Ngondo wa 10
Dibidi dia 1/10
Munkatshi mua tshisumbu tshia bantu, nenkutumbishe.—Mis. 22:22.
Tuetu bonso tudi mua kuambuluisha bua bisangilu bietu bienzeke bimpe, tuetu tuimba misambu pamue ne tufila mandamuna malongolola bimpe. Bitu bikolela bakuabu bua kuimba mu bisangilu anyi bua kuandamunamu. Ke muutu umvua pebe anyi? Biobi nanku, keba bua kumanya tshivua bakuabu benze bua kutshimuna buôwa buvuabu nabu. Bua misambu, bamue batu bamona ne: kuyimba ne muoyo mujima kutu kuambuluisha. Bualu bua mushinga menemene bututu tuimbila misambu yetu mbua kutumbisha Yehowa. Nanku ambulula misambu kumbelu anu mushindu uutu udilongolola bua bisangilu. Dienzeja bua kumanya mudi mêyi ayi apetangana ne malu atualonga mu bisangilu. Ikala kabidi utuma meji ebe ku mêyi a misambu pamutu pa kumvua anu muutu wimba. Bitu bikolela bakuabu bua kuandamuna mu bisangilu. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha? Ikala udienzeja bua kuandamuna pa tshibidilu. Vuluka ne: diandamuna diebe diodi dia tshitupa ne dilenga anu pa bualu, mmumue ne: ndimpe. Yehowa utu wanyisha bikole patutu tuenza muetu muonso bua kumutumbisha mu bisangilu. w22.04 7-8 §12-15
Disatu dia 2/10
Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.—Eb. 13:6.
Muaku “muambuluishi” udi utangila muntu udi uya lubilu bua kukuatshisha muntu mukuabu udi udila, ulomba diambuluisha. Paudi udifuanyikijila Yehowa uya lukasa bua kusungila muntu udi mu dikenga, newitabe bushuwa ne: diumvuija adi didi dileja mudiye ne dijinga dikole dia kutuambuluisha. Bu mutudi ne Yehowa, tudi mua kunanukila mu ntatu ne disanka. Ngimue mishindu kayi idi Yehowa utuambuluisha? Bua kuandamuna, tubuelayi mu mukanda wa Yeshaya. Bua tshinyi? Mêyi a bungi avua muprofete Yeshaya mufunde ku bukole bua nyuma adi atangila batendeledi ba Nzambi lelu. Yeshaya mmutelamu kabidi Yehowa misangu ya bungi mu miaku itudi mua kumvua bipepele. Tshilejilu, tuangate nshapita wa 30. Yeshaya mmufilamu bilejilu bilenga bua kumvuija mudi Yehowa wambuluisha bantu bende. Wakafunda ne: udi utuambuluisha mushindu eu: 1) udi uteleja masambila etu ne ntema yonso ne uandamuna, 2) udi utulombola, ne 3) utubenesha lelu ne mu matuku atshilualua. w22.11 8 §2, 3
Dinayi dia 3/10
Kutshinyi malu akadi pa kukukuata to. . . . Uleje lulamatu too ne ku lufu, ne nenkupeshe tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.—Buak. 2:10.
Mu mikenji ivua Yezu mutumine bena mu tshisumbu tshia ku Semuna ne tshia ku Filadelefia, uvua mubambile bua kabikadi ne buôwa bua kukengeshibua to, bualu Yehowa uvua mua kubafuta bobu bashale anu ne lulamatu. (Buak. 3:10) Tudi ne bua kumanya ne: nebatukengeshe, nunku tudi ne bua kuikala badiakaje bua kunanukila. (Mat. 24:9, 13; 2 Kol. 12:10) Mukanda wa Buakabuluibua udi utumanyisha ne: bavua ne bua kukengesha bantu ba Nzambi matuku etu aa, mmumue ne: mu “dituku dia Mukalenge.” (Buak. 1:10) Nshapita wa 12 udi wakula bua mvita ivua mienzeke mu diulu ne katupa kakese pashishe, Yezu kulua Mukalenge. Mikaele, mmumue ne: Yezu Kristo, pamue ne biluilu biende bakaluangana ne Satana ne bademon bende. Bualu ebu buakenzeka Yezu mumane kupingana mu diulu. (Buak. 12:7, 8) Tshiakenzeka ntshinyi? Bakatshimuna baluishi ba Nzambi abu, kubimanshabu pa buloba padibu bakengesha bantu, babamuenesha kasuba.—Buak. 12:9, 12. w22.05 5 §12, 13
Ditanu dia 4/10
Kudi Yehowa Nzambi wetu kakuena disungulujangana.—2 Kul. 19:7.
Kulumbuluisha kua Yehowa kutu anu kuakane. Katu ne kansungansunga nansha kakese. Katu ufuila muntu luse bua tshimuenekelu tshiende tshimpe, bua bubanji buende, bua mudiye muntu munene anyi bua mudiye ne mamanya kampanda to. (1 Sam. 16:7; Yak. 2:1-4) Kakuena muntu udi mua kuenzeja Yehowa malu anyi kumukosa mishiku to. Kena mua kuangata mapangadika bua tshiji anyi uangata bualu mmusue to. (Ekes. 34:7) Kakuyi mpata, Yehowa mMulumbuluishi mutambe buimpe bualu mmumanye bualu ne bualu budi butangila yonso wa kutudi ne nsombelu wetu. (Dut. 32:4) Bafundi ba Mifundu ya tshiena Ebelu bavua bitaba ne: luse lua Yehowa ndua pa bualu. Mu imue miaba, bavua bafunda muaku wa mu tshiena Ebelu udi mukanda mukuabu wamba bua bualu buawu ne: “mmuaku udi ufundibua anu bua kuleja mudi Nzambi ufuila bantu badi benze mpekatu luse, ne padibu bakula bua difuilangana luse dishadile anyi dikese didi bantu bafuilangana, kabena mua kufunda muaku eu to.” Anu Yehowa ke udi mukumbane bua kufuila muenji wa mpekatu udi munyingalale luse bua kashidi. w22.06 4 §10, 11
Disambombo dia 5/10
Longesha muana wa balume njila udiye ne bua kulonda; nansha padiye ukola kakumbukamu to.—Nsu. 22:6.
Wewe udikoleshila bana bebe nkayebe tatuabu kayiku peshi kayi ntemu, ikala mutuishibue ne: tshilejilu tshiebe tshia lulamatu tshidi tshikankamija bantu ba muaba uudi ne tshibasaka ku tshienzedi. Kadi tshiwenza ntshinyi muanebe yeye kayi musue kutendelela Yehowa nansha muudi udienzeja bua kumuambuluisha? Vuluka ne: kulongesha kutu kuangata matuku a bungi. Paudi ukuna lutete udi mua kudiebeja bikalalu mua kupatula mutshi walua kukuama bimuma. Nansha muudi kuyi mujadike tshikala mua kuenzeka pashishe, udi utungunuka anu ne kulumiamina mâyi bua kulupetesha mushindu wa kukola. (Mâko 4:26-29) Bia muomumue, mamu udi pamuapa mua kudiebeja ni bionso bidiye wenza bua kuambuluisha muanende bidi mua kumufikisha ku dinanga Yehowa. Kuena mua kumanya tshidi mu muoyo wa muanebe to. Kadi wewe utungunuka ne kuenza muebe muonso bua kumulongesha, neumupeteshe mushindu wa kudiaye bulunda ne Nzambi. w22.04 19-20 §16, 17
Dia lumingu dia 6/10
Lutambishi ludi lulua kumpala kua dibutuka, ne lungenyi lua didibandisha ludi lulua kumpala kua dikuluka.—Nsu. 16:18.
Pavua Solomo ne lulamatu kudi Yehowa, uvua ne nkatshinkatshi mu mushindu uvuaye udimona. Patshivuaye nsonga uvua witaba ne: kuvua malu avuaye kayi mua kuenza to, nunku uvua ulomba Yehowa buludiki. (1 Bak. 3:7-9) Patshivuaye uluilaku mukalenge, uvua mumanye bimpe ne: kuditambisha kudi ne njiwu. Diakabi, Solomo wakalua kupangila mua kutumikila mubelu uvuaye yeye nkayende mufile. Tshikondo kampanda, lutambishi luakamusaka bua kubanga kulengulula mikenji ya Nzambi. Tshilejilu, umue wa ku mikenji ayi uvua wamba ne: mukalenge muena Yuda kavua ne bua “kusela bakaji ba bungi, bua muoyo wende kawulu kupambuka.” (Dut. 17:17) Solomo wakabenga kutumikila mukenji eu, yeye kupeta bakaji 700, kubanjijaye bakaji 300; ba bungi ba kudibu bavua bampangano. (1 Bak. 11:1-3) Pamuapa uvua wela meji ne: uvua ne “malu onso mu bianza.” Pakapita matuku, wakapeta ntatu bua muvuaye mubenge kutumikila Yehowa.—1 Bak. 11:9-13. w22.05 23 §12
Dimue dia 7/10
Muakane wanyi neikale ne muoyo bua ditabuja, ne yeye mualukile tshianyima, tshiena nsanka bua bualu buende to.—Eb. 10:38.
Lelu bantu badi kumpala kua dipangadika dinene dia kuangata, dia kuditua ku tshia Yehowa, bamuangata bu Mukokeshi wa diulu ne buloba, anyi dia kuditua ku tshia muena lukuna wende mubi menemene, Satana Diabolo. Muntu yonso udi ne bua kusungula luseke ludiye. Dipangadika diangatabu nedibambuluishe bua kupeta muoyo wa tshiendelele matuku atshilualua anyi kuwupangila. (Mat. 25:31-33, 46) Mu tshikondo tshia “dikenga dinene,” nebabatue tshimanyinu tshia lupandu anyi tshia dibutuka. (Buak. 7:14; 14:9-11; Yeh. 9:4, 6) Wewe musungule bua kutua bukokeshi bua Yehowa mpanda, udi muangate dipangadika dimpe. Nunku udi ne dijinga dikole dia kuambuluisha bakuabu bua bangate pabu dipangadika dimpe. Bantu badi batua bukokeshi bua Yehowa mpanda nebapete masanka. Mbimpe tukonkonone malu malelela a mushinga mukole aa. Kuakonkonona nekukoleshe didisuika dietu dia kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tudi kabidi mua kuambuluisha bakuabu ne malu atudi balonge bua bangate dipangadika dimpe, kabayi badishintulula. w22.05 15 §1, 2
Dibidi dia 8/10
Nudi ba diakalenga padi bantu . . . banushiminyina malu mabi a mishindu yonso.—Mat. 5:11.
Tutelejayi Yehowa, katuteleji bena lukuna betu nansha. Yobo wakashala muteleje ne ntema yonso pavua Yehowa uyukila nende. Nzambi wakamueleshisha meji, umukonka ne: ‘Ndi mumanye bionso bidi bikufikile. Udi wela meji ne: tshiena mua kukutabalela anyi?’ Yobo wakandamuna ne budipuekeshi ne dianyisha dia bungi bua buimpe bua Yehowa ne: “Matshi anyi mmumvue lumu luebe, kadi mpindieu ndi nkumona ne mêsu anyi.” (Yobo 42:5) Pavua Yobo muambe mêyi aa, pamuapa utshivua anu musombe mu butu, muikale ne biuwuja mubidi mujima. Nansha nanku, Yehowa wakamujadikila ne: uvua mumunange ne uvua umuanyisha. (Yobo 42:7, 8) Nansha lelu bantu badi mua kutupenda ne kutumona bu ne: katuena ne mushinga to. Badi mua kukeba bua kutunyangila lumu luetu nkayetu anyi lua bulongolodi buetu bujima. Bualu bua Yobo mbutulongeshe ne: Yehowa mmutuishibue ne: netushale anu bamulamate padi ntatu itukuata. w22.06 24 §15-16
Disatu dia 9/10
Dibaka dia Muana wa mukoko diafiki.—Buak. 19:7.
Nansha muikalaku diela dia mbila mikole ya disanka mu diulu bua dibutuka dia Babilona Munene, nekuikale bualu bukuabu buafila disanka dia bungi menemene. (Buak. 19:1-3) Ke bualu bunene menemene bua mu mukanda wa Buakabuluibua, bua “dibaka dia Muana wa mukoko.” Bantu bonso 144000 nebikale mu diulu pikala mvita ya Armagedone pa kubudika. Kadi atshi ki ntshikondo tshienzeka dibaka dia Muana wa mukoko to. (Buak. 21:1, 2) Nedienzeke panyima pa mvita ya Armagedone mimane kujika ne bena lukuna ba Nzambi bonso bamane kubutudibua. (Mis. 45:3, 4, 13-17) Dibaka dia Muana wa mukoko nedienzele bantu badidi ditangila tshinyi menemene? Anu mutu dibaka dituangaja mulume ne mukaji pamue, ke mudibi kabidi bua dibaka dia Mukalenge Yezu ne bantu 144000, badi benza “mukaji musela.” Tshibilu tshinene netshibanjije mbulamatadi mupiamupia wakokesha buloba munkatshi mua bidimu 1000.—Buak. 20:6. w22.05 17 §11-13
Dinayi dia 10/10
Mupika au ngua diakalenga biamusangana mfumuende wenza nanku!—Mat. 24:46.
Yezu uvua mudianjile kuamba ne: mu tshikondo tshia ku ndekelu, uvua ne bua kuteka “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kufila biakudia bia mu nyuma. (Mat. 24:45) Udi uwenza bushuwa. Mutangidi wetu udi wenza mudimu ne kasumbu kakese ka balume bela manyi bua kupesha bantu ba Nzambi ne aba badi basue ‘biakudia bia mu nyuma mu tshikondo tshiakanyine.’ Bela manyi aba kabena badiangata bu bamfumu badi ne bukokeshi pa ditabuja dia bakuabu to. (2 Kol. 1:24) Kadi buabu bobu, Yezu Kristo ke “Mulombodi ne mukokeshi” wa bantu. (Yesh. 55:4) Katshia ku 1919, mupika wa lulamatu mmupatule mikanda mishilashilangane idi mipeteshe bantu mpunga wa kulonga bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Mu 1921, mupika wakapatula mukanda wa La harpe de Dieu bua kuambuluisha bantu bavua basue kulonga malongesha a nshindamenu a mu Bible. Bu muvua bikondo bishintuluka, bakapatula mikanda mikuabu. Mmukanda kayi uvua mukuambuluishe bua kufika ku dimanya Tatu wetu wa mu diulu ne ku dimunanga? w22.07 10 §9, 10
Ditanu dia 11/10
Neundame kumpala kuebe kashidi.—Mis. 41:12.
Yehowa ke mupeshanganyi wa bintu munene. Nansha wewe mumupeshe tshinyi, neakupingajile bia bungi menemene. (Mâko 10:29, 30) Neakupeshe difutu ditambe buimpe, ne newikale ne nsombelu mulenga nansha mu ndongoluelu mubi wa malu ukadi pa kubutudibua eu. Atshi ntuadijilu patupu. Udi mua kutungunuka ne kuenzela Tatu webe wa dinanga mudimu kashidi ne tshiendelele. Dinanga didi pankatshi pebe nende neditungunuke ne kukola. Anu bu yeye, newikale pebe ne muoyo bua kashidi. Paudi udilambula ne ubatijibua, udi upeta diakalenga dia kupesha Tatu webe tshintu tshia mushinga mukole. Mmukupeshe bintu bionso bimpe, bikondo bionso bia disanka biutu kuyi muanji kupeta. Nunku wewe pebe, udi mua kupesha Mufuki wa diulu ne buloba tshintu tshidiye kayi natshi, mmumue ne: mudimu wa lulamatu uudi umuenzela ku budisuile. (Yobo 1:8; 41:11; Nsu. 27:11) Ebu ke bualu buimpe menemene buudi mua kuenza. w23.03 6 §16, 17
Disambombo dia 12/10
Mmunyi mudi nsongalume mua kulama njila wende mukezuke? Mpadiye mudimuke ne wenza malu bilondeshile dîyi diebe.—Mis. 119:9.
Mu tshikondo tshia bunsonga, majinga a disangila adi mua kulua makole menemene, ne bantu badi mua kukusaka bua kuenda masandi. Satana mmusue ne: ukumbaje majinga aa. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kushala mukezuke mu bikadilu? (1 Tes. 4:3, 4) Mu masambila a pa nkayebe, ambila Nzambi bualu bua majinga ebe. Muambile muudi umvua menemene, ne umulombe bua akupeshe bukole. (Mat. 6:13) Vuluka ne: dijinga dia Yehowa ndia kukuambuluisha, ki ndia kukunyoka to. (Mis. 103:13, 14) Kukebi bua kudijikijila ntatu yebe nkayebe to. Yukila ne baledi bebe bua muudi uluangana bua kuyijikija. Bushuwa, kabitu bipepele bua kuambila muntu mukuabu malu a nunku adi atutangila to, kadi bidi ne mushinga bua kuenza nanku. Wewe ubala Bible ne welangana meji a mêyi manene adimu, neumone ne: mbipepele menemene bua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. Neumone ne: kabiena bikengela ne: wikale ne mukenji kampanda udi ukulombola mu bualu buonso to, bualu neumanye ngelelu wa meji wa Yehowa. w22.08 5 §10-12
Dia lumingu dia 13/10
Bikala muntu kayi ukumbaja majinga a bende yeye, . . . yeye mmuvile ditabuja.—1 Tim. 5:8.
Mfumu wa dîku kena umona mudimu wa kutabalela dîku bua kudipetesha bintu bia ku mubidi bu mudimu wa bilele to. Wewe muikale mfumu wa dîku, udi mua kuikala usamisha mutu bua kukebela bena mu dîku diebe tshiakudia, kufuta nzubu anyi bua kufuta makuta auvua mueyekele tshintu bua kumona mua kufuta nzubu. Udi mua kuikala kabidi ne buôwa bua ne: wewe mujimije mudimu, kuakupeta mukuabu to, anyi pamuapa udi wela meji ne: kushala ne makuta makese kakuakukumbana bua kudiambuluisha to. Satana uvua mubuelele pa buôwa buvua nabu bana betu ba bungi, mubapangishe bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Satana udi ukeba kutuitabijija ne: Yehowa kena ututabalela muntu pa nkayende, ne kena utuambuluisha bua kupetesha bena mu dîku dietu bidibu nabi dijinga to. Abi bidi mua kutufikisha ku diamba ne: nanku tudi ne bua kuenza tshionso tshia kuenza bua kulama anu mudimu utudi nawu, nansha wowu ushipa mêyi manene a mu Bible. w22.06 15 §5, 6
Dimue dia 14/10
Tudi ne ditekemena edi bu luongo lua anyima, dikale dikole, dishindame.—Eb. 6:19.
Tudi bamanye ne: Nzambi wetu nNzambi wa “luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela.” (Ekes. 34:6) Yehowa mmunange buakane. (Yesh. 61:8) Udi umvua bibi padiye utumona tukenga, ne mmudiakaje bushuwa, muikale ne dijinga dikole dia kujikija ntatu yonso mu tshikondo tshikadiye mujadike. (Yel. 29:11) Tudi bindile tshikondo atshi ne muoyo kuulu kuulu! Ebu mbumue bua ku malu adi atusaka bua kunanga Yehowa bikole! Mbualu kayi bukuabu budi butusaka bua kunanga bulelela? Bulelela budi bututuadila masanka a bungi. Tshilejilu, mu bulelela bua mu Bible mudi ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua. Anu bu mudi luongo lujalamija buatu, ditekemena didi Bible utupesha didi mua kutujalamija patudi tutuilangana ne ntatu. Mu mvese wa lelu, mupostolo Paulo uvua wakula bua ditekemena dia mu diulu divua nadi bena Kristo bela manyi. Kadi mêyi au avua kabidi atangila bena Kristo badi bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kusomba ne muoyo kashidi mu mparadizu pa buloba. (Yone 3:16) Bushuwa, kulonga malu adi atangila ditekemena dia muoyo wa tshiendelele nkuenze bua muoyo wetu wikale ne mushinga. w22.08 14-15 §3-5
Dibidi dia 15/10
Kanulekedi dîba dibuela nuenu bikale anu ne tshiji.—Ef. 4:26.
Dinanga ke didi dituambuluisha bua kueyemenangana. 1 Kolinto nshapita wa 13 udi umvuija malu a bungi adi dinanga dienza adi mua kutuambuluisha bua kueyemena bana betu ne kutungunuka anu ne kubeyemena. (1 Kol. 13:4-8) Tshilejilu, mvese 4 udi wamba ne: “Dinanga didi ne lutulu ne bulenga.” Yehowa udi netu lutulu nansha patudi tumuenzela mpekatu. Nunku mbimpe tuikale lutulu ne bena Kristo netu padibu bamba malu adi atunyingalaja anyi baenza. Mvese 5 udi wamba pende ne: “[Dinanga] kadiena dikuata tshiji. Kadiena dibalulula malu mabi.” Katuena ne bua kushala bakuate malu mabi’ adi bana betu batuenzele ku muoyo bua kulua kubabaluluilawu nansha. Muambi 7:9 udi wamba ne: “Kuikadi ufiika munda lukasa.” Dienzeja bua kumona bena Kristo nebe mudi Yehowa ubamona. Nzambi mmubanange, katu ushala ulondolola mpekatu yabu to. Mbimpe tumuidikije. (Mis. 130:3) Pamutu pa kuimanyina pa bilema biabu, keba ngikadilu mimpe idibu nayi.—Mat. 7:1-5. w22.09 3-5 §6, 7
Disatu dia 16/10
Nekuikale tshikondo tshia dikenga.—Dan. 12:1.
Mukanda wa Danyele udi uleja dilondangana dia malu a dikema enzeka tshikondo tshia ku ndekelu. Tshilejilu, Danyele 12:1 udi uleja ne: Mikaele, Yezu Kristo, udi “wimanyina tshisamba [tshia Nzambi].” Tshitupa tshia dîyi dia buprofete etshi tshiakabanga kukumbana mu 1914 pakatekabu Yezu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu. Kadi bavua bambile Danyele ne: Yezu uvua ne bua ‘kuimana’ mu “tshikondo tshia dikenga tshitu katshiyi tshianji kuikalaku katshia tshisamba tshikalaku too ne tshikondo atshi.” “Tshikondo tshia dikenga” etshi ke “dikenga dinene” didibu batele mu Matayi 24:21. Yezu udi wimana, anyi uluila bantu ba Nzambi ku ndekelu kua tshikondo tshia dikenga, mmumue ne: ku Armagedone. Mukanda wa Buakabuluibua udi wamba bua bantu aba ne: ‘mmusumba munene wa bantu badi bafume mu dikenga dinene.’—Buak. 7:9, 14. w22.09 21 §4, 5
Dinayi dia 17/10
Muntu udi mungenzele mpekatu, yeye ke ungakupula mu mukanda wanyi.—Ekes. 32:33.
Mêna adi mafunda mu mukanda wa muoyo lelu badi mua kuakupula, mbienze anu bu ne: Yehowa mmuanji kuafunda ne kreyon. (Buak. 3:5, dim.) Tudi ne bua kuenza bua dîna dietu dishale anu mu mukanda eu too ne muadifundabu bua kashidi, bienza anu bu badifunde ne mâyi a mukanda. Tshimue tshisumbu tshia bantu badi ne mêna abu mafunda mu mukanda wa muoyo ntshia badibu basungule bua kukokesha ne Yezu mu diulu. Bilondeshile mêyi a mupostolo Paulo avuaye muambile ‘benzejanganyi nende ba mudimu’ ba mu Filipoyi, mêna a bela manyi basungula bua kukokesha ne Yezu adi lelu mu mukanda wa muoyo. (Filip. 4:3) Kadi bua owu kushalamu, badi ne bua kushala ne lulamatu. Pashishe papetabu tshitampi tshia ndekelu, kumpala kua bobu kufua anyi kua dikenga dinene kutuadija, nebafunde mêna abu mu mukanda eu bua kashidi.—Buak. 7:3. w22.09 14 §3; 15 §5, 6
Ditanu dia 18/10
Bantu badi bateleja dîyi dia Nzambi ne badilama ke ba diakalenga!—Luka 11:28.
Bualu ebu bukadi bukufikile anyi? Badi balamba biakudia biutu munange bikole. Kadi bu muudi lukasa anyi muikale ne malu a bungi mu mutu, udi ubimina lukasa lukasa kuyi nangananga ubidia bionso bimpe to. Paudi ujikija kudia, udi umona ne: uvua mudie lubilu lubilu, udiambila mpindieu ne: bivua bikengela udie ne lutulu bua umvue butamu buabi. Ke mudibi mua kuikala kabidi patudi tubala Bible. Imue misangu tudi mua kumubala lubilu lubilu tupanga mua kumvua tshidiye wamba. Angata dîba dia kubala Dîyi dia Nzambi; udifuanyikijile malu audi ubala au enda enzeka, udifuanyikijile kabidi wenda umvua mêyi a bantu, ne wele meji a biudi mubale. Bionso abi nebikupeteshe disanka. Yezu mmuteke “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kutupesha biakudia mu tshikondo tshiakanyine, ne tudi tudishibua bimpe mu nyuma. (Mat. 24:45) Mifundu mifundisha ku nyuma ke bintu binene bidi bilengeja tshiakudia tshionso tshidi mupika wa lulamatu utupesha.—1 Tes. 2:13. w22.10 7-8 §6-8
Disambombo dia 19/10
Tukadi batate bikole ne tuseku tua kudi bantu badi badieyemene.—Mis. 123:4.
Bible ukavua mutudimuije ne: mu matuku a ku nshikidilu, kuvua ne bua kuikala basekianganyi ba bungi. (2 Pet. 3:3, 4) “Majinga abu a malu mabi” ke adi abasaka bua kusekangana. (Yuda 7, 17, 18) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua katulu petu basekianganyi? Bumue bua ku malu a kuenza nkubenga kusomba ne bantu badi basue kubipishangana. (Mis. 1:1) Bidi biumvuija kabidi ne: katuena tuteleja malu a batontolodi anyi tuabala to. Tudi bamanye ne: tuetu katuyi badimuke, tudi mua kupeta lungenyi lua kubipisha bakuabu, tubanga kupeta dielakana bua Yehowa ne bua buludiki butudi tupeta mu bulongolodi buende. Nunku mbimpe tudiebeje ne: ‘Patubu batupesha buludiki bupiabupia anyi diumvuija dipiadipia kampanda, ntu ne tshibidilu tshia kuakula bibi anyi? Ntu anu nkeba bua kutula bana betu badi batulombola bilema anyi?’ Tuetu ne tshikadilu etshi ne bakebe bua kutshilekela pa lukasa, Yehowa neasanke bua bualu buetu.—Nsu. 3:34, 35. w22.10 20 §9, 10
Dia lumingu dia 20/10
Nzubu wa Isalele neabenge bua kukuteleja.—Yeh. 3:7.
Nyuma wa Nzambi wakapesha Yehezekele bukole bua kuyisha bena “mutu mukole ne muoyo mupape” ba muaba uvuaye ne bua kuya. Yehowa wakambila Yehezekele ne: “Ndi mukoleshe ku mêsu kuebe anu mudi ku mêsu kuabu menemene ne mukoleshe mpala webe anu mudi mpala yabu menemene. Ndi muvuije mpala webe bu dibue dia mbongo, mukole kupita dibue dikole. Kubatshinyi anyi mpala yabu kayikuzakeji” to. (Yeh. 3:8, 9) Yehowa uvua bu uvua wambila Yehezekele ne: ‘Kulekedi mutu mukole wa bantu abu ukutekesha mu mikolo to. Nenkukoleshe.’ Pashishe, Nyuma wa Nzambi wakambula Yehezekele, kuyaye nende muaba uvuaye ne bua kuyisha. Yehezekele wakafunda ne: “Tshianza tshia Yehowa tshiakasomba pambidi panyi ne bukole.” Biakangata muprofete eu lumingu lujima bua kulonga mukenji uvuaye ne bua kumanyisha au. (Yeh. 3:14, 15) Yehowa wakalua kumutuma mu tshibandabanda muvua ‘nyuma mumubuelele munda muende.’ (Yeh. 3:23, 24) Yehezekele uvua pabuipi bua kutuadija mudimu wende. w22.11 4-5 §8, 9
Dimue dia 21/10
Yehowa wanyi, too ne dîba kayi dindi ne bua kudila ndomba diambuluisha, kadi wewe kuyi uteleja? . . . Bua tshinyi udi ulekela dikengeshangana?—Hab. 1:2, 3.
Muprofete Habakuka wakapeta ntatu ya bungi. Musangu mukuabu, wakasua kumona bu ne: Yehowa kavua umutabalela to. Nunku wakasambila Yehowa, umuleja ivuaye nayi munda. Yehowa wakandamuna disambila divua mutendeledi wende eu muenze ne muoyo mujima. (Hab. 2:2, 3) Pavua Habakuka muelangane meji a muvua Yehowa mupandishe bantu bende, wakapetulula kabidi disanka. Wakatuishibua ne: Yehowa uvua umutabalela ne uvua ne bua kumuambuluisha bua kutantamena lutatu kayi luonso. (Hab. 3:17-19) Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Wewe mupete ntatu, sambila Yehowa, umuambile muudi umvua. Pashishe umulombe akukuatshishe. Dîba adi udi mua kupeta dishindika dia ne: Yehowa neakupeshe bukole bua wewe kunanukila. Wewe mumone mudi Yehowa ukukuatshisha, ditabuja diebe neditambe kabidi kukola. Wewe ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma, kuakulekela ntatu anyi dielakana bikusemeja kule ne Yehowa to.—1 Tim. 6:6-8. w22.11 15 §6, 7
Dibidi dia 22/10
Bulelela, ndi nkuambila lelu ne: newikale nanyi mu Mparadizu.—Luka 23:43.
Yezu ne benzavi babidi bavua bamuele munkatshi bavua bakenga ne muoyo pavuabu benda bakula muoyo. (Luka 23:32, 33) Benzavi bonso babidi abu bavua bamba Yezu mêyi mabi. (Mat. 27:44; Mâko 15:32) Kadi muenzavi umue wakashitulula meji ende, kuambilaye Yezu ne: “Yezu, umvuluke pawabuela mu Bukalenge buebe.” Yezu wakamuandamuna ne mêyi a mu mvese wa lelu eu. (Luka 23:39-42) Mêyi avua Yezu muambile muenzavi adi ne bua kutusaka ku diela meji a muikala nsombelu mu Mparadizu. Bukokeshi bua ditalala bua mukalenge Solomo budi mua kutulongesha malu a bungi bua Mparadizu. Tutekemene ne: Yezu udi munene kupita Solomo neenze mudimu pamue ne bakokeshi nende bua kuakaja malu pa buloba. (Mat. 12:42) Biumvuika bimpe ne: “mikoko mikuabu” idi ne bua kutabalela malu adiyi ne bua kuenza bua kupeta muoyo wa kashidi mu Mparadizu.—Yone 10:16. w22.12 8 §1; 9 §4
Disatu dia 23/10
Neakuleje bulenga ku lubila lua muadi webe wa kulomba diambuluisha—Yesh. 30:19.
Yeshaya udi utujadikila ne: Yehowa neatuteleje patudi tumuela lubila, ne neandamune masambila etu a dimusengelela nawu lukasa. Yeshaya wakamba kabidi ne: “Neakuandamune diakamue padiye ulumvua.” Mêyi adi akolesha aa adi atujadikila ne: Tatu wetu wa mu diulu udi ne dijinga dikole dia kuya lubilu bua kukuatshisha badi bamulomba diambuluisha. Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha bua kunanukila ne disanka. Yehowa udi uteleja masambila a yonso wa kutudi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Nansha mudi mukenji udi mu Yeshaya nshapita wa 30 bawambila tshisamba tshijima, mu mvese wa 19 Yehowa udi wakula ku bumue. bienze anu budi ne: udi uyukila ne muntu pa nkayende. Tshilejilu Yeshaya mmuambamu ne: “Kuakudila nansha kakese,” “bushuwa yeye neakuleje bulenga,” “neakuandamune.” Bu mudi Yehowa muikale Tatu wa dinanga, udi ututabalela muntu ne muntu pa nkayende ne uteleja masambila a yonso wa kutudi.—Mis. 116:1; Yes 57:15. w22.11 9 §5, 6
Dinayi dia 24/10
Nuikale badimuke bu nyoka, kadi kanuyi ne bualu bu nyunyi ya nkutshi.—Mat. 10:16.
Kuyisha bantu ne kubalongesha nansha padiku buluishi kudi kutupetesha disanka ne ditalala. Pavua bamfumu ba bena Yuda batumine bapostolo dîyi mu bidimu lukama bia kumpala bua balekele kuyisha, balume ba lulamatu abu bakasungula bua kutumikila Nzambi. Bakatungunuka ne kuyisha, ne mudimu au uvua mubapeteshe disanka. (Bien. 5:27-29, 41, 42) Nunku padibu belela mudimu wetu mikenji mishile, tudi ne bua kuikala badimuke patudi tuyisha. Tuetu tuditatshisha ne muoyo mujima bua kuyisha, netupete ditalala bua mutudi tusankisha Nzambi ne tuambila bakuabu mukenji udi ubasungila.Tuikalayi batuishibue ne: tudi mua kupeta ditalala nansha tuetu mu nsombelu mikole. Dîba dia nanku, tudi ne bua kumanya ne: ditalala ditudi nadi dijinga, nditalala didi anu Yehowa nkayende mua kufila. Mueyemena padi tshipupu tshia disama tshibudika, padi tshikumina tshienzeka, anyi padibu bakukengesha. Shala mulamate bulongolodi buende. Tuma lungenyi ku malu malenga adi makuindile. Wewe wenza nanku, ‘Nzambi wa ditalala neikale nebe.’—Filip. 4:9. w22.12 21 §17, 18
Ditanu dia 25/10
[Nuvuale] bumuntu bupiabupia.—Ef. 4:24.
Mbimpe tudienzeje bikole bua kuenza nanku. Tudi ne bua kudienzeja kabidi bikole bua kulekela bikadilu bu mudi dilaminangana munda dibi, tshiji, ne bumfika munda. (Ef. 4:31, 32) Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua kubilekela? Bualu kudi bikadi biele miji bikole munda muetu. Tshilejilu, Bible udi wamba ne: kudi bantu badi ne “tshiji tshia lukasa” ne “luonji lua lukasa.” (Nsu. 29:22) Muntu udi ne bikadilu bibi abi neatungunuke pamuapa ne kudienzeja bikole bua kubilekela nansha yeye mumane kubatijibua. (Lomo 7:21-23) Leja Yehowa bikadilu bibi biudi utata nabi bua kulekela mutuishibue ne: neakuteleje ne neakuambuluishe. (1 Yone 5:14, 15) Nansha Yehowa yeye kayi mumbushe bikadilu bibi biudi nabi mu tshishima, udi mua kukupesha bukole bua kubilekela. (1 Pet. 5:10) Kadi bua mpindieu, ikala wenza malu adi apetengana ne masambila ebe, kuyi ulekela malu mabi akusaka bua kuvualula bumuntu bua kale. Kulekedi majinga mabi mu meji ebe to.—Filip. 4:8; Kolos. 3:2. w23.01 10 §7, 9, 10
Disambombo dia 26/10
Muntu yonso udi munange Nzambi udi kabidi ne bua kunanga muanabu.—1 Yone 4:21.
Mushindu mukuabu utudi tuleja mutudi ne dinanga adi nkuyisha ne tshisumi. Tudi tuyukila ne bantu bonso batudi tutuilangana nabu. Katutu tubenga kuyukila ne muntu bua dikoba diende anyi tshisamba tshiabu to. Tutu tuyukila kabidi nabu nansha bobu babanji anyi bapele, balonge anyi kabayi balonge. Patudi tuenza nanku, tudi tuenza malu mu diumvuangana ne disua dia Yehowa dia ne: “Bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.” (1 Tim. 2:4) Tudi kabidi mua kuleja mutudi banange Nzambi ne Kristo patudi tunanga bena Kristo netu. Tudi tubatabalela ne muoyo mujima ne tubambuluisha padibu mu ntatu. Tudi tubasamba padibu bafuishe anyi basama, ne tuenza muetu muonso bua kubakankamija padibu batekete mu maboko. (2 Kol. 1:3-7; 1 Tes. 5:11, 14) Tudi tubasambidila, bamanye ne: “disengelela dia muntu muakane didi diambuluisha bikole.”—Yak. 5:16. w23.01 28-29 §7, 8
Dia lumingu dia 27/10
Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.—1 Tes. 5:11.
Anu bu mudi muibaki upiluka mu mudimu wende mu kupita kua matuku, tuetu petu tudi mua kupiluka mu dikoleshangana. Tuetu tutelela bana betu bilejilu bia bantu bavua batantamene ntatu kale, bidi mua kubambuluisha bua kunanukila mu ntatu yabu. (Eb. 11:32-35; 12:1) Tuetu tuambila bana betu ngikadilu mimpe idibu nayi, tudi tuenza bua ditalala dikale anuku, tudilama nansha padiku malu adi asua kudinyanga, ne tudikeba padi bilumbu bijuka munkatshi muetu. (Ef. 4:3) Tuetu tuambila bena Kristo netu malongesha malelela a mu Bible, tubambuluisha mudibi bikengela, ne tukuatshisha eu yonso udi mutekete mu nyuma, tudi mua kutungunuka ne kubakolesha. Tudi mua kupeta disanka patudi tuenza mudimu wa dibaka mu tshisumbu, mmumue ne: tukolesha ditabuja dia bena Kristo netu. Mudimu wa dibaka muena dîna eu utu anu ulua kunyanguka, kadi utudi tuenza wa kuibaka bana betu anyi kukolesha ditabuja diabu udi upatula bipeta biashala kashidi! w22.08 22 §6; 25 §17, 18
Dimue dia 28/10
Yehowa muine udi ufila meji; mukana muende mudi mupatuka dimanya ne dijingulula dia malu.—Nsu. 2:6.
Yezu wakaleja ngikadilu wa mushinga utudi ne bua kuikala nende bua tumone mua kumvua bitudi tubala mu Dîyi dia Nzambi. Ngikadilu au ndijingulula dia malu. (Mat. 24:15) Dijingulula dia malu ntshinyi? Mbukole bua kumona mudi lungenyi lupetangana ne lukuabu anyi mudilu lushilangana ne lukuabu peshi kumona diakamue tshidi katshiyi tshiamba patoke. Bualu bukuabu, Yezu wakaleja ne: mbimpe tuikale ne dijingulula dia malu bua kumanya mianda idi ikumbaja mêyi a buprofete a mu Bible. Tudi kabidi dijinga ne ngikadilu eu bua bionso bitudi tubala mu Bible bituambuluishe menemene. Yehowa utu upesha bena mudimu bende dijingulula dia malu. Nunku sambila umulombe bua wikale ne ngikadilu eu. Mmunyi muudi mua kuenza malu mu diumvuangana ne disambila diebe? Ikala ukonkonona biudi ubala bimpe bimpe, umone mudibi bipetangana ne malu makuabu audi mumanye. Keba diumvuija dia mvese, ukeba ne mushindu uudi mua kumutumikila. (Eb. 5:14) Wewe ubala ne dijingulula dia malu, neumvue kabidi Mifundu bimpe. w23.02 10 §7, 8
Dibidi dia 29/10
Tudi ne muoyo, tudi tuenda, ne tudiku bua bualu buende.—Bien. 17:28.
Fuanyikijabi ne: mulunda webe udi ukupesha tshintu tshizola tshia kale menemene kadi tshikale tshia mushinga mukole. Katshitshiena muvuatshi kumpala to, tshikadi ne manyanu ne ntshiele mitanta. Nansha mukaditshi mushindu au, tshidi mushinga wa ndola miliyo ne miliyo. Kakuyi mpata, newanyishe tshintu atshi ne neutshilame bimpe. Bia muomumue, Yehowa mmutupeshe dipa dia mushinga mukole dia muoyo. Bushuwa mmuleje mudiye wangata muoyo wetu ne mushinga padiye mufile Muanende bu mulambu wa kutupikula nawu. (Yone 3:16) Yehowa ke Mpokolo wa muoyo. (Mis. 36:9) Mupostolo Paulo uvua mumanye bulelela abu pakambaye ne: “Tudi ne muoyo, tudi tuenda, ne tudiku bua bualu buende.” (Bien. 17:25, 28) Nunku mbikumbane bua kuamba ne: muoyo wetu ndipa dia Nzambi. Udi utupesha bitudi tukengela bua kushala ne muoyo ne dinanga dionso. (Bien. 14:15-17) Kadi katu ukuba mioyo yetu mu tshishima to. Mmusue bua tutabalele makanda etu a mubidi ne a mu nyuma bua tuikale tumuenzela mudimu.—2 Kol. 7:1. w23.02 20 §1, 2
Disatu dia 30/10
Mêyi onso andi nkuambila, afunda mu mukanda.—Yel. 30:2.
Tudi ne dianyisha dia dikema kudi Yehowa Nzambi bua mudiye mutupeshe Bible! Ku diambuluisha dia Bible udi utupesha mibelu ya meji idi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu itudi tutuilangana nayi lelu. Udi kabidi utupesha ditekemena dia dikema bua matuku atshilualua. Bualu bua mushinga budi ne: Yehowa mmufile Bible bua kutusokoluela bibadi bia bungi bia bumuntu buende. Bidi bitulenga ku muoyo bikole patudi tuelangana meji a ngikadilu yende milenga ne bitusaka bua kusemena pabuipi nende ne kukolesha bulunda buetu nende. (Mis. 25:14) Yehowa mmusue bua bantu bamumanye. Wakadimanyisha ku kale ku diambuluisha dia bilota, dia bikena kumona, ne dia banjelu. (Nom. 12:6; Bien. 10:3, 4) Kadi mmunyi mutuvua mua kumanya bilota abi, bikena kumona anyi mikenji ya kudi banjelu ayi bu bobu kabayi babifunde? Ke bualu kayi, Yehowa wakasaka bantu bua ‘bafunde mu mukanda’ malu avuaye musue bua tumanye. Bu mudi ‘njila wa Nzambi mulelela mupuangane,’ tudi batuishibue ne: mushindu wa kuyukila netu eu mmuimpe mutambe ne udi utuambuluisha.—Mis. 18:30. w23.02 2 §1, 2
Dinayi dia 31/10
Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.—Bien. 20:35.
Difundila bipatshila bia mushinga mukole. Sungula bipatshila bidi mua kukolesha ditabuja diebe ne kukuvuija muena Kristo mushindame. (Ef. 3:16) Tshilejilu, udi mua kuangata dipangadika dia kutamba kudilongela Bible ne kumubala pa tshibidilu. (Mis. 1:2, 3) Anyi udi mua kudienzeja bua kuikala ne tshibidilu tshia kusambila, ne wenza bua masambila au ikale afumina mu muoyo. Pamuapa bidi mua kukulomba bua kutamba kuikala ne didikanda bua malu a kujikija nawu lutetuku audi usungula ne bua mushindu uudi wenza malu ne dîba diebe. (Ef. 5:15, 16) Neulue muena Kristo mushindame paudi wambuluisha bantu bakuabu. Tshilejilu, udi mua kudifundila tshipatshila tshia kuambuluisha bana betu ba mu tshisumbu tshienu bakadi bakulakaje ne badi balema. Udi mua kubayila mu tshisalu anyi kubaleja mua kuenza mudimu ne biamu biabu. Yisha kabidi bantu bakuabu ba tshianana lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi bua kuleja ne: udi mubanange. (Mat. 9:36, 37) Koku mushindu, difundila tshipatshila tshia kuyisha mu imue mishindu ya mudimu wa ku dîba ne ku dîba. w22.08 6 §16, 17