Mushindu udi bena nkristo mua kuambuluisha bakulakaje
“KATUENA tulekela, nansha bikala muntu utudi pambelu wenda unyanguka, bushuwa muntu utudi munda-munda udi wenda uvuijibua mupiamupia ku dituku ne ku dituku. . . . Tudi tushindamija mêsu etu, ki mpa bintu bidi bimueneka, kadi pa bintu bikena bimueneka. Bualu bintu bidi bimueneka mbia tshitupa tshîpi, kadi ebi bikena bimueneka bidiku bua kashidi.” Ke muakumvuija mupostolo Paulo mu mukanda wende muibidi mutumina bena Kolinto.—2 Kolinto 4:16-18.
Ku kale, balume ne bakaji bena ditabuja bakashindamija mêsu abu pa bintu bivua kabiyi bimueneka, nangananga pa bionso bivua Nzambi wabu, Yehowa, mulaye bua kukumbaja pa dîba difunda. Mu mukanda uvuaye mufundile bena Ebelu, Paulo udi wamba mêyi mempe bua aba bavua ne ditabuja too ne ku lufu—ne bamue ba kudibu bakashala ne muoyo too ne ku bukulakaje. Udi ubafunkuna bu bilejilu bia kulonda buetu tuetu, wamba ne: “Buonso aba bakafua mu ditabuja, kabayi bapete dikumbana dia malaya, kadi bakaamuena pa bule ne kuasekelela.”—Ebelu 11:13.
Lelu’eu tuasemenyi pabuipi menemene ne dikumbana dia malaya aa. Kadi, babedi ne bakulakaje badi munkatshi muetu kabena ne dishindika dia kuikala kabidi ne muoyo musangu mule kumpala eku bua kumona nshikidilu wa bulongolodi ebu bubi. Pamu’apa kabidi, bamue ba kudibo nebafue ne lulamatu kabayi bamone dikumbana dia malaya wonso mu matuku a muoyo wabu. Miaku ya Paulo idi mu 2 Kolinto 4:16-18 idi mua kuikala dikankamija dinene kudi bantu ba mushindu’eu.
Yehowa udi uvuluka aba buonso badi ne bulamatshi ku mikenji, kusangisha kabidi babedi ne bakulakaje. (Ebelu 6:10) Miaba mivule mu Bible, mbakule ne kanemu kuonso bua bantu banunu bavua bena lulamatu, ne mu Mikenji ya Mozese, badi bakula nangananga bua kanemu kavua ne bua kulejibua kudi banunu. (Lewitiki 19:32; Musambu wa 92:12-15; Nsumuinu 16:31) Bena nkristo ba kumpala bavua babanyisha bikole. (1 Timote 5:1-3; 1 Petelo 5:5) Umue wa ku mikanda ya mu Bible udi ne diumvuija dimpe dia ditabalela diwule tente ne dinanga ne ngikadilu wa didipangisha amue masanka bivua mukaji kampanda muleje mamuende muenu mununu. Nenku, mbikumbanyine menemene bua mukanda eu kuinyikibuawu dîna dia mukaji eu, Luta.
Muambuluishi muena kudifila
Muoyo uvua bululu bua mununu Naomi. Tshiyole tshia nzala tshivua tshimuenzeje, yeye ne dîku diende dikese, bua kushiya kunyima kuende mu Yudeya, balunda ne bumpianyi, ne kuya kusombela ku Est wa musulu wa Yordane, mu ditunga dia Moabe. Kuineku, ke kufuile bayende wa Naomi, kumushiya nkayende ne bana babo balela ba balume babidi. Bansongalume bakakola ne bakasela bakaji, kadi bobo pabo bakafua. Naomi kavua ne mumupianyi nansha umue bua kumutabalela.
Ukavua mununu bikole, ne kavua ne mushindu wa kuenza dîku dipiadipia, kadi kavua umueneka musunsula kudi muoyo wende wa panu to. Ne kalolo kuonso, wakajinga bua kupingaja Luta ne Orpa, bakaji bakamba bashiya kudi bana bende ba balume babidi, ku nzubu ya ba mamu’abu, bua kumonabu mua kupeta kabidi balume badi mua kubasela. Nenku, yeye uvua ne bua kupingana nkayende ku musoko wabu. Lelu’eu kabidi, bamue bakulakaje badi mu nsombelu wa tunyinganyinga tukole, nangananga pikalabu bafuishe bamue ba ku basuibue babu. Amu bu Naomi, badi pamu’apa bakengela muntu kampanda udi mua kubatabalela, kadi ki mbasue kuikala bujitu kudi bakuabu to.
Kadi, Luta kakalekela mamuende muenu to. Uvua munange bikole mukaji eu mununu, ne uvua munange Yehowa, Nzambi uvua Naomi utendelela. (Luta 1:16) Nenku bakenza luendu pamue bua kupingana ku Yudeya. Mu ditunga edi, Mikenji ya Yehowa ivua imanyisha ne dinanga bua se: bantu bapele bavua ne bua kupumbulula anyi kuangula bivua bishale mu madimi kunyima kua dinowa. Luta, utshivua nsongakaji, wakadifila ku budisuile bua kuenza mudimu eu, wamba ne: “Bu wewe mua kusua, anyishe bua meme kuya.” Uvua wenza mudimu kayi upungila bua disanka diabu babidi.—Luta 2:2, 17, 18.
Lulamatu lua Luta ne dinanga diende bua Yehowa bivua dikankamija dinene bua Naomi wakatuadija kupeta ngenyi mimpe ivua ikolesha ku muoyo. Dimanya diende dia Mikenji ne bilele bia ditunga, bivua mpindieu ne dikuatshisha kudiye. Wakapesha mumuambuluishi wende muena kudifila mubelu wa meji bua se: ku diambuluisha dia dibaka dia bumpianyi (didi mukaji wa lufuila upianyibua kudi muanabo ne mufue), Luta uvua mutekete kudiye kumonaye mua kuangata bumpianyi bua dîku ne kupeta muana wa balume bua kutungunuja ndelanganyi. (Luta, nshapita 3) Luta ntshilejilu tshimpe bua aba badi badibudisha amue masanka bua kutabalela babedi ne bantu banunu. (Luta 2:10-12) Bia muomumue lelu’eu, mu tshisumbu, badi mua kuenza bivule bua kuambuluisha bakulakaje. Mmushindu kayi?
Bulongolodi budi ne mushinga munene
Mu tshisumbu tshia bena nkristo tshia mu siekele wa kumpala, bavua ne liste wa bakamba bavua bakengela kutuadila diambuluisha ne bintu bia ku mubidi. (1 Timote 5:9, 10) Bia muomumue lelu’eu, mu imue nsombelu, bakulu badi mua kuenza liste wa babedi ne bakulakaje badi bakengela ditabalela dia pa buadi. Mu bimue bisumbu, mukulu kampanda mmupeshibue mudimu wa kutangila muanda eu. Bu mudi banunu bavule, amu bu Naomi, kabayi basue kubatuadila diambuluisha, muanetu wa balume wa mushindu’eu udi ne bua kuikala mukumbane mua kukonkonona nsombelu—ne bukalanga ne busunguluji, kushindika se: bionso bidi bikengedibua mbienjibue. Tshilejilu, udi mua kutabalela bua se: Nzubu wa Bukalenge ikale ne bintu bimana kulongolola bua babedi ne bakulakaje. Pikalabi bikengedibua, udi mua kuakaja muaba udi makalu a balema mua kuikala abandishibua kakuyi lutatu, kuakaja miaba ya kupengamena mikumbanyine, kusumba tuamu tua kuteleja natu bua badi kabayi bumvua bimpe ne kulongolola muaba bua nkuasa idi balema, bakulakaje ne babedi ne bua kusombela. Muanetu eu udi ne bua kutabalela bua aba badi kabayi mua kulua ku Nzubu wa Bukalenge bapete kasete kakuata malongesha mafila mu bisangilu bionso anyi babitelejila ku nshinga.
Bidi mua kuikala kabidi bia mushinga bua kulongolola tudiendelandela bua kubambula mêba a bisangilu anyi a mpuilu. Lutatu luakakuata muanetu kampanda wa bakaji mukulakaje, bualu muntu uvua uya kumuangata misangu yonso bua bisangilu uvua mupumbishibue. Wakela nshinga mutantshi mule, kumpala kua kupetaye mumuendeshidi wa mashinyi, ne ndekelu wa bionso wakafika ku diela meji se: uvua dibuki diambikila bakuabu. Bu mukulu kampanda muikaleku bua kutangila bilumbu bu nunku, abi bivua mua kutuyusha disumpakana diende.
Mukulu eu udi kabidi mua kulomba mêku mashilangane bua kuikala baya kukumbula, ku dimue ku dimue, bantu bakulakaje. Mushindu’eu, bana né bamanye se: kutabalela bantu bakulakaje ngumue muanda wa mu nsombelu wa muena nkristo. Mbimpe bua bana balonge mua kukumbaja mudimu eu. (1 Timote 5:4) Mutangidi kampanda muena ngendu udi umanyisha ne: “Bilondeshile bindi mumonamona, bana anyi bansonga bakese ke badi badianjila kuela tshiidia bua kukumbula bakulakaje ne babedi.” Pamu’apa, kabena nansha babuelela meji, peshi ki mbamanye tshidibu mua kuamba anyi kuenza; baledi badi mua kubalongeshabi.
Kadi uvuluke se: bakulakaje bavule mbanange kudianjila kumanya se: mulunda kampanda udi ulua. Nenku, badi ne disanka dia pa mutu, dia kutekemena mubakumbudi. Bakumbudi biayabu ne bionso bidi bikengela bua kuipika kafé anyi bitumbula, nebepule mukulakaje ku mudimu wa pa mutu, bidi nanku kabidi biasukulabo diakamue malongo wonso ne makopo. Ku lumingu luonso, bena dibaka bakulakaje kadi batshidi ne makanda, batu baya dituku kampanda dijadika diambedi bua kukumbula banunu ba mu tshisumbu pa kuya ne katunga kuwuja ne midioko. Makumbula abu mmanyishibue bikole bitambe.
Bua kuambuluisha bakulakaje, bisumbu bivule mbilongolole bua dilonga dia mukanda kuikaladi dienzeka munda munya. Mu tshimue tshia kudibi, bakalomba mêku ne bamanyishi bajike bikalabu mua kutuala diabu dikuatshisha ku dilonga dia mushindu’eu, ne mpindieu, kine aka nkasumbu ka dilonga dia mukanda mudi bakulakaje ne bansonga mua kutabalelangana bamue ne bakuabo.
Ki mbakulu nkayabu badi ne bua kuela tshiidia mu muanda eu to. Yonso wa kutudi udi ne bua kumanya bidi babedi ne bakulakaje bakengela. Tudi mua kubela muoyo ku Nzubu wa Bukalenge ne kuangata dîba dia kuyukila nabu. Dibabikila mu dipetangana bua kujikija lutetuku nedibasankishe. Tudi kabidi mua kubabikila bua kupatuka netu bua kuya kudiolola anyi kuya nabu mu diikisha ku muaba kampanda. Ntemu kampanda uvua ku musangu ne ku musangu uya ne bamanyishi bakulakaje pavuaye wenza ngendu ya bungenda-mushinga pambelu pa tshimenga. Bidi bia mushinga bua kuambuluisha bakulakaje bua kutungunukabu ne kudiumvua se: batshidi amu babakengela. Katubalekedi badisemeja kule, amu bu muakajinga Naomi kuenza, abi nebibakulajije lukasa lukasa, bibafikishe too ne ku dibotoloka.
Balema anyi babedi batshidi bansonga badi pabo bakengela ditabalela. Ntemu kampanda uvua ne bana bende balela bansongalume basatu bakuatshike disama dikena kuondopa, ne kufuisha babidi wakamba ne: “Bidi mua kuikala bikole bua tshisumbu kutungunuka ne kuleja ditabalela kudi muntu udi mukuatshike disama dia munanunanu. Bua tshinyi kubenga kusungula bamue bansonga bamanyishi ba kueyemenyibua bua kukonkonona texte du jour ne kubala nshapita umue wa mu Bible dituku dionso ne balunda babu babotoloke? Bansonga ne bampanda-njila kabidi, badi mua kuenza nunku pa kushintakana.”
Padiku kakuyi mushindu wa kuepula lufu
Basadidi ba Yehowa batu’anu bâkamangana ne lufu ne dikima, nansha lukeba kudi disama anyi dikengeshibua. Padi babedi batuadija kumona se: lufu luasemenyi pabuipi, pa tshibidilu batu bapeta mpampakenu mishilangane. Kunyima kua lufu luabu, balela babu batu bapetangana ne tshikondo tshia tunyinganyinga ne tshia kuibidilangana ne nsombelu bua kuvulamina mufue; ne pashishe bitaba nsombelu amu mudiye mubafikile. Misangu mivule bitu bimueneka bu bidi ne diambuluisha bua mubedi kuakula bua lufu ne budikadidi buonso, anu bu muenzele Yakobo, Davidi ne Paulo.—Genese, nshapita wa 48 ne wa 49; 1 Bakalenge 2:1-10; 2 Timote 4:6-8.
Ntemu kampanda udi munganga udi ufunda ne: “Tudi ne bua kuakula patoke pa bidi bitangila muanda eu. Mu bidimu bia mudimu wanyi, tshienaku muanji kujingulula se: kusokoka mubedi bua kumumanyisha mudiye ne bua kufua kutu ne dikuatshisha to.” Kadi tudi ne bua kujingulula tshidi mubedi yeye muine ujinga kumanya, ne dîba didiye musue kumanya. Bamue badi bamba patoke mukadibo pabuipi ne lufu luabu, ne badi bakengela kumanyisha bidi munda muabo. Bamue badi batungunuka amu ne kutekemena, ne balunda babu badi benza bimpe pa kudisangisha kudibu mu ditekemena dia mushindu’eu.—Fuanyikija ne Lomo 12:12-15.
Eu ukadi pabuipi ne kufua udi mua kuikala mutambe kupungila anyi ulubakana bikole mushindu udiye kayi mua kusambila. Pamu’apa neakoleshibue ku muoyo pa kumvua se: bilondeshile Lomo 8:26, 27, Nzambi udi uteleja nansha “mikemu kayiyi mijikula.” Yehowa mmumanye se: muntu udi ne mpampakenu wa mushindu’eu bidi mua kumukolela bua kupeta miaku bua kusambila.
Pikalaku mushindu, bidi bia mushinga bua kusambila pamue ne mubedi. Muanetu kampanda wa balume udi ulonda ne: “Pakavua mamu’anyi pa kufua ne katshiyi ne bukole bua kuakula, uvua utuleja ne jeste se: uvua musue tusambila pamue nende bakuatangana ku bianza. Kunyima kua disambila, tuvua tuimba musambu wa Bukalenge, bualu mamu’anyi uvua mutambe kusua mijiki. Tuvua tuanji kuimba katuyi tupatula dîyi, pashishe tuvua tuimba ne dîyi dia panshipanshi. Tuvua tumone se: uvua wanyisha ngenzelu eu. Misambu eyi, idi misuikakaja ku nsombelu wetu wa Bantemu ba Yehowa, idi kabiyi mpata ne ngenyi idi pamu’apa mikole bua kumvuija mushindu mukuabu.”
Bua kuyukila ne muntu ukadi pa kufua, bidi bikengela kuleja dinanga, bukalanga ne mêyi masheme. Mukumbudi udi ne bua kudilongolola bua kuakula pa bintu bidi biibaka ne biakolesha ditabuja dia mubedi; udi ne bua kutabalela bua kuepuka ngakuilu mubi pa bidi bitangila bantu bakuabu ne ntatu yabu. Dikumbula kadiena ne bua kunenga kupitshisha, apo dikale dikumbanyine. Bikala mubedi umueneka bu ukadi mujimije lungenyi, mbimpe kuvuluka se: utshidi pamu’apa umvua bitudi tuamba. Nenku, tudimuke bua bitudi tuamba.
Bujitu buetu buonso
Kutabalela babedi anyi bakulakaje mbujitu bunene. Balela ba mubedi badi ne bua kumutuadila diambuluisha ne bintu bia ku mubidi ne kumuleja dinanga. Badi bakengela lumvu ne diambuluisha dia kudi bena mu tshisumbu bakuabo, ne mbadikumbanyine. Aba badi batabalela bena mu mêku abu anyi bena nkristo nabu badi benza bidi biakane, nansha bikalabu pa kuenza nunku bapumbisha bimue bisangilu, anyi bua lupolo kampanda bakepesha didifila diabu mu buambi. (Fuanyikija ne 1 Timote 5:8.) Mmuenenu wa diditeka pa muaba wa bakuabu wa tshisumbu neabakoleshe. Ku musangu ne ku musangu, nebikengele pamu’apa bua muanetu wa bakaji anyi wa balume kuikalaye ukombolangana ne eu udi utabalela mubedi pa tshibidilu bua kumonaye pende mua kupeta mushindu wa kubuela mu tshisangilu anyi kuenza mêba mabala mu mudimu wa buambi nansha.
Bushuwa, pikalabi tuetu bine ke badi basama, tudi mua kuenza petu tshintu kampanda. Dipanga ditekemena ne dibungama bua dipanga makokeshi a kujikija disama dietu bidi mua kutunyingalaja, kadi tshilunji tshibi tshidi tshiipata bakuabo ne tshibasemeja kule. Tudi ne bua kuleja dianyisha dietu ne kupepejila badi basue kutuambuluisha mudimu. (1 Tesalonike 5:18) Tusambilayi bua aba badi bakenga. (Kolosai 4:12) Tueleele meji pa malelela a mpatshi adi mu Bible, ne tuamanyishe batukumbudi. (Musambu wa 71:17, 18) Tukoleshayi ditabuja dietu pa kumanya mudi tshisamba tshia Nzambi tshienda tshidiunda. (Musambu wa 48:12-14) Tuelayi Yehowa tuasakidila bua didiunda edi dia disanka. Kueleela meji pa malu aa, kudi mua kuikala bu dibuela dia dîba didi difila butoke butambe kuondoka ne bua luya lukole kupita dîba dia mu midi, kudi mua kupesha ndekelu wa muoyo wetu bulenga bua pa buabu.
Tuetu buonso tudi ne bua kuluangana bua kulama ditekemena, didi nangananga mu bikondo bikole, dikuba tshieledi tshietu tshia lungenyi bu tshifulu. (1 Tesalonike 5:8) Mbimpe kueleela meji pa ditekemena dia dibiishibua ku lufu ne pa tshishimikidi tshiadi tshikole. Tudi mua kutekemena nsombelu wa matuku atshilualua ne dishindika ne kuindila ne muoyo kulukulu dituku dikala masama ne dibotoloka didi difuma ku bukulakaje kabitshiyiku. Nanku, muntu yonso neadiumvue bimpe. Bua bafue, nebapingajibue ku muoyo. (Yone 5:28, 29) ‘Bintu ebi bikena bimueneka,’ tudi tubimona ne mêsu a ditabuja dietu ne a mutshima wetu. Katubipu muoyo nansha kakese.—Yeshayi 25:8; 33:24; Buakabuluibua 21:3, 4.