TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/10 dib. 27-30
  • Busatu bua Nzambi—Mbulongesha mu Bible anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Busatu bua Nzambi—Mbulongesha mu Bible anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bible udi wamba tshinyi?
  • Diumvuija dipepele dia mu Mifundu
  • Spiritu munsantu udi usokolola bulelela
  • Bible udi ubulongesha patoke anyi?
    Tudi ne bua kuitabuja Busatu Bunsanto anyi?
  • Tudi ne bua kubuitabuja anyi?
    Tudi ne bua kuitabuja Busatu Bunsanto anyi?
  • Bulelela pa bidi bitangila Tatu, Muana ne nyuma muimpe
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
  • Mmunyi mutubo bumvuija Busatu Bunsanto?
    Tudi ne bua kuitabuja Busatu Bunsanto anyi?
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/10 dib. 27-30

Busatu bua Nzambi​—Mbulongesha mu Bible anyi?

“Etshi ke ditabuja dia bena katolike: Tudi tunemekela Nzambi umue mu Busatu ne Busatu mu Buobumue. . . . Nenku, Tatu udi Nzambi, Muana udi Nzambi ne Spiritu-Munsantu udi Nzambi. Pabi, kakuena ba-Nzambi basatu to, kadi, nNzambi umue.”

MU MIAKU eyi ke mudi mukanda wa Tshimanyinu tshia Athanase umvuija dilongesha dia kumpala dia bukua-buena-nkristo: Busatu bua Nzambi.a Bu wewe mua kuikala muena Ekleziya kampanda: katolike peshi mishonyi, nebakuambile pamu’apa ne: ndilongesha didi ne mushinga mukole mutambe kupita makuabu awudi ne bua kuitabuja. Kadi, udiku mua kumvuija dilongesha edi anyi? Bamue ba ku bena meji mavule bena mu bukua-buena-nkristo bakatonda patoke mudibo kabayi bakumbane mua kujingulula dilongesha dia Busatu bua Nzambi.

Nenku, bua tshinyi badi bitabuja dilongesha edi? Mbua padi Bible udilongesha anyi? Mu mukanda wende uvua usumbibua bu mampa, wa “Nzambi kayi ne Nzambi,” muepiskopo wa ekleziya anglikane, John Robinson, udi ufila diandamuna didi dielesha meji. Wakafunda ne:

“Mudimu wa buambi ne wa kulongesha bantu bidi bileja Yezu bu wa bukole butambe bua bantu bishilangane ne mu Tshiovo Tshipiatshipia. Bamanyishi ne balongeshi badi bamba amu ne: Yezu uvua Nzambi, ne badi babiamba mu mushindu wa se: miaku ‘Kristo’ ne ‘Nzambi’ badi mua kutumika nayi umue pa muaba wa mukuabu. Kadi, kabiena nenku to mu muaba nansha umue mu Bible. Tshiovo Tshipiatshipia tshidi tshiamba ne: Yezu uvua Muaku wa Nzambi, Muaku uvua mu Kristo ne Yezu uvua Muana wa Nzambi; kadi, musangu nansha umue katshiena tshiamba patoke ne: Yezu uvua Nzambi to.”

John Robinson uvua muntu uvuabu batamba kutangila bu mueleshi wa mpata mu Ekleziya anglikane. Kadi, uvuapu ne kabingila ka kuambila ne: “Tshiovo Tshipiatshipia” katshiena tshiamba “patoke ne: Yezu uvua Nzambi” anyi?

Bible udi wamba tshinyi?

Pamu’apa, bamue badi mua kuandamuna ku lukonko elu pa kutela mvese wa ntuadijilu wa Evanjeliyo wa Yone: “Ku ntuadijilu kuvua Muaku, ne Muaku uvua mutangija kudi Nzambi, ne Muaku uvua Nzambi.” (Yone 1:1, TOB) Abi kabienapu bibengangane ne miaku ya muepiskopo wa ekleziya anglikane anyi? Kabiena nanku menemene to. Bu muvua John Robinson mubimanye bimpe bitambe, bamue bakudimunyi ba mu tshikondo tshietu etshi kabena banyisha mushindu udi Traduction Œcuménique de la Bible (TOB) muvuije mvese eu to. Bua tshinyi? Bualu, mu tshiambilu tshidibo bakudimune ne: “Muaku uvua Nzambi,” muaku udibo bakudimune ne: “Nzambi” kawena ulonda article indéfini “le” mu nyima to. Mu tshiambilu tshidi kumpala, muaku udibo bakudimune ne: “Nzambi” mmusunguluja, mbuena-kuamba ne: udi ulonda article défini. Nenku, kabiena bimueneke se: miaku eyi ibidi idi mua kumvuija tshintu tshimue nansha.

Nunku, imue nkudimuinu idi ileja tshidi muaku eu menemene. Tshilejilu, idi ikudimuna tshiambilu etshi ne: “Muaku uvua tshifukibua tshia bunzambi.” (La Bible du Centenaire) Kadi, pa kuleja ne: “-a bunzambi” ki nnkudimuinu udi mutambe kuakanyina nansha, John Robinson ne mfumu kampanda muena Britanike mushikuluji wa bilema mu ditentula dia Bible, Sir Frederick Kenyon, bubidi buabu, bakaleja se: Bu Yone muikale usua kuleja lungenyi elu diambedi, uvua mua kuikala mutumike ne muaku udi umvuija ne: “-a bunzambi,” mbuena-kuamba ne: theiʹos. Pa kumona ne: muaku “Nzambi” kawena musunguluja, ne ujinga kuleja patoke tshidi muaku eu bilondeshile dishikuluja dia tshiambilu mu tshiena-Greke, nkudimuinu wa Traduction du monde nouveau mu français, mmuvuije tshiambilu etshi nenku: “Dîyi uvua nzambi.”

Pa bidi bitangila mmuenenu eu, profesere Charles Dodd, uvua mulombole midimu ya dikudimuna Bible wa New English Bible, udi uleja ne: “Nkudimuinu muakanyine . . . udi mua kuikala wa se: ‘Dîyi uvua nzambi kampanda.’ Dikudimuna edi dia muaku ku muaku kadiena mua kuikala dibi to.” Kadi, nkudimunu wa New English Bible ki mmuvuije mvese eu mushindu’eu nansha, kadi, mmukudimune ne: “Ku tshibangidilu tshia bintu bionso, Dîyi ukavuaku. Dîyi uvua usomba pamue ne Nzambi, ne tshivua Nzambi muikale, ke tshivua Dîyi.” Bua tshinyi komité wa bakudimunyi aba kavuaku mukebe mushindu mutambe kupepela wa kukudimuna mvese eu? Profesere Dodd udi wandamuna ne: “Kabingila nka se: lungenyi elu kaluena lumvuangana ne ludi mu mikanda yonso ya Yone, nansha lungenyi lua bena nkristo buonso mu ka-bujima kabu.”​—Technical Papers for the Bible Translator, Volume 28, Janvier 1977.

Diumvuija dipepele dia mu Mifundu

Newambe ne: lungenyi lua se: Yezu uvua nzambi ne kêna Nzambi Mufuki ndushilangane ne lungenyi lua mikanda mikuabu ya Yone ne lua bena nkristo buonso mu ka-bujima kabu anyi? Tukonkononayi imue mvese ya mu Bible idi itela Yezu ne Nzambi, ne tumone tshidibo bela meji pa muanda eu kudi bamue bumvuiji ba Bible bavuaku diambedi mukanda wa Tshimanyinu tshia Athanase katshiyi tshianji kuenjibua.

“Meme ne Tatu, tudi tshintu tshimue.”​—YONE 10:30.

Novatien (uvua ne muoyo mu 200-258 B.B.) wakumvuija ne: “Bu muambiye ne: tshintu ‘tshimue,’[b] tulekelayi batontolodi bumvue ne: kêna muambe ne: muntu ‘umue’ to. Bualu, tshimue, tshidi tshiumvuija diumvuangana pankatshi pa bantu kadi ki buobumue bua muntu umue to. . . . Kabidi, kuamba ne: tshimue kudi mu diumvuangana, ne mmuenenu umue ne malanda a dinanga pankatshi pabu; ke ngelelu wa meji mulenga, bualu, Tatu ne Muana badi tshintu tshimue mu diumvuangana, mu dinanga ne mu disuangana.”​—Sur la Trinité, nshapita wa 27.

