Ngondo wa 12
Ditanu dia 1/12
Neyumvue dîyi dianyi.—Yone 10:16.
Yezu uvua mufuanyikije bulunda buvuaye mudie ne bayidi bende ne malanda adi pankatshi pa mulami wa mikoko ne mikoko yende. (Yone 10:14) Uvua musungule tshilejilu tshivua tshiakanyine menemene. Mikoko itu mimanye mulami wayi ne itu yenza tshituye uyambila. Muendakanyi kampanda wakadimuena bualu ebu ne ende abidi. Wakamba ne: “Tuvua basue kukuata mikoko kampanda mu filme, tuetu kuyibikila bua isemene kutudi. Kadi kayakalua bualu kayivua mimanye mêyi etu to. Pashishe pakalua muana mukuabu uvua uyilama, wakayibikila yoyi kuya musangu umue kudiye ne kutuadijayi kumulonda.” Bualu buvua muendakanyi eu mumone budi butuvuluija tshivua Yezu muambe bua mikoko yende, mmumue ne: bayidi bende. Uvua muambe ne: “Neyumvue dîyi dianyi.” Kadi mmunyi mutudi mua kuamba ne: tudi tumvua dîyi dia Yezu pende muikale mu diulu? Tudi tuleja ne: tudi tumvua dîyi dia Mulami wetu patudi tutumikila malu adiye mutulongeshe.—Mat. 7:24, 25. w21.12 16 §1, 2
Disambombo dia 2/12
Bantu bonso mbenze mpekatu ne kabena bafika ku butumbi bua Nzambi.—Lomo 3:23.
Kumpala mupostolo Paulo uvua ne tshitunu tshikole, ukengesha bena Kristo bibi be! Kadi pashishe wakajingulula ne: malu avuaye wenza au avua mabi ne wakadiakaja bua kushintulula ngikadilu wende ne bumuntu buende. (1 Tim. 1:12-16) Yehowa wakambuluisha Paulo bua kuluaye mukulu wa dinanga uvua udipuekesha ne umvuila bakuabu. Pamutu pa kumona anu matekete ende, uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua mua kumufuila luse. (Lomo 7:21-25) Kavua wela meji a kuikala muntu mupuangane to. Pamutu pa nanku, wakadienzeja bikole bua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo, kudipuekeshaye ne kueyemenaye Yehowa bua amuambuluishe akumbaje mudimu wende. (1 Kol. 9:27; Filip. 4:13) Kabatu bateka muntu mukulu bualu katu wenza bilema to. Kadi Yehowa mmusue bua bakulu bitabe ne: batu benza bilema ne badienzeje bua bikale ne ngikadilu ya buena Kristo. (Ef. 4:23, 24) Mbimpe mukulu adikonkonone padiye udilongela Dîyi dia Nzambi, bua amanye tshidiye mua kuakaja mu ngikadilu wende. Dîba adi Yehowa neamuambuluishe bua kuikala mukulu muimpe wa disanka.—Yak. 1:25. w22.03 29-30 §13-15
Dia lumingu dia 3/12
Lekelayi kulumbuluishangana.—Mat. 7:1.
Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu bamone ne: tudi ne meji mabi bua muena Kristo netu kampanda? Mbimpe tuvuluke ne: tudi ne bua kunanga bana betu. (Yak. 2:8) Mbimpe tusambile kabidi Yehowa bikole, tumulombe atuambuluishe bua tulekele kumona bakuabu mu mushindu mubi. Tudi mua kuenza malu bipetengana ne tshitudi balombe mu disambila, tuya nansha kusombesha muntu utuvua tumona bibi au. Tudi mua kumulomba bua tuye nende mu buambi anyi kumubikila bua kuela nende tshianza mukana. Patudi tuenda tumanya muanetu au bimpe, tudi mua kudienzeja bua kuidikija tshilejilu tshia Yehowa ne Yezu tukeba anu ngikadilu mimpe idiye nayi. Tuetu tuenza nanku, netuleje ne: tudi tuteleja dîyi dia mulami muimpe wa mikoko dia kulekela kulumbuluishangana. Anu bu mutu mikoko ilonda dîyi dia mulami wayi, bayidi ba Yezu badi balonda pabu dîyi diende. Nansha tuetu bikale ba mu “kasumbu kakese ka mikoko” anyi ba mu “mikoko mikuabu,” tutungunukayi ne kuteleja dîyi dia mulami muimpe wa mikoko ne kuditumikila.—Luka 12:32; Yone 10:11, 14, 16. w21.12 19 §11; 21 §17, 18
Dimue dia 4/12
Wakabenga mubelu uvua bantu bakulumpe bamupeshe.—1 Bak. 12:8.
Pakalua Lehabama mukalenge mu Isalele, bantu bavuaye ukokesha bakalua kudiye bua kumulomba bualu kampanda. Bakamulomba bua abapepejile mikenji ivua tatuende Solomo mubelele. Lehabama wakenza bualu buimpe, kuyaye kulomba mibelu kudi bantu bakulumpe ba mu Isalele bua amanye tshia kuandamuna bantu abu. Bakulumpe abu bakamuambila ne: yeye muenzele bantu tshidibu bamulombe, nebashale anu bena mudimu bende. (1 Bak. 12:3-7) Bidi bimueneka ne: Lehabama kavua muanyishe mubelu au to, nunku wakaya kulomba mubelu mukuabu kudi bansongalume bavuaye mukole nabu. Bakamuambila bua akoleshile bantu abu mikenji. (1 Bak. 12:9-11) Lehabama uvua mua kuebeja Yehowa mubelu uvuaye mua kulonda. Kadi wakateleja tshivuabu bamuambile kudi bansongalume. Malu akashikila bibi bitambe buende yeye ne bua bantu ba mu Isalele. Nansha tuetu petu mibelu yonso itubu batupesha kayitu anu itu itusankisha to. Kadi yoyi miangatshila mu Bible mbimpe tuyitabe. w22.02 9§6
Dibidi dia 5/12
Butumbi bua bansongalume mbukole buabu.—Nsu. 20:29.
Muntu udi ne budipuekeshi ne mumanye mikalu yende kena wimanyina pa malu atshidi bansonga bapange to, kadi udi wimanyina pa tshidibu mua kuenza. Kena ubamone bu bantu ba kutembangana nabu to, kadi bu benzejanganyi nende ba mudimu. Bana betu bakulakaje batu bamona ne: bansonga ndipa dia kudi Yehowa ne batu baleja dianyisha dia bualu abu. Padi bukole buabu buenda bukepa, batu ne disanka dia kumona ne: bana betu batshidi ne makanda a bunsonga mbasue kuenza mudimu, bikale bakumbane bua kuwenza bua kuambuluisha tshisumbu. Naomi udibu batele mu Bible ntshilejilu tshimpe tshia bakulakaje batudi mua kuidikija. Muoyo wa kuleja dianyisha wakamusaka bua kuitaba diambuluisha dia kudi nsongakaji kampanda. Kumpala, Naomi wakanji kulomba Luta mukaji wa muanende uvua mukaji mukamba bua kupingana kuabu. Kadi Luta wakabenga bua kushiya Naomi, kupinganabu nende ku Beteleheme. Naomi uvua ne disanka dia bungi bua muvua Luta muye nende ne uvua witaba diambuluisha dia kudiye. (Luta 1:7, 8, 18) Bualu abu buvua buimpe bua dikema bua bakaji bonso babidi abu! (Luta 4:13-16) Bana betu bakadi bakulakaje nebalonde tshilejilu tshia Naomi. w21.09 10-11 §9-11
Disatu dia 6/12
Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje.—Eb. 6:10.
Tatu wetu wa mu diulu mmumanye tshidi yonso wa kutudi mua kukokesha bua kuenza. Pamuapa wewe udi mua kukokesha bua kuenza malu a bungi kupita bantu ba bungi baudi mumanye ne baudi munange. Peshi udi mua kuikala kuyi ukokesha bua kuenza malu mudi bakuabu baenza, pamuapa bua bungi bua bidimu biukadi nabi, bua kusama, anyi bua majitu a mu dîku. Kabikutekeshi mu maboko to. (Gal. 6:4) Yehowa kakupua mudimu webe muoyo to. Wewe utungunuka ne kudifila muebe muonso ne meji mimpe, neumusankishe. Yehowa utu umona too ne meji adi munda muebe. Mmusue bua wikale ne disanka dia tshiudi ukokesha kuenza bua kumutendelela. Mpindieu tudi ne ditalala dia munda bualu tudi bamanye ne: Yehowa udi utuambuluisha tuetu batendeledi bende patudi tutuilangana ne ntatu. (Yesh. 41:9, 10) Bushuwa, kudi malu a bungi adi enza bua tuikale ne disanka patudi tutendelela Tatu wetu wa dinanga udi mukumbane bua “kuangata butumbi ne bunême” bua bionso bidiye mufuke!—Buak. 4:11. w22.03 24 §16; 25 §18
Dinayi dia 7/12
Ndi ngenza lukasa, tshiyi njingakana bua kulama mêyi ebe.—Mis. 119:60.
Tudi basue kuidikija Yezu, kadi tuetu katuyi bakokeshe bua kuidikija Yezu katuteketshi mu mikolo to. (Yak. 3:2) Mulongi katu anu ukokesha bua kuenza malu bimpe menemene anu bu mulongeshi wende to. Kadi yeye wakaja amue malu adiye kayi muenze bimpe, udienzeja bua kulonda menemene tshilejilu tshia mulongeshi wende, neatungunuke ne kuya kumpala. Bia muomumue, tuetu tutumikila bitudi balonge mu didilongela dietu dia Bible, tudienzeja bua kuakaja bilema kayi bionso bitudi mua kuikala tuenza, tudi mua kukokesha bua kulonda bimpe menemene tshilejilu tshivua Yezu mutushile. (Mis. 119:59) Tudi mu ndongoluelu udi bantu bikale badinangi. Kadi batendeledi ba Yehowa mbashilangane nabu. Lungenyi luvua nalu Yezu lua kuambuluisha bakuabu ndulenge mioyo yetu bikole; nunku tudi badisuike bua kuidikija tshilejilu tshiende. (1 Pet. 2:21) Tuetu tudienzeja muetu muonso bua kuikala ne lungenyi luvua nalu Yezu lua kuambuluishangana, netuikale ne disanka bualu Yehowa udi utuanyisha. w22.02 24 §16; 25 §18
Ditanu dia 8/12
Amue malu adimu mmakole bua kuumvua.—2 Pet. 3:16.
Lelu eu Yehowa udi ulombola bantu bende ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende. Tuetu tuangata dîba dia kuela meji a malu adi Yehowa utulongesha, netukumbane bua kulonda buludiki budiye utupesha ne bua kukumbaja mudimu wetu wa kuyisha. (1 Tim. 4:15, 16) Yehowa udi kabidi utulombola ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” (Mat. 24:45) Imue misangu mupika eu udi mua kufila buludiki butudi katuyi tumvua menemene to. Tshilejilu, badi mua kutuambila malu masunguluke a kulonda bua tumone mua kupanduka ku tshipupu kampanda tshitudi tuetu tuela meji ne: katshiakuenzeka muaba utudi to. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu tumona ne: malu kampanda adibu batuambila bua kulonda kaena ne mutu to? Tudi mua kuela meji a malu atuvua babale mu Bible. Kudi misangu ikadibu bapeshe bantu ba Nzambi buludiki buvua bumueneka ku mêsu kua bantu ne: kabuvua buimpe to, kadi biakafikisha ku dipandisha mioyo yabu.—Bal. 7:7; 8:10. w22.03 18-19 §15, 16
Disambombo dia 9/12
Tatu, ndi nshiya nyuma wanyi mu bianza biebe.—Luka 23:46.
Yezu wakamba ne dishindika dionso mêyi adi mu mvese wa lelu eu. Uvua mumanye ne: muoyo wende bua matuku atshilualua uvua mu bianza bia Yehowa, ne uvua mutuishibue ne: Tatuende uvua ne bua kumuvuluka. Mêyi a Yezu aa adi atulongesha tshinyi? Shala ne lulamatu kudi Yehowa nansha muoyo webe wowu mu njiwu. Bua kuenza nanku, anu wewe ‘mueyemene Yehowa ne muoyo webe wonso.’ (Nsu. 3:5) Tuangate tshilejilu tshia nsonga wa bidimu 15 uvua ne disama dia lufu, diende Joshua. Wakabenga bua kuitaba ngondapilu ivua ishipa mikenji ya Nzambi. Katupa kakese kumpala kua kufuaye wakambila mamuende ne: “Mama, ndi mu bianza bia Yehowa. . . . Mama wanyi, funda ulame tshindi nkuambila etshi: Yehowa neambishe ku lufu kakuyi mpata. Mmumanye tshidi munda muanyi, ne ntu mumunange be!” Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Meme mupete diteta didi diteka muoyo wanyi mu njiwu, nenguteke mu bianza bia Yehowa mutuishibue ne: neamvuluke anyi?’ w21.04 12-13 §15, 16
Dia lumingu dia 10/12
Yonso udi ukolesha bakuabu neakoleshibue yeye muine.—Nsu. 11:25.
Batu bakolesha batendeledi ba Yehowa ne mudimu wa diyisha. Patudi tuyisha bantu bulelela bua mu Bible, bidi bituenza bimpe ne bitupa bukole, nansha bantu batuteleje peshi babenge. Bamue badi mua kumona ne: nsombelu wabu kena ubapesha mushindu wa kudifila bikole mu buambi to. Biwikala umvua nanku, vuluka ne: Yehowa udi usanka paudi udifila muebe muudi mukokeshile. Yehowa udi umona dijinga ditudi nadi dia kuyisha ne udianyisha, nansha katuyi ne mushindu wa kupatuka pambelu. Udi mua kutupetesha mpunga wa kuyisha badi balua kutulama kumbelu bua mutudi tusama anyi baminganga. Tuetu tufuanyikija mudimu utudi tuenza mpindieu ne utuvua tuenza kumpala, bidi mua kututekesha mu maboko. Kadi tuetu bajingulule mushindu udi Yehowa utuambuluisha mpindieu, nebitupeshe bukole butudi nabu dijinga bua kutantamena lutatu kayi luonso ne disanka. Mu mamiimu a bulelela atudi tukune katuena bamanya ikale mua kuela miji ne kuatudija kukole to.—Muam. 11:6. w21.05 24-25 §14-17
Dimue dia 11/12
Bua tshinyi uvua mupetule dîyi dia Yehowa pa kuenza bualu bubi ku mêsu kuende?—2 Sam. 12:9.
Yehowa uvua mupeshe mukalenge Davidi bintu bia bungi, mumupeshe kabidi bubanji, lumu, ne umuambuluisha bua kutshimuna baluishi misangu ne misangu. Davidi wakaleja dianyisha kuambaye muvua bintu bivua Yehowa mumupeshe bikale “bungi tshianana [buvuaye kayi] mua kulondelangana!” (Mis. 40:5) Kadi musangu kampanda, Davidi wakapua bivua Yehowa mumupeshe muoyo. Nansha muvuaye ne bakaji ba bungi, wakalekela dijinga dibi dibuela mu muoyo wende bua kualakana mukaji wa bende. Dia mukaji au divua Beta-sheba, ne dia bayende divua Uliya muena Hiti. Davidi wakenda masandi ne Beta-sheba anu bua kudisankisha, Beta-sheba kuimita. Wakenza bua bashipe Uliya, bienze anu bu ne: masandi avuaye muende au kaavua makumbane to! (2 Sam. 11:2-15) Davidi uvua wela meji kayi? Uvuaku wela meji ne: Yehowa kavua mua kumona anyi? Nansha muvuaye muenzele Yehowa mudimu bidimu ne bidimu, lukuka luakamukuata kumukebelalu kavuambu. Diakalenga, wakalua kuitaba tshilema tshiende, kunyingalalaye. Wakaleja Yehowa dianyisha bua muvuaye mumufuile luse.—2 Sam. 12:7-13. w21.06 17 §10
Dibidi dia 12/12
Katuena tuamba ne: tudi bakumbane menemene . . . , kadi dikala dietu bakumbane menemene didi difumina kudi Nzambi.—2 Kol. 3:5.
Tudi mua kumona ne: katuakukokesha bua kulombola dilonga dia Bible to. Pamuapa tudi mua kuela meji ne: mbimpe tuanji tuvudije dimanya ditudi nadi anyi tulue balongeshi bapiluke kumpala kua kuya kulongesha muntu mukuabu. Wewe wela meji nanku, mona malu asatu adi mua kukuambuluisha bua wikale mutuishibue ne: udi mua kulonga Bible ne muntu. Bua kumpala, Yehowa udi umona ne: udi mukumbane bua kulongesha bakuabu. Buibidi, Yezu udi ne “bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba” mmukuambile bua kulongesha bantu. (Mat. 28:18) Bua ndekelu, udi mua kueyemena bakuabu bua bakuambuluishe. Yezu uvua weyemena tatuende, ne uvua wamba anu bivuaye mumulongeshe. Udi pebe mua kuenza nanku. (Yone 8:28; 12:49) Udi kabidi mua kulomba mulombodi wa kasumbu kenu ka buambi, mpanda-njila mupiluke, anyi mumanyishi kampanda mupiluke bua akuleje mua kukeba wa kulonga nende Bible ne mua kulombola dilonga. Mushindu mukuabu udi mua kukuambuluisha nkuyisha ne umue wa ku bana betu aba bua umone mudiye ulombola dilonga. w21.07 6 §12
Disatu dia 13/12
Muntu udi ne lulamatu mu bintu bikese menemene, udi kabidi ne lulamatu mu bia bungi, ne muntu udi kayi muakane mu bintu bikese menemene kena kabidi muakane mu bia bungi to.—Luka 16:10.
Bu mukadi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu musemene pabuipi, bidi bikengela tueyemene mushindu utu Yehowa wenza malu, tuenza nanku bikole kupita kuonso eku. Bua tshinyi? Bualu mu dikenga dinene badi mua kutupesha mikenji ya kulonda idi mua kumueneka mikole bua kuyumvua anyi kuyitumikila. Tuambe eku tuele eku, Yehowa kakudiluila nkayende bua kutuambila tshia kuenza to. Pamuapa neatuambilatshi kupitshila kudi bantu badiye muteke bua kutulombola. Adi kadiakuikala dîba dia kubanga kuelakana bua buludiki budibu batupesha peshi kubanga kuela mpata tudiebeja ne: ‘Bidi bana betu badi balombola batuambila ebi mbia mu mutu muabu anyi, peshi ke bidi Yehowa muambe?’ Neweyemenaku Yehowa ne bulongolodi buende mu tshikondo tshikole atshi anyi? Mushindu uudi umona buludiki budibu batupesha mpindieu kudi bana betu badi Yehowa muteke bua kutulombola ke waleja tshiwenza dîba adi. Wewe witaba buludiki budibu batupesha lelu eu ne ubulonda ne muoyo mujima, newenze kabidi bia muomumue mu dikenga dinene. w22.02 6 §15
Dinayi dia 14/12
Tshindi muenze ntshinyi pa kudifuanyikija nenu?—Bal. 8:2.
Bu muvua Yehowa muenze bua Gideona ne bantu bende 300 batshimune mvita, bivua mua kubapesha lutambishi. Bena mu Efelayima bakalua kudi Gideona, kabiyi bua kumuela kalumbandi to, kadi bua kumubunda bualu kavua mubabikile ku mvita ivuaye muye kuluangana to. (Bal. 8:1) Gideona wakabavuluija muvua Yehowa mubambuluishe pabu bua kuenza malu manene. Ndekelu wa bionso, bena mu Efelayima abu “bakatukija.” (Bal. 8:3) Gideona wakitaba bua kudipuekesha bua kulama ditalala munkatshi mua bantu ba Nzambi. Tshilejilu tshia bena mu Efelayima tshidi tshitulongesha ne: ki mbimpe tuikale tujinga anu bua kulama lumu luetu bitufikisha ku dipua muoyo bua kutumbisha Yehowa to. Tshilejilu tshia Gideona tshidi mua kuambuluisha bamfumu ba mêku ne bakulu. Bualu kampanda butudi benze bobu butonde muntu, mbimpe tujinge kumanya bua tshinyi mbimutonde. Tudi kabidi mua kumuela kalumbandi bua malu onso mimpe adiye muenze. Bua kuenza nanku bidi bilomba tudipuekeshe. Tshidi ne mushinga menemene nkukeba ditalala munkatshi muetu pamutu pa kukeba bua kudibingisha. w21.07 16-17 §10-12
Ditanu dia 15/12
Tuenze muntu mu tshimfuanyi tshietu.—Gen. 1:26.
Yehowa mmututue mushinga bua mudiye mutuenze mu tshimfuanyi tshiende. Bu mudi Nzambi mutuenze mu tshimfuanyi tshiende, tudi mua kulonga mua kuikala ne ngikadilu ya bungi milenga idiye nayi bu mudi dinanga, luse, lulamatu ne buakane, ne kuyileja. (Mis. 86:15; 145:17) Patudi tupeta ngikadilu eyi tudi tutumbisha Yehowa ne tumuleja mutudi ne dianyisha. (1 Pet. 1:14-16) Patudi tuenza malu adi asankisha Tatu wetu wa mu diulu bidi bitupesha tuetu bine disanka. Kabidi bu mudi Yehowa mutuenze mu tshimfuanyi tshiende tudi ne mushindu wa kulua bantu badiye wanyisha bua kuikala mu dîku diende. Yehowa mmutulongoluele muaba wa pa buawu wa tuetu kusombela. Tshikondo tshile kumpala kua Yehowa kufukaye muntu, wakalongoluela bantu buloba. (Yobo 38:4-6; Yel. 10:12) Bu mudi Yehowa ne meji mimpe ne mupeshanganyi wa bintu, mmuenze bua tupete bintu bimpe bia bungi bua tuikale ne disanka. (Mis. 104:14, 15, 24) Tshikondo kampanda pakelaye meji a bidiye mufuke “wakamona ne: bivua bimpe.”—Gen 1:10, 12, 31. w21.08 3 §5, 6
Disambombo dia 16/12
Dimuma dia nyuma didi: dinanga, disanka, ditalala, lutulu, bulenga, buimpe, ditabuja, bupole, didikanda.—Gal. 5:22, 23.
Tuetu bonso mbatupeshe mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. (Mat. 28:19, 20; Lomo 10:14) Udiku musue kupiluka mu mudimu wa mushinga mukole eu anyi? Longa malu a mu broshire wa Dilongesha ne udifundile bipatshila bisunguluke bienza bua utumikile malu audi ulonga au. Wewe musue kudifundila bipatshila, kupu tshimue tshia ku bipatshila bia mushinga etshi muoyo: kudienzeja bua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo. (Kolos. 3:12; 2 Pet. 1:5-8) Kakuyi mpata, tuetu bonso tutu basue kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa kupita mutudi tuenza mpindieu. Mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi netuikale ne mushindu wa kumuenzela mudimu bimpe menemene kakuyi tshipumbishi. Kadi bua mpindieu, tuetu tuenza muetu muonso mu bionso bitudi tuenzela Yehowa, nebivudije disanka dietu ne katuakutamba kudiumvua batekete mu mikolo to. Bualu bua mushinga menemene, netutumbishe Yehowa “Nzambi [wetu] wa disanka” ne netumupeshe bunême. (1 Tim. 1:11) Nanku tuikalayi ne disanka bua bitudi tuenza mu mudimu wa Yehowa! w21.08 25 §18-20
Dia lumingu dia 17/12
Muntu yonso udi usemena kudi Nzambi udi ne bua kuitaba ne: yeye udiku.—Eb. 11:6.
Biwikala mukolele mu dîku dia Bantemu ba Yehowa, pamuapa mbakulongeshe malu a Yehowa anu katshia ku buana. Bavua bakulongeshe ne: yeye ke Mufuki, udi ne ngikadilu mimpe idi ikoka bantu kudiye, ne mmutulongoluele malu mimpe kumpala eku. (Gen. 1:1; Bien. 17:24-27) Kadi bantu ba bungi kabena bobu bitaba ne: Nzambi utuku, anyi ne: yeye ke Mufuki to. Badi bela meji ne: bionso bidi ne muoyo mbilue ku mpukampuka ne bikudimuka ku kakese ku kakese too ne padibi bilue bintu binene bidi ne muoyo. Bamue bantu badi bamba malu aa mbalonge tulasa tua bungi. Badi bamba ne: malu a sianse mmaleje mudi malu a mu Bible mikale a dishima. Bamba kabidi ne: anu bantu badi kabayi balonge, badi kabayi ne meji, ne badibu mua kushima bipepele ke badi bitaba ne: kudi Mufuki. Mbimpe tuetu bonso tuikale tukolesha ditabuja dietu nansha tuetu Bantemu ba Yehowa kukadi bidimu bia bungi. Tuetu tuenza nanku kabakutukuata ku “nkindi ne mashimi a patupu” bidibu balongesha kudi bantu badi babenga Dîyi dia Nzambi to.—Kolos. 2:8. w21.08 14 §1-3
Dimue dia 18/12
Wewe, Yehowa Nzambi wetu, udi mukumbane bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole.—Buak. 4:11.
Abele, Noa, Abalahama, ne Yobo bakaleja muvuabu banange Yehowa ne bamutumikila. Bavua ne ditabuja kudiye, bamutumikila, ne bamulambula milambu. Bidi bimueneka patoke ne: bavua benza muabu muonso bua kumutumbisha, ne yeye pende uvua wanyisha ntendelelu wabu. Pashishe wakapesha ndelanganyi ya Abalahama Mikenji ya Mose. Mikenji ayi ivua ne malu a mua kutendelela Yehowa mu mushindu uvuaye wanyisha. Panyima pa lufu lua Yezu ne dibishibua diende ku lufu, Yehowa kavua ulomba kabidi bua batendeledi bende bamutendele bilondeshile mikenji ivuaye mupeshe bena Isalele to. (Lomo 10:4) Bena Kristo bavua ne bua kulonda mikenji mipiamipia, mmumue ne: “mukenji wa Kristo.” (Gal. 6:2) Kutumikila “mukenji” au kakuvua kumvuija kulamata mulongolongo wa malu a kuenza ne a kubenga kuenza to. Kadi kuvua kumvuija kuidikija tshilejilu tshia Yezu ne kulonda malu avuaye ulongesha. Lelu eu kabidi bena Kristo badi benza muabu muonso bua kulonda Kristo bua bamone mua kusankisha Yehowa ne ‘kupetulula bukole.’—Mat. 11:29. w22.03 20-21 §4, 5
Dibidi dia 19/12
Uvua uya mu miaba ya pa nkayende bua kusambila.—Luka 5:16.
Yehowa utu uteleja bana bende. Wakateleja masambila a bungi avua Muanende wenza pavuaye pa buloba. Wakateleja Yezu pavuaye usambila bua kuangata mapangadika a mushinga mukole bu mudi dia kusungula bapostolo bende 12. (Luka 6:12, 13) Wakamuteleja kabidi pavuaye usambila muikale ne kanyinganyinga kakole. Katupa kakese kumpala kua Yudasa kumutungila, wakasambila Tatu wende ne muoyo mujima bua diteta dikole dikavuaye pa kutuilangana nadi. Yehowa wakateleja disambila dia Muanende munanga adi, kutumaye kabidi muanjelu bua kumukolesha. (Luka 22:41-44) Lelu, Yehowa udi utungunuka ne kuteleja masambila a batendeledi bende, uandamuna mu tshikondo tshiakanyine ne mu mushindu muimpe menemene. (Mis. 116:1, 2) Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji wa mu Inde uvua mumone muvua Yehowa muandamune masambila ende. Wakatata bikole ne kanyinganyinga, yeye kukuatshila Yehowa lutatu luende alu ne muoyo wende mujima. Udi wamba ne: “Ndongamu wa ku TV wa JW wa 5/2019 uvua uleja tshia kuenza patudi ne tunyinganyinga uvua mungambuluishe bikole. Uvua diandamuna ku masambila anyi.” w21.09 21-22 §6, 7
Disatu dia 20/12
[Nyemenayi] ku mikuna.—Luka 21:21.
Anji fuanyikijabi muvuabi mua kuikala bikole bua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua ne bua kushiya pamuapa bintu biabu bionso bua kuya kusombela muaba mukuabu. Bivua bikengela bikale ne ditabuja dikole bua kueyemena Yehowa bua abapeshe bivuabu nabi dijinga. Kadi kuvua kabidi tshintu tshikuabu tshivua mua kubambuluisha. Bidimu bitanu kumpala kua bena Lomo kujingilabu Yelushalema, mupostolo Paulo ukavua mupeshe bena Ebelu mubelu wa mushinga eu: “Nsombelu wenu kikadi wa dinanga dia makuta, kadi nusanke ne bintu binudi nabi. Bualu mmuambe ne: ‘Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.’ Bua tuikale ne dikima dikole ne tuambe ne: ‘Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?’” (Eb. 13:5, 6) Bushuwa, bantu bonso bavua batumikile mubelu wa Paulo au kumpala kua bena Lomo kubuelabu mu tshimenga bakibidilangana bipepele ne nsombelu wa muaba mupiamupia wakayabu kusombela. Bavua batuishibue ne: Yehowa neabapeshe bivuabu nabi dijinga. w22.01 4 §7, 9
Dinayi dia 21/12
Luse [lua Yehowa] ludi lumuenekela mu midimu yende yonso.—Mis. 145:9.
Padibu bakula bua muena luse, tudi tumona muntu udi ne bulenga, udi ne meji mimpe, uditeka pa muaba wa bakuabu, ne mupeshanganyi wa bintu. Muyuki uvua Yezu mulonde wa muena Samaleya wa luse udi mua kutuluila mu lungenyi. Muntu wa tshisamba tshikuabu eu uvua muenzele muena Yuda uvua mumata mu bianza bia banyengi “malu ne luse.” Muena Samaleya au “wakumvuila” muena Yuda uvuabu batape mputa au luse, kumutabalelaye ne dinanga dionso. (Luka 10:29-37) Tshilejilu etshi tshidi tshileja patoke ngikadilu mulenga wa luse udi nende Nzambi wetu. Nzambi utu utumvuila luse bualu mmutunange, utu utumvuilalu mu mishindu ya bungi ku dituku ne ku dituku. Kudi mushindu mukuabu utudi mua kumvuila muntu luse. Nkubenga kupesha muntu dinyoka nansha padibi bilomba kuenza nanku. Eu ke mushindu udi Yehowa mutuenzele malu menemene. Mufundi wa Misambu wakamba ne: “Ki mmutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu” to. (Mis. 103:10) Kadi misangu mikuabu, Yehowa udi mua kupesha muntu udi muenze mpekatu dinyoka ne dîsu dikole. w21.10 8 §1, 2
Ditanu dia 22/12
Dinanga dianyi dia lulamatu kadiakumbushibua kuudi [to].—Yesh. 54:10.
Bantu badi badie bulunda bukole ne Yehowa, tuambe ne: batendeledi bende ke badiye munange ne dinanga dia lulamatu. Bualu ebu budi bumuenekela bimpe mu mêyi avua mukalenge Davidi ne muprofete Danyele bambe. Tshilejilu, Davidi wakamba ne: “Tungunuka ne kuleja badi bakumanye dinanga diebe dia lulamatu.” “Dinanga dia lulamatu dia Yehowa ndia kashidi ne tshiendelele kudi badi bamutshina.” Danyele pende wakamba ne: “Wewe Yehowa Nzambi mulelela, [yeye udi] uleja dinanga dia lulamatu kudi badi bamunange ne balama mêyi ende.” (Mis. 36:10; 103:17; Dan. 9:4) Bilondeshile mêyi mafundisha ku bukole bua nyuma aa, Yehowa mmunange batendeledi bende ne dinanga dia lulamatu bualu mbamumanye, badi bamutshina, mbamunange, ne badi balama mêyi ende. Yehowa mmunange anu bantu badi bamuenzela mudimu mu mushindu udiye wanyisha, tuambe ne: batendeledi bende balelela. Kumpala kua tuetu kutuadija kuenzela Yehowa mudimu, tuvua bamone muvuaye mutunange anu bu bantu bonso. (Mis. 104:14) Mpindieu bu mutudi batendeledi bende, tudi tumona kabidi mudiye mutunange ne dinanga diende dia lulamatu. w21.11 4 §8, 9
Disambombo dia 23/12
Yehowa Nzambi webe ke uudi ne bua kutendelela.—Mat. 4:10.
Nansha bobu batuenzeje mushindu kayi tudi badisuike bua kutumikila mêyi a Yezu adi kuulu aa. Lelu bantu ba bungi badi balonda bamfumu ba bitendelelu. Mbabanange bikole bibafikisha too ne ku dibatendelela. Batu baya mu bitanda biabu, basumba mikanda yabu, ne babapesha makuta a bungi bua kubatua nyama ku mikolo. Bamue badi bitaba tshionso tshidi bamfumu abu babambila. Badi babasankidila bienze anu bu ne: mbamone Yezu ne abu abidi. Kadi batendeledi balelela ba Yehowa bobu kabatu balonda bantu to. Nansha nanku, tutu tunemeka badi batulombola, tuitaba dilongesha dia Yezu dia ne: “Nuenu bonso nudi bana ba muntu.” (Mat. 23:8-10) Katutu tutendelela bantu, nansha bobu bikale bamfumu ba bitendelelu anyi ba bididi to. Katutu mene tutua malu adibu benza nyama ku mikolo to. Kabidi katutu tubuelakana mu malu a panu. Mu bionso ebi tudi bashilangane bikole ne bitendelelu bidi biamba mudibi bia bena Kristo.—Yone 18:36. w21.10 20 §6, 7
Dia lumingu dia 24/12
Meme ndi Yehowa Nzambi webe . . . Kuena ne bua kuikala ne nzambi mikuabu pa kumbusha meme to.—Ekes. 20:2, 3.
Muena Kristo yonso udi musue kuikala wa tshijila udi ne bua kuenza muende muonso bua ne: muntu nansha umue peshi tshintu kampanda katshikadi ne mushinga kupita malanda ende ne Nzambi to. Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi badisuike bua kubenga kuenza malu adi mua kupendeshisha muena dîna dia tshijila edi. (Lew. 19:12; Yesh. 57:15) Pavua bena Isalele batumikila mikenji bavua baleja ne: bavua basue bua Yehowa ikale Nzambi wabu. Mu Lewitiki 18:4 badi bamba ne: “Nenutumikile mapangadika anyi, ne nenulame mikenji yanyi mifunda ne nenuyilonde. Meme ndi Yehowa Nzambi wenu.” Mu nshapita wa 19 mudi imue ‘mikenji mifunda’ bua bena Isalele. Tshilejilu, badi bakula bua difila milambu ya nyama mu mvese 5-8, wa 21, ne wa 22. Bena Isalele bavua ne bua kufila milambu ayi mu mushindu uvua kawuyi ‘unyanga tshintu tshia tshijila tshia Yehowa.’ Kubala mvese eyi kudi ne bua kutusaka bua kusankisha Yehowa ne kumulambula milambu idiye wanyisha, anu mudibu batulomba bua kuenza mu Ebelu 13:15. w21.12 5-6 §14, 15
Dimue dia 25/12
Sanka ne mukaji wa ku bunsongalume buebe.—Nsu. 5:18.
Malu akadi mafikile bena mabaka badi balonge mua kueyemena Yehowa adi mua kuambuluisha batshidi babuelelaku mu dibaka. Bamue bena mabaka badi mua kuikala bakadi benze mudimu wa ku dîba ne ku dîba bidimu ne bidimu. Bua tshinyi kubenga kubalomba mibelu binuikale dijinga ne kukumbaja bipatshila bienu? Eu mmushindu wa kuleja munudi nueyemena Yehowa. (Nsu. 22:17, 19) Vuluka ne: dibaka ndipa dia kudi Yehowa. (Mat. 19:5, 6) Mmusue bua bena dibaka basanke ne dipa adi. Nuenu bana betu batshidi babuelelaku mu dibaka, konkononayi tshinudi nuenza ne matuku enu a muoyo. Nudiku nuenza tshionso tshinudi mua kuenza bua kuleja Yehowa munudi ne dianyisha bua mapa onso adiye munupeshe anyi? Sambilayi Yehowa. Kebayi mêyi manene mu Dîyi diende adi apetangana ne nsombelu wenu. Pashishe nulonde mibelu idi Yehowa unupesha ayi. Ikalayi batuishibue ne: nuenu badifile mu dienzela Yehowa mudimu, nenuikale ne nsombelu wa disanka udi ufuta! w21.11 19 §16, 18
Dibidi dia 26/12
Bualu tuetu bonso tutu tuenza bilema misangu ya bungi.—Yak. 3:2, dim.
Yakobo kavua udiangata ne mushinga mupitshidile to. Yakobo kavua umona ne: yeye uvua muntu wa pa buende anyi ne: uvua mupite bena Kristo nende bua muvuaye muanabu ne Yezu anyi bua mudimu munene uvuabu bamupeshe to. Uvua ubikila bena Kristo nende bakuabu ne: “Bana betu bananga.” (Yak. 1:16, 19; 2:5) Kavua usaka bakuabu ku diela meji ne: yeye uvua mupuangane to. Dilongesha: Tuvulukayi ne tuetu bonso tutu tuenza bilema. Katuikadi tuela meji ne: tudi bapite bantu batudi tulongesha mu mushindu kampanda to. Bualu tuetu tuenza malu adi mua kufikisha mulongi ku diela meji ne: tuetu katutu tuenza bilema, udi mua kumona ne: yeye kakukokesha bua kutumikila mikenji ya Nzambi nansha kakese. Kadi tuetu tuambila mulongi wetu katuyi tudia tshibanga ne: bitu pamuapa bitukolela petu bua kutumikila mêyi manene a mu Bible, tumumvuija mushindu udi Yehowa mutuambuluishe bua kuakaja malu mu nsombelu wetu, netumuambuluishe bua kumonaye ne: udi pende mua kuenzela Yehowa mudimu. w22.01 11-12 §13, 14
Disatu dia 27/12
Nulame munda muenu meji a buena avua kabidi munda mua Kristo Yezu.—Filip. 2:5.
Tuetu tuela meji bu Yezu netukumbane bua kuenza malu anu bu yeye. Nunku netukokeshe bua kuleja ngikadilu idiye nayi mu malu atudi tuenza. (Eb. 1:3) Udi mua kudiambila ne: ‘Yezu mmupuangane. Tshiakukokesha bua kuikala bu yeye nansha!’ Wewe wela meji nanku, vuluka malu aa: Bua kumpala, uvua mufukibue bua kuikala anu bu Yehowa ne Yezu. Nanku udi mua kudienzeja bua kubidikija, pamuapa udi mua kufika kakese ku dienza malu bu bobu. (Gen. 1:26) Buibidi, nyuma wa Nzambi mbukole budi butambe makole onso a panu. Udi mua kukuambuluisha bua kuenza malu auvua kuyi mua kukokesha bua kudienzela to. Buisatu, Yehowa ki mmutekemene ne: uleje anu mpindieu ngikadilu ya dimuma dia nyuma mudibi bikengela menemene to. Kadi Tatu wetu wa dinanga eu mmulongolole bidimu 1 000, bua bonso badi ne ditekemena dia kusomba kashidi pa buloba balue bapuangane. (Buak. 20:1-3) Tshidi Yehowa utulomba mpindieu nkudienzeja muetu muonso ne kumueyemena bua atuambuluishe. w22.03 9 §5, 6
Dinayi dia 28/12
Dîyi kadiyi dianji kuikala pa ludimi luanyi, kadi tangila! Wewe Yehowa ukadi mudimanye bimpe.—Mis. 139:4.
Disambila nkayadi kadiena mua kukolesha bulunda buetu ne Yehowa to. Dilonga dia Dîyi dia Nzambi ne dibuela mu bisangilu didi padi mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi nende. Kudiku tshiudi mua kuenza bua umone mua kuenza malu bimpe bitambe ne dîba paudi ulonga peshi paudi mu bisangilu anyi? Diebeja ne: ‘Ntshinyi tshitu tshisua kumbueja mu ditanaji pantu mu bisangilu anyi ndilongela?’ Batu bakubikila ku telefone anyi ku biamu biebe bikuabu peshi bakutuminamu mesaje anyi? Wewe mumone ne: meji ebe adi atua eku ne eku paudi ulonga anyi paudi mu bisangilu, sambila Yehowa bua akuambuluishe. Wewe ne bualu bukutonde, bidi mua kuikala bikole bua kubupua muoyo ne kutuma meji ebe ku malu a Yehowa, kadi mbimpe udienzeje anu bua kubumbusha mu mutu. Lomba Nzambi ditalala bua dilame muoyo webe ne ‘bieledi biebe bia meji.’—Filip. 4:6, 7. w22.01 29-30 §12-14
Ditanu dia 29/12
Inyika ditshi diebe, teleja mêyi a bena meji.—Nsu. 22:17.
Mukalenge Uziya wakabenga mibelu. Wakabuela muaba wa mu ntempelo wa Yehowa uvuabu banyishila anu bakuidi bua kubuela, kujingaye bua kuosha musenga wa manananshi. Bakuidi ba Yehowa bakamuambila ne: “Uziya, ki mbianyishibue bua wewe kuoshela Yehowa musenga wa manananshi to! Anu bakuidi ke badi ne bua kuosha musenga wa manananshi.” Nntshinyi tshiakenza Uziya? Bu yeye mudipuekeshe muitabe mubelu ne mupatuke mu ntempelo diakamue, Yehowa uvua mua kumufuila luse. Kadi “Uziya . . . wakafiika munda bikole.” Bua tshinyi wakabenga kuitaba mubelu au? Pamuapa wakela meji ne: bu muvuaye mukalenge, uvua ne bukenji bua kuenza tshionso tshivuaye musue. Kadi Yehowa kavua muanyishe tshivuaye muenze atshi to. Bu muvuaye muenze bualu buvuaye kayi ne bukenji bua kuenza, wakapeta nsudi ne kushalaye “muena nsudi too ne dituku dia lufu luende.” (2 Kul. 26:16-21) Tshilejilu tshia Uziya tshidi tshitulongesha ne: tuetu tubenga mibelu idi miangatshila mu Bible, katuakuanyishibua kabidi ku mêsu kua Yehowa to, nansha batuamba ne: tudi banganyi. w22.02 9 §7
Disambombo dia 30/12
Nunku, nyingalalayi bua mpekatu, shintulukayi bua mpekatu yenu ijimijibue, bua bikondo bia dikoleshibua bifume kumpala kua Yehowa nkayende.—Bienzedi 3:19.
Muntu udi mulombola kudi “bumuntu bua kale” meji ende ne bienzedi biende bitu anu ku malu mabi. (Kolos. 3:9) Udi mua kuikala muntu udi mudinange anu yeye nkayende, wa biji bia lukasa, udi kayi ne dianyisha, ne muena lutambishi. Udi mua kuikala muntu utu munange kutangila filme ya bantu butaka, ya malu a tshiendenda peshi ya malu a tshikisu. Bushuwa, udi mua kuikala ne imue ngikadilu mimpe, pamuapa udipisha bua malu mabi adiye wenza anyi wamba. Kadi kayi menemene ne muoyo wa kushintulula ngelelu wende wa meji ne bikadilu biende to. (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:2-5) Bu mutudi bapange bupuangane, katuena tukumbana kumbusha meji mabi onso ne majinga mabi onso adi mu muoyo wetu ne mu lungenyi luetu to. Kudi misangu itudi mua kuenza bualu kampanda peshi kuamba bualu kansanga pashishe bilua kutunyingalaja. (Yel. 17:9; Yak. 3:2) Kadi patudi tuvula bumuntu bua kale, ngikadilu ne bienzedi bia ku mubidi kabiakutulombola kabidi to. Tudi tulua bantu ba mushindu mukuabu.—Yesh. 55:7 w22.03 3 §4, 5
Dia lumingu dia 31/12
Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Bakulu wetu, ikalayi nukeba bua kumona ngikadilu mimpe ya bena Kristo nenu. Bonso mbapange bupuangane; kadi yonso wa kudibu udi ne ngikadilu itudi mua kuanyisha. Bushuwa, bidi bikengela bua bakulu bikale bambuluisha bena Kristo nabu ne mibelu ku musangu ne ku mukuabu. Kadi anu bu mupostolo Paulo, mbimpe badienzeje bua kubenga kutangila anu bienzedi bia muntu anyi ngakuilu wende udi ufiikisha tshiji. Pamutu pa nanku, mbimpe bikale batangila mushindu udi muntu au munange Yehowa, mudiye unanukila mu dimuenzela mudimu, ne malu adi aleja ne: mmukumbane bua kuenza tshidi tshimpe. Bakulu badi ne mmuenenu muimpe badi benza bua mu tshisumbu bantu bikale ne disanka ne musangelu. Vulukayi ne: Yehowa kena unulomba bua nuikale bapuangane to; kadi udi unulomba bua nuikale ne lulamatu. (1 Kol. 4:2) Ikalayi batuishibue ne: Nzambi udi wangata mudimu unudi numuenzela ne mushinga. Yehowa ‘kakupua mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu’ nansha.—Eb. 6:10. w22.03 31 §19, 21