TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es23 dib. 88-97
  • Ngondo wa 9

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 9
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/9
  • Disambombo dia 2/9
  • Dia lumingu dia 3/9
  • Dimue dia 4/9
  • Dibidi dia 5/9
  • Disatu dia 6/9
  • Dinayi dia 7/9
  • Ditanu dia 8/9
  • Disambombo dia 9/9
  • Dia lumingu dia 10/9
  • Dimue dia 11/9
  • Dibidi dia 12/9
  • Disatu dia 13/9
  • Dinayi dia 14/9
  • Ditanu dia 15/9
  • Disambombo dia 16/9
  • Dia lumingu dia 17/9
  • Dimue dia 18/9
  • Dibidi dia 19/9
  • Disatu dia 20/9
  • Dinayi dia 21/9
  • Ditanu dia 22/9
  • Disambombo dia 23/9
  • Dia lumingu dia 24/9
  • Dimue dia 25/9
  • Dibidi dia 26/9
  • Disatu dia 27/9
  • Dinayi dia 28/9
  • Ditanu dia 29/9
  • Disambombo dia 30/9
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2023
es23 dib. 88-97

Ngondo wa 9

Ditanu dia 1/9

Bakamulomba bua abaleje tshimanyinu tshia mu diulu.​—Mat. 16:1.

Bantu bakuabu ba mu tshikondo tshia Yezu bavua bamona ne: nansha muvua Yezu ulongesha bimpe menemene, bivua bikengela enze kabidi malu makuabu. Kadi pakabengaye bua kubapesha tshimanyinu tshivuabu bakeba, bakalenduka. (Mat. 16:4) Ntshinyi tshidi Mifundu yamba? Muprofete Yeshaya wakafunda bua Masiya ne: “Kakuela lubila anyi kubandisha dîyi diende, ne kakuenza bua dîyi diende diumvuike mu musesu.” (Yesh. 42:1, 2) Yezu uvua wenza mudimu wende wa kuyisha kayi ukoka ntema ya bantu kudiye to. Kavua muibake ntempelo minene ne kavua uvuala bilamba bia banene ba malu a ntendelelu anyi ulomba bantu bua bamubikile mu mianzu minene ya mu malu a ntendelelu to. Pakavuabu bamulumbuluisha bua kumushipa, wakabenga bua kuenzela mukalenge Helode tshimanyinu kampanda bua kumusankisha. (Luka 23:8-11) Yezu uvua ne bishima bivuaye muenze, kadi mudimu wende munene uvua wa kuyisha lumu luimpe. Wakambila bayidi bende ne: “Ke tshindi muluile.”​—Mâko 1:38. w21.05 4 §9, 10

Disambombo dia 2/9

Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele: bende bakumanya wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uuvua mutume, Yezu Kristo.​—Yone 17:3.

Tudi tukeba bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele.” (Bien. 13:48) Bua kukuatshisha bantu ba nunku bua bafike ku dilua bayidi, mbimpe tubambuluishe bua 1) bumvue malu adibu balonga mu Bible, 2) baitabe, ne 3) baateke mu tshienzedi. (Kolos. 2:6, 7; 1 Tes. 2:13) Bantu bonso ba mu tshisumbu badi mua kuambuluisha balongi ba Bible padibu babaleja dinanga ne babakidila ne disanka padibu balua mu bisangilu. (Yone 13:35) Bidi mua kulomba kabidi mulongeshi dîba dia bungi ne bua enze ne muende muonso bua kuambuluisha mulongi bua alekele malongesha anyi bibidilu “bidi biele miji bikole menemene.” (2 Kol. 10:4, 5) Bidi mua kuangata ngondo ya bungi bua kuambuluisha muntu bua kulekelaye malu aa bua yeye kufika ku batismo. Kadi kuenza nunku kudi ne mushinga wa bungi. w21.07 3 §6

Dia lumingu dia 3/9

Nukonkonone malu onso; nulamate malu mimpe.​—1 Tes. 5:21.

Tudi batuishibue munda muetu menemene ne: tuetu Bantemu ba Yehowa tudi tulongesha bulelela anyi? Mushindu utudi tutendelela Yehowa ke mushindu muimpe udi umusankisha anyi? Mupostolo Paulo uvua mushindike bikole ne: uvua mu bulelela. (1 Tes. 1:5) Kavua mushindike nanku anu bualu bivua bimusankisha to. Uvua mulongi wa Dîyi dia Nzambi munene. Uvua mutuishibue ne: “Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende.” (2 Tim. 3:16) Mmalu kayi avuaye mupete mu Dîyi dia Nzambi? Wakapeta tshijadiki tshinene tshia ne: Yezu uvua Masiya uvuabu balaye. Kadi bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua babenga tshijadiki atshi. Bamfumu bena lubombo abu bavua bamba muvuabu baleji mpala ba Nzambi, kadi bienzedi biabu kabivua bimusankisha to. (Tito 1:16) Paulo kavua bu bobo to. Yeye kavua usungula bitupa bia Dîyi dia Nzambi bivuaye mua kuitaba ne bivuaye kayi mua kuitaba to. Uvua mudiakaje bua kulongesha “malu onso adi Nzambi mupangadije” ne kuatumikila.​—Bien. 20:27. w21.10 18 §1, 2

Dimue dia 4/9

Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu uvua muntume kayi mumukoke nansha.​—Yone 6:44.

Nansha mutudi tukuna ne tumiamina mâyi, tudi ne bua kumanya mudimu udi Nzambi wenza. (1 Kol. 3:6, 7) Yehowa utu wangata bantu bonso ne mushinga. Mmutupeshe diakalenga dia kuenza mudimu ne Muanende bua kusangisha bantu ba mu matunga onso kumpala kua nshikidilu wa bulongolodi ebu kulua. (Hag. 2:7) Tudi mua kufuanyikija mudimu wetu wa kuyisha ne mudimu wa kusungila bantu. Tuetu tudi bu bantu badibu batuma bua kupandisha bantu batu bumbula mabanji a muinshi mua buloba badi buloba bubuikidije. Nansha mudibu mua kupeta anu bakese ne muoyo, mudimu udibu benza kudi bapandishanganyi bonso udi ne mushinga. Ke mubidi kabidi bua mudimu utudi tuenza mu buambi. Katuena bamanye bungi bua bantu batuapandisha mu bulongolodi bua Satana to. Kadi Yehowa udi mua kutuma yonso wa kutudi bua kubambuluisha. Muanetu Andreas wa mu Bolivie udi wamba ne: “Meme ntu mmona muntu yonso udi ulonga bulelela bua mu Bible ne ubatijibua bu tshipeta tshia mudimu muenza kudi bantu ba bungi.” Tuikalayiku petu ne mmuenenu muimpe wa buena au bua mudimu wetu wa buambi. Tuetu benze nanku, Yehowa neatubeneshe, ne mudimu wetu wa buambi newikale utupetesha disanka dilelela. w21.05 19 §19, 20

Dibidi dia 5/9

Panduka ku buteyi bua Diabolo.​—2 Tim. 2:26.

Tshilembi tshitu ne tshipatshila anu tshimue, tshia kukuata nyama uditshi tshikeba anyi kumushipa. Tshidi mua kuenza mudimu ne mateyi anyi masoka mashilashilangane, anu muvua umue wa ku basambi ba Yobo bavua bamutatshisha muleje. (Yobo 18:8-10) Mmunyi mudi tshilembi mua kufikisha nyama ku dikuluka mu buteyi? Tshitu tshianji kulonga nyama au. Tshidi tshimanya miaba ituye uya, bintu bituye munange, ne tshikeba tshintu tshidi mua kumubakula musangu umue. Satana utu anu bu tshilembi atshi. Utu utulonga, umanya miaba itutu tuya ne bintu bitutu banange. Pashishe udi wela mateyi adiye mumanye ne: neatukuate katuyi bamanye. Nansha nanku, Bible udi utujadikila ne: tuetu bakuatshike mu buteyi, tudi mua kupandukamu. Udi utulongesha kabidi tshitudi mua kuenza bua kubenga kukuluka mu mateyi mine au. Mateyi abidi atu Satana utamba kukuatangana nawu ndutambishi ne lukuka. Satana mmukululangane mu mateyi ne ngikadilu mibi eyi kukadi bidimu binunu ne binunu. Mmuenze anu bu tshilembi tshia nyunyi tshitu tshilobesha nyunyi bua ikuatshike mu masoka anyi mu bukondo. (Mis. 91:3) Kadi katuena anu ne bualu bua kukuatshibua mu mateyi a Satana to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutuleje mayele atu Satana ukuatangana nawu.​—2 Kol. 2:11. w21.06 14 §1, 2

Disatu dia 6/9

Nsuki mitoke idi tshifulu tshia butumbi tshia bulengele padiyi mipeta mu njila wa buakane.​—Nsu. 16:31.

Bana betu ba lulamatu bakadi bakulakaje badi ne mushinga wa bungi. Dîyi dia Nzambi didi difuanyikija nsuki yabu mitoke ne tshifulu tshia butumbi. (Nsu. 20:29) Kadi tudi mua kufika ku dipanga kumona mushinga udibu nawu bipepele. Bansonga batu bangata bana betu aba ne mushinga batu bapeta tshintu kampanda tshia mushinga tshidi tshipite bubanji. Yehowa Nzambi utu wangata bana betu ba lulamatu bakadi bakulakaje aba ne mushinga wa bungi. Utu umona tshidibu munda menemene ne wanyisha ngikadilu milenga idibu nayi. Bitu bisankisha Yehowa patuye umona bana betu aba balongesha bansonga malu adibu bafike ku dimanya mu bidimu bidibu bamuenzele mudimu ne lulamatu. (Yobo 12:12; Nsu. 1:1-4) Yehowa udi kabidi ubanyisha bikole bua dinanukila diabu. (Mal. 3:16) Mbatuilangane ne ntatu ya mishindu ne mishindu, kadi mbalame anu ditabuja dikole kudiye. Ditekemena didibu nadi dia matuku atshilualua ndilue kushindama kupita dia patshivuabu balongelaku bulelela. Yehowa mmubanange bualu badi batungunuka ne kumanyisha dîna diende “nansha ku bukulakaja.”​—Mis. 92:12-15. w21.09 2 §2, 3

Dinayi dia 7/9

Muntu yonso akonkonone bienzedi biende, dîba adi neapete tshidiye mua kusankila bua bualu buende nkayende.​—Gal. 6:4.

Mbimpe tuikale tukeba bua kumanya tshitu tshitusaka bua kuenza malu kampanda. Tudiebeje ne: ‘Ntu ngumvua bimpe anu pantu mmona ne: ndi mupite bakuabu anyi? Ntu ndifila bikole mu tshisumbu anu bualu ntu musue bua bikale batamba kunganyisha meme bikole peshi bua kumueneka mupite bakuabu anyi? Peshi ntu ngenza malu onso anu bualu ndi musue kusankisha Yehowa?’ Bible udi utubela bua kubenga kudifuanyikija ne bakuabu. Bua tshinyi? Bualu ku lumue luseke, tuetu tuela meji ne: tudi bapite bakuabu tudi mua kulua bena lutambishi. Ku lukuabu luseke, tuetu tudifuanyikija ne bantu bakuabu tumona ne: mbatupite, bidi mua kulua kututekesha mu mikolo. (Lomo 12:3) Tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa mmutukoke kudiye bualu tudi bitabe bua kumunanga ne kuteleja Muanende, kadi ki mbua bulenga buetu bua mpala, bua mutudi tuakula bimpe, anyi bualu bakuabu mbatunange to.​—Yone 6:44; 1 Kol. 1:26-31. w21.07 14-15 §3, 4

Ditanu dia 8/9

Nudi ne bua kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia mu ngelelu wa meji udi ulombola meji enu.​—Ef. 4:23.

Bua kuakaja ngelelu wetu wa meji bushuwa, mbimpe tusambile, tubale Dîyi dia Nzambi, ne tuelangane meji a bitudi tubala. Difila mu malu aa, ne lomba Yehowa bua akupeshe bukole buende. Nyuma wende muimpe neakuambuluishe bua umbushe lungenyi lua kudifuanyikija ne bakuabu. Yehowa neakuambuluishe kabidi bua kumanya ni udi ne mukawu anyi lutambishi bua ubiumbushe ne lukasa luonso. (2 Kul. 6:29, 30) Yehowa mmumanye muoyo wetu. Mmumanye kabidi ntatu yetu, mmumue ne: mutudi tuluangana ne nyuma wa pa buloba ebu ne dipanga dietu dia bupuangane. Padi Yehowa umona mutudi tudienzeja bikole bua kuluisha malu mabi aa, udi utunanga kabidi bikole. Bua Yehowa kutuleja mudiye umvua bua bualu buetu, udi ufila tshilejilu tshia dinanga ditu pankatshi pa mamu ne muanende wa mu maboko. (Yesh. 49:15) Bidi bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: Yehowa udi utunanga bikole padiye utumona tudienzeja ne muetu muonso bua kumuenzela mudimu! w21.07 24-25 §17-19

Disambombo dia 9/9

Nusanke ne badi basanka.​—Lomo 12:15.

Tuetu tudifila muetu muonso bua kuenza mudimu kayi wonso udibu batupesha mu bulongolodi bua Yehowa netuvudije disanka dietu. ‘Difila bikole’ mu mudimu wa diyisha, ne ikala wenza midimu ya mu tshisumbu ne tshisumi. (Bien. 18:5; Eb. 10:24, 25) Ikala uya mu bisangilu mudilongolole bua kufila mandamuna adi akolesha a mu binuikala ne bua kulonga. Ikala wangata mudimu wonso wa mulongi udibu bakupesha mu tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu ne mushinga wa bungi. Buobu bakulombe bua kuenza mudimu kampanda mu tshisumbu, ikala unemeka dîba ne ikala muntu wa kueyemena. Kuikadi umona mudimu udibu bakupeshe bu udi kawuyi ne dikuatshisha ne ukujimijila dîba diebe tshianana to. Dienzeje bua upiluke mu diwenza. (Nsu. 22:29) Wewe udifila bikole mu mudimu uudi wenzela Yehowa, neuye kumpala lukasa ne disanka diebe nedivule bikole. (Gal. 6:4) Nebikale kabidi bikusankisha padibu bapesha bana betu bakuabu midimu mu tshisumbu iuvua pamuapa wewe ujinga kupeta.​—Gal. 5:26. w21.08 22 §11

Dia lumingu dia 10/9

Meji adi afumina muulu adi tshia kumpala makezuke, pashishe nga ditalala, kaena ne malu makole, mmadiakaje bua kutumikila, mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe, kaena ne kansungansunga, kaena ne lubombo.​—Yak. 3:17.

Tudi ne bua kuepuka lutambishi ne tuikala badiakaje bua Yehowa atulongeshe. Anu mudi disama mua kupapisha mijilu ya muoyo wa muntu biupangisha mua kuendawu bimpe, lutambishi ludi palu mua kupapisha muoyo wetu wa mu tshimfuanyi lutupangisha mua kutumikila Yehowa. Bafalese bakalekela mioyo yabu ipapa, biobi kubafikisha ku dibenga kuitaba bijadiki bivua bileja patoke ne: Yezu uvua ne nyuma wa Nzambi ne kabidi uvua Muanende. (Yone 12:37-40) Lutambishi luabu alu luvua lubateka mu njiwu bualu bivua bibapangisha bua kupeta muoyo wa tshiendelele. (Mat. 23:13, 33) Kulekela dîyi dia Nzambi ne nyuma wende bishintulula bumuntu buetu ne bitulombola mu diangata dia mapangadika kudi ne mushinga wa bungi. Yakobo wakalekela bua Yehowa amulongeshe bualu uvua ne budipuekeshi. Budipuekeshi buende abu buakenza bua alue mulongeshi muimpe. w22.01 10 §7

Dimue dia 11/9

Tungunukayi ne kulomba.​—Mat. 7:7.

Tuetu ‘tusuminyina mu disambila,’ tuikale batuishibue ne: Tatuetu wa mu diulu udi uteleja milombo yetu. (Kolos. 4:2) Nansha mudi Yehowa kayi wandamuna ne lukasa, udi utulaya ne: neaandamune “pa dîba dikumbane.” (Ebelu 4:16) Nunku katuedi meji ne: Yehowa mmuenze tshilema padiye kayi muandamune masambila etu pa dîba dituvua batekemene to. Tshilejilu, kukadi bidimu ndambu bidi bana betu ba bungi basambila bua Bukalenge bua Nzambi bulue kubutula ndongoluelu wa malu eu. Yezu uvua mene mutulombe bua tuikale tusambila bua Bukalenge ebu. (Mat. 6:10) Kadi muntu mutshimbakane udi ujimija ditabuja diende kudi Nzambi anu bualu nshikidilu ki mmulue pa dîba divuaye yeye mutekemene to. (Hab. 2:3; Mat. 24:44) Nunku mbimpe tutungunuke ne kuindila Yehowa, tumusambila ne ditabuja dionso. Nshikidilu wa ndongoluelu eu nealue anu pa tshikondo tshikumbane bualu Yehowa ukadi muteke ‘dituku ne dîba’ dialuaye. Dituku adi nedikale tshikondo tshimpe tshitambe bua bantu bonso badi banange Yehowa.​—Mat. 24:36; 2 Pet. 3:15. w21.08 10 §10, 11

Dibidi dia 12/9

Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.​—Filip. 2:3.

Bana betu bakulakaje mbamanye ne: pakadibu bakulakaje, kabena kabidi mua kuenza malu a bungi muvuabu benza kumpala to. Tuangata tshilejilu tshia bana betu batangidi ba bijengu. Padibu bakumbaja bidimu 70, batu babambila bua kuangata mudimu wa mushindu mukuabu. Bidi mua kubakolela. Bavua basanka bua diakalenga divuabu nadi dia kuenzela bena Kristo nabu mudimu. Kadi mbamanye bimpe ne: badi dijinga ne bansonga bua kuenza mudimu eu. Ke bualu kayi badi baleja mudibu ne lungenyi lua buena lua bena Lewi ba mu Isalele wa kale. Bavua babambile ne: pavuabu bakumbaja bidimu 50, bavua balekela dienza mudimu ku ntenta wa tshitendelelu. Disanka dia bena Lewi abu kadivua disuikila ku mudimu kampanda to. Pavua mpunga umueneka bua kuenza midimu mikuabu bavua bayenza ne muoyo mujima, benza tshionso tshivuabu mua kuenza bua kuambuluisha bansonga. (Nom. 8:25, 26) Lelu, bana betu bavua batangidi ba bijengu kale badi bambuluisha bisumbu bikadibu mpindieu bikole ne babikankamija nansha mudibu kabatshiyi kabidi benda bakumbula bisumbu. w21.09 8-9 §3, 4

Disatu dia 13/9

Tatu, ndi muenzele diulu mpekatu, mukuenzele ne wewe. Tshiena mukumbane kabidi bua kumbikilabu muanebe to.​—Luka 15:21.

Yezu wakalonda bualu bua muana mujimine budi bulenga ku muoyo. Mbakule bua bualu ebu mu Luka 15:11-32. Nsongalume kampanda wakatombokela tatuende, kumbukaye kuabu kuyaye “mu ditunga dia kule.” Muine amu, yeye kuditua mu nsombelu wa buenzavi wa dienda masandi. Pakamukolela malu, wakatuadija kuela meji a malu mabi onso avuaye muenze. Wakalua kujingulula ne: pavuaye kuabu uvua ne nsombelu muimpe. Yezu wakamba ne: ‘meji akaluila’ nsongalume au. Wakapangadija bua kupingana kuabu ne kulomba tatuende luse. Bivua ne mushinga wa bungi bua muvua nsongalume au mujingulule ne: uvua muenze malu mabi a bungi. Bivua bikengela ashintulule bikadilu biende! Muana mujimine au wakanyingalala ne muoyo mujima bua malu mabi avuaye muenze. Tshilejilu etshi katshiena tshilenga anu ku muoyo patupu to. Mêyi manene adimu adi mua kuambuluisha bakulu mu tshisumbu dîba didibu bajinga kumanya bikala muntu udi muenze mpekatu mmunyingalale bushuwa. w21.10 5 §14, 15

Dinayi dia 14/9

Nennyukule diulu ne buloba.​—Hag. 2:6.

Ntshinyi tshikalabu kabayi mua kunyukula anyi kumbusha? Mupostolo Paulo wakamba ne: “Bu mutudi ne bua kuangata Bukalenge budibu kabayi mua kunyukula, tutungunukayi ne . . . kuenzela Nzambi mudimu wa tshijila . . . ne ditshina dia Nzambi ne kanemu.” (Eb. 12:28) Panyukulabu bintu bionso bua musangu wa ndekelu, anu Bukalenge bua Nzambi ke buashala kashidi. Kabakubunyukula to. (Mis. 110:5, 6; Dan. 2:44) Kakuena dîba dia kujimija to. Kudi disungula didi muntu yonso ne bua kuenza: yeye musungule bua kutungunuka ne kutua malu a panu mpanda neabutudibue. Kadi yeye musungule bua kuenzela Yehowa mudimu ne kuenza mashintuluka mimpe mu nsombelu wende bua kuenza disua dia Nzambi neapete muoyo wa kashidi. (Eb. 12:25) Mudimu wetu wa buambi udi wambuluisha bantu bua kuenza disungula dia mushinga mukole edi. Tuikale anu tuvuluka mêyi a Yezu a ne: “Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso, ne pashishe, nshikidilu nealue.”​—Mat. 24:14. w21.09 19 §18-20

Ditanu dia 15/9

Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.​—Eb. 13:5.

Bakulu wetu, nudi ne mudimu wa pa buawu wa kukolesha bena Kristo nenu badi ne babu badi balekele kutendelela Yehowa ku muoyo. (1 Tes. 5:14) Ikalayi nukeba mishindu ya kubakankamija kumpala kua bisangilu ne padibi bijika. Ikalayi nuya kubatangila ku mabu ne nusambila nabu. Ikalayi nuya nabu mu buambi, anyi misangu mikuabu nubabikila bua kubuelabu mu ntendelelu wenu wa mu dîku. Bidi bikengela bakulu bikale baditeka pa muaba wa mikoko ya Yehowa idi ne kanyinganyinga, bayinange ne bayitabalela mudibi bikengela. (1 Tes. 2:7, 8) Yehowa “ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue, kadi mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.” (2 Pet. 3:9) Nansha muntu muenze mpekatu munene, muoyo wende udi anu ne mushinga kudi Nzambi. Vuluka ne: Yehowa mmufile mulambu wa mushinga mukole wa Muanende udiye munange bu tshia kupikulangana natshi bua benji ba mpekatu. Yehowa udi wambuluisha benji ba mpekatu bua kupingana kudiye bualu udi ne dinanga. Mmutekemene ne: nebapingane kudiye anu mudi tshilejilu tshivua Yezu mufile tshia muana mujimine tshileja.​—Luka 15:11-32. w21.09 30-31 §17-19

Disambombo dia 16/9

Nuenu nudi basankile mu mudimu wabu mukole.​—Yone 4:38.

Udi mua kuikala kutshiyi kabidi ukumbana bua kuyisha ne kulongesha bantu muuvua wenza kumpala to, pamuapa bualu udi usama. Udi anu mua kuikala ne disanka bua bionso biudi wenza mu mudimu wa dinowa. Mona tshivua tshifikile mukalenge Davidi pavuaye muye ne bantu bende bua kusungila mêku abu ne bintu biabu kudi benzavi bena Amaleka. Bantu nkama ibidi ba ku bavuaye nabu abu bavua batshioke bikole kabayi mua kuluangana mvita, nunku bakabashiya bua kulama mabuki. Pavua Davidi ne bantu bende batshimune mvita, Davidi wakatuma dîyi bua babanyine muntu yonso bintu bivuabu banyenge bungi bua muomumue. (1 Sam. 30:21-25) Ke mudibi kabidi bua mudimu wetu wa kuvuija bantu bayidi wa pa buloba bujima. Muntu yonso udi udifila muende muonso udi pende mua kusanka mumue ne bakuabu dîba dionso didi muntu kampanda ufika ku dimanya Yehowa ne ubatijibua. Yehowa udi umona mutudi tuenza muetu muonso ne mutudi bamunange bikole, ne udi utubenesha. Udi kabidi utulongesha tshia kuenza bua kupeta disanka bua bionso bitudi tuenza mu mudimu munene wa dinowa. (Yone 14:12) Tuetu katuyi balekele, tudi mua kuikala batuishibue ne: Nzambi udi usanka bua bionso bitudi tuenza. w21.10 28 §15-17

Dia lumingu dia 17/9

Butumbi bua bansongalume mbukole buabu.​—Nsu. 20:29.

Patudi tuenda tukulakaja, bidi mua kututonda bua mutuikale katuyi kabidi mua kuenzela Yehowa mudimu bu kumpala to. Nansha mutudi katutshiyi ne makanda a buena a patutshivua bansonga, tudi mua kuambuluisha bansonga ne meji ne mamanya atukadi bapete bua bafike ku dienzela Yehowa mudimu ne makanda abu onso ne bangate kabidi midimu mikuabu. Bana betu bakadi bakulakaje bobu basue kuambuluisha bansonga, badi ne bua kuikala ne budipuekeshi. Muntu muena budipuekeshi udi umona bakuabu bu bamupite yeye. (Filip. 2:3, 4) Bana betu bakulakaje badi ne ngikadilu eu mbamanye ne: misangu ya bungi, kutu mishindu mishilashilangane idi muntu mua kukumbaja mudimu kampanda bimpe, ne mishindu yonso ayi mikale anu ipetangana ne tshidi Bible wamba. Nanku kabena bindila bua muntu yonso enze malu anu muvuabu bobu baenza kale to. (Muam. 7:10) Nansha mukadibu bamanye malu a bungi a kuambila bansonga, mbamanye ne: “Malu a panu apa adi enda ashintuluka,” mbamanye kabidi ne: bidi mua kubalomba bua balonge mishindu mipiamipia ya kuenza amue malu.​—1 Kol. 7:31. w21.09 8 §1, 3

Dimue dia 18/9

Nnganyi udi bu wewe Yehowa munkatshi mua nzambi mikuabu? Nnganyi udi bu wewe udi udileja wa bukole mu bunsantu?​—Ekes. 15:11.

Yehowa yeye kavua mua kulomba batendeledi bende bua kuenza malu a bukoya nansha. Ngwa tshijila mu malu onso. Mêyi avuabu bafunde pa tshitata tshia or tshivuabu balamike ku tshilamba tshia kujingila ku mutu tshia muakuidi munene avua avuluija bena Isalele bualu abu. Bavua bafunde pa tshitata atshi ne: “Bunsantu mbua Yehowa.” (Ekes. 28:36-38) Mêyi avua pa tshitata atshi avua ajadikila muntu yonso uvua uamona ne: Yehowa ngwa tshijila bushuwa. Kadi netuambe tshinyi bua muena Isalele uvua kayi ne mushindu wa kumona mêyi au bua muvuaye kayi mua kusemena pabuipi ne muakuidi munene? Uvuaku ne mushindu wa kumanya ne: Yehowa ngwa tshijila anyi? Eyowa! Bena Isalele bonso, balume, bakaji, ne bana bavua bateleja pavuabu bababadila mikenji. (Dut. 31:9-12) Bu wewe muikalaku pebe tshikondo atshi uvua mua kuikala muteleje pavuabu babala mêyi a ne: “Ndi Yehowa Nzambi wenu; nudi ne bua . . . kulua ba tshijila bualu meme ndi wa tshijila.” “Nudi ne bua kuikala ba tshijila kundi, bualu meme, Yehowa, ndi wa tshijila.”​—Lew. 11:44, 45; 20:7, 26. w21.12 3 §6, 7

Dibidi dia 19/9

Lekelayi kuditatshisha ne dielakana.​—Luka 12:29.

Bamue bantu batu pamuapa basamisha mutu bua bintu bu mudi: biakudia, bia kuvuala, ne muaba wa kulala. Badi pamuapa mua kuikala mu ditunga mudi bantu ne lutatu lua kupeta makuta ne mudimu wa bianza. Bidi mua kubakolela bua kupeta makuta makumbane bua kudiisha mêku abu. Peshi muntu udi muambule bujitu bua dîku udi mua kufua, ushiya bena mu dîku mu dikenga. Mbimpe tueyemene Yehowa pamutu pa kuikala kuditatshisha bua ntatu idi itukuata. Tuvulukayi ne: Yehowa Tatu wetu mmulaye ne: neatupeshe bitudi nabi dijinga tuetu bateke malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:32, 33) Utu anu ukumbaja malu atuye ulaya. (Dut. 8:4, 15, 16; Mis. 37:25) Bu mudi Yehowa udiisha nyunyi ne uvuadika bilongo, katuena ne bua kusumpakana bua biakudia anyi bia kuvuala to. (Mat. 6:26-30; Filip. 4:6, 7) Anu mutu baledi badi banange bana babu babapesha bidibu nabi dijinga, dinanga didi disaka Tatu wetu wa mu diulu bua kupesha bantu bende bidibu nabi dijinga. w21.12 17 §4, 5; 18 §8

Disatu dia 20/9

Kadi Yehowa uvua anu ne Jozefe, kutungunukaye ne kumuleja dinanga dia lulamatu.​—Gen. 39:21.

Bakadiku bakuenzele bibi menemene pamuapa kudi muena Kristo nebe anyi? Tuangate tshilejilu tshia Jozefe uvuabu benzele malu mabi kudi bana babu. Wakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu; Yehowa kumufuta bua muvuaye munanukile ne lutulu. Panyima pa matuku, Jozefe wakafuila bana babu luse, Yehowa kumubeneshaye. (Gen. 45:5) Anu bu Jozefe, tudi tupeta busambi patudi tusemena pabuipi ne Yehowa ne tumulekela bua adiangatshile malu mu bianza. (Mis. 7:17; 73:28) Biwikila utata bua bubi kampanda budibu bakuenzele anyi bua bualu bukuabu, vuluka ne: Yehowa udi usemena pabuipi ne “badi ne muoyo musunsuke.” (Mis. 34:18) Mmukunange bualu udi ne lutulu ne utu umupuila bujitu anyi ntatu yebe. (Mis. 55:22) Mmulumbuluishi wa ba pa buloba bonso, ne udi umona malu onso adi akufikila. (1 Pet. 3:12) Nanku biwikala ne ntatu iudi kuyi mua kujikija, mbimpe windile Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza. w21.08 11 §14; 12 §16

Dinayi dia 21/9

Tungunukayi ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.​—Ef. 5:17.

Mbia meji bua kuenza malu adi asankisha Yehowa. Tudi ne bua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi. Bua kuenza malu bimpe bitambe ne dîba dietu, kudi misangu itudi ne bua kuenza disungula pankatshi pa malu abidi adi kaayi ne bubi munda muawu to. Tusungula bumue tulekela bukuabu. Tshivua tshienzeke pavua Yezu muye kutangila Mariya ne Mâta kuabu tshidi tshileja bualu ebu. Bu muvua Mâta ne disanka dia kuakidila Yezu, wakaditua mu dilamba biakudia bia bungi. Dîba adi, Mariya uvua yeye musombe pabuipi ne Mukalenge, uteleja malu avuaye ulongesha. Bualu buvua Mâta wenza kabuvua bubi to, kadi Mariya yeye uvua ‘musungule tshitupa tshitambe buimpe.’ (Luka 10:38-42, dim.) Pamuapa, Mariya wakapua biakudia bia dituku adi muoyo panyima pa matuku, kadi kavua mupue malu avua Yezu mulongeshe au muoyo to. Anu bu muvua Mariya muangate dîba divuabu basombe ne Yezu adi ne mushinga, tuetu petu tutu banange dîba ditutu tusambila, tulonga, ne tuelangana meji, tudiangata ne mushinga. w22.01 27 §5, 6

Ditanu dia 22/9

Udi mumone mudi Ahaba mudipuekeshe bua bualu buanyi anyi?​—1 Bak. 21:29.

Nansha muvua Ahaba mudipuekeshe kumpala kua Yehowa, bikadilu biende biakalua kuleja pashishe ne: kavua munyingalale munyingalelamu to. Kakenza bualu nansha bumue bua kumbusha ntendelelu wa Bâla mu bukalenge buende ne kavua nansha mutue ntendelelu wa Yehowa nyama ku mikolo to. Panyima pa lufu lua Ahaba, Yehowa wakalua kuleja muvuaye umumona. Yehu muprofete wa Yehowa wakamba ne: uvua “Muntu mubi.” (2 Kul. 19:1, 2) Mpindieu mona ne: bu Ahaba munyingalale bua mpekatu yende bushuwa, muprofete wa Yehowa kavua mua kumuamba ne: mmuntu mubi uvua mukine Yehowa to. Bidi bimueneka bimpe ne: Ahaba uvua munyingalale bia pamutu pamutu, kavua munyingalale bua mpekatu yende munyingalelamu to. Tshilejilu tshia Ahaba tshidi tshitulongesha tshinyi? Pavuaye mumvue mukenji uvua Eliya mumumanyishe wa ne: nebanyoke dîku diende, wakanji kudipuekesha. Bivua bimpe muvuaye muenze nanku. Kadi malu akaluaye kuenza pashishe akaleja ne: uvua munyingalale anu bia pamutu pamutu. w21.10 3 §4, 5, 7, 8

Disambombo dia 23/9

Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge.​—Mat. 24:14.

Yeshaya uvua muprofete, ne pamuapa mukajende uvua pende ne midimu ya buprofete ivuabu bamupeshe bualu badi bamubikila ne: “muprofete mukaji.” (Yesh. 8:1-4) Yeshaya ne muena kuende bonso babidi bavua bateka ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala. Bena mabaka ba lelu badi kabidi mua kudifila mu dienzela Yehowa mudimu bobu benza tshionso tshidibu bakokesha bua kuenza mu mudimu wende. Bobu balonga mêyi a buprofete a mu Bible pamue ne bamona mutuwu anu akumbana, badi mua kushala beyemene Yehowa bikole. (Tito 1:2) Badi mua kuela meji a tshidibu mua kuenza bua amue mêyi a buprofete a mu Bible akumbane. Tshilejilu, badi mua kuenza pabu bua mêyi a buprofete avua Yezu muambe akumbane a ne: lumu luimpe neluyishibue pa buloba bujima kumpala kua nshikidilu kulua. Padi mulume ne mukajende benda batuishibua ne: mêyi a buprofete a mu Bible adi enda akumbana, didisuika diabu dia kuenzela Yehowa mudimu ne muabu muonso didi dibanda tshipidi. w21.11 16 §9, 10

Dia lumingu dia 24/9

Wakambila muyidi au ne: “Mona! Mamuebe!”​—Yone 19:27.

Yezu uvua musue kutabalela mamuende uvua mua kuikala ukavua mukaji mukamba dîba adi. Bu muvuaye munange Mariya ne uditatshisha bua bualu buende, wakamushiya mu bianza bia Yone, mumanye ne: uvua ne bua kushala umutabalela ku majinga a mu nyuma. Kutuadijila anu ku dituku adi, Yone wakashala anu bu muana wa Mariya ne uvua umutabalela anu bu mamuende. Mariya uvua mukaji wa mushinga mukole. Uvua mutabalele Yezu katshia wamulela ne uvuapu dîba divuaye ukula muoyo. Yezu uvua mumunange be! Mêyi a Yezu aa adi atulongesha tshinyi? Malanda atudi nawu ne bena Kristo netu adi mua kuikala makole kupita atudi nawu ne bena mu dîku dietu. Bena mu dîku dietu badi mua kutuluisha anyi mene kutubenga, kadi anu muvua Yezu mulaye, tuetu bashale balamate Yehowa ne bulongolodi buende, netupete bitudi bajimije “misangu lukama.” Ba bungi nebalue kutudi bu bana betu ba balume, bu bana betu ba bakaji, bu bamamuetu, anyi bu batatuetu. (Mâko 10:29, 30) Udi umvua bishi bua muudi pebe mu dîku dia mu nyuma didi mu buobumue bua mudi benamu ne ditabuja ne dinanga, banange Yehowa ne banangangane bobu bine?​—Kolos. 3:14; 1 Pet. 2:17. w21.04 9-11 §7, 8

Dimue dia 25/9

Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu.​—Eb. 13:16.

Tuetu ne dinanga dia lulamatu, netuenze muetu muonso bua kuambuluisha bakuabu. Anu bu ku kale, bana betu ba bungi lelu mbanange bena Kristo netu ne dinanga dia lulamatu, too ne badibu kabayi bamanye. Tshilejilu, patubu bamanya ne: tshipupu ntshikuate bana betu, diakamue batu bakeba mua kubambuluisha. Padi muena Kristo netu ne lutatu, badi bakeba tshidiye natshi dijinga ne bamuambuluisha ne lukasa. Anu bu bena mu Makedonia ba mu bidimu lukama bia kumpala, badi benza muabu muonso bua kuambuluishangana. Badi bafila dîba ne bintu biabu “bipite too ne pa dimona diabu” bua kukuatshisha badi bakengela bintu. (2 Kol. 8:3) Lelu eu, bakulu badi pabu bela bana betu ba mu tshisumbu kalumbandi padibu bamone mudibu bambuluisha bakuabu. Diela bana betu kalumbandi ne muoyo mujima mu tshikondo tshiakanyine didi dibapesha bukole bua kutungunuka ne kuambuluisha bakuabu.​—Yesh. 32:1, 2. w21.11 11 §14; 12 §21

Dibidi dia 26/9

Inyika ditshi diebe, teleja mêyi a bena meji.​—Nsu. 22:17.

Tuetu bonso tutu dijinga ne mibelu ku musangu ne ku mukuabu. Imue misangu tudi mua kudilombelayi kudi muntu utudi tunemeka. Peshi muanetu kampanda udi mutunange udi mua kutubela utuambila ne: tudi tuenda ‘tusesuka mu njila,’ ne tudi bafuane kuenza bualu bualua kutunyingalaja pashishe. (Gal. 6:1) Anyi mubelu utudi tupeta udi mua kuikala dinyoka didibu patupesha bua tshilema kampanda tshinene tshitudi benze. Mibelu nansha bobu batupeshayi mushindu kayi mbimpe tuyiteleje. Tuetu tuenza nanku nebikale bua diakalenga dietu ne netusungile mioyo yetu. (Nsu. 6:23) Mu mvese wetu wa lelu eu badi batukankamija bua ‘kuteleja mêyi a bena meji.’ Kakutu muntu utu yeye mumanye bionso to; kutu anu mukuabu udi ne dimanya dia bungi anyi ukadi mumonemone malu kutupita. (Nsu. 12:15) Nunku patudi tuteleja mibelu tudi tuleja mutudi ne budipuekeshi. Tuleja kabidi ne: tudi bamanye mikalu yetu ne tudi dijinga ne diambuluisha bua kukumbaja bipatshila bietu. Solomo mukalenge wa meji wakafunda ne: “Malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi [anyi “bafidi ba mibelu,” dim.].”​—Nsu. 15:22. w22.02 8 §1, 2

Disatu dia 27/9

Muntu udi usokoka matomboka ende kakupeta diakalenga to, Kadi muntu udi uatonda ne ualekela nebamufuile luse.​—Nsu. 28:13.

Muntu udi muenze mpekatu yeye muambe anu mukana patupu ne: udi unyingalala bua tshidiye muenze, ki nkujike to. Bidi bikengela enze kabidi malu adi aleja ne: mmushintulule ngelelu wende wa meji ne bikadilu biende. Mmumue ne: udi ne bua kulekela bikadilu bibi ne kutuadija kabidi kutumikila mikenji ya Yehowa. (Yeh. 33:14-16) Bualu budi muntu udi muenze mpekatu ne bua kuanji kuditatshishila menemene nkukeba mushindu wa kuakajilula malanda ende ne Yehowa. Mulunda webe wa pa muoyo yeye mmuenze mpekatu munene, newenze tshinyi? Wewe musokokele mulunda webe au mpekatu wende, udi umuenzela bibi. Kuakukokesha anu bua kumusokoka to, bualu Yehowa mmumone. (Nsu. 5:21, 22) Wewe musue kuambuluisha mulunda webe, muambile aye kumonangana ne bakulu bua bamuambuluishe. Mulunda webe yeye mubenge kuya kutondela bakulu mpekatu wende, wewe udi ne bua kubambila bualu abu. Nebileje ne: udi musue kumuambuluisha. w21.10 7 §19-21

Dinayi dia 28/9

Kanuyi nutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangila kabidi malu a bakuabu.​—Filip. 2:4.

Tuetu bonso tudi mua kuidikija Yezu tutabalela malu a bakuabu kumpala kua etu. Bible udi wamba ne: ‘wakangata tshimuenekelu tshia mupika.’ (Filip. 2:7) Mupika anyi muena mudimu udibu banange utu ukeba mpunga ya kusankisha mfumuende. Bu mutudi bapika ba Yehowa ne tukuatshila bena Kristo netu mudimu, tudi basue kuikala ne mushinga ku mêsu kua Yehowa ne kua bena Kristo netu abu. Diebeja ne: ‘Ntu ne muoyo wa kudifila muanyi muonso bua kuambuluisha bakuabu anyi? Ntu mudiakaje bua kuambuluisha padibu bakeba bena budisuile bua kusukula muaba wa dienzela mpungilu anyi bua kulongolola Nzubu wa Bukalenge anyi?’ Udi pamuapa mua kujingulula ne: bidi bikengela ushintulule malu kampanda mu nsombelu webe, kadi kuena umvua muoyo wa kuashintulula to. Biobi nanku sambila Yehowa ne muoyo mujima. Muambila muudi udiumvua ne umulombe bua akupeshe “dijinga ne bukole bua kuenza malu adi amusankisha.”​—Filip. 2:13. w22.02 22-23 §9-11

Ditanu dia 29/9

Nennupeshilule bukole.​—Mat. 11:28.

Yezu uvua muntu wa malu mimpe nansha pavuabi bikole bua kuitaba bualu kampanda. (Mat. 11:29, 30) Tshilejilu, pavua mukaji muena Foinike mumulombe bua kuondopaye muanende, Yezu wakanji kubenga tshivuaye umulomba atshi, kadi pakaleja mukaji eu ditabuja dinene wakuondopa muanende. (Mat. 15:22-28) Nansha muvua Yezu muntu wa malu mimpe, kavua ubuikila mêsu pa malu makuabu to. Imue misangu bivua bimulomba bua ikale ne dîsu dikole kudi bantu bavuaye munange. Tshilejilu, pavua Petelo ujinga kumupangisha bua kuenza disua dia Yehowa, wakamubela kumpala kua bayidi bakuabu. (Mâko 8:32, 33) Yezu kavua muenze nanku bua kufuisha Petelo bundu to, kadi mbua kumulongesha ne kudimuija bayidi bende bakuabu bua kabikadi ne dikamakama to. Bushuwa bualu ebu buakatonda Petelo kadi dinyoka adi divua dimuambuluishe. Imue misangu, bua kuleja bantu baudi munange ne: udi muntu wa malu mimpe, mbimpe kubapesha mibelu kuyi udia tshibanga to. Nanku bua kuidikija Yezu, ikala wangatshila mibelu mu Dîyi dia Nzambi. w22.03 11 §12, 13

Disambombo dia 30/9

Tuikale tufila misangu yonso kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, mbuena kuamba ne: mamuma a mishiku yetu idi ijikula dîna diende patoke.​—Eb. 13:15.

Tudi tutendelela Yehowa patudi tumutumbisha. (Mis. 34:1) Tudi tutumbisha Yehowa patudi tuambila bakuabu mutudi banange ngikadilu yende milenga ne bintu bidiye muenze ne tubianyisha. Dianyisha ditudi nadi kudiye ke diatusaka bua kumutumbisha. Tuetu tuangata dîba dia kuelangana meji a bintu bimpe bionso bidi Yehowa mutuenzele, katuakupangila bualu bua kumutumbishila to. Mudimu wa diyisha udi utupetesha mpunga muimpe menemene wa ‘kufila misangu yonso kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, mbuena kuamba ne: mamuma a mishiku yetu.’ Anu mututu tuanji kuela meji a malu atuambila Yehowa mu disambila kumpala kua tuetu kudienza, mbimpe tuikale kabidi tuela meji a malu atuambila bantu batudi tuyisha bimpe menemene. Tudi basue bua “mulambu [wetu] wa kumutumbisha nawu” wikale muimpe menemene. Ke bua tshinyi tutu ne musangelu patutu tuyisha. w22.03 21 §8

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu