Tusadile Yehowa ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka
“Biasua muntu kundonda, adipidie yeye muine ne angate mutshi wende wa tshinyongopelu ne atungunuke ne kundonda.”—MATAYI 16:24.
1. Mmunyi muvua Yezu mumanyishe balongi bende lufu luvua lumuindile?
MU DILEJI dia mukuna wa Hermon mubuikila kudi neje, Yezu mmufike mu tshikondo tshikole tshia muoyo wende. Utshidi ne matuku mashadile ku tshidimu tshijima bua kuikala ne muoyo. Yeye mmumanye bualu ebu; kadi balongi bende ki mbabumanye. Dîba diakumbanyi bua buobo pabo kubumanya. Bushuwa, musangu umue kumpala Yezu ukadi muakule bua lufu ludi lumuindile, kadi, eu mmusangu wa kumpala udiye ubumvuija patoke bua lufu elu. (Matayi 9:15; 12:40) Mu muyuki wa Matayi tudi tubala ne: “Bituadijile pa dîba adi, Yezu Kristo wakatuadija kuleja balongi bende se: bivua bikengela bua kuyaye ku Yeruzaleme, kupetangana ne ntatu kabukabu ya kudi bakulu, bamfumu ba bakuidi ne baskribe, kushipibua ne kubiishibua ku lufu dituku disatu.”—Matayi 16:21; Mako 8:31, 32.
2. Mmunyi muakandamuna Petelo ku miaku ya Yezu pa bidi bitangila ntatu ivua mimuindile ne mmunyi muakamukudimuna Yezu?
2 Matuku atshidi mashadile Yezu mmabadika. Kadi, Petelo udi ubenga kuitaba lungenyi elu ludi lumueneka lubi ku mesu kuende. Kêna mua kuitaba bua se: Masiya udi ne bua kushipibua bulelela nansha. Pa nanku, Petelo, ne dikamakama dionso, udi ubela Mfumu’ende. Ne ngenyi milenga mu mutshima, udi udia dînu ne utua tshikemu ne: “Kudienzedi bibi, Mukalenge; tòo, bualu bua mushindu’eu kabuena mua kukuenzekela nansha.” Kadi, ne dîsu diumisha bu padi muntu ukeba kushipa nyoka wa lulengu, Yezu udi utolola diakamue buimpe bunekesha bua Petelo. “Pita kunyima kuanyi, Satana! Udi tshilenduishi buanyi meme, bualu udi wela lungenyi, ki mbilondeshile ngenyi ya Nzambi, kadi, n’ya bantu.”—Matayi 16:22, 23.
3. (a) Mmunyi muakadivuija Petelo tshiamu tshia mudimu tshia Satana kabiyi ku budisuile? (b) Pa bidi bitangila njila wa didipangisha amue masanka, mmunyi muvua Petelo mulue tshilenduishi?
3 Petelo wakadivuija tshiamu tshia mudimu tshia Satana kabiyi ku budisuile. Yezu wakamukudimuna kabiyi njingakanyi, anu bu muenzeleye pavuaye uyukila ne Satana mu tshipela. Diabolo wakakeba mua kuteta Yezu pa kumulaya nsombelu mulenga, kumupesha bukalenge kabuyi bukengela. (Matayi 4:1-10) Mpindieu, Petelo ke udi umukankamija bua kubenga kudienzela bibi. Yezu mmumanye bua se: ki ntshidi disua dia Nzambi nansha. Nsombelu wende udi ne bua kuikala nsombelu wa didipangisha masanka, apo ki ng’wa didisankisha nansha. (Matayi 20:28) Pabi, Petelo udi udivuija tshipumbishi bua nsombelu bu nunku; udi tshilenduishi, udi ne ngenyi milenga, kadi ngikadilu wende wa diditeka pa muaba wa bakuabu udi wandamuka buteyi.a Kadi, Yezu udi umona bimpe bitambe bua se: biadituaye ku diela meji pa nsombelu udi kayi wa kudipangisha masanka, neajimije dianyishibua diende kudi Nzambi bualu neakuatshibue mu buteyi bua lufu bua Satana.
4. Bua tshinyi Yezu ne balongi bende ki mbafundila nsombelu wa masanka ne didiunguijila bintu bilenga bia ku mubidi?
4 Mmuenenu wa Petelo uvua ukengela kululamijibua. Miaku ivuaye muambile Yezu idi ileja ngenyi ya bantu, kadi, ki n’ya Nzambi. Nsombelu wa masanka, wa kudiunguijila bilenga bia ku mubidi ne udi kayi wa tunyinganyinga ne lutatu nansha lumue, ki ng’uvua mufundila Yezu to; nansha balongi bende kabavua ne bua kuikala ne nsombelu wa mushindu’eu nansha, ke padi Yezu wambila Petelo pamue ne balongi bende bakuabu ne: “Biasua muntu kundonda, adipidie yeye muine ne angate mutshi wende wa tshinyongopelu ne atungunuke ne kundonda.”—Matayi 16:24.
5. (a) Bua tshinyi mbikole menemene bua kuikala ne nsombelu wa buena-nkristo? (b) Tela bintu bisatu bidi bikengedibua bua muena nkristo kudiakaja bua kuenza.
5 Misangu mivule, Yezu uvua wakul’anu bua lungenyi elu lua nshindamenu: lutatu lunene lua kuikala ne nsombelu wa buena-nkristo. Bua kuikala balongi ba Yezu, bena nkristo badi ne bua kusadila Yehowa ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka, anu bu muenzele Mubalombodi wabu. (Matayi 10:37-39) Ke bua tshinyi Yezu udi utela bintu bisatu bidi bikengela bua muena nkristo yonso kudiakaja bua kuenza: (1) kudipidia yeye muine, (2) kuangata mutshi wende wa tshinyongopelu, ne (3) kutungunuka ne kumulonda.
“Biasua muntu kundonda”
6. (a) Mmunyi mudi muntu mua kudipidia yeye muine? (b) Nnganyi utudi ne bua kulengelela kupita tuetu bine?
6 Kudipidia wewe muine kudi kumvuija tshinyi? Kudi kumvuija ne: muntu udi ne bua kudipua muoyo menemene; bidi bu lufu buebe wewe muine. Ngumvuilu wa nshindamenu wa muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “kudipidia” udi “kuamba ne: tòo”; udi umvuija “kubenga kashidi menemene.” Pa nanku, eu udi wanyisha nsombelu mukole wa buena-nkristo, udi ne bua kulekela ku budisuile bipatshila biende bia ku mubidi, bilenga biende bionso bia ku mubidi, majinga ende, diakalenga diende ne masanka ende. Mbuena kuamba ne: udi ufila muoyo wende mujima ne bionso bidi bisuikakajaku kudi Yehowa Nzambi, umupeshabi bu dipa bua kashidi. Kudipidia wewe muine kudi kumvuija bivule kupita kudipangisha disanka kampanda ku musangu ne ku musangu. Nunku, abi bidi biumvuija se: muntu udi ne bua kuitaba bua kubenga kuikala ne muoyo buende yeye muine, kadi bua Yehowa. (1 Kolinto 6:19, 20) Muntu udi mudipidie udi ne muoyo, ki mbua kudisankisha, kadi kusankisha Nzambi. (Lomo 14:8; 15:3) Abi bidi biumvuija se: mu dîba kayi dionso dia muoyo wende, udi wamba ne: tòo, ku majinga a budinangi ende yeye muine, ne: eyowa, kudi Yehowa.
7. Mutshi wa tshinyongopelu wa muena nkristo ntshinyi, ne mmushindu kayi udiye uwutuala?
7 Nunku, kuangata mutshi webe wa tshinyongopelu kudi kukutuadila bipeta bikole menemene. Kutuala mutshi mbujitu ne ntshimfuanyi tshia lufu. Ku budisuile, muena nkristo mmudiakaje, pikalabi bikengedibua, bua kukenga ne kufuishibua bundu, kukumibua peshi kushipibua mene bualu udi ulonda Yezu Kristo mu nyima. Yezu wakamba ne: “Eu udi kayi wanyisha mutshi wende wa tshinyongopelu ne kayi undonda ki mmukumbanyine kuikala wanyi.” (Matayi 10:38) Aba buonso badi bakenga ki mbambule mutshi wa tshinyongopelu to. Muntu mubi udi upeta “makenga” mavule, kadi ki mmutuale mutshi wa tshinyongopelu nansha. (Musambu wa 32:10) Kadi, bua muena nkristo, nsombelu wende wa dikumbaja mudimu wa Yehowa pa kudipangisha amue masanka udi bushuwa nsombelu wa diambula mutshi wa tshinyongopelu.
8. Yezu wakashila balongi bende tshilejilu tshia nsombelu wa mushindu kayi?
8 Bualu bua ndekelu bulomba budi Yezu utela mbua se: tutungunuke ne kumulonda. Yezu kêna utulomba anu bua kuanyisha ne kuleja ditabuja mu malongesha ende, kadi, tudi kabidi ne bua kutungunuka ne kulonda tshilejilu tshidiye mutushile, matuku wonso a muoyo wetu. Amue a ku malu manene a mu nsombelu wende mmalu kayi? Pavuaye ne balongi bende bua musangu wa ndekelu, Yezu wakabapesha bukenji pa kuamba ne: “Nunku, ndayi ne nuvuije . . . balongi, nubalongeshe mua kutumikila malu wonso amvua munutumine dîyi.” (Matayi 28:19, 20) Yezu uvua mumanyishe ne mulongeshe lumu luimpe lua Bukalenge. Balongi bende bavuaye nabu pa tshibidilu, ne tshisumbu mene tshijima tshia mu siekele wa kumpala, bakenza pabo nunku. Bu muvuabo ne mitalu mu dikumbaja dia mudimu eu ne bu muvuabo batapuluke ne bena bulongolodi ebu, bena bulongolodi ebu bavua babakina ne babaluisha, ebi bivua binemesha bujitu bua mutshi wa tshinyongopelu uvuabo ne bua kutuala.—Yone 15:19, 20; Bienzedi 8:4.
9. Mmunyi muvua Yezu wenzela bantu nende malu, ne mmunyi mutudi mua kumuidikija?
9 Muanda mukuabu munene wa tshilejilu mu nsombelu wa Yezu mmushindu uvuaye wenzela bantu nende malu. Uvua muntu muimpe, “mupole-malu ne mudipuekeshi mu mutshima.” Nunku, aba bavua bamuteleja bavua bumvua tshieledi tshiabu tshia lungenyi tshivuijibua tshipiatshipia ne bavua bakankamijibua ku dikalaku diende munkatshi muabu. (Matayi 11:29) Kakabenzeja ku bukole bua kumulondabo ne kakabelela mikandu kabukabu bua kumanyabo mua kuenza nunku; kakabapiisha bua kubasaka ku bukole bua kulua balongi bende. Nansha muvuabo ne nsombelu wa didipangisha amue masanka, bavua bakenka ne disanka dia bushuwa. Ndishilangana kayipu dia dikema ne aba badi ne ngikadilu wa didisankisha wa bena bulongolodi ebu, tshimanyinu mene “tshia matuku a ku nshikidilu”!—2 Timote 3:1-4.
Mua kudima ne kulama ngikadilu wa didipangisha masanka wa Yezu
10. (a) Bilondeshile Filipoi 2:5-8, mmunyi muvua Kristo mudipidie yeye muine? (b) Bituikala balongi ba Kristo, nngikadilu kayi utudi ne bua kuikala nende?
10 Pa bidi bitangila didipidia, Yezu wakafila tshilejilu. Wakangata mutshi wende wa tshinyongopelu ne kutungunuka ne kuwutuala pa kuenza disua dia Tatuende. Paulo wakafundila bena nkristo ba ku Filipoi ne: “Nulame munda muenu mmuenenu eu uvua kabidi munda mua Kristo Yezu, ke eu wa, nansha muvuaye ne muoyo bilondeshile tshimfuanyi tshia Nzambi, kavuaku muele meji a kusambuka mikalu yende, bua kudienza muakanangane ne Nzambi. Tòo, kadi wakadishiya bitupu, kuangata tshimfuanyi tshia mupika, ne kulua mufuanangane ne bantu. Kupita apu, pavuaye mu tshimfuanyi tshia muntu, wakadipuekesha yeye muine ne kulua muena butumike too ne ku lufu, eyowa, ku lufu pa mutshi wa tshinyongopelu.” (Filipoi 2:5-8) Nnganyi udi pende mua kudipidia mujima mushindu’eu? Biwikala wa Yezu Kristo ne biwikala mulongi wende, udi ne bua kulama ngikadilu wa muomumue.
11. Kuikala ne nsombelu wa didipangisha amue masanka, abi bidi biumvuija kuikala ne muoyo bua kuenza disua dia nganyi?
11 Mupostolo mukuabu, Petelo, udi utuambila ne: bu muvua Yezu mukenge ne mufue bua bualu buetu, bena nkristo badi ne bua kudivuadika ngikadilu wa muomumue ne wa Kristo, anu bu masalayi malongolola bimpe. Wakafunda ne: “Nunku, bu muakakenga Kristo mu mubidi, nuenu penu nudivuadike ngikadilu wa muomumue; bualu eu wakakenga mu mubidi wakamana kulekela mpekatu, bua kuikala ne muoyo matuku atshidi mamushadile mu mubidi, kabiyi bua [kukumbaja] majinga a bantu, kadi bua [kuenza] disua dia Nzambi.” (1 Petelo 3:18; 4:1, 2) Nsombelu wa Yezu wa didibudisha amue masanka udi uleja tshivua ngelelu wende wa meji mu muanda eu. Uvua mulame dikasa dimue mu didifila diende, matuku wonso uvua muteke disua dia Tatuende kumpala kua diende yeye muine, too ne ku dipetangana ne lufu lukuate bundu.—Matayi 6:10; Luka 22:42.
12. Nsombelu wa didipangisha amue masanka uvua mukole menemene bua Yezu anyi? Umvuija.
12 Nansha muvua nsombelu wa Yezu wa didipangisha amue masanka muikale njila mukole ne ulomba bivule bua kumulonda, kakamumona bu wa kudiwula to. Kadi, Yezu uvua usanka bua kukokela disua dia Nzambi. Buende yeye, kuenza disua dia Tatuende kuvua bu biakudia. Uvua umvua kuenza disua edi kumusankisha bikole, anu bu mudi kudia biakudia bisheme kusankisha muntu. (Matayi 4:4; Yone 4:34) Pa nanku, biwikala musue kuikala ne nsombelu wa disankishibua dia bushuwa, tshidi tshipite buimpe nkulonda tshilejilu tshia Yezu pa kudima ngikadilu wende.
13. Bua tshinyi dinanga didi ne bukole bua kusaka muntu ku didima ngikadilu wa didipangisha amue masanka?
13 Kadi, ntshinyi menemene tshidi tshisaka ku didima ngikadilu wa didipangisha amue masanka? Mu tshikoso: ndinanga. Yezu wakamba ne: “‘Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne mutshima webe wonso ne anyima webe wonso ne lungenyi luebe luonso.’ Etshi ke mukenji munene ne wa kumpala. Monayi muibidi udi mufuanangane nawu: ‘Udi ne bua kunanga muntu nebe bu wewe muine.’” (Matayi 22:37-39) Muena nkristo kêna mua kukeba disanka diende nkayende ne kutumikila mêyi aa popamue nansha. Disanka diende ne bipatshila biende bidi ne bua kulombodibua, diambedi ne kumpala kua bionso, kudi dinanga diende bua Yehowa, ne pashishe kudi dinanga diende bua muntu nende. Etshi ke tshidi tshisunguluja nsombelu wa Yezu, ne ke mudiye musue kumona balongi bende benza pabu.
14. (a) Mmidimu kayi ya kukumbaja idi mitela mu Ebelu 13:15, 16? (b) Ntshinyi tshidi tshitusaka ku dimanyisha lumu luimpe ne mitalu?
14 Mupostolo Paulo uvua mujingulule bimpe mukenji eu wa dinanga. Wakafunda ne: “Ku butuangaji buende, tufilefile kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, mbuena kuamba ne: mamuma a mishiku idi yenza dimanyisha dia patoke bua dîna diende. Kabidi, kanupu muoyo bua kuenza bimpe ne kuabanyangana bintu ne bakuabo, bualu milambu ya mushindu’eu ke idi isankisha Nzambi.” (Ebelu 13:15, 16) Bena nkristo kabena balambula Yehowa milambu ya nyama peshi mikuabu ya muomumue to; pa nanku, mu dikumbaja ntendelelu wabu, kabena bakengela bantu bua kuikalabo bakuidi badi batumika mu ntempelo wa ku mubidi nansha. Tudi tulambula milambu yetu ya butumbi ku butuangaji bua Yezu Kristo. Ne tudi tuleja dinanga dietu bua Nzambi nangananga ku mulambu eu wa butumbi, dimanyisha edi dia patoke bua dîna diende. Nangananga ngikadilu wetu wa dibenga kutabalela masanka etu nkayetu a ku mubidi, muine eu muashila pa dinanga, udi utusaka ku dimanyisha lumu luimpe ne mitalu, pa kuenza madikolela bua kuikala badiakaje dîba dionso bua kulambula Nzambi mamuma a mishiku yetu. Nunku, tudi tuleja kabidi patoke dinanga bua muntu netu.
Ngikadilu wa didipangisha amue masanka udi upetesha mabenesha mavule
15. Nnkonko kayi ya meji itudi mua kudiebeja pa bidi bitangila didima ngikadilu wa didipangisha amue masanka?
15 Anjibi kuangata dîba dia kueleela meji pa nkonko idi ilonda eyi: Nsombelu wanyi udi uleja ngikadilu wa didipangisha amue masanka anyi? Bipatshila bindi mudifundile bidi bileja ngikadilu eu anyi? Bena mu dîku dianyi badi bapetela masanka a mu nyuma ku tshilejilu tshianyi anyi? (Fuanyikija ne 1 Timote 5:8.) Netuambe tshinyi bua bana ba nshiya ne bakaji bakamba? Ngikadilu wanyi wa didipangisha amue masanka udi ubapetesha pabo mabenesha anyi? (Yakobo 1:27) Ndiku mua kuvudija dîba dindi mpitshisha mu mulambu wa patoke wa butumbi anyi? Ndiku mua kuipatshila masanka a bumpanda-njila, disadila ku Betele, disadila bu misionere, peshi ndi mua kumuangala ne kuya kusadila muaba udi dikengedibua divule dia bamanyishi ba Bukalenge?
16. Mmunyi mudi dizanzamuka mu dilepesha meji mua kutuambuluisha bua kulonda nsombelu wa didipangisha amue masanka?
16 Pamu’apa, dizanzamuka mu dilepesha meji dikumbanyine nedituambuluishe bua kutamba kubabidila mishindu itudi nayi ya kusadila Yehowa ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka. Tuanjibi kuangata tshilejilu tshia Janet, mpanda-njila wa pa tshibidilu udi utumika ku dîba ne ku dîba mu nkumpanyi kampanda ku ditunga dia Equateur (ku Sud-Amerika). Bua difimpakaja dia programme wende wa mudimu wa ku mubidi, diakamue wakatuadija kupanga mua kukumbaja tshipatshila tshia mêba mafundila bampanda-njila ba pa tshibidilu ku ngondo, eku mulame luidi luende luimpe. Wakangata dipangadika dia kumvuija mfumu’ende wa mudimu tshilumbu etshi ne kumulomba bua kukepesha bungi bua mêba a mudimu. Bu muvua mfumu’ende wa mudimu kayi umumvuila, wakatuala Maria, uvua ukeba mudimu wa mêba makese bua kuikala mpanda-njila. Bakalomba bua kuikala pa mudimu eu, yonso wa kudibo utumika tshitupa tshia dituku, ne nunku kuikalabo mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Mfumu wa mudimu wakanyisha dilomba edi. Mpindieu, bena nkristo bakaji aba badi bampanda-njila bubidi buabu. Pa kumona tshipeta etshi tshilenga, Kaffa, uvua wenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba mu muine nkumpanyi eu ne uvua pende upangila mua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia mêba bu mpanda-njila wa pa tshibidilu, wakatuala Magali ne kuenzabo dilomba dia muomumue, e kudianyishabo. Nunku, bituadijile apu, bana betu ba bakaji banayi bavua mua kuikala bampanda-njila, pamutu pa babidi, bakavua pa kulekela mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Dilepesha meji ne ngikadilu wa dieleshangana diboko wa bana betu ba bakaji aba wakapatula bipeta bilenga.
17-21. Mmunyi muakapima bena dibaka kampanda bipatshila biabo ne kubishintulula, ne kuenza nenku kuakabatuadila bipeta kayi?
17 Tukonkononayi kabidi njila wa didipangisha amue masanka mulonda kudi Evonne munkatshi mua bidimu dikumi biashadi ebi. Wakafundila Société Watch Tower bidi bilonda ebi mu Mai 1991:
18 “Mu Octobre 1982, dîku dianyi ne meme muine tuakaya kukumbula Betele wa ku Brooklyn. Bimvua mumone biakampesha dijinga dia kuenzamu mudimu. Ngakabala dibeji dia dilomba bua kubuela ku Betele, ne lumue lukonko luvua lufundamu luakakoka ntema yanyi: ‘Mwayene wa mêba awudi mupitshishe mu mudimu wa budimi munkatshi mua ngondo isambombo ya ndekelu udi tshinyi? Pikala mwayene eu mushadile ku mêba dikumi, umvuije bua tshinyi.’ Tshiakapeta kabingila kakumbanyine bua muvua mêba anyi mashadile, nunku, ngakadifundila tshipatshila kampanda, meme kutshikumbaja munkatshi mua ngondo itanu.
19 “Nansha mumvua ne amue mabingila bua kubenga kuikala mpanda-njila, pangakabala Annuaire des Témoins de Jéhovah 1983, ngakapeta dishindika dia se: bua kulua bampanda-njila, bakuabu batu batantamene bipumbishi binene kupita bianyi meme. Nunku, mu dia 1 Avril 1983, ngakalekela mudimu wanyi wa dipeta mfranga umvua ngenza ku dîba ne ku dîba bua kulua mpanda-njila muambuluishi, mu dia 1 Septembre wa tshine tshidimu atshi, ngakalua mpanda-njila wa pa tshibidilu.
20 “Pashishe, mu Avril 1985, ngakapeta disanka dia kusedibua kudi musadidi wa mudimu wa tshitembu. Bidimu bisatu pashishe, pavuabo benza muyuki pa mudimu wa bumpanda-njila mu mpuilu wa distrike, bayanyi wakinyika mutu kumvua ne kungebeja ne: ‘Udiku mumanye kabingila kampanda kadi mua kumpumbisha bua tshituadiji mudimu wa bumpanda-njila mu dia 1 Septembre anyi?’ Wakadisangisha kundi mu mudimu eu munkatshi mua bidimu bibidi biakalonda.
21 “Munkatshi mua mbingu ibidi, bayanyi wakadifila pende mu midimu ya luibaku ku Betele wa ku Brooklyn, ne wakenza dilomba bua kuikala munkatshi mua aba badi bendesha Programme wa luibaku pa buloba bujima. Nunku, mu Mai 1989 tuakaya ku Nigéria bua ngondo umue bua kuambuluisha ku luibaku lua nzubu ya filiale. Makelela, netuye ku Allemagne, kutuikala mua kusumba mikanda ya dianyisha bua kubuela mu Pologne. Tudi tuanyisha bikole lungenyi lua kuenza mudimu muende lumu wa mushindu eu wa luibaku lua nzubu ya filiale ku Pologne ne kuenza tshietu tshitupa mu mudimu eu mupiamupia wa ku dîba ne ku dîba.”
22. (a) Anu bu Petelo, mmunyi mutudi mua kudivuija bilenduishi kabiyi ku budisuile? (b) Ntshinyi tshidi katshiyi tshikengedibua menemene bua kusadila Yehowa ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka?
22 Biwikala wewe muine kuyi ne mushindu wa kuikala mpanda-njila, kuenaku mua kukankamija aba badi mu mudimu eu wa ku dîba ne ku dîba bua kunanukilabo ne pamu’apa mene kubatuadila diebe diambuluisha anyi? Peshi udi mufuanangane ne bamue bena mu dîku diabu anyi balunda ba ngenyi milenga badi babambila, anu bu muenzele Petelo, bua kubenga kujimija masanka abu, kubenga kudienzela bibi, ne kabayi bajingulula mushindu udi ngakuilu wabu mua kuikala tshilenduishi anyi? Bushuwa, bikala mpanda-njila usama bikole peshi bikalaye ulengulula bua kukumbaja midimu yende ya buena nkristo, udi mua kukengela bua kulekela mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Bua kusadila Yehowa ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka, kabiena bikengela kuikal’amu mpanda-njila, muena dîku dia Betele, peshi mukuabu nansha. Tshidi ne mushinga, ntshitudi menemene: ngelelu wetu wa meji, tshitudi tuenza, mushindu utudi tuenzela bakuabu malu, nsombelu utudi nende.
23. (a) Mmunyi mutudi mua kutungunuka ne kuikala ne disanka dia kuikala benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi? (b) Ndishindika kayi ditudi tusangana mu Ebelu 6:10-12?
23 Bituikala bushuwa ne ngikadilu wa didipangisha bimue bintu, netuikale ne disanka dia kuikala benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi. (1 Kolinto 3:9) Kabidi, netuikale ne disankishibua pa kumanya se: tudi tusankisha mutshima wa Yehowa. (Nsumuinu 27:11) Ne netuikale ne dishindika dia se: Yehowa kakutupua muoyo peshi kakutulekela nansha kakese bituatungunuka ne kuleja lulamatu kudiye.—Ebelu 6:10-12.
[Mêyi adi kuinshi]
a Muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “tshilenduishi” (σκάνδαλον, skanʹda·lon) uvua ufunkuna ku ntuadijilu “tshitupa tshia buteyi kudibo basuike [tshiakudia] tshilobeshi, ne ke buteyi buine.”—Dictionnaire interprétatif des mots de l’Ancien et du Nouveau Testament (angl.), Vine.
Udi wela meji munyi?
◻ Pa bidi bitangila ngikadilu wa didipangisha amue masanka, mmunyi muakadivuija Petelo tshilenduishi kabiyi ku budisuile?
◻ Kudipidia wewe muine kudi kumvuija tshinyi?
◻ Mmunyi mudi muena nkristo mua kutuala mutshi wende wa tshinyongopelu?
◻ Mmunyi mutudi mua kudima ne kulama ngikadilu wa didipangisha amue masanka?
◻ Ntshinyi tshidi tshisaka ku didima ngikadilu wa didipangisha amue masanka?
[Tshimfuanyi mu dibeji 10]
Udi mudiakaje bua kudipidia wewe muine, kuangata mutshi webe wa tshinyongopelu, ne kutungunuka ne kulonda Yezu anyi?