, bansonga batu baditatshisha bua kumanya mushindu mutambe buimpe wa kupita ne nsombelu wabu. Kadi balongeshi babu ne bena mu mêku abu badi bakayi Bantemu badi mua kubasaka bua balonge tulasa tutumbuke bua bapete midimu minene yabapetesha makuta a bungi. Tulasa atu tudi tubadia dîba dia bungi. Kadi baledi ne balunda bena Kristo badi mua kukankamija bansonga bua benzele Yehowa mudimu mu nsombelu wabu mujima. Tshidi mua kuambuluisha nsonga udi munange Yehowa bua kuangata mapangadika mimpe ntshinyi? Mbimpe abale Efeso 5:15-17 ne elangane meji a tshidibu bambamu. Padi nsonga ubala mvese eyi, udi mua kudiebeja ne: ‘Yehowa mmusue tshinyi?’ Ndipangadika kayi diamusankisha? Ntshinyi tshidi mua kungambuluisha bua kuenza malu bimpe bitambe ne dîba dianyi?’ Kupu muoyo ne: “matuku mmabi,” ndongoluelu wa malu udi Satana ukokesha eu ukadi pa kubutuka. w22.01 27 §5

Dimue dia 21/8

Mu bulelela, bana babu kabavua baleja ditabuja kudiye to.​—Yone 7:5.

Ndîba kayi divua Yakobo mulue muyidi wa Yezu wa lulamatu? Yezu mumane kujuka ku lufu, ‘wakamuenekela Yakobo, pashishe bapostolo bonso.’ (1 Kol. 15:1-7) Yakobo wakalua muyidi wa Yezu panyima pa dituilangana diabu adi. Pavua bapostolo mu nzubu wa kuulu ku Yelushalema basombe bindile bua kupeta nyuma muimpe Yakobo uvua pende muaba au. (Bien. 1:13, 14) Panyima pa matuku, Yakobo wakalua kupeta diakalenga dia kuikala wa mu kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala. (Bien. 15:6, 13-22; Gal. 2:9) Tshikondo kampanda kumpala kua tshidimu tshia 62 P.Y., nyuma muimpe wakasaka Yakobo bua kufundila bena Kristo bela manyi mukanda. Mukanda au udi ne malu adi atuambuluisha petu lelu eu, nansha tuetu ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi pa buloba. (Yak. 1:1) Josèphe mumanyi wa malu a kale muena Yuda wakafunda ne: Anania muakuidi munene wa bena Yuda ke wakatuma dîyi bua bashipe Yakobo. Yakobo wakashala anu mulamate Yehowa too ne pakafuaye. w22.01 8 §3; 9 §5

Dibidi dia 22/8

Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, udi mundekele bua tshinyi?​—Mat. 27:46.

Dilongesha ditudi mua kupeta mu mvese wa lelu ndia ne: katuena ne bua kutekemena bua Yehowa ikale upangisha ntatu idi iteta ditabuja dietu bua kutukuatayi to. Anu muvua Yezu mutetshibue too ne ku lufu, tuetu petu tudi ne bua kuikala badilongolole bua kuleja mutudi ne ditabuja nansha biobi bilomba kufua. (Mat. 16:24, 25) Kadi tudi ne dishindika dia ne: Nzambi kakulekela bua diteta ditudi katuyi mua kutantamena ditukuate to. (1 Kol. 10:13) Bualu buibidi budi ne: anu bu Yezu, badi mua kutukengesha petu katuyi ne tshitudi benze. (1 Pet. 2:19, 20) Bantu batu batuluisha kabatu benza nanku bua bubi butudi benze to, kadi mbua mututu tubenga kubuelakana mu malu a panu ne tumanyisha bantu bulelela. (Yone 17:14; 1 Pet. 4:15, 16) Yezu uvua mujingulule bua tshinyi Yehowa uvua mumulekele ukenga. Kadi bena Kristo bakuabu ba lulamatu padi ntatu ibakuata batu bobu babanga kudiebeja imue misangu bua tshinyi Yehowa mmulekele amue malu enzeka. (Hab. 1:3) Nzambi wetu wa luse ne lutulu mmumanye ne: bana betu aba ki mbapange ditabuja to. Badi dijinga ne busambi budiye anu yeye nkayende mua kubasamba nabu.​—2 Kol. 1:3, 4. w21.04 11 §9, 10

Disatu dia 23/8

Disambila dianyi dikale bu musenga wa manananshi mulongolola kumpala kuebe.​—Mis. 141:2.

Yehowa neitabe ntendelelu wetu tuetu bamuenze mu diumvuagana ne disua diende, tuetu bamunange ne tumunemeka. Tudi bamanye ne: yeye ke udi mukumbane bua tuetu kumutendelela, ne tudi basue bua bionso bitudi tuenza bua kumutendelela bikale bimpe bitambe. Umue mushindu utudi tutendelela Yehowa mpatudi tumusambila. Mu Bible badi bafuanyikija masambila atutu tuenza ne musenga wa manananshi mulongolola bimpe uvuabu balambula mu ntenta wa tshitendelelu kumpala, ne panyima pa bidimu mu ntempelo. Musenga wa manananshi au uvua [usankisha] Nzambi. Bia muomumue, masambila atudi tuenza ne muoyo mujima adi kabidi ‘amusankisha’ nansha tuenza muetu mutudi tukokeshila. (Nsu. 15:8; Dut. 33:10) Bitu bisankisha muoyo wa Yehowa patutu tumuambila mutudi bamunange ne tumuleja dianyisha. Mmusue tumuambile malu adi matutonde, atudi batekemene, ne majinga etu. Nunku kumpala kua kusambila Yehowa, nebikale bimpe wewe muanji kuela meji a malu awamuambila. Wewe wenza nanku, neulambule Tatuebe wa mu diulu “musenga wa manananshi” muimpe menemene. w22.03 20 §2; 21 §7

Dinayi dia 24/8

Nuenu badi bakenga nenupete disulakana pamue netu dîba dia dibuluibua dia Mukalenge Yezu kumbukila mu diulu ne banjelu bende ba bukole.​—2 Tes. 1:7.

Ku Armagedone, ki ntuetu basungula bantu bikala Yehowa mua kufuila luse ne bikalaye kayi mua kulufuila to. (Mat. 25:34, 41, 46) Netukokeshaku bua kueyemena tshikala Yehowa mupangadije anyi? Peshi netulekele kumutendelela bualu katuena banyishe mapangadika adiye muangate? Bidi bimueneka patoke ne: bua tuetu kushala anu beyemene Yehowa ne muoyo mujima matuku adi alua kumpala mbimpe tuikale badianjile kumueyemena bikole ku mpindieu. Anji tetabi kudifuanyikijila tshituikala mua kumvua mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Bitendelelu bia dishima kabiakuikalaku kabidi to, nansha bangenda-mushinga ba lukuka, peshi makalenge adi makise bantu, mabamueneshe kasuba munkatshi mua bidimu bia bungi. Masama, bukulakaje, ne difuisha bantu batudi banange ki mmalu atuikala kabidi tumona to. Nebasuike Satana ne bademon bende bua bidimu tshinunu. Malu mabi onso avua buntomboji buabu bukebeshe kaakuikalaku kabidi to. (Buak. 20:2, 3) Tshikondo atshi netusanke bikole bua mutuvua beyemene mushindu utu Yehowa wenza malu! w22.02 6-7 §16, 17

Ditanu dia 25/8

Bakebi ba ditalala mba diakalenga.​—Mat. 5:9.

Yezu uvua ukeba ditalala ne ukankamija bakuabu bua bajikije bilumbu bivuabu nabi. Wakabalongesha bua bikale bakeba ditalala ne bana babu bua Yehowa kuitaba ntendelelu wabu. (Mat. 5:23, 24) Uvua muambuluishe bapostolo bende misangu ne misangu bua kujikijabu matandu abu a kumanya uvua mutambe bakuabu munkatshi muabu. (Luka 9:46-48; 22:24-27) Bua kuikala bakebi ba ditalala kabiena bikengela tuepuke anu bilumbu patupu to. Mbimpe tudienzeje bua kusomba mu ditalala ne tukankamije bena Kristo netu bua kujikijabu bilumbu bidibu nabi. (Filip. 4:2, 3; Yak. 3:17, 18) Tudi mua kudiela nkonko eyi: ‘Mmalu kayi andi mua kuitaba bua kudipangisha bua kukeba ditalala ne bakuabu? Muanetu kampanda yeye mungambe mêyi mantape ku muoyo, ntu nshala mumulamine munda anyi? Ntu ngindila anu bua alue yeye kunkeba bua tuetu kupunga anyi, peshi meme ke utu udianjila bua kukeba ditalala nansha biobi ne: yeye ke uvua mumbunde?’ w22.03 10 §10, 11

Disambombo dia 26/8

Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.​—Bien. 20:35.

Bible uvua mumanyishe kukadi bidimu bia bungi ne: batendeledi ba Nzambi bavua ne bua ‘kudifila ku budisuile’ mu mudimu wa Yehowa babalombola kudi Muanende. (Mis. 110:3) Mulayi au udi wenda ukumbana lelu eu. Tshidimu tshionso etshi, basadidi ba Yehowa ba tshisumi batu benza mêba miliyo ne miliyo mu mudimu wa diyisha. Badi benza mudimu eu ku budisuile kabayi babafuta makuta to. Badi kabidi badifila bua kuambuluisha bena Kristo nabu ne bintu bidibu nabi dijinga, babakankamija, ne bakolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Bakulu ne basadidi ba mudimu batu bangata dîba diabu bua kulongolola midimu ya mu bisangilu ne kuenza makumbula a bulami. Ntshinyi tshitubu benzela mudimu wonso au? Mbualu mbanange Yehowa ne bantu nabu. (Mat. 22:37-39) Yezu mmushiye tshilejilu tshia pa buatshi bualu uvua utabalela malu a bakuabu kumpala kua malu ende yeye. Tuetu petu tudi tudienzeja muetu muonso bua kumuidikija. (Lomo 15:1-3) Badi bamuidikija nebapete masanka. w22.02 20 §1, 2

Dia lumingu dia 27/8

Kuena ne bua kulama difutu dia muena mudimu butuku bujima too ne mu dinda.​—Lew. 19:13.

Mu Isalele bantu ba bungi bavua benza mudimu wa madimi. Bavua bangata bantu bakuabu ku mudimu au ne babafuta ku ndekelu kua dituku dionso. Kubenga kufuta muena mudimu ku ndekelu kua dituku, kuvua kumupangisha bua kusumbila bena mu dîku diende biakudia dituku adi. Yehowa uvua muleje ne: “Udi mu lutatu ne difutu diende adi didi dikuatshisha muoyo wende.” (Dut. 24:14, 15; Mat. 20:8) Lelu eu batu bafuta bena mudimu ba bungi musangu umue anyi ibidi ku ngondo, ki ndituku dionso to. Nansha nanku dîyi dinene didi mu Lewitiki 19:13 ditshidi anu ne mushinga. Bamue bantu badi bangata bakuabu ku mudimu batu bapesha bena mudimu babu makuta makese menemene kaayi akumbanangana ne mudimu udibu benza to. Mbamanye ne: bu mudi bena mudimu abu kabayi pamuapa ne tshikuabu tshia kuenza nebitabe anu bua kutungunuka ne kuwenza nansha babafuta tukuta tukese. Mu mushindu kampanda, badi bangate bakuabu ku mudimu abu badi ‘balama difutu dia muena mudimu.’ Muena Kristo udi ne bantu badi bamuenzela mudimu udi ne bua kutabalela bualu ebu bimpe. w21.12 10 §9, 10

Dimue dia 28/8

Ndi mumvue nyota.​—Yone 19:28.

Bualu bukuabu, bu mukavua Yezu mukenge bikole, uvua ne bua kuikala mumvue nyota kayiyi ya bilele to. Bivua bikengela bamupaku dikopo dia mâyi. Yezu kavua umona ne: bivua bibi bua kuamba muvuaye umvua to; mbimpe tumufuane. Tudi mua kuikala katuyi ne tshibidilu tshia kuambila bakuabu tshitudi natshi dijinga. Kadi kuoku bikondo bitudi dijinga ne diambuluisha, ki mbimpe tuelekane bua kulomba bakuabu to. Tshilejilu, biwikala ukadi mukulakaje anyi ne butekete bua mubidi, udi mua kulomba mulunda webe bua akuyile mu tshisalu anyi aye kukufila kua munganga. Wewe udiumvua mutekete mu mikolo, udi mua kukuatshila mukulu anyi muena Kristo mukole mu nyuma udi mua kukuteleja anyi kukuambila “dîyi dimpe” didi mua kukusanguluja. (Nsu. 12:25) Tuvuluke ne: bena Kristo netu mbatunange ne mbasue kutuambuluisha mu “bikondo bia dikenga.” (Nsu. 17:17) Kadi kabena mua kumanya bidi munda muetu to. Tuetu katuyi babambile bualu, kabakumanya ne: tudi dijinga ne tshintu to. w21.04 11-12 §11, 12

Dibidi dia 29/8

Wewe mutekete mu maboko mu dituku dia dikenga, bukole buebe nebukepe.​—Nsu. 24:10.

Bitu bikolela ba bungi ba kutudi padi nsombelu ushintuluka. Bamue batendeledi ba Yehowa bavua benze bidimu bia bungi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba mbabashintulule mudimu. Bakuabu pabu bavua benzejibue bua kuimanyika mudimu uvuabu banange bua bungi bua bidimu biabu. Kudiumvua babungame bua dishintuluka kampanda dia malu mu nsombelu wetu ki mbualu bubi to. Tudi mua kuibidilangana bipepele ne nsombelu padiye ushintuluka tuetu tumona malu mudi Yehowa uamona. Yehowa udi wenza malu manene lelu eu, ne tudi ne diakalenga dia pa buadi dia kuikala benzejanganyi nende ba mudimu. (1 Kol. 3:9) Dinanga didi Yehowa mutunange kadiena mua kushintuluka to. Nanku bobu bakushintulule mudimu bilondeshile mapangadika adi bulongolodi buangate, kusamishi lungenyi udiebeja tshidibu benzele nanku to. Pamutu pa kujinga nsombelu uuvua nende “matuku a kale,” sambila Yehowa akuambuluishe bua umone tshidi tshimpe mu dishintuluka dia malu adi. (Muam. 7:10) Ikala umona malu mu mushindu muimpe. Nunku netushale balame disanka dietu ne balamate Yehowa nansha nsombelu wetu yeye mushintuluke. w22.03 17 §11, 12

Disatu dia 30/8

Yehowa, Yehowa, Nzambi . . . udi uleja dinanga dia lulamatu kudi bantu binunu ne binunu.​—Ekes. 34:6, 7.

Mbanganyi badi Yehowa munange ne dinanga dia lulamatu? Bible udi uleja ne: tudi mua kunanga bintu bia bungi bu mudi “malu a madimi,” “mvinyo ne mafuta,” “dilongesha,” “dimanya,” ne “meji.” (2 Kul. 26:10; Nsu. 12:1; 21:17; 29:3) Kadi bintu kabatu babinanga ne dinanga dia lulamatu nansha; anu bantu ke batubu bananga ne dinanga dia lulamatu. Yehowa ki mmunange bantu bonso ne dinanga dia lulamatu to. Udi udileja bantu badi badia nende bulunda bukole. Nzambi wetu utu mulamate balunda bende. Mmubalongoluele malu mimpe a dikema, ne neatungunuke anu ne kubananga. Yehowa mmunange bantu bonso. Yezu wakambila muntu mukuabu diende Nikodemo ne: “Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele, bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa tshiendelele.”​—Yone 3:1, 16; Mat. 5:44, 45. w21.11 2 §3; 3 §6, 7

Dinayi dia 31/8

Nenulame mioyo yenu bua dinanukila dienu.​—Luka 21:19.

Nsombelu mmukole mu bulongolodi ebu, ne kumpala kutudi tuya eku netutuilangane kabidi ne ntatu mipite bukole. (Mat. 24:21) Tudi bindile ne muoyo mujima dituku dikala malu onso aa ne bua kujimina, katuyi mua kuavuluka kabidi nansha! (Yesh. 65:16, 17) Kakuyi mpata, bidi bikengela tudisuike bua kunanukila bikole menemene. Bua tshinyi? Bualu Yezu uvua muambe ne: “Nenupete mioyo yenu bua dinanukila dienu.” (Luka 21:19) Tuetu tuela meji a mudi bana betu bakuabu bananukila pabu mu ntatu ya buena itudi nayi, nebituambuluishe bua kutungunuka ne kunanukila. Nnganyi udi tshilejilu tshimpe tshitambe tshia dinanukila? N’Yehowa Nzambi. Diandamuna edi didi dikukemesha anyi? Didi mua kukukemesha, kadi wewe muele meji bimpe neumone ne: bidi nanku. Bulongolodi ebu budi ku bukokeshi bua Diabolo ne mbuule tente ne ntatu. Yehowa udi ne bukole bua kujikija ntatu eyi anu mu mupodi wa dîsu, kadi mmuindile dituku didiye mulongolole bua kuyijikija. (Lomo 9:22) Bua mpindieu Nzambi wetu udi utungunuka ne kunanukila too ne pafika dine dituku adi. w21.07 8 §2-4

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu