TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es24 dib. 118-128
  • Ngondo wa 12

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 12
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Dia lumingu dia 1/12
  • Dimue dia 2/12
  • Dibidi dia 3/12
  • Disatu dia 4/12
  • Dinayi dia 5/12
  • Ditanu dia 6/12
  • Disambombo dia 7/12
  • Dia lumingu dia 8/12
  • Dimue dia 9/12
  • Dibidi dia 10/12
  • Disatu dia 11/12
  • Dinayi dia 12/12
  • Ditanu dia 13/12
  • Disambombo dia 14/12
  • Dia lumingu dia 15/12
  • Dimue dia 16/12
  • Dibidi dia 17/12
  • Disatu dia 18/12
  • Dinayi dia 19/12
  • Ditanu dia 20/12
  • Disambombo dia 21/12
  • Dia lumingu dia 22/12
  • Dimue dia 23/12
  • Dibidi dia 24/12
  • Disatu dia 25/12
  • Dinayi dia 26/12
  • Ditanu dia 27/12
  • Disambombo dia 28/12
  • Dia lumingu dia 29/12
  • Dimue dia 30/12
  • Dibidi dia 31/12
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
es24 dib. 118-128

Ngondo wa 12

Dia lumingu dia 1/12

Ntshinyi tshidi tshimpangisha bua meme kubatijibua?—Bien. 8:36.

Muena Etshiopi uvua wenza mudimu mu lubanza lua mukalenge uvuaku mudiakaje bua kubatijibua anyi? Muena Etshiopi au “uvua muye ku Yelushalema bua kutendelela.” (Bien. 8:27) Uvua mua kuikala muntu wa bisamba bikuabu uvua muitabe malongesha a bena Yuda. Kakuyi mpata, ukavua mulonge malu a Yehowa mu mikanda ya tshijila ya Mifundu ya mu tshiena Ebelu. Kadi uvua ne dijinga dikole dia kumanya malu makuabu. Pavua Filipo mutuilangane nende mu njila uvua ubala mukanda wa muprofete Yeshaya. (Bien. 8:28) Uvua musue kutungunuka ne kulonga. Wakenza luendu lule umbuka mu Etshiopi bua kuya kutendelela Yehowa ku ntempelo mu Yelushalema. Filipo uvua mulongeshe muena Etshiopi au malu mapiamapia a mushinga. Uvua mumulongeshe kabidi ne: Yezu ke Masiya. (Bien. 8:34, 35) Wakananga Yehowa ne Muanende bikole. Kuenza nanku kuakamusaka bua kuangata dipangadika dia mushinga mukole dia kubatijibua bua kulua muyidi wa Kristo. Pakamona Filipo ne: muntu au uvua mudiakaje, wakamubatiza. w23.03 8-9 §3-6

Dimue dia 2/12

Mêyi enu ikale mashême misangu yonso.—Kolos. 4:6.

Tuetu katuyi tuamba bulelela katuena mua kusankisha Yehowa to. (Nsu. 6:16, 17) Nansha mudi bantu ba bungi kabayi bamona kushima bu bualu bubi lelu eu, tuetu tudi basue kumona malu mudi Yehowa uamona. (Mis. 15:1, 2) Mu bulelela, tutu tuepuka diamba malu a dishima, kadi tutu kabidi tuepuka kupesha bantu lungenyi ludi mua kubafikisha ku ditaba malu adi kaayi malelela. Tudi ne bua kuepuka kabidi bijanu bibi. (Nsu. 25:23; 2 Tes. 3:11) Wewe mumone ne: muyuki wenu udi wenda uya ku bijanu bibi, dienzeja bua kuwukudimuna utuadije kuakula bua malu adi akolesha. Bu mutudi mu bulongolodi mudi ngakuilu mubi mutampakane mu bantu, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua ngakuilu wetu asankishe Yehowa. Tuetu tudienzeja ne muoyo wetu mujima bua kuakula mu mushindu udi umutumbisha mu buambi, mu bisangilu, ne mu diyukila ne bakuabu dituku dionso, neatubeneshe. Patua ndongoluelu wa malu mubi eu ku tshibungubungu, nebikale bipepele menemene bua kupesha Yehowa bunême ne ngakuilu wetu.—Yuda 15. w22.04 9 §18-20

Dibidi dia 3/12

Tudi tunanga, bualu yeye uvua mudianjile kutunanga.—1 Yone 4:19.

Patudi tumona mudi Yehowa ne Yezu batunange bikole, bidi bitusaka bua kubananga pabu. (1 Yone 4:10) Tudi tubananga kabidi bikole patudi tumona ne: Yezu mmufuile yonso wa kutudi. Mupostolo Paulo uvua mumanye bualu ebu, kulejaye muvuaye ne dianyisha pakafundilaye bena ku Galatiya wamba ne: “Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” (Gal. 2:20) Ku diambuluisha dia mulambu eu, Yehowa mmukukoke kudiye bua udie nende bulunda. (Yone 6:44) Kabienaku bikuenza disanka bua kumanya ne: Yehowa mmumone bualu buimpe kuudi ne mmufile mulambu wa mushinga udi kawuyi kuamba bua ulue pebe mulunda wende anyi? Kabienaku bivudija dinanga diudi munange Yehowa ne Yezu anyi? Mbimpe udiebeje ne: ‘Dinanga adi didi dinsaka bua kuenza tshinyi?’ Dinanga ditudi banange Nzambi ne Kristo didi ditusaka bua kunanga bakuabu.—2 Kol. 5:14, 15; 6:1, 2. w23.01 28 §6, 7

Disatu dia 4/12

Nenkudimune muakulu wa bukua bantu ulua muakulu mukezuke—Sef. 3:9.

Bible ke tshia mudimu tshinene tshitu Yehowa ulongesha natshi batendeledi bende bua “bamuenzele mudimu dikaya dituangane ne dikaya dikuabu.” Yehowa wakafundisha bitupa bia bungi bia mu Bible mu mushindu wa ne: babiumvue anu kudi bena bupuekele badi babibala. (Luka 10:21) Bantu ba miaba yonso batu babala Bible. Nunku anu bena bupuekele ke batu bumvua bimpe malu adimu ne baatumikila. (2 Kol. 3:15, 16) Tudi tujingulula meji a Yehowa mu Bible. Yehowa utu ulongesha bantu bende pamue ku diambuluisha dia Bible ne ubasamba. Utu wenza kabidi nanku ne muntu pa nkayende. Patudi tubala Dîyi diende, tudi mua kumona mudiye utabalela yonso wa kutudi. (Yesh. 30:21) Mmisangu bungi kayi iukadi mubulule Bible bua kubala mvese kampanda udi umueneka bu ne: mmukufundila anu wewe? Bushuwa Bible udi wambuluisha bantu miliyo ya bungi. Mmunyi mudiye mua kuikala ne malu mapiamapia audi ukengela menemene? Bidi nanku bualu Muenaye udi ne meji a bungi menemene kupita muntu kayi yonso mu diulu ne pa buloba.—2 Tim. 3:16, 17. w23.02 4-5 §8-10

Dinayi dia 5/12

Elela malu aa meji; udifilaku ne muoyo webe mujima, bua bantu bonso bamone patoke muudi uya kumpala.—1 Tim. 4:15.

Bu mutudi bena Kristo balelela, tudi banange Yehowa bikole. Tudi basue kudifila mu mudimu wende ne muetu muonso. Kadi bua kudifila mushindu au, mbimpe tudifundile bipatshila bia mu nyuma bu mudi kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo, kulonga mua kupiluka mu malu kampanda, ne kukeba mishindu ya kuambuluisha bakuabu. Bua tshinyi mbimpe tuikale ne dijinga dia kulua bapiluke mu mudimu wa Yehowa? Tshia kumpala, tudi basue kusankisha Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange. Yehowa utu usanka patuye umona tudifila bikole ne mamanya etu ne bipedi bitudi nabi bua kumuenzela mudimu. Tshibidi, tudi basue kutungunuka ne kuya kumpala mu nyuma bua tupete mushindu wa kuambuluisha bena Kristo netu. (1 Tes. 4:9, 10) Nansha tuetu ne bidimu bia bungi anyi bikese mu bulelela, tuetu bonso tudi mua kutungunuka ne kuya kumpala mu nyuma. w22.04 22 §1, 2

Ditanu dia 6/12

Nebidie mubidi wende ne nebimubutule butubutu ne kapia.—Buak. 17:16.

Bena tshididi bakadi pa kuluisha Babilona Munene udi nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima. Dimuluisha edi nedikale ntuadijilu wa dikenga dinene. Abi nebienze bua bantu ba bungi bangate dipangadika dia kubuela mu ntendelelu mulelela anyi? Tòo, kadi Buakabuluibua nshapita 6 udi uleja ne: mu tshikondo tshikole atshi, bantu badi kabayi batendelela Yehowa nebanyemene mu ndongoluelu wa malu a tshididi ne wa bungenda mushinga bua kukeba bukubi. Badi bafuanyikija ndongoluelu eyi ne mikuna. Bu muabengabu kuditua ku Bukalenge bua Nzambi, Yehowa neabamone bu baluishi bende. (Luka 11:23; Buak. 6:15-17) Bushuwa, batendeledi ba Yehowa ba lulamatu nebamueneke bashilangane ne bantu bakuabu mu tshikondo tshikole menemene tshia dikenga atshi. Anu bobu ke batungunuka ne kuenzela Yehowa Nzambi mudimu pa buloba apa, babenga kutua “nyama wa luonji” mpanda.—Buak. 13:14-17. w22.05 16-17 §8, 9

Disambombo dia 7/12

Uvua ne lumu luimpe lua tshiendelele lua kumanyisha badi basombele pa buloba, kudi tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.—Buak. 14:6.

Bantu ba Nzambi kabena anu bamanyisha ‘lumu luimpe lua Bukalenge’ bua Nzambi nkayalu to. (Mat. 24:14) Badi kabidi ne bua kutua mudimu udi banjelu badibu bakuile mu Buakabuluibua nshapita wa 8 too ne wa 10 mpanda. Banjelu aba badi bamanyisha makenga makole akuata bantu badi kabayi bitaba Bukalenge bua Nzambi. Nunku, Bantemu ba Yehowa badi bamanyisha mukenji wa dilumbuluisha udi bu “mvula wa mabue ne kapia,” udi uleja ne: Nzambi neabutule ndongueluelu mishilashilangane ya bulongolodi bubi bua Satana ebu. (Buak. 8:7, 13) Bantu badi ne bua kumanya ne: nshikidilu ukadi pabuipi bua bashintulule nsombelu wabu bikole bua kushala ne muoyo mu dituku dia tshiji tshia Yehowa. (Sef. 2:2, 3) Kadi mukenji eu, ki mmumanyike kudi bantu ba bungi to. Mbimpe tuikale ne dikima bua kuwumanyisha. Mu dikenga dinene, mukenji wa ndekelu wa dilumbuluisha neusame bantu ku muoyo bikole, bumvua ne tshiji.—Buak. 16:21. w22.05 7 §18, 19

Dia lumingu dia 8/12

Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso.—Mat. 22:37.

Tuangate tshilejilu tshia bena dibaka bena Kristo badi bakeba kulua baledi. Imue misangu mu kupita kua bidimu bakadi bumvue miyuki ya bungi idi yakula bua dikolesha bana. Kadi mpindieu mibelu ya mu miyuki ayi idi ilua ne mushinga wa bungi menemene kudibu, bualu nebapete muana wa bobu kukolesha. Si mbujitu bunene be! Bushuwa, patu nsombelu ushintuluka, imue mvese itu ilua ne mushinga wa bungi menemene kutudi. Ke bualu kayi batendeledi ba Yehowa batu babala Mifundu minsantu ne belangana meji a malu adibu babala “matuku onso” a muoyo wabu, anu muvuabu bambile Bakalenge bena Isalele bua kuenza. (Dut. 17:19) Nuenu baledi bena Kristo, kulongesha bana benu malu a Yehowa ndiakalenga dikuabu dinene menemene dinudi nadi. Kadi pa kumbusha dibalongesha malu a Nzambi patupu, mbimpe nubalongeshe bua bamunange bikole. w22.05 26 §2, 3

Dimue dia 9/12

Nuvuale bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10.

Kumvua bibi nkayaku bua mpekatu utudi benze ki nkukumbane to. Tudi ne bua kukeba tshia kuenza. Bualu bua mushinga butu Yehowa ukonkonona bua kutufuila luse ndishintuluka. Dishintuluka didi diumvuija “kukudimuka.” Mu mêyi makuabu, muntu udi ne bua kushintulula nsombelu wende, mmumue ne: ulekela njila wende mubi bua kulonda njila wa Yehowa. (Yesh. 55:7) Muntu udi ne bua kushintulula lungenyi luendu bua ne: lungenyi lua Yehowa lumulombole. (Lomo 12:2; Ef. 4:23) Udi ne bua kudisuika bua kulekela mishindu mibi ivuaye wela meji ne wenza malu. (Kolos. 3:7-9) Bushuwa, ditabuja ditudi nadi mu mulambu wa Kristo ke bualu bunene budi buenza ne: Yehowa atufuile luse ne akezule mpekatu yetu. Yehowa neatufuile luse ku diambuluisha dia mulambu au padiye umona ne: tudi tuditatshisha ne muoyo mujima bua kushintulula bienzedi bietu.—1 Yone 1:7. w22.06 6 §16, 17

Dibidi dia 10/12

Kutshinyi malu akadi pa kukukuata to.—Buak. 2:10.

Bantu batu batamba kuenzelangana bibi. (Muam. 8:9) Tshilejilu, badi benza mudimu bibi ne bukokeshi buabu, bangondavi badi benza malu a tshikisu, balongi badi batatshishangana mu tulasa ne bapendangana. Bushuwa, bantu badi benza bantu nabu buôwa! Mmunyi mudi Satana ukeba kubuelela pa ditshina dia bantu edi? Satana udi ubuelela pa ditshina dia bantu ditudi mua kuikala nadi anu bua ne: tulekele kuyisha ne kuenza malu makuabu adi Yehowa utuambila. Satana mmusake mbulamatadi bua kukandika mudimu wetu ne kutukengesha. (Luka 21:12) Bantu ba bungi ba mu buloba bua Satana ebu badi bamuangalajila Bantemu ba Yehowa malu a dishima. Bantu badi bitaba mashimi aa badi mua kutuseka, anyi mene kutututa. (Mat. 10:36) Mayele ende aa kaena atukemesha to. Ukavua muenze nawu mudimu mu bidimu lukama bia kumpala.—Bien. 5:27, 28, 40. w22.06 16 §10, 11

Disatu dia 11/12

Badi bafikisha bantu ba bungi ku buakane nebakenke bu mitoto, bua kashidi ne tshiendelele.—Dan. 12:3.

Munkatshi mua “ba bungi” bafikishabu ku buakane nemuikale banganyi? Nemuikale bantu badi babishibue ku lufu ne badi bapanduke ku Armagedone pamue ne bana bonso badi mua kuikala baledibue mu buloba bupiabupia. Ku ndekelu kua bidimu 1000, bantu bonso bikala ne muoyo pa buloba nebikale bapuangane. Tudi ne bua kuvuluka ne: padi muntu ulua mupuangane, kabiena biumvuija ne: ukadi ne muoyo wa tshiendelele nansha. Vuluka bualu bua Adama ne Eva. Bavua bapuangane, kadi bavua ne bua kuleja muvuabu batumikila Yehowa Nzambi kumpala kua bobu kupeta muoyo wa tshiendelele. Diakabi, kabakamutumikila to. (Lomo 5:12) Bu muikala bantu bonso balue bapuangane ku ndekelu kua bidimu 1000, buonso buabu nebatue bukokeshi bua Yehowa mpanda ne muoyo mujima bua kashidi anyi? Bamue nebenze malu bu Adama ne Eva bavua bapuangane kadi bakalua kupanga lulamatu anyi? Bidi bikengela kuandamuna nkonko eyi. w22.09 22-23 §12-14

Dinayi dia 12/12

Bukalenge bua ba pa buloba mbulue Bukalenge bua Mukalenge wetu ne bua Kristo wende.—Buak. 11:15.

Paudi utangila mudi malu lelu pa buloba, bidi bikukolela bua kuitaba ne: malu adi mua kuakana anyi? Bena mu mêku ki mbanangangane kabidi bikole to. Bantu mu tshibungi badi benda balua bena tshikisu, badinangi, ne bena luonji. Bantu ba bungi badi bamona ne: mbikole bua kueyemena aba badi bakokesha. Kadi nsombelu udi pa buloba eu udi utujadikila tuetu ne: malu neakane. Bua tshinyi? Bualu bantu badi benza malu anu mukavua dîyi dia buprofete dia dikema diambe bua “matuku a ku nshikidilu.” (2 Tim. 3:1-5) Dikumbana dia dîyi dia buprofete edi didi muntu udi wamba bulelela kayi mua kuvila, didi ditupesha tshijadiki tshia ne: Yezu Kristo mmubange kukokesha bu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Kadi edi ndîyi dimuepele dia ku mêyi a buprofete adi akula bua Bukalenge ebu. Mêyi a buprofete onso aa adi akumbanangana bimpe bua mudiwu atuleja malu akadi pa kuenzeka bilondeshile tshidi Nzambi mulongolole. Bidi anu bu bitupa bia foto umue bilamika pa dibaya, tshibi padibu babituangaja, bikumbanananga bimpe, bipatula tshimfuanyi tshimue. w22.07 2 §1, 2

Ditanu dia 13/12

Meji adi adileja makane ku bienzedi biawu.—Mat. 11:19.

Mu tshikondo tshia disama dia korona tuvua bapete buludiki butoke bua mua kuenza bisangilu ne kuyisha. Bantu pa kuamba bonso kabakajanguluka to, tuakatuadija kuenzela bisangilu, mpuilu, ne mpungilu ku biamu bia bantu bamonangana. Tuakatuadija kabidi kuyisha nangananga ku diambuluisha dia difundilangana mikanda ne ku telefone. Yehowa wakabenesha bionso bituvua tuenza abi. Luapolu ludi Betele ya bungi mitume nduleje ne: bamanyishi mbavule bikole. Bushuwa, bantu ba bungi bavua bapete malu mamonamona tshikondo tshia disama atshi adi atukankamija. Bamue bavua pamuapa bela meji ne: bulongolodi buetu buvua bukolesha malu bua tshipupu tshia korona atshi. Kadi biakalua kumueneka ne: buludiki buvuabu batupesha buvua buobu menemene. Patudi tuelangana meji a mudi Yezu ulombola bantu bende ne dinanga, bidi bitujadikila ne: nansha bualu kayi mua kutukuata, Yehowa ne Muanende munanga nebikale netu.—Eb. 13:5, 6. w22.07 13 §15, 16

Disambombo dia 14/12

Nusambile misangu yonso. Nuele Nzambi tuasakidila bua malu onso. Edi ke disua dia Nzambi bua bualu buenu mu Kristo Yezu.—1 Tes. 5:17, 18.

Pakumbusha kutumbisha Yehowa, tudi tumvua mua kumuela tuasakidila bua bintu bimpe bidiye utupesha. Tshilejilu, tudi mua kumuela tuasakidila bua mekala mimpe a dikema adi nawu bilongo, bua biakudia bia butamu bishilashilangane bidi kabiyi bijika, ne bua dikala ne balunda bimpe badi batukolesha. Tatu wetu wa dinanga udi utupesha bintu ebi ne bikuabu bia bungi anu bua ne: tuikale ne disanka. (Mis. 104:12-15, 24) Bualu bua mushinga mukole budi ne: tudi tuela Yehowa tuasakidila bua biakudia bia mu nyuma bidiye utupesha ne bua ditekemena dilenga ditudi nadi bua matuku atshilualua. Bidi mua kuikala bipepele menemene bua kupua diela Yehowa tuasakidila muoyo bua bionso bidiye utuenzela. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kupu muoyo? Enza liste wa malu auvua mulombe mu disambila, ne ku musangu ne ku musangu, wikale umutangila bua kumona mudi Yehowa mukuandamune. Pashishe muela tuasakidila bua mudiye mukuambuluishe.—Kolos. 3:15. w22.07 22 §8, 9

Dia lumingu dia 15/12

Disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne udi ubala mikenji Yende ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku.—Mis. 1:2.

Tudi bamanye ne: kulonga Bible nkayaku ki nkukumbane to. Tudi ne bua kutumikila bitudi tulonga bua bituambuluishe. Dîba adi bulelela butudi tulonga nebututuadile disanka dilelela. (Yak. 1:25) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kumanya ne: tudi tutumikila bulelela? Muanetu wa balume mukuabu udi uleja ne: mbimpe kudikonkonona bua kumanya miaba itudi tuenza bimpe ne itudi ne bua kuakaja. Mupostolo Paulo wakumvuija bualu ebu nunku: “Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.” (Filip. 3:16) Anji elabi meji bua masanka atudi tupeta patudi tuenza muetu muonso bua ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela’! Pakumbusha nsombelu muimpe utudi tupeta, tudi kabidi tusankisha Yehowa ne bena Kristo netu. (Nsu. 27:11; 3 Yone 4) Bushuwa, aa ke malu manene adi atusaka bua kunanga bulelela ne kubutumikila. w22.08 18-19 §16-18

Dimue dia 16/12

Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi.—1 Pet. 5:2.

Mmunyi mudi bakulu mua kuleja ne: mbanange Yehowa ne Yezu? Mmushindu munene nkutabalela majinga a mikoko ya Yezu. (1 Pet. 5:1, 2) Yezu wakatokeshila mupostolo Petelo bualu abu. Yeye mumane kuvila Yezu misangu isatu, uvua mua kuikala mupange tshia kuenza bua kuleja muvuaye munange Yezu. Yezu mumane kubishibua ku lufu, wakakonka Petelo ne: “Simona muana wa Yone, udi munnange anyi?” Tudi batuishibue ne: Petelo wakenza anu bualu kampanda bua kuleja muvuaye munange Mfumuende. Yezu wakamuambila ne: “Ulame mikoko yanyi mikese.” (Yone 21:15-17) Petelo wakalamina Mukalenge mikoko bimpe matuku ende onso a muoyo bua kuleja muvuaye mumunange. Bakulu wetu, ntshinyi tshinudi mua kuenza bua kuleja ne: nutshidi nuangata mêyi a Yezu au ne mushinga? Nudi mua kuleja munudi banange Yehowa ne Yezu bikole nuenu ne tshibidilu tshia kudifila mu mudimu wa bulami ne nuditatshisha bikole bua kuambuluisha bakadi balekele bisangilu ne buambi bua kupingana kudi Yehowa.—Yeh. 34:11, 12. w23.01 29 §10, 11

Dibidi dia 17/12

Nzambi ngua lulamatu, ne kakulekela bua nutetshibue ne diteta dinudi kanuyi mua kutantamena.—1 Kol. 10:13.

Epuka lungenyi lubi lua ne: kakuena muntu udi mua kumanya lutatu luudi nalu to. Kuela meji nanku kudi mua kukufikisha ku diamba ne: lutatu luebe kaluakujika to, ne kuena ne bukole bua kulutantamena to. Kadi Bible kena wamba nanku to. Udi uleja ne: “Mu diteta adi yeye nealongolole kabidi njila wa kupatukila, bua numone mua kunanukila mu diteta adi.” Nunku, nansha dijinga dibi diodi dikole mushindu kayi, tudi mua kumanya mua kupita nadi bimpe. Tudi mua kutungunuka ne kulekela kuenza malu mabi ne diambuluisha dia Yehowa. Ikalayi anu nuvuluka ne: bu munudi bantu bapange bupuangane, bidi mua kunukolela bua kulekela majinga mabi. Kadi padi dijinga dituluila, tudi mua kudikanda ne muoyo mujima anu bu muvua Jozefe muenze pavuaye munyeme mukaji wa Potifâ ne lukasa. (Gen. 39:12) Kulekedi majinga mabi akusaka ku dienza malu mabi to. w23.01 12-13 §16, 17

Disatu dia 18/12

Nzambi kena ne kansungansunga to.—Lomo 2:11.

Buakane nngikadilu wa Yehowa. (Dut. 32:4) Budi bupetangana bikole ne dibenga kuikala ne kansungansunga. Yehowa katu ne kansungansunga to. (Bien. 10:34, 35) Bidi bimuenekela bimpe mu miakulu idiye mufundishe Bible. Yehowa wakalaya ne: mu tshikondo tshia ku nshikidilu “dimanya dilelela” dia mu Bible “nedivulangane.” Nunku bantu ba bungi badi mua kumumvua. (Dan. 12:4) Umue mushindu udi dimanya edi difike ku divulangana, nku diambuluisha dia dikudimuna dia Bible, dimupatula ne dimuabanya pamue ne mikanda idi imumvuija. Bantu ba Yehowa bakadi bakudimune Bible mujima anyi tshitupa tshiende bikole mu miakulu mipite pa 240, ne muntu yonso udi mua kumupeta kayi ufuta makuta to. Ke bualu kayi bantu ba bisamba bionso badi bitaba “lumu luimpe . . . lua Bukalenge” kumpala kua nshikidilu kulua. (Mat. 24:14) Nzambi wetu wa buakane mmusue bua bantu ba bungi bapete mushindu wa kubala Bible Dîyi diende bua bafike ku dimumanya. Bidi nanku bualu mmutunange tuetu bonso bikole menemene. w23.02 5 §11, 12

Dinayi dia 19/12

Lekelayi kuikala nufumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu, kadi nushintuluke pa kukudimuna meji enu.—Lomo 12:2.

Utu munange buakane anyi? Kakuyi mpata utu mubunange. Kadi bu mutudi bapange bupuangane, tuetu katuyi badimuke, mushindu udi bena panu bamona buakane udi mua kutunyanga bipepele. (Yesh. 5:20) Bantu ba bungi badi mua kuela meji ne: muntu udibu bamba ne: mmuakane ngeu udi udisua, ubipisha bakuabu, anyi udimona muena malu mimpe kupita bakuabu. Kadi Nzambi katu munange ngikadilu eyi to. Pavua Yezu pa buloba, wakabipisha bamfumu ba bitendelelu ba tshikondo tshiende bua muvuabu bele yabu mikenji ya buakane. (Muam. 7:16; Luka 16:15) Muntu udi ne buakane bua bushuwa kena mua kudimona muena malu mimpe kupita bakuabu to. Buakane nngikadilu mulenga. Mu tshikoso, budi bumvuija kuenza tshidi tshiakane ku mêsu kua Yehowa Nzambi. Mu Bible, miaku idibu bafunde bua kuakula bua buakane idi ifila lungenyi lua kuenza malu bilondeshile mêyi matumbuke a Yehowa anyi mikenji yende. w22.08 27 §3-5

Ditanu dia 20/12

Ndi munubikile balunda.—Yone 15:15.

Yezu uvua weyemena bayidi bende nansha muvuabu benza bilema. (Yone 15:16) Pavua Yakobo ne Yone balombe Yezu bua abapeshe muanzu wa pa buawu mu Bukalenge buende, kakabanga kuelesha mpata tshivua tshibasaka bua kuenzela Yehowa mudimu anyi kakabumbusha mu mulongo wa bapostolo to. (Mâko 10:35-40) Pashishe, bayidi bende bonso bakalua kumulekela butuku buvuabu bamukuate. (Mat. 26:56) Kadi Yezu uvua anu mubeyemene. Uvua mumanye bimpe muvuabu benza bilema; kadi “wakabananga too ne ku ndekelu.” (Yone 13:1) Pavuaye mene mubishibue ku lufu, wakapesha bapostolo bende ba lulamatu 11 bujitu bunene bua kulombola mudimu wa divuija bantu bayidi ne wa kulama mikoko yende ya mushinga mukole. (Mat. 28:19, 20; Yone 21:15-17) Pavuaye mubeyemene apu kavua muenze tshia tshianana to. Bonso buabu bakenzela Nzambi mudimu matuku abu onso a muoyo. Bushuwa, Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia kueyemena bantu bapange bupuangane. w22.09 6 §12

Disambombo dia 21/12

Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to.—Mis. 118:6.

Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutunange, ne udi netu, netutshimune bionso bidi Satana wenza bua kutukuatshisha buôwa. Tshilejilu, mufundi wa Musambu wa 118 wakatuilangana ne imue nsombelu ya tunyinganyinga. Uvua ne baluishi ba bungi. Mu baluishi abu muvua bantu ba miaba mibandile (mvese 9, 10). Kuvua misangu ivuaye ukengeshibua bikole (mvese 13). Wakapeta kabidi dinyoka dia kudi Yehowa (mvese 18). Kadi anu yeye muimbi wa misambu eu wakamba ne: “Tshia kutshina to.” Uvua mumanye ne: nansha muvua Yehowa, Tatu wende wa mu diulu mumunyoke, uvua mumunange. Uvua mutuishibue ne: nansha bu yeye mua kutuilangana ne nsombelu kayi, Nzambi wende wa dinanga uvua anu pabuipi bua kumuambuluisha. (Mis. 118:29) Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa mmutunange muntu pa nkayende. Abi nebituambuluishe bua kutshimuna mishindu minene isatu ya buowa eyi: 1) buôwa bua ne: katuakukumbana bua kupetesha bena mu dîku bidibu nabi dijinga; 2) ditshina dia bantu, ne 3) ditshina lufu. w22.06 15 §3, 4

Dia lumingu dia 22/12

Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga, bualu padiye ulua muntu muanyishibue, neapete tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.—Yak. 1:12.

Udi ne bua kuenza bua ntendelelu wa Yehowa ikale pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe. Bu mudi Yehowa Mufuki wetu, mmukumbane menemene bua tuetu kumutendelela. (Buak. 4:11; 14:6, 7) Nunku bualu bua mushinga mukole menemene nkumutendelela mu mushindu udiye wanyisha, mmumue ne: kumutendelela “ne nyuma ne bulelela.” (Yone 4:23, 24) Tudi basue bua nyuma muimpe wa Nzambi alombole ntendelelu wetu bua umvuangane ne malongesha malelela adi mu Dîyi diende. Ntendelelu wetu udi ne bua kuikala pa muaba wa kumpala nansha tuetu mu ditunga didibu bakandike mudimu wetu. Patudi tuakula apa, mbele bana betu ba balume ne ba bakaji bipite pa 100 mu maloko anu bualu m’Bantemu ba Yehowa. Nansha nanku badi ne disanka, benza tshionso tshidibu mua kuenza bua kusambila, kudilongela, ne kuambila bakuabu malu a Nzambi wetu ne Bukalenge buende. Padibu batupenda anyi batukengesha, tudi mua kuikala ne disanka bamanye ne: Yehowa udi netu ne neatufute.—1 Pet. 4:14. w22.10 9 §13

Dimue dia 23/12

Meji adi bukubi.—Muam. 7:12.

Mu mukanda mujima wa Nsumuinu, Yehowa mmufilamu mibelu itu anu ne mushinga bikondo bionso. Tuetu bayitumikile, neyakaje nsombelu wetu. Tukonkononayi nansha ibidi tshianana. Wa kumpala, nsanka ne biudi nabi. Nsumuinu 23:4, 5 udi utupesha mubelu eu: “Kudisunsudi bua kupeta bubanji. . . . Bualu mu bulelela, nebuase masala bu nyunyi wa mukanku, nebubuke muulu.” Lelu babanji ne bapele mbanange makuta bamba kufua, bibafikisha ne ku dienza malu mu mushindu udi ubanyangila lumu, malanda abu ne bakuabu, too ne makanda abu a mubidi. (Nsu. 28:20; 1 Tim. 6:9, 10) Muibidi, kuela meji kumpala kua kuakula. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kuenzelangana bibi ne mêyi etu a mukana. Nsumuinu 12:18 udi wamba ne: “Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu kutapa kua muele wa mvita, kadi ludimi lua bena meji ludi luondapu.” Tudi tushala mu ditalala ne bakuabu patudi katuyi tubajana bua bilema biabu.—Nsu. 20:19. w22.10 21 §14; 22 §16, 17

Dibidi dia 24/12

Diaku muvungu eu, ndaku, uyukile ne nzubu wa Isalele.—Yeh. 3:1.

Yehezekele uvua ne bua kulonga mukenji uvuaye ne bua kumanyisha au ne kuwumvua bimpe. Uvua ne bua kuitabuja mukenji au bua bimusake bua kuyisha. Pashishe bualu bua dikema buakenzeka. Yehezekele wakumvua ne: muvungu au uvua “mushême bu buitshi.” (Yeh. 3:3) Bua tshinyi? Bualu bua Yehezekele, diakalenga dia kuikala muleji-mpala wa Yehowa divua bualu bushême, bua disanka. (Mis. 19:8-11) Uvua ne dianyisha dia bungi bua muvua Yehowa muanyishe bua amuenzele mudimu bu muprofete wende. Yehowa wakalua kuambila Yehezekele ne: “Mêyi anyi onso andi nkuambila, ualame ku muoyo ne uateleje.” (Yeh. 3:10) Yehowa uvua umuambila bua alame mêyi avua mafunda mu muvungu au mu lungenyi luende ne aelele meji. Au ke mushindu uvuaye ukolesha ditabuja diende. Muvungu au wakamupetesha mukenji mukole wa kuyisha bantu. (Yeh. 3:11) Bu muvuaye nawu mu muoyo wende ne ku mishiku yende, uvua pabuipi bua kutuadija mudimu wende ne kuwujikija. w22.11 6 §12-14

Disatu dia 25/12

Kutumikila nkupite mulambu.—1 Sam. 15:22.

Padi malu ashintuluka mu bulongolodi, bidi mua kuteka lulamatu luebe mu diteta. Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Itaba mashintuluka au ne muoyo mujima. Pavua bena Isalele mu luendu mu tshipela, bena Kohata bavua bambula mushete wa tshipungidi kumpala kua bantu bonso. (Nom. 3:29, 31; 10:33; Yosh. 3:2-4) Tshivua diakalenga dinene be! Kadi pakafika bena Isalele mu Buloba Bulaya, malu akashintuluka. Kakuvua kabidi bualu bua kuikala kuambula mushete wa tshipungidi bu kumpala to. Nunku bakapesha bena Kohata midimu mikuabu. (1 Kul. 6:31-33; 26:1, 24) Kakuena muaba nansha umue mu Bible udibu baleje ne: bena Kohata bavua badilakane anyi balombe anu bua babapeshe kabidi mudimu munene bualu kumpala bavua ne mudimu wa pa buawu to. Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Padi mashintuluka amueneka, mbimpe uitabe ne muoyo mujima, nansha mudimu uuvua wenza wowu mushintuluke. Ikala ne disanka bua mudimu wonso udibu bakupesha. Vuluka ne: mudimu uudi nawu ki ngudi wenza bua wikale muntu wa mushinga mukole kudi Yehowa to. Yehowa mmunange ditumikila diebe kupita mudimu kayi wonso uudi mua kuenza. w22.11 23 §10, 11

Dinayi dia 26/12

Kavua mumvue bundu bua nkanu yanyi to.—2 Tim. 1:16.

Onezifolo wakakeba Paulo, ne pakamupetaye, wakakeba mishindu ya kumukuatshisha. Pavuaye muenze nanku uvua muteke muoyo wende mu njiwu. Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Katulekedi ditshina dia bantu dituzakeja anyi ditupangisha bua kukuatshisha bana betu badibu bakengesha to. Mbimpe tubakuile ne tubambuluishe. (Nsu. 17:17) Bidi bikengela tubanange ne tubakuatshishe. Tuakule bua muvua bana betu ba mu Russie bambuluishe bena Kristo nabu badibu bele mu maloko. Patubu balumbuluisha bamue bena Kristo, bana betu ba bungi ba muntu amu batu baya ku tshilumbuluidi bua kubatua mpanda. Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Padibu bashiminyina bana betu badi ne midimu minene malu, babakuata, anyi babakengesha; kabikuenji buôwa to, tusambile bua bualu buabu, tutabalele bena mu mêku abu, ne tukebe mishindu mikuabu ya kubakuatshisha.—Bien. 12:5; 2 Kol. 1:10, 11. w22.11 17 §11, 12

Ditanu dia 27/12

Bobu badi bansamba bikole.—Kolos. 4:11.

Bakulu badi ne mudimu wa kukankamija bana betu ne malu a mu Bible ne kuambuluisha badi ne tunyinganyinga. (1 Pet. 5:2) Padi tshikumina tshienzeka, bakulu banji kuikala bajadike ne: muanetu yonso udi ne biakudia, bilamba, muaba wa kusomba, ne ki mmupete njiwu to. Kadi mu ngondo ya bungi yalonda, nebikengele kuenzela bana betu aba malu adi aleja mutudi babanange ne tubambuluisha mu nyuma. (Yone 21:15) Muanetu Harold wa mu Komite wa filiale ne uvua muyikile ne bena Kristo netu ba bungi bavua bikumina bikuate udi wamba ne: “Bitu biangata matuku bua malu kushisha kuakana. Badi mua kutuadija kudiumvua muabu ne kale, kadi badi mua kushala bavuluka muntu uvuabu bafuishe, bintu bia mushinga bivuabu bajimije, anyi njiwu ivua miambe kubakuate. Kuvuluka malu a nunku kudi mua kubashiya anu ne tunyinganyinga. Ki mutubi bifikila muntu wa mashi ne mâyi yonso eu, ki ndipangila dia ditabuja to.” Bakulu batu batumikila mubelu wa ne: “Nudile ne badi badila.”—Lomo 12:15. w22.12 22 §1; 24-25 §10, 11

Disambombo dia 28/12

Tungunukayi ne kuenda mu diumvuangana ne nyuma, nunku kanuakukumbaja majinga a mubidi nansha.—Gal. 5:16.

Yehowa utu utupesha nyuma wende muimpe ne muoyo mujima bua tutshimune mvita ya kuenza tshidi tshimpe. Patudi tulonga Dîyi dia Nzambi, tudi tulekela nyuma au utulombola. Tutu tupeta kabidi nyuma muimpe patudi tubuela mu bisangilu. Mu bisangilu bia bena Kristo abi, tudi mua kusomba ne bana betu badi badienzeja pabu bua kuenza tshidi tshimpe anu bu tuetu. Bualu ebu budi butukolesha. (Eb. 10:24, 25; 13:7) Patudi tusambila ne muoyo mujima ne tulomba Yehowa bua atuambuluishe mu butekete kampanda, neatupeshe nyuma wende muimpe bua kutukolesha bua tutungunuke ne kuenza malu mimpe. Malu aa owu kaayi majikije pamuapa majinga etu mabi, neatuambuluishe bua kukandamena dijinga dia kuenza malu au. Tuetu baditekele programe wa kuikala kuenza malu adi atuambuluisha bua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa, mbimpe tunemeke programe au ne tuikale anu ne majinga mimpe. w23.01 11 §13, 14

Dia lumingu dia 29/12

Tshiena ngitaba bua bualu nansha bumue bundombole to.—1 Kol. 6:12.

Nansha mudi Bible kayi mukanda wa malu a makanda a mubidi anyi wa malu a ndilu, udi uleja mutu Yehowa umona malu aa. Tshilejilu, Yehowa udi utubela bua ‘kuepula mubidi wetu ku bintu bibi’ bidi mua kuwunyanga. (Muam. 11:10) Bible udi ukandika budiavi ne dikuatshika dia maluvu bualu bidi mua kunyanga mubidi wetu. (Nsu. 23:20) Yehowa mmusue bua tuikale tutabalela bitudi tusungula bua kudia ne kunua ne bungi buabi. (1 Kol. 6:12; 9:25) Tudi mua kuangata mapangadika adi aleja ne: tudi tuanyisha dipa dia muoyo didi Nzambi mutupeshe bikole patudi tuenza malu ne bukokeshi buetu bua kunana lungenyi. (Mis. 119:99, 100; Nsu. 2:11) Tshilejilu, mbimpe tuikale ne busunguluji mu bitudi tudia. Tuetu banange tshiakudia kampanda kadi eku bamanye ne: netshitusamishe, busunguluji nebutusake bua kubenga kutshidia. Tudi tuleja kabidi mutudi ne busunguluji patudi tulala mêba bungi bukumbane, tudibidija pa tshibidilu, tulama tshibidilu tshimpe tshia kuikala ne mankenda, ne tulama lubanza luetu bimpe. w23.02 21 §6, 7

Dimue dia 30/12

Mmunyi muudi ubala?—Luka 10:26.

Mmunyi muudi mua kupeta malu a mushinga paudi ubala Bible? Mona tshidi 2 Timote 3:16, 17 wamba. Mona ne: “Dîyi dionso didi mu Mifundu didi. . . diambuluisha” 1) bua kulongesha, 2) bua kubela, 3) bua kululamija malu, ne 4) bua kunyoka. Udi mua kupeta malu anayi adi ambuluisha aa nansha mu mikanda ya mu Bible iutu kuyi utamba kubala to. Konkonona bualu buudi ubala bua kumona tshidibu bukulongesha bua Yehowa, bua malu adiye mulongolole, ne bua mêyi manene a Nzambi. Manya mudibu mua kukuambuluisha bua kubela. Bua kuenza nanku, mona mudi mvese ayi ikuambuluisha bua kumanya meji mabi anyi bikadilu bibi biudi ne bua kulekela bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Konkonona mudi mvese ayi mua kululamija anyi kuakaja mmuenenu mubi wa malu udi pamuapa kudi muntu uudi mutuilangane nende mu buambi. Keba dinyoka didi mvese ayi ifila didi mua kukuambuluisha bua kumona malu mutu Yehowa uamona. Wewe mulame malu anayi adi ambuluisha aa mu lungenyi, neupete malu a mushinga adi mua kukuambuluisha bua kumvua buimpe bua malu audi ubala mu Bible. w23.02 11 §11

Dibidi dia 31/12

Bukalenge buende kabuakubutudibua to.—Dan. 7:14.

Dîyi dia buprofete didi mu mukanda wa Danyele dikavua diambe ne: Yezu uvua ne bua kulua Mukalenge ku ndekelu kua tshipolo tshia bikondo muanda mutekete tshileja mu mêyi a buprofete. Kudi mushindu wa kumanya dîba divua bualu bua disanka ebu buenzeke anyi? (Dan. 4:10-17) “Bikondo muanda mutekete” bidi biangata tshipolo tshia bidimu 2520. Tshipolo etshi tshiakatuadija mu 607 K.Y. pavua bena Babilona bumbushe mukalenge wa ndekelu mu nkuasa wa Yehowa mu Yelushalema. Tshiakajika mu 1914 P.Y. pavua Yehowa muteke Yezu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Yezu ke “udi ne bukenji.” (Yeh. 21:25-27) Mmushindu kayi udi dîyi dia buprofete edi dituambuluisha? Kumanya malu a “bikondo muanda mutekete” kudi kutujadikila ne: Yehowa neakumbaje milayi yende pa dîba menemene. Bu muvuaye muteke Yezu mukalenge anu dîba divuaye muambe, neenze kabidi bua mêyi makuabu onso a buprofete akumbane mu tshikondo tshikadiye mulongolole. Bushuwa, dituku dia Yehowa ‘kadiakujanguluka nansha!’—Hab. 2:3. w22.07 3 §3-5

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu