TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es24 dib. 108-118
  • Ngondo wa 11

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 11
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/11
  • Disambombo dia 2/11
  • Dia lumingu dia 3/11
  • Dimue dia 4/11
  • Dibidi dia 5/11
  • Disatu dia 6/11
  • Dinayi dia 7/11
  • Ditanu dia 8/11
  • Disambombo dia 9/11
  • Dia lumingu dia 10/11
  • Dimue dia 11/11
  • Dibidi dia 12/11
  • Disatu dia 13/11
  • Dinayi dia 14/11
  • Ditanu dia 15/11
  • Disambombo dia 16/11
  • Dia lumingu dia 17/11
  • Dimue dia 18/11
  • Dibidi dia 19/11
  • Disatu dia 20/11
  • Dinayi dia 21/11
  • Ditanu dia 22/11
  • Disambombo dia 23/11
  • Dia lumingu dia 24/11
  • Dimue dia 25/11
  • Dibidi dia 26/11
  • Disatu dia 27/11
  • Dinayi dia 28/11
  • Ditanu dia 29/11
  • Disambombo dia 30/11
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
es24 dib. 108-118

Ngondo wa 11

Ditanu dia 1/11

Dîyi dibole kadipatuki mukana muenu, kadi anu dîyi dimpe didi mua kukolesha bakuabu.—Ef. 4:29.

Muena Kristo kena ne bua kupatula mêyi mabole mukana muende to. Kadi kudi ngakuilu mikuabu itudi ne bua kuepuka, itu ne mêyi mabi a muinshi muinshi adi kaayi umvuika menemene bu mabi to. Tshilejilu, mbimpe tuikale badimuke bua katuikadi tuakula bibi bua bantu ba bisamba bikuabu, peshi ba mu matunga makuabu. Kabidi, ki mbimpe kutapa bakuabu ne mêyi a dibapetula nawu to. Akula mêyi adi akolesha bakuabu. Ikala ne lukasa ku diela bakuabu kalumbandi pamutu pa kubabipisha. Kuvua malu a bungi avua bena Isalele mua kulejila dianyisha, kadi bavua anu badiabakena misangu yonso. Tuetu ne tshibidilu tshia kudiabakena bidi mua kuambulukila bakuabu pabu. Vuluka ne: luapolo lubi luvua batentekedi dikumi bafile luvua lufikishe ‘bena Isalele bonso ku dinungana bua Mose.’ (Nom. 13:31–14:4) Kadi tuetu tuela bakuabu kalumbandi, bidi mua kuenza bua muntu yonso ikale ne disanka. Nunku, ikala ukeba mpunga ya kuela bena Kristo nebe kalumbandi. w22.04 8 §16, 17

Disambombo dia 2/11

Ndi mufidibue ku bulami buebe katshia anu ku diledibua; wewe udi Nzambi wanyi katshia anu mu difu dia mamuanyi.—Mis. 22:10.

Katshia ku bikondo bia kale Yehowa udi wambuluisha bansonga bua badie nende bulunda. Udi mua kuambuluisha bana bebe pabu bua badie nende bulunda pikalabu ne dijinga adi. (1 Kol. 3:6, 7) Nansha bana bebe bobu kabayi batendelela Yehowa ne muoyo mujima, yeye neikale anu mubanange. (Mis. 11:4) Dîba didibu anu baleja kakese ne: ‘mbakaje muoyo wabu bimpe,’ neikale pabuipi bua kuboluela tshianza. (Bien. 13:48; 2 Kul. 16:9) Udi mua kukuambuluisha bua wewe kuamba bualu buakanyine mu tshikondo tshiakanyine, mmumue ne: dîba didi bana bebe ne dijinga menemene dia kubuteleja. (Nsu. 15:23) Peshi udi mua kusaka muanetu mukuabu wa mu tshisumbu utu munange kuambuluishangana bua abatabalele mu mushindu kampanda wa pa buawu. Nansha padi bana bebe balua bantu bakulumpe, Yehowa udi mua kubavuluija bualu kampanda buuvua mubalongeshe patshivuabu bana. (Yone 14:26) Wewe utungunuka ne kulongesha bana bebe ne mêyi audi wakula, ne bienzedi biebe, udi udibutshila mabenesha a kudi Yehowa. w22.04 21 §18

Dia lumingu dia 3/11

Dragon wakakuata tshiji tshikole.—Buak. 12:17.

Bu mukavua Satana katshiyi kabidi mua kubuela mu diulu, nanku wakatuadija kuluisha bashadile bela manyi, baleji mpala ba Bukalenge bua Nzambi “badi ne mudimu wa kufila bumanyishi bua Yezu” pa buloba. (2 Kol. 5:20; Ef. 6:19, 20) Mu 1918, bakashiminyina bana betu muanda mukulu bavua bamanyike bikole malu, kubapishabu ne kubakoselabu tshibawu tshia buloko bua bidimu bia bungi. Bivua anu bu ne: mudimu wa bela manyi aba uvua muimane. (Buak. 11:3, 7-11) Kadi ku ntuadijilu kua 1919, bakabapatulamu, pashishe bantu bavua babakuate bakela malu avuabu babelele mu buloko au kashonyi. Diakamue bana betu abu bakapingana ku mudimu wa Bukalenge. Nansha nanku, kabiakenza bua Satana alekele kuluisha bantu ba Nzambi to. Kutuadijila anu dîba adi, Satana udi upuekeshila bantu ba Nzambi “Musulu” wa dikengeshibua. (Buak. 12:15) Bushuwa, ‘eu ke muaba udi ulomba dinanukila ne ditabuja’ kudi yonso wa kutudi.—Buak. 13:10. w22.05 5-6 §14-16

Dimue dia 4/11

Ngakumvua bungi bua bantu bavuabu batue tshitampi: binunu 144.—Buak. 7:4.

Mupostolo Yone mmumone mu tshikena kumona bisumbu bia bantu bibidi bitua bukokeshi bua Yehowa mpanda ne bipeta mabenesha a muoyo wa tshiendelele. Tshisumbu tshia kumpala ntshienza ne bantu 144000. Mbabangatshile pa buloba bua kuenza mbulamatadi anyi Bukalenge pamue ne Yezu mu diulu. Buonso buabu pamue ne Yezu nebakokeshe buloba. (Buak. 5:9, 10; 14:3, 4) Anu mu tshikena kumona atshi, Yone mmubamone bimane ne Yezu pa mukuna wa Siona. (Buak. 14:1) Katshia ku tshikondo tshia bapostolo too ne lelu, badi basungula bantu binunu bia bungi bua kukumbanabu bantu 144000. (Luka 12:32; Lomo 8:17) Kadi mbambile Yone ne: anu bashadile anyi bantu bungi bukese ke bikala ne muoyo pa buloba ku matuku a ku nshikidilu. Pashishe tshikondo kampanda mu dikenga dinene adi, bashadile abu nebangatshibue mu diulu bua kudisanga ne bantu bakuabu ba ku bantu 144000 bakavua bafue ne lulamatu. Nebakokeshe pamue ne Yezu mu Bukalenge bua Nzambi.—Mat. 24:31; Buak. 5:9, 10. w22.05 16 §4, 5

Dibidi dia 5/11

Teya ntema ku mêyi anyi!—Yesh. 48:18.

Yezu wakalongesha bayidi bende bua bikale badimona mu mushindu mukumbanyine. Wakabajakila musangu mukuabu ne: “Nsuki ya ku mutu kuenu mmibala yonso.” (Mat. 10:30) Mêyi aa adi atukolesha ku muoyo bikole, nangananga patudi tukeba kudimona mu mushindu mubi. Adi asua kumvuija ne: Tatu wetu wa mu diulu udi netu ku muoyo bikole, bileja ne: tudi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. Bikala Yehowa utuanyishila bua kumutendelela ne wela meji ne: tudi bakumbane bua kusomba kashidi mu buloba bupiabupia, katuena mua kuamba ne: udi mu tshilema to. Kukadi mpindieu bidimu bitue ku 15 bivua Tshibumba tshia Nsentedi tshitulombe bua kuikala ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tudimona, tshiamba ne: “Nunku, tuepuke didiela mulu ne diambu, kadi katuedi kalele bua kubenga kudiangata ne mushinga. Tshidibi, tukebe bua kuikala ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tudiangata, tumona makanda atudi nawu ne muaba udi mikalu yetu.” w22.05 24-25 §14-16

Disatu dia 6/11

Ndi ndomba . . . bua bonso bikale tshintu tshimue.—Yone 17:20, 21.

Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua tuikale anu mu buobumue? Mbimpe tuikale bakebi ba ditalala. (Mat 5:9; Lomo 12:18) Musangu wonso utudi ba kumpala ku dikeba tshia kuenza bua kuikala mu ditalala ne bakuabu mu tshisumbu, tudi tuvudija bulengele bua mparadizu wa mu nyuma. Tudi anu bavuluke ne: Yehowa mmukoke muntu yonso udi mu Mparadizu wa mu nyuma eu mu ntendelelu mukezuke. (Yone 6:44) Ela meji disanka didi Yehowa umvua padiye utumona tudienzeja bikole bua kulama ditalala ne buobumue munkatshi mua bantu badiye wangata ne mushinga wa bungi, mmumue ne: batendeledi bende! ( Yesh. 26:3; Hag. 2:7) Ntshinyi tshitudi tuetu batendeledi ba Nzambi mua kuenza bua malu mimpe a kudi Yehowa atuambuluishe bikole menemene? Mbimpe tuelangane meji bikole bua bitudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi. Kuenza nanku nekutuambuluishe bua kupeta ngikadilu ya buena Kristo yatuambuluisha bua kuleja “dinanga dia buena muntu” ne ‘kunangangana bikole’ mu tshisumbu.—Lomo 12:10. w22.11 12-13 §16-18

Dinayi dia 7/11

Nembabuikidile tshilema tshiabu, ne tshiakuvuluka kabidi mpekatu wabu to.—Yel. 31:34.

Tuetu bitabe ne: Yehowa mmtufuile luse, netupete “bikondo bia dikoleshibua,” pamue ne ditalala dia mu lungenyi ne kondo ka muoyo kimpe. Bantu kabena mua kutufuila luse lua mushindu eu to, anu “Yehowa nkayende.” (Bien. 3:19) Padi Yehowa utufuila luse, udi utupingaja kabidi mu malanda etu nende a menemene, bienze anu bu ne: katutu banji kuenza mpekatu to. Pakadi Yehowa mutufuile luse, kakushala utuamba anyi kakutunyoka kabidi bua mpekatu utuvua benze to. (Yesh. 43:25) Yehowa udi uteka mpekatu yetu “anu bu mudi kudi dîba dipatukila kuikale kule menemene ne kudi dîba dibuelela.” (Mis. 103:12) Patudi tuelangana meji bua mushindu udi luse lua Yehowa luikale, mioyo yetu idi yuwula tente ne dianyisha ne ditshina. (Mis. 130:4) Yehowa kena ufuila muntu luse anu bualu mpekatu wende mmunene anyi mmukese to. Yehowa muikale Mufuki wetu, Mutueledi wa mikenji, ne Mulumbuluishi wetu, dimanya didiye nadi didi dimuambuluisha bua kufuila muntu luse anyi kubenga kumufuilalu. w22.06 5 §12-14

Ditanu dia 8/11

Muntu yonso udi usemena kudi Nzambi udi ne bua kuitaba ne: yeye udi ne udi ulua mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.—Eb. 11:6.

Yehowa mmulaye bantu bonso badi bamunange malu malenga. Ukadi pakujikija masama, tunyinganyinga, ne lufu. (Buak. 21:3, 4) Neambuluishe “bena bupuekele” badi ne ditekemena kudiye dia kukudimuna buloba Mparadizu. (Mis. 37:9-11) Neenze bua yonso wa kutudi ikale nende mu malanda mimpe a nsungansunga. Malanda aa neikale mimpe menemene kupita atudi badie nende lelu eu. Tudi ne ditekemena dilenga dia dikema! Kadi ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: milayi ya Nzambi neikumbane? Yehowa yeye mulaye bualu, utu anu ubuenza. Nunku tudi ne tshidi tshitusaka bua ‘kutekemena kudi Yehowa.’ (Mis. 27:14) Bua kuleja ne: tudi ne ditekemena edi, mbimpe tuindile ne lutulu ne disanka bua Nzambi akumbaje milayi yende. (Yesh. 55:10, 11) Tushalayi petu balamate Yehowa, batuishibue ne: neafute bantu “badi bamukeba ne muoyo mujima.” w22.06 20 §1; 25 §18

Disambombo dia 9/11

Tatu wenu mmumanye binudi nabi dijinga kumpala mene kua nuenu kumulomba.—Mat. 6:8.

Tuikale batuishibue ne: Yehowa mMfumu wa dîku; neanemeke dîyi dinene divuaye mufundishe mu 1 Timote 5:8. Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutunange tuetu ne dîku dietu, netuikale ne dishindika dia ne: netupete bintu bitudi nabi dijinga. (Mat. 6:31-33) Yehowa mmusue kutupeshabi. Bushuwa, mmutupeshi wa bintu, utupeshabi ne tshianza tshilekelela! Pavuaye mufuke buloba, pakumbusha bintu binene bidi ne bua kutukuatshisha bivuaye mutupeshe, mmuwuje kabidi buloba ne bintu bia bungi bia tuetu kusanka nabi. (Gen. 2:9) Kudi misangu itutu anu ne bintu bikese bua kudiambuluisha nabi, nansha nanku mbimpe tuimanyine pa ne: bidi bituambuluisha; bidi bileja ne: Yehowa ki mmupange kutupesha bintu bidi bikengela to. (Mat. 6:11) Mbimpe tuvuluke ne: bintu bidi Nzambi wetu wa dinanga utupesha lelu ne biatupeshaye matuku kumpala mbipite kule ne kule bintu bitudi tudipangisha lelu eu.—Yesh. 65:21, 22. w22.06 15 §7, 8

Dia lumingu dia 10/11

Biakudia bikole mbia bantu bakole.—Eb. 5:14.

Tuetu bonso tudi dijinga ne biakudia bikole, ki nganu bapiabapia to. Mupostolo Paulo wakafunda ne: kutumikila malu malelela a mu Bible atudi tulonga kudi kutuambuluisha bua “kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.” Mu bikondo bikole ebi bidi malu a bikadilu bilenga matambe kunyanguka, bidi mua kukolela bantu bua kutumikila mikenji ya Yehowa. Kadi Yezu udi wenza bua tupete bukole budi bukengela ku diambuluisha dia malongesha mimpe atudi tupeta. Malongesha aa adi afumina mu Bible, Dîyi difundisha ku nyuma wa Nzambi. Anu bu Yezu, tudi bapeshe dîna dia Nzambi lumu ludi ludiakanyine. (Yone 17:6, 26) Tshilejilu, mu 1931 tuakangata dîna didi mu Bible dia Bantemu ba Yehowa, nunku tuetu kulamata Tatu wetu wa mu diulu muntu ne muntu pa nkayende. (Yesh. 43:10-12) Bualu bukuabu, Bible—Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mmupingaje dîna dia Nzambi muaba wadi menemene mu Dîyi diende. w22.07 11 §11, 12

Dimue dia 11/11

Dîyi diebe didi muendu bua dikasa dianyi, ne didi butoke mu njila wanyi.—Mis. 119:105.

Mu bulelela bua mu Bible mudi kabidi lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Yezu wakafuanyikija bulelela budi butangila Bukalenge ebu ne tshiuma tshisokoka. Wakamba mu Matayi 13:44 ne: “Bukalenge bua mu diulu budi bu tshiuma tshisokoka mu budimi, tshidi muntu upeta ne usokoka; nunku bua disanka didiye nadi, udi uya, upana bintu bionso bidiye nabi ne usumba budimi abu.” Mona ne: muntu eu kavua ukeba tshiuma atshi to, kadi pakatshipetaye, wakadipangisha malu a bungi bua yeye kutshiangata; wakapana bionso bivuaye nabi. Bua tshinyi? Bualu uvua mumanye muvuatshi ne mushinga wa bungi. Tudi batuishibue ne: kakuena tshintu nansha tshimue tshia mu buloba ebu tshitudi mua kufuanyikija ne disanka ditudi nadi patudi tuenzela Yehowa mudimu mpindieu, bikale ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele kumpala eku pakokesha Bukalenge bua Nzambi to. Tudi ne bua kudipangisha tshionso tshidi tshikengela bua diakalenga ditudi nadi dia kuikala mu malanda a nsungansunga ne Yehowa. Disanka ditudi nadi ndia “kumusankisha mu malu onso.”—Kolos. 1:10. w22.08 15 §8-9; 17 §12

Dibidi dia 12/11

Mmunyi mundi mua kuenza bualu bubi bunene nunku, ne bushuwa kuenzela Nzambi mpekatu?—Gen. 39:9.

Mmunyi muvua Jozefe mumanye ne: Nzambi wende uvua mua kumona dienda masandi ne mukaji wa bende au bu “bualu bubi bunene?” Bena Isalele bakapeta Mikenji ya Mose bidimu bibidi pashishe. Mu mikenji ayi muvua mukenji uvua wamba ne: “Kuena ne bua kuenda masandi.” (Ekes. 20:14) Kadi Jozefe uvua mumanye Yehowa bimpe menemene. Ke kuelaye meji a muvuaye mua kumvua bu yeye muende masandi. Tshilejilu, Jozefe uvua mumanye bimpe ne: Yehowa uvua muenze dibaka bua dituangaje mulume umue ne mukaji umue. Uvua kabidi mua kuikala mumvue tshivua Yehowa muenze misangu ibidi bua lumu lua Sala, mamuende wa kakuende, kalunyanguki pavuabu bakeba kulala nende ku bukole. (Gen. 2:24; 12:14-20; 20:2-7) Pavua Jozefe welangana meji a malu aa, wakajingulula tshivua tshiakane ne tshivua tshibi ku mêsu kua Nzambi. Bu muvuaye munange Nzambi wende, uvua kabidi munange mêyi ende a buakane, ne uvua mudisuike bua kushala mualamate. w22.08 26 §1, 2

Disatu dia 13/11

Ba bungi ba ku badi balale mu lupuishi lua buloba nebajuke, bamue bua muoyo wa tshiendelele—Dan. 12:2.

Kumpala tuvua tuela meji ne: mvese eu uvua wakula bua dibishibua ku lufu bua kuya mu diulu anyi bua muvua mudimu wetu wa diyisha ne bua kuvula nansha muvua baluishi betu benze bu bawimanyike wonso mu 1918. Kadi lelu tudi tumvua ne: mêyi aa adi akula bua dibishibua dia bantu ku lufu dienzeka mu buloba bupiabupia bualua. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Muaku “lupuishi” udi kabidi mu Yobo 17:16, ne udi upetangana ne muaku “lukita.” Bualu ebu budi buleja ne: Danyele 12:2 udi wakula bua dibishibua ku lufu dietu diena dîna edi, ne nedienzeke panyima pa matuku a ku nshikidilu mamane kujika ne panyima pa mvita ya Armagedone. Kadi ntshinyi tshidi Danyele 12:2 umvuija padiye wamba ne: bamue nebabishibue ku lufu bua “muoyo wa tshiendelele”? Bidi biumvuija ne: bantu badibu babisha ku lufu ne bafika ku dimanya Yehowa ne Yezu, anyi batungunuka ne kubamanya ne babatumikila munkatshi mua bidimu 1000, ndekelu wa bionso nebapete muoyo wa tshiendelele.—Yone 17:3. w22.09 21 §6, 7

Dinayi dia 14/11

[Dinanga] didi ditabuja malu onso.—1 Kol. 13:7.

Mêyi aa kaena asua kumvuija ne: Yehowa mmusue bua tueyemene bakuabu katuyi ne tshidi tshitusaka bua kubeyemena to, kadi mmusue bua tubeyemene padibu baleja mudibu bantu ba kueyemena. Anu mutudi tudienzeja bua kuikala ne kanemu, ke mudibi kabidi bua dieyemenangana; ne bidi bilomba dîba. Tshia kuenza bua tuetu kufika ku dieyemena bakuabu ntshinyi? Keba bua kubamanya bimpe. Yukila nabu panudi nutuilangana mu bisangilu bia tshisumbu. Dilongolola bua wikale uyisha nabu. Ikala nabu lutulu, ubapesha mpunga wa bobu kuleja ne: mbantu ba kueyemena. Pamuapa kuakuanji kuambila muntu uudi ufuma ku dimanyangana nende malu ebe onso ne muudi udiumvua to. Kadi paudi umumanya bimpe, pamuapa neudiumvue mudilekelele bua kumuambila iudi nayi. (Luka 16:10) Kadi ntshinyi tshiwenza muena Kristo nebe yeye muambile bakuabu bualu buuvua mumuambile ne: alame? Kukoshi bulunda buenu nende lukasa to, anji lekela tshikondo kampanda tshipite. Kulekedi malu menza kudi bena Kristo babala ku minu akupangisha bua kueyemena bakuabu bonso nansha. w22.09 4 §7, 8

Ditanu dia 15/11

Mêsu a Yehowa adi akenzakana pa buloba bujima.—2 Kul. 16:9.

Mukulu kampanda diende Miqueas uvua mumone ne: bamue bana betu bavua balombola malu mu bulongolodi bavua bamuenzele malu mabi. Kadi wakalama bieledi biende bia meji, yeye kudienzeja bikole bua kudikanda. Uvua usambila misangu ya bungi, ulomba Yehowa bua amupeshe nyuma wende muimpe ne bukole bua kunanukila. Uvua kabidi ukeba malu mu mikanda yetu avua mua kumuambuluisha. Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Wewe mumone ne: muena Kristo nebe mmukuenzele bualu bubi, shala talala ne udienzeje bua kukanda meji mabi audi mua kuikala nawu. Pamuapa kuena mumanye malu adi menze ne: muanetu au ambe tshivuaye muamba atshi anyi atshienze nansha. Nunku sambila Yehowa, umulomba bua akuambuluishe bua umone malu mudi muntu mukuabu au uamona. Kuambi musangu umue ne: muanetu au uvua ne meji a kukuenzela bualu bubi to, ne udienzeja bua kumufuila luse. (Nsu. 19:11) Uvuluke ne: Yehowa mmumanye nsombelu webe ne neakupeshe bukole bua wewe kunanukila.—Muam. 5:8. w22.11 21 §5

Disambombo dia 16/11

Ndi ngepuka badi basokoka tshidibu.—Mis. 26:4.

Sungula balunda badi banange Yehowa. Balunda bebe badi mua kukuambuluisha bua kulua muena Kristo mushindame. (Nsu. 13:20) Julien udi mukulu mpindieu, udi wamba ne: “Pantshivua mupuekele, mvua mudie bulunda ne bantu bamvua nyisha nabu; bavua ne tshisumi, ne bakangambuluisha bua kumona mudi mudimu wa buambi muimpe. . . . Meme kumona kabidi ne: pamvua ndia bulunda anu ne bantu ba mulongo wanyi, mvua ndipangishisha bantu bimpe ba kusomba nabu ne ba kudia nabu bulunda bua nsongo.” Wewe mumone ne: kusomba ne muena Kristo nebe kampanda wa mu tshisumbu tshienu kudi mua kunyanga malanda ebe ne Yehowa, ntshinyi tshiudi mua kuenza? Paulo uvua mumanye ne: bamue bena mu tshisumbu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala kabavua benza malu bu bena Kristo to, ke bualu kayi wakadimuija Timote bua kubepuka. (2 Tim. 2:20-22) Bulunda buetu ne Yehowa mbulunda bua mushinga mukole. Katulekedi ni nganyi ni nganyi unyanga bulunda buetu ne Tatu wetu wa mu diulu to, tuvua baditatshishe bikole bua kubudia. w22.08 5-6 §13-15

Dia lumingu dia 17/11

“Ikala kule ne muntu mutshimbakane”—Nsu. 14:7.

Tuetu tudi tudienzeja bua kunanga ngelelu wa meji wa Yehowa ne mikenji yende. Tudi bashilangane ne bantu badi bakine mibelu ya Nzambi. Bua kuvudija dinanga ditudi nadi edi, mbimpe tufuanyikije malu atudi tupeta dîba ditudi tutumikila mikenji ya Nzambi ne atudi tupeta dîba ditudi katuyi kuyitumikila. Umone ntatu mishilashilangane idi bantu badikebela anu bualu butshimbakane budi bubasaka bua kubenga mibelu mimpe ya Yehowa. Pashishe umone mudi nsombelu webe ulengela bua muudi utumikila Nzambi. (Mis. 32:8, 10) Yehowa mmuenze bua bantu bonso bapete meji bipepele, kadi kena ubenzeja to. Tshibi udi uleja tshiafikila aba badi kabayi baateleja. (Nsu. 1:29-32) “Nebambule bipeta bibi bia njila wabu.” Mu kupita kua matuku, nsombelu wabu neikale wa ntatu ne tunyinganyinga, ne ndekelu wa bionso, kabutu. Kadi mbalaye bantu badi bateleja mibelu mimpe ya Yehowa ne bayitumikila ne: “Muntu udi unteleja neasombe mu bukubi ne kakutatshishibua kudi buôwa bua tshipupu.”—Nsu. 1:33. w22.10 21 §11-13

Dimue dia 18/11

Wa diakalenga mmuntu yonso udi utshina Yehowa, udi wendela mu njila Yende.—Mis. 128:1.

Kutshina Yehowa kudi kumvuija kumunemeka bikole, kuepuka bua kuenza bualu budi bumunyingalaja. (Nsu. 16:6) Nunku tudi tudienzeja bua kutungunuka ne kuenza malu bilondeshile mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi anu mudi Bible uleja. (2 Kol. 7:1) Netuikale ba diakalenga tuetu tuenza malu adi Yehowa munange ne tubenga kuenza malu adiye mukine. ( Mis. 37:27; 97:10; Lomo 12:9) Muntu udi mua kumanya mudi Yehowa ne bukokeshi bua kuamba ne: etshi ntshimpe, etshi ntshibi; kadi udi ne bua kudiangatshila dipangadika dia kuitaba bua kutumikila mikenji ya Nzambi. (Lomo 12:2) Tudi tuleja ku bikadilu bietu mutudi tuitaba ne muoyo mujima ne: kutumikila mikenji ya Yehowa ke nsombelu mutambe buimpe. (Nsu. 12:28) Ke tshiakajingulula Davidi, bualu wakamba ne: “Wewe udi ummanyisha njila wa muoyo. Kumpala kuebe kudi disanka dipite bungi; ku tshianza tshiebe tshia balume kudi diakalenga bua kashidi.”—Mis. 16:11. w22.10 8 §9, 10

Dibidi dia 19/11

Muana kena mua kudienzela bualu nansha bumue mu yeye nkayende to, kadi anu budiye umona Tatu wenza.—Yone 5:19.

Yezu uvua ne didipuekesha ne nkatshinkatshi mu mushindu uvuaye udimona. Patshivuaye mu diulu, wakenza malu a bungi a kukema mu mudimu wa Yehowa. Ku diambuluisha diende, “bintu bikuabu bionso biakafukibua mu diulu ne pa buloba.” (Kolos. 1:16) Pamuapa dîba dia batismo wende, wakavuluka malu onso avuaye muenze pavuaye ne Tatu wende. (Mat. 3:16; Yone 17:5) Kadi kabiakamusaka bua kulua ne lutambishi to. Kavua uditumbisha, uleja mudiye mupite bakuabu to. Wakambila bayidi bende ne: uvua mulue pa buloba “ki mbua bamuenzele mudimu to, kadi mbua kuenzela bakuabu mudimu ne kufila muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.” (Mat. 20:28) Wakaleja kabidi ne bupuekele buonso ne: kakuvua bualu nansha bumue buvuaye ukumbana kudienzela to. Yezu uvua ne budipuekeshi bushuwa! Mmutushile tshilejilu tshimpe tshitambe tshia tuetu kulonda. w22.05 24 §13

Disatu dia 20/11

[Pingana] kudi Yehowa.—Yesh. 55:7.

Bua Yehowa kufuila muntu luse, udi utangila bua kumanya bikala muenji wa mpekatu ni uvua mumanye ne: tshivuaye wenza atshi tshivua tshibi. Yezu mmuleje bualu ebu patoke mu Luka 12:47, 48. Muntu udi ulongolola bua kuenza bualu bubi mmumanye bimpe ne: udi wenza bualu budi bunyingalaja Yehowa, udi wenza mpekatu munene, ne udi mu njiwu ya kubenga kufuidibua luse. (Mâko 3:29; Yone 9:41) Dîba adi, tudiku mua kutekemena ne: netufuidibue luse anyi? Eyowa! Yehowa utu utangila bikala muenji wa mpekatu muleje dinyangalala dilelela. Kunyingalala kudi kumvuija “kushintulula lungenyi luetu, meji etu, anyi kipatshila ketu.” Kudi kumvuija kabidi ne: muntu udi umvua bibi menemene ne ubungama bikole bua malu mabi adiye muenze anyi bualu ki mmuenze malu makane avuaye ne bua kuenza to. Muntu udi unyingalala, kena anu ubungama bua bualu bubi budiye muenze patupu to, kadi udi kabidi ne kanyinganyinga bua muvuaye mulekele malanda ende ne Yehowa matekete, bimufikishe ku dienza malu mabi. w22.06 5-6 §15-17

Dinayi dia 21/11

Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.—2 Tim. 3:12.

Bena lukuna betu batu bamuangalajila bana betu badi ne midimu minene mu bulongolodi bua Yehowa malu a dishima. (Mis. 31:13) Mbakuate bamue bana betu, bamba mudibu benzavi. Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakatuilangana ne bualu bua muomumue pavuabu bele mupostolo Paulo mu buloko bua bualu bumushiminyina. Bamue bakalekela kutua mupostolo Paulo mpanda pavuaye mu buloko mu Lomo. (2 Tim. 1:8, 15; 2:8, 9) Ela meji muvua Paulo ne bua kuikala mumvue. Pabi uvua mutantamene ntatu ya bungi ne muteke muoyo wende mu njiwu bua bualu buabu. (Bien. 20:18-21; 2 Kol. 1:8) Katufuanyi bavua balekele Paulo abu to! Nunku kabiena bitukemesha bua mudi Satana mutue bana betu badi ne midimu minene mutu bua kubaluisha to. Udi utuluisha bua kunyanga muoyo wetu mutoke ne kutuzakeja. (1 Pet. 5:8) Wewe utungunuka ne kutua bena Kristo nebe mpanda neubalamate.—2 Tim. 1:16-18. w22.11 16-17 §8-11

Ditanu dia 22/11

Kuenaku utshina Nzambi nansha kakese [anyi?]—Luka 23:40.

Muenzavi uvua munyingalale uvuabu bapopele ku mutshi ku luseke lua Yezu uvua pamuapa muena Yuda. Bena Yuda bavua batendelela Nzambi umuepele, kadi bantu ba bisamba bikuabu bavua bobu batendelela nzambi ya bungi. (Ekes. 20:2, 3; 1 Kol. 8:5, 6) Bu muenzavi uvua muele muena diende lukonko ludi mu mvese wa lelu muntu wa bisamba bikuabu, uvua mua kumuebeja ne: “Kuenaku utshina banzambi nansha kakese anyi?” Bualu bukuabu, kabavua batume Yezu kudi bantu ba bisamba bikuabu to, kadi “kudi mikoko mijimine ya nzubu wa Isalele.” (Mat. 15:24) Nzambi ukavua muambile bena Isalele ne: uvua ne bua kujula bantu ku lufu. Muenzavi uvua munyingalale au uvua pamuapa mumanye bualu ebu, ne anu bu mudi mêyi ende aleja, uvua muele meji ne: Yehowa neajule Yezu ku lufu bua kukokesha mu Bukalenge bua Nzambi. Uvua mua kuikala kabidi ne ditekemena dia ne: Nzambi neamubishe ku lufu. Bu muvua muenzavi au muena Yuda, uvua ne bua kuikala mumanye bualu bua Adama ne Eva. Nunku uvua ne bua kuikala mujingulule ne: Mparadizu uvua Yezu muakuile mu Luka 23:43 uvua mua kuikala muaba mulenga pa buloba apa.—Gen. 2:15. w22.12 8-9 §2, 3

Disambombo dia 23/11

Buonso buabu, bikale ne tshipatshila tshimue, bavua batungunuka ne kusambila.—Bien. 1:14.

Tudi mua kukumbaja mudimu wetu anu ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi. Bua tshinyi? Bualu Satana udi utuela mvita bua tulekele kuyisha. (Buak. 12:17) Bua mmuenenu wa buntu, tudi mua kumona bu ne: katuena tukumbana bua kutshimuna Satana to. Kadi tudi tuenda tumutshimuna ku diambuluisha dia mudimu wetu wa diyisha! (Buak. 12:9-11) Mushindu kayi? Patudi tuyisha, tudi tuleja mutudi katuyi ne buôwa bua mudiye utufunyina. Musangu wonso utudi tuyisha, bidi bileja ne: tudi batshimune Satana. Nanku tudi tumona ne: nyuma muimpe wa Nzambi ke udi utupesha bukole ne Yehowa udi utuanyisha. (Mat. 5:10-12; 1 Pet. 4:14) Nyuma wa Nzambi udi mua kutupesha bukole bua tuetu kutantamena lutatu luonso lutudi mua kutuilangana nalu patudi tuyisha. (2 Kol. 4:7-9) Kadi tshia kuenza ntshinyi bua tutungunuke anu ne kupeta nyuma muimpe? Mbimpe tusuminyine anu ne kulomba nyuma eu, batuishibue ne: Yehowa neateleje masambila etu. w22.11 5 §10, 11

Dia lumingu dia 24/11

Tudi tunusengelela bua kudimuija badi babenga kutumikila, kuakula ne mêyi a busambi kudi badi babungame, kuambuluisha badi batekete, kuikala ne lutulu kudi bantu bonso.—1 Tes. 5:14.

Tudi tuleja mutudi banange bena Kristo netu patudi tuditatshisha bikole bua kuikala nabu mu ditalala. Tudi tudienzeja bua kubabuikidila bua kufuana Yehowa. Bu muvua Yehowa muanyishe bua Muanende afue bua mpekatu yetu, katuenaku mua kubuikidila bana betu ne muoyo umue padibu batuenzela bibi anyi? Katuena basue kufuana mupika mubi wa mu mufuanu wa Yezu to. Nansha muvua mfumuende mumulekeele dibanza dinene, yeye wakabenga kulekeela mupika nende dibanza dikese. (Mat. 18:23-35) Biwikala kuyi umvuangana ne muntu kampanda mu tshisumbu, kuenaku mua kuya kulengejangana nende kumpala kua kubuela mu Tshivulukilu anyi? (Mat. 5:23, 24) Wewe muenze nanku udi uleja muudi munange Yehowa ne Yezu bikole. w23.01 29 §8, 9

Dimue dia 25/11

Muntu udi uleja mupuekele luse udi usombesha Yehowa bintu.—Nsu. 19:17.

Umue mushindu wa kumanya malu adi bena Kristo nawu dijinga nkubela nkonko ya kayiyi ibatonda to. (Nsu. 20:5) Badi ne biakudia bungi bukumbane, manga ne bintu bikuabu bidi mua kubambuluisha anyi? Mbafuane kujimija mudimu wabu anyi kubapatula ku nzubu anyi? Badiku bajinga tubambuluishe bapete diambuluisha dia kudi mbulamatadi anyi? Kadi Yehowa udi utulomba bonso bua kuikala kukankamija bakuabu ne kubambuluisha. (Gal. 6:10) Nansha kabualu kakese katudi mua kuenzela muntu udi usama kadi mua kumukankamija. Bansonga badi mua kuyila muanetu wa bakaji mu tshisalu anyi kumuenzela malu makuabu. Bana betu bakuabu badi mua kulamba biakudia ne kuya kubipesha muanetu udi usama. Muana pende udi mua kuya ne tatuende padiye uya kusamba muanetu kampanda. Bana betu bakuabu mbafundile bakulu batu baditatshisha bikole bua bena Kristo nabu tshikondo tshia tshipupu tshia disama mukanda wa kubela nawu tuasakidila. Bidi bisankisha bua mutudi tuenza tshietu tshitupa bua “kukankamijangana ne kukoleshangana.”—1 Tes. 5:11. w22.12 22 §2; 23 §5, 6

Dibidi dia 26/11

Nudi batupakane bikole menemene.—Mâko 12:27.

Basadoke bavua bibidilangane bikole ne mikanda itanu ya ntuadijilu ya Mifundu ya mu tshiena Ebelu, kadi balengulula bulelela bua mushinga buvua mu mikanda mifundisha ku nyuma ayi. Tshilejilu, tumonayi muvua Yezu mubandamune pavuabu bamuebeje bualu bua dibishibua dia bantu ku lufu. Wakabebeja ne: “Kanuena babale mu mukanda wa Mose, mu muyuki wa bualu bua kamutshi ka mêba, muvua Nzambi mumuambile ne: ‘Ndi Nzambi wa Abalahama, Nzambi wa Izaka ne Nzambi wa Yakoba’ anyi?” (Mâko 12:18, 26) Nansha mukavuabu babale bushuwa mvese au misangu ne misangu, lukonko luvua Yezu mubele ludi luleja ne: bavua balengulula bulelela bua mushinga budi mu Mifundu ebu: dilongesha dia dibishibua dia bantu ku lufu. (Luka 20:38) Malu aa adi atulongesha tshinyi? Patudi tubala Bible, tudi basue kutabalela tshidi malu onso adi mu mvese kampanda anyi bualu kansanga butudi tubalamu mua kutulongesha. Mbimpe tujingulule malongesha a nshindamenu ne malu male ne mêyi manene bidi bisokoka. w23.02 11 §9, 10

Disatu dia 27/11

[Tudi] ne tshisumbu tshinene . . . tshia bantemu tshidi tshitunyunguluke.—Eb. 12:1.

Bantemu bonso badibu bakuile mu mvese wa lelu bavua bapete ntatu mikole, kadi badi tshilejilu tshia dikema bua muvuabu bashale ne lulamatu kudi Yehowa. (Eb. 11:36-40) Dinanukila diabu adi ne mudimu mukole uvuabu benze bivua biye mu mâyi anyi? Tòo. Nansha muvuabu kabayi badimuenene dikumbana dia milayi yonso ya Nzambi, bakatungunuka ne kutekemena kudi Yehowa. Bu muvuabu batuishibue kabidi ne: Yehowa uvua ubanyisha, bavua ne dishindika dia ne: bavua ne bua kumona dikumbana dia milayi ayi. (Eb. 11:4, 5) Tshilejilu tshiabu tshidi mua kukolesha didisuika dietu dia kutungunuka ne kutekemena kudi Yehowa. Lelu tudi mu buloba mudi malu enda anyanguka anu kunyanguka. (2 Tim. 3:13) Satana ki mmutshioke bua kuteta bantu ba Nzambi to. Nansha mutshidi ntatu mituindile kumpala eku, tudisuikayi bua kuenzela Yehowa mudimu bikole, batuishibue ne: “tudi bateke ditekemena dietu mu Nzambi wa muoyo.”—1 Tim. 4:10. w22.06 25 §17, 18

Dinayi dia 28/11

Kufua kuanyi . . . kudi ne dikuatshisha kayi? Lupuishi nelukutumbishe anyi?—Mis. 30:9.

Kuenzela Yehowa mudimu ne muetu muonso ke bualu budi butusaka bua tudienzeje bua kuikala ne makanda a mubidi. (Mâko 12:30) Nunku katuena tuenza malu atudi bamanye ne: neanyange makanda etu a mubidi to. (Lomo 12:1) Bushuwa, kudi anu malu a bungi atudi mua kuenza bua kuikala ne makanda a mubidi. Kadi tudi tuenza tshionso tshidi tshikengela bualu tudi basue kuleja Tatu wetu wa mu diulu ne: tudi tuanyisha dipa dia muoyo. Masama ne bukulakaje bidi mua kutupangisha bua kuenza malu a bungi atuvua tuenza kumpala. Ke bualu kayi bidi mua kutubungamija bikole menemene. Kadi ki mbimpe tulengulule makanda etu a mubidi nansha kakese. Bua tshinyi? Bualu tudi anu mua kutumbisha Yehowa anu bu mukalenge Davidi nansha tuetu ne bidimu bungi kayi anyi basame mushindu kayi. Bidi bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: Nzambi wetu utu utuanyisha nansha mutudi bena mapanga. (Mat. 10:29-31) Nansha biobi bitulomba bua kufua, neajinge bikole bua kutubisha ku lufu. (Yobo 14:14, 15) Patutshidi ne muoyo apa, tudi basue kuenza tshionso tshidi tshikengela bua kutabalela muoyo wetu ne makanda etu a mubidi. w23.02 20, 21 §3-5

Ditanu dia 29/11

Muntu yonso udi upenda nyuma muimpe, kakufuidibua luse kashidi.—Mâko 3:29.

Mêna a bantu badi mu tshisumbu tshinene tshia mikoko mikuabu neikale mu mukanda muoyo nansha panyima pa bamane kupanduka ku Armagedone anyi? Eyowa. (Buak. 7:14) Yezu wakamba ne: bantu badi bu mikoko aba nebaye “mu muoyo wa tshiendelele.” (Mat. 25:46) Kadi bantu bapanduka ku Armagedone kabakupeta muoyo wa tshiendelele diakamue to. Pakokesha Yezu munkatshi mua bidimu tshinunu, “neabalame, neabalombole ku mishimi ya mâyi a muoyo.” Bantu badi bitaba buludiki bua Kristo, ne ndekelu wa bionso babangata bu bantu badi balamate Yehowa, nebafunde mêna abu mu mukanda wa muoyo bua kashidi. (Buak. 7:16, 17) Kadi, mbuji nebayibutule ku Armagedone. Yezu udi wamba ne: ‘Neyiye mu kabutu ka tshiendelele.’ (Mat. 25:46) Mupostolo Paulo udi utuambila ku nyuma muimpe bua bantu badi bu mbuji aba ne: “Bantu aba nebapete dinyoka dia kabutu ka tshiendelele.”—2 Tes. 1:9; 2 Pet. 2:9. w22.09 16 §7, 8

Disambombo dia 30/11

Kudi tshikondo tshisungula bua tshintu tshionso.—Muam. 3:1.

Bintu bidi Yehowa mufuke bidi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kuikala kusanka ne kueleshangana bilele; dîba adi malanda abu adi akola. Yehowa mmuenze miaba mimpe pa buloba itudi mua kuenzela malu atudi banange. Bena mu mêku a bungi batu banange kupitshisha dîba pamue babandila nyama ne mitshi, baya ku musoko, babanda mikuna anyi baya kusomba kumpenga kua mâyi. Mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, baledi ne bana babu nebasanke ne bintu bia mu bufuki bikole kupita lelu. Kakuakuikala bualu bua kutshinyina nyama bu mudibi lelu, nansha yoyi payi kayakuikala itutshina to. (Yesh. 11:6-9) Bintu bidi Yehowa mufuke nebikale bitusankisha bua kashidi. (Mis. 22:26) Nunku baledi wetu, kanuindidi too ne dîba adi bua kushisha kuambuluisha bana benu bua kusanka ne bia mu bufuki to. Panudi nubalongesha ne bia mu bufuki bua bamanye Yehowa, pamuapa nebafike pabu ku ditaba tshivua Davidi muambe ne: “Yehowa wanyi, kakuena midimu mikuabu idi bu yebe to.”—Mis. 86:8. w23.03 25 §16, 17

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu