Ngondo wa 10
Dia lumingu dia 1/10
Wa diakalenga mmuntu udi kayi upeta bualu bua kulendukila mu meme.—Mat. 11:6.
Malu atudi tulongesha ne atudi tuitabuja atu afumina anu mu Bible. Nansha nanku, ba bungi badi balenduka lelu bualu badi bamona bobu ne: ditendelela dietu kaditu ne mikiyakiya itu ikoka bantu ntema mutu bakuabu benza to, bamona kabidi ne: malu atutu tulongesha kaatu apetangana ne bitubu basue kumvua to. Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo ba ku Lomo ne: “Ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua. Malu adi muntu umvua pawu adi afumina ku dîyi didi ditangila Kristo.” (Lomo 10:17) Nanku tudi tupeta ditabuja patudi tulonga Mifundu, ki mpatudi tuenza mikiyakiya ya mu bitendelelu idi kayiyi ipetangana ne Mifundu to, nansha yoyi isankisha bantu ba bungi. Tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole dishindamene pa dimanya dijalame bualu “kuoku kakuyi ditabuja kakuena mushindu wa kusankisha Nzambi bimpe to.” (Eb. 11:1, 6) Nanku kabiena bikengela tumone tshimanyinu tshia dikema tshia mu diulu bua tushishe kujadika ne: tudi bapete bulelela to. Kulonga malu a mu Bible adi akolesha ditabuja nkukumbane bua kutujadikila ne: tudi bapete bulelela ne kumbusha dielakana. w21.05 4-5 §11, 12
Dimue dia 2/10
Malu anyi mmende bimpe bua kutantshisha lumu luimpe.—Filip. 1:12.
Mupostolo Paulo uvua ne ntatu ya bungi. Uvua dijinga ne bukole nangananga pavuabu bamukuma, bamuasa mabue, ne bamuele mu buloko. (2 Kol. 11:23-25) Paulo wakamba kayi welakana ne: imue misangu uvua uluangana ne ditekeshibua mu maboko. (Lomo 7:18, 19, 24) Uvua kabidi ne “dieba mu mubidi” divua mua kuikala disama kampanda, divuaye ujinga bikole bua Nzambi amumbushe. (2 Kol. 12:7, 8) Yehowa uvua mupeshe Paulo bukole bua kukumbajaye mudimu wende wa diyisha nansha muvuaye utuilangana ne ntatu yonso ayi. Mona mushindu wakakumbajaye mudimu wende. Pavuaye ku Lomo mu nzubu muvuabu bamuele mu buloko, wakamanyisha lumu luimpe ne tshisumi kumpala kua balombodi bena Yuda, pamuapa kabidi ne kua banene ba mbulamatadi. (Bien. 28:17; Filip. 4:21, 22) Wakayisha kabidi basalayi balami ba mukalenge wa bena Lomo ba bungi ne bonso bavua balua kumutangila. (Bien. 28:30, 31; Filip. 1:13) Mu tshikondo tshimue tshimue atshi, nyuma wa Nzambi wakenzeja Paulo bua kufundaye mikanda ivua miambuluishe bena Kristo balelela ba tshikondo atshi, too ne ba lelu eu kabidi. w21.05 21 §4, 5
Dibidi dia 3/10
“Kanuyi dia muamua dia malu adi mafunda,” bua kanudiuwuji ne lutambishi.—1 Kol. 4:6.
Lutambishi luakafikisha Uziya mukalenge wa Yuda bua kubenga mibelu ne kuenza malu ne dikamakama. Uziya uvua kalume ka mukaba. Uvua mutshimune mvita ya bungi, muibake bimenga bia bungi ne uvua ne madimi ne bimuna bia bungi. “Nzambi mulelela wakamutantshisha.” (2 Kul. 26:3-7, 10) Bible udi wamba ne: “Kadi diakamue pakaluaye ne bukole, muoyo wende wakadibandisha kumufikishabi ku dibutuka.” Yehowa ukavua mutume dîyi ne: anu bakuidi ke bavua ne bua kuosha musenga wa manananshi mu ntempelo. Kadi mukalenge Uziya wakapeta dikamakama, kubuelaye mu ntempelo bua kuosha musenga wa manananshi. Yehowa kavua musanke to, kumutuaye nsudi bua lutambishi luende alu. (2 Kul. 26:16-21) Lutambishi ludi mua kutubueja mu buteyi muvuabi bienzekele Uziya anyi? Eyowa, ludi mua kutubueja mu buteyi tuetu tudiangata ne mushinga tupitshisha. Tuikale bamanye ne: Yehowa ke udi utupesha mamanya onso atudi nawu ne mudimu wonso utudi nawu mu tshisumbu. (1 Kol. 4:7) Tuetu ne lutambishi Yehowa kakuenza netu mudimu to. w21.06 16 §7, 8
Disatu dia 4/10
Kanusanki bua mudi nyuma ikokeshibua kunudi, kadi nusanke bua mudi mêna enu mafunda mu diulu.—Luka 10:20.
Yezu uvua mumanye ne: bayidi bende kabavua anu mua kupeta disanka misangu yonso mu mudimu wabu to. Mu kuamba kuimpe, katuena bamanye bungi bua bantu bakalua bayidi ku bavua babateleje abu to. Bivua bimpe bayidi ba Yezu basanke nangananga bua muvua Yehowa wanyisha mudimu wabu mukole, pamutu pa kusanka bua malu avuabu benze. Tuetu bananukile mu mudimu wetu, netupete muoyo wa tshiendelele. Patudi tuenza muetu muonso bua kuyisha bantu lumu luimpe ne kubalongesha, tudi kabidi “tukunyina nyuma bintu,” bienza bua nyuma muimpe wa Nzambi akuate mudimu mu nsombelu wetu. Tuetu katuyi ‘balekele’ anyi “batshioke,” Yehowa udi utujadikila ne: netupete muoyo wa tshiendelele, nansha tuetu bafikishe muntu ku dibatijibua anyi katuyi bamufikishe.—Gal. 6:7-9. w21.10 26 §8, 9
Dinayi dia 5/10
Wakabumvuila luse . . . Wakatuadija kubalongesha malu a bungi.—Mâko 6:34.
Musangu kampanda, Yezu ne bayidi bende bavua bapungile bua mudimu mukole wa diyisha uvuabu benze. Bavua dijinga ne muaba uvuabu mua kuikishila, kadi musumba munene wa bantu wakalua kubasangana. Yezu wakabumvuila luse ne kutuadijaye kubalongesha “malu a bungi.” Yezu wakaditeka pa muaba wa bantu abu. Uvua musue kubambuluisha bualu uvua mumone ne: bavua bakenga ne bavua dijinga ne ditekemena. Lelu bantu badi mu nsombelu wa buena au, nansha mudibu bamueneka bu badi ne disanka ne banyisha nsombelu udibu nende. Badi anu bu mikoko idi mijimine, kakuyi wa kuyambuluisha ne kakuyi mulami wa kuyilombola. Mupostolo Paulo wakamba bua bantu ba nunku ne: ki mbamanye Nzambi ne kabena ne ditekemena to. (Ef. 2:12) Patudi tutangila nsombelu wa mu nyuma udi nende bantu badi mu teritware wetu dinanga ne luse bidi bitusaka bua kubambuluisha. Mushindu muimpe utudi mua kubambuluisha nkubalomba bua kulonga nabu Bible. w21.07 5 §8
Ditanu dia 6/10
Katukebi bua kudileja bu ne: tudi bapite bakuabu, . . . tualakanangana.—Gal. 5:26.
Muntu udi mudinange anu yeye udi udisua ne utabalela anu malu ende nkayende. Muena mukawu mubi udi ujinga bintu bidi mukuabu nabi anyi mene ujinga bua muntu au ajimije nansha bidiye nabi abi. Mu kuamba kuimpe, mukawu mmuanabu ne lukinu. Budinangi ne mukawu (anyi dialakana), tudi mua kubifuanyikija ne musuasua udi wenda udia musaka wa nzubu. Nansha musaka wa nzubu wowu umueneka bu udi tumatuma, udi anu ulua kupuka ndekelu wa bionso pakadiwu mudike nanku. Mushindu wa muomumue, muntu udi mua kuenzela Yehowa mudimu tshikondo kampanda, kadi yeye uwenza bua budinangi ne dialakana, neafike anu ku dikuluka. (Nsu. 16:18) Udi mua kufika ku dilekela dienzela Yehowa mudimu, udienzela yeye muine bibi ne bantu bakuabu. Tudi mua kuluisha budinangi tuetu balame mubelu uvua mupostolo Paulo mufile eu mu lungenyi: “Kanuenji bualu nansha bumue ne lungenyi lua dikokangana anyi lua kudimona bapite bakuabu, kadi ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.”—Filip. 2:3. w21.07 15-16 §6-8
Disambombo dia 7/10
Lumu luimpe lutudi tuyisha kaluvua lulue kunudi ne mêyi nkayawu, kadi luvua lulue kabidi ne bukole ne nyuma muimpe ne dishindika dikole.—1 Tes. 1:5.
Kudi bantu badi bela meji ne: tshitendelelu tshilelela tshidi ne bua kuandamuna nkonko yonso, nansha idi Bible kayi wakuila to. Mbikumbanyine kuela meji nanku anyi? Tuangate tshilejilu tshia Paulo. Wakakankamija bena Kristo nende bua ‘kukonkonona malu onso,’ kadi kuambaye kabidi ne: kuvua malu a bungi avuaye kayi umvua to. (1 Tes. 5:21) Wakafunda ne: ‘Tudi bamanye anu tshitupa tshia mêyi a buprofete,’ kufundaye kabidi ne: “Tudi tumona bintu bibuitshidile ku diambuluisha dia lumuenu lua tshiamu.” (1 Kol. 13:9, 12) Paulo kavua umvua malu onso to; nansha tuetu petu. Kadi uvua mumanye malu a nshindamenu adi atangila Yehowa. Malu avuaye mumanye au avua makumbane bua kutuishibuaye ne: uvua mu bulelela. Bua tuetu kutuishibua bikole ne: tudi bapete bulelela, tudi mua kufuanyikija malu avua Yezu wenza mu ntendelelu wende ne adi Bantemu ba Yehowa benza lelu. w21.10 18-19 §2-4
Dia lumingu dia 8/10
Padiye upitshisha bidimu 50, neumbuke.—Nom. 8:25.
Nuenu bana betu bakadi bakulakaje, nansha nuenu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba anyi kanuyimu, nudi mua kuambuluisha bakuabu bikole. Mushindu kayi? Ibidilanganayi ne nsombelu mupiamupia unudi nende, difundilayi bipatshila bipiabipia, ne tumayi meji ku tshinudi mua kuenza pamutu pa kuatuma ku tshinudi kanuyi mua kuenza. Mukalenge Davidi uvua ujinga kuibakila Yehowa nzubu wamba kufua. Kadi pakamuambila Yehowa ne: muanende Solomo utshivua nsonga ke uvuaye ne bua kupesha diakalenga adi, wakitaba dipangadika dia Yehowa adi, yeye kudianjila kulongolola bintu ne muoyo wende mujima bua kutua mudimu au mpanda. (1 Kul. 17:4; 22:5) Davidi kavua muele meji ne: yeye ke uvua ukumbana bua kuibaka nzubu au bu mutshivua Solomo ‘muana ne kayi ne dimanya dia bungi’ to. (1 Kul. 29:1) Davidi uvua mumanye ne: ntempelo uvua ne bua kuibakibua bualu Yehowa uvua ubenesha mudimu au, kadi ki mbua bungi bua bidimu bivua nabi bantu bavua balombola anyi dimanya diabu to. Bia muomumue, lelu bana betu bakadi bakulakaje badi batungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu anu bu Davidi nansha midimu idibu babapeshe yoyi mishintuluke. Mbamanye ne: Yehowa neabeneshe bansonga badi benza midimu ivuabu benza kumpala ayi. w21.09 9 §4; 10 §5, 8
Dimue dia 9/10
Nealombole bena bupuekele mu malu adi makane, nealongeshe bena bupuekele njila wende.—Mis. 25:9.
Patudi tudifundila bipatshila mu mudimu wa Yehowa, tudi tupeta nsombelu wa nsongo. Kadi mbimpe tudifundile bipatshila bitudi mua kukokesha bua kukumbaja, ki mbia buena bia bakuabu to. Katudifundidi bipatshila bidi mua kutuela mâyi ku makasa ne kututekesha mu maboko to. (Luka 14:28) Bu muudi mutendeledi wa Yehowa, udi ne mushinga wa bungi mu dîku diende, ne kakuena muntu mukuabu udi bu wewe to. Yehowa kavua mukukoke kudiye bualu udi mupite bantu bakuabu to. Wakakukoka bualu uvua mutangile mu muoyo webe, kumonaye ne: udi musue kulonga malu ende ne udi muena bupuekele udiye mua kufumba. Ikale mutuishibue ne: udi ukuanyisha paudi wenza muebe muonso bua kumuenzela mudimu. Lulamatu luebe ne dinanukila diebe bidi bijadika ne: udi ne “muoyo muimpe ne mulengele.” (Luka 8:15) Nunku tungunuka ne kupesha Yehowa tshidi tshitambe buimpe tshiudi natshi. Dîba adi neupete tshiudi mua kusankila ‘bua bualu buebe nkayebe.’—Gal. 6:4. w21.07 24 §15; 25 §20
Dibidi dia 10/10
Muntu yonso udi umbusha muenji wa mpekatu mu njila wende uvuaye mupambukile neamupandishe.—Yak. 5:20.
Bidi mua kutulomba bua tuikale ne lutulu padibu batuenzela bilema. Tshilejilu, padi bakulu bamanya ne: bubi bunene mbuenzeke mu tshisumbu, badi basambila Yehowa bamulomba “meji adi afumina muulu” bua baye ne malu mudiye musue. (Yak. 3:17) Tshipatshila tshiabu ntshia ne: kuoku mushindu bambuluishe muenji wa mpekatu bua umbuke “mu njila wende uvuaye mupambukile.” (Yak. 5:19, 20) Badi kabidi ne bua kudienzeja muabu muonso bua kukuba tshisumbu ne kusamba bavua muenji wa mpekatu au muenzele bibi. (2 Kol. 1:3, 4) Kumpala kua bakulu kulumbuluisha muntu au, badi ne bua kuanji kukeba bijadiki bionso. Bualu ebu budi mua kuangata tshikondo tshile. Pashishe badi basambila, bapesha muenji wa mpekatu au mibelu ya mu Bible ne bamunyoka “mu mushindu mukumbane.” (Yel. 30:11) Bakulu kabena ne bua kuya ne malu lubilu lubilu bua kumulumbuluisha to. Padibu baya ne malu mudi Yehowa musue, bena mu tshisumbu bonso nebikale ne disanka. w21.08 11 §12, 13
Disatu dia 11/10
Nenye muaba uwaya . . . Tshisamba tshienu netshikale tshisamba tshietu, ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.—Luta 1:16.
Bua tshiyole tshia nzala tshivua mu Isalele, Naomi ne bayende ne bana bende babidi ba balume bakaya kusombela mu Moaba. Bayende wa Naomi wakafuila mu Moaba amu. Bana babu babidi abu kuselabu, bia dibungama, kufuabu pabu. (Luta 1:3-5) Naomi uvua mutekete mu mikolo bikole bua ntatu ivuaye nayi, kufikaye ne ku diamba ne: Yehowa ke uvua umuluisha. Teleja tshiakambaye: “Tshianza tshia Yehowa ntshinkudimukile.” “Wa Bukole Buonso mmumvuijile nsombelu bululu menemene.” ‘Yehowa mmunduishe, ne Wa Bukole Buonso munkebele dikenga.’ (Luta 1:13, 20, 21) Yehowa mmumanye ne: “dikengeshibua didi mua kufikisha muena meji ku dienza malu bu mupale.” (Muam. 7:7) Wakasaka Luta bua amunange ne dinanga dia lulamatu. Luta wakamuambuluisha, kanyinganyinga kukepelaku ne kumufikishaye ku dimona ne: Yehowa uvua anu mumunange. w21.11 9 §9; 10 §10, 13
Dinayi dia 12/10
Tungunuka ne kulomba Nzambi.—Yak. 1:5.
Tuetu tudifila muetu muonso mu mudimu utudi tuenzela Yehowa mpindieu, mmumue ne: katuenaku mua kukeba mishindu mikuabu ya kuwalabaja anyi? Kabiena nanku to! Tudi mua kudifundila bipatshila biatuambuluisha bua kulua bamanyishi ne balongeshi bimpe ne bua kuambuluisha bena Kristo netu. Netukumbaje bipatshila ebi tuetu tudifila bua kuambuluisha bakuabu ne meji mimpe ne budipuekeshi, pamutu pa kuimanyina anu pa malu etu. (Nsu. 11:2; Bien. 20:35) Mbipatshila kayi biudi mua kudifundila? Lomba Yehowa akuambuluishe bua umanye bipatshila biudi mua kukumbaja. (Nsu. 16:3) Kuenaku mua kudifundila tshia kulua mpanda-njila muambuluishi anyi wa pa tshibidilu, kuya kuenza mudimu ku Betele, peshi kuya kuambuluisha mu mudimi wa luibaku. Pamuapa wewe ne mushindu, udi mua kulonga muakulu mukuabu bua umone mua kualabaja mudimu webe anyi kuya kuambuluisha mu teritware wa muakulu mukuabu. w21.08 23 §14, 15
Ditanu dia 13/10
Dinanga [dia Yehowa] dia lulamatu didi dishalaku kashidi.—Mis. 136:1.
Yehowa utu wangata dinanga dia lulamatu ne mushinga wa bungi. (Hosh. 6:6) Nzambi wetu udi utusengelela ku butuangaji bua muprofete Mika bua “kunanga dinanga dia lulamatu.” (Mika 6:8, dim.) Kadi kumpala kua tuetu kuenza nanku, mbimpe tuanji tumanye tshidi dinanga dia lulamatu diumvuija. Dinanga dia lulamatu ntshinyi? Tshiambilu “dinanga dia lulamatu” tshidi mu Bible wa nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia misangu mitue ku 230. Dinanga dia lulamatu ntshinyi? Bilondeshile “Diumvuija dia miaku ya mu Bible” didi mu nkudimuinu au, dinanga dia lulamatu didi dileja “dinanga disaka kudi didifila, muoyo mutoke, lulamatu ne dilamata bikole. Badi batamba kuditela bua dinanga didi Nzambi munange nadi bantu, kadi ndinanga didi kabidi bantu balejangana.” Yehowa ke tshilejilu tshitambe buimpe tshia dinanga dia lulamatu. Ke bualu kayi mukalenge Davidi wakamba ne: “Yehowa, dinanga diebe dia lulamatu ndifike too ne mu diulu . . . Nzambi wanyi, ke mudi dinanga diebe dia lulamatu ne mushinga nunku!” (Mis. 36:5, 7) Anu bu Davidi, tutu petu tuangata dinanga dia lulamatu dia Nzambi ne mushinga anyi? w21.11 2 §1, 2; 3 §4
Disambombo dia 14/10
Nudi ne bua kusambila mushindu eu: “Tatu wetu udi mu diulu.”—Mat. 6:9.
Mu dîku dia batendeledi ba Yehowa tudi ne Yezu “muanabute wa bifukibua bionso,” ne banjelu bungi bu ntunta ne ngenene. (Kolos. 1:15; Mis. 103:20) Pavua Yezu pa buloba, wakaleja ne: bantu badi ne lulamatu badi mua kumona Yehowa bu Tatu wabu. Pavuaye uyukila ne bayidi bende wakabikila Yehowa ne: “Tatu wanyi ne Tatu wenu.” (Yone 20:17) Patudi tudilambula kudi Yehowa ne tubatijibua, tudi tubuela mu dîku dia bana betu badi banangangane. (Mâko 10:29, 30) Yehowa nTatu wa dinanga. Yezu mmusue tumone Yehowa mudiye umumona, mmumue ne: tumumone bu muledi muimpe udi ne dinanga utudi mua kukuatshila yetu ya munda bipepele. Ki mmusue tumumone bu muntu wa malu makole, udi utuambila anu tshia kuenza to. Wakatuadija disambila dia tshilejilu ne mêyi a ne: “Tatu wetu.” Yezu uvua mua kuikala mutuambile bua kubikila Yehowa ne: “Wa Bukole Buonso,” “Mufuki,” anyi ne: “Mukalenge wa tshiendelele.” Kabivua mua kuikala bibi to, bualu Bible udi utela mianzu yonso eyi bua kuakula bua Yehowa. (Gen. 49:25; Yesh. 40:28; 1 Tim. 1:17) Kadi Yezu wakatuambila bua kubikila Yehowa ne: “Tatu.” w21.09 20 §1, 3
Dia lumingu dia 15/10
Manashe wakafika ku dimanya ne: Yehowa udi Nzambi mulelela.—2 Kul. 33:13.
Mukalenge Manashe pende wakateka tshitunu kubengaye kuteleja malu onso avua baprofete ba Yehowa bamudimuija nawu. Ndekelu wa bionso, “Yehowa [wakatumina Yuda] bamfumu ba tshiluilu tshia mukalenge wa Ashû, bobu kukuata Manashe ne ndobo, kumusuikabu ne nkanu ibidi ya tshiamu tshia mitaku ne kuyabu nende ku Babilona.” Bakamuela mu buloko ku babende aku. Bidi bimueneka ne: wakela meji bikole a malu avuaye muenze. “Wakatungunuka ne kudipuekesha bikole kumpala kua Nzambi wa bankambua bende.” Wakenza kabidi bualu bukuabu bua mushinga. “Wakalomba Yehowa Nzambi wende luse.” Mu kuamba kuimpe, Manashe “wakatungunuka ne kumusambila.” (2 Kul. 33:10-12) Yehowa wakandamuna masambila a Manashe. Uvua mumone ne: muoyo wende uvua mushintuluke bua malu avuaye muambe mu musambila ende. Yehowa wakamuteleja kumupingajaye mu nkuasa wende wa bukalenge. Manashe wakenza muende muonso bua kuleja ne: uvua bushuwa munyingalale bua mpekatu yende. w21.10 4 §10, 11
Dimue dia 16/10
Bantu babidi mbapite muntu umue, bualu badi ne difutu dimpe bua mudimu wabu mukole.—Muam. 4:9.
Akila ne Pisikila bavua ne bua kumbuka muaba uvuabu bibidile, kukeba muaba mukuabu wa kusombela, ne kubanga kabidi kuenza mudimu wabu wa dienza ntenta muaba mukuabu wa tshianana. Bu muvuabu baye kusombela ku Kolinto, Akila ne Pisikila bakatuadija kuambuluisha tshisumbu tshia mu Kolinto amu ne kueleshanganabu diboko ne mupostolo Paulo bua kukolesha bena Kristo ba kuntu aku. Pashishe bakaya mu bimenga bikuabu bivuabu dijinga ne bayishi ba lumu luimpe ba bungi. (Bien. 18:18-21; Lomo 16:3-5) Bavua ne bia bungi bia kuenzela Yehowa eku bikale kabidi ne disanka. Bena mabaka ba lelu badi mua kuidikija Pisikila ne Akila bobu bateka malu a Bukalenge bua Nzambi pa muaba wa kumpala. Tshikondo tshimpe tshidi mulume ne mukaji mua kuyukidilangana bua bipatshila biabu mpatshidibu batantshilangana. Padibu badifundila bipatshila bia kukumbaja mu mudimu wa Nzambi ne baluangana bua kubikumbaja, badi bapeta mpunga ya bungi ya kumona mudi nyuma wa Yehowa ubambuluisha.—Muam. 4:12. w21.11 17 §11, 12
Dibidi dia 17/10
Muntu yonso wa kunudi udi ne bua kunemeka mamuende ne tatuende . . . Meme ndi Yehowa Nzambi wenu.—Lew. 19:3.
Bidi bimueneka patoke ne: mbimpe tutumikile mubelu wa Nzambi eu wa kunemeka baledi betu. Tumanyayi kabidi muaba eu ne: mukenji udi mu Lewitiki 19:3 wa kunemeka baledi mmulonde tshiambilu tshia ne: “Nudi ne bua kuikala ba tshijila, bualu meme Yehowa Nzambi wenu ndi wa tshijila.” (Lew. 19:2) Tuetu bele meji a dîyi didi Yehowa mutume dia kutua baledi mushinga, pamuapa tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshintu meme ngenza bua kuleja ne: ndi ntumikila dîyi edi?’ Wewe wela meji ne: bivua mua kuikala bimpe bu wewe mubenzele malu a bungi mu bidimu bikadi bipite, udi anu mua kupangadija bua kuakaja malu mpindieu. Kuena mua kushintulula malu akadi mapite to, kadi udi mua kudisuika mpindieu bua kuenzela baledi bebe malu a bungi. Pamuapa udi mua kulongolola bua kuvudija misangu ya diya kubasombesha. Anyi udi mua kuikala ubakuatshisha ne bintu bidibu nabi dijinga, ne ubambuluisha mu malu a mu nyuma. Peshi udi mua kuikala ubasamba ne ubakankamija. Wewe wenza nanku, neuleje muudi utumikila mukenji udi mu Lewitiki 19:3. w21.12 4-5 §10-12
Disatu dia 18/10
Lekelayi kulumbuluishangana.—Mat. 7:1.
Mukalenge Davidi uvua muenze mpekatu minene. Tshilejilu, wakenda masandi ne Beta-sheba, kushipeshaye too ne bayende. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Bualu buvua Davidi muenze abu buakamukengeshisha yeye ne ba mu dîku diende, kukengeshisha too ne bakaji bende bakuabu. (2 Sam. 12:10, 11) Musangu mukuabu kabidi, Davidi kakeyemena Yehowa pavuaye mutumine bantu bende dîyi bua kubala bungi bua balume ba mu Isalele bavua mu tshiluilu tshia mvita to. Davidi uvua mua kuikala muenze nanku bualu uvua uditambisha bua muvuaye ne tshiluilu tshinene tshia basalayi ne uvua utshieyemena. Ntshinyi tshiakalua kuenzeka? Bena Isalele batue ku 70 000 bakafua ku tshipupu. (2 Sam. 24:1-4, 10-15) Uvua mua kuamba ne: kavua mukumbane bua Yehowa kumufuila luse anyi? Yehowa yeye kavua umumona nanku to. Uvua muimanyine pa lulamatu luvua nalu Davidi mu nsombelu wende mujima ne pa dinyingalala diende bua mpekatu ne muoyo mujima. Nunku Yehowa wakafuila Davidi luse bua mpekatu minene ivuaye muenze ayi. Yehowa uvua mumanye ne: Davidi uvua mumunange bikole ne uvua musue kuenza malu makane. Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mutuye wimanyina anu pa ngikadilu mimpe itudi nayi.—1 Bak. 9:4; 1 Kul. 29:10, 17. w21.12 19 §11-13
Dinayi dia 19/10
Musangu umue wakapetulula lumonu luende, kutuadijaye kumulonda, wenda utumbisha Nzambi.—Luka 18:43.
Yezu uvua uditeka pa muaba wa bavua ne bulema kampanda. Vuluka mukenji uvuaye mutumine Yone Mubatiji wa ne: “Bampofu badi mpindieu bamona, balema badi benda, bena nsudi badi balengejibua, bampudi matshi badi bumvua, bafue badi bajudibua.” Pavua bantu bamone bishima bivua Yezu muenze ‘bonso bakatumbisha Nzambi.’ (Luka 7:20-22) Bena Kristo mbasue kuidikija Yezu, benza nanku padibu baditeka pa muaba wa badi ne bulema kampanda. Nunku tutu tuenzela badi ne bulema malu ne lutulu ne tubumvuila. Tuamba eku tuela eku, Yehowa ki mmutupeshe bukole bua kuenza bishima bu Yezu to. Kadi tudi ne diakalenga dia kumanyisha bampofu ku mubidi anyi bampofu mu nyuma lumu luimpe lua mparadizu. Mu mparadizu amu bantu bonso nebikale bapuangane ne mu malanda mimpe ne Nzambi. (Luka 4:18) Lumu luimpe elu lukadi luambuluishe bantu ba bungi bua kutumbisha Nzambi. w21.12 9 §5
Ditanu dia 20/10
Nudi bumvue lumu lua dinanukila dia Yobo ne bamone muvua Yehowa mumuenzele malu ku ndekelu.—Yak. 5:11.
Yakobo uvua wangatshila malu avuaye ulongesha mu Mifundu. Uvua ulongesha ne Dîyi dia Nzambi bua kuambuluisha bavua bamuteleja bua bamanye ne: misangu yonso Yehowa utu ufuta bantu badi bamulamate anu bu muvua Yobo. Yakobo uvua mulongeshe bualu ebu mu mêyi mapepele ne majalame. Pavuaye ulongesha nanku, uvua utuma ntema ya bantu kudi Yehowa, kayi uyikoka kudiye to. Dilongesha: Tuikalayi tulongesha ne miaku mipepele, tuangatshila malu mu Dîyi dia Nzambi. Katuikadi ne tshipatshila tshia kuleja bakuabu mutudi bamanye bia bungi to, kadi tuikale ne tshipatshila tshia kubaleja mudi Yehowa mumanye malu a bungi ne mudiye uditatshisha bikole bua bualu buabu. (Lomo 11:33) Netufike ku tshipatshila atshi tuetu tuangatshila malu atudi tulongesha mu Mifundu misangu yonso. Tshilejilu, pamutu pa kuambila mulongi wa Bible tshiuvua wewe mua kuenza bu wewe muikale yeye, muambuluisha bua kuelangana meji a bilejilu bidibu bakuile mu Bible ne bua kujingulula mushindu utu Yehowa wela meji ne umona malu. Tuetu tuenza nanku nebibasake bua kuenza malu bua kusankisha Yehowa, ki mbua kutusankisha tuetu to. w22.01 11 §9, 10
Disambombo dia 21/10
Udi ne bua kunanga mukuebe muudi mudinange.—Lew. 19:18.
Nzambi mmusue ne: katuenzedi bantu bakuabu malu mabi, ne mmutekemene bua katuimanyinyi anu apu to. Tubanange mutudi badinange. Muena Kristo udi musue kusankisha Nzambi udi ne bua kutumikila mukenji eu. Yezu uvua muleje ne: mukenji udi mu Lewitiki 19:18 eu udi ne mushinga wa bungi. Musangu mukuabu Mufalese kampanda wakamuebeja ne: “Mmukenji kayi udi mutambe bunene mu Mikenji?” Yezu kumuandamunaye ne: “mukenji mutambe bunene ne wa kumpala” ngwa kunanga Yehowa ne muoyo wetu wonso, ne anyima wetu yonso, ne lungenyi luetu luonso. Pashishe yeye kutela mêyi adi mu Lewitiki 19:18 wamba ne: “Muibidi udi mufuanangane nawu nguowu eu: ‘Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.’” (Mat. 22:35-40) Kudi mishindu ya bungi itudi mua kuleja mutudi banange bakuetu. Umue mushindu mpatudi tuteka mubelu udi mu Lewitiki 19:18 mu tshienzedi. Mubelu au udi ne: ‘Kuena ne bua kudisombuela anyi kulaminangana munda’ to. w21.12 10-11 §11-13
Dia lumingu dia 22/10
Pakatangilaye tshipepele tshikole, wakumvua buôwa. Nunku pakatuadijaye kudina, wakela dîyi ne: “Mukalenge, nsungila!”—Mat. 14:30.
Yezu wakolola tshianza ne kumukuataye bua kumusungila. Mbimpe tuikale bavuluke ne: Petelo wakendela pa mâyi a mavuala makole au pavuaye mushale mutangila anu kudi Yezu. Kadi pakatangilaye tshipepele tshikole atshi wakatuadija kuelekana ne kupetaye buôwa; yeye kutuadija kudina. (Mat. 14:24-31) Tshilejilu tshia Petelo etshi tshidi mua kutulongesha. Pavua Petelo mupatuke mu buatu ne mutuadije kuendela pa mâyi kavua muela meji ne: uvua mua kufika ku diumvua buôwa ne kutuadija kudina to. Uvua musue anu kuendela pa mâyi too ne pavuaye ufika kudi Mukalenge wende. Kadi wakapangila bua kushala mutume meji ku tshipatshila atshi. Lelu eu tuetu petu tudi dijinga ne ditabuja bua kunanukila mu ntatu anu bu muvua Petelo muikale dijinga ne ditabuja bua kuendela pa mâyi. Tuetu bapangile bua kushala batume meji kudi Yehowa ne malu adiye mulaye, tudi mua kutuadija kudina mu nyuma. Nunku nansha tshipepele tshia mushindu kayi tshia mu tshimfuanyi tshitute nsombelu wetu, mbimpe tushale anu batume meji kudi Yehowa bamanye ne: udi ne bukokeshi bua kutuambuluisha. w21.12 17-18 §6, 7
Dimue dia 23/10
Nendue mu nzubu muebe bua dinanga diebe dinene dia lulamatu.—Mis. 5:7.
Disambila, dilonga, ne dielangana meji bidi mu malu a ntendelelu wetu. Patudi tusambila, tudi tuyukila ne Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange bikole. Patudi tulonga Bible, tudi tupeta “dimanya dia Nzambi,” udi Mpokolo wa meji. (Nsu. 2:1-5) Patudi tuelangana meji a malu a Yehowa atudi tulonga, tudi tumona ngikadilu yende mitambe buimpe ne tuvuluka malu adiye musue kuenzela bantu bonso. Eu ke mushindu mutambe buimpe wa kuenza mudimu ne dîba diebe. Kadi ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza malu aa? Koku mushindu, keba muaba udi kawuyi mitoyi. Tuakulabi bua Yezu. Kumpala kua kutuadijaye mudimu wende pa buloba, wakenza matuku 40 mu tshipela. (Luka 4:1, 2) Bu muvuamu kamuyi mutoyi, Yezu uvua ne mushindu muimpe wa kusambila ne kuelangana meji a tshivua Tatuende musue bua yeye kuenza. Bualu ebu buakamupetesha bukole bua kutantamena mateta akavuaye pa kutuilangana nawu. w22.01 27-28 §7, 8
Dibidi dia 24/10
Malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.—Nsu. 15:22, dim.
Mukulu kampanda anyi muanetu mukuabu mushindame mu nyuma udi mua kutuleja bualu butudi ne bua kuakaja mu nsombelu wetu. Padi muntu udi mutunange utupesha mibelu idi miangatshila mu Bible, mbimpe tudienzeje bua kutshitumikila. Bua kuamba malu mudiwu, bidi mua kutukolela bua kuitaba mubelu udibu batupesha buludiludi. Bidi mene mua kutufiikisha tshiji. Bua tshinyi? Nansha mutudi bamanye ne: tudi bapange bupuangane, bidi anu mua kutukolela bua kuitaba mibelu padi muntu ulenga anu pa tshilema tshitudi benze. (Muam. 7:9) Tudi mene mua kutuadija kudibingisha, tukadi tujinga kumanya tshidi mua kuikala tshimusake bua kutupesha mibelu anyi tufiika munda bua mushindu udiye mutupeshe mibelu mine ayi. Tudi kabidi mua kuakula bibi bua muntu udi mulue kutubela au tuenda tukeba anu bilema bituye wenza, tuamba ne: ‘Yeye muine nnganyi bua yeye kulua kumpesha mibelu? Udi usua kuleja mudiye yeye mupuangane muaba au!’ Ndekelu wa bionso, bu mudi mubelu udibu batupeshe au kawuyi mutusankishe tudi mua kubenga kuulonda peshi kuya kukeba muntu mukuabu udi mua kutuambila bidi bitusankisha. w22.02 8-9 §2-4
Disatu dia 25/10
Bukole buenu nebuikale mu dishala talalaa ne dikala ne dieyemena.—Yesh. 30:15.
Nsombelu utuikala nende mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi neatutuadile ntatu kampanda yateka dieyemena ditudi nadi mu mushindu utu Yehowa wenza malu mu diteta anyi? Tshilejilu, tangila tshivua tshienzeke katupa kakese pavua bena Isalele bumbuke mu bupika mu Ejipitu. Bamue ba kudibu bakatuadija kudiabakena bajinga biakudia bimpe bivuabu badia mu Ejipitu, ne bavua bapepeja mana avua Yehowa mubapeshe. (Nom. 11:4-6; 21:5) Ngenyi ya buena ayi idi mua kutuluila petu pajika dikenga dinene anyi? Katuena bamanye bungi bua mudimu utuikala nawu wa kusukula buloba ne kubuvuija mparadizu ku kakese ku kakese to. Bidi bimueneka ne: nekuikale mudimu wa bungi wa kuenza ne malu kaakuikala anu mapepele ku ntuadijilu to. Netuditue petu mu didilakana bua bikala Yehowa mua kutupesha dîba adi anyi? Tshia kumanya ntshia ne: Tuetu tuleja dianyisha dia bidi Yehowa utupesha lelu, netudileje kabidi bikole bua biatupeshaye dîba adi. w22.02 7 §18, 19
Dinayi dia 26/10
Nebakuate bikole ku muzabi wa muena Yuda, bamba ne: “Tudi basue kuya nenu.”—Zek. 8:23.
Mu mulayi udi mu Zekâya 8:23 mudi tshiambilu tshia ne: “muena Yuda” ne tshia ne: “nenu” bidi bileja bionso bibidi bashadile bela manyi. (Lomo 2:28, 29) “Bantu dikumi ba miakulu yonso ya bisamba” badi baleja bena mu mikoko mikuabu. ‘Mbakuate [bela manyi] bikole,’ mmumue ne: mbabalamate bikole, badisange kudibu mu ntendelelu mukezuke. Bia muomumue bua kukumbaja mulayi udi mu Yehezekele 37:15-19, 24, 25, Yehowa mmuenze bua bela manyi ne bena mu mikoko mikuabu benze mudimu pamue dikaya dituangane ne dikuabu. Mu mulayi eu mbakule bua mitshi ibidi. Bonso badi ne ditekemena dia kuya mu diulu badi bu mutshi uvuabu bangate “bua Yuda” (tshisamba tshivuabu bangatshila bakalenge ba Isalele), ne bonso badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba badi bu mutshi “wa Efelayima.” Yehowa uvua ne bua kusangisha bisumbu bionso bibidi ebi bua bilue “mutshi umue.” Bidi biumvuija ne: badi benza mudimu mu buobumue ku bukokeshi bua Kristo Yezu, mukalenge wabu umuepele.—Yone 10:16. w22.01 22 §9, 10
Ditanu dia 27/10
Nudimuke bua kanuikadi nuenza malu makane ku mêsu kua bantu bua bobu banumone.—Mat. 6:1.
Yezu uvua muakule bua bantu bavua bapesha bapele bintu kadi benza bua bantu babamone ne babanyishe. Nansha biobi ne: bavua benza bimpe bua muvuabu bambuluisha bapele, Yehowa yeye kavua ubanyisha to. (Mat. 6:2-4) Tudi mua kuenzela bakuabu malu mimpe kabiyi mu lubombo anu tuetu tubenzelawu ne meji mimpe. Nunku udi mua kudiebeja ne: ‘Ndi mumanye anu tshidi tshimpe bua kuenza patupu anyi, peshi ntu ntshienza menemene? Ntshinyi tshitu tshinsaka bua kuenza malu mimpe?’ Yehowa nNzambi utu wenza malu, ne nyuma wende mbukole buenzeji. (Gen. 1:2) Nunku bidi bikengela tulekele ngikadilu ya dimuma dia nyuma itusaka ku tshienzedi. Tshilejilu, muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘ditabuja didi kadiyi ne bienzedi ndifue.’ (Yak. 2:26) Bidi kabidi nanku bua ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi. Dîba dionso ditudi tuenza malu adi aleja ne: tudi ne ngikadilu ya dimuma edi mu nsombelu wetu tudi tuleja ne: nyuma wa Nzambi udi ukuata netu mudimu. w22.03 11-12 §14-16
Disambombo dia 28/10
Kadi bu Wa Tshijila uvua munubikile, nuenu bine nulue ba tshijila mu bikadilu bienu bionso.—1 Pet. 1:15.
Nansha tuetu tudifila mu malu mashilashilangane a mu nyuma ne tuenzela kabidi bantu bakuabu malu mimpe, kudi bualu bukuabu bua mushinga budi mupostolo Petelo mutuambile bua kuenza. Kumpala kua kutukankamijaye bua kulua ba tshijila mu bikadilu bietu bionso, uvua muambe ne: “Nulongolole meji enu bua mudimu.” (1 Pet. 1:13) Mmudimu kayi au? Petelo uvua muambe ne: bana betu bena Kristo bela manyi bavua ne bua ‘kumanyisha miaba yonso bikadilu bitambe buimpe bia Yeye uvua mubabikile.’ (1 Pet. 2:9) Lelu eu bena Kristo bonso badi ne diakalenga dia kuenza mudimu wa mushinga mukole eu udi wambuluisha bantu bikole kupita midimu mikuabu yonso itudi tuenza. Edi ndiakalenga dia dikema ditudi nadi dia kuikala bantu ba tshijila badi benza mudimu wa kuyisha ne kulongesha pa tshibidilu ne tshisumi tshionso! (Mâko 13:10) Patudi tudienzeja bua kuenza nanku tudi tuleja ne: tudi banange Nzambi ne bakuetu. Tudi tuleja kabidi ne: tudi basue ‘kulua ba tshijila’ mu bikadilu bietu bionso. w21.12 13 §18
Dia lumingu dia 29/10
Nuenu bafuile muntu luse bua bualu kampanda, ndi mmufuila panyi luse.—2 Kol. 2:10.
Mupostolo Paulo uvua umona bena Kristo nende mu mushindu muimpe misangu yonso. Uvua mumanye ne: kuenza bilema kuvua kushilangane ne kuikala muntu mubi. Uvua munange bena Kristo nende ne uvua wimanyina anu pa ngikadilu yabu mimpe. Pavuabu badienzeja bua kuenza malu mimpe, uvua udiambila ne: bavua ne meji mimpe ne bivua bikengela kubambuluisha patupu. Mona muvua Paulo muambuluishe bana betu ba bakaji babidi ba mu tshisumbu tshia ku Filipoyi. (Filip. 4:1-3) Bivua bimueneka ne: Evodi ne Sintishe bavua balekele bilumbu bivuabu nabi bibatapulule. Paulo kakabakoleshila malu peshi kakababipisha to; wakimanyina pa ngikadilu yabu mimpe. Bana betu ba bakaji abu bavua bakaji ba lulamatu bavua benzele Yehowa mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi. Paulo uvua mujadike ne: Yehowa uvua mubanange. Mmuenenu muimpe uvuaye nende bua bana betu ba bakaji aba wakamusaka bua kubakankamija bua bajikije bilumbu biabu. Bu muvuaye wimanyina pa ngikadilu mimpe ya bakuabu, biakenza bua alame disanka diende ne ikale anu mu malanda makole ne bena mu tshisumbu atshi. w22.03 30 §16-18
Dimue dia 30/10
Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi bazajibue mu lungenyi luabu.—Mis. 34:18.
Ditalala ditu Yehowa ufila neditukije mioyo yetu, dienza bua meji etu kaalubakanyi to. Tshivua tshifikile muanetu wa bakaji mukuabu diende Luz tshidi tshijadika bualu ebu. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi ntu ndiumvua nkaya. Imue misangu bimfikisha too ne ku diela meji ne: Yehowa ki mmunnange to. Kadi patu meji au anduila ntu nsambila Yehowa diakamue mmuambila mundi ngumvua. Disambila ndingambuluishe bua kutukija lungenyi.” Anu mudibi bua muanetu eu, disambila didi mua kutuambuluisha bua kupeta ditalala. (Filip. 4:6, 7) Tudi bamanye ne: Yehowa ne Yezu nebatusambe patudi tufuisha. Mbatukankamije bua kuyisha ne kulongesha bantu tuditeka pa muaba wabu, bualu Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo batu pabu ne ngikadilu muimpe eu. Patudi tumanya ne: Yehowa ne Muanende munanga mbamanye mutudi tumvua, batu batumvuila bua butekete buetu, ne mbasue kutuambuluisha bua kunanukila, bidi bitukolesha bikole. Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu dituku dikala Yehowa mua ‘kukupula tshinsonji tshionso ku mêsu kuetu’!—Buak. 21:4. w22.01 15 §7; 19 §19, 20
Dibidi dia 31/10
Buelelayi ku tshiibi tshikese, bualu tshiibi tshidi tshinene ne njila udi mualabale udi ufikisha ku kabutu, bantu ba bungi badi babuelelaku.—Mat. 7:13.
Yezu mmuakule bua biibi bibidi bishilangane bidi bifikisha ku njila ibidi mishilangane, umue “mualabale” ne mukuabu “mubumbakane.” (Mat. 7:14) Kakuena njila muisatu to. Bidi bikengela muntu ne muntu adisunguile njila udiye ne bua kuyila. Edi ndipangadika dia mushinga mukole dia ku onso a mu nsombelu wetu, bualu kudi anu njila umue udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele. Njila “mualabale” udi ne bantu ba bungi bualu mbipepele bua kuendelamu. Bidi bibungamija bualu bantu ba bungi badi basungula bua kuendela mu njila eu ne kulonda musumba wa bantu udimu. Kabena bajingulula ne: Satana Diabolo ke udi usaka bantu bua kuyilamu, ne njila muine eu udi ufikisha ku lufu to. (1 Kol. 6:9, 10; 1 Yone 5:19) Njila muibidi mmushilangane ne njila “mualabale” bualu yeye ‘mmubumbakane,’ ne Yezu uvua muambe ne: bantu bakese ke badi bamupeta. Bua tshinyi? Mona ne: mu mvese udi ulonda udi ukoka ntema yetu bualu Yezu udi udimuijamu bayidi bende bua kudimukila baprofete ba dishima.—Mat. 7:15. w21.12 22-23 §3-5