Ngondo wa 11
Disatu dia 1/11
Buonso buabu nebalongeshibue kudi Yehowa.—Yone 6:45.
Yehowa udi utuambuluisha mu mishindu ya bungi. Udi mua kukuambuluisha bua kuikala kutukija padibu bakuamba anyi bakuenzela malu mabi mu mudimu wa buambi. Udi mua kukuambuluisha kabidi bua kuvuluka mvese uudi mua kubadila muntu udi witaba bulelela. Udi mua kukupesha bukole bua kutungunuka ne kuyisha nansha padi bantu kabayi bakuteleja mu teritware muudi uyisha. (Yel. 20:7-9) Yehowa mmutuleje kabidi buimpe buende padiye utulongesha mua kuyisha. Mu tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu, tutu tuteleja ngenyi mimpe ya mua kuyukila ne bantu, ne batu batukankamija bua kuyitumikila patudi tuyisha. Tudi mua kuanji kumvua kabuôwa ka kuyisha ne ngenyi mipiamipia ayi, kadi patudi tuyitumikila tudi mua kumona bantu ba mu teritware wetu batuteleja bimpe menemene. Mu bisangilu ne mu mpuilu, batu batukankamija kabidi bua kuteta mishindu mishilangane ya kuyisha itudi pamuapa katuyi banji kuteta. Apu kabidi bidi mua kulomba bua tumbuke muaba utuvua basombe bimpe, kadi patudi tuenza nanku Yehowa neatubeneshe. w21.08 27 §5, 6
Dinayi dia 2/11
[Enzayi] malu bimpe bitambe ne dîba dienu, bualu matuku mmabi.—Ef. 5:16.
Mupostolo Paulo wakapesha bena Kolinto mibelu mikole mu mukanda uvuaye mubafundile. Yeye mumane kufunda mukanda au, wakatuma Tito kudibu. Wakasanka bikole pakamanyaye ne: bavua banyishe mibelu yende ayi ne bayitumikile! (2 Kol. 7:6, 7) Bakulu badi mua kulonda tshilejilu tshia Paulo, bakeba dîba dia kusomba ne bena Kristo nabu. Umue mushindu wa kuenza nanku nkufika kumpala menemene kua bisangilu kutuadija bua kuyukila bimpe ne bakuabu ne kubakankamija. Bitu bilomba anu dîba dikese patupu bua kuambila muanetu kampanda bualu budi mua kumukankamija. (Lomo 1:12) Mukulu udi ulonda tshilejilu tshia Paulo udi kabidi ukankamija ditabuja dia bena Kristo nende ne Dîyi dia Nzambi, wenza bua bikale batuishibue ne: Nzambi mmubanange. Udi ukeba malu a kubelela kalumbandi. Padibi bikengela ne: mukulu afile mibelu, udi uyangatshila mu Dîyi dia Nzambi. Udi ulenga anu pa bualu menemene kadi wakula ne dîyi dimpe bualu mmusue bua muanetu udiye ubela au atumikile mibelu idiye umupesha.—Gal. 6:1. w22.03 28-29 §11, 12
Ditanu dia 3/11
Tudi ne tshiuma etshi mu bivuadi bienza ne buloba, bua bukole budi bupite bua pa tshibidilu buikale bua Nzambi kadi kabuikadi bufumina kutudi.—2 Kol. 4:7.
Lelu eu, Yehowa udi upesha bantu bende “bukole budi bupite bua pa tshibidilu” bua batungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu. Umue wa ku mishindu itutu tupetela bukole nku diambuluisha dia disambila. Anu mudibu baleje mu Efeso 6:18, mupostolo Paulo udi utukankamija bua kusambila Nzambi “dîba dionso.” Yeye neatuteleje ne neatuambuluishe. Imue misangu, tudi mua kumvua malu matupite bukole peshi katuyi bamanye tshia kuamba mu disambila. Nansha nanku Yehowa udi utulomba bua kumusambila nansha biobi bitukolela bua kumvuija mutudi tudiumvua. (Lomo 8:26, 27) Udi utukolesha kabidi ne mêyi a mu Bible. Paulo uvua mueyemene Dîyi dia Nzambi bua kupeta bukole ne busambi, tuetu petu tudi mua kumuidikija. (Lomo 15:4) Patudi tubala Dîyi dia Nzambi ne tuelangana meji a bitudi tubalamu, Yehowa udi mua kutuambuluisha ne nyuma wende muimpe bua tuetu kujingulula bimpe mudi malu atudi tubala mua kutuambuluisha.—Eb. 4:12. w21.05 22 §8-10
Disambombo dia 4/11
Nzambi . . . udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.
Tutu tuangata mudimu wetu wa dilongesha bantu ne mushinga wa bungi nansha tutuilangana ne ntatu itu yenza bua katuukumbaji mutuvua bapangadije. Tudi mua kumona ne: katuakukumbaja mudimu eu mutuvua bapangadije to. Tshilejilu, bamue bamanyishi bakadi bakulakaje anyi badi basama. Bidi nanku buebe wewe anyi? Biobi nanku, vuluke ne: tudi balue kumona ne: tudi mua kulombuela malonga a Bible adi aya kumpala ku biamu! Nanku udi ne mushindu wa kutuadija kulonga Bible ne muntu ne kutungunuka nende muikadile kumbelu. Bidi biambuluisha kabidi bua bualu bukuabu. Bantu bakuabu mbasue kulonga Bible, kadi kabatu bobu ne dîba mêba atutu tupita pa tshibidilu bua kuyisha bantu to. Nansha nanku, badi mua kuikala ne dîba pa dindadinda anyi butuku. Kuenaku mua kudiakaja bua upete mushindu wa kulonga ne bantu mêba au anyi? Yezu wakalongesha Nikodemo butuku, bualu ke dîba divua Nikodemo muine musungule.—Yone 3:1, 2. w21.07 5 §10, 11
Dia lumingu dia 5/11
Bantu aba badi basemena kundi ne mukana muabu ne badi bannemeka ne mishiku yabu, kadi muoyo wabu udi kule menemene nanyi.—Yesh. 29:13.
Bayidi ba Yone Mubatiji bakakema bua muvua bayidi ba Yezu kabayi babuela mu tshijila tshia biakudia. Yezu wakumvuija ne: kabavua ne bualu bua kubuelela mu tshijila tshia biakudia to, bualu yeye utshivua ne muoyo. (Mat. 9:14-17) Nansha nanku, Bafalesa ne baluishi bakuabu ba Yezu bavua bamudiula bualu kavua ulonda bilele biabu to. Bakafiika munda pavuaye muondope babedi dia Nsabatu. (Mâko 3:1-6; Yone 9:16) Bavua baditumbisha muvuabu banemeka Nsabatu, tshibi eku bendela mushinga mu ntempelo kabiyi bibambila bualu. Bakafiika munda pavua Yezu mubapishe bua tshienzedi atshi. (Mat. 21:12, 13, 15) Bantu bavua Yezu muyishe mu nsunagoga wa ku Nazaleta bakafiika pabu munda bikole pavua Yezu mufile bilejilu bia malu avua menzeke mu Isalele bua kubaleja muvuabu ne budinangi ne kabayi ne ditabuja. (Luka 4:16, 25-30) Malu avua Yezu wenza avua bantu kabayi belele meji akalenduisha ba bungi.—Mat. 11:16-19. w21.05 5-6 §13, 14
Dimue dia 6/11
Katuena bapange mayele ende to.—2 Kol. 2:11.
Umue wa ku mishindu idi Yehowa utudimuija bua lutambishi ne lukuka wa kutukankamija bua kulongela ku tshivua tshifikile bamue. Patudi tuakula bua lukuka, Satana Diabolo ke utu utuluila mu meji. Patshivuaye muanjelu wa Yehowa, uvua ne bua kuikala ne midimu mimpe ya bungi. Kadi wakajinga bua kupeta bia bungi. Wakajinga bua bantu bikale bamutendelela, pende anu Yehowa ke udibu ne bua kutendelela. Satana mmusue bua tumufuane, ke bualu kayi utu wenza bua tupange kusanka ne bitudi nabi. Wakatuadija kampanye kende aku pavuaye muyukile ne Eva. Dinanga divua disake Yehowa bua kupesha Eva ne bayende biakudia bia bungi bivua bibasankisha bia ku “mitshi yonso [ivua] mu budimi,” kumbusha anu umue. (Gen. 2:16) Nansha nanku, Satana wakafikisha Eva ku diela meji ne: bivua bikengela adie bimuma bia ku mutshi uvuabu bakandike au. Eva wakapangila mua kusanka ne bivuaye nabi; kukebaye bia bungi. Tudi bamanye tshiakalua kuenzeka bua bualu abu. Eva wakakuluka mu mpekatu, kuluaye kufua.—Gen. 3:6, 19. w21.06 14 §2, 3; 17 §9
Dibidi dia 7/11
Nulelangane, nuvulangane, nuwuje buloba tente, nubukokeshe.—Gen. 1:28.
Adama ne Eva bavua ne bua kulela bana ne kulama buloba buvuabu basombele. Bu Adama ne Eva benze malu mu diumvuangana ne tshivua Yehowa mulongolole, bobu ne ndelanganyi yabu bavua bashala bena mu dîku dia Nzambi bua kashidi. Adama ne Eva bavua ne muaba wa bunême mu dîku dia Yehowa. Anu mudibu baleje mu Misambu 8:5 ne mu dimanyisha dia kuinshi kua dibeji, Davidi wakamba bua muvua Yehowa mufuke muntu ne: “Wewe uvua mumupuekeshe kakese kuinshi kua banjelu, ne uvua mumuase tshifulu tshia butumbi ne bunême.” Mu bulelela, Yehowa kavua mupeshe bantu bukole ne lungenyi ne mamanya bia muomumue ne bia banjelu to. (Mis. 103:20) Nunku mbapuekeshe bantu anu “kakese kuinshi” kua bifukibua bia mu nyuma abi. Diakabi, Adama ne Eva bakajimija muaba uvuabu nawu mu dîku dia Yehowa. Bualu ebu buakakebela ndelanganyi yabu ntatu mibi. Kadi tshivua Yehowa mulongolole ki ntshishintuluke to. Mmusue bua bantu badi bamutumikila bikale bana bende bua kashidi. w21.08 2-3 §2-4
Disatu dia 8/11
“Ki nku tshiluilu tshia basalayi, anyi ku bukole, kadi nku nyuma wanyi,” ke mudi Yehowa . . . wamba. —Zek. 4:6.
Lelu eu batendeledi ba Yehowa ba bungi batu batuilangana ne buluishi. Tshilejilu, bamue mbasombele mu matunga adibu bakandike midimu yetu ne badi mua kubakuata ‘kuya nabu kumpala kua banguvena ne bakalenge’ bua tshikale bujadiki kudibu. (Mat. 10:17, 18) Bantemu bakuabu bobu badi bananukila mu buluishi bua mushindu mukuabu. Mbasombele mu matunga adibu batendelela Yehowa mu budikadidi, kadi bikale babaluisha kudi bena mu mêku abu badi ne tshipatshila tshia kubalekesha Buntemu. (Mat. 10:32-36) Misangu ya bungi patu baluishi bamona ne: bionso bidibu benza bua kutekesha Bantemu mu maboko bitu biya mu mâyi, batu balekela kubaluisha. Bidi mua kuenzeka kabidi ne: bantu bavua kumpala baluishi banene balue Bantemu ba tshisumi pashishe. Bobu bakuluisha kulekedi to! Ikala ne dikima. Yehowa udi nebe, udi ukuambuluisha ne nyuma wende wa bukole. Nanku kakuena tshiudi mua kutshina nansha! w22.03 16 §8
Dinayi dia 9/11
Nuenu badi banange Yehowa, kinayi malu mabi.—Mis. 97:10.
Bible udi uleja ne: Yehowa mmukine “mêsu a didibandisha, ludimi ludi ludinga, ne bianza bidi biela mashi adi kaayi ne bualu panshi.” (Nsu. 6:16, 17) ‘Mmukine kabidi bantu badi ne tshikisu ne dishima.’ (Mis. 5:6) Yehowa mmukine ngikadilu ne bienzedi ebi bikole menemene! Ke bualu kayi wakapangadija bua kubutula bantu babi ba mu tshikondo tshia Noa bualu bavua buuje buloba ne tshikisu. (Gen. 6:13) Yehowa wakamba mukana mua muprofete Malaki ne: mmukine bantu bavua bela bena mabaka nabu bavua kabayi benze bualu bubi mâyi ku makasa pavuabu bashipa nabu mabaka. Yehowa kena witaba ntendelelu wabu, ne neabalumbuluishe bua tshienzedi tshiabu atshi. (Mal. 2:13-16; Eb. 13:4) Yehowa mmusue bua ‘tukine malu mabi ne muoyo umue.’ (Lomo 12:9) Muaku ‘kukina’ udi ne lungenyi lua tshidi muntu umvua munda muende; mmumue ne: mukine tshintu bikole menemene, utshiumvua tshimuenza muengu. Ke bualu kayi, meji nkayawu a kuenza bualu budi Yehowa wamba ne: mbubi adi ne bua kutuenza muengu. w22.03 4-5 §11, 12
Ditanu dia 10/11
Ba diakalenga mbonso badi batungunuka ne kumutekemena.—Yesh. 30:18.
Tatuetu wa mu diulu ukadi pa kutubenesha ku diambuluisha dia Bukalenge buende. Yehowa mmulaye bantu bonso badi batungunuka ne kumutekemena malu mimpe bungi kabuyi kubala lelu ne mu bulongolodi bupiabupia bualua. Mu bulongolodi bupiabupia katuakutuilangana kabidi ne ntatu ne tunyinganyinga bidiku lelu eu to. Malu mabi adibu batuenzela ne bintu bidi bisama kabiakuikalaku kabidi to. (Buak. 21:4) Kabiakutusamisha kabidi mutu bua kupeta bintu bitudi nabi dijinga to, bualu nebikalaku bitule bipuwe. (Mis. 72:16; Yesh. 54:13) Netshikale tshikondo tshimpe be! Kadi patutshidi bindile tshikondo atshi, Yehowa udi wenda utulongolola bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia padiye utuambuluisha bua tulekele bikadilu bibi ne tuikale ne ngikadilu idi imusankisha. Nunku, kuteketshi mu mikolo ne kulekedi kuenzela Yehowa mudimu to. Bilengele bitshivuavua. Bu mutudi batekemene nsombelu mulenga, tutungunukayiku ne kuindila Yehowa ne disanka dionso too ne pakumbajaye malu adiye mutulaye. w21.08 13 §17-19
Disambombo dia 11/11
Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu, bualu Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.—Eb. 13:16.
Matuku makese panyima pa bena Kristo ba mu Yudaya bamane kupeta mukanda wa kudi mupostolo Paulo, bakenzejibua bua kushiya nzubu yabu, midimu yabu ya bungenda, kushiya ne balela babu bavua kabayi bena Kristo, bualu bivua bikengela “batuadije kunyemena ku mikuna.” (Mat. 24:16) Kakuyi mpata, tshikondo atshi bivua bikengela menemene bua bikale bambuluishangana. Bikalabi ne: bakavua ne tshibidilu tshia kuambuluishangana ne bintu bivuabu nabi anu muvua Paulo mubabele, bivua mpindieu mua kuikala bipepele bua bobu kuibidilangana ne nsombelu wa dikala ne bintu bikese. Bena Kristo netu kabatu anu batuambila misangu yonso bidibu nabi dijinga to. Nanku, ikala muntu udibu mua kukuatshila bualu bipepele. Bushuwa, tudi bamanye bena Kristo ba mu tshisumbu tshietu batu ne tshibidilu tshia kuambuluisha bakuabu. Kabatu batuleja ne: tudi tubatondesha nsombelu to. Tudi bajadike ne: nebikale anu pabuipi bua kutuambuluisha patuikala ne dijinga kampanda. w22.02 23-24 §13-15
Dia lumingu dia 12/11
Nulame buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.—Ef. 4:3.
Bidimu bishale ebi mbakajilule malu mu bisumbu bia bungi ne mu bijengu. Bobu batuambile bua kuya mu tshisumbu tshikuabu, bidi mua kutukolela bua kushiyangana ne mêku etu anyi ne balunda betu. Nzambi ke utu utumina bakulu dîyi ubambila tshisumbu tshidibu ne bua kutuma mumanyishi yonso anyi? Tòo. Bualu abu budi mua kuenza ne: bitukolele bua kulonda buludiki budibu batupesha. Kadi Yehowa yeye udi weyemena bakulu padibu bangata mapangadika a buena aa; mbimpe tuetu petu tubeyemene. Bua tshinyi mbimpe tueleshangane diboko ne bakulu ne tutumikile mapangadika adibu bangata nansha wowu kaayi apetangana ne tshitudi tuetu mua kuikala basue? Bualu patudi tuenza nanku tudi tuambuluisha bua kulama buobumue munkatshi mua bantu ba Nzambi. Padi bantu bonso badipuekesha batumikila mapangadika adi kasumbu ka bakulu kangata, bisumbu bidi bishindama. (Eb. 13:17) Tshidi ne mushinga menemene, tudi tuleja mutudi tueyemena Yehowa patudi tueleshangana diboko ne bantu badiye weyemena badiye muteke bua kutulama.—Bien. 20:28. w22.02 4-5 §9, 10
Dimue dia 13/11
Tungunuka ne kudifila ku dibala kumpala kua bantu, ku didimuijangana ne ku dilongesha.—1 Tim. 4:13.
Biwikala muanetu wa balume ukadi mubatijibue, udi mua kudienzeja bua kulengeja mushindu wa kuyukila ne bantu ne wa kubalongesha. Bua tshinyi? Bualu wewe ‘udifila ne muoyo mujima’ ku dibala, ku diakula, ne ku dilongesha nebiambuluishe badi bakuteleja. (1 Tim. 4:15) Difundila tshipatshila tshia kulonga ngikadilu yonso ya bungamba-malu idi mu broshire wa Difila ku dibala ne ku dilongesha ne kuyitumikila. Ikala ulonga ngikadilu ayi ku umue ku umue, uyambulula kumbelu, ne wenza muebe muonso bua kuyitumikila paudi wenza miyuki. Lomba mibelu kudi mufidi wa mibelu muambuluishi anyi mukulu mukuabu utu ‘wenza mudimu bikole mu kuakula ne mu kulongesha.’ (1 Tim. 5:17) Kudifidi anu mu ditumikila malu a mu broshire au patupu to, difila kabidi mu diambuluisha bateleji bua bakoleshe ditabuja diabu anyi ubakankamije bua batumikile bidibu balonga. Wewe wenza nanku, neuvudije disanka diebe ne diabu kabidi. w21.08 24 §17
Dibidi dia 14/11
Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Tuetu tumona bakuabu bu batupite, katuakutembangana ne bantu badi mua kuikala ne mamanya a bungi kutupita to. Pamutu pa kuenza nanku, netuikale tusanka bua bualu buabu. Netuenze nanku nangananga bobu badifila ne mamanya abu au bua kuenzela Yehowa mudimu udi umutumbishisha. Ndekelu wa bionso, tuetu bonso netukebe ditalala ne buobumue mu tshisumbu. Bua kuepuka diumvuila bana betu mukawu, mbimpe tuvuluke ne: katutu tuenza petu malu onso bimpe to. Tuetu bikale ne budipuekeshi, katuakujinga kuleja ne: tudi bapite bana betu bakuabu to. Kadi netukebe tshia kuenza bua kulongela malu a bungi kudi bana betu badi ne dimanya batupite. Tshilejilu, fuanyikijabi ne: muanetu kampanda utu wenza miyuki mimpe mitambe mu tshisumbu. Tudi mua kumuebeja atuambile mutuye ulongolola miyuki yende. Muanetu wa bakaji kansanga yeye mumanye kulamba bimpe, tudi mua kumulomba bua atuleje mua kulengeja petu ndambilu. w21.07 16 §8, 9
Disatu dia 15/11
[Yehowa] katu wenza bibi nansha.—Dut. 32:4
Mu mukanda wa Nomba mbaleje ne: Yehowa uvua muambe bua bashipe muena Isalele uvua wangula nkunyi dituku dia Nsabatu. Eku patudi tubala mu Samuele muibidi, tudi tusangana ne: Yehowa uvua mufuile mukalenge Davidi luse nansha muvuaye muende masandi ne mushipangane. (Nom. 15:32, 35; 2 Sam. 12:9, 13) Nunku bidi mua kutufikisha ku didiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa uvua mufuile Davidi luse pende muende masandi ne mushipangane, kadi eku mutume dîyi bua bashipe muntu uvua muenze bubi buvua bumueneka bukese patupu?’ Misangu yonso patubu bakula bua bualu kampanda mu Bible kabatu babuakuila ne mu katoba to. Tshilejilu tudi bamanye ne: Davidi wakanyingalala ne muoyo mujima bua malu mabi avuaye muenze. (Mis. 51:2-4) Kadi muntu uvua mushipe mukenji wa Nsabatu au uvua muntu wa mushindu kayi? Uvuaku munyingalale bua bualu buvuaye muenze abu anyi? Ukavuaku mubenge kutumikila mikenji ya Yehowa kumpala anyi? Peshi uvuaku muteke tshitunu pavuabu bamudimuije anyi mene mubenge kuteleja anyi? Bible kena uleja bualu nansha bumue muaba eu to. Nansha nanku tudi bamanye malu a bungi a Nzambi wetu adi atujadikila ne: “mmuakane mu njila yende yonso.”—Mis. 145:17. w22.02 2-3 §3, 4
Dinayi dia 16/11
Meji adi kudi bapuekele.—Nsu. 11:2.
Muntu [muena bupuekele] kena utekemena bua kuenza bia bungi kupita bidiye mua kuenza to. Ke bualu kayi udi ushala ne disanka ne utungunuka ne kuenza mudimu bikole. Tudi mua kufuanyikija muntu udi mumanye mikalu yende ne muntu udi wendesha mashinyi wenda ubanda mukuna. Bidi bikengela bua akepeshe lubilu lua mashinyi bua atungunuke ne kubanda mukuna. Bushuwa, neende uya pamuapa bitekete bitekete, kadi neikale anu wenda uya. Ke mudibi kabidi bua muntu udi mumanye mikalu yende. Mmumanye dîba didi dikengela kushintulula amue malu bienze anu bu udi utekesha lubilu bua apete mushindu wa kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne kuambuluisha bakuabu. (Filip. 4:5) Tuangate tshilejilu tshia Bâzilai. Uvua ne bidimu 80 pavua mukalenge Davidi mumuambile bua ikale pende mu lubanza luende lua bukalenge. Bu muvua Bâzilai mumanye mikalu yende, wakabenga. Uvua mumanye ne: kavua ne tshia nsongo tshivuaye mua kuya kuenza kuntu aku to, ke kulombaye bua bangate Kimehama baye nende pa muaba wende bu mutshivuaye nsonga. (2 Sam. 19:35-37) Anu bu Bâzilai, bana betu bakadi bakulakaje batu basanka bua kupesha bansonga mpunga wa kuenza mudimu. w21.09 10 §6, 7
Ditanu dia 17/11
Kakuena muntu udi mumanye Muana, anu Tatu, ne kakuena muntu udi mumanye Tatu, anu Muana ne muntu yonso udi Muana musue kumusokoluelaye.—Luka 10:22.
Bitu bikukolela bua kumona Yehowa bu Tatu wa dinanga anyi? Bamue ba kutudi batu bamona pabu nanku. Pamuapa bidi mua kutukolela bua kumvua bimpe lungenyi lua ne: Yehowa mmuledi udi mutunange bualu tuvua ne muledi mubi. Kadi bidi bitukolesha patudi tumanya ne: Yehowa mmumanye menemene mutudi tumvua. Mmusue kuikala pabuipi netu. Ke bualu kayi, Dîyi diende didi ditukankamija ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yak. 4:8) Yehowa mmutunange, udi utuambila kabidi ne: neikale Tatu mutambe buimpe wa katshia ututu katuyi banji kupeta. Yezu udi mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa. Yezu mmumanye Yehowa bimpe menemene, ne udi widikija ngikadilu yende mu mushindu mutambe buimpe. Ke bualu kayi, wakamba ne: “Muntu yonso udi mummone mmumone kabidi Tatu.” (Yone 14:9) Yezu udi utulongesha mua kunemeka Tatu wetu ne kumutumikila, mua kubenga kumubungamija, ne tshitudi mua kuenza bua atuanyishe, anu mutu muanabute wa muntu wenza. Kadi Yezu udi nangananga utuambuluisha bua kujingulula ne: Yehowa nNzambi muimpe ne mmutunange. w21.09 21 §4, 5
Disambombo dia 18/11
Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi mu bianza bienu.—1 Pet. 5:2.
Batendeledi ba Yehowa bobu badi mu buobumue, batendelela Nzambi umuepele mulelela. Yehowa mmupeshe bakulu mudimu munene wa kulama tshisumbu tshikezuke. Muena Kristo kampanda yeye muenze mpekatu munene, Yehowa utu ulekela bua bakulu basungule bikala muntu au mua kushala mu bulongolodi anyi ni bidi bikengela kumuipata. Bidi bikengela kabidi bakebe bua kumanya ni mmunyingalale ne muoyo mujima bua mpekatu uvuaye muenze. Udi mua kuamba ne: mmunyingalale, kadi mmukine mukinyinamu bualu buvuaye muenze abu anyi? Mmudisuikaku bua kubenga kuenzulula mpekatu au anyi? Bikalabi ne: balunda babi ke bavua bamufikishe ku dienza mpekatu, udiku wenza malu adi aleja ne: mmusue kukosa nabu bulunda anyi? Bakulu batu basambila bikole, bakonkonona tshidi Bible wamba bua bualu abu, pashishe batangila bua kumanya mushindu udi muenji wa mpekatu umona yeye tshivuaye muenze atshi. Dîba adi badi mua kupangadija bua kumuipata mu bulongolodi anyi kubenga kumuipata. Misangu mikuabu, kutu malu atu enza ne: bamuipate anu kumuipata.—1 Kol. 5:11-13. w22.02 5 §11, 12
Dia lumingu dia 19/11
Nuvuale bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10.
Nansha tuetu babatijibue kutshidi anu matuku makese anyi kukadi bidimu bia bungi, tuetu bonso tudi ne bua kuikala ne bumuntu budi Yehowa munange. Bua kuikala bantu ba mushindu au, mbimpe tuikale tutabalela ngelelu wetu wa meji. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu meji atudi nawu ke atu afumba bumuntu buetu. Tuetu tuela anu meji a bidi mua kusankisha majinga etu a ku mubidi, netuikale tuamba malu anyi tuenza malu adi kaayi mimpe to. (Ef. 4:17-19) Kadi tuetu tuela meji a malu adi mimpe, ngakuilu wetu ne ngenzelu wetu wa malu neasankishe Yehowa Tatu wetu wa mu diulu. (Gal. 5:16) Kadi katuena mua kukanda meji mabi onso bua kutuluilawu mu lungenyi to. Tshibi tudi mua kudienzeja bua kubenga kualonda. Kumpala kua tuetu kubatijibua, bidi bikengela tulekele ngakuilu ne bienzedi bidi Yehowa mukine. Atshi ke tshidia tshia kumpala tshinene menemene tshia kuela patudi tuvula bumuntu bua kale. Kadi bua kusankisha Yehowa tudi kabidi ne bua kuvuala bumuntu bupiabupia. w22.03 8 §1, 2
Dimue dia 20/11
Nuvua baleje mu malu onso munuvua bakezuke mu bualu ebu.—2 Kol. 7:11.
Kabitu bipepele bua bakulu kumanya muntu uvua muenze mpekatu munene ni udi mpindieu unyingalala bushuwa. Bua tshinyi? Bualu bakulu kabena mua kumona munda mua muntu to. Nunku batu batangila anu bidi muanetu au wenza bidi mua kubajadikila ne: mmushintuluke ne mmukine tshivuaye muenze atshi. Nanku mbimpe bakulu bakebe mua kumona bijadiki bidi bileja ne: mmushintulule ngelelu wende wa meji ne bikadilu biende. Bidi mua kulomba muntu matuku a bungi bua kufikaye ku dishintuluka mudibi bikengedibua. Bidi bikengela bua muntu udibu bipate ikala ubuela bisangilu pa tshibidilu, utumikila mibelu idi bakulu bamupeshe bua kuikala kusambila ne kudilongela, bua kulejaye ne: mmunyingalale bushuwa. Bidi bikengela kabidi ikala udienzeja bua kuepuka malu avua mamufikishe ku mpekatu wende au. Mbimpe ikala mutuishibue ne: yeye wenza muende muonso bua kulengeja malanda ende ne Yehowa, Yehowa neamufuile luse ne muoyo mujima, ne bakulu nebamuambuluishe bua kupingana mu tshisumbu. w21.10 6 §16-18
Dibidi dia 21/11
Kuena ne bua kudienzela lupingu lusonga anyi tshimfuanyi tshia tshintu kayi tshionso tshidi muulu mu diulu anyi panshi pa buloba . . . Kuena ne bua kubinamina [to].—Ekes. 20:4, 5.
Yezu uvua munange Yehowa Nzambi bikole. Ke bualu kayi uvua umutendelela anu yeye pavuaye mu diulu, nansha pakaluaye pa buloba. (Luka 4:8) Wakalongesha bayidi bende bua kuenza bia muomumue. Yezu kavua utendelela ne bimfuanyi to. Nansha bayidi bende ba lulamatu kabavua benza nanku to. Bu mudi Nzambi muikale Nyuma, kakuena tshintu tshidi muntu mua kuenza tshitudi mua kufuanyikija ne Nzambi nansha kakese to. (Yesh. 46:5) Kadi netuambe tshinyi bua dienza bimfuanyi bia bantu badibu bangata bu bansantu ne kubitendelela? Yehowa wakamba mu mukenji muibidi wa mu mikenji mêyi adi mu mvese wa lelu. Bantu badi basue kusankisha Nzambi mbamanye bimpe ne: ki mmusue bua batendelele mpingu to. Bantu batu balonga malu a kale mbaleje ne: mu tshikondo tshia bapostolo bena Kristo bavua batendelela anu Nzambi. Lelu eu, Bantemu ba Yehowa badi balonda tshilejilu tshia bena Kristo ba kumpala. w21.10 19-20 §5, 6
Disatu dia 22/11
Muntu udi pa mutu pa nzubu katuluki bua kuambula bintu bidi mu nzubu muende.—Mat. 24:17.
Yezu wakadimuija bena Kristo ba mu Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: tshikondo tshivua ne bua kulua tshivua ‘biluilu bia basalayi ne bua kunyunguluka’ tshimenga tshia Yelushalema. (Luka 21:20-24) Pavua bualu abu buenzeka bivua bikengela ‘banyemene ku mikuna.’ Pavuabu banyema bavua basungila mioyo yabu, kadi bavua ne bua kushiya bintu biabu bia bungi. Kukadi bidimu bia bungi bivuabu baleje mu Tshibumba tshia Nsentedi kampanda ne: “Bakashiya madimi ne nzubu, kabayi nansha bangata bintu bia mu nzubu yabu. Bu muvuabu ne dishindika dia se: Yehowa uvua ne bua kubakuba ne kubakuatshisha, bakatuma ntendelelu wende kumpala kua tshintu tshikuabu tshionso tshivua mua kumueneka ne mushinga.” Tshibumba tshia Nsentedi atshi ntshileje kabidi ne: “Mateta adi mua kuikala alua kumpala a mushindu utudi tumona bintu bia ku mubidi; biobi ke tshintu tshia mushinga mutambe bunene anyi, peshi lupandu ludi lulua bua bantu bonso badi ku luseke lua Nzambi ke ludi ne mushinga wa bungi? Bushuwa, dinyema dietu didi mua kumvuija imue ntatu ne dipangila bimue bintu. Netuikale badiakaje bua kuenza tshionso tshidi tshikengedibua.” w22.01 4 §7, 8
Dinayi dia 23/11
Nzambi wanyi, ke mudi dinanga diebe dia lulamatu ne mushinga nunku!—Mis. 36:7.
Matuku makese bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, Yehowa wakamanyisha Mose dîna diende ne ngikadilu yende. Wakamuambila ne: “Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela, udi uleja dinanga dia lulamatu kudi bantu binunu ne binunu; udi ubuikila bilema, dishipa dia mikenji ne mpekatu.” (Ekes. 34:6, 7) Mêyi adi alenga ku muoyo aa adi aleja muvua Yehowa muambile Mose bualu bua pa buabu menemene budi butangila dinanga diende dia lulamatu. Mbualu kayi abu? Yehowa udi wamba mudiye ne dinanga dia lulamatu, ne mudiye kabidi “muwule tente ne dinanga dia lulamatu.” Mbatele tshiambilu atshi misangu mikuabu isambombo mu Bible. (Nom. 14:18; Neh. 9:17; Mis. 86:5, 15; 103:8; Yona 4:2) Miaba yonso ayi, tshiambilu atshi mbatshitele anu bua Yehowa nkayende, ki mbua bantu nansha. Bidi bituenza disanka dia bungi bua mudi Yehowa uleja tshidiye atshi mu Bible. w21.11 2-3 §3, 4
Ditanu dia 24/11
Lekelayi kuditatshisha bua mioyo yenu.—Mat. 6:25.
Tshilejilu tshia mupostolo Petelo ne muena kuende tshidi mua kulongesha bena mabaka. Petelo mumane kutuilangana ne Yezu bua musangu wa kumpala, ngondo mitue ku isambombo pashishe tshidimu tshimue tshimue atshi, wakadimona kumpala kua dipangadika dinene dia kuangata. Uvua udiila ku mudimu wa diloba. Nanku pavua Yezu muambile Petelo bua ikale umulonda dituku dionso, Petelo uvua ne bua kuanji kuvuluka ne: uvua ne mukaji. (Luka 5:1-11) Petelo wakapangadija bua kuya kuenda kuyisha ne Yezu. Bidi bimueneka ne: mukajende wakatua dipangadika diende adi mpanda. Bible udi uleja ne: wakenza ngendu ne bayende Petelo bimue bikondo pakavua Yezu mumane kubishibua ku lufu. (1 Kol. 9:5) Kakuyi mpata, bu muvuaye mukaji wa tshitembu, biakambuluisha Petelo bua kuakula kayi udia tshibanga pavua nyuma muimpe mumusake bua kufunda mibelu idi itangila balume ne bakaji bena Kristo. (1 Pet. 3:1-7) Bidi bimueneka bimpe ne: Petelo ne mukajende bavua beyemene mulayi wa Yehowa wa ne: bobu bateke Bukalenge buende pa muaba wa kumpala, yeye neabakumbajile majinga abu.—Mat. 6:31-34. w21.11 18 §14
Disambombo dia 25/11
Nulue bidikiji banyi.—1 Kol. 11:1.
Mupostolo Paulo uvua munange bena Kristo nende. Uvua wenza mudimu mukole bua kubambuluisha. (Bien. 20:31) Ke bualu kayi bena Kristo nende bavua bamunange bikole. Musangu kampanda bakulu ba ku Efeso “bakadila bikole” pavuabu balue kumanya ne: kabakumonangana kabidi nende to. (Bien. 20:37) Bia muomumue, bakulu betu badi benza mudimu mukole aba mbanange bena Kristo nabu bikole ne batu benza muabu muonso bua kubambuluisha. (Filip. 2:16, 17) Kadi imue misangu bitu bibakolela bua kuenza malu adibu ne bua kuenza. Ntshinyi tshidi mua kubambuluisha bua kupita ne lutatu elu? Badi mua kukonkonona tshilejilu tshia Paulo. Paulo kavua muanjelu to. Uvua muntu mupange bupuangane uvua pende udienzeja ku musangu ne ku mukuabu bua kuenza tshidi tshimpe. (Lomo 7:18-20) Uvua ne ntatu ya bungi ivuaye uluisha. Kadi kakateketa mu mikolo peshi kakajimija disanka dia kuenza mudimu wende mukole au to. Bakulu bobu bidikija Paulo, badi mua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka nansha bobu ne ntatu. w22.03 26 §1, 2
Dia lumingu dia 26/11
Nudi ne bua kunemekela nsabatu yanyi. Meme ndi Yehowa Nzambi wenu.—Lew. 19:3.
Mu Lewitiki 19:3 badi bakulamu bua Nsabatu. Bena Kristo kabena muinshi mua Mikenji to, ke bua tshinyi kabiena ne mushinga bua kunemekela dituku dia Nsabatu dia ku lumingu to. Nansha nanku kudi malu a bungi atudi mua kumanyina ku mushindu uvua bena Isalele banemekela dituku dia Nsabatu ne muvua dienza nanku dibambuluishe. Nsabatu ntshikondo tshivua bantu bikisha kabayi benza midimu yabu ya pa tshibidilu to, badifila mu ditendelela Nzambi. Ke bua tshinyi dituku dia Nsabatu ke divua Yezu uya ku nsunagoga wa kuabu kuvuaye mukolele bua kubala Dîyi dia Nzambi. (Ekes. 31:12-15; Luka 4:16-18) Dîyi didi Nzambi mutume didi mu Lewitiki 19:3 dia “kunemekela nsabatu [yende]” didi ne bua kutusaka bua kudisumbila tshikondo mu midimu yetu ya ku dituku ne ku dituku bua kudifila mu malu a mu nyuma. Udiku mumone ne: bidi bikengela wakaje malu mu bualu ebu anyi? Wewe ne tshibidilu tshia kudilamina tshikondo tshia kudifila mu malu a mu nyuma, neushemeje malanda ebe ne Yehowa. Ebu mbualu bua mushinga buudi ne bua kuenza bua wewe kulua wa tshijila. w21.12 5 §13
Dimue dia 27/11
Tshiena mulue bua kubikila bantu bakane, kadi mbua kubikila benji ba mpekatu bua banyingalale bua mpekatu yabu.—Luka 5:32.
Pavua Yezu pa buloba, uvua usomba ne bantu ba mishindu yonso. Uvua udia ne bena kantu ku bianza, udia kabidi ne bantu bavua ne bukokeshi, kadi uvua kabidi upitshisha dîba divule ne bapele ne bantu bavuabu bakengesha. Pa kumbusha abu, uvua uditeka pa muaba wa bavuabu bangata bu “benji ba mpekatu.” Bantu bakuabu bavua badimona bakane bavua balenduka bua malu avua Yezu wenza. Bakakonka bayidi ba Yezu ne: “Nudi nudia ne nunua ne balambuishi ba bitadi ne benji ba mpekatu bua tshinyi?” Yezu wakabandamuna ne mêyi adi mu mvese wa lelu. (Luka 5:29-31) Kale kumpala kua Masiya kuluaye, muprofete Yeshaya wakamba bua bualu buende ne: bena panu kabavua ne bua kumuitaba to. Wakafunda mêyi a buprofete wamba ne: “Bavua bamupetule ne bamuepuke kudi bantu . . . Bivua anu bu ne: bavua batusokoke mpala wende. Bavua bamupetule, ne tuetu katuakamutua mushinga.” (Yesh. 53:3) Bavua ne bua kuepuka Masiya “kudi bantu.” Nunku bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua ne bua kuikala bamanye ne: bantu bavua ne bua kubenga Yezu. w21.05 8-9 §3, 4
Dibidi dia 28/11
Yehowa neamujule.—Yak. 5:15.
Bamue bena Kristo bavua ne lujoko lua kutumikila mibelu. (Yak. 1:22) Bakuabu bavua banemeka babanji kupita bapele. (Yak. 2:1-3) Banga pabu kabavua bakokesha bua kukanda ludimi luabu to. (Yak. 3:8-10) Bena Kristo abu bavua ne lutatu lukole, kadi Yakobo uvua mutekemene anu ne: bavua mua kushintuluka. Uvua ufila mibelu ayi ne dîyi dimpe kayi udia tshibanga to, ukankamija bavua dijinga ne diambuluisha bua balombe bakulu babambuluishe bua kuakaja malu. (Yakobo 5:13, 14) Dilongesha: Tuikalayi tuangata malu mudiwu, kadi tumona bakuabu mu mushindu muimpe. Bantu ba bungi batudi tulongesha Bible badi mua kuikala ne lutatu lua kutumikila mibelu idimu. (Yak. 4:1-4) Bidi mua kubangata matuku bua kulekela bikadilu bibi ne kulonga mua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo. Bidi bikengela tubambile ne dikima malu adibu ne bua kuakaja. Bidi bikengela kabidi tutungunuke ne kumona malu mu mushindu muimpe, batekemene ne: Yehowa neakoke bena bupuekele kudiye, ubapesha bukole bua kushintulula malu.—Yak. 4:10. w22.01 11 §11, 12
Disatu dia 29/11
Muntu udi ujika ditshi diende ku muadi wa muntu mupuekele yeye muine neabikile ne kabakumuandamuna to.—Nsu. 21:13.
Muena Kristo yonso udi udienzeja bua kufuilangana luse anu bu Yehowa. Bua tshinyi? Bualu Yehowa kena uteleja bantu badi babenga kufuilangana luse to. Tuetu bonso tutu basue bua Yehowa ateleje masambila etu, nunku tudi tudienzeja bua kubenga kupapisha muoyo. Pamutu pa kukoleshila muena Kristo netu udi mu lutatu muoyo, tudi ne bua kuikala badiakaje bua kuteleja “muadi wa muntu mupuekele.” Tudi kabidi ne bua kutumikila mubelu wa mu Bible wa ne: “Muntu udi kayi ufuilangana luse, nebamulumbuluishe kakuyi luse.” (Yak. 2:13) Tuetu bamanye ne: buonso buetu tutu basue bua bakuabu batufuile luse, netuikale petu mua kufuila bakuabu luse. Tudi ne bua kuenzela nangananga muenji wa mpekatu udi munyingalale malu ne luse padiye upingana mu tshisumbu. Bilejilu bia mu Bible bidi bituambuluisha bua kufuilangana luse ne kubenga kulaminangana munda. w21.10 12 §16, 17
Dinayi dia 30/11
Sombayi muaba eu pandi meme nya kuaka bua kusambila.—Mat. 26:36.
Bu mukavua mudimu wa Yezu pa buloba utua ku ndekelu, wakakeba kabidi muaba uvua kawuyi mutoyi bua kuelangana meji ne kusambila. Bivua butuku bua ndekelu kumpala kua kumukuatabu bua kumushipa. Wakapeta muaba au mu budimu bua Getesemane. Ke dîba diakapeshaye bayidi bende imue mibelu ya mushinga mukole idi itangila disambila. Pamuapa dîba dia 24 wa butuku dikavua dipite pakafikabu mu budimi abu. Yezu wakalomba bapostolo bende bua ‘bashale batabale,’ kuyaye kusambila. (Mat. 26:37-39) Kadi pavuaye wenda usambila bakalala. Pakabapetaye balale, wakabalomba kabidi bua ‘bashale batabale, ne batungunuke ne kusambila.’ (Mat. 26:40, 41) Kadi wakamona ne: malu avua mabatonde bikole ne bavua bapungile. Bu muvua Yezu muditeke pa muaba wabu, wakamba ne: “mubidi udi ne butekete.” Nansha nanku, wakaya kabidi misangu ibidi bua kusambila, pakapinganaye wakabasangana kabayi anu basambila to, bavua balale.—Mat. 26:42-45. w22.01 28 §10, 11