Ngondo wa 1
Dimue dia 1/1
Ndi nnutumina Timote, bualu mmuananyi munanga mu Mukalenge ne udi ne lulamatu.—1 Kol. 4:17.
Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Timote bua kuluaye muena mudimu wa Yehowa uvua udifila bikole? Nngikadilu ya buena Kristo ya pa buayi ivuaye nayi. (Filip. 2:19-22) Mushindu udi mupostolo Paulo wakula bua Timote udi uleja ne: Timote uvua muena budipuekeshi, muntu wa lulamatu, muenji wa mudimu wa tshisumi, ne muntu wa kueyemena. Uvua utabalela bena Kristo nende bikole. Bua bualu abu, Paulo uvua mumunange ne kavua welakana bua kumupesha midimu mikole to. Bia muomumue, patudi tudienzeja bua kuikala ne ngikadilu idi Yehowa musue, bidi biambuluisha tshisumbu bikole ne Yehowa udi utunanga. (Mis. 25:9; 138:6) Nunku sambila bikole bua umone malu audi mua kuakaja mu bumuntu buebe. Sungula ngikadilu umue uudi ujinga kudienzeja bua kuikala nende. Udi mua kudienzeja bua kuikala kuditeka pa muaba wa bakuabu. Udi kabidi mua kudienzeja bua kuikala muena ditalala ne muntu udi ufuilangana luse. Wewe mulombe mibelu kudi mulunda webe wa pa muoyo bua akuleje tshiudi mua kuakaja, nebikuambuluishe bikole.—Nsu. 27:6. w22.04 23 §4, 5
Dibidi dia 2/1
Muntu yonso akonkonone bienzedi biende.—Gal. 6:4.
Yehowa mmusue bua tuikale ne disanka. Tudi bamanye ne: mmusue nanku bualu disanka nngikadilu wa dimuma dia nyuma wende. (Gal. 5:22) Bu mudi disanka dia kufila dipite dia kuangata, tutu tumvua disanka dia bungi patutu tudifila muetu muonso mu mudimu wa buambi ne mu diambuluisha bena Kristo netu mu mishindu mishilashilangane. (Bien. 20:35) Mu mvese wa lelu, mupostolo Paulo mmutele malu abidi adi mua kutuambuluisha bua kulama disanka dietu. Bua kumpala, tshipatshila tshietu tshidi ne bua kuikala tshia kudifila muetu muonso mu dienzela Yehowa mudimu. Tuetu tumuenzela mudimu ne muetu muonso, netuikale ne disanka. (Mat. 22:36-38) Bualu buibidi, bidi bikengela tuepuke didifuanyikija ne bakuabu. Mbimpe tuikale tuleja Yehowa dianyisha bua tshionso tshidi makanda etu a mubidi, mamanya atudi nawu, ne tshipedi tshitudi natshi bitupetesha mushindu wa kuenza. Bualu bukuabu, bakuabu bobu bapiluke mu mushindu kampanda wa diyisha kutupita tuetu, mbimpe tusanke bua mudibu bakuata mudimu ne mamanya abu bua kutumbisha Yehowa. w22.04 10 §1, 2
Disatu dia 3/1
Dipikudibua dienu didi dienda disemena pabuipi.—Luka 21:28.
Kabutu ka bitendelelu bia dishima nekikale mu tshimpitshimpi, bantu nebapapuke. (Buak. 18:8-10) Dibutuka dia Babilona Munene nedinyungishe buloba ne pamuapa nedikebeshe ntatu mikole, kadi bantu ba Nzambi nebikale ne malu nansha abidi a kusankila. Muena lukuna wa Yehowa Nzambi wa bidimu bia bungi eu neabutudibue kashidi, ne tukadi pakupikudibua mu bulongolodi bubi ebu! Danyele ukavua muambe ne: “dimanya dilelela” divua ne bua ‘kuvulangana.’ Ndivulangane bulelela! Tudi bumvue bimpe mêyi a buprofete adi akula bua tshikondo tshietu etshi. (Dan. 12:4, 9, 10) Bujalame bua mêyi aa budi butushiya ne ditshina dia Yehowa ne dia Dîyi diende. (Yesh. 46:10; 55:11) Nunku ikala ulonga Bible ne tshisumi ne wambuluisha bakuabu bua badie malanda mimpe ne Yehowa; nebikuambuluishe bua kutungunuka ne kukolesha ditabuja diebe. Yehowa nealame bonso badi bamueyemena, ne neabapeshe “ditalala didi kadiyi dijika.”—Yesh. 26:3. w22.07 6-7 §16, 17
Dinayi dia 4/1
Akabasangisha pamue muaba udibu babikila mu tshiena Ebelu ne: Armagedone.—Buak. 16:16.
Mukanda wa Buakabuluibua udi uleja ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi bukokesha mu diulu ne bakadi bipatamu Satana. (Buak. 12:1-9) Dimuipata adi ndifile disulakana mu diulu, kadi nditukebele tuetu ntatu. Bua tshinyi? Bualu Satana udi ne tshiji ne udi uluisha bantu badi benzela Yehowa mudimu pa buloba ne lulamatu. (Buak. 12:12, 15, 17) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kushala bashindame padi Satana utuluisha? (Buak. 13:10) Tshimue tshintu tshia kuenza nkukeba bua kumanya tshidi tshituindile kumpala eku. Tshilejilu, mu mukanda wa Buakabuluibua, mupostolo Yone mmuleje mabenesha atuapeta mu matuku makese emu. Mu mabenesha aa mudi dibutuka dia bena lukuna ba Nzambi. Mu mvese wa ku ntuadijilu menemene, mukanda wa Buakabuluibua udi utuambila ne: malu atukadi pa kubala, mbaaleje “mu bimanyinu,” mmumue ne: mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi.—Buak. 1:1. w22.05 8 §1-3
Ditanu dia 5/1
Ku ndekelu kua matuku, nenye nebe bua uluishe buloba buanyi bua bisamba bifike ku dimmanya meme pandi ndijidila ku mêsu kuabu kupitshila kuudi, wewe Goga.—Yeh. 38:16.
Didisuika dia batendeledi ba Yehowa ba lulamatu dia kumueneka bashilangana ne bantu bakuabu nedijule baluishi ba Yehowa luonji. Ntshinyi tshienzeka? Matunga madisange nealuishe bantu ba Nzambi pa buloba bujima. Bible udi ubikila dibaluisha diabu edi ne: buluishi bua Goga wa ku Magoga. (Yeh. 38:14, 15) Ntshinyi tshienza Yehowa paluishabu bantu bende bibi nanku? Udi utuambila ne: “tshiji tshianyi tshikole netshiteme.” (Yeh. 38:18, 21-23) Buakabuluibua nshapita wa 19 udi umvuija tshienzeka pashishe. Yehowa udi utuma Muanende bua kukuba bantu bende ne kutshimuna bena lukuna babu. Yezu kakubaluisha nkayende to, neikale ne “biluilu bia mu diulu,” mmumue ne: banjelu ba lulamatu pamue ne bantu 144000. (Buak. 17:14; 19:11-15) Mvita eyi neyenze tshinyi? Neyibutule bantu bonso ne malongolodi onso bidi biluisha Yehowa butubutu!—Buak. 19:19-21. w22.05 17 §9, 10
Disambombo dia 6/1
Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji.—Gen. 3:15.
Katupa kakese Adama ne Eva bamane kuenza mpekatu, Yehowa wakapesha ndelanganyi yabu ditekemena ku diambuluisha dia dîyi dia buprofete dia pa buadi didi mu Genese 3:15 ne: “Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji, ne pankatshi pa muanebe ne muanende. Yeye neazaze mutu webe, ne wewe neumutape ku tshikankanyi.” Dîyi dia buprofete edi didi mu mukanda wa kumpala wa mu Bible. Kadi mikanda mikuabu ya mu Bible idi ipetangana nadi mu mushindu kampanda anyi kansanga. Anu mudi mongo wa mukanda utuangaja mabeji onso, ke mudi mêyi adi mu Genese 3:15 akunguija malu adi mu mikanda yonso ya mu Bible mu mukenji umue, wa ne: bavua ne bua kutuma Musungidi bua kubutula Diabolo ne bantu babi bonso badi bamulonda. Bua bantu badi banange Yehowa, netshikale disanka dia bungi be! Kulonga Bible nekutuambuluishe bua kumona mudi dîyi dia buprofete edi dikumbane ne mudidi ditukolesha. w22.07 14 §1-3
Dia lumingu dia 7/1
Yehowa muine udi ufila meji.—Nsu. 2:6.
Lomba Yehowa bua akupeshe meji bua wambuluishe bana bebe bua bamunange. (Yak. 1:5) Yeye ke udi mukumbane menemene bua kukupesha mibelu. Kudi malu a bungi adi atusaka bua kuamba nanku. Tuakule bua abidi. Bua kumpala, Yehowa udi ne dimonamona dia malu dia bungi menemene bua dikala muledi. (Mis. 36:9) Buibidi, mibelu mimpe ituye ufila itu anu yambuluisha bantu. (Yesh. 48:17) Yehowa udi unupesha malongesha a bungi mangatshila mu Bible ku diambuluisha dia Dîyi diende ne dia bulongolodi buende. Malongesha aa adi mua kunuambuluisha bua nukoleshe bana benu, nubalongeshe bua banange Yehowa. (Mat. 24:45) Tshilejilu, udi mua kupeta mibelu mimpe mu biena-bualu bia ne: “Diambuluisha kudi bena mêku” bivuabu bapatule munkatshi mua bidimu bia bungi mu tshibejibeji tshia Tabulukayi! (Mu Mfualansa), kadi lelu bidi mu site wetu wa Enternete. Kudi kabidi filme ya bungi idi mu site wa jw.org eu ya diela bantu nkonko ne ya manaya idi mua kuambuluisha baledi bua kutumikila mibelu ya Yehowa mu dikolesha dia bana babu.—Nsu. 2:4,5. w22.05 27 §4, 5
Dimue dia 8/1
Yah, bu wewe muikale utangila anu bilema, . . . nnganyi uvua mua kuimana?—Mis. 130:3.
Yehowa udi bushuwa Mufuidianganyi wa luse mutambe bunene wa diulu ne buloba. Tshia kumpala, utu anu mudiakaje bua kufuilangana luse. Tshibidi, mmutumanye munda ne panyima. Mmumanye malu etu onso bimpe menemene, ne mmukumbane menemene bua kumanya bikala muntu muleje dinyangalala dilelela. Tshisatu, padi Yehowa utufuila luse, udi utufuilalu bua kashidi; buende yeye, mbienze anu bu ne: katutu banji kuenza mpekatu to. Bidi bituambuluisha bua kuikala ne kondo ka muoyo kimpe ne kuanyishibua kudiye. Bushuwa, bu mututshidi bantu bapange bupuangane, netutungunuke ne kuenza mpekatu. Kadi netupete busambi mu mêyi adi mu mukanda wa Étude perspicace des écritures, volime 2, dibeji dia 765. Adi amba ne: “Bu mudi luse lua Yehowa lumusaka bua kumona ne: batendeledi bende badi ne butekete bukebesha kudi mubidi, kabena ne bua kushala bumvua bibi bua bilema bivuabu benze bua dipanga bupuangane didibu bapiane to. (Mis. 103:8-14; 130:3) Bobu bendela mu njila ya Yehowa ne muoyo wabu wonso, nebikale ne disanka bua bualu abu. (Filip. 4:4-6; 1 Yone 3:19-22).” w22.06 7 §18, 19
Dibidi dia 9/1
Nebaye nenu kumpala kua bakalenge ne banguvena bua dîna dianyi.—Luka 21:12.
Ditshina buluishi budi mbulamatadi utuluisha ki ntshia mvita tshimuepele tshidi Satana utuluisha natshi to. Bua bamue bana betu, buôwa bua tshikala bena mu mêku abu mua kuamba mbupite bua bobu babatute. Mbanange balela babu bikole ne mbasue bafike pabu ku dimanya Yehowa ne ku dimunanga. Badi bumvua bibi padibu bumvua balela babu aba bakula bua Nzambi mulelela ne bua batendeledi bende kabayi ne kanemu. Misangu mikuabu bitu bilua kuenzeka ne: bamue bantu bavua baluisha balela babu bua bulelela balue pabu Bantemu. Kadi tshituenza ntshinyi bena mu dîku dietu bobu bakose netu malanda bua malongesha mapiamapia atudi tuitabuja? Mêyi malelela malenga adi mu Misambu 27:10 adi atukolesha. Patudi anu tuvuluka mudi Yehowa mutunange bikole, tudi tudiumvua mu bukubi padibu batuluisha. Tudi kabidi batuishibue ne: neatufute bua dinanukila dietu. Yehowa neatabalele majinga etu a ku mubidi ne a mu nyuma, ne neatuambuluishe bua kuikala ne disanka, batukije. w22.06 16-17 §11-13
Disatu dia 10/1
Kristo wakakenga bua bualu buenu, kunushilaye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.—1 Pet. 2:21.
Pavua Yezu uyisha, bantu bavua bamushiminyina malu bamba muvuaye munu wa mvinyo, mudiavi, muena mudimu wa Diabolo, bamba kabidi ne: uvua upenda Nzambi, kayi unemeka Nsabatu to. (Mat. 11:19; 26:65; Luka 11:15; Yone 9:16) Kadi Yezu kakandamuna ne mêyi mabi to. Padi bakuabu batuamba mêyi makole, mbimpe tuenze malu anu bu Yezu, katubandamunyi ne mêyi mabi nansha kakese. (1 Pet. 2:22, 23) Kadi kabitu bipepele bua kudikanda mushindu au to. (Yak. 3:2) Tshidi mua kutuambuluisha ntshinyi? Dienzeja bua kubenga kufiika munda padi muntu ukuandamuna ne mêyi mabi. Muanetu mukuabu diende Sam, udi wamba ne: “Ntu dienzeja bua kuikala kumona ne: bantu bonso aba badi ne dijinga dia kulonga malu a Nzambi, ne ntu nteka mu lungenyi ne: badi mua kushintuluka.” Imue misangu, bantu batu bafiika tshiji anu bualu tudi baye kubatangila dîba didibu kabayi bimpe to. Patudi tuakula ne muntu udi ne tshiji, tudi mua kuenza ka disambila kîpi, tulomba Yehowa atuambuluishe tushale anu bapuwe bua katupatudi mêyi mabi peshi katupangi kanemu to. w22.04 6 §8, 9
Dinayi dia 11/1
Semenayi pabuipi ne Nzambi.—Yak. 4:8.
Mushindu munene wa kuambuluisha bana benu bua kusemena pabuipi ne Yehowa nkubalongesha Bible. (2 Tim. 3:14-17) Bible udi uleja mushindu mukuabu udi bana mua kulonga malu a Yehowa. Mu mukanda wa Nsumuinu, mukalenge Solomo udi bushuwa uvuluija muanende bua kumbushi mêsu ende ku ngikadilu ya Yehowa idi imuenekela mu bufuki to. (Nsu. 3:19-21) Baledi wetu, nutu pamuapa basue kuya kuendakana ne bana benu. Panudi nuya kuendakana nabu, bambuluishayi bua kumona mudi “bintu bidi bifukibue” bileja ngikadilu milenga ya Yehowa. (Lomo 1:20) Mona muvua Yezu mulongeshe bantu ne bintu bia mu bufuki. Dimue dituku, wakambila bayidi bende bua kubandila nyunyi ya bikololo ne bilongo bia kapapankole. (Luka 12:24, 27-30) Wakalongesha bayidi bende bualu bua mushinga mukole ebu pa bidi bitangila buimpe bua Tatuabu wa mu diulu ne kupeshangana kuende kua bintu: Yehowa neadishe batendeledi bende ba lulamatu ne neabavuadike anu mudiye wenza bua bikololo ne bilongo bia mu mpata. w23.03 20, 21 §1-4
Ditanu dia 12/1
Tshintu tshionso tshinudi nulomba mu dîna dianyi, nennuenzelatshi, bua Tatu atumbishibue bua bualu bua Muana.—Yone 14:13.
Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua mutudi ne mushindu wa kumusambila kupitshila kudi Yezu. Yehowa udi wandamuna masambila etu ku diambuluisha dia Yezu. Tuetu tusambila mu dîna dia Yezu, Yehowa udi uteleja ne wandamuna ne utubuikidila mibi ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu wa tshia kupikula natshi. (Lomo 5:1) Bible udi wamba mudi Yezu muikale “muakuidi munene . . . musombe mu diulu ku tshianza tshia balume tshia nkuasa wa bukalenge wa Mutambe Bunene.” (Eb. 8:1) Yezu ke wetu “muambuluishi kudi Tatu.” (1 Yone 2:1) Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua mudiye mutupeshe Muakuidi Munene udi netu luse bua matekete etu ne udi “utuakuila.” (Lomo 8:34; Eb. 4:15) Bu mulambu wa Yezu kawuyiku, katuvua mua kuyukila ne Yehowa mu disambila to. Kakuyi mpata, tuambilangane bulelela, katuena mua kupeta mêyi makumbane bua kuleja Yehowa dianyisha bua mudiye mutupeshe Muanende munanga, dipa dia mushinga mukole didiye mutupeshe to! w22.07 23 §10-12
Disambombo dia 13/1
Muntu wa kueyemena udi ulama bualu busokoka.—Nsu. 11:13.
Muntu wa kueyemena utu udienjeza bua kuenza malu adiye mulaye, ne utu wamba bulelela. (Mis. 15:4) Bantu mbamanye ne: mmuntu wa kueyemena. Tudi basue bua bena Kristo netu batumone mushindu au. Katuena mua kuenzeja bakuabu bua kutueyemena to. Tudi ne bua kuleja ku malu etu ne: tudi bakumbane bua bakuabu kutueyemena. Bamue batu bamba ne: ditueyemena kudi bakuabu didi anu bu makuta. Mbikole bua kuapeta, kadi mbipepele bua kuajimija. Bushuwa tukadi beyemene Yehowa. “Tshionso tshidiye wenza ntshikumbane kutshieyemena.” (Mis. 33:4) Mmusue bua tumuidikije. (Ef. 5:1) Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mudiye mutubueje mu dîku dia bana betu dia pa buloba bujima didi dienza ne bantu badi banangangane ne ba kueyemena! Tuetu bonso tudi ne dibanza dia kuenza bua ne: bena Kristo netu batueyemene. Patudi tudienzeja muntu pa nkayende bua kuikala ne dinanga, didipuekesha, dijingulula dia malu, bululame anyi diamba bulelela, ne didikanda, tudi tuenza bua ne: lungenyi lua dieyemenangana luikale anu mu tshisumbu. Tuidikijayiku Yehowa, Nzambi wetu, tutungunuka ne kuleja ne: tudi bantu ba kueyemena. w22.09 8 §1, 2; 13 §17
Dia lumingu dia 14/1
Yehowa udi utangila.—Mis. 33:18.
Nansha mutudi mu dîku dinene dia batendeledi ba Nzambi, kudi misangu itudi mua kudiumvua nkaya anyi kutekeshibua mu mikolo, tuela meji ne: tudi ne bua kutantamena ntatu eyi tuetu nkayetu. Yehowa ki mmusue bua tudiumvue mushindu au to. Tumonayi muvuaye muenzele muprofete Eliya malu. Yehowa wakamukankamija bua kuakula. Wakebeja Eliya misangu ibidi ne: “Udi wenza tshinyi muaba eu?” (1 Bak. 19:9, 13) Dîba dionso divua Eliya uleja yonso ivuaye nayi munda, Yehowa uvua umuteleja. Wakamujadikila kabidi ne: kavua nkayende to, kuvua batendeledi nende bakuabu. (1 Bak. 19:11, 12, 18) Kakuyi mpata, Eliya wakadiumvua musulakane pakambilaye Yehowa yonso ivuaye nayi mu muoyo ne pakumvuaye diandamuna diende. Yehowa wakapesha Eliya midimu ya kuenza. Wakamuambila bua kuela Hazayele manyi bua alue mukalenge wa Suliya, bua kuela Yehu manyi bua alue mukalenge wa Isalele, ne bua kuteka Elisha muprofete. (1 Bak. 19:15, 16) Pavua Yehowa mupeshe Eliya midimu eyi, uvua mumuambuluishe bua imanyine pa malu mimpe. Nzambi wakamupesha kabidi mulunda muimpe, Elisha. w22.08 8 §3; 9 §5
Dimue dia 15/1
Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.—1 Tes. 5:11.
Bakadi bibakile tshisumbu tshienu Nzubu wa Bukalenge peshi bamuakajilule anyi? Biobi nanku, kakuyi mpata udi uvuluka bisangilu bia kumpala binuvua benzelamu. Uvua ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa. Bushuwa wakumvua muadi ukusuma, wewe kupanga ne mua kuimba musambu wa ntuadijilu bimpe. Nzubu yetu ya Bukalenge mibaka bimpe idi itumbisha Yehowa. Kadi tudi tumutumbisha kabidi bikole menemene patudi tudifila mu mudimu mukuabu wa dibaka. Mudimu au udi ulomba kuenza bualu bua mushinga mukole menemene budi bupite midimu ya dibaka miena dîna. Mmudimu wa kukolesha bantu balua miaba ya kutendelela eyi. Mupostolo Paulo uvua ne programe wa dikoleshangana eu pakafundaye mêyi adi mu mvese wa lelu. Mupostolo Paulo udi tshilejilu tshitambe buimpe bua muvuaye mumanye mua kukolesha bena Kristo nende. Uvua uditeka pa muaba wa bakuabu. Tudi mua kumuidikija bua kukolesha bena Kristo netu lelu eu.—1 Kol. 11:1. w22.08 20 §1, 2
Dibidi dia 16/1
Endayi mu mushindu udi muakanangane ne Yehowa.—Kolos. 1:10.
Muena Kristo udi musue kuikala muakane ku mêsu kua Yehowa neenze bua ikale ne bululame mu midimu anyi mu malu ende onso. Muntu muakane mmunange kabidi kuenza malu adi makane, ki mmusue kumona muntu wenzela mukuabu malu mabi to. ‘Bua kusankisha Yehowa mu malu onso,’ muntu muakane udi wela meji a muikala Yehowa mua kumona mapangadika angataye Bible utu wamba bua Yehowa ne: udi mpokolo wa buakane. Ke bualu kayi badi bamubikila ne: ‘Muaba wa kusombela wa buakane.’ (Yel. 50:7) Bu mudiye Mufuki, yeye ke udi mukumbane bua kutuelela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Mushindu udiye umona tshidi tshimpe ne tshidi tshibi mmushilangane kule ne kule ne wetu tuetu. (Nsu. 14:12; Yesh. 55:8, 9) Kadi bu mutudi bafukibue mu tshimfuanyi tshia Nzambi, tudi ne mushindu wa kutumikila mikeji yende. (Gen. 1:27) Tudi basue kuenza nanku. Dinanga ditudi banange Tatu wetu didi ditusaka bua kuenza muetu muonso bua kumuidikija.—Ef. 5:1. w22.08 27 §5, 6
Disatu dia 17/1
Tungunukayi ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.—Ef. 5:17.
Tuetu ne ntatu anyi batekeshibue mu mikolo, tudi mua kujinga bua kuenza bualu budi mua kutuambuluisha bua katutambi kusamisha mutu. Mbimpe, kadi tuadimuka bua katulu kuenza bualu budi Yehowa ukina. (Ef. 5:10-12, 15, 16) Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo ba ku Filipoyi, ubalomba ne: malu ‘adi makane, . . . adi makezuke, . . . adibu ne bua kunanga, . . . [ne] adi mimpe,’ batungunuke ne kuelela meji. (Filip. 4:8) Nansha muvua malu avua Paulo mufunde aa kaayi aleja patoke bualu bua dijikija lutetuku, tshidiye muambe etshi tshidi ne bua kutusaka bua kumanya malu a kujikija nawu lutetuku. Teta kuenza nunku: Muaba wonso udi muaku “malu” mu mvese eu, pingaja miaku eyi: “misambu,” “filme,” “mikanda ne bikandakanda,” anyi “manaya a mitendo.” Wewe mutete nunku, nebikuambuluishe bua kujingulula malu a kujikija nawu lutetuku adi mua kuikala mimpe anyi mabi ku mêsu kua Nzambi. Tuenzayi malu adi umvuangana ne mêyi manene a Nzambi.—Mis. 119:1-3. w22.10 9 §11, 12
Dinayi dia 18/1
Uvua mumanye tshivua munda mua muntu.—Yone 2:25.
Kumpala kua bamue ba ku “badi kabayi bakane” kufuabu, bavua benze malu mabi menemene. Nunku nebikengele ne: babalongeshe mua kuikala ne nsombelu udi upetangana ne mikenji miakane ya Yehowa. Bua kubalongesha nanku, Bukalenge bua Nzambi nebulombole mudimu munene wa dilongesha uvua katshia kawuyi muenzeke pa buloba apa. Mbanganyi balongesha bantu badi kabayi bakane? Mmusumba munene wa bantu ne bantu bakane babishibua ku lufu. Bua kufundabu mêna a bantu badi kabayi bakane mu mukanda wa muoyo, badi ne bua kudia malanda ne Yehowa ne kudilambula kudiye. Yezu ne balumbuluishi nende nebalondeshe ne ntema ya bungi bua kumona mudi bantu aba batumikila malu adibu babalongesha. (Buak. 20:4) Muntu wabenga kuatumikila, kabakumuanyishila bua kushala ne muoyo to, nansha yeye mua kuikala ukadi ne bidimu 100. (Yesh. 65:20) Yehowa ne Yezu badi ne bukole bua kumona mu muoyo ne kabakuanyishila muntu nansha umue bua kunyanga malu mu buloba bupiabupia to.—Yesh. 11:9; 60:18; 65:25. w22.09 17 §11, 12
Ditanu dia 19/1
Muntu yonso akokele bakokeshi badi ku mutu.—Lomo 13:1.
Tshiambilu “bakokeshi badi ku mutu” tshidi mu mvese eu tshidi tshijela bantu badi bakokesha bakuabu anyi babalombola. Bena Kristo badi ne bua kukokela bakokeshi ba mbulamatadi aba. Bakokeshi aba batu balama ditalala, benza bua bantu batumikile mikenji, ne kutu misangu itubu bakuila bantu ba Yehowa. (Buak. 12:16) Nunku, tudi balombibue bua kubafuta bitadi, kubapesha mulambu, kubatshina, ne kubapesha bunême. (Lomo 13:7) Kadi bamfumu ba mbulamatadi aba badi ne bukokeshi ebu anu bualu Yehowa mmuanyishe bua bikale nabu. Yezu wakaleja dîyi dinene edi patoke pavua nguvena muena Lomo, Pontio Pilato mumuele nkonko. Pavuaye muambile Yezu ne: uvua ne bukokeshi bua kuenza bua ne: bamushipe anyi kabamushipi, Yezu wakamuambila ne: “Kuvua mua kuikala ne bukokeshi nansha bukese ku mutu kuanyi bu bobu kabayi bakupeshabu mu diulu to.” (Yone 19:11) Anu muvuabi bua bukokeshi buvua nabu Pilato, bukokeshi budi nabu bakokeshi ne bena tshididi lelu budi ne mikalu. w22.10 14 §6
Disambombo dia 20/1
Bantu babi kabakuikalaku kabidi to.—Mis. 37:10.
Ku bukole bua nyuma, mukalenge Davidi wakafunda muikala nsombelu pasomba mukalenge wa meji ne wa lulamatu mu nkuasa wa bukalenge. (Mis. 37:10, 11, 29) Tutu tubadila bantu Misambu 37:11 bua kubumvuija muikala Mparadizu. Tutu tubabadila mêyi adi mu mvese eu bualu Yezu wakaatela mu muyiki wende wa pa mukuna, uleja ne: avua ne bua kukumbana matuku kumpala. (Mat. 5:5) Mêyi a Davidi au avua aleja kabidi muvua nsombelu ne bua kuikala mu bukokeshi bua mukalenge Solomo. Pavua Solomo ukokesha Isalele, bantu ba Nzambi bavua mu ditalala dia dikema, ne kabavua bakengela tshintu mu buloba ‘buvua ne mabele ne buitshi bia bungi.’ Nzambi wakabambila ne: “Binuatungunuka ne kuendela mu mikenji yanyi mifunda . . . , nenteke ditalala mu buloba, nenulale kakuyi muntu unukuatshisha buôwa.” (Lew. 20:24; 26:3, 6) Milayi ayi yakakumbana pavua Solomo ukokesha. (1 Kul. 22:9; 29:26-28) Mêyi adi mu Misambu 37:10, 11, 29 avua makumbane kale, ne neakumbane kabidi kumpala eku. w22.12 10 §8
Dia lumingu dia 21/1
Nebabikile badi batungunuka ne [kukuata meji bikole] ne: mba diakalenga.—Nsu. 3:18.
Bu mutudi bena Kristo balelela, tudi ne bua kulonda buludiki budibu batupesha. Bible udi utupesha mubelu muimpe udi utupetesha diakalengele eu: “Ku bulombodi bua meji neuluangane mvita yebe, ne mu bungi bua bafidi ba ngenyi mudi diakalengele.” (Nsu. 24:6, dim.) Elabi meji a mudi kutumikila dîyi dinene edi kutupetesha diakalengele mu mudimu wetu wa diyisha ne wa dilongesha. Tutu tuyisha bantu ne tubalongesha bilondeshile ngenyi itu bulongolodi bufila, ki mbilondeshile ngenyi yetu tuetu to. Tutu tupetela bulombodi bua meji ebu mu bisangilu bietu bia bena Kristo. Bafidi ba mibelu badi ne dimanya batu benzamu miyuki ya malu a mu Bible ne manaya a tshilejilu bua kutulongesha. Bualu bukuabu, bulongolodi bua Yehowa butu butupesha mikanda ne filme bia mushinga mukole bidi mua kuambuluisha bantu bua kumvua malu a mu Bible. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mibelu mimpe itudi tupeta mu Dîyi dia Nzambi! Mmunyi mutuvua mua kuikala bu tuetu katuyi nayi! Tuikale anu badisuike bua kutumikila mibelu ya meji idi Yehowa utupesha.—Nsu. 3:13-17. w22.10 23 §18, 19
Dimue dia 22/1
Ke mudi mêyi ebe mashême mu tshilakalaka tshianyi kupita ne buitshi mukana muanyi nunku!—Mis. 119:103.
Anu mudi biakudia bikolesha mubidi wetu patudi tubidia ne bitatshika bimpe munda, patudi tulonga Dîyi dia Nzambi ne tuelangana meji a bitudi tulonga, ditabuja dietu didi dikola. Yehowa mmusue bua tumvue Dîyi diende. Bua kuenzekabi nanku, bidi bikengela tuikale tusambila, tubala ne tuelangana meji. Tshia kumpala, tudi tusambila bua kulongolola muoyo wetu bua kubuejamu meji a Nzambi. Tshibidi, tudi tubala mvese wa mu Bible, ne tshisatu tuimana bua kuelangana meji, kuanana bikole bua bitudi babale. Tshienzeka ntshinyi? Patudi tuelangana meji nanku, muoyo wetu wa mu tshimfuanyi neumine Dîyi dia Nzambi. Bua tshinyi kubala Bible ne kuelangana meji a bitudi tubala kudi ne mushinga wa bungi? Bualu kudi kutupesha bukole bua tumone mua kuyisha mukenji wa Bukalenge lelu ne kumanyisha mukenji mukole udi usama ku muoyo wa dilumbuluisha utuikala mua kuyisha mu matuku makese emu. Bualu bukuabu, patudi tuelangana meji bua ngikadilu milenga ya Yehowa, malanda mimpe atudi badie nende neashême. w22.11 6-7 §16, 17
Dibidi dia 23/1
Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.—Yone 13:35.
Yezu wakaleja ne: bayidi bende ne bantu badi kabayi bayidi bende bavua mua kumanya bena Kristo balelela bua mudibu banangangane ne muoyo mujima. Dinanga didi nadi bantu badi mu tshisumbu tshia bena Kristo ndia pa buadi. Mu bulelela, Bantemu ba Yehowa ki mbapuangane to. (1 Yone 1:8) Nunku patudi tuenda tumanya bena mu tshisumbu, bidi mua kuikala bipepele bua kumona bimue bilema bidibu nabi. (Lomo 3:23) Bia dibungama, bamue mbalekele kuenzela Yehowa mudimu bua bilema bia bakuabu. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua munange bapostolo bende? Kudiku mushindu wa kuidikija tshilejilu tshia Yezu lelu anyi?’ Mbimpe Bantemu belele pabu mandamuna a nkonko eyi meji. Kuenza nanku kudi mua kubambuluisha bua kunangangana bikole, nangananga padi bakuabu benza bilema.—Ef. 5:2. w23.03 26-27 §2-4
Disatu dia 24/1
Kudi muntu udi ne lulamatu, wewe udi wenza malu ne lulamatu.—Mis. 18:25.
Bu mukadi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu musemene bikole, tudi tuela meji ne: netupete ntatu ifumina mu tshisumbu. Ntatu ayi neyiteke lulamatu luetu kudi Yehowa mu diteta. Nunku tudi ne bua kulama bieledi bietu bia meji. Wewe mumone ne: muena Kristo nebe mmukuenzele bualu bubi, kumulaminyi munda to. Bobu bakunyoke mu tshisumbu, kuimanyinyi pa mushindu uudi umona bu ne: udi mupuekeshibue milongo au to, itaba dinyoka, ne akaja malu adi akengela. Padi mashintuluka adi enzeka mu bulongolodi bua Yehowa akulenga, mbimpe uitabe ne muoyo mujima ne ulonde buludiki. Shala mueyemene Yehowa ne bulongolodi buende nansha lulamatu luebe luolu lutetshibue. Shala talala, wele meji bimpe, ne umone malu mudi Yehowa uamona. Sambila, ulomba Yehowa diambuluisha. Kuditodi to. Dîba adi, nansha bualu kayi buenzeke, Satana kakukumbana bua kukupandulula ne Yehowa anyi ne bulongolodi buende nansha.—Yak. 4:7. w22.11 24-25 §14-16
Dinayi dia 25/1
Nunange tshisumbu tshijima tshia bana betu.—1 Pet. 2:17.
Bakulu wetu, ambuluishayi bana betu bua bikale badilongolole kumpala kua tshikumina kuenzekatshi. Badi benza bua bena mu tshisumbu bonso bikale bamanye tshia kuenza bua kudikuba ne mua kupetangana ne bakulu. Ntshinyi tshiudi wewe mua kuenza? Tshikumina tshiotshi tshienzeke muaba uudi, ebeja bakulu bakuleje muudi mua kuambuluisha. Pamuapa udi mua kupesha bana betu badi bamuangale anyi bena budisuila ba mu luibaku miaba ya kusombela. Udi mua kupesha bamanyishi badi dijinga ne diambuluisha biakudia anyi bintu bikuabu. Tshikumina tshiotshi tshienzekele kule, udi anu mua kuambuluisha. Mushindu kayi? Mpaudi usambidila bantu badi lutatu alu lulenge. (2 Kol. 1:8-11) Udi nansha mua kufila makuta bua mudimu wa buloba bujima bua kutua mudimu wa diambuluishangana mpanda. (2 Kol. 8:2-5) Wewe ne mushindu wa kuya muaba au bua kuambuluisha, ebeja bakulu bakuleje tshiudi mua kuenza. Bobu bakuitabile bua kuya, pamuapa nebakulongeshe amue malu bua bikale bakutuma muaba udibu nebe dijinga dia bungi ne dîba didibu basue kukutuma. w22.12 24 §8; 25 §11, 12
Ditanu dia 26/1
Kakuena diteta didi dinukuate ditu kadiyi dikuata bantu bonso.—1 Kol. 10:13.
Nkudimuinu mukuabu mmukudimune mvese wa lelu eu ne: “Kakuena ditetshibua dianukuata dipite muntu bukole.” Mêyi au bavua baambile bena Kristo ba mu Kolinto. Bamue bavua kumpala bena masandi basele, balala ne bantu ba mubidi umue nabu ne bakuatshika maluvu. (1 Kol. 6:9-11) Udi wela meji ne: kabavua kabidi ne majinga mabi a kulekela pakavuabu balue bena Kristo anyi? Kabivua nanku to. Buonso buabu bavua bena Kristo balelela ne bela manyi, kadi batshivua anu bapange bupuangane. Kakuyi mpata, bavua baditatshisha bua kulekela majinga mabi misangu yonso. Bualu abu budi butukolesha bikole. Bua tshinyi? Bualu budi buleja ne: kukadi anu muntu mukuabu ukadi mukandamene dijinga kayi dionso dibi diudi uluisha bua kulekela. Nuenu penu nudi mua kushala “bashindame mu ditabuja, bamanye ne: tshisumbu tshijima tshia bana benu . . . tshidi tshituilangana ne makenga a muomumue.”—1 Pet. 5:9. w23.01 12 §15
Disambombo dia 27/1
Pa buloba nenuikale ne dikenga, kadi koleshayi muoyo! Ndi mutshimune ba pa buloba.—Yone 16:33.
Yezu wakalomba Yehowa bua alame bayidi bende. (Yone 17:11) Bua tshinyi bualu ebu budi butupesha dikima? Mbualu Yehowa udi ne bukole kupita baluishi betu. (1 Yone 4:4) Udi umona malu onso. Tudi batuishibue ne: tuetu bamueyemene, netudiate buôwa ne netuikale ne dikima. Pautu ku mudimu anyi mu kalasa, bitu bikutonda bua kudimanyisha muudi Ntemu wa Yehowa anyi? Utshidi welakana bua kutuadija kuyisha anyi kubatijibua bualu udi ne buôwa bua tshidi bantu mua kukuamba anyi? Kulekedi malu aa akupangisha bua kuenza tshiudi mumanye ne: ke tshimpe to. Sambila ne muoyo mujima. Ambila Yehowa akupeshe dikima dia kuenza disua diende. Paudi umona mudi Yehowa wandamuna masambila ebe, neupete bukole ne dikima dia bungi.—Yesh. 41:10, 13. w23.01 29 §12; 30 §14
Dia lumingu dia 28/1
Kanuvua babale [anyi?]—Mat. 12:3.
Yezu wakebeja Bafalese ne: ‘Kanuvua babale anyi?’ bua kubaleja ne: bavua bamona Mifundu mu mushindu mubi. (Mat. 12:1-7) Musangu au, Bafalese bavua bamba muvua bayidi ba Yezu bashipe mukenji wa Nsabatu. Yezu wakabandamuna ne bilejilu bibidi bia mu Mifundu, kutelaye mvese wa mu Hoshea bua kuleja ne: kabavua bumvue bimpe tshivuabu belele mikenji ya Nsabatu to, ne kabavua bumvuilangana luse to. Bua tshinyi bantu abu kabavua balekele Dîyi dia Nzambi divuabu babala dibafumba? Bualu bavua badibala ne lungenyi lua ditontolola anyi lua lutambishi. Lungenyi alu luakabapangisha bua kumvua bivuabu babala bimpe. (Mat. 23:23; Yone 5:39, 40) Mu Matayi 19:4-6, Yezu [uvua] muele Bafalese lukonko lumue lumue alu ne: ‘Kanuena babale anyi?’ Nansha mukavuabu babale bualu bua bufuki, bavua balengulula tshivuabu bulongesha bua mudi Nzambi umona dibaka. Tshivua Yezu muambe tshidi tshitulongesha ne: bidi bikengela tuikale tubala Bible ne lungenyi luimpe. Bidi bikengela tuikale ne budipuekeshi ne dijinga dia kumanya bua katufuanyi Bafalese to. w23.02 12 §12, 13
Dimue dia 29/1
Bukokeshi bua kunana lungenyi nebukulame.—Nsu. 2:11.
Mu mikenji ivua Yehowa muelele bena Isalele muvua ivua ibambuluisha bua kudikuba ku njiwu minene ivua mua kuenzeka kumbelu anyi ku mudimu. (Ekes. 21:28, 29; Dut. 22:8) Njiwu ya lufu ivua ikebela bantu bavua bashipangana kabiyi ku bukole ntatu ya bungi. (Dut. 19:4, 5) Mikenji ivua ilomba bua kunyoka bantu bavua benzela muana utshivua munda mua mamuende bibi kabiyi nansha ku bukole to. (Ekes. 21:22, 23) Bible udi uleja patoke ne: Yehowa mmusue bua tudikube ku njiwu. Tudi tuleja mutudi tuanyisha dipa dia muoyo dia Nzambi patudi tudienzeja bua kudikuba kumbelu anyi ku mudimu. Tuetu ne bintu bidi bitapa, bintu bidi bilewula anyi manga a kunua, mbimpe tubiteke muaba muimpe udi bana batekete kabayi mua kubimona to. Mbimpe tuikale badimuke patudi tutemesha kapia, tusabisha mâyi anyi tuenza mudimu ne biamu bia nzembu bua katulu kubilekela tshianana tshianana to. Ki mbimpe tuendeshe mashinyi lungenyi luetu luolu lunyanguke bua mutudi banue manga, maluvu makole anyi bikale ne tulu; peshi katudibueji mu ditanaji tuyukila ku kamu patudi tuendesha to. w23.02 21, 22 §7-9
Dibidi dia 30/1
Neumone Mulongeshi webe Munene.—Yesh. 30:20.
Yehowa utu ne lutulu, bulenga, ne utu umvuila bantu. Utu ukeba anu malu mimpe kudi balongi bende. (Mis. 130:3) Katu utulomba tshitudi katuyi mua kukokesha bua kuenza to. Vuluka ne: uvua muenze buongo buebe budi dipa dilenga dia katshia. (Mis. 139:14) Mufuki wetu mmusue bua tutungunuke ne kulonga bua kashidi, ne tuikale ne disanka patudi tulonga. Nunku mbia meji bua ‘kupeta dijinga dikole’ dia kumanya bulelela bua mu Bible mpindieu. (1 Pet. 2:2) Difundila bipatshila biudi mua kukumbaja, wenze programe wa kudibadila Bible ne wa kudilongela. (Yosh. 1:8) Yehowa yeye mukuambuluishe, kubala nekukusankishe ne newikale ulonga malu ende bikole. Ki mbimpe kuikala anu ne dimanya nkayadi to. Dimanya didi ne mushinga bualu didi dikuambuluisha bua kulonga malu a Yehowa a bungi bua ufike ku dimunanga ne ku dimulamata. (1 Kol. 8:1-3) Paudi utungunuka ne kulonga, ikala ulomba Yehowa akuambuluishe bua wikale ne ditabuja dia bungi. (Luka 17:5) Utu wandamuna masambila a nanku ne muoyo mujima. w23.03 10 §11, 13
Disatu dia 31/1
[Nukuate] mudimu bimpe menemene ne dîba dienu.—Kolos. 4:5.
Bayidi ba Yezu kabavua ne bua kushala bavunge maboko pavuabu bindile nshikidilu wa ndongoluelu wa malu wa bena Yuda to. Yezu wakabapesha mudimu wa kuenza. Wakabatumina dîyi bua kuyisha lumu luimpe “mu Yelushalema, mu Yudaya mujima ne mu Samalea, too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:6-8) Au si uvua mudimu wa dikema uvua Yezu mupeshe bayidi bende! Pavuabu badifila ne muabu muonso mu mudimu au, bavua benza malu bimpe bitambe ne dîba diabu. Bua tuetu kuikala badimuke, mbimpe tumanye mua kuenza malu ne dîba dietu, bualu “malu adi kaayi matekemena” adi mua kufikila yonso wa kutudi. (Muam. 9:11) Lufu ludi mua kutukuata mu tshimpitshimpi. Tudi mua kuenza malu bimpe menemene ne dîba dietu patudi tuenza disua dia Yehowa, ne tukolesha bulunda buetu nende. (Yone 14:21) Mbimpe ‘tuikale bashindame, katuyi kunyungisha, bikale amu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge.’ (1 Kol. 15:58) Dîba adi palua nshikidilu, ni ngua muoyo wetu anyi wa ndongoluelu mubi wa malu eu, katuakuikala ne bualu bua kunyingalela to.—Mat. 24:13; Lomo 14:8. w23.02 18 §12-14