“Tatu mmunene muntambe meme.”​—YONE 14:28.

Irénée (uvua ne muoyo mu 130-200 B.B.) wakamba ne: “Mfumu uvua musue bua tumanye ku butuangaji Buende [Kristo] ne: Tatu udi ku mutu kua bionso. Bualu, udi wamba ne: ‘Tatu mmunene muntambe meme.’ Nenku, Tatu uvua mulejibue kudi Mfumu bu udi ku mutu pa bidi bitangila bushikuluji peshi dimanya.”​—Contre les hérésies, Mukanda II, nshapita wa 28.8.

“Etshi ke diumvuija dia muoyo wa kashidi: balonge mua kukumanya, wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne eu uwudi mutume, Yezu Kristo.”​—YONE 17:3.

Clément d’Alexandrie (uvua ne muoyo mu 150-215 B.B.) wakamba ne: “Kumanya Nzambi wa tshiendelele, mupeshanganyi wa bintu bia kashidi, Nzambi mutambe bunene, umuepele ne muimpe, ne kukumbanyina bua kumupeta mu ditumika dienu bua kumumanya. . . . Kabidi, ke dîyi-dituma didi Mupandishi mutumine eu yonso udi ukeba muoyo; dîyi-diludiki didi ‘muntu nansha umue kayi mumanye, pikalabi kabiyi Muana, ne eu udi Muana mubisokoluele.’ (Mat. 11:27) Kunyima kua dimanya edi, diakamue, kudi dimanya dia bunene bua Mupandishi ne luse luende lupialupia.”​—Quel riche peut être sauvé? VII, VIII.

“Nzambi umue ne Tatu wa buonso, udi ku mutu kua buonso, ne kudi buonso, ne mu buonso”​—EFESO 4:6.

Irénée wakamba ne: “Ke mudiye umueneka, ‘Tatu Nzambi umue, udi ku mutu kua bintu bionso, mu bintu bionso ne mutudi buonso.’ Bualu, ku mutu kua bionso, kudi Tatu, ne yeye ke mutu wa Kristo.”​—Contre les hérésies, Mukanda V, nshapita 18.2.

Ku kale, bafundi batuatedi aba bavua bajingulule biakane se: mvese eyi idi ileja Tatu bu mutambe bunene, udi ku mutu kua bionso ne kua buonso, ne kua Yezu Kristo kabidi. Mmuenenu wabo kêna welesha meji nansha kakese bua kuitabuja dilongesha dia Busatu bua Nzambi. Tshilema tshiabu tshidi kuepi?

Spiritu munsantu udi usokolola bulelela

Yezu uvua mulaye balongi bende ne: kunyima kua lufu luende ne dibiishibua diende, spiritu munsantu neikale kudibu bu muambuluishi. Wakamba ne: “Palua muine awu, spiritu wa bulelela, neanulombole ne neanubueje mu bulelela buonso, . . . ne neanumanyishe malu ikale ne bua kulua.”​—Yone 14:16, 17; 15:26; 16:13.

Kunyima kua lufu lua Yezu, dilaya edi diakakumbana. Bible udi ulonda ne: malongesha mapiamapia akasokolodibua kudi tshisumbu tshia bena nkristo, peshi akatokeshibua, ku diambuluisha dia spiritu munsantu. Malongesha aa mapiamapia akafundibua mu mikanda yakavua pashishe tshitupa tshibidi tshia Bible, Mifundu ya tshiena-Greke ya bena nkristo, peshi “Tshiovo Tshipiatshipia.” Mu malongesha aa mudiku disokolola peshi ditokeshibua kansanga pa Busatu bua Nzambi anyi? Tòo. Spiritu munsantu kêna musokolole tshintu nansha tshimue tshishilangane bikole pa Nzambi ne Yezu to.

Tshilejilu: ku Pentekoste wa tshidimu tshia 33 B.B., kunyima kua spiritu munsantu mumane kutulukila balongi bavua badisangishe ku Yeruzaleme, mupostolo Petelo wakafila bumanyishi kudi musumba uvua pambelu pa bidi bitangila Yezu. Uvuaku muakule bua Busatu bua Nzambi anyi? Anji kukonkonona imue ya ku miaku yende ne udimuene nkayebe: “Yezu, . . . muntu uvua Nzambi munulejile patoke ku midimu ya bukole, ku bishima ne ku bimanyinu bidi Nzambi muenze ku butuangaji buende munkatshi muenu.” “Yezu eu, Nzambi wakamubiisha ku lufu: ke bualu butudi tuetu bikale bantemu.” “Nzambi wakamuvuija Mfumu ne Kristo, Yezu eu unuakakudika ku mutshi!” (Bienzedi 2:22, 32, 36) Pamutu pa kulongesha Busatu bua Nzambi, bumanyishi ebu bua Petelo, uvua muwule tente ne spiritu, budi buzangika dishadila dia Yezu kudi Tatu’ende, ne muanda wa se: udi tshiamu tshia mudimu tshidi Nzambi utumika natshi bua kukumbaja disua diende.

Tshikondo tshikese kunyima, muena nkristo mukuabu wa lulamatu wakakula pende bua Yezu. Bakaya ne Etienne kumpala kua bamfumu banene ba Sanhédrin bua kuandamuna ku mabandu avuabu bamufundile. Pamutu pa kuenza nanku, Etienne wakatshingulula nsombelu, e kufunda bamueledi ba tshitungu ne: badi bafuanangane ne ba-kakuabu bantomboji. Kunyima kua muyuki eu tudi tubala ne: “Yeye, muwule tente ne spiritu munsantu, wakatangila mu diulu e kumona butumbi bua Nzambi ne Yezu muimane ku dia balume dia Nzambi, e kuamba ne: ‘Monayi, nyawu mmumona mawulu munzulula, ne Muana wa muntu muimane ku dia balume dia Nzambi.’” (Bienzedi 7:55, 56) Bua tshinyi spiritu munsantu uvua musokolole ne: Yezu uvu’amu “Muana wa muntu,” muimane ku dia balume dia Nzambi, kadi, kayi muikale umue wa ku banzambi muena mulongo ne Tatuende? Mbimueneke patoke se: Etienne kavua wela meji ku Busatu bua Nzambi to.

Pavua Petelo mutuadile Korneyi lumu luimpe ludi lutangila Yezu, uvua mupete mushindu wa pa mutu wa kutandula dilongesha dia Busatu bua Nzambi. Ntshinyi tshiakenzeka? Petelo wakumvuija ne: Yezu udi “Mukalenge wa buonso.” Kadi, wakafika ku diamba ne: bumfumu ebu budi bufumina ku mpokolo mutumbuke [wa bumfumu budi ku mutu]. Yezu uvua ‘Eu uvua Nzambi muteke ku dipangadika diende bua kuikala nzuji wa ba muoyo ne bafue.’ Kunyima kua dibiishibua diende ku lufu, Tatu’ende “wakamupesha [wakanyisha] bua yeye kudileja” kudi bamulondi bende. Kadi spiritu munsantu? Badi bamutela apa, kadi, ki mbu muntu muisatu wa Busatu bua Nzambi to. Badi bamba ne: “Nzambi wakela [Yezu] manyi a spiritu munsantu ne bukole.” Nanku, spiritu munsantu, pamutu pa kuikalaye muntu kampanda, udi tshintu tshiena dîna, amu bu “bukole” budibu batele mu mvese eu. (Bienzedi 10:36, 38, 40, 42) Ukonkonone Bible ne ntema yonso, ne newupete bijadiki bikuabu bia se: spiritu munsantu ki mmuntu to, kadi, mbukole buenzeji budi mua kuwuja muntu kampanda, kumusaka bua kuenza bualu kansanga, kutema munda muende ne kumuangalajibua pambidi pende.

Ndekelu wa bionso, mupostolo Paulo wakapeta mushindu muimpe wa kumvuija Busatu bua Nzambi​—bu buobu buikale dilongesha dilelela—​pakalongeshaye bena Atene. Mu muyuki wende, wakatela tshilambuilu “tshia Nzambi ukamanyiki,” ne wakamba ne: “Tshinudi nutendelela kanuyi batshimanye, ke tshindi nnumanyisha.” Wakamanyisha dilongesha dia Busatu bua Nzambi anyi? Tòo. Wakakula bua “Nzambi udi muenze bukua-mabulunge ne bintu bionso bidimu, bu mudiye, Yeye muine awu, udi Mukalenge wa diulu ne buloba.” Kadi, ntshinyi tshidiye muambe pa bidi bitangila Yezu? “[Nzambi] mmufunde dituku dikalaye ne bua kulumbuluisha ne buakane buloba budi bantu base, ku butuangaji bua muntu udiye muteke.” (Bienzedi 17:23, 24, 31) Kakuena lungenyi nansha lukese lua Busatu bua Nzambi to!

Bushuwa, Paulo wakumvuija bualu kampanda pa bidi bitangila malongolola a Nzambi budi buleja se: musangu nansha umue, Yezu ne Tatuende kabena mua kuikala bena mulongo mu Busatu bua Nzambi to. Wakafunda ne: “Nzambi ‘mmuteke bintu bionso muinshi mua makasa ende [a Kristo].’ Kadi pakambaye ne: ‘bintu bionso biakakokeshibua,’ mbimueneke patoke se: mpa kumbusha eu uvua mumupeshe bua kukokesha bintu bionso, bua se: Nzambi ikale bintu bionso kudi muntu yonso.” (1 Kolinto 15:27, 28) Nenku, Nzambi neikale amu ku mutu kua bionso, ne kua Yezu kabidi.

Bible utuku ulongesha Busatu bua Nzambi anyi? Tòo. John Robinson uvua mubinge. Dilongesha edi kadiena mu Bible to, ne ki “nlungenyi lua bena nkristo” to. Utu wangata muanda eu ne mushinga mukole mutambe mu ntendelelu webe wa Nzambi anyi? Ke tshiudi ne bua kuenza. Yezu wakamba ne: “Etshi ke diumvuija dia muoyo wa kashidi: balonge mua kukumanya, wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne eu uwudi mutume, Yezu Kristo.” (Yone 17:3) Bituangata ku muoyo ntendelelu wetu utudi tuenzela Nzambi, bidi bia mushinga bua tuetu kumumanya amu bu mudiye menemene, amu bu mudiye mudimanyishe yeye muine. Apu, ke tuetu kushisha kuamba menemene ne: tudi ku luseke lua ‘batendeledi balelela badi batendelela Tatu ne spiritu ne bulelela.’​—Yone 4:23.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bilondeshile Encyclopédie catholique, mufunda mu 1907 (angl.), volume 2, dibeji dia 33.

b Novatien udi utela muanda wa se: mu mvese eu, muaku udibo bakudimune ne: “tshimue” udi uleja “tshintu.” Fuanyikija ne Yone 17:21, mudi muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “tshimue” usanganyibua. Bidi bisankisha bua kumanya se: tshibungu tshia Nouvelle Encyclopédie catholique (1967, angl.) tshidi tshianyisha mu ka-bujima, mukanda wa Novatien wa De Trinitate, nansha muditshi tshileja ne: mu mukanda eu, “Spiritu-Munsantu kêna wangatshibua bu Muntu kampanda wa bunzambi to.”

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 28]

Diumvuija dipepele dia mu Mifundu didi ditusokoluela patoke ne: Yezu ne Tatuende kabena nzambi umuepele nansha

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 29]

Bua tshinyi, kunyima kua Pentekoste wa tshidimu tshia 33 B.B., spiritu munsantu kavua musokolole ne: Yezu uvua Nzambi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu