TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es24 dib. 17-26
  • Ngondo 2

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 2
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/2
  • Ditanu dia 2/2
  • Disambombo dia 3/2
  • Dia lumingu dia 4/2
  • Dimue dia 5/2
  • Dibidi dia 6/2
  • Disatu dia 7/2
  • Dinayi dia 8/2
  • Ditanu dia 9/2
  • Disambombo dia 10/2
  • Dia lumingu dia 11/2
  • Dimue dia 12/2
  • Dibidi dia 13/2
  • Disatu dia 14/2
  • Dinayi dia 15/2
  • Ditanu dia 16/2
  • Disambombo dia 17/2
  • Dia lumingu dia 18/2
  • Dimue dia 19/2
  • Dibidi dia 20/2
  • Disatu dia 21/2
  • Dinayi dia 22/2
  • Ditanu dia 23/2
  • Disambombo dia 24/2
  • Dia lumingu dia 25/2
  • Dimue dia 26/2
  • Dibidi dia 27/2
  • Disatu dia 28/2
  • Dinayi dia 29/2
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
es24 dib. 17-26

Ngondo 2

Dinayi dia 1/2

Nunangangane anu bu mundi mununange.—Yone 15:12.

Mvese wa lelu udi umvuija tshinyi? Anu mukavua Yezu mumvuije, ndinanga dia kunanga bakuabu kupita mutudi badinange, mmumue ne: dinanga didi disaka muena Kristo bua kufuila muena Kristo nende biobi bikengela kuenza nanku. Dîyi dia Nzambi didi dilongesha ne: dinanga didi ne mushinga wa bungi. Tshilejilu, mu mvese itu bantu ba bungi banange mutu mvese eyi: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) “Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.” (Mat. 22:39) “Dinanga didi dibuikila mpekatu mipite bungi.” (1 Pet. 4:8) “Dinanga kadiena dishikila nansha.” (1 Kol. 13:8) Mvese eyi ne mikuabu idi ileja bimpe mushinga wa kuikala ne ngikadilu muimpe eu ne mutudi mua kunangangana. Dinanga dilelela didi difumina anu kudi Yehowa. Didi anu mu tshisumbu tshia batendeledi badiye upesha nyuma wende ne badiye ubenesha. (1 Yone 4:7) Bidiku bitukemesha bua muvua Yezu muambe ne: dinanga dilelela ke divua ne bua kuikala tshimanyinu tshia bayidi bende balelela anyi? Anu mukavua Yezu muambe, bantu ba bungi mbamanyine bayidi bende balelela ku dinanga didibu banangangane. w23.03 27-28 §5-8

Ditanu dia 2/2

Mpekatu yebe mmijimijibue.—Luka 7:48.

Udi musue kudienzeja bua kuikala kufuilangana luse ne muoyo mujima anyi? Udi pamuapa mua kutuadija ne dibala bilejilu bia bantu badibu bakuile mu Bible bavua bafuilangane luse ne bavua kabayi bafuilangane luse, ne kuelangana meji a bilejilu abi. Tuangatabi tshilejilu tshia Yezu. Uvua ufuila bakuabu luse ne muoyo mujima. (Luka 7:47) Uvua kabidi ubabuikidila bilema biabu ne utamba kuimanyina pa malu avuabu bakumbana kuenza. Kadi Bafalese ba mu tshikondo tshiende bobu bavua “bamona bakuabu bu bantu tshianana.” (Luka 18:9) Wewe mumane kuela meji a bilejilu abi, diebeja ne: ‘Ntu ngangata bakuabu mushindu kayi? Ntu ntamba kuimanyina pa ngikadilu kayi idibu nayi?’ Biobi bikukolele bua kufuila muntu luse, funda pa dibeji ngikadilu mimpe yonso iudi mumanye ituye nayi. Pashishe udiebeje ne: ‘Mmushindu kayi udi Yezu umona muntu eu? Udi mua kumufuila luse anyi?’ Tuetu tuenza malu nanku nebienze bua tuakaje lungenyi luetu. Kumpala nebianji kutulomba bua tudienzeje bikole bua kufika ku difuila muntu udi mutubunde luse. Kadi tuetu batungunuke ne kudienzeja bua kuikala ne ngikadilu au, panyima pa matuku netubange kufuilangana luse bipepele. w22.04 23 §6

Disambombo dia 3/2

Wakatuma muanjelu wende ne [wakaleja buakabuluibua] . . . mu bimanyinu.—Buak. 1:1.

Nyama ya luonji ndambu idibu bakuile mu mukanda wa Buakabuluibua idi ileja bena lukuna ba Nzambi. Tshilejilu, kudi “nyama wa luonji upatuka mu mbuu,” muikale ne “nsengu dikumi ne mitu muanda mutekete.” (Buak. 13:1) Mbamulonde kudi “nyama wa luonji mukuabu upatuka mu buloba” wakula bu dragon, “upatula too ne kapia mu diulu.” (Buak. 13:11-13) Pashishe tudi tumona “nyama wa luonji mukunze” mushilangane ne mikuabu. Mbamubande pa nyima kudi mukaji wa ndumba. Nyama ya luonji isatu eyi idi ileja bena lukuna ba kale ba Yehowa Nzambi ne ba Bukalenge buende. Nunku bidi ne mushinga bua tuetu kubamanya. (Buak. 17:1, 3) Bidi bikengela tumvue tshidi nyama ya luonji ne mukaji wa ndumba biumvuija. Mushindu muimpe wa kumvua bualu ebu ngua kulekela Bible nkayende umvuija. Bakadi bamane kumvuija bimanyinu bia bungi bidi mu mukanda wa Buakabuluibua mu mikanda mikuabu ya mu Bible. w22.05 8-9 §3, 4

Dia lumingu dia 4/2

Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso.—Mat. 22:37.

Batendeledi ba Yehowa bakuabu mbatekete mu mikolo bualu kabatshiena bakumbana kumuenzela mudimu mushindu udibu basue, bua dikulakaja anyi bua masama adi abatatshisha. Biobi bikufikila bua kudiumvua mutekete mu maboko bualu kutshiena ukumbana kuenza malu bu kumpala, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi Yehowa undomba bua kuenza?’ Yehowa mmusue bua wenze muebe muonso muudi ukumbana kuenza mu nsombelu uudi nende. Fuanyikijabi ne: Muanetu wa bakaji udi ne bidimu 80 udi udiumvua mutekete mu maboko bualu kena ukumbana kuyisha kabidi bu muvuaye uyisha pavuaye ne bidimu 40 to. Udi wela meji ne: nansha mudiye wenza ne muende muonso, kabiena bisankisha Yehowa to. Mudiye wela meji amu mmuomu anyi? Anji elabi meji, pavua muanetu wa bakaji eu ne bidimu 40, uvua udifila ne muende muonso mu mudimu wa Yehowa, ne mmutungunuke ne kuenza nanku nansha pakadiye ne bidimu 80 apa. Ki mmulekele kudifila ne muende muonso to. Bushuwa wewe udifila ne muebe muonso, Yehowa neakuambile ne: “Udi muenze bimpe!” (Fuanyikija ne Matayi 25:20-23.) Nebikale bipepele bua kulama disanka diebe wewe utangila tshiudi ukumbana kuenza pamutu pa kutangila tshiudi kuyi mua kuenza to. w22.04 10 §2; 11 §4-6

Dimue dia 5/2

Ngakamona . . . tshimenga tshia tshijila, Yelushalema Mupiamupia.—Buak. 21:2.

Buakabuluibua nshapita wa 21 udi ufuanyikija bantu 144000 ne tshimenga tshilenga menemene tshidi Bible ubikila ne: “Yelushalema Mupiamupia.” Tshimenga etshi ntshiashila pa mabue a bishimikidi 12 ne mbafundapu “mêna 12 a bapostolo 12 ba Muana wa mukoko.” (Buak. 21:10-14; Ef. 2:20) Tshimenga tshia mu tshimfuanyi etshi katshiena tshimueneka bu tshimenga kayi tshionso etshi to. Tshidi ne mutshi munene wa or mukezuke, biibi 12 bia mabue a busanga, bimanu ne bishimikidi bilenga, bienza ne mabue a mushinga mukole, ne tshidi bunene ne bule bukumbanyine bimpe menemene. (Buak. 21:15-21) Kadi bidi bimueneka ne: kudi tshintu tshidi tshipangike! Mona tshidi Yone wamba pashishe: “Tshivua mumone ntempelo munda muatshi to, bualu Yehowa Nzambi Wa Bukole Buonso udi ntempelo watshi, ne Muana wa mukoko kabidi. Tshimenga etshi katshiena dijinga ne dîba anyi ne ngondo bua kutshikenkesha to, bualu butumbi bua Nzambi buvua butshikenkesha, ne muendu watshi uvua Muana wa mukoko.” (Buak. 21:22, 23) Bantu badi benza Yelushalema Mupiamupia eu badi ne mushindu wa kufika muaba udi Yehowa buludiludi.—Eb. 7:27; Buak. 22:3, 4. w22.05 17-18 §14, 15

Dibidi dia 6/2

Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima . . . anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.—Kolos. 3:13.

Nansha mudi Yehowa muikale Mufuki wetu, Mutueledi wa mikenji, ne Mulumbuluishi wetu, udi kabidi Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu. (Mis. 100:3; Yesh. 33:22) Patudi tumuenzela mpekatu ne tuleja dinyingalala dilelela, udi utufuila luse, ne ke dijinga dikole didiye nadi. (Mis. 86:5) Yehowa wakajadikila bantu ne muoyo mujima ku diambuluisha dia muprofete Yeshaya ne: “Nansha mudi mpekatu yenu mikunze kunzuu, neyivuijibue mitoke anu bu neje.” (Yesh. 1:18) Bu mutudi bapange bupuangane, tuetu bonso tutu tuamba anyi tuenza malu adi anyingalaja bakuabu. (Yak. 3:2) Kadi abi kabiena biumvuija ne: kakuena mushindu wa kuikala nabu mu malanda mimpe to. Tudi mua kuikala nabu mu malanda au tuetu tubuikidilangana. (Nsu. 17:9; 19:11; Mat. 18:21, 22) Tuetu bambangane tumalu tudi tutunyingalaja, Yehowa mmusue ne: tufuilangane luse. Kudi bualu budi butusaka bua kuikala kufuilangana luse, mbua ne: Yehowa udi utufuila luse “mu mushindu mualabale.”—Yesh. 55:7. w22.06 8 §1, 2

Disatu dia 7/2

Nulue bidikiji ba bantu badi bapiana milayi ku diambuluisha dia ditabuja ne lutulu.—Eb. 6:12.

Nansha mutudi ne bua kuepuka kudifuanyikija ne bakuabu, tudi mua kulongela malu a bungi kudi batendeledi ba Yehowa bakuabu. Tshilejilu tshia Yezu ke tshidi mua kutulongesha malu bimpe bitambe. Tudi mua kulongela malu a bungi ku ngikadilu yende mimpe ne mushindu uvuaye wenza malu, nansha muvuaye yeye muntu mupuangane. (1 Pet. 2:21) Tuetu tuenza muetu muonso bua kulonda mu makasa ende muetu mutudi tukokeshila, tudi tulua benji ba mudimu bapiluke ba Yehowa. Mu Bible mudi bilejilu bia balume ne bakaji ba lulamatu ba bungi batudi mua kuidikija nansha muvuabu kabayi bapuangane. Elabi meji a mukalenge Davidi. Yehowa wakamubikila ne: “Muntu udi usankisha muoyo wanyi.” (Bien. 13:22) Pende uvua muenze bilema binene. Nansha nanku, udi tshilejilu tshimpe kutudi. Bua tshinyi? Bualu kakakeba bua kudibingisha to. Kadi wakitaba mubelu mukole uvuabu bamupeshe, kunyingalalaye ne muoyo mujima bua bivuaye muenze abi. Ke bua tshinyi Yehowa wakamufuila luse.—Mis. 51:3, 4, 10-12. w22.04 13 §11, 12

Dinayi dia 8/2

Muntu neafile bionso bidiye nabi bua muoyo wende.—Yobo 2:4.

Bible utu ulongesha ne: lufu mmuena lukuna. (1 Kol. 15:25, 26) Padibu bakula bua lufu, tudi mua kumvua bibi menemene, nangananga tuetu anyi balela betu tusama bikole. Bua tshinyi tutu tutshina lufu? Bualu Yehowa mmutufuke ne dijinga dia kuikala ne muoyo kashidi. (Muam. 3:11) Kadi ditshina lufu didi mua kutuambuluishaku bua kukuba muoyo wetu. Didi mua kuenza bua ne: tukebe bua kudia anu biakudia bidi bimpe, tuikale ne tshibidilu tshia kuibidija mubidi, tukebe diambuluisha dia baminganga, tunue manga padibi bikengela, ne tuepuke bua kuteka muoyo wetu mu njiwu tshianana. Satana mmumanye ne: tudi basue kuikala ne muoyo. Udi wamba mutudi mua kufila tshionso tshitudi natshi anyi mutudi mua kushipa tòo ne bulunda buetu ne Yehowa bua tuikale anu ne muoyo eu. (Yobo 2:5) Satana udi ushima! Kadi bu mudibi ne: “udi ne mushindu wa kukebesha lufu,” udi ubuelela pa ditshina dia lufu ditutu nadi bua kutufikisha ku dilekela Yehowa.—Eb. 2:14, 15. w22.06 18 §15, 16

Ditanu dia 9/2

Kanulekedi dîba dibuela nuenu bikale anu ne tshiji.—Ef. 4:26.

Padibu bakandika midimu yetu, bidi mua kuenza bua tubange kudisangishila mu tusumbu tukese. Nunku bidi ne mushinga wa bungi bua kuikala anu mu ditalala ne bana betu. Luishayi Satana, kadi kanuluishanganyi to. Ikalayi nulengulula bilema bia bana benu, anyi ikalayi nujikija bilumbu binudi nabi ne lukasa. (Nsu. 19:11) Ikalayi badiakaje bua kuambuluishangana. (Tito 3:14) Bena mu kasumbu kampanda ka buambi bakambuluisha muanetu kampanda wa bakaji uvua dijinga ne diambuluisha. Bualu abu buakambuluisha kasumbu ka buambi kajima. Bakalua kulamakana bikole anu bu bena mu dîku dimue. (Mis. 133:1) Bena Kristo netu binunu ne binunu badi benzela Yehowa mudimu nansha mbulamatadi mukandike mudimu wetu. Mbele bamue mu maloko bua ditabuja diabu. Tudi mua kubasambidila, kusambidila bena mu mêku abu ne bana betu badi bateka mioyo yabu mu njiwu bua kubambuluisha mu nyuma, ku mubidi, ne bua mudibu babakuila ku tubadi. (Kolos. 4:3, 18) Bana betu, kanupepeji bukole budi nabu masambila enu to.—2 Tes. 3:1, 2; 1 Tim. 2:1, 2. w22.12 26-27 §15, 16

Disambombo dia 10/2

Wewe udi ulongesha mukuabu, kuena udilongesha wewe muine anyi?—Lomo 2:21.

Bana batu misangu ya bungi bidikija baledi babu. Bushuwa, kakuena muledi udi mupuangane to. (Lomo 3:23) Nansha nanku, baledi ba meji badi benza muabu muonso bua kuikala tshilejilu tshimpe kudi bana babu. Tatu kampanda wakamba ne: “Badi bu bivuare bidi binua bintu bia mishindu yonso.” Udi wamba kabidi ne: “Nebatuambile bikala malu atudi tuenza kaayi apetangana ne bitudi tudienzeja bua kubalongesha.” Nunku tudi basue bua bana betu banange Yehowa. Kadi bidi bikengela tuleje ne: tuetu tudi bamunange bikole. Kudi mishindu ya bungi idi baledi mua kulongesha bana babu bua banange Yehowa. Muanetu wa balume wa bidimu 17, diende Andrew, udi wamba ne: “Misangu yonso baledi banyi bavua anu bandongesha ne: kusambila kudi ne mushinga wa bungi menemene. Dilolo dionso, tatuanyi uvua usambila nanyi, nansha meme mumane kusambila. . . . Lelu mbipepele bua meme kusambila Yehowa ne kumumona bu Tatu wa dinanga.” Baledi wetu, ikalayi bavuluke ne: dinanga dinudi banange Yehowa didi mua kuambuluisha bana benu bua bamunange pabu. w22.05 28 §7, 8

Dia lumingu dia 11/2

Dibatiza didi . . . dinupandisha penu mpindieu.—1 Pet. 3:21.

Bumue bua ku malu atudi ne bua kuenza kumpala kua kubatijibua, nkunyingalala ne muoyo mujima bua mpekatu yetu. (Bien. 2:37, 38) Dinyingalala ne muoyo mujima didi difikisha muntu ku dishintuluka. Ukadiku mulekele malu onso adi anyingalaja Yehowa, bu mudi dienda masandi, dinua makanya, ne ngakuilu mubi anyi? (1 Kol. 6:9, 10; 2 Kol. 7:1; Ef. 4:29) Ikala udienzeja bikole. Yukila ne mulongeshi webe wa Bible anyi bakulu ba mu tshisumbu bakuambuluishe ne bakuleje tshia kuenza. Biobi ne: udi nsonga muikale kua baledi bebe, ikala ubalomba bakuambuluishe bua kulekela bikadilu bibi bionso bidi mua kukupangisha bua kubatijibua. Mbimpe tuikale kabidi ne tshibidilu tshia kutendelela Yehowa. Tshilejilu, tubuela mu bisangilu ne tuandamunamu. (Eb. 10:24, 25) Bobu bakuanyishile bua kutuadija kuyisha, udienzeje bua kuikala kuyisha pa tshibidilu. w23.03 10-11 §14-16

Dimue dia 12/2

Yehowa Nzambi wakambila nyoka ne: “Bu muudi muenze nunku, udi muedibue mulawu.”—Gen. 3:14.

Muyuki udi mu Genese 3:14, 15 udi wakula bua “nyoka.” Nyoka wetu muena dîna eu kavua mua kumvua tshivua Yehowa muambe mu budimi bua Edene to. Nunku tshifukibua tshia meji ke tshivua tshipete dinyoka dia kudi Yehowa. Ke tshifukibua kayi atshi? Buakabuluibua 12:9 kena ushiya bualu ne mpata to, udi uleja bimpe ne: “nyoka wa kale” au nSatana Diabolo. Padi Bible wakula bua muana mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi, udi wakula bua bantu badi bela meji ne benza malu bu tatuabu wa mu tshimfuanyi. Nunku muana wa nyoka mmuenza ne bifukibua bia mu nyuma ne bantu badi batombokela Yehowa ne bamuluisha, anu bu Satana. Mu biobi mudi banjelu bavua balekele miaba yabu ya mu diulu tshikondo tshia Noa ne bantu babi badi benza malu bu tatuabu Diabolo.—Gen. 6:1, 2; Yone 8:44; 1 Yone 5:19; Yuda 6. w22.07 14-15 §4, 5

Dibidi dia 13/2

Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.—Filip. 1:10.

Mupostolo Paulo uvua munange bena Kristo nende bikole menemene. Yeye pende uvua upeta ntatu; ke bualu kayi pavua bena Kristo nende ne ntatu, uvua umbumvuila luse ne uditeka pa muaba wabu. Umue musangu, Paulo wakapangila makuta, kudimonaye muenzejibue bua kukeba mudimu wa kuenza bua kudikuatshisha yeye ne bena diende bavuaye nabu. (Bien. 20:34) Uvua muenji wa ntenta ya kupana. Pakafikaye mu Kolinto, wakanji kuenza mudimu au pamue ne benji ba ntenta bakuabu aba: Akila ne Pisikila. Kadi “dituku dionso dia nsabatu,” uvua uya kuyisha bena Yuda ne bena Greke. Pashishe pakafika Sila ne Timote, “Paulo wakatuadija kudifila bikole mu mudimu wa dîyi.” (Bien. 18:2-5) Paulo kavua mua kupua tshipatshila tshiende tshinene tshia kuenzela Yehowa mudimu muoyo to. Bu muvua Paulo wenza mudimu wa buambi ne wa bianza bikole, uvua mukumbane bua kukankamija bena Kristo nende. Wakabavuluija bua kabalekedi ntatu ya mu nsombelu ne dijinga dia kukebela bena mu mêku abu bidibu nabi dijinga bibafikisha ku dilengulula “malu adi ne mushinga wa bungi,” mmumue ne: malu onso adi atangila ntendelelu wa Yehowa to. w22.08 20 §3

Disatu dia 14/2

Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe mu bisamba bionso.—Mâko 13:10.

Disua dia Nzambi lelu didi ne: bayishe lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. (1 Tim. 2:3, 4) Mudimu eu ngua Yehowa, ne mbimpe menemene bua mudiye muteke Muanende munanga bua kuwulombola. Tudi batuishibue ne: bu mudi Muanende uwulombola bimpe, newenzeke anu mudi Yehowa musue kumpala kua nshikidilu kulua. (Mat. 24:14) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Matuku makese kumpala kua Yezu kubanda mu diulu, wakatuilangana ne bayidi bende ba lulamatu ndambu pa mukuna wa Galela, kubambilaye ne: “Mbampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” Tangila tshidi katupa ka ndekelu aka kamba: “Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.” (Mat. 28:18, 19) Nunku bukokeshi budi nabu Yezu bua kulombola mudimu wa diyisha budi munkatshi mua malu avuabu bamupeshe. Mudimu wa diyisha eu uvua ne bua kuenzeka ku bulombodi bua Yezu too ne mu matuku etu aa. w22.07 8 §1, 3; 9 §4

Dinayi dia 15/2

Dîba didi dilua diumvua bantu bonso badi mu nkita ya tshivulukilu dîyi diende ne nebapatuke, bavua benze malu mimpe bua dibishibua ku lufu dia muoyo.—Yone 5:28, 29.

Bantu bakane bavua benze malu mimpe kumpala kua kufuabu ‘nebabishibue ku lufu bua muoyo’ bualu mêna abu neikale mamana kufunda mu mukanda wa muoyo. Abi bidi biumvuija ne: dibishibua dia bantu “bavua benze malu mimpe” didibu bambe mu Yone 5:29 didi muomumue ne dia “bakane” didibu bakuile mu Bienzedi 24:15. Ngumvuilu eu udi upetangana ne mêyi adi mu Lomo 6:7, a ne: “Muntu udi mufue mmubingishibue ku mpekatu wende.” Mpekatu ivua bantu bakane benze ivua mijimijibue ku lufu luabu, Yehowa mubafuile luse; kadi mushale uvuluka lulamatu luabu. (Eb. 6:10) Bushuwa, nebikengele ne: bakane babishibua ku lufu abu bashale ne lulamatu bua mêna abu kushishawu kushala mu mukanda wa muoyo. w22.09 18 §13, 15

Ditanu dia 16/2

Tshionso tshidiye [Yehowa] wenza ntshikumbane kutshieyemena.—Mis. 33:4.

Muprofete Danyele mmushiye tshilejilu tshimpe bua muvuaye muntu wa kueyemena. Nansha muvuabu bamukuate kudi bena Babilona bu mupika, mu matuku makese wakamanyika bu muntu uvuabu mua kueyemena. Wakatamba kumanyika pavua Yehowa mumuambuluishe bua kumvuija bilota bia Nebukadenesâ, mukalenge wa Babilona. (Dan. 4:20-22, 25) Bidimu bia bungi pashishe, Danyele wakaleja kabidi muvuaye muntu wa kueyemena pakumvuijaye mukenji wa bualu busokoka uvua mumueneke pa tshimanu tshia dibalasa dia mukalenge mu Babilona, yeye kuwumvuija ne bujalame buonso. (Dan. 5:5, 25-29) Pashishe, Dayawesha muena Madayi ne bakokeshi banene bavuabu bateke bakamona kabidi muvua Danyele ne “nyuma wa pa buende.” Bavua anu bamanye ne: Danyele “uvua muntu wa kueyemena ne kabavua mua kumupeta ne lulengu anyi bubi kampanda.” (Dan. 6:3, 4) Mbimpe tuetu kudiebeja ne: ‘Ndi mumanyike bu muntu utu ukumbaja midimu idiye nayi ne udi bantu mua kueyemena anyi?’ Bualu patudi bantu ba kueyemena tudi tutumbisha Yehowa. w22.09 8-9 §2-4

Disambombo dia 17/2

Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.

Kutumikila mikenji ya Yehowa ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi kudi kutupetesha mabenesha. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Anji elabi meji, munganga yeye kayi mulonde mikenji ya diondapangana, tshidi mua kuenzeka ntshinyi? Bamue babedi badi mua kufua. Bushuwa, mikenyi ya kueyemena itu ikuba. Bia muomumue, mikenji ya Nzambi ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi idi itukuba. Yehowa udi ubenesha bantu badi batumikila mikenji yende. Mmulaye ne: “Bantu bakane nebapiane buloba, nebasombapu bua kashidi.” (Mis. 37:29) Udiku mua kuela meji muikala bantu mu buobumue, mu ditalala, ne bikale ne disanka tshikondo tshikala muntu yonso utumikila mikenji ya Yehowa anyi? Yehowa mmusue bua wikale ne nsombelu wa mushindu au. Bushuwa, yonso wa kutudi udi ne malu adi amusaka bua kunanga buakane! w22.08 27-28 §6-8

Dia lumingu dia 18/2

Lama bieledi biebe bia meji mu malu onso.—2 Tim. 4:5.

Padi ntatu mikole itukuata, lulamatu lutudi nalu kudi Yehowa ne kudi bulongolodi buende ludi mua kutetshibua. Tshia kuenza ntshinyi bua kuyitantamena? Tudi ne bua kulama bieledi bietu bia meji ne kushala batabale, bashindame mu ditabuja. Tudi tulama bieledi bietu bia meji patudi tushala talala, tuela meji bimpe, ne tudienzeja bua kumona malu mudi Yehowa uamona. Dîba adi, mushindu utudi tumvua kawukulombola meji etu to. Udi mua kumona ne: muena Kristo nebe mmukuenzele bibi, pamuapa mmuanetu udi ne midimu mu tshisumbu. Uvua mua kuikala kayi ne meji a kukuenzela bibi to. (Lomo 3:23; Yak. 3:2) Nansha nanku, malu avuaye muenze avua mua kuikala makufiikishe munda. Uvua pamuapa mudiebeje ne: ‘Tshidi muanetu eu muenze tshidiku mua kundeja ne: bulongolodi ebu mbua Nzambi bushuwa anyi?’ Satana mmusue ne: tuele meji mushindu au. (2 Kol. 2:11) Ngelelu wa meji mubi wa mushindu eu udi mua kutupandulula ne Yehowa ne bulongolodi buende. Nunku udi ne bua kudimuka bua kulaminyanganyi munda to. w22.11 20 §1, 3; 21 §4

Dimue dia 19/2

Tekemena kudi Yehowa.—Mis. 27:14.

Yehowa mmutupeshe ditekemena dimpe dia dikema dia muoyo wa tshiendelele. Bamue mbatekemene bua kusomba ne muoyo kashidi mu diulu bu bifukibua bia mu nyuma bidi kabiyi mua kufua. (1 Kol. 15:50, 53) Kadi bantu ba bungi menemene badi ne ditekemena dia kusomba kashidi pa buloba, bikale ne disanka ne makanda a mubidi mapuangane. (Buak. 21:3, 4) Ditekemena dietu nansha diodi dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi pa buloba, tudi badindile ne muoyo kuulu kuulu ne tudi tudiangata ne mushinga wa bungi. Tudi batuishibue ne: malu atudi batekemene matuku atshilualua neakumbane kakuyi kadiwu bualu Yehowa ke udi mualaye. (Lomo 15:13) Tudi bamanye malu adiye mutulaye au, ne utu anu ukumbaja mêyi ende. (Nom. 23:19) Tudi bashindike ne: Yehowa udi ne dijinga ne bukole bua kukumbaja bionso bidiye muambe ne: neenze. Tatu wetu wa mu diulu mmutunange, ne mmusue bua tumueyemene. Ditekemena ditudi nadi kudi Yehowa diodi dikole, netunanukile ntatu ne netuikale anu ne dikima ne disanka nansha malu kayi matufikile. w22.10 24 §1-3

Dibidi dia 20/2

Bualu bobu badi tshisamba tshia bantomboji, . . . badi kabayi basue kuteleja mukenji wa Yehowa.—Yesh. 30:9.

Bu muvua bena Isalele babenga kuteleja, Yeshaya ukavua muambe ne: Yehowa uvua ne bua kubalekela bapeta dikenga. (Yesh. 30:5, 17; Yel. 25:8-11) Ke bualu kayi bakabakuata kuyabu nabu kudi bena Babilona. Kadi kuvua bavua ne lulamatu munkatshi mua bena Yuda amu. Nunku Yeshaya wakabambila ne: dimue dituku Yehowa uvua ne bua kubaleja kabidi bulenga. (Yesh. 30:18, 19) Ke tshiakenzeka menemene. Yehowa wakabapikula. Kadi kavua ne bua kubapikula diakamue to. Mêyi a ne: “Yehowa mmuindile ne lutulu luonso bua kunuleja bulenga” adi aleja ne: tshikondo tshivua ne bua kupita kumpala kua kusungilaye bena Yuda bavua ne lulamatu. Bulelela, bena Isalele bakenza bidimu 70 mu Babilona kumpala kua kuanyishilabu bavua bashalamu bua kupingana ku Yelushalema. (Yesh. 10:21; Yel. 29:10) Pakapinganabu mu buloba buabu, binsonji bia dibungama biakandamuka, kuluabi bia disanka. w22.11 9 §4

Disatu dia 21/2

Bantu badibu bakengesha bua buakane mba diakalenga.—Mat. 5:10.

Mu matunga a bungi lelu, bena Kristo netu badi batuilangana ne malu avua bapostolo batantamene mu bidimu lukama bia kumpala pavuabu babaluisha bua muvuabu bayisha bualu bua Yezu. Misangu ne misangu, balumbuluishi ba ku Tshilumbuluidi tshinene tshia bena Yuda bavua ‘babatumina dîyi bua kabakudi kabidi mu dîna dia Yezu nansha.’ (Bien. 4:18-20; 5:27, 28, 40) Kadi bavua bamanye ne: muntu uvua ne bukokeshi bua bungi uvua ‘mubatumine dîyi bua kuyisha bantu ne kufila bumanyishi buonso’ buvua butangila Kristo. (Bien. 10:42) Ke baleji mpala babu aba: Petelo ne Yone kuambabu ne dikima ne: bavua ne bua kutumikila Nzambi pamutu pa kutumikila balumbuluishi, kulejabu ne: kabavua mua kulekela kuakula bua Yezu to. (Bien. 5:29) Bamane kubatuta bua muvuabu balame muoyo wabu mutoke, bakumbuka ku Tshilumbuluidi tshinene tshia bena Yuda, “benda basanka bualu bavua babadibue bu bantu bakumbane kufuishibua bundu bua dîna [dia Yezu], bobu kutungunuka anu ne kuyisha!”—Bien. 5:41, 42. w22.10 12-13 §2-4

Dinayi dia 22/2

Kusemena pabuipi ne Nzambi nkuimpe buanyi meme.—Mis. 73:28.

Mu bulelela, patudi tubanga kulonga malu a Yehowa, tudi tulonga anu malu a nshindamenu. Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mumfundile bena Ebelu, wakakula bua malongesha au bu “malu a ntuadijilu.” Kavua upepeja “malongesha a ntuadijilu” to, uvua uafuanyikija ne mabele atubu bamuisha muana mutoke. (Eb. 5:12; 6:1) Wakakankamija kabidi bena Kristo bonso bua kabimanyinyi anu pa malongesha a nshindamenu au to, kadi batungunuke ne kulonga malu male a mu Dîyi dia Nzambi. Ukadiku mukoleshe dijinga dia kulonga malu male a mu Bible anyi? Udiku ne dijinga dia kutungunuka ne kukola, mmumue ne: dia kulonga malu a Yehowa ne a bidiye mulongolole anyi? Bitu bikolela ba bungi ba kutudi bua kolonga. Nansha wewe anyi? Pauvua mu kalasa, uvua mulonge mua kubala ne kudilongela bimpe anyi? Kudilongela kuvuaku kukusankisha bikole anyi? Peshi uvua mudiambile ne: kuvua mufue mutu mu bia dilonga mikanda? Biobi nanku, kuena nkayebe to. Yehowa udi mua kukuambuluisha. Yeye mmupuangane ne udi Mulongeshi muimpe menemene. w23.03 10 §8-10

Ditanu dia 23/2

Itabayi ne bupole buonso dibueja dia dîyi munda muenu didi mua kunupandisha.—Yak. 1:21.

Tuetu ne bupole, netulekele Dîyi dia Nzambi diela miji mu muoyo wetu. Malongesha a mu Bible adi akula bua luse, kumvuilangana, ne dinanga, neatulombole anu tuetu balekele lungenyi lua kutontolola anyi lua lutambishi. Mushindu utudi tuenzela bakuabu malu udi mua kuleja ni nDîyi dia Nzambi ke didi ditufumba. Bafalese bakapangila bua kulekela Dîyi dia Nzambi dilenga mioyo yabu, ke bualu kayi bavua ‘bapisha bantu bavua kabayi ne dipila to.’ (Mat. 12:7) Bia muomumue, mushindu utudi tumona bantu ne tubenzela malu udi uleja ni nDîyi dia Nzambi ke didi ditufumba. Tshilejilu, tutuku ne tshibidilu tshia kuakula malu mimpe adi bakuabu benza anyi, peshi tutu anu ne lukasa ku diakula bua bilema biabu? Tutuku tumvuila bakuabu ne badiakaje bua kubafuila luse anyi? Peshi tutu tubabipisha ne tubalamina munda padibu batuenzela bilema? Kudiela nkonko ya mushindu eu kudi kuleja ni tudi balekele malu atudi tubala alombola meji etu, bienzedi bietu, ne mutudi tudiumvua.—1 Tim. 4:12, 15; Eb. 4:12. w23.02 12 §13, 14

Disambombo dia 24/2

Meme, Yehowa Nzambi webe, ndi nkuata tshianza tshiebe tshia balume bikole, Yeye udi ukuambila ne: “Kutshinyi to. Nenkuambuluishe.”—Yesh. 41:13.

Tuangate tshilejilu tshia Jozefe wa ku Alimataya. Bena Yuda bavua bamunemeka bikole. Uvua pende mu balumbuluishi ba ku kabadi kanene ka bena Yuda anyi Sanedren. Kadi pavua Yezu uyisha pa buloba, Jozefe kavua ne dikima to. Yone udi utuambila ne: uvua “muyidi wa Yezu wa mu musokoko bualu uvua utshina bena Yuda.” (Yone 19:38) Nansha muvua Jozefe musue mukenji wa Bukalenge, kavua musue bua bantu bamanye ne: uvua muitabuje Yezu to. Uvua mua kuikala utshina ne: uvua mua kulua kujimija muanzu munene uvuaye nawu. Kadi Bible udi utuambila ne: pakafua Yezu, Jozefe “wakaya kudi Pilato ne dikima mu mutshima, wakamulomba tshitalu tshia Yezu.” (Mâko 15:42, 43; Mukanda wa Nzambi) Katshivua kabidi utshina bua kuleja muvuaye muyidi wa Yezu to. Ukadiku pebe mutshine bantu bu Jozefe anyi? w23.01 30 §13, 14

Dia lumingu dia 25/2

Bantu bebe mba diakalenga, ne bena mudimu bebe badi bimana kumpala kuebe misangu yonso bateleja meji ebe mba diakalenga!—1 Bak. 10:8.

Lumu lua ditalala ne lua bintu bivule bivua mu Isalele pavua Solomo ukokesha luakafika too ne kudi mukalenge mukaji wa ku Sheba. Mukalenge mukaji au wakenza luendu lule mutangile ku Yelushalema bua kuya kudimuenena malu avuaye mumvue ne ende abidi. (1 Bak. 10:1) Yeye mumane kumona muvua malu enzeka mu bukalenge bua Solomo, wakamba mêyi adi mvese wa lelu. Kadi nsombelu uvua nende bantu bavua Solomo ukokesha uvua anu kadiosha patupu ka malu enzela Yehowa bantu mu bukokeshi bua Muanende Yezu. Yezu mmupite Solomo kule ne kule. Solomo uvua muntu mupange bupuangane uvua muenze bilema bibi menemene bikebele too ne bantu ba Nzambi ntatu. Kadi Yezu yeye udi Mukokeshi mupuangane utu kayi wenza tshilema nansha tshimue. (Luka 1:32; Eb. 4:14, 15) Wakaleja ne: kakuenza tshilema anyi bualu nansha bumue budi mua kunyingalaja bantu bakokeshaye to. Tudi ne diakalenge dia dikema dia mudi Yezu Mukalenge wetu! w22.12 11 §9, 10

Dimue dia 26/2

Nutumikile bantu badi balombola munkatshi muenu ne nubakokele, bualu badi batungunuka ne kunulama.—Eb. 13:17.

Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi disama dia tshiambu dibudika muaba utudi? Mbimpe tutumikile mikenji idi bakokeshi bela bu mudi ya kuowa kua bianza, kuikala ntanta ne bakuabu, kuvuala maske, ne kuteka muntu muaba wa nkayende. Patudi tutumikila mikenji ayi, bidi bileja mutudi tuanyisha dipa dia muoyo didi Nzambi mutupeshe bikole. Mu nsombelu ya tshimpitshimpi, kudi misangu itubu bendesha ngumu ya dishima kudi balunda betu, bena mutumba betu ne ku Enternete. Mbimpe tuteleje ngumu mijalame menemene idi bena mbulamatadi ne baminganga bafila pamutu pa tuetu kuitaba “dîyi dionso” ditudi tumvua. (Nsu. 14:15) Bena mu Kasumbu kaludiki ne bena ku biro bia filiale, batu benza muabu muonso bua kupeta ngumu mijalame kumpala kua kufila buludiki budi butangila bisangilu bia tshisumbu ne mudimu wa diyisha. Patudi tulonda buludiki abu, tudi tudikuba tuetu bine ne bakuabu ku malu adi mua kutuenzela bibi. Tshisumbu tshia muaba utudi netshikale patshi ne lumu luimpe.—1 Pet. 2:12. w23.02 23 §11, 12

Dibidi dia 27/2

[Nuteleje ne nenulonge] bua kutshina Yehowa Nzambi wenu.—Dut. 31:13.

Pakabuela bena Isalele mu Buloba Bulaya, bakasomba miaba mishilashilangane. Bena Isalele bavua mu tshitupa kampanda bavua mua kupanga kutabalela bena Isalele nabu ba mu bitupa bikuabu bia mu ditunga bipepele. Kadi Yehowa wakalongolola bua bikale badisangisha pamue misangu ya bungi bua kuteleja Dîyi diende divuabu bababadila ne babumvuija. (Dut. 31:10-12; Neh. 8:2, 8, 18) Anji elabi meji muvua muena Isalele wa lulamatu mua kumvua pavuaye ufika ku Yelushalema, umona pamuapa batendeledi nende bakuabu ba Nzambi miliyo ne miliyo bafumina ku nseke yonso ya mu ditunga! Au ke mushindu uvua Yehowa muambuluishe bantu bende bua kushala anu mu buobumue. Pashishe pakenzabu tshisumbu tshia bena Kristo, kuvua balume ne bakaji bavua bakula miakulu ya bungi mishilashilangane. Banga bavua bende lumu, bakuabu bapuekele, ne kuvua babanji ne bapele. Kadi bavua batendelela Nzambi mulelela mu buobumue. Bantu bakalua bena kuitabuja bavua mua kumvua Dîyi dia Nzambi bimpe anu pavuabu babumvuijadi kudi bena kuitabuja nabu bakuabu anyi pavuabu badisangisha nabu pamue.—Bien. 2:42; 8:30, 31. w23.02 3 §7

Disatu dia 28/2

Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele.—Yone 17:3.

Yehowa mmutulaye ne: bantu badi bamutumikila nebapete “muoyo wa tshiendelele.” (Lomo 6:23) Tuetu tuelangane meji a mulayi awu, dinanga ditudi bamunange nadi nedikole bushuwa. Elabi meji kakese, mushindu udi Tatu wetu wa mu diulu mutunange bikole udi wenza bua katuikadi kule nende to. Mulayi wa muoyo wa tshiendelele wa kudi Yehowa eu udi utusaka bua kunanukila mu ntatu. Nansha bobu batufunyina bua kutushipa, katuakulekela kuenzela Nzambi mudimu to. Bua tshinyi? Bualu tudi bamanye kabidi ne: tuetu bafue ne lulamatu, neatubishe ku lufu bikale ne ditekemena dia ne: katuakufua kabidi to. (Yone 5:28, 29; 1 Kol. 15:55-58; Eb. 2:15) Tudi bamanye ne: Yehowa udi ne bukole bua kutulama ne muoyo kashidi bualu yeye ke Mpokolo wa muoyo, ne utuku bua kashidi. (Mis. 36:9) Bible udi uleja ne: Yehowa utu anuku ne neyikale anuku.—Mis. 90:2; 102:12, 24, 27. w22.12 2 §1-3

Dinayi dia 29/2

Nnganyi watupandulula ku dinanga dia Kristo? Ndikenga anyi? Nkanyinganyinga anyi? Ndikengeshibua anyi?—Lomo 8:35.

Tuetu bantu ba Yehowa kabitu bitukemesha patutu tutuilangana ne ntatu to. Bualu tudi bamanye tshitu Bible wamba etshi: “Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.” (Bien. 14:22) Tudi kabidi bamanye ne: ntatu yonso itudi nayi neyijike anu patuabuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, muikala ‘lufu kalutshiyiku kabidi, nansha madilu, nansha mbila ya miadi, nansha bintu bidi bisama kabiakuikalaku kabidi.’ (Buak. 21:4) Yehowa katu utuepula ku ntatu to. Kadi utu utuambuluisha bua kunanukila mu ntatu. Mona tshivua mupostolo Paulo muambile bena Kristo ba mu Lomo. Wakanji kubatelela ntatu ya bungi ivuaye yeye ne bena Kristo nende bakuabu batuilangane nayi. Wakabafundila ne: “Tudi tutshimuna tutshimuinamu ku diambuluisha dia yeye uvua mutunange.” (Lomo 8:36, 37) Bualu ebu budi bumvuija ne: Yehowa udi mua kukututshisha diakalengele nansha paudi mu ntatu. w23.01 14 §1, 2

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